Kui Eesti väeosadele varustust ja ja relvastust muretseti, siis muuhulgas ka too T1 hobune ei tea mille, mille pärast poisid teda sätiks ristisid. Ta oli ilus hallikirju, lapiline ja poisid väga hoidsid, armastasid teda. Nii, et igaüks, kel vähegi võimalus oli, siis võttis taskus midagi kaasa retseptile anda. Tema ülesanne oli peamiselt. Köögi järel vedamine, aitas sõdurit toitlustata, oli ka üks abiliseks kokal ja rooduvanemal ja. Nii et kui sett kohale ilmus, siis võis varsti kuumaputru saada. Talle võiks kumma putru saada ja noh, päris lahingutes nii otse rindele sätiga sõidetud veidi Termus nõudega, no see oli vast kaugemal, sest et hoitiga ja septil läks õnnelikult see sõjatee kõik ka Leningradi rindel Eestis kuremaa rännakutest ja käikudest võttis osa kuni sõja lõpuni. Vaevaliselt muidugi paljus, et vedas nüüd poristest teedest vapralt läbi, koos meiega kõik need rännakud sõjateed kuni Kuuramani välja eriti raske oli, sätil oli meestel raske olisetel raske, kui meid Kalinini rindel sellise haarava raudteejaamas maha laaditi. Ja seal algas meil jalgsirännak, mida loetakse viie-kuuesaja kilomeetri ulatuses. Kui me rännakud alustasime, siis oli veel üsna sulaja porine. Hiljem tagatuli külm, tööd külmusid ära ja hiljem veel koguni lumesadu ja päris sügav lumi. Ja vahepeal kadus siis meie hobusemees koos setiga. Ta lihtsalt ei jõudnud järele, et teed olid nii umbe tuisanud ja septiline muidugi rauad alt ära need konarlised teed, jalad olid siis tal kabjad vigastatud ja. Aga see hobusemees oli tubli, ta hankis ree ja hankis septile süüa ja endale süüa ja mis nädal aega oli kadunud? Umbes nädala pärast oli siis koos hobusemehega lõpuks kohal. Meestel oli rõõm suurmeeste rõõm oli suur, aga sett oli jäänud siis pääle selle ka nagu karvad ära kutsuti. Karvakeraks oli nälginud tublisti. See teekond seal enne Luki rindele minekul, see oli kõigile raske, sest ilmastikutingimused olid ka võrdlemisi räbalad, sel ajal. Kord oli, sulakord oli pakane, siis oli jälle sügav lumi. Nii et selles mõttes oli hobusel raske. MINA OLEN virulane Ida-Alutaguselt sündinud Kohtla-Järve rajoonis, endine Virumaa Mäetaguse vallas, praegune Mäetaguse külanõukogu Kiikla mõisas. Isa oli seal omal ajal sepaks. Ja hiljem pooli talumajapidamine see kusagil seal soo ääres, midagi Vargamäe taolist. Kaevasid kraave ka siis nagu Andres Jah, mõningad kraave sai kaevatud, aga mul oli tõde ja õigus ka juba läbi loetud, siis ma nägin, et mina sellega toime ei tule. Nii, sooveed pressisid peale, seal lihtsalt kõik olenes moodusest, kas siis mad rikkusid viljad või nii, et saagid olid üsna kasinad. Kui need võrrelda tänapäeva saakidega, siis see on nagu muinasjutt, midagi, mis tänapäeval need on, saated üldse. Sõjateedele sattusite teie oma perest üksi? Meie võtsime sõjast osa neljakesi. Meie kahe venna meid mobiliseeriti Tallinnast augusti lõpul. Ja üks vend elas meil Leningradi lähedal kes oli sattunud esimese ilmasõjal sõjakeeriste ajal sinna kutsealusena. Ta oli meremees, vahepeal võttis revolutsioonist osa Leningradis ja elas siis suutuva rajoonis, töötas masina-traktorijaamas mehaanikuna. See koos oma vanema poja Arnutiga võtsid siis ka osa. Kas ta sai ka siis sõja ajal esimest korda kokku vä? Sõja ajal saime esimest korda kokku, kuna kui vend ära läks, vend oli siis vanem vend oli kaheksateistaastane, aga mina olin siis vaevalt viie aastane, nii et läbi läbi udu nagu mäletan, ema nuttis meeleheitlikult. Isa sai siis õuevärava kõrval, nii kui sammas, seal nagu post. Ja vend astus, pestud linane kott seljas, õuest välja, ta oli hea pillimees, karmoška oli käe otsas ja nii ta siis lahkus ja see on mul meeles. Sellepärast on ta vist eriti meeles, et ma ei ole kunagi näinud, et isa nutaks, aga siis peale selle, kui vend oli lepavõsa vahele ära kadunud, siis nägin, et isal, pisarad langesid siia kurdu otstesse ja temani meeleheitlikult nuti. Siis ma arvasin, mida kõige traagilist juhtunud. Muidugi isa ja ema seda poega kunagi näinud. Aga meil minust järgmise vennaga õnnestus Eesti korpuses kohata ja saime kokku. Tundsite ära, kui esimest korda nägi? Vanem vend ütles, et see on mulle andis märku, et see on nüüd Anton, aga muidugi tema ei tundnud mind, aga mina edunud teda. Vennal oli siis üsna tegemist keskmisele vennale neitsist tuttavaks teha. Saage tuttavaks kõige noorem vend ja kõige vanem vend. Vaata, kuidas kummaline sõda lahutas nii paljusid inimesi ja äkilisel kombel ühe perekonna viisele kuidagimoodi. Jah, see kokku saime Leningradi rindel ja punaarmees oli üks selline hea võimalus ka, et kui sugulased soovisid koos sõdida, siis neid viidi ühte väeossa. Ja venna käest ma siis küsisin, et kuidas saan kuidas arvamine on, et kas võib olla kahekesi nagu koos oleks parem? Ja vend andis nõusoleku, mina tegin diviis ülemale siis avalduse, et soovin koos oma vanema vennaga sõdida ja palun teda minu juurde üle tuua. No umbes paar nädalat võttis aega, vend tuligi, seljakott seljas, üks kord siis minu juurde. Aga vennapoeg vennapoeg sel ajal õppisin tankistide koolis ja temast sai tankiradist Eesti korpuses teenis tankis radistina. Teda ma nägin pääle Narva lahingute siis vennapoeg oli ka Narvas ja tore pikk sihvakas blontaine poiss, siis ma nägin teda esimest korda ja nägin ka viimast korda. Sõjas läks tal õnnelikult, võiks ütelda nii. Kuramaa lahingutes seal olid suured tankilahingut ka ja ja ta võttis lahingutest osa siis juba tema isa, tähendab, minu vanem vend oli minu juures. See tundis alati muret, kui ikka lahingud olid ja küsis ikka siis hobust minu käest, et ma lähen vaatan, mis poeg teeb alati ta oli väga rõõmus, kui neilt tagasi, et pojal on kõik asi korras. Nähtavasti ta väga armastas ta poega ja hoidis. Ja tal läks õnnelikult kuni sõja lõpuni. Bandiidid tulistasid pääle sõja Avinurmes kamm, noori saadeti väeosadest valdadesse abistama. Noh, kindla ülesandega salli annad ja teinekord nii huvitavalt võib. Sündmused ja asjad võivad välja kujunetaja, nii saatuslikult. Ta isa. Samuti sattus bandiitide kätte. Tähendab teie, see vend Ta oli siis demobiliseeritud ja läks sinna isakodusse tagasi, kus ta ükskord see harmoonik käes oli teele läinud. Sinnasamma Alutagusele. Sinna sama Alutagusele ja tiitla metsa gurusse, nüüd määrati nagu uusmaasaaja ja määrata talle seal kusagilt hobune, kusagilt lehm ja nii. Küllap see vist ei meeldinud ja seal kohapealsed bandiitide organiseerisid metsa vahel ühel õhtul, kui ta koju läks, siis peksti teda nii. Ta roomas küll koju, aga õde viis ta haiglasse, aga põdes haiglas parajasti sel ajal, kui see ta vanem poeg siin Avinurmes mõrvati. Ja kui siis keskmine vend ja õemees läksid talle seda teadet viimat. Et Arnold on surnud tarnutega juhtus, selline õnnetus, on juhtunud selline traagiline lugu. Siis peale selle pööras ta seina poole, noh, nii palju, kui ta nende muljutud ja pekstud kontidega üldse võimalik, tal jalaluu katki roided ja kõik nii vigastatud ja siniseks pekstud. Ja ütles, seda ma arvasin. Ja nota põdes veel veidi mõnda aega ja läks pojale järgiga. Nii lõppes siis sõjast neljakesi võtsime sõjast osa, jäime ellu kõik. Noh, võib-olla seal väiksed haavamised sellised, aga, aga peale sõja varises manalasse kaks sõda ei lõppenud veel üheksandal mail ka Kuramaal sal järgnevatel päevadel ja nädalatel oli seal nii veriste kätega mehi, kes lihtsalt ei võinud vangi anda. Meile ka Nad pagesid metsadesse ja nende püüdmisel, metsade kammimisel sai veel peale sõja paljud surma. Neid oli Virumaa metsades, neid oli Võrumaa metsades ja nad töötasid päris nii jultunult esialgul ja nad olid inimmõistuse täiesti kaotanud, loomastunud metsas, nii et ega mina neid sündmusi tean väga palju, aga ma ei tea paljudel juhtudel neid tõelisi põhjusi, mille pärast üks või teine tapeti ära seal perekond hapetega, mille pärast Virumaal, kui töötasin Ma keskasutuse juhatajana need ettevõtted ja paiknesid terve üle Virumaa laiali kogu sellel suurel territooriumil ja nende kontrollimiseks, nende töö kontrollimiseks tuli ringi sõita pidevalt üle Virumaa, siis tihtipeale oli kokku puutub, nende hulgas oli ka neist, kes oli lihtsalt eksiteele viidud ja lihtsalt pea kaotanud, ei teadnud, kust otsast peale hakata või mis, mis pääle hakata. Nendel oli tarvis julgustavat selgitavat sõna. See sel ajal oli amnestia, need, kes, kelle käed ei olnud verega määritud, need said amnestia ja võisid asuda rahulikult oma igapäevase töö juurde. Aga vot nendele ennem see selgeks tegemine, see oli siis võrdlemisi raske, nii et sel ajal Virumaal oli palju nihukese sündmustega kokkupuutumist ja ka Võrumaal kaupluste röövimised ja need olid üsna nii tavaliselt. Nii et kui kaubakoorma saatsid võrust välja kusagile sinna Räpina Veriora kanti, siis kunagi ei tohtinud enne ütelda niisugust teed kaotuse koorem nüüd välja läheb paljudel juhtudel, et otse läbi Veriora metsade saata kaubakoorem, saatsin nad Põlva kaudu ringi, et eksiteele viia, sest nendel olid omad luurajad ja vaatlejad väljas, kes teatas, et nii väga paljudel juhtudel metsa vahel peatati, lihtsalt auto kinni lasti, kas oli mõni palk ette lastud või peatati kinni ja tehti koorem tühjaks. Ärevad ja keerulised ajad. Nojah, on täiesti õige see, et ega seda korpuse meestele veel ja aktivistidele ei lõppenud kuramaaga ega üheksanda maiga kestis edasi. Näiteks on Virumaalt Iisaku valla partorg, kus mina olin volinikuks, käisin seal, see tulistati, tee peal sai surma ka. Nii et need olid omamoodi ohtlikud rinded. Rindel oli teada täpselt, kus vaenlane asub, aga, aga see tagalas. Sellises olukorras oled sa relvastatud, mitte relvastatud. Kui teine luurab siin põõsa taga, siis nagu ei teagi, kus vaenlane õieti asub. Teie olete lahingute tunnistajaks olnud siis küll ja küll, aga huvitav, et suure osa oma elust olete te pühendanud kõige rahulikumale ja kõige rahumeelsem olla tööle, mida inimene üldse teha võib? Ehitusele? Ehitus on väga huvitav ala. Ta on väga huvitav, raske ala ja ehitus on selline ala kus inimene saab tunda seda loomisrõõmu nii nagu põllumehedki või need, kes uusi väärtusi kasvõi põllumajanduse kaudu loovad. Ehituses ka ikka tore, kui jälle mõni uus maja valmis või muidugi daam kui kollektiivne töö tänapäeval jaa, hästi mehhaniseeritud. Aga eks seal on omad hädad ja paistab, et selle ehitusorganisatsioonide käest ka pahatihti nõutakse rohkem, kui nad on suutelised tegema asjaga kursis olles täie tõsidusega kinnitada seda, et ega paljud ehitajad püüavad oma poolt kõik teha ja oma võimsust rakendata, et need ülesanne, mis antakse täita ega ehita üksi tänapäeval ei saa midagi teha, vanasti oli see asi lihtsam, ei sõltunud nii paljudest teistest teguritest, aga siin on neid osavõtjaid niivõrd palju mehhanismid siis ehitusmaterjalide tootjad ja kõik need kokku annavad siis alles selle tootmise võimaluse. Aga ehitusmaterjalide tootmisega on, see kipub alati pahatihti maha jääma meie ka nendest ehitusorganisatsioonide vajadusest ja selle tulemusena istuvat ehitusplatsidel. Teinekord on lihtsalt kahju vaadata, kus tublid töömehed istuvad ehitusplatsile ootavad ehitusmaterjali, mida peaks nüüd autod kohale tooma. Ja seal tulevad siis need teised hädad juurde. Kui kaua sa ikka seda kaarti taod seal ja lööd, mõni nõrgem mees, napsisõber läheb pudeli järgi, vot niiviisi siis need mehed ära rikutaksegi. Aga kui siis ikka, mõni väärt maja on valmis tehtud, on ikka hea uksest sisse minna küll, kui tunned, et sinu käed on ka siin tööd teinud. Noh, eks neid maju siin rajoonis on üsna palju. Neid on paljudes sovhoosidest siin tootmishooned, karjalaudad ja, ja samuti Jõgeval võiks ütelda, üks terve elamukvartal on, mis siin raudtee lähedal on, kus katlamaja Sakardi tänava elamukvartal Jõgeva linnas väga palju elumaju. Mis need on just nende viimaste 10 aasta jooksul juurde ehitatud. Eks seal ole minu muret mõtet ka olnud, minu isa ütles asja üsna lihtsalt, et maailm on kõige parem koolituba. Aga see kooliraha on väga kallis. Nii et ja võib ka väga valus olla. Muidugi Need õppetunnid lähevad kindlasti tarvis ja surmani, inimene õpib ja. Muidugi, ega seda ei mõtleme keegi, et me peaksime soovima elutarkuse kogumiseks igale inimesele suuri raskusi ja ja lahinguid, milles ta õpib. Aga eks mida keerulisem elu on, seda rohkem ta õpetaks, on ikkagi õige. See on selge jah, aga mis üldsus sõjasse puud siis mina olen otseni sõja vastand, tänapäeval on veel, paratamatult peab valmis olema ennast kaitsma, kui te, need, ta tuleb sulle kallale, siis sa pead ei saa lasta ennast läbi, Vaherdatavaid peavad ikka vastu hakkama, et säält nüüd õppida, see on muidugi kõige valusam elukool. Neid õppetunde oleks võinud rahulikul teel paremini saada ja, ja rohkem, aga näe, nii on ta meie põlvkonnal välja kujunenud ja kukkunud, et paljud meist on kasvanud ja muutunud ka just koos sõjaga. Ega meie mõtted ja seisukohad ja arusaamad elust ei olnud sugugi sellised, nagu nad praegu tööpataljonis see üks kõige raskem periood meie elus viidi meid sinna ehitusplatsi juurde ja nägime seda suurt lagendikku, kus mets oli maha võtta, et seal oli võimas mets olnud, mets oli maha raiutud ja kümnete hektarite viisi oli suuri suur lagendik kus olid kännud, tehti geoloogilisi uurimistöid ja ja mina mõtlesin iseendas puru lollus, senikaua kui siit midagi selle platsi pealt hakkab tulema või siia tehas valmis saab või siin midagi tootma on võimalik hakata selle aja peale sõda ammugi lõppenud, nii et see on täiesti lollused. Need, mille jaoks nad nisukesi asju teevad, aga aga see näitab veel kord, kui vähe ikka meie tundsime ja kui polnud ettekujutust kinnisest asjadest. Aga see oli augustis, augusti lõpus, kui meie seal ehitusplatsil töölatasime veebruaris, mina olen brigadiri katusekatkete brigaadiga katsime katust. Siis oli need enamikus suuri tehase all oli valmis, juba töötasid ja mehised treipingid töötasid küll, neid oli kõigist maailmakaarest sinna kokku toodud, juba tulid esimesed detailid välja ka meie üleval katsime katust. Aga kujutage ette, augustis alustasime tööd, aga veebruarist tulid juba esimesed tank, tuli toodang välja. Hakkasite ise ka uskuma seda, mida enne ei suutnud aru saada. Just vot see oli nii selline tujukas näide mulle ja siis ma nägin, kui pähe ma ikka suudan neid asju mõista ja kui vaevaliselt ma neid asju ette kujutasin. Et nüüd juba läheb prindiaks ja siis teine asi veel, mis nii teravalt hakkas silma, mida ma ei oleks suutnud ka kujutata, kuidas kogu tagala oli mobiliseeritud, kõik sõjajaks, kõik muud teised kõrvalised huvid, need jäeti kõrvale. Kogu elu oli säetud selleks, et et sõda võita ja sõja ajaks ja, ja siis sain aru, et vot selliselt selliselt ongi võimalik, hakkasin uskuma ise ka võitu. Sõda kasvatas patrioot. Jah, ja palju tublit sõpru nende hulgas, kellega Meie koos seal koos olime. Ja ekssõja sõprus on vist midagi niisugust, mida millegiga mõõta ei saa. Sõja sõprus on jah, selline, see on, need unustamatut rasked ja ja ei saa ütelda, vaat igas olukorras inimene kohaneb ka nendes rasketes tingimustes on niisugusi rõõmuhetki ja niisugusi, kus. Needsamad raskustes muserdatud inimesed naeravad nii südamest ja hingest ja elavad kaasa kõigile, nii et. Ja mis veel kõige olulisem on, nendes tingimustes, näeb kohe, kes on kes. Kui ta ikka närune hing on ja, ja ta ikka õige inimene ei ole, siis ta käitub ka ikka just eriti raskes tingimustes lööb välja see, see närune hing ja, ja ja seal, kui juba sõprus kujuneb, see on tõesti väärt, mida ei saa nii unustata ja ja ma ei kunagi jäta minemata, see on vana sõjasõpradega kokku saada, ikka huvi tunda, kuidas nad elavad, kuidas keegi noh, millega keegi tegeleb ja need juttusid on lõpmata, need jutud on sellised, mida me mõistame meie ainult omavahel. Pole vajagi öelda juba ilma sõnadeta teada, kas siis tuleb vahelkese hobune meelde. Noh, see hobune, sepp, ainult kui sõda oli lõppenud siis Sepp oli ka nii lõbus. Niisamuti rõõmustas sõja lõpust nagu mehedki, ärantite sai ära arvatavasti. Aga miks ta nii üle meelelikult Hüpassal aasa pääl siis ja hüppas üle kraavi ja murdis oma tagumise reieluu? Sõja tegi läbi ilma haavata saamata ja siis rõõmus spordis jalaluu hüppas üle kraavi, täpsutas ikka nii nagu noor Salukene seal aasa peal ja hüppas üle kraavi ja murdis jalaluu, kutsuti Loomaarst kohale, tema otsus oli väga sünge. Liha toiduks, kõlbulik riigile anda oli otsus. No muidugi, meil ei olnud ühtegi meest väeosas, kes oleks sätti siis maha lasknud. Mujalt väeosast tulid mehed, kes siis tapsid seti ära. Ja naha äravatasid ja hobusel reieluud ja need ei kasva kokku. Nii, sellega ei hakkagi keegi nii vaeva nägema. Nii et sätti, lõpp oli, Kuramaal niiviisi kurk pääle sõja. Ja meestel on siiamaani meeles. Meestel on meeles aga iga aasta ikka nii koos ja no eks me siis meenutame kõiki neid lugusid. Ja muuseas, seal on siis meil ka ja see mees on ka ikka, kes seti eest hoolitses nii otsa, noh, eks ole, meil kõigil meeles ja ainult tarvitseb nimetata korra, siis siis hakkad sette ümber jutukesed ja igalühel on üks lookene või, või isegi rohkem neid jutukesi sellest sätist.