Mina olen Jan Uuspõld ja loen teile Olivia saare loo, lõvi, lõrr ja jänes Jass. Täheke number 1970. Lõvi, lõrr ja jänes Jass olid hirmsas hädas, sest lõrril valutas juba viiendat ööd ja viiendat päeva hammas. Jazz sidus küll lõrrile salli ümber pea, et hammas saab sooja, aga valu lõi tulist tantsu edasi. Lõrr ohkas ja oigas jazz, kurtis, kaebas kaasa, sest tahtis sõpra kuidagimoodi aidata. Lörri punase tuka alt vaatasid vastu kaks kurba silma. Ja kui Jass õigesti nägi, siis paistis sealt paar pisikest pisaradki. Lörnutab kas tõesti maailma kõige suurem, kõige tugevam ja kõige julgem Lõvi, nutab. Jazzil hakkas lõvist nii hale, et kukkus nurgas nuuksuma ja mine sa tea, kui kaua ta niimoodi oleks nuuksunud, kui poleks märganud, et lõrr on vahepeal Kuigamise nud. Asse valu läks üle, koli jazz, kõksti püsti. Lõvi lõrr raputas raskelt lakka ja viipas jazzi lähemale. Ja püüa valusid kinni. Palus lõrr ning ajas oma suure suu pärani. Jazz otsis terve suu läbi, aga ei leidnud midagi, mis valu moodi oleks välja paistnud. On Vihte kuhugi peitu pugenud, küllap kükitab mõne suurema hambaga augus, arvas jazz. Mis siis saab, küsis lõrr nõutult. Ta tuleb arsti juurde minna. Eda mood, arvast jazz. Oi mis nüüd juhtus. Lõvilurri turi tõusis turri ja silmades sähmisid välgud sünna mina heele ahe. Miks piuksus jazz? Sellepärast, et seal on tuur kabuuri takse. Aga see puur on pisike nagu naelapea. Mis sinu suurele hambale ka teeb? Lõvi lör mõtles natuke ja ütles. Võib-olla ma siis homme laen, kui ta nii väike on, aga täna ära mulle sellest enam räägi. Nii möödus kuues päev ja valu läks aina hullemaks. Me peame ikka arsti juurde minema, andis jazz jälle head nõu. Kui pisike puur seal on, tahtis lõr täpsemalt teada. Nii pisike nagu nööpnõelapea, mis sinu suurele hambale teeb? Mõtles natuke ja ütles. Võib-olla siis homme lähen, kui ta nii väike on. Juba seitsmes päev oli päral ja lõvi lörri kannatus kogu aeg kahanes ja valu kogu aeg kasvas. Kui Jass jälle arglikult arsti meelde tuletas, küsis lõrr. Ehk kui pisikese puur päris täpselt on nii pisike, et seda pole nähagi, mis sinu suurele hambale tee. Nüüd orjas, lõvi lõrr kogu oma lõvi julguse kokku ja läks koos Jassiga kure juurde, kes oli kohaliku kogenud hambaarst. Kurb, kopsis ja toksis kõik hambad läbi ja leidiski valu üles. See oli pugenud puri hambasse peitu ning hoidis sealt 10 küünega kinni. Kurg pani puuri surisema ja suristas valu välja. Ja et ta sinna uuesti pesa ei saaks teha, kattis arst augu pealt plommiga kinni. Väljas ütles kurg, mis väljas kohkus, lõvi vanu on väljas. Nii vaikselt tuli välja, imestas lõrr ja oli rõõmused valust lahti, sai. Sellest käigust peale ei lükka lõvi lõrr enam ühtegi tegemist toimetamist homse peale, vaid ütleb ikka, et mis täna tehtud, see homme hooleta. Ja niimoodi öeldakse nüüd teil ja meil ja igal pool.