Mina olen Harriet toompere. Loen jutu päkapikk ja merisiga. Autor Andrus Kivirähk. Täheke number 12 2004. Öösel ilmus aknalauale päkapikk õlal kandis ta pulgakommi justkui hiiglasuurt kirvest. Ta tassis pulgakommi ähkides triinu sussi juurde ja upitas selle sinna sisse. Korras. Pomises ta endale nina alla. Küll väsitas ära. Äkki sa ikka natuke puhata? Küsis keegi. Hakkab ikka ehmatus? Kas keegi on teda märganud? Päkapikud peavad ju sussi sisse kingitusi panema päris salaja, nii et ükski laps seda ei näeks. Päkapikk küünitas aknalaualt alla vaatama. Oh õnne, see polnudki inimene, kes kõneles. See oli hoopis merisiga. Ta viipas päkapikul oma kastist ja lehvitas salatilehega. Päkapikk ronis mööda kardinat alla ja hüppas Merise majakesse. Hea meelega kinnitaksin natuke köha, ütles ta. Kommide tassimine on jube väsitav. Aga palun rääkisime riisiga lahkelt. Tõstke ette. Ma olen siin palju toitu ja vett võib ka lakkuda. Kuhjo tänas päkapikke Nimpsis natuke. Mul oligi onu. Siis sõida porgandit ja hammustas õuna peale. Seejärel tänas kenasti, pühkis heinaga suud ja sättis ennast minekule. Kas te homme ka tulete? Küsis Merisiga. Iko, tulen, vastas päkapikk. Igal öösel peab ju midagi sussi sisse panema, niikaua kuni jõulud käes. Aga astuge siis homme ka minu juurest läbi, palus merisiga. Ma teen teile kapsatorti. Lubas päkapikk ja seda ta ka tegi. Ta hakkas meri seal külas käima igal öösel. Päkapikkust ja meriseast said suured sõbrad. Vahel viskas päkapikk pärast porgandi söömist heintele sirakile, edukus natuke. Aga Merisiga piiksus talle unelaulu. Küll on teie juures mõnus, kiitis päkapikk. Saab nii hästi süüa ja puhata. Aga tulge minu juurde elama, pakkus merisiga. Mul on ruumi küll. Ei saa, ma pean tööl käima, vastas päkapikk. Aga siis saabus jõululaupäev ja päkapikk tõi Triinule viimase kommi. Ja kui ta pärast selle sussi sisse toppimist meriseakasti ronis, oli tal kaasas kohver ja üle õla. Kitarr. Mul algas puhkus, ütles ta enne järgmist detsembrit, pole mul vaja kuhugi minna. Kas ma tohin seniit teie juures elada? Kui tore, rõõmustasime reisiga. Hommikul, kui Triinu merisea eluaset puhastama tuli, avastas ta oma üllatuseks, et heinasõimes istub hommikumantlis mehike ja mängib kitarri. Merisiga aga oli ühe heinakõrre üle kasti vedanud ja riputas sinna kuivama kellelegi pükse, kampsunit, tutimütsi. Tere hommikust, Triino. Ütlesite tüdrukut nähes saab tuttavaks päkapikk. Ta tuli minu juurde suvitama. Lakkusin tal riided puhtaks, panen kuivama. Saatke meile edaspidi veidi rohkem porgandit anda. Ja hiina kapsast ka. Muidugi saan, lubas triinu. Väga vahva, et sul selline külaline on. Tere päkapikk. Ta võttis meriseakastist välja, et teda kõrva tagant sügada. Päkapikk, kas sind tohib ka sügada? Joob Hobenolt, õpetas päkapikk. Triinu sügaski ja päkapikk lõi nurru.