Reporteritund küla eluke. Tervist täna saates tavaliselt öeldaksegi, et jaanipäeva ajal ongi see kõige õigem moosi maasikaaeg, et ei ole nõudlust ja hinnad on hästi madalad, et et vaatame, kuidas see aastat, kui niisugune kuum on, siis tuleb samamoodi enne jaanipäeva, kui siin nüüd külmaks läheb, siis peale aniga Joosepi talu noorperemees ära need roosid olu valmistub Kosovo külas Põlvamaal maasikate korjamise tipp saabumiseks. Tulingi siia, hakkasin siin maja ehitama, metsas linnainimene ja siis siin on rahu, vaikus. Loodus. Monika Kannelmäe hoiab ja arendab Raasiku vallas Ratla külas isalt päritud dendro Eda smaragd. Kevadel. Kui neid varsauudiseid, siis saab tulla siia nii-öelda tagaaknast sisse vaatama ja praegu me siin varsa kopli juures seisamegi. Eesti hobusekasvatajate seltsi juht Kristo Sepp elab aga kaasatturi tõugu hobustele. Saate teevad Ester Vilgats, Eva Luigas ning Arp Müller. Head kuulamist. Me oleme Põlvamaal Kokülas Joosepi taluvus, mis on kõige enam tuntud oma maasikakasvatuse poolest ja minu vestluskaaslane on noor peremees Kanet roositalu, tere. Tervist. Ja kui meie taustal veidi mürinat kostab, siis üks tõstuk tõstab praegu euroalust, mille peal on punased maasikad kastides. Kas need on selle aasta esimesed või millal esimesed tulid? Need päris esimesed ei ole, et see on umbes seal circa, viies kuues korjetunnelist, nii et aga ikkagi jah, sellesse üldkokkuvõttes suhteliselt esimesed, et ega seal palju ei ole tunder. Praegusel ennelõunasel ajal on 22 kraadi sooja ja lubab pärastlõunaks juba 29 kraadi. Esimesed tõelised sellised kuumad ja suvised ilmad on kätte jõudnud. Mida selline ilm maasikakasvataja jaoks tähendab? See tähendab seda, et maasikas valmib ülikiiresti ja kõik saab korraga valmis ja, ja kiiresti on vaja korjata ja kiiresti. Turustada kuna kevad oli jahe, siis taime kasv ja kõik oli väga aeglane, aga teil. Kevadel jahe, ütleme Maieli jahe, aga, aga samas ma ei ütleks, et see nagu meile halb oli, sellepärast et see natuke nagu võib-olla pikendabki seda valmimisperioodi, et et kui tunnelist siin meil praegu tuleb, et kui ta oleks nagu maikuu ka väga kuum olnud, siis oleks kõik korraga tulnud, et aga, aga praegune juunikuu kuumus, et mis siin nüüd lubab ja mis tulemus on, et, et seda me ette ei tea, mis tagajärjed sellel on, et ma kardan, et küpsetab kõik liiga kiiresti valmis. No just mis tööd teil praegu siin Joosepi talus käivad, kus kõik tegijad ja töötajad on? No kõik tegijad ja töötajad on hetkel põllu peal. Meil meil on siin põllud, ümberringi on esimene töö kindlasti kõige tähtsam, millega me oleme juba jänni jäänud. Istutamine, rohimised ja maasikate korjamine tegelikult lõppes enne teie tulekut. Esimeses kasvuhoonest, nii et lähme vaatame kasvuhoonet, kust juba praeguses eestimaiseid maasikaid saab, sellepärast et eks see ole vist üsna uudne tehnika ka Eestimaa kohta. Kui kaua sellist tehnikat siin Eestis üldse on kasvatatud? Ega väga ei ole, et Aran farming on, on see, kes tunnelisse nagu kasvatab, temal on ka natuke kasvulavadel, aga tal on enamjaolt nagu nii-öelda peenras ja tunnelis ja mustangi talu Moody siis kasvuhoones kasvatanud ja ega ma ausalt öeldes väga palju rohkem ei teagi, kust tehnika pärineb. Me tõime selle Hollandist need kasvulavad, et seal on nagu see väga populaarne ja enamus maasikaid kasvatataksegi kasvulavadel. Kuna maad on nii vähe, siis selle kasvuhoonesse paned lihtsalt tunduvalt rohkem taimi kui, kui hektari lapi peale ja mitu aastat teie sellist tehnikat kasutate, juba see meil tegelikult esimene aasta katsetus, kui sa nüüd vaatad, siis on kaks tunnelit, siis esimesest tunnelis on sihuke üksiksüsteem ja teises tunnelisin topeltsüsteem. Me nüüd üritamegi vaadata, kumb meile praktilisem on, et ehk järgmisel aastal paneme ka teised kasvuhooned, siin teised kokku on meil viis, aga praegu nagu maasikal on kaks. Üritame kuulajale kirjeldada ka just nagu siis hästi pikad kasvuhooned, aga maasikas ei ole maas peenras, vaid maasikas on tõstetud nagu justkui üles lavatsitele kasvama. Ma kindlasti panen vikerraadio kodulehele foto ka sellest, aga aga mis sellise kasvatamise viisi eelis on? No üks eelis on kindlasti see, et me saame varem saaki, kuna meil on siin ka küttesüsteem rajatud, siis tegelikult on võimalus saada väga varakult juba aprillikuus, aga kuna see on meie jaoks esimene aasta, siis me lihtsalt katsetame ja nii varakult seal ei saanud ja teine eelis on see muidugi, et kui on vihmane ilm, siis tunneli hoiatusele vihma, ärajaja, hahkhallitus ja kõik niisugused asjad, mis tulevad, aga muidugi siin on ka teisi omamoodi probleem, et kui on liiga kuum, siis jahukaste tekib putukat väga elavnevad siin, nii et siin on ka omajagu probleeme, kaasneb selle tunneliga. No kuidas te putukatega siis toime tulete, kuidas tõrjuta? Kui ma nüüd aus olen, siis tegelikult siin tunnelisse, kuna me istutasime need taimed suhteliselt varakult, siis siin tegelikult me ei ole ühtegi insektitsiide kasutanud avamaal küll, aga me peame kasutama seal ei ole küsimustki, sellepärast et Ripslane on vana pätt ja võtan selle saagi nagu naksti ära, et ilma Ripslas tõrjumata ei saa ja, ja ma arvan, et sellega on kõik maasikakasvatajad nõus. Muidugi me ei kasutanud, kuid üleliia seda kemikaale, et vastavalt sellele, kuidas Eestis lubatud ja ma võin öelda julgelt, et Eesti Eesti maasikas. Kui nüüd jätta välja eelmise aasta see probleem, mis seal oli nii-öelda need mürgimaasikad, siis üks tõrvatilk meepotis ei tohiks nagu ära rikkuda teiste jaoks, et Eesti maasikas ikkagi, kui me nüüd võrdleme näiteks Poola maasikaga, siis meil on ikka tunduvalt puhtam, sellepärast Poolas näiteks Ripslase vastu on lubatud 10 pluss taimekaitsevahendit, meil on ainult tegelikult üks, mis keelatakse järgmine aasta ära, mis tähendab seda, et neil on suurem hektari saak, meil on väiksem ja noh, see tootmine ei ole nagu konkurentsis. Järjest rohkem tänapäeval räägitakse ka ju bioloogilisest tõrjest, mida ma olen ka näinud väiksemates kasvuhoonetes, kus sellises maasikakasvatuses kaasa võimalik on. No see on niisugune katsetamise asi minule nagu siinkohal, mis minule laekunud info on siis tegelikult need püünised, liimpüünised, ega need väga ei aita, neid on katsetatud küll, aga hollandlased on väga nagu agarad seda kõike välja töötama ja innovaatilisemaks tegema, et näeme, elame-näeme, et mis siin saab, kindlasti nad mõtled midagi, mida meie saame Eestis kasutada. Aga igatahes meie ees on vaatepilt, mida paljud eestlased igatsevad. Punased suured marjad juba on maasikapõõsaste küljes veel rohkem on muidugi veel rohelisi marju, mis on valmimas ja mis valmivad hiljem. Missartsion. Selle sordi nimi on Sonzation, see on üsna sihuke uus sort Eestis, et see on üks kolm-neli aastat, nüüd nüüd on nüüd siin turule, meie ta tegelikult esimesena Eestisse tõime ja tänaseks päevaks on meil seal põhisordiks. Aga miks nii on, kui ma turupeole lähen, siis polka ja Sonata on ainult leti peal. Ma ei ütleks, et polka ja Sonata võib-olla Tartus on, aga näiteks Tallinnas, kus on suuremad turud, et seal ikkagi näed iga aasta järjest rohkem ongi aasia Sonzation ja ja teised sordid, tuleb peale, et eks see polka on niisugune vana hea magus, aga, aga tal ei ole nagu tarnekindlust ja ja väiksemat kasutavad kindlasti seda polkat armastavad, aga kuna me ise nimega Figa taimi teistele kasvatajatele, siis me näeme iga aastaga polka järjest vajub ära ja tegelikult tulevadki uued sordid nagu son, seistkümnaasia näiteks. Aga no mis teie enda lemmikmaasikasort on, mis kõige rohkem maitseb? Võib-olla ongi see see samas on see issand mulle väga meeldib, muidu ma seda ei kasvataks ja, ja noh, tegelikult vana polka just maitse poolest, et ta on tõesti super magusat, et siin ei saa nagu vastu vaielda selle mis selle sordi nimi oli, son, sõition sõnast seal 70 natuke muudetud veel tali algselt kui ta aretati seal Hollandis Systalis sansation, aga kuna siuke nimi olevat olemas olnud, siis pandi see u hooks, nii et on sõition. Son, seisson. Paljud ütlevad sensatsiooni, et öelge, kuidas tahate. No praegu me näeme siin, et kastmiseks on torusüsteemid siin taimede juurde toodud. Kui innovaatiline selline lahendus on või, või see on tänapäeval tavaline See täitsa tavaline, see ei ole mitte ainult maasikal, aga siin erinevatel köögiviljadel erinevatel kultuuridel, noh, see on lihtsalt tilgut süsteem, et kuna kuna siin tunnelisse ei saa nagu pritsida, siis niimoodi nagu kodus aiavoolikuga, et sa tekitad seda ahju valitsus, siis sul peab iga iga no meil on potikasvatused igas potis peab oma, nagu siis voolik olema, kus, kus ta saab igapäevaselt mitu korda päevas vett, siis. Millal te selleni jõudsite? Õigesti Joosepi talu maasikakasvatusega üle 20 aasta tegelenud. Circa 20 on mul vanemad seda asja ajanud. Aga kuidas algas? No tegelikult algaski niimoodi, et mul vanemad rajasid selle poole hektari esimesed taimed võeti, osteti tähendab vaovahetaimed, mitte enam Trigo taimed, mis paned kevadel maha ja annab sulle suvel juba saagivaid olid taimed. Sügisel nad istutati kastmissüsteemist, siis sim kastmisvoolikust. Muidugi. See sai hiljem ostetud juurde, kui esimesed maasikad oli müüdud ja tegelikult me alustasime üsna täitsa täitsa nullist. Kastmine oligi algul kõndisid seal traktori taga oli pütt ja voolikuga augus lauk ja täitsa algeline see asi, et praegu on ikka nagu asi lihtsamaks läinud ja arenenud edasi. Ma mäletan, kui ma olin veel nagu väga väike poiss, kes turu peal olime meie tegelikult kunagi esimesed, kes mul vanemad, mis Eesti maasikaid siis, noh, me olime ainukesed tegelikult praegu on juba nagu konkurents igalt poolt tulnud, aga tol hetkel me nagu nägime, neile meeldis ja oskasime kasvatada ja inimesed on rahul, siis miks mitte. Tundus nagu loogiline peale keskkooli minna õppima agronoomiks ja, ja turundust, et. Mulle meeldib see ja ma olen siin üles kasvanud ja ma tean, kuidas seda teha ja ma näen, et mul on nagu väga-väga palju panustada, et see asi veel rohkem edasi areneksid. Noore inimesena mõtled natuke teistmoodi, võib-olla kui vanemad inimesed ja näed nagu tulevikku. Ma käisin täna hommikul muide Tartu turu peal ka enne, kui ma tulin siia seda intervjuud salvestama maa, tahtsin teada, kas turu pealt on võimalik eesti maasikat juba osta. Alguses tundus, et ei ole kreeka maasikas, kaks 80 kreeka maasikast teise leti peal kaks, 80, kolmanda ja seitsmenda leti peale ka Kreeka maasikas kaks 80. Aga siis ma leidsin ikkagi ühe leti, kus olid ka suured ilusad punased marjad. Juures oli kiri Eesti ja hind oli siis 20 eurot kilo. Kuidas maasikakasvatajale turusituatsioon? Paistab no see, ma tean, see 20 20 eurot kilogramm võib ära ehmatada, aga olgem ausad, siin siin täiesti algusse, kui taevas on sul 50 kilogrammi tuleb, et sa võid küsida, sest et ega see maasika ja need kulutused on niivõrd suured ja kuna Te küsida rohkem hinda kui alguses, sest et kohe, kui see kuumalaine nüüd peale tuleb, siis see hind langeb väga-väga drastiliselt ja nagu eelmise aasta näitel, siis tegelikult hulgihind oli seal üks, kuus kuni kaks eurot, leti keskmine hind oli kolm 50, et me oleme tegelikult iga-aastaselt, selliste hindadega põhimõtteliselt on, on, on turud nagu opereerinud siis, et et Eesti maasikas on suhteliselt odavam kõigi meie tootmise nagu hinnaomahinna juures, et et noh, praegu see 20 eurot, et ma ütlen, see on ainult ajutine, et ei tasu nagu ennast heidutada sellest ja teiseks on muidugi see, et kui paljud talunikud nagu praegu ajaliselt ise jõuavad seda otse turustada lõppkliendile, et noh, siinkohal tulebki seda jälgida, et see edasimüüja marginaal, ma usun, et on ka ikkagi sajaprotsendiline või, või isegi rohkem tuleb ka alati seda mõelnud, et mitte see talunik ei küsi seda, vaid on alati edasimüüjad, käegiskonnad oma marginaali. Kas see on ka põhjus, miks teie olete ise asunud turustama nii Tartus Tallinnas, turgudel, oma maasikat? Jah, et noh, meil on osatud alal on ikka alati olnud oma nagu põhimõte võimalikult palju oma toodangut ise lõpptarbijale. See nagu välistab kõik need petmised, asjad, mida nagu nime all tehakse, et kui me ise müüme, siis me teame, mida me müüme ja saame selles kindlad olla ja noh, eks me üritame nii palju kui võimalik, aga, aga lihtsalt, et kõike tahes-tahtmata jõua lihtsalt ise turustada. Ma rääkisin, mõne maasikakasvatajaga, saadakse valmistades ka ja üks maasikakasvataja kurtis, et eelmisel aastal läks nii, et maasikad, tipphooaeg Eestis oli nii vara ja tuli nii järsku, et tegelikult paljud Eesti tarbijad magasid selle lausa maha. Kas teil on sama tunne? Võis olla küll selles suhtes see eelmine aasta oli see hoo pal jaanipäeval ja, ja tavaliselt on niimoodi me, kui me enne siin rääkisime, et kuidas kevad mõjutas, siis ma ütlen, minu jaoks on see külm, kevad on pigem hea, sellepärast et me väldime seda jaanipäeva, jaanipäev tuleb ja kui sul on maasikatipuaeg, siis see kõik on massides linnast, inimesed on äramaal, ostmine on praktiliselt null, et need hinnad langevad nii konkreetselt tavaliselt öeldaksegi, et jaanipäeva ajal ongi see kõige õigem moosi maasikaaeg, et siis hinnad ei ole nõudlust ja hinnad on hästi madalad, et et vaatame, kuidas see aastaid, kui niisugune kuum on, siis tuleb samamoodi enne jaanipäeva, kui siin nüüd külmaks läheb, siis peale jaanipäev Sel kevadel mina, Tallinna, sul on rõõmustanud selle üle, et mulle tundub, et erakordselt palju linde on erakordselt palju, on musträsta Aid erakordselt palju on kuld, nokkasid aga maasikakasvataja vist lindudel, kui sa üle ei rõõmusta või kuidas teil on, et kuidas te tagate selle, et kasvõi siia kasvuhoonesse ei kogune rästad ja ise maasikaid ära? Tunneliga kasvuhoone ja ei ole nagu probleemi, et me paneme ikkagi õhtuks uksed kinni, aga, aga avamaal on küll iga iga suvi suve alguses tegelikult probleem ja seal on tehtud siuksed kõik nii-öelda linnud või värvilised sihuksed, asjad, mis sa paned toki külge, mis nagu peletavaid ja meil kõige suurem probleem on tegelikult toonekured, toonekured toksivad selle nokaga imb kastmisvooliku, kuna nad kuulevad seda nii-öelda v sulinat seal ja siis nad löövad noka sisse pooliku katki ja meie peame parandama. Me jätkame juttu Joosepi talus Põlvamaal endiselt rännet Roosi taluga, aga vahetasime jutuajamise kohta, nüüd tulime ühe päris suure ja laia põllu äärde. Ei saa öelda, et siin need maasikavaod nüüd silmapiirini ulatuks, aga kui palju on ühest äärest teise? 345 meetrit. Ja siin käib praegu selline maasikataimede istutus mustadesse, kilepeenardesse ja poolikud jooksevad siingi. See on nüüd selle uue istandiku rajamine, et niimoodi rajatakse, enne me teeme siis selle kile multsiga selle peenra ja augud ja siis nüüd istutatakse. Praegu ma näen siin seitse, kaheksa naist, aktiivselt istutavad, kuidas teil tänavu kevadel selle tööjõu leidmisega siis läinud on, mis on meedias üleval ja kuum teema olnud, et läbi selle koroonakriisi ja, ja sealhulgas ka sellega, et praegu Ukrainast töötajaid Eestisse ei pääse? No, ja et ega see olukord on suhteliselt sihuke kehv, et me leidsime siin needsamad naisterahvad, ütleme seal viis tükki. Me leidsime paar-kolm tükki nagu vanemad, kes meil on iga-aastaselt käinud ja seal istutustöö me saame nagu ikkagi hakkama, aga, aga kui see nüüd korjaks peaks minema mitte sellepärast, et kui praegu vaadata neid kandideerimisi, mis on tulnud siin erinevate portaalide ja töötukassa, siis tegelikult, et valdav enamus on, kes tahavad tulla, on alaealised, kellele me ütleme, et läbi maleva seastume kasvatame nelja maleva rühma. Töötukassa kaudu käisid meil Narva ja Kohtla-Järve piirkonnast isegi inimesed siin proovimas seitse tükki. Nad tulid muidugi eri aegadel. Et mõned inimesed ei anda adekvaatset, kes siia tulid, olid kohe alkoholi tarbinud, ei jõudnud põllule, paar tükki isegi jõudsid, aga tunni ajaga loobusid ja, ja tagatipuks veel oli kõige nagu markantsem näide, mis nagu võttis selle Narva kohtlane terve tööjõu asja kokku, on see, et üks naisterahvas varastas juba siin töötavate naisterahvast telefoni ja raha, et see oli nagu. Meie see tipp, kus me mõtlesime, et okei, läheb kauem, me teeme oma naistele seda asja edasi, et me ei hakka enam siit praegu võtma enne Corio. No aga kui korjehooaeg algab mitu inimest, on siis põllu peale vaja? Ideaalis on meil iga aasta vaja kuskil 100 120, aga reaalsus on see, et me ei ole mitte kunagi saanud nii palju kokku, et meil ei ole vahet, kas kas on see eestlane, on see ukrainlane, et palk on ikkagi üks ja sama. Kui palju kurje, et praeguseks on nii-öelda kindlalt teada või olete teete kindlasti arvutasin paberi peal. No praegu on meil kindel on, meil on see, et meil on malevaga tehtud leping muidugi malevaga nüüd üks asi on see, et meil on neli rühma, aga malev ei saa tulla kõik korraga. Et neil saab korraga olla 18 õpilast ja kaks rühmavanemad, siis nad tulevad meil järjest niimoodi neli rühma ja maleva ka nagu see asi ka, et nad saavad, kes neli tundi vist äkki päevas töötada otseselt nagu kandideerimisi on. Aga nagu ühtegi kokkulepe, et me ei ole saanud kellegiga teha, sest et kui ma praegu täna teeme kokkuleppe, siis kahe-kolme nädala pärast me reaalselt ei tea. Noh, siin on juba tagasi tulnudki sise nagu tühistavad kandideerimis, et me elame juba, et meie vana töö läks uuesti käima. Me elame seal siin paljud, kes Soomes käisid maasikaid korjamas, samamoodi ütlesid, et Soome piir on nüüd lahti. Nemad lähevad Soome korjama. Kusagilt meediast käis läbi, et CVd firma esindaja väitis, et 100 kandideerijate maasikakorjaja kohale, et, et kust selline dissonants tuleb, et just nagu kandideerib mingi väite kohaselt 100 inimest, aga tegelikult põllule neid ei jõua. Ma ei tea, kas nüüd antise ametlik vastus ka sellist CV-Keskus ka minul on, CV-keskuses juba vist nüüd jookseb äkki kolmas kuu kuulutus ja mina enda kliendihalduriga sellest rääkisin ja minu kliendihaldur ütles, et jah, et see statistika oli eksitav ja tõesti nad vabandasid sellest. Mina ütlesin muidugi, et asi nagu laiemalt Rahva seas ka leviksid, palun tehke nagu avalik siis pöördumine ja nad ütlesid, et nad tõesti vabandavad statistikal, ekslik, see oli vist nende PR-esindaja siis nii-öelda entusiastlik postitamine, et näed, et seal on nii palju, aga tegelikkus on ju see, et et kui inimene ütleme, seal tuleb 100 kandideerimist, aga inimene vajab 100 kahtekümmend, minul endal oli pandud 120 kohta ja tuligi kahe kuu jooksul vist üle 100 kandideerimise. Aga nendest valdav enamus olid alaealised. Palju olid nagu välis tudengeid ja kes tahtsid nagu tööampse teha, et ma olen nagu algselt ma võtsingi CV-Keskuse kaudu niimoodi, et et mul tuli esimesena vist 60 kandideerimist ja ma helistasin esimesele kandidaadile, mul kulus selle telefonivestlusi peale 10 minutit ja selgus niimoodi, tema tegelikult tahtis läinud nädalavahetustel tulla. Ja siis ma mõtlesin, et täitsa telefonivestlus nagu ajalises mõttes ei ole nagu mõistlik see kõik kandidaadid läbi helistada, siis ma saatsin kõigile kirja täiesti ausalt, millised on tingimused, millised on tasud ja kuidas Ta näeb ja sealt tuligi vastuseid, võib olla circa kokku kaheksa kirja sellele 60-le. Aga mis seal teie ootused on korjatele, mis sõnum teile on, et mis töö siin ees ootab ja ja mis nad sellest saavad? Mida me ootame, me ootame nagu stabiilsust ja püsivust. Et see inimene oleks valmis tulema, noh kasvõi miinimumaeg, ütleme niisugune kaks-kolm nädalat oleks nagu nõus valmis, elame sellepärast, et vaatasid graafiku, asi on niimoodi, et me ei saa nagu teha inimestele graafikat, kuna meil ei ole päris graafikut endalgi, siis kõik sõltub ilmastikust. Kui on vihmane, sime korjata ei saa. Et me ootame stabiilsust, püsivust, et ta on valmis siia tulema. Pakume elamisse majutust, nii-öelda väga korralikud soe vesi, elekter, kõik eluks vajalik on olemas ja me pakume ka tulemuse põhjal siis saadavat palka, et meil on nagu see, et, et kui paljud kasutavad seda tunnihinnet, et siin korjavadki nagu lavatsi peal, siis meil tegelikult on see kilogrammi hinne. Et mida rohkem inimene korjab, seda rohkem ta teenib, et ei ole nagu seda fikseeritud, täitsa korjad seal. Ma ei tea, viis kuni 10 tundi täis ja sul on kindel tunnihinnet meelika on teistmoodi, see asi. Kuidas teil korjamine käib, kas ka nende kuulsate teleuudistest nähtud lavatasite pealt kõhuli mööda pikka põldu või kuidas? Ja neid lavasid on meil olemas, aga me ei ole nagu rakendanud seda, me oleme sellel avatsi korjet rakendanud uute Islandike puhul. Ummikud on hästi väiksed, kuna meil on ka siuksed sordid, mis see puhmik on hästi suur, siis seda lavatsiga nagu natuke kehva korjata ja teiseks, lavatsil on oma kindel tempo kõige aeglasem, nii-öelda korje asjal dikteerib seda. Aga siin, kui sa lähed põllu peale, sul on rohkem, see on kogemus, praktika on näidanud, et et inimestel on rohkem motivatsiooni, kui nad saavad ise korjata vastavalt siis kilogrammi hind hinnakohtadest. Te enne mainisite, et osad inimesed, kes vahepeal lubasid tulla korjama, ütlesid, et aa nüüd pääseb jälle Soome, nad lähevad ikka Soome. Mõni raadiokuulaja kohe ja selle peale küsib aga, aga miks siis Eesti maasikakasvataja sama palju ei maksa koreale, kui Soome maasikakasvataja koreale maksab? Kust ma alustan, noh esiteks juba see, et meie hektarisaagid on tänu sellele Eesti taimekaitsepoliitikale tunduvalt madalamad, kui me näiteks Toomegi, nii nagu ma enne rääkisin selle Poola kohta, kui Poolas on ühe ühe siis ütleme, hahkhallituse või kahjuri kohta 10 pluss taimekaitsevahendit, siis meil on üks-kaks millega me ei suuda neid tõrjuda, meie hektarisaak on väiksem. Teiseks see nii-öelda see Eesti ostujõudlus, et me ei saa nagu seda öelda, et et näed, maasikakasvatajad, makske nagu palka, et ega maasikakasvatajad ja üldse põllumajandusüksinda ju ei dikteeri seda üleüldiselt riigi palgataset. Et see ostujõudlus tuleb nagu kõikidesse Te, ütlesite, et ega meie ei saa seda paika panna, et nüüd, kui me maksame rohkem ja kui me nüüd toome näiteks eelmise aasta need keskmised hulgihinnad, mis seal olid üks 60 kuni kaks eurot, võtame sealt maha, siis 50 senti korjale jääb seal ütleme, kahe euro juures euro 50 toota, mis oma ainult kilogrammi kohta tuleb selle euro sinna pane juurde müügiletid klienditeenindajad, transport, kõik need asjad, et ega ma ütlen, see see maas kõik mõtlevad nagu selle peale, et maasikakasvatus ongi niimoodi, et paned kevadel taime ja suvelise korjad, seal on meeletud, palju hooldustöökulusid ja ma annan selle Soome Soome näite kohta, ma tahaks nagu seda öelda, et et kui siin öeldakse, et Eesti maasikas on sama kallis kui Soome, no ei ole niimoodi, et ta lähebki sinna kolme, nelja euro vahele ja olgem ausad, Soome hinnad ju tegelikult algatavates kuuest. No kui me siin poliitikuid olen kuulanud viimasel ajal, siis on poliitikute seas ka kõlanud etteheiteid, et et need ongi ainult need 28 suuremat Eesti maasikakasvatajad 28 suuremat ettevõtet, et kellel on korjejääjate leidmisega probleeme, need on siis need, kes kasvatavad muusikat enam kui viiel hektaril, et äkki te olete liiga suureks kasvatanud, äkki tuleks 30 hektari pealt, vedas poolele hektarile ja tagasi tõmmata, et jõuaks oma perega ära korjata. Kui sa võtad need 100 või 200 äikest kasvatajad ja kui sa vaatad nagu seda äritegevust, siis sul on null tööjõumakse, sul on nulltulumaksu absoluutselt maksud, null. Aga siis sa võtad suure kasvataja, kes maksab sulle tööjõumaksud riigile, ta maksab sulle tulumaks ja asjad, et et üks asi, mis ma tahaks siinkohal öelda, et et Eesti põllumajandus-kaubanduskoja aiandusliit ja Eesti maasikakasvataja liidu juhid käisid siis peaministriga ja teiste ministritega kohtumas paar nädalat tagasi. Ja minule laekus info, kus Jüri Ratas meie peaminister armastatud ütles, siis noh, ütleme maasikakasvatajate liidu juhile kohe silma sisse, et, et ma võtan selle südameasjaks, et ükski maasikas ei jääks see suve see suvi korjamata, ükski lehm ei jääks lüps mata. Ma tahan öelda seda, et kaks nädalat on möödas. Me ei ole ühtegi sammu selle nime lasknud, kõik teised riigid, naaberriigid seda teevad, Eesti seda ei tee. Ja, ja ausalt öeldes noh, praegu võib-olla vaadataksegi maadikesele valmis, aga kui see põldu jääb, siis olgem ausad, sügisel tuleb sellest palju suurem müra ja kära, et see hõlmaks ainult nagu maasikakasvatust, nagu neid korjajaid saake põldu, see hõlmab kogu seda. Klienditeenindajad, autojuhid, traktoristid jäävad tööta. Nii me jalutasime nüüd pikki maasikapeenraid edasi ja siin on seitse naist, kes hoolikalt istutavad. Luule laulitse, tema on neil vist kõige pikaajalisem, et olnud ja ilmselt kõige tähtsam tõeline üldse, tema on meil nii-öelda töödejuhataja, kui meil see korjeperiood tuleb, jaga istutamise ajal on tema nagu teeb, ise istutab ja vaatab teisi, et kõik toimiks ja hästi-hästi vajalikke inimene meie jaoks. Tere, proua luule. Tänan, hästi kuum ilm, ma ei tea, 25 kraadi on vist juba. Kas raske ei ole sellise kuumaga põllu peal? Minule küll mitte. Mis see töötempo on, mitu maasikat päeva jooksul? Üks inimene peab maha panema, paljud ise panete, ütleme 600 700. Aga mis selle maasikaistutamise juures tähtis on, et ta kasvama läheks? No argiga peame panema ja lükkad auku hästi kaugele ja siis surud kinni. Teie olete kohalik inimene, siin ahelalist, kohalik. Kui kaua aastaid te olete siin? 10 aastat nii, ma vaatan vesise mehe kõrval suliseb, mis härra praegu teeb? No seal on see voolik katki. Oi küll on auk sees, see tuleb nüüd kääridega keskelt, noh, nagu te praegu näete, sealt lõikab selle kääridega ära ja siis on sihuke vaheliitmik, millega parandad ära, sest et kui me seda praegu ära ei paranda ja noh, meil on täitsa algusest, siis vesi lihtsalt ei jõua ka teistele taimedele sinna voo lõppu, et need on nagu väga tähtsad asjad. Iga töö jaoks on põllul oma spetsialist, on mees, kes tegeleb voolikuga ja teine, kes istutab või kõik teevad kõiki töid siin ei, ikkagi eraldi mehed on ikkagi vee peal. Kui palju maasikate korjamise ajal jääb võimalust ja aega endal mõni mari suhu panna, kui palju maasikapõllul töötaja, kas ta tohib maasikat süüa? Ikka tohib? Mis küsimus see on? Noh, ikka ikka kui palju ise, mis te arvate, mitu marjade päeva jooksul sööte? 10 ikka? Ikka see igatahes jääme huviga ootama, muidugi hoiame pöidlaid ka, et maasikad ei jää korjamata ei, siin Joosepi talus, kus ma seda juttu salvestan ega ka teistel maasikapõldudel üle Eesti. Suve jooksul tuleb uuesti ühendust võtta ja uurida, kuidas läks. Palju jaksu siis Joosepi talu kogu perele siin Põlvamaal Lokko külas, mina rääkisin juttu, noor peremees, Ronet roositaluga, aitäh. Aitäh. Tänasel ilusal suvisel päeval olen ma külaelusaate tarbeks sõitnud Tallinnast umbes tunni aja tee kaugusele udara tallu ja udara talud kannab tegelikult ka ühte teist nime. Dendropark kas maragd ja minu ees on selle aia perenaine ja taluperenaine Monika Kannelmäe, Teremoonike Actire, mis siin oli enne sind ja kuidas sa üldse siia sattusid? 1860 aastal oli siin rätla külas, oli neli talu kohta ja esimesest oli nipi, kõrtsu talu, nipi, kõrts ja talu peremees oli heal järjel ja sel ajal juba arendas aiandust. Tal olid ilupuud põõsad ja memuaarides tean, et isegi tomatid olid avamaal. See oli 1900. algused ja ikkagi sel ajal väga-väga haruldane asi nagu edumeelne, edumeelne, hästi püüdlik. Aga siis tuli sõjaaeg nagu ikka siin pererahvast siberisse. Rinne läks üle, maja sai pihta ja siis ta jäi siin natukene elama oma elu ja virelema, kuni järeltulijad siin ikkagi midagi tegid. Aga tuhanud tee 982. aastal, siis minu isa Aksel Kurt ostis selle lagunenud maja maad, siis ei saanud osta, siis ostis maja. Kuna tema õde, õemehe talukoht on naabertalu ja ema oli suvel siin. Idee oli suur, tahtis teha oma väikest ilusat aeda ja tema ellusatuse proua Irma Tungal, kes on maastikuarhitekt ja koos nad hakkasid siis rajama oma väikeste aeda, mis iga aastaga kasvas suuremaks ja suuremaks. Ja tänasel päeval. Ma olen isegi jupike juurde võtnud, et ta on ligi kaksik eriti juba. Ja nemad siis siin toimetasid, isa armastas väga erinevaid puid, isa oli üldse looduseinimene. Ta sulandus siia, rääkis lindudega loomadega ja tegid ja tegid ja tegid. Kuni noh, aeg sai otsa ja proua Irma Tungal läks natuke varem ja isa läksid 10 aastat tagasi taevariiki. Ja mina, mina olin külaline aias, mina käisin ja vaatasin, Te ei saanud aru, miks siin kohe ei mingisuguseid aiakülastajad on, kui mina tulen, alati võõrad inimesed aias ei sobinud nagu kuidagi mulle see asi. Ja siis ta läks, kuni isa läks minema. Ja siis, et äkki oli minu oma. Ja siis siis ma käisin ja vaatasin, õnneks ma ei adunud vastutus selle asja ees. Kõik oli ilus, kõik oli tore, esimene aasta niitsin muru line aasta, niitsin muru, esimesel aastal jõudsin jaanipäevaks juba aia teise nurka niitmisega. Niimoodi vähehaaval. Ja siis järsku hakkasid silmad avanema, siis ma juba nägin, et ja tõesti tuleb mõni oks lõigata ja ja veel midagi. Ja siis hakkasin otsima, kuna ma ei tundnud ühtegi puud ja põõsast, et internet on tore. Aga kui sa oskad, mida küsida, aga kui sa ei tea. Ja siis ma hakkasin tänu spetsialistidele, kes aeda sattusid, kogusin oma teadmisi, konkureerisin aed ja kodu kauni kodu konkursil ja tänu sellele ma sain ka teadjad inimesed aeda. Seal ma sain eri eriauhinna, et aiahoolduse eest. No ma juba oskasin nagu midagi vaadata ja hakkasin põõsaid uuendama ja, ja ühesõnaga hakkas juba nagu nägemus tekkima, et kuidas võiks olla, aga siis ma olin ikka veel nii kaugel kõigist asjadest, tagantjärgi mõeldes, aga kui me räägime nendest puudest ja põõsastest, siis siin ei ole ju lihtsalt, et anna nagu kuusk ja siis on nagu mänd, et et su isa ja Irma ikkagi olid keskmisest teadlikumad aiainima. Kindlasti need puud ja põõsad ikkagi nõukogu ajal ei olnud ju midagi siit võtta, künnad siis oli, Euroopas toodi pistnud oksi ja poogiti ja tehti ja Türi lillelaadal olid nad ju põhikunded, kus alati meenutatakse, kes ütles, et kuidas paar tuli, Irmal kübar peas ja korv käes ja soliidne härra heledas ülikonnas kõrval ja siis nad käisid ja ostsid kõiki, mida nad pidasid haruldaseks. Nii et nemad tegelikult tegid ju kollektsioon kollektsioonaeda, nad tegid ja ja samas kuna hirmaga tegeles aiakujundusega, siis oli ka siin suures aias, mis iga aastaga, see väike aed, mis iga aastaga suuremaks läks, oli juba näha, on puid, põõsaid, normaalsuuruses, kasvus. Ja siis ikkagi ma olen väga tänulik tänasel päeval, et mulle see ilus aed jäi. Ja mina siis viis aastat tagasi pidin tegema valiku, mis ma teen. Kuna ma elasin sel momendil emaga koos linnas korteris ja see maal vana maja hakkas ka vett läbi laskma, et suvel enam ei saanud siin olla, siis ma pidin emba-kumba maha müüma, aga muidugi ma olin juba siin tööd teinud, ma ei saanud seda mõelda, et ma olin oma aega ja armastust siia investeerinud juba armastasin seda kohta, siis ma tulingi siia, hakkasin siin maja ehitama, metsas linnainimene tuli vett ja koos emaga ja ema kohta veel öeldes, et ema oli seotud 30 aastat selle aiaga isa ja Irmaga ajal koos, siis ta oli ka suved veetis siin ja minul lapsed olid, väiksed lapsed on ikka siin, lapsed olid palju teadlikumad aiast kui mina. Ja siis tänu emale siis nüüd viimased aastad, et mina olin täiskohaga nii-öelda ikkagi hommikust õhtuni kopitsi saias. Ja sellest aasta aprillist olen ma siis päris üksinda ja ka, aga nüüd ma ka ei ole enam tööl täiskohaga. Nüüd ma olen täiskohaga siin aias, mul on küll reisibüroo ja kodukontor, aga olukord praegu, nagu ta on, olukord on tõesti selline keeruline, eriti just reisibüroo pidamiseks, et kas see sellisel hirmsal ajal selline hingekosutav aeda, kas see ka natuke aitas? Muidugi aitas, et tegelikult ütlekski, minul siin ei ole häda midagi, ainus probleem on, et raha ei tule siis, aga muidu hing on rahul, ma olen nii palju jõudnud teha, mul on uued arendused, uued peenrad, mis lähevad plaane, kui palju ainult jõuaks teostada. Ja noh, aeg on ka, püüan kasutada ratsionaalselt, ainult see asi iga kevadel teene. Bradega teeme ikkagi paar talgupäeva, kus aitame talve järgi aeda koristad see aasta pidin kõike üksinda tegema, see oli jube. Ja tegelikult on ju põhjus, miks ma täna sinu juurde siia tulin, mitte see, et sul on siin oma isiklik, selline eraaed. Aga asi, mis sulle noorest põlvest natuke närvidele käis, et aeda oli rahvast täis. Tegelikult sinul on ju nüüd ka avatud aed ja et on sul mingi missioon, miks sa selle oled teistele avanud? Lihtsalt iseendale seda pidada. Ei ole aus teiste suhtes ja nii palju aega ja armastust ja raha maetud, et ta tuleb näidata ja tutvustada. Ja hästi palju on ka välismaa turiste siin käinud ja inimene, kes näeb pildi pealt, on üks ja kuidas siia jõuab siis avarus ja suurus ja kõik on õnnelikud siin aias. Kui me seda intervjuud pesime, siis sa olid just selle koroona kevade pärast just seetõttu kurbeta ei saanud enam kooliekskursioonid käia. Miks peaks üks kasvueas noor inimene, miks sa tahad ta siia aeda tuleks? Just sellepärast, et olla looduses näha tegelikult seda loodust, et tavaline linna koolilapsi ei tee, võib olla. Ja võib-olla teeb okaspuu ja lehtpuu vahel vahet, aga on ka palju muid puid ja näha, kuidas nad on looduses muuleta, lindusid ja näha, kus on linnupesad, kuidas konnad on, see koht on hästi puhas, meil on kärnkonnad, kus siin on kullesed kalad, kõik on seal ehe ja see on nii lähedal, ütleme Tallinnale ja koolid, et kui saaks teha oma õuetundi siis lapsele jääb see palju rohkem meelde kui õpikust õpitud. Sel aastal muidugi on ainult pered käinud ükshaaval, kuna grupp ei tule. Ja ikkagi käib inimesi ja tagasiside on nii hea, et see annab nii palju jõudu, et jälle uuesti teha. Ma tahtsingi küsida, mis sinule annab, see võtab ju tüki elust tegelikult noh, kui hakata niimoodi ratsionaalselt lama. Ütleme, kui külaline tuleb aeda, see ei ole mitte see tund, kaks, kui ta on, tegelikult on see natuke varasem, sa pead sättima ennast riidesse, mina tahan olla alati, nagu minu meelest peab käima pargis pika kleidiga kübaraga nagu no ma ei näe ja võib-olla ongi see, ma vahest ütlen, et tulen, peenrad, pean pika kleidi selga, siis ei paista välja, varbad mustad. Ja, ja see, et lähed ja kui nad ka ära lähevad, loed külalisteraamatut ja see emotsioon, mis on, see annab jõudu, sa teed õiget asja, Nad tulevad, sel aastal on eriti inimesed, olid kõik, kes käivad, ütlevad, me tuleme kindlasti tagasi. Aga miks, mis sa arvad, miks nad tahavad tagasi tulla, siis siin on rahu, vaikus, loodus. Ta on lõigatud ära kogu mürast. Ma, kui ma käisin tööl, panin värav kinni, mul oli täpselt siuke tunne vanaemale selja taga ei puutu keegi. Siin on nagu taastuvenergia, Nad koguvad jõudu, aga ma olen kuulnud, et, et peab olema väga usin projektikirjutaja, kas sina oled ka projekti kirjutanud ja mul on kaks projekti kirjutanud esimese projektiga, ma saingi selle piknikumaja ja muru Raideris, enne seda ma niitsin väikse Raineriga, see on nüüd viis aastat tagasi saadud ja täiesti uus projekt oli, mis eelmine aasta sai teoks oli, kuna ma otsustasin koolidele orjand teerida koolilastele rohkem, siis plaanisin võtta loomad Albakad. Et natukene oleks teistsugune ja ikkagi elus loom ja lastel huvitav vaadata. Ja siis kirjutan projekti selleks, et saada majakesed neile ja, ja elavad, kus nad elavad ja ja nüüd nad ongi meil ja selleks siis sai eraldi TALO ja aed ümbermajakesed peal. Septembri lõpus kolisidki, halba hakkad siis neid oli neli, aga nüüd on juba viis, oi, kas ühel oli siis tulevad juba ja, ja beebi sündis 24 prill. Kas ta sai nimeks koroonat? Ei saanud? Tema oli, on hariaane Ariaane Me läheme hariaaned ja tema tema seltskonda ka kindlasti vaatama. Ma tahaks küsida selle aia niisuguse taas ülesehitamise kohta veel, et kui ma sinna vist teisel korral käisin, siis oli siin üks puu maha võetud. Ja tegelikult inimesed, kes ei ole väga aianduse ja, ja sellise maaeluga seotud need tihtipeale ei mõista, miks peab nagu saagi näitama et räägi, mis juhtu pähe pardiga, kui, kui teda üldse ei hooldata. Ma võin rääkida konkreetselt oma pargis, kui teda ei hooldata, siis tegelikult jääks üks aasta vahele on meil juba võsa peal. Tegelikult ei saa jätta hooldamata ja ütleme puude mahavõtmiseks. Ega ma ka esialgu ei saanud üleüldse aru, et puu on ju täiesti okei, miks peaks teda maha võtma, kui sulle öeldakse, et ta on haige ja võtta maha? Ei, ma ei võta maha, ootasin veel kaks aastat, siis oli juba kõrval puga haige, siis tuli kaks maha võtta, noh, tegelikult tuleb usaldada ka spetsialiste. Et mul on nagu hästi palju on nõu andnud Eneli käger ja Helve Vaarman on Anija, Anija ja ringist, et kes on nõustanud mind. Ja sel aastal ma võin öelda, et mu oma peretütar on mul hästi palju siin abiks seal ja, ja tundub, et ka talle hakkab juba meeldima. Nii, nüüd me läheme siit üle väikses sillaga, kuule, kas sul sinna kalu ka elada, mul on koogred, eelmine aasta tõi Namuurid sisse ja need noored on need, kes söövad seda koledat rohtusid, peod siis teiselt poolt on juba paljaks söönud. Teiselt poolt tiiki, mitu tiiki sul siin on? Üks ongi või? Ei kuula, hull on siin kaks, kolm, neli ja aia taga on veel kaks, kuhu on võimalik areneda sinnapoole h ideaali suure plaaniga ta tegi ikka. No ikka mõte oli suur, ikka tuleb veel ikka paar hektarit juurde võtta, aga need ei ole looduslikud, ei, need on kaevatud ja allikad on põhjas. Kuule, aga ujuma kasvab siia minema ega saab, aga pealmine kiht on paarkümmend sentimeetrit soe, all on väga külmallikate allikate pärast küll, aga ma vaatan, et ega siin ei olegi seda ujumise ruumi, sest sul on seal vesiroosid või, ja vesikupu ka või vesikupud ka. Ja siin tiigis eelmine nädal käisid ühed aia külastajad ja yks mees näit Sa pead, näed, sul on Auksindi, Putin ei ole seal puupulk, selline 20 sentimeetrine. No siis me vaatasime natuke puupulk kujus ära, oligi, ongi auk siia sisse tulnud, kuidas ta sai tulla, nad väitsid, et linnud toovad a, nii et midagi uut on mulle tulnud iseenesest aeda kõvaga haugan ju veemaailma kiskja, tead, seda tean aga aga tal on siin hästi palju väikseid kongressid mida teha, ega ma teda püüdma läheb. Et siis on see isast ja hirmastan, jäänud selline vundament ja, ja siis sina teed nagu, ütleme niimoodi sisetöid ja juurde ehitada just, täpselt niimoodi täpipealt. Ja see on hästi oluline, et juba siin, et siit tiigi suur tiik ja tiigis kõik, mis välja kaevati, see savi siit tekkis mäemäeküngas, mis on just nimelt see ja see kõik on siin kujundatud puudega sest muidu oli ju siin sile maa ja nüüd on ta selline. Kuidas sa ütled selle kohta? No faktuur on ikkagi, et oi kui ilus pink. Nii oo, kuule nüüd, mul on selline tunne, et ma olen kohe nagu välismaal ja kui tihti sa käid siin pingi peal istumas, on sul üldse seda aega? Ma olen ükskordistunud, pingid, panime märtsi lõpus siia. No nüüd on siis teinekord vä jah, no katsume siis nad siin istuda. Kas sulle ei tundu, et sa peaksid rohkem nende vaadete nautimiseks aega võtta ja ma hommikul, kui ma tõusen, võtan kohvi ja siin ma esimesena söödan loomad ja siis ma tulen esimesena, teen terve ringi aias ja teen plaane, mis ma päeval teen, kaua säiliks, aia ringi, aega võtab? Ma ei oska ajaliselt öelda, aga ma olen sammudest mõõtnud 1500 sammu. Ohoo siis ikkagi juba hommikune esimene ja sellele lisaks on ju veel töö tegemine ja ütleme, keskeltläbi tuleb siin liikumise ja peenraski riik, liigud ikkagi ühest kohast teise ja tuleb 15000 sammu 16000, nii nagu kaupluse müüjal umbes terve päev sebimisega. Ja ka nüüd, kui mul oli muru, Raider oli kolm nädalat remondis, siis ma niitsin väikse niidukiga, siis tuli 30000 sammu päevas, kus on mesilasi, kimalasi ja lõhn. Kuule ja hääl, oota, laseme natuke. Aitäh sulle, Monika Kannel, ma soovin sulle ilusat ilusat suve. Äite. Kristo sina oled sellises asutuses tööl, kus ainult hobustega tegelik ütlemission. Ta on Eesti hobusekasvatajate seltsis ja tõepoolest tööda nii hobustega ja kui siis hobuste ajalooga ehk tõuraamatupidamisega. No kuidas sa sattusid sinna? Eks see kirg tekkis ikka lapsest peast, kui läksime Paiustis ratsutama. Seal oli eesti raskeveohobuste kasvatamine täie koos tõuhobused ja edasi läks elu juba läbi võistluste ja koolitee vii sepa kooli kool sai läbi ja peale seda juba tegelikult ja enne seda oli selge, et tahaksin tõuaretuse tööga ennast siduda ja edasi läksin tööle Rakveresse eesti raske hobuste tõuraamatu pidamiseks, nüüd olen siis Eesti hobusekasvatajate seltsi ja kontor on meil Toris. No sellepärast vähem siin juttu ka Tori hobusekasvanduses, et siit sa käid ka ikka iga päev läbi. Tori hobusekasvandus iga päev ei käi, aga aknast vaade Tori hobusekasvanduses väravatele avaneb küll küll, aga nüüd kevadel, kui on neid varsauudiseid, siis saab tulla siia nii-öelda tagaaknast sisse vaatama ja praegu me siin varsa kopli juures seisamegi, et, et see on ikka kõige ilusam aeg. Hobusekasvatuse. Ja see, kes nüüd ikkagi töötab sellises kohas nagu sina tal peavad endalgi hobused olema vist, või? No ei saa üle ega ümber hobusteta. Me kodus kasvatame tori hobuseid ja mul endal, kuna lapsepõlves juba vanaema vanaisa kodus olid, oli raske hobune, kellega tehtise toodi majandi tallist ja viidi sinna korralik ka tagasi. Aga edasi jah, oleme sidunud ennast tori hobusearetuse ja kasvatusega ja kodutallist sündis sel kevadel seitse varssa. Siin peaks ka umbes sama palju tulema, toriseb, mõtlen. Jah, sinnapoole küll, aga Toris sünnib nüüd pea pooleks eesti hobuseid ja tori hobuseid, aga sul on siis ainult nüüd tori hobune? Jah, varsakasvatus on tori hobuste peal. Kuigi tallis on ka üks eesti raskeveohobune. Pakk no mis ikka inimesi nende hobuste juurde tõmbab, öeldakse, et nii palju kui inimene ennast mäletab, on hobune tema abiline olnud, noh, koer oli vist varem inimese sõber veel, mis seal? Ma arvan, et inimene on ikka hobusega ühte jalga käinud, et küll ta on sellest samast, et tööd tuli teha ja enda pere tuli ära toita, põldu harida, aga sellest põllust harjast on saanud tänapäeval natuke teise suunitlusega loom, eks ole, et meie töö iseloom on muutunud, ta on vaba ja turismisektoris väga hästi kasutatav ja näiteks Tori hobune ideaalne ratsakoolide hobul, nii et julgust on igal juhul kõiki, ka tori hobust austama ja kasvatama, sellepärast et praegu nõudlus hobuse järgi on suurem, kui sooviksime müüa välja. Et no kui sa ütled, et välja ja siis ei mõtle üksnes siin Eestis, vaid isegi välismaale, lähevad hobused Jah, eks lähiriigid vähem muidugi Läti või Leedu poole, aga Soome ja ka Rootsi on need põhiostjad. Tahavad Dorjevust, tahavad tori hobust, otsivad ratsakoolidesse hobuseid. Kui palju nüüd selles Eesti hobusekasvatajate seltsis on hobusekasvatajaid ja kui palju neil neid loomi on? Hobusekasvatajate seltsis on üle 330 liikme ja, ja hobuste arv, meie tõuraamatus on ligi 4000 hobust. Et see 4000 haarab, siis ja teatud mõttes riistanud hobuseid ponisid aga näiteks tori hobuste tõuraamatus on hoiatav märk üleval, et tori hobuste arvukus hakkab langema 1000 hobuse piirile, eesti raskeveohobuseid 350 ja ka eesti hobuste arvukus on läinud üles. Neid on meie tõuraamatus ligi 1900. No miks tori hobuse arvukas, nüüd siis langeb, et kui me nagu räägime sellest nendest kogu aeg ja just nagu on Jah, eks. Ega, ega hobune ei ole, ise ju ei saa süüdistada nüüd hobust või, või halba ilma või head ilma, eks ole, et et eks me, hobusekasvatajad peame ikka enda poole vaatama ja ja leidma selle kull b igaühe jaoks, et see hobune on vajalik, see, selle tõuaretus ja tõu genofondi säilitamine on vajalik ja koos vajadusega teine pool on ikkagi see tarbimine. Ja miks mitte ka otse välja ütelda, et äri nende hobustega, sest me ei lähe selle peale kindlasti välja, et appi appi, et nüüd tulge, tulge ja toetage vaid Tori hobune ja miks mitte ka teised ohustatud tõugu hobused peavad ennast näitama ja neil peab olema tarbimisväärtus. See kõlab nagu kuidagi väga karmilt, et hobusel Darr. Jah, jah, no hakkame. Kuidas me nüüd ütleme, et emotsioone oma emotsioone tarbima, eks ole, et tegelikult kõik need emotsioonid saame ikka läbi selle, et kas me aretame, kasvatame, tunneme rõõmu nendest Varssadest õisi, sõidame, teeme väiksemaid kergemaid talutöid, kasutame turismis, matkame, et et neid võimalusi on nii palju, kuidas, kuidas hobusest headmil tunda ja ja kui selle sellele kõrvale saad veel ütelda, et see on meie, Eesti oma, kohalik hobusetõug, et mis siis veel paremat saab olla? Tori hobusekasvanduse naabrina, sa võid nüüd kindlasti tõdeda. Siin on ka elu ikkagi täitsa käima läinud. Ja askeldamist igal juhul on nii, et hommik algab sellega, et vaatad, et mehi on katus täis ja, ja müüri peal ka mehi ja neid on muidugi need, kes, kes ühte tallihoonet siin restaureerivad. Aga toimetamist hobustega on praegu siiani tulles tallis olid noored hobused vahekäigus, pooldati puhastati, sest laupäeval on meil siin noorhobuste näitus ja, ja ega siin, Tori hobusekasvanduse manal rajal on ka rakendi hobused õhtu pooliti rajal, et, et tulevad ka nädala pärast veel hobuste sõidu-veokatsed ja ja iga asi tahab omamoodi tööde tegemist. No kui on hobuste sõidu-ja veokatsed, siis oled sina alati siin korraldamise juures ja loed neid punkte ja juhid seda asja. Jah, nii ta on, et eks need hobuste sõidu- ja veokatsed on ega mitte päris punkti lugemiseks me seda ei korralda, aga nad näitavad ikka selle hobuse sisu ja, ja võimekuse välja ja meil on nüüd juba teist aastat ka selline rakendihobuste treeningvõistluspäev, ennem saame siis sori rakendis sõitaskeemia koonuste vahel, et minu meelest väga tähtis on, et läbi sellise traditsioonilise jõudlus, et anname ka võimalusi hobust näidata tänapäevastele ratsaspordialadele, nii nagu seda näiteks on rakendisport, sinna sobivaid hobuseid ja et need, kes siia tulevad, hobuste sõidu-ja veokatsetel, et neil oleks võimalus ka nii-öelda teist ala käega katsuda. No raha on elus väga oluline asi, kas nüüd seegi tõsiselt hobuse kasvatamisega tegeleb? See on ikka võimalik väga. Ja hea sissetulek hobusekasvatuses on nagu loto, vaid et me kogu aeg panustame, teeme, teeme valikuid ja Seltski püüab ju suunata hobusekasvatajad paremate valikute poole. Aga need head, tead, sissetulekud ehk lotovõidud tuleb ikkagi ise välja teenida või tuleb see loto võik juhuslikult ka enda hoovi läinud, et see on. Uste müügikool ja, ja väga tähtis on hobuste ettevalmistus ja endalgi on selline näide siin paari aasta eest, et ukrainlased tulid koduhoovile ootamatult soovisid tori hobust osta, ütlesid parameetreid võib-olla meil ei olnudki, aga kui nad tori hobuseid nägid Koplis, siis siis tegid oma valiku. Nii et mis hobune siis võib maksta üldse nii keskmiselt või, või ma ei tea kõige rohkem näiteks sellele on kindel ja hea vastus, et hobune maksab auto hinna. Sa oled nagu hobuse ära müüa ja autoraha. Nojah, aga ma jätsin ette ütlemata, et kas see on nüüd kasutatud auto või või viimane Lamborghini, et et mõlemad on ehk võimalikud. Suur aitäh selle jutuajamise eest ja palju jõudu siis nende hobustega tegelemisel ja hobusekasvatajatega tegelemisel. Hobusearmastust kõigile. Eesti hobusekasvatajate seltsi tegevjuhi Kristo Sepaga käis Tori hobusekasvatuses vestlemas Ester Vilgats Raasiku vallas rätla külas asuvas dendroaias. Smaragd käis perenaisel Monika Kannel mäel külas Eva Luigas ja mina saate kokkupanija Arp Müller. Uurisin Põlvamaal rannet Roosi talult, kuidas valmistub Joosepi talu peatselt saabuvaks maasikate valmimise tipphooajaks. Külaelu saatesse soovin kõigile, et algav suvi tuleks kaunis ja annaks parajalt sooja päikest ja sademeid ning rõõmu kõigile taas kuulmiseni selles saates Suve lõpul. Reporteritund.