Mina olen Jan Uuspõld ja loen teile, Vladislav Koržetsi loomaias lehm. Täheke number 4982. Lehm kuulas raadiot. Raadios rääkis Karu, et kõige maitsvam toit on maasikad. Lehmale tuli kohe maasikaisu Läks metsa alla väljas aga talv ja kogu maa lund täis. Nägi lehma orav küüsis. Mida otsid, lehmake? Ökomaasikaid, vastas lehm. See olevat kõige maitsvam toit. Kõige maitsvamad on pähklid, ütles orav ja tõi lehmale pähkleid. Lehma, mis suu pähkleid täis ja hakkas sööma. Puha koorepuru. Sülitas selle välja, tuli metsast tulema kohtasgooerra, kusse ta ilma loata käiside, küsis koer. Maasilt. Kaal, tunnistas lehm. Maasikad, pirnid, väga maitsvad olema. Lori bohe haugatas koer üle üdi kandis pole miskit. Koer lubas lehmal konti närida. Le hõmm näris ja näris, pidi kõik hambad katki murdma, aga maitse suhu ei saanudki. Vaatos lehe korraks ka sea juurde. Mees moore, eks pärissiga. Ega sul juhtumisi maasikaid ei ole, küsis le. Maika maasikaid. Naeressiga solki peals, ema torkaga kärss malli. Lehm torkaski aga tõmbas kohe välja. Ma siiski süüks parem maasikaid, ütles ta. Siis pead metsa karu juurde minema, arvassiga. Lehm läks jälle metsa, jõudis karu koopani, koputas, ootas, siis koputas veel. Lõpuks tuli karu välja. Hullpide. Uuristaja haigutas. Ma tahaksin natuke maasikaid maitsta. Palus lehm. Nüüd Talme, imestas Karu. Kas sul häbi ei ole? Ajad Peruus südatalvel üleszek. Teda. Ta ma tõesti tahaksin maasikaid, pomises lehm. Ass või suutäie. Ise saare tärn raadios rääkis, et maasikad on väga maitsvad. Eks nad ole, ja kui päris aus olla siis lehma maitsevad mulle ka. Mõmises karu, lehm vaatas, kuidas koju sai. Kodus istus ta korraks ja tõmbas hinge. Seejärel tõstis lauale sületäie häid kuivi heinu. Hakkas isuga sööma, paniga raadio mängima. Raadios rääkis rott, et pole maailmas maitsvamat toitu, kui korralikud kingatallad.