Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus võtab nüüd kokku kolmapäeva 11. novembri olulisemad teemad. Mina olen toimetaja Kadri Põlendik. Ööpäevaga lisandus 132 positiivset koroonatesti ning 12-l korral saadi positiivsele testile korduv kinnitus. Terviseamet muutis positiivsete testide osakaalu arvutamist. Näiteks sedasi, et eelmine nädal inimene testiti positiivseks, ta teeb kordust Eestisse, tuleb täna uuesti positiivne, siis tegemist ei ole mitte korduv nakatumisega vaid inimese test püsibki piisavalt kaua. Positiivne. Kui maskide kandmine tahetakse avalikus ruumis teha kohustuslikuks, tuleks riigikogul kiiresti seadust muuta, leiab endine õiguskantsler Allar Jõks. Olukorras, kus riigikogul olnud olnud üle poole aasta, et nakkushaiguste ennetamise tõrje seaduste viiruskindlamaks muuta, siis minu arvates on see suurem auk Eesti õiguskorrast. Kui oleks lubatav. Lätis löödi viimase ööpäevaga taas koroonaviirusega nakatumise päevane rekord, leedus suri ööpäevaga, rekordarv koroona patsiente. Riigikontrolli hinnangul on kogu Eesti väljaspool Harju ja Tartumaad ääre maastunud. Kooriproovid ja rahvatantsutrennid jätkuvad, kuni seda saab ohutult teha. Püüame käsi desinfitseerida kogu aeg ja kui ikkagi vähe tõbisena ennast tundnud, ära tule siia, proovi seekord. Eesti jalgpallikoondis mängib täna õhtul võõrsil Firenzes maavõistlusmängus Itaalia vastu. Ilm on öösel homme pilves selgimistega, öösel sajab mitmel pool vähest vihma, homme on olulise sajuta ilm. Õhutemperatuur on öösel null kuni pluss kuus kraadi, homme neli kuni seitse kraadi. Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 4800 koroonaviiruse testi, neist 144 kolm protsenti osutus positiivseks. Neist esmaseid teist oli kokku 2700, millest 132 olid positiivsed. Need erinevad numbrid tähendavad, et positiivsete testide osakaalu arvutamine muutus Margitta. Otsmaa räägib sellest ja teistest teemadest, mida tänasel koroona pressikonverentsil edastati. Statistilise arvestuse kohaselt teeb inimene vaid ühe esmase negatiivse ja ühe esmase positiivse testi, mis viibki statistika nihkesse. Nüüd hakkas terviseamet positiivsete testide osakaalu arvutama tehtud testide koguarvust, lugedes kokku kõik ka kordustestid. On inimesi, kes on käinud neli, viis korda. Testimas on ka neid, kes on teinud 20 testi. Terviseameti peadirektori asetäitja Marianne Härma selgitab. Korduvad testid tõstavad seda testide arvu kunstlikult kõrgeks ja see ei anna meile usaldus väärset infot seire toimimise kohta. Ja kui me võtame nüüd näiteks sedasi, et eelmine nädal inimene testiti positiivseks, ta teeb kordust, testis tuleb täna uuesti positiivne, siis tegemist ei ole mitte korduv nakatumisega vaid inimese test püsibki piisavalt kaua. Positiivne. Koos lähikontaktsetega on Terviseameti jälgimisele üle 13000 inimese. Et aeglaselt kasaka haiglaravil viibijate arv, tõstis Terviseamet ohutaset, et haiglatel oleks võimalik ette valmistada lisavoodikohti. Kogu maailm ja ka Eesti ootab vaktsiini. Hetkel on arenduses ligi 200 vaktsiini kandidaati, neist 10 on jõudnud kliiniliste uuringute viimasesse faasi edasi räägib ravimiameti bioloogiliste preparaatide osakonna juhataja Triin Suvi. On neid vaktsiinitüüpe, mis meil on ka praegu kasutusel inaktiveeritud vaktsiinid, mis sisaldavad surmatus, viiruse osakest ja komponent vaktsiinid mis sisaldavad ainult viiruse antigeeniosakest, kuid on ka siis uut tüüpi vaktsiinid, milliseid me ei ole varem kunagi kasutanud. Sotsiaalminister Tanel Kiik märgib, et kõige kaugemale on Euroopa tasandil jõutud läbirääkimistes Pfizer i ja Biontech iga, kelle puhul lubatakse esimest eelostulepingu kavandit juba sel nädalal. Loomulikult koostöös ravimiameti terviseameti viimane profülaktika komisjoni Covid 19 teadusnõukojaga, teeme sellele kiire analüüsi, vaatame üle hinnatingimused, tarnetingimused, kõik tehnilised küsimused. Kui palju me teame efektiivsuse näitlejatest usaldusnäitajatest, et kas me peaksime selle lepingu ühinema, mitte? Eile tuli valitsusest ja terviseametist kolm erinevat sõnumit maski kandmise kohta kandke maski, mask on soovituslik ja päeva lõpuks, et valitsus annab suunise maski kandmiseks, kuidas neis sõnumites orienteeruda, uuris Margitta otsmaa. Endine õiguskantsler vandeadvokaat Allar Jõks ütleb, et õiguslikust seisukohast on valitsuse kommunikatsioon maski küsimuses mitmeti mõistetav. Kui on kohustuslik, on asi selge, see peab olema õigusnormis kirjas. Kui ta on soovituslik või rangelt soovituslik, siis see on ka arusaadav. Ja kolmandana kuulsime eile ka seda, et maski kandmine on suunis. Sünonüümisõnastik ütleb, et suunis on ka nagu ettekirjutus või juhend või direktiiv. Kehtiv nakkushaiguste ennetamise tõrje seadus ei sisalda normi, mis võimaldaks terviseametil või valitsusel isikukaitsevahendi kandmise avalikus ruumis kohustuslikuks teha. Enne selle kohustuse panemist tuleks tegelikult lahendada mitmed olulised küsimused. Esiteks, mis puudutab nende maskide kättesaadavust peamist silmas neid inimesi, kes on vähekindlustatud. Teine küsimus on, et mida siis pidada maskiks, kas silmini tõmmatud sall või suuni venitatud suusamüts võrdub selle kohustuse täitmisega. Olukorras, kus riigikogul on tulnud siis olid juba üle poole aasta, et nakkushaiguste ennetamise tõrje seadust viiruskindlamaks muuta, siis minu arvates on see suurem auk ka Eesti õiguskorrast, kui oleks tegelikult lubatav. Kommunikatsioonispetsialist Ilona Leib, kes suvel nõustas ka terviseametit, ütleb, et maski kandmist ei saa sundida küll aga selgitada, kuidas maski kasutada. Et maski kandmine aitab ainult et sel juhul, kui maski kanda õigesti kanda õiget maski. Kui me tahaksime, kannaks maske, siis tuleb kommunikatsioon kokku leppida ja hakata inimestega rääkima, miks nad midagi teevad. Lihtsalt öelda, et pange nüüd mask ette, et see on veerand rehkendust, mitte isegi pool. Veel kord Allar Jõks, kui mingisuguse kohustuse panemine tugineb väga vaieldaval õiguslikul alusel siis see lõppastmes toob rohkem kahju kui kasu, sellepärast et mitte kellelgi ei ole tegelikult praegusel ajal vaja neid vaidlusi. Kommunikatsioon on selles asjas kõige olulisem, aus, selge, ühemõtteline. Indrek Kiisler leiab oma kommentaaris, et valitsuses paistab valitsevat segadus. Möödunud kevadel soovis valitsus maski kandmis teha Eestis kohustuslikuks, kuid loobus, sest juriidiliselt olid asjad segased. Õiguskantsler Ülle madise ütles, et Eestis pole võimalik näoga, mis nõuda. Vaidlused olid arusaadavad, sest olime ootamatult uues olukorras, kus soov otsustada liikus juriidilisest analüüsist pikalt ees ja õnneks nii läbi ühiskonna lukkupaneku kui ka tänu sule saabumisele. Koroonaviirus sisuliselt kadus. Kõik asjatundjad aga hoiatasid, et varem või hiljem tuleb see viirus tagasi. Hiljemalt augustikuuks oleks pidanud endalt küsima juhul kui on vaja kehtestada maski nõue teatud kohtades, näiteks ühistranspordis. Mis seadusepügalaid on selleks vaja muuta. Ilmselt mingeid plaane tehtigi. Justiitsminister Raivo aeg tellis näiteks juriidilise analüüsi ja teatas septembrikuus, et maskikohustust saab Eestis rakendada küll. Konkreetseid vastuseid aga polnud kolmele küsimusele, kes, kus ja millal peab maski kohustuslikus korras kandma. Eilne päev näitas, et nendes küsimustes valitseb endiselt segadus. Peaminister Jüri Ratase pressikonverents hilines ligi poolteist tundi sest väidetavalt vaieldi just juriidiliste küsimuste üle. Lihtne oleks selgitada pressikonverentsi lihtsalt kommunikatsioonilise katastroofini. Peaminister Jüri Ratas ütles näiteks pressikonverentsil, et maske tuleb kanda. Siis räägiti suunisest maske kanda. Pärast pressikonverentsi helistati uudistetoimetusele valitsuse kommunikatsioonibüroost ja öeldi, et maski kandmise kohustust ikka ei ole. Minu nurisemine pole seotud vastuseisuga maski kohustusele vaid murelikuks teeb see ette valmistamatus, mis paistab silma. Meil on praegu hädasti vaja paindlikku lähenemist, et majanduse inimesed liigselt kannatada ei saaks. Näiteks kui olukorra halvenedes on vaja Tallinnas teha piirkondlik suur sulgemine, kas selleks ollakse valmis ja ka juriidilise poole pealt. Pärast eilset segapudru kahtlen selles sügavalt. Loodetavasti pole mul õigus. Kuigi linnapildis oluliselt rohkem maski ei näe, on nõudlus nende järele märgatavalt kasvanud, jätkab Laura saks Tartust. Nii meditsiinilisi kui ka riidest maske tootva ettevõtte Soft Kommu osanik Andrus Toom rääkis, et pärast eilseid uudiseid kasvas neil nõudlus vähemalt 10 korda. Ka ikka näeme seda aktiivsust nii-öelda jaemüügi poole pealt, et meditsiinisekt toimetab ikkagi omasoodu ja tassis meie edasimüüjad, apteegid või siis eraisikud otse ja ka väga paljud ettevõtted on pöördunud meie poole, et kes siis oma töötajad tarbeks maski soovivad. Prisma Peremarketi sortimendi direktori Kaimo Niitaru sõnul ostetakse ka neilt maske rohkem. Kuigi meil sellest nädalast on mööda saanud kaks päeva, siis on müügikasv olnud mitmekordne võrreldes eelnevate nädalatega. Softcomi osanik Andrus Toom palub siiski inimestel jääda rahulikuks, sest maske jätkub kõigile. Paluks mõistvat suhtumist ja natukene kannatust, et see päringute tellimuste tulv, mis nüüd on tulnud, et on ikkagi meil natukene üle pea, et aga meil on maske piisavalt, maskid otsa kindlasti. Nüüd vaatan aga, milline olukord valitseb välismaal. Evelyn Villers võtab kokku. Euroopa Liidus vaktsineeritakse optimistliku stsenaariumi korral esimesi inimesi Covid 19 vastu, 2021. aasta esimeses kvartalis, ütles haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse direktor Andre. Ammu on üks Euroopa Liidu allikas, ütles eile P-le, et vaktsiini kasutusluba Euroopa liidus võidakse anda 2021. aasta algul. Selleks annab aluse USA ravimi, Hiiu Pfizer ja saksa bio pressiteade nende ühiselt loodava koroonavaktsiini üheksakümneprotsendisest tõhususest käimasolevates kolmanda etapi katsetustes. Euroopas on Covid 19 tagajärjel surnud vähemalt 311000 inimest. Nakatunute arv ulatub üle 13 miljoni. Lätis löödi viimase ööpäevaga taas koroonaviirusega nakatumise päevane rekord, mis on nüüd 453 juhtumit. Suri kaks inimest. Leedus lisandus 1433 uut juhtumeid ja ööpäevaga suri 14 patsienti. Läti haiguste ennetamise ja kontrollikeskuse teatel on nakatumise juhtumeid riigis nüüd q. 8848 tehti 7621 testi, millest 5,9 protsenti olid positiivsed. Kokku on Lätis covid 19-sse surnud 105 inimest. Leedus püstitati 14 juhtumiga päevane surmade rekord, vahendab LR-d. Kokku on Leedus registreeritud 28262 nakatumise juhtumit ja surnud on 235 inimest. Viktor Orbani juhitud Ungari valitsus tegi ettepaneku põhiseaduse muutmiseks, nimetades eesmärgiks traditsioonilise perekonnamudeli tugevdamise vastavalt kristlikele väärtustele. Põhiseadusemuudatuse ettepaneku tegijate sõnul peab põhiseadus garanteerima, et lapsed saaksid kasvada vastavalt Ungari kultuuri kristlikele põhimõtetele. Samuti lisas ta, et perekonna aluseks on abielu, kus naine on ema ja mees on isa, vahendab Reuters. Veel seisab ettepanekus, et Ungari kaitseb, et lapsed saaksid end identifitseerida selle sooga, millega nad sündinud on. See oleks järjekordne Ungari valitsuse kampaania, mis on suunatud transsooliste vastu. Ja tagasi koduste teemade juurde riigikontrolli hiljutises ülevaates kinnitatakse, et oleme Eestis jõudnud aega, kus tuleks ausalt tunnistada kõikjal riigis, ühetaoliselt ja ühtlase kvaliteediga avalike teenuste pakkumine käib meile üle jõu. Ainult Tallinn ja Tartu ning nende linnade lähiümbrused saavad edaspidi arvestada, et jätkub piisaval arvul perearste, õpetajaid ja päästjaid. Selle põhjuseks ei ole ainult raha, vaid ka inimeste puudus. Näiteks ligi pooled perearstidest on kas pensioniealised või saavad soovi korral lähemal ajal pensionile minna. Kriitiline on olukord ka päästjatega. Haapsalu linnapea Urmas Sukles ütles, et tihti on küsimus ka lihtsalt eelarvamustes, mistõttu noored pelgavad suurematest linnadest kaugemal elamist. Millegipärast inimestel on kas psühholoogiline, mingi kiiks on käinud, et ta peab minema Tallinnasse, kus on ummikud ja lasteaedades kohti väga vähe ja koolid asuvad kaugel ja Haapsalus on kõik see käe-jala juures, et üks asi on ikkagi selline psühholoogiline mõjutamine, et k inimestel väljaspool Tallinnat on elu, teine asi on mingid rahalised hoovad, et võib-olla kas palgalisa või või siis korteri võimalus. Me siin perearsti otsisime ja otsime ja pakume 25000 eurost stardikapitali. Väga tulemusrikas. Otsing veel ei ole olnud, aga ma arvan, et lähiaegadel me ikkagi perearsti saame. Rääkisin ka koolide direktoritega täna suurt probleemi õpetajatega täna Haapsalus ja Läänemaal ei ole, aga noh, päästeteenistus, ma arvan, et siin on jälle, kas see palk on üks kutsuv, et kui sa saad? Maakonnakeskuses suuremat palka kui Tallinnas, võib-olla hakkad mõtlema? Ma arvan, et sa ikkagi, põhialgatus peab tulema riigi poolt. Haridus ja teadusminister Mailis Reps soovib distantsõpe reguleerimiseks seadust muuta. Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula ütleb aga, et praegu ei oota koolid riigilt keelde ja käske, vaid usaldust. Madis Hindre räägib lähemalt. Tallinnas pole distantsõpet ainult erivajadustega laste koolides, kõigist teistest Tallinna koolides on vanemad lapsed vähemalt osa koolipäevadest kodus. Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula sõnul arutati Tallinnas alles eile, kas ja kuidas piirangutega edasi minna. Me jääme seniste kokkulepete juurde, aga kui kool leiab, et oleks vajalik, kas rohkem hajutada, siis tegelikult tuleb need kooskõlastada haridusametiga ja üldisest kokkuleppest. Erinevaid kokkuleppeid on sõlmitud täna 11 kooliga ajule lisada kõik koolid tuleb distantsõppel hoida selleks, et viiruse levikut dada. Tallinna koolid on oma mahutatavuselt suhteliselt täiskoolid ja õpilasi on seal väga palju. Läinud nädalal ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps, et mõned koolid on koroonapiirangutega liiale läinud. Selleks, et distantsõppe korraldamisele selgel raamid seada, tuleb repsi sõnul seadust muuta. Meie ettepanek on see, et e-õpe tervise seisukohast peaks olema tõesti siis seotud reaalse pandeemia ohuga või terviseamet sellekohase ettepanekuga. Kui me räägime e-õpet kui õppevormi, siis me tahaksime haridusministeeriumi poolt kehtestada selleks ka väga ranged reeglid. Õppevahenditel peab olema võrdne ligipääs, samal ajal peab toimuma õpetaja juhendamine ja väga paljud teised aspektid. Andres Pajula aga ütleb, et distantsõpe pole seotud ainult probleemidega, vaid eriti tulevikku vaadates pakub sega palju võimalusi. Minu arust Eesti hariduse üks tugevaid alustalasid on Eesti haridus autonoomsus ja kui me seda hakkame nende käskude-keeldudega lõhkuma, siis me kindlasti anname ka hävitava hoobi Eesti hariduse tulevikul. Mailis Reps rõhutab, et distantsõpe kõigile ei sobi. Ta võiks olla pigem valikuline ja seal peab olema ka lapse õppeedukust ja õpimotivatsiooni arvestav. Andres Pajula ütleb, et ka Tallinn on võtnud põhimõtteks, et erivajadusega lapsed peavad saama koolis kohal käia. Keerulisem on aga siis, kui õpilasele lihtsalt ei sobi distantsõppe, kui tema tähelepanu hajub ja õppeedukus kodus olles langeb. Pajula tõdeb, et kõigile sobiva lahenduse leidmiseks tuleb tööd teha. Andres Pajula lisab, et kui ministeerium tõesti soovib seadust muuta, siis tuleb seda omavalitsuste ja koolidega arutada. Me ootame seda koole usaldatakse, me ootame seda. Linna usaldatakse ja kõik need otsused, mis siis tehakse, on ainult selleks, et me saaksime oma lapsi ja õpetajaid kaitsta ja võib-olla ka kriisisituatsioonis, et näpuga näitamist oleks vähem, et pigem tegelikult ühiselt peida lahendused. Valitsuse kavandatavad piirangud koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ei puuduta esialgu huviharidust. Nii jätkavad tegutsemist ka isetegevuskollektiivid. Kooriproovid ja rahvatantsutrennid, kus nakatumise võimalus on kõige suurem, jätkuvad senikaua, kuni seda saab teha ohutult, jätkab Olev Kenk. Biden is kooli president Hannes Kukk. Püüame käsi desinfitseerida kogu aeg ja kui ikkagi vähe tõbisena ennast tundnud, ära tule siia, proovi seekord. Kas selle koroonaohu tõttu on mõni mees jäänud proovist ära? Siin hooaja alguses paar mees lihtsalt ütles, et kes kaugemalt käivad, liiguvad palju ringi ja võivad kohtuda selle kurja viirusega ja et mitte meile tuua, sisaldavad selle hooaja vahele. Paide meeskoori dirigent Mallene Kas te olete põhimõtteliselt valmis selleks, et tuleb proovi teha näiteks interneti vahendusel? Ma arvan, et mitte meil ei ole kõigil seda võimalust, eks me teeme siis pausi ja, ja kui jälle võimalus tuleb, siis me laulame. Et rahvatantsijad leiavad aga, et koroonaviiruse leviku iseärasuste tõttu on tantsuproovis nakatumise võimalus pisut väiksem kui kooriproovis. Paide hammerbecki Põhikooli segarühma siuh-viuh. Tantsijad tunnevad ennast proovis turvaliselt. Räägivad tantsijad Adedriana ja Andreas. Kui peakski tulema uuesti see eriolukord, nii et kõik koolid lähevad kinni siis mul oli kevadel ka, nagu mulle üldse ei meeldinud see, et ma pidin üksi olema. Mulle pigem meeldibki niisugune koostöö ja rühmaga koosolemine. Kas sulle meeldiks, kui tuleks harjutada interneti vahendusel insenerile? Kui koorikollektiivid ja orkestrid lähtuvad koroonakriisi ajal oma töös kooriühingu ja muusikaõpetajate liidu välja töötatud juhendist siis rahvatantsurühmade jaoks eraldi juhendit pole ja nagu ütleb Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika seltsi direktor Mari-Liis Öpik, juhindutakse terviseameti soovitustest ja Kultuuriministeeriumi juhendist, mis on mõeldud avalike ürituste korraldajatele. Aga loomulikult on väga soovitatav kasutada maske, trennides ja jälgida ikkagi oma tervist ja kõiki muid hügieeninõudeid. Narvas vahetub linnavõim. Volikogu tagandas täna ametist linnapea Aleksei Jevgrafovi. Volikogu esimees Irina Janovitš astus tagasi umbusaldust ootamata. Alanud on läbirääkimised uue koalitsiooni moodustamiseks, jätkab Jüri Nikolajev. Narva võimuvahetus sai teoks tänu sellele, et opositsiooni algatatud umbusaldust toetas koos võimufraktsiooni liiget, mis andiski võimupöördeks vajalikud 17 häält. 31-st moodustamas on Keskerakonna ja valimisliidu Meie Narva koalitsioon, räägib fraktsiooni Meie Narva esimees, sotsiaaldemokraat Katri Raik. Just seetõttu, et tänaseni linnapeana töötanud ära ja graafiline oligi küsimest proojanovitš arvasid, et nende arstide just hinna ja nad võivad teha, mida nad tahavad. Oma fraktsiooni inimestega opositsioonist rääkimata ja ka erinevate riigiasutustega tänaseni töötanud linnavõim kaevas endale ise järjekindlalt auku, tuli lihtsalt oodata, kuna haukuv piisavalt sügav. Narva võimupööre tähendab ka seda, et kaks aastat tagasi Narvas võimu kaotanud Keskerakond on taas pildil, räägib Narva linnavolinik, keskerakondlane Tarmo Tammiste. No kindlasti me võime rääkida koalitsioonist, et hetkel siis ikkagi fraktsioon Meie Narva ja siis noh, ütleme see teine seltskond on siis hetkel ilma nimeta, aga ma arvan, et see küsimus saab ka lähiajal nagu lahendatud, aga koosneb siis praegustest ja endistest keskerakondlastest. Viimati oli selline mõiste nagu koalitsioon käibel volikogu koosseisus, mis oli võimul 99 kuni 2002, edasi on olnud kogu aeg võim ühe erakonna käes. Nüüd on siis vaja uuesti õppida poliitilist kultuuri ja üritame siis ilusasti koos töötada ja teineteist taustad. Linnapea kohalt lahkuma pidanud Aleksei Jevgrafov süüdistabki võimuvahetuses Keskerakonna intriige. Ütlen, et Keskerakond praegu jätkas oma issi Tõnu ja sama oma kur, praegu tekib ka Narvas Tallinna inimesed ei tea, mida nad teevad kohapeal ja see paragu teeb mind mure sellepärased Narva linn mis peab arenema, aga nemad oluliselt segavad, nad jälgivad poliitilist mängu, mis segavad. Umbusaldajate süüdistusi Narva arengu seiskumise asja halvas suhtluses riigivõimuga Jevgrafov omaks ei võta. Uus linnapea ja volikogu esimees on kavas valida 26. novembril toimuval linnavolikogu istungil. Eeldatavasti jagatakse linnajuhtide kohad fraktsiooni Meie Narva ja Keskerakonna vahel Uudistele Jüri Nikolajev, Narva. Hiljem tunnistas Katri Raik ERR-ile, et tema ongi uue võimuliidu linnapeakandidaat. Üle Eesti liikuv madalrõhulohk kannab veel õhtul ja öö esimesel poolel mitmele poole vähest vihmasajust, puutumata jääb vaid Lõuna-Eesti. Hommikupoole ööd on sadu lõppenud ja pilgatesse tekib selgimisi, kuid mitmel pool tekib udu. Edela ja lõunatuul on nõrk ning õhutemperatuur langeb miinus ühe pluss nelja rannikul pluss kuue kraadini. Homne päev möödub kõrgrõhuala, loodeservas on pilves selgimistega olulise sajuta ilm. Ennelõunal püsib paiguti veel udu. Puhub lõunakaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on neli kuni seitse kraadi. Spordiuudistega on nüüd stuudios Ragnar Kaasik. Eesti jalgpallikoondis mängib täna õhtul võõrsil Firenze linnas Itaalia vastu. Tegemist on maavõistlusmänguga, millele järgnevad kaks rahvuste liiga kohtumist pühapäeval Põhja-Makedoonia ka ja nädala pärast Gruusiaga. Eesti on Itaalia vastu mänginud kuus korda, kõik korrad on mängu võitnud Itaalia. Viimati kaotas Eesti Itaaliale 2011. aastal null, kolm. Eesti koondise peatreener Karel Voolaid tänasel pressikonverentsil. Itaaliaga mängimisel kindlasti Eesti koondisse ei võta kuidagi midagi kergemalt või ei tee hinnaalandust, et ka see mäng on meie jaoks väga tähtis, esiteks pakkuda väga head ja väärikat lahingut Itaaliale, kes meid on külla kutsun sõprusmänguks, on ikkagi kuus vahetust ja ja on päris palju aega ikkagi pühapäevani. Ja me kindlasti peame leidma sellist head tasakaalu, et meil on kindlasti häid noori mängijaid, kes vajavad karastuste kogemust. Aga kindlasti on ka kogenud mängijad, kes peavad jälle nagu kokkumängu harjutama. Kuna eelmises koondise laagris meil kõik mängijad ei saanud osaleda, kes on harjunud tavaliselt käima, et tuleb ka sellist kogenumate mängijate kasutamist kaaluda ja nende nende koostööd parandada. Itaalia mängus. Tänases spordisaates kell 20 null viis räägime Itaalia eesti vastasseisust Sitsiiliast pärit jalgpallieksperdi Angelo Palmeriga. Eestis mängitakse täna aga korvpalli ja võrkpalli. Eesti-Läti korvpalli ühisliiga mängus võõrustab Pärnu Raplat, oodata on põnevat kohtumist, kuna mõlemad meeskonnad on hooaega alustanud hästi. Pärnu on viie võiduga seitsmest mängust liigatabelis neljas bla viie võiduga kaheksast mängust viies samuti kell 19 kohtuvad võrkpalli Balti liigas omavahel liiga 407. Tartu Bigbank ja Taltec. Rahvusvaheline maadlusliit teatas, et detsembris Belgradis toimuma pidanud maailmameistrivõistlused jäävad ära. Koroonaviiruse leviku ja reisipiirangute tõttu olid MM-ist loobumisest teatanud teiste seas USA, Hiina, Kuuba, Iraani ja Kasahstani maadlejad, mistõttu poleks korraldajatel olnud võimalik kokku saada vajalikku osalejate arv. MMiks valmistusid ka Heiki Nabi ja Epp Mäe, kellel mõlemal Tokyo olümpiapilet juba taskus. Selline saigi kolmapäeva 11. novembri Päevakaja saate pani kokku Kadri Põlendik, aitäh kuulamast ja mõnusat õhtut.