Stuudios on külas Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivi teadurid Aveegorsid ja Astrid Tuisk. Ja me räägime koroonapärimusest, sest tuleb välja, et Eesti rahvaluule arhiiv ja kirjandusmuuseumi teadurid on koroona teemaga väga hästi kursis. Nüüd uurivad seda, aga mida täpsemalt, seda ma kuulen teie käest. Möödunud nädalal oli Eesti kirjandusmuuseumis eluloopäev ja teil kahekesi oligi seal ettekanne koroona Eesti rahvaluule arhiivis. Mida te seal siis rääkisite ja seal oli teisigi ettekandeid koroona teemal. Kuidas, kuidas te seda teemat siis käsitlete, kuhu see paigutub folkloristide jaoks? Kirjandusmuuseumis kuulutati juba selle eriolukorra alguses välja kaks kogumisvõistlus, hiljem veel kolmas ja meie folkloristika osakonna folkloristid kogusid ka koroonapärimust, igaüks nagu oma teema ulatada muutused. Aga rahvaluule arhiivis me tõesti ka kuulutasime koroonapärimuse kogumise välja Facebookis ja see oli kohe seal eriolukorra alguses. Ja ega me ise ka ju ei teadnud, noh, keegi ei teadnud, mis tuleb ja ka meie ei teadnud, et kuidas selle folkloori kogumisega läheb. Ja meie üllatuseks kas sinna muudkui kommentaare tulema sinna Facebooki lehele ja need olid põhiliselt meemid, nagu me alguses mäletame, siis kogu see ostupaani ka ja just WC paberite varumine. Ei, see oli siis päevakorral ja, ja see ja ka teised teemad tõid siis hästi palju selliseid meeme. Aga kohe hakkas ka tulema meie e-posti aadressile hästi erinevat folkloori. Seal oli Kalam puurid, seal olid sellised klused, seal olid naljad ja seal oli näiteks ka selline, mida me kõik sisse kasutasime kirja lõpetuseks näiteks tervist ja, ja mitmed mitmed sellised eri žanrid ja erivormid. Ja aprillis me tegime siis, nagu Astrid ütles, sellise lisakogumise tahtsime teada, kuidas inimestel läheb tervisega karantiinitingimustes sellepärast, et tuli olla kodus, hoida teistest eemale, arsti juurde enamasti ei pääsenud. Ja tahtsimegi teada, et kuidas inimesed vaimselt ja füüsiliselt sellega toime tulevad ja, ja kuidas nad siis saavad hakkama nende varudega. Tegelikult tuligi väga ilusti välja, et kes on vähegi harjunud juba varuma, eriti saarte elanikud või ka ääremaade elanikud, et et nemad vastasid meile, et ka mul on juba enamasti kõik olemas, et poest vajati piima leiba ja, ja vahel ei käidud kohe väga-väga pikalt poes, et metsast oli saadused olemas, aiast olid saadused olemas, et ostupaanika võib-olla kõige rohkem puudutas linnainimesi. Aga üldiselt nüüd sügisel juba kõike kokku võttes saab öelda, et inimesed said siiski päris hästi hakkama, sellepärast et toetuti siiski tuttavatele sugulastele helistati väga palju nende vastuste järgi, samuti suheldi üle veebi suheldi lastelastega, näiteks üks vanaema kirjutas meile väga armsasti, kuidas ta hakkas oma lastelastele loodusest ja mängudest ja kõigest muust oma elust kirju kirjutama. Päris kirju lõikas sinna Ta juurde ajalehtedest ajakirjadest ja, ja hoidis niimoodi sidet oma lastelastega, et nad teda ära ei unustaks. Ja tuli ka seal nalju, tuli ka hoiatusjutt. Tulid välja selgelt hirmud, et oli ikkagi kõhe inimestel minna nendesse pimedasse kaubanduskeskustesse, kõik oli kinni mida kardeti ka see, et kui juhtub midagi tervisega eriti just jälle väiksemates-kaugemates kohtades, kus ei ole arst kohe käepärast. Et inimesed kartsid, et aga mis siis saab, kui minu krooniline haigus läheb hullemaks või mis saab siis, kui ma pean minema haiglasse? Isegi nii palju ei kardetud, et kuskilt ümbruskonnast saaks kroon viiruse, vaid kardeti, et kui on vaja minna haiglasse, siis äkki sealt saab. Ja meie koroonapärimuse kogumisel võib olla selliseid üllatavamaid hetki, meie jaoks oli see, et meile hakati saatma mitmeid ahel riimi kesi vemmalvärsse ise tehtud luuletus siis et kuigi meie üleskutses tegelikult otseselt seda ei olnud nimetatud ja meie teistele kogumisvõistlustele pole ka neid nii palju saadetud, et, et see nagu oli selge märk sellest, kuidas inimesed sellisel loomingulise viisil siis elavad seda kõike nagu läbi või üle ja, ja tahavad ennast väljendada noh, kuuldavaks teha, aga siis ka tõesti ise ise elavad seda endas läbi, et see oli hästi tore ja üks selline pike mahel salmik oli ühiselt tehtud internetis ja sellel olid teinud ühe lasteaiaõpetajad koos, et meil oli selline tore tegevus. Aga noh, loomulikult oli vähem aega sellisel eesliini töötajatel üldse neile küsitlustele vastata ta siiski ühe haigla kohta. Laekus selline nali, et neil oli juba enne juhatuses seal nime nali, selline ma ei saa, seda päris ei taha rääkida. Meil oli enne haiglasiseselt vana nali, et haiglat juhib doktor bakter. Siis nüüd moodustasid juhatuse doktor bakter, doktor kriis ja doktor ohver, et see on siis nende nimedest nagu moodustatud selline nali. Ja noh, tegelikult ootuspärane, aga ikkagi tore, et meile seda saadet ja on ka see, et laekus selliseid laste mängukirjeldusi kuhu siis näiteks kullimängus oli kohe integreeritud sisse koroona tegeles Anne ja tema abiline oli C-vitamiin, kes siis tagajas lapsi, et nojah, et nagu nagu ma ütlesin, et see selline vormiliselt ja žanriliselt, et oli hästi lai, mida saadeti CZ teemaga koroona all koondas nagu nagu. Eksi kriisi mõjutas absoluutselt kõiki elu aspekte absoluutselt kõiki. Et sellepärast ei olegi üldse imekspandav see folkloor, mis siis koroonaga niimoodi plahvatuslikult tekkis ja levis ja teisenes ja, ja tõlgiti välismaalt meeme eesti keelde ka Lõuna-Eesti keelde näiteks on olnud sellised toredad meemid, meil ka arhiivi saadetud. Et ma ütleks, et et kuna seda teadmatust oli hästi palju ja ka hirm oli palju et seda maandati siiski paljuski huumoriga, et eestlastel on väga hea huumorimeel ja, ja saarerahvas ei pahanda, et ma loeks ühe sellise humoorika jutu ette ka, et saarlased ja hiidlased pole kunagi hästi läbi saanud. Hiidlased kurdavad, et saarlased korjasid endale koroonaviiruse ja käsevad nüüd neil üksteisest kahe meetri kaugusel hoida. Meiega Hiiumaal oleme ikka hõredad tasustatud olnud ja pole kunagi nii ligidale üksteisele läinud. Kas nüüd peaks üksteisele lähemale kolima, et see kahemeetrine vahemaa kehtima hakkaks? Et see just näitab, et inimesed võtsid siiski asjaga mingisuguse eluterve huumoriga ja noh, oli selge, et, et see olukord on tõsine, aga, aga ainult nagu murega sellest ka läbi ei lähe. Ja nüüd viimase aja meenid ka, mida Astrid siis kolmapäeval näitas oma oma ettekande poole kokkuvõttes, et olukorrad on jäänud nagu samaks, et on üks selline meem, kus siis on ülalpool on pilt siis märtsikuust, kus katku ülikonnas inimene vaatab hirmuga, et uudises on, et on 81 koroonapositiivset ja alumine pildipool on siis oktoobrist, kus siis mees popkorni kauss sees istub, vaatab uudiseid, et on 81 koroona aktiivset, et et see olukord on nagu jäänud samaks, aga inimeste suhtumine on muutunud väga palju vabamaks. Ja seda, seda tegelikult näitab ka just koroonapärimuse muutumine päris algusest, et kolleeg folkloristika osakonnast, Kuperjanov, temal õnnestus jälgida kohe päris alguses neid päris varaseid meeme kus siis ka kui mängibki sellega, et kust see kõik üldse pärit ta on ja mis ta üldse teeb ja mis asi see selline üldse on. Ja kuidas siis kõik see lumepall hakkas teisene maja veerema ja, ja muutuma ja millised aspektid elust käidi läbi läbi selle koroona huumoriprisma? Tänaseni välja? Jah. Ja eks neid tõsisemaid teemasid ja ja hirme ja neid käsitletakse teistes žanrites, näiteks neid on ju väga levinud mitmesugused vandenõuteooriad. Ja üks osa inimesi, neid võetaksegi päris tõsiselt ja kaaned, hirmud ja jutud sellest, et et mida ei tohi teha või mida tohib teha ja need on ka nagu sellised kuuluvad sellisele tõsisemale poolele, mis kajastavad seda koroonat siis rahvakeskselt aga jahe, et see on nagu folkloristide poolt ikkagi sätestatud. Et keerulistel ja sellistel tavaelust erinevatel aegadel suureneb järsult siis ikkagi ka folkloori osakaal nende õhus olevate aktuaalsete teemade lahkamisel. Et see Fortuaar saab nagu tähtsaks Ma mäletan ka ise, kui üllatav oli esimest korda lugeda, näiteks kui kolleeg soovisid, jäägem negatiivseks ja, ja muud sellised naljad, aga nad kannavad sind läbi keerulistest olukordadest. Seal eluloopäeval oli teisigi ettekandjaid. Kas teil on äkki mingeid päid teiste töödest kuigi teise teiste eest rääkida, aga võib-olla te kuulajana on midagi jäänud sealt tähenduslikuks teie enda jaoks? Sellist igapäevaelu kajastust hakkamasaamist, et seda leidus hästi palju kultuuriloolise arhiivi ja ühenduse Eesti elulood kogumisvõistlusel koroona päevikutest, ehk siis lihtsalt päevikutest, mida sellel ajal kirjutati. Ja nagu siis kogujad ja analüüsi, et sellel päeval välja tõid seal oli seda igapäevaelu kirjeldusi päris palju. Ja selliseid huvid, odavaid leide, mis hakkasid nagu korduma päevikust päevikust, üks, mis mulle meelde on läinud, on see, et et nüüd teemegi kodus süüa, et kujutate ette. Ma küpsetan iga päev ühe leiva. Ja näiteks oli kasvuhoone, olete tegemisest ja, ja, ja kõigest sellest aga oli ka tõesti selliseid tõsisemaid kahjust ohkeid, aga muretsemisi vaatan siin mänguväljakule, ühtki last ei ole, et hirmus kapp. Ja selliseid päris tabavat tähelepanekutega edasi antud, sellist olukorda ja mitmeid päevikuid oli joonistatud. Hästi suur oli selline illustreeriva osa osakaal, et et see oli ka tore ja sinna laekus ka õpilaste päevikuid, lastepäevikuid, et mis nemad oma sellise kodus õppeajal olid kirjutanud, aga seal oli sama asi, mis meilgi siin noh, et sellistel eesliinitöötajatele ega ka siis näiteks paljulapseliste perede vanematel. Et neil arvatavasti ei olnud aega kirjutada, et neid päevikuid on vähe. Et üks päevik, mis nagu erines teistest, oli ühe Saaremaa haigla vabatahtlikuna töötanud inimese oma ja ta oli jõudnud kirjutada pikalt ja põhjalikult, esimese päeva. Et sinna sellesse päeva ööpäeva. Oli nii rõõmsamaid kui ka kurvamaid sündmusi näiteks siis ka ühe inimese surma, mida ta seal siis kirjeldas. Aga see päevikute osa, noh, tõesti, see oli tõsine lugemine ja see tahab veel analüüsimist ja näiteks ka Eesti Rahva muuseum kogus selliseid igapäevaelu hakkamasaamise lugusid, et, et seda on Eestis nagunii siin, kui seal siis kogutud Et selles mõttes ongi tore, et nagu kolmapäeval Mare Kalda folkloristika osakonnast oma ettekande juures ütles, et et võib jääda mulje, et, et see kõik on dubleerimine, et kõik järjest muudkui koguvad ja koguvad justkui sarnaseid asju, aga tegelikult need andmekogud täiendavad 11, et nagu folkloristid ka omavahel ütlevad, et ei jõua kõike koguda. Folkloori on nii palju, aga, aga vahel tuleb pingutada ja, ja on väga tore, kui ongi erinevatelt erialadelt ja erinevatest vaatenurka, kuidas need küsimused ja uurimisküsimused. Et siis oligi ka eluloopäeval huvitav vaadata, et, et kuidas siis võrrelda ta folkloori, seda koroonapärimust ja inimeste eriolukorra päevikuid, et kuidas seal on neid teemasid, mis hakkavad sarnaselt läbi käima, et samamoodi ju koroonapärimuses olid naljad selle kehakaalu tõusmise ja söömise kohta? Ega see, et lapsed tahtsid tagasi kooli või ka see, et kuidas siis vanemad ja lapsed jagasid oma seda päeva ja arvutiaega ja, ja kõiki neid arvutikohtumisi, et sellised igapäevaelu aspektid tulevad väga, väga ilusasti välja just erinevatest vaatenurkadest ja see on, see on ainult ainult huvitav. Ja kindlasti me oleme oma humanitaarsetel vaatenurkadega heaks täienduseks ka sotsioloogide uurimustele. Et jällegi nemad vaatavad asju omast perspektiivist ja meie omast ja, ja see tervikpilt, mis kokku tuleb, on väga palju täiuslikum, kui ta muidu oleks. Suur aitäh jagamast seda informatsiooni ja seda oli isegi nagu lohutav kuulda, et kusagil kogutakse, kedagi huvitab, sest kui sa seal üksinda kodus oled, siis sa mõtled, et sa oledki üksinda ja kedagi ei huvita. Ta justkui. Aga see on tegelikult meie kõigi ühine kogemus. Kusagil kusagil saavad need niidid kokku. Kas me äkki võiksime lõpetada mõne mõne toreda lohutava naljaga, mida kaasa võtta? Nendest kuigi neid loomulikult ikkagi iga päev tuleb midagi juurde? Mul tuligi nagu teie juttu kuulates meelde, et ma isegi täna hommikul nägin, et üks Facebooki tuttav oli jaganud järjekordset nalja selle sellise pallikesega, millel on need metsad kyljes. Jah, et mina loen ette, see on küll tegelikult Facebookis levib ekson sellise meemine, ehk siis pilt on juures. Aga Nahk kuulete ise, et sama teema natuke erinevates variatsioonides. Teine nädal karantiinis, vestlesin täna ämblikuga, täitsa normaalne tüüp, töötab võrgudisainerina. Kuna tööle ja trenni minna ei saa, oli eile pikem vestlus abikaasaga. Selgus, et tegemist on meeldiva inimesega, kes töötab sotsiaalvaldkonnas. Ja ma selliste peresuhete poole pealt oleks ka võib-olla ühe nalja, et jällegi aitäh mulkidele. Nende versioon sellest sellest annekdoodist mulkide peres räägib ema pojale. Jaan, kullake, kui sa abielluda tahad, siis on praegune eriolukord selleks parim aeg. Me ei pea su pulma mitte kedagi kutsuma. Suur aitäh tulemast stuudiosse Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivi teadurid Aveegolsid ja Astrid Tuisk ja jäägem negatiivseks. Olgem terved. Meie omalt poolt soovime sulle raadiokuulajatele vastu, et jääge positiivselt negatiivseks.