Ja ma loen teile, Holger Puki loo lõvid. Täheke number 1969. Õues käis lumesõda pallid lendasid viu ja vops, kisa-kära oli ka parasjagu. Kõige vihasem viskaja, oli Vello. Tema tõmmanud küüru selga ega pead õlgade vahele. Saimis Matsus aga muudkui tungis peale. Siis tehti aken lahti, järsk hääl hoiatas. Vaadake ta aknaid sisse ei loobi. Sõja käravakatas. Seda meest tundsid kõik kunstnik karikatuuride joonistaja. Pildid ajavad naerma, aga mees ise on tõsine, lausa kurja olemisega. Pikad juuksed ja must lõuahabe annavad süngust juurde lõvimis lõvi. Nii teda hüütigi. Kunstnik läks teise tuppa, akna jättis lahti. Lõvi vaatas koopast välja, hüüdis Vello ja hakkas kohe jälle vaenlasi pommitama. Need andsid muidugi vastu. Peagi kees niisugune sõjamöll, et hoia ja keela. Siis lendas äkki üks suur kahe käepall muhti kunstniku aknast sisse. Peale julguse oli Vello ka kõvasti jõudu. Sõja käravakatas. Mis nüüd saab tal tuba joonistusi täis küll laual, küll toolidel, isegi põrandal. Seda aknast sisse piiludes küllalt nähtud. Aga lumepall hakkab sulama. Mine tea, kuhu juhtus ja rikub kõik pildid ära. Sõdalased vaatasid veel ole otsa. Aga Vello ütles. Ah tühja, teeme vehkat. Kõigi imestuseks jooksis Aadu korraga maja uksest sisse. Drill drill, drill helistas ta ägedasti lõvikoopa uksekella. No mis on, tegi kunstnik ukse lahti. Teil on lumepall toas. Ah nii, hüüatas kunstnik käredamalt. Ja Aadu põlved hakkasid natuke värisema. Tule sisse ja adu, põlved värisesid veel natuke rohkem. Nad läksid kunstniku töötuppa. Suur laiali vajunud lumepall seisis õnneks põrandal, täitsa lageda koha peal. Kunstnik viskas selle aknast õue. Vaatas siis Aadule tükk aega otsa ja kõhvitses habet. Istu siia, näitas ta tooli poole. Aadu süda pistis puperdama tallessaal. Ent kunstnik võttis suure poogna paberit ja hakkas joonistama. Joonistas, joonistas, siis keeras paberirulli ja ulatas Aadule. Lase jalga. Aadu oli nagu välk õues. Kõik sõjamehed pistsid ninad lähemale. Paberile oli joonistatud koobas. Koopas seisid vastamisi suur lõvi ja pisike tuttmütsiga poiss. Täpipealt nagu Aadu. Ja lõvi pakkus Aadule käppa. Pildi allkiri kõlas nõnda. Lõvid omavahel.