Raudtee- ja sidemuuseumis käinud Haapsalu kutsehariduskeskuse noortele räägiti kõigepealt 20. sajandi alguses rajatud Haapsalu raudteejaama ajaloost, seejärel suunduti aga ootepaviljoni, kus nad said kokk Joel kanni mäe juhendamisel proovida, kuidas valmistatakse kohalikust toorainest pelmeene, jätkab Joel. Kannime. Lastel on siukene väikene vau-efekt ka, kui nad näevad, kuidas pelmeeni teha seda täidist tainast ja nad näevad, et see on tegelikult imelihtne. Et, et siis ei pea ilmtingimata võib-olla poepoe pelmeeni alati sööma mugavusest. Kevadel alanud Haapsalu ja Läänemaa maitsete aasta programmis on mitu suurt üritust koroona pandeemia tõttu ära jäänud. Mittetulundusühing Kodukant Läänemaa on seetõttu otsinud Toidukultuuri tutvustamiseks alternatiivseid viise. Neil oli ka soov tuua kohalik toit noortele lähemale, jätkab Kodukant Läänemaa tegevjuht Kaja Karlson. See mõte tegelikult sündis juba meil kevadel ja on just nimelt kantud sellest mõttest läbi hariduslike programmide siis lastele tutvustada piirkonna toidukultuuri ja tuua neid lähemale, et kuna tegelikkuses uuringud näitavad seda, et lasteaia noorte teadlikkusest, Eesti toidust ja kohalikust toidust on võrreldes teiste vanusegruppidega natuke madalam, et siis on oluline ka nendeni viia seda sõnumit, et Eesti toit, kohalik toit on väärt tarbimist, on maitsev. Kui pelmeenid valmis said, õnnestus noortel neid ka maitsta, mis oli õpilaste arvates pelmeenide tegemise juures lihtne ja mis raske, jätkab Haapsalu kutsehariduskeskuse õpilane Stella. Ma arvan, selles ise sisu tegemine on võibolla raskem, aga nagu teised voltimine ja keetmine on võib-olla kergem Sarnaseid muuseumitunde plaanitakse korraldada veel Haapsalu piiskopilinnuses ja Iloni Imedemaal. Haapsalu ja Läänemaa maitsete aasta raames algas äsja ka Läänemaa toidunädal, mis tõi paljudesse kohalikesse söögikohtadesse erimenüü rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu.