Lugupeetud kuulajad, tänane ajaloo tund on pühendatud Wolfgang Amadeus sardi 250.-le sünniaastapäevale. Tundub et oleks nagu liialdus. Moodsardest on viimasel ajal juttu olnud ju küll, aga küll on. Ta pakkunud välja meie klassikaraadio, kus pühapäeva hommikuti on Maialeljee kuue saateline muusikalooline sari Mozart 250 müütideta küllanda olnud klassikaraadio muusikaprogrammides kontsartidena kümned tuhanded üritused üle kogu maailma, nii et võib tekkida üley küllastus, tülgastus ja küsimus, kas tõesti paar päeva pärast Mozarti juubelit tasub temast rääkida? Arvan siiski tasub läheneda teisest aspektist, ajaloolisest foonist. Niiet ajaloo tunni õige pealkiri oleks Austria ja Mozart vaadatuna kultuurile, loolisest vaatevinklist. Tänapäeva Austria võime nimetada ka jääk Austriaks kunagisest õige suurest Austria, hiljem Austria-Ungari keisri ja kuningariigist on Eestist ainult kaks korda suurem, pindalalt 84000 ruutkilomeetrit. Elanikkonnalt aga kuus korda suurem. Ja tuletan meelde praegu 2006. aasta esimesel poolel väike Austria euroliidu juht maa. Ja kasutab muidugi Mozarti juubelit enda promamiseks reklaamiks. Nii on pakutud välja hüüdlause. Mozart on kõigi aegade kõige tuntum austerlane olemas, keegi ei kuulnud kõigi aegade kõige võimekam, kõige geniaalsema helilooja. No selles võib kahelda, üldse nii saame heliloojaid järjestada, aga ta kõigi aegade kõige tuntum austerlane on. Sellega olen ma nõus. Austriast on ajalookirjandusel viimasel ajal olnud juttu õige üllatavas seoses. Nimelt ajaloolased on vaadanud laias plaanis islamiinvasiooni Euroopasse ja väidavad järgmist, et esimene islami invasioon Euroopasse toimus pärast pereni poolsaare vallutamist üle Pürenee mägede alates 720.-st aastast, mil araablaste raskeratsavägi tungis kallijasse. Neid araablasi toetasid Porvundja õlikud Ida-Prantsusmaal, kes polnud rahul frankide võimutsemisele. Araablaste edasitungile sai aga saatuslikuks 732. aastal toimunud paatjee lahing bordo ja Pariisi vahel paiknepaatia. Pariisist linnulennus vaid 300 kilomeetri kaugusel. Karl Martell i juhtimisel lõid Läänerüütlid araablaste kergeratsaväe puruks ja araablased tõrjuti põre neede taha. Teine islami invasioon tuli aga Valkanit. Sööda kagust. 16. sajandi algupoole olid selle kandjaks mitte araablased, vaid türklased. Türgi riik oli Soleimann, teised Ored ajal saavutanud oma võimsuse tipu. Ja 1526. aastal läks türklastel korda alistada peaaegu kogu Ungari. Muide äsja varem Nad olid hõivanud Rhodose saar ja bagdadi. 1529. aastal piirasid Türgi väed juba Viini. Eurooplaste õnne, eks tulemusetult viin jäi püsima. Ja nüüd muutuski Austria peamiseks kaitse valliks kagus tuleva islamiinvasiooni vastu. 1683. sel aastal toimus teine Viini piiramine karra Mustafa juhtimisel. Kuna aga türklaste seljatagust ähvardasid Poola ratsaväeüksused, siis lõpes Viini piiramine ränga lüüasaamisega türklased pidid põgenema, jättes maha oma voori. Muide, siia juurde tuleb väike kultuurilooline olmeloolines Köik. Türklaste vooris olid kümneid vankreid rästimata kohviubadega, mis langesid need viinlaste käte. Viini kaupmehed, ostsid need endale, hakkasid ristima ja kohvi valmistama. Pärast 1680 kolmandat aastat muutus kohv Viinis hiljem kogu Kesk-Euroopas moejoon joogiks. Seni oli kohv tulnud Euroopasse põhiliselt Marssey ja Vahemere sadamate kaud. Vaat niimoodi kujunes välja Austria ja kui kaitsevall Türgi invasiooni vastu. Ja oli kujunenud suur riik, aga paraku mitte ühtse territooriumiga. Ei nimetatud seda riiki ega mitte Austriat Läks, vaid Habsburgide pärusmaadeks. Ja sinna kuulusid 18. sajandi keskel, seega siis Otsardi aegu päris austria pool. Ungari, Tšehhimaa, Slovakkia, Lääne-Ukraina ehk Galiitsia vallachiya Serbia, Horvaatia ja lisaks varem olid kuulunud laialdased alad Itaaliast põhja, Itaalias, aga ka Hispaania. Habsburgide dünastia oli jagunenud kahte. Harro. Need olid siis Hispaania Habsburgide, Austria Habsburgide, Hispaania Habsburgide kaudu sai Austria enda valdusesse Madalmaade lõunaosa praeguse Belgia ja ütles levinud selline ladinakeelne stseen Länts. Las teised peavad too sena õnnelik austria laiene abiellumist ja pärandust teel. Selline oli suur paljurahvuseline Austria suurriik võiks ka impeerium, eks seda nimetada ajal mil siia maailma 250 aastat tagasi tuli Wolfgang Amadeus Mozart. Austria valitsejad, kes kandsid Saksa rahvuse, Püha Rooma keisritiitlit 18. sajandil, olid silmapaistvalt muusikalembelised. Nad ise tegelesid loominguga vastavalt oma võimetele. Mängisid mitmeid instrumente, juhatasid väikeseid ansambleid. Eriti paistis silma Karl kuues, kes valitses aastatel 1701, teist kuni 1740. Kui tema oli dirigendipuldis, siis orkestris mängisid mitmed nimekad austria vürstid. Tema tütred laulsid itaalia ooperites kandvaid osi. Tema kaunitarist tar Maria Theresa ja kes oli Austria keisrinna aastatel 1740 kuni 1708 kümmend jätkas isa joont. Valitsemisaja alg perioodil laulis ta koguni primadonna ana Ühes Itaalia ooperis ja tema reformaatoris poeg Joseph, teine valitses aastatel 1000 780790 oli samuti melomaan valitseja kelle valitsemisaega langes Mozarti elu mõne sõnaga Joseph teisest 1765. aastal oli ta pannud juba elatunud ema Maria Therese kaasvalitsejaks ja Püha Rooma impi veeriumi keisri tiitli kandjaks. Taali energiline teovõimeline. Aga kui vaja oma otsustusi ellu viia, siis ka karmikäeliselt velt veebel lik, valgustatud absolotismi poliitika pooldaja. Teiste sõnadega, Joseph teine oli suur farmaator, kes püüdis senist feodaal päris harjusliku korda radikaalsete reformide abil kahandada arenevale kapitalismile. Teame, et Prantsusmaal viis areng vastuoludele, mis lahendusid prantsuse suure revolutsiooni tormis. Austrias läks aga teisik Joseph teine püüdis paljurahvuselist lapilist impeeriumi tsentraliseerida koondada riigi juhtimist võimalikult pealinna veeni. Sel eesmärgil hakkas ta läbi viima Habsburgide alade Germany keerimist. Nõudis, et kõikjal kasutataks riigikeelena ainult saksa keelt, aga see kutsus esile vastuseisu ja rahutused eelkõige Austria Madalmaades, Belgias, Ungaris ja Põhja-Itaalia valdustes. Joseph teine pidas pearivaaliks järjest tugevnevad Preisimaad ja hoidsis diplomaatilisteks realist liitu Venemaaga mida valitses sel perioodil samuti valgustatud monarhi tiitlile põriv Catalina teine. 1772. aastal oli Austria koos Venemaa ja Preisimaaga osalenud Poola esimesest jagamisest. Dema reforme nimetati Joseph Smics ajal. Soomlased vaidlevad siiani nende läbiviimise meetodite otstarbekuse üle ja hinnangud on küllaltki lahkuminevad. Aga vaieldamatult Joosep teise teeneks oli. Ta kaotas Austrias pärisorjuse ja kehtestas üldise maa maksustamise. Seda nifiodaalidele kui talupoegadele sellega kutsustaga esile feodaalide küllaltki üksmeelse Ägeda opositsiooni. Tema uuenduste reformide elluviimisega viivitati võimalikult, kuni Joseph suri. Seejärel paljud reformid tühistati õige kiiresti. Ta kärpis Austriasse nii suurt mõjujõudu omanud katoliku kiriku poliitilist ja majanduslikku mõju. Lasi sekulariseerida kirikut ja kloostrite maid. Ja võimule tulles 1781. aastal andis välja usuasjade tolerantsuse pat endi. Sellega kaotati senised piirangud ahistused luterlastele juudiusuliste vastu. Siit sigines konflikti järjest teravnev konflikt katoliku kiriku ja Vaiti Caniga. Küll aitas Joseph teine edendada ilmalikku kooli Austrias majanduses ajasta protektsionistlikku joont, et arendada kohalike manufaktuur. Kaitsta Austria majandus sisseveetavate kaupade konkurentsi eest selle eest. Manufaktuuri omanikud toetasid seda. Viin oli muutunud Pariisi kõrval teiseks kalliste moekaupade tootmise keskuseks Euroopas ja üheks tooniandjaks moes. Aga kogu aeg tuli Austria keisrit silmas pidada. Türgi oht ähvardab palka, neil oli türgi küll nõrgenenud. Aga eks kee motiivid esinenud ka Mozarti loomingus, nagu võite nüüd kuulda. 18. sajandi veen oli uhkelt välja ehitatud Keysweeveegi pealinn ja paistis silma just paljurahvuselise ja paljukultuurilise linnane. Siin ristusid mitme rahvuse, mitme hõimumuusikat, Saksa muusika beeži, Poola, Ungari kooslum, ungarlastega, mustlaste muusika, Valkanis, laablastelt midagi türklastelt ja muidugi Põhja-Itaaliast tulnud mõjutused. Viin oli Itaalia päripealinn kogu Euroopas. Austria kõrgaadli üheks lemmikharrastuseks oli kunstmuusikaga tegelemine nii nagu nende valitsejatelgi. Austria aadlikud armastasid kuulata muusikat musitseerida, ise rahastasid kutselisi, instrumentaalansambleid komponent veeresid või kui ei tulnud sellega toime, siis tellisid teistelt helitöid sageli, andes neid välja oma nime all. Vajati palju teavid muusikat, hiilgavateks, pallideks, saatemuusikapidu hetkedeks, üldse muusikat nii fooniks, nii et tööd leiba pakkus veen kutselistele muusikatele küll rohkem kui ükski teine Euroopa suurlinn võib olla Pariisi või Priini kõrvale sead. Kaheksateistkümnenda sajandi esimesel poolel olid aristokraatide korraldatud kontserdid kinnised ainult kutsutud külalistele. Orkestreid, ese olid väikesearvulised 12 kuni 16 pillimeest. Meie arusaamist mööda rohkem kammeransambleid kui sümfooniaorkestreid. Võõrustajaperemees mängis sageli ise kaasa koos oma perekonnaliikmetega, seda loeti hea tooni hulka kuuluvateks. Sajandi keskpaigast peale ilmusid avalikud kontserdid. Eile sai osta kogu hooajaks Aponendi, aga ka üksikpääsmetega sinna sisse saada. Juhul, kui autorise juhatas oma helitööde ettekannet, nimetati selliseid avalikke kontserte Akadeemiateks. Rahvalik muusika kõlas aga veeni elu rõõmsatel rahvapidudel, laatadel, veer, Stobedes, viin oli muusikast läbi imbunud. Ja pole siis imeks panda, et kes veeni koondusid. Uuendusi otsivad võimekad heliloojad. Pets Niko pojast, Ooperiuuendaja, Christoph Velli balt Kluk tõllassepa poeg Franz Joseph Hayden kutselise Kuusiku järglane Wolfgang Amadeus Mozart ja Vonnist tuli veeni ennast muusika alal täiendama. Ludwig van Beethoven. Neid tuntakse muusika ajaloos Viini klassikalise koolkonna kõige silmapaistvamad esindajatena. Nendest kõige suurem mõju moodsardele oli tema sõbral ja õpetajal Franz Joseph Haydn neil eluaastad 1732 kuni 1809. Seega oli ta üks sugupõlv 24 aastat moodsardes vanem ja elas ka 77 aastaseks. Moodsardele oli eluaastaid antud napilt alla 36. Muusikauurijad väidavad, analüüsides Mozarti kalliko heliloomingut, et mitmedki motiivid, mitmedki teemad on ta laenanud oma sõbralt Haydenilt. Hayden oli väga viljakas kirjutanud kokku sadanud neli sümfooniat. Aga pidagem silmas, et varasemad sümfooniad olid õige lühikesed. Nii nimetati ka ooperite pikemaid avamänge. Aga veel on Häidenell tööde nimekirjas 77, instrumentaalkvartetti 52 klaverisonaati 24 ooperit ja Singsbeeli või laulumängu oratoorium, Aastaajad ja veel palju muudki, nii et tema tööde nime kirjas on 1178 oopus. Ja mõned muusikaajaloolased väidavad, et seegi on vähendatud olevat üle 1400. Ta oli populaarne kogu Euroopas. Kutsuti 60 aastase van noorena 1791. aastal Londonisse, elas seal neli aastat. Dirigeeris Londoni suurt tämbrite rohket sümfooniaorkestrit, kus muusikuid oli üle 100. Ja vastavalt inglastega sõlmitud lepingule kirjutas kaks täissümfooniat, mida on hakatud nimetama Londonis sümfooniat. Eks üks väike episood, mis iseloomustab tolleaegset, tõsi küll, inglise muusikaelu Haydeni kontsertidel mängiti tavaliselt esimesel poolel teiste heliloojate teoseid. Inglise publikul oli kombeks pisut hiljaks jääda ja kohale minnes toolidega kolistada. Mõned džentelmenid jäid sedavõrd palju hiljaks, et jõudsid saali alles kontserdi teiseks osaks. Hayden juba terrigeer, siis tulnud kontserdile. Pidulauast võitsid nad tugi roolis mugava asendi sisse ja mõnigi Oinus. Nii et peana kohtade ajal võis kosta siit-sealt valju norskamist. See ärritas austerlast Häidel Need, kes otsustas Snarskajatele mängida muusikalise vingerpussi tema 90-ni Neljandas foonias. G-duur sümfooniasalgas teine osa rahuliku naiivse ja uinutava meloodiaga keelpillide pritsid, kata olevat meenutanud kikivarvul astumist. Puu- ja vaskpillid vaikisid. Ja siis kõlas korraga suurde gelasko meenutav Timpani löök koos kogu orkestri Fartefartissimaga. Hayden, kes armastas juhatada orkestrit klaveri taga istudes heitis uudishimuliku pilgu saali, et nautida sellise muusikalise kogupaugu mõju uinuvatele džentelmen idele. Ja see mõju olevat olnud vägev. Ja nii saigi tema 94. sümfoonia hüüdneeme sümfoonia Timpanile söögiga. Mõned nimetasid üllatus, sümfoonia jääks. Aga veel nimetati Häideni Londoni sümfooniaid Torupilli sümfooniat. Eks finaalis imiteeris kinni peetud bassihääl torupilli 101. sümfoonia aeglane rüüt meenutas seinakella tiksumist. Siit tuli nimetus kellasemfoonia. 103. sümfoonia algas kurjakuulutava pannid Reemo looga nimetus sümfoonia Timpani põrin aga. Aga muidugi see erines tunduvalt Mozarti elurõõmsast. Frii Caro muusikast. Ja nüüd jõuame Wolfgang Amadeus Mozarti juurde välja. Eluaastad 1756 kuni 1791. Vastandina Haide neile, kes sammus kuulsuse kõrgendikele õige aeglasel sammul puhkes Mozarti geenius õitsele üle. Juba kaheaastaselt olevat ta hakanud klaveril kooskõlas, et otsime nelja aastasena tegema esimesi katsetusi heliloomingus viie aastasena. Valdas klaveritehnikat. Kuueaastasena, pani endast rääkima kogu aristokraat sloveeni seitsmeaastasena isa juhendamisel ja juhtimisel alustas satsioonilisi kontsertreise mööda Euroopat. Kaheks aastasena kirjutas esimese sümfoonia üheteistaastasena esimese ooperi. Ent mida rohkem möödus aastaid, seda enam hakkas heliloojad jälitama. Puudus 35 aastasena. Eas, mil Haydeni loominguline tee õieti algas, maeti Mozart vaeste ühishauda, mille asukoht on kuni tänapäevani täpselt teadmata. Muusikaajaloolased märgivad, et moodsardiga on seotud palju Nende. Ilmunud on tema kohta raamatuid, monograafiaid ja pikemaid artikleid vähemalt 12000. Ja paljusid neist tuleb võtta õige ettevaatlikult. Nii on uurijad kinnitanud. Mozart ei elanud sugugi mitte vaesuses, tema honoraride olid küllaltki kõrged. Ühe klaveritonni ees nõudis ta õpilaselt kaks koldnat. Ka tema teenijanna kuupalk oli üks Golden. Nii et ühe klaveritunni eest maksis ta Teeennejannale kahe kuu palga kontsertidel esinemise eest maksti talle tavaliselt kuni 1000 koldmat, aga elustiililt oli ta boheemlane ega suutnud kuidagi dollar rahaga ühe lööma ajal. Ta pidas oma majas kolmeteenijat. Üks nendest oli isiklik juuksur sest armastas käia ringi viimase ja küllaltki kalli moe järgi. Hästi elegantselt puuderdatud varrukaga, armastas mängida kaarte ja pill stardid ja kaotas seejuures nagu ikka ja küllaltki suuri summasid. Raha sissetuleku poolest elas Mozarti perekonda otsekui laineliselt tormisel merel. Kord, kui raha oli, olid nad kõrgel laineharjal. Samas sügavas lohus tegi kerge käeliselt võlgu. Kui sai honorar, tasus neid, laenas jälle tema raske haigus, 1000 seid 191. aasta lõpul. Tema surm ja matused langesid jest vaesuse perioodile lainepõhja. Siit siis k äärmine tagasihoidlikkus materiaalses mõttes tema mulda sängi tamisel. Ja tõesti, ta maeti Viinis vaeste ühishauda. 13. jaanuari käesoleva aasta Postimehes kirjutab helilooja Jüri Reinvere Mozart elu ja muusika Jesnaga üks päev pargis järgmist. Mozart elas kogu elu otsekui mingi palaviku all ja palaviku käte taga noorena sori palavikulise olemuse taga on Austria loom veidi loid ja veidi kaval, veidi ettevaatlikke, veidi räme, samas mitte kannataja natuur või jumal hoia. Kannatav geenius vaevalt et Mozart teiseni kunagi mõtles, selle on ajaloolased hiljem juurde kirjutanud. Oma reaalsusest oli ta siiski teadlikke, kirjutas sellest meelsest. Taan Geneaalsusega Harry olnud selle keskel sündinud ja kogu lapsepõlve kasvanud arengus situatsioon, mis lõi talle rohkem haigusi ja kannatusi kui õnne ja rahuldust. Õnne ja rahuldust toonud see tema isalegi, kes Mozartit ja ta õde mööda Euroopat tassis nagu kaasaegne ooper. Näetšer valmis vajaduse korral kõike ühele kaardile panema, valmis põhjustama teistele inimestele nii palju kannatusi kui võimalik. Isa oli kurtnud. Wolfgang teos oli lapsena muusikas täiskasvanu ja täiskasvanuna argielus laps. Ja veel Jüri Reinvere lisab. Mozarti muusikas on eriline selgus. Selline kergus, nagu oleks elamine midagi õhku, kerget väike, unistav lõunapooli, päikesehele soojusmurul ja muretud inimesed varjudena kõikidel alleedel ja seejärel teekond koju vahetevahel, peatudes poeakende ees. Pärast seda olla kogu õhtu raamatuga voodis. Eks Need motiivid kajaga Mozarti kuulsas neljakümnendas sümfooniast. Ja lõpuks Reekviem Est ja Mozarti surmast. 1791. aasta kevadel töötas Mozart väsimatult elurõõmsa muinasjutulise ooperi võluflööt komponeerimisel. Tervis ei olnud enam kiita, valutegi peene aga ta pea olid täis muusikalisi fraase, aariate ja kooride fragmente. Ühel vihmasel suvepäeval, kui vihm trumme lakkamatult aknaklaasidele jäi, Mozart õhtuhämaruse saabudes oma töölaua taha tukastama. Ärkas, sest talle tundus, et keegi on tuppa tulnud, vaatas selja tagaukse juures seisab keegi tumedas riietuses mees tundmata, süütab küünla ja muutub nüüd paremini nähtavaks. Mustas mantlis must lint valgeks puuderdatud varrukal. Vaikus. Kumbki ei lausu sõnagi. Lõpuks Mozart kesi, millega ma pälvin teie külastuse au. Tundmatu ulatab vaikides ümbriku. Selles on õige lühike kiri pakkumisega. Mozart kirjut Vägu leinamissa lahkunu mälestuseks, reekviem tähtajad ja tasu. Räcock kapellmeister ise oma äranägemist mööda allkirja ei ole ja kirjatooja keeldub saatjat nimetamast. Ütleb tellija on muusika osas asjatundja, nii et Mozart, bingot tagu. Palju teil Reek v meile aega kulub? Mozart mõtleb, pakub neli nädalat või pisut enam, millist honorari soovite? Mozart nimetab küllaltki suure summa, tundmatu võtab kukru ja loeb selles nõutud Kuldmendid välja. Mozart suleb silmad. Kui jälle avab, on tundmatule läinud, aga mündid seisavad Dolbanna lauas. Võluflööt on valmisjärgne loominguline depressioon. Uus ooper tuleb esiettekandele 30., seb novembril ja pälvib vaimustatud vastuvõtu. Kõik etendused on välja müüdud, kuigi seda mängitakse õhtust õhtusse. Aga võlad tahavad kohest tasumist ja reekviemi tellimus surub peale. Koos süngete mõtetega. Mozart ütleb sõpradele selle leinamissa kirjutan Kell endale sesse, see must koju, kes mind külastas, oli Sormise. Töötab pingeliselt, nii nagu halvenev tervis seda lubab. Geniaalsed sähvatused, võimsad koorid. Teos tervikuna ei taha veel valmida. Hiljem moodsalt sõbrad viivad lõpule eelkõige tema sõber, ses Mayer selgub ka saladuslik telle. Afands Han val. See kutsus tuppa, kes oli varemgi teistelt heliloojatelt teoseid tellinud ja neid ümber kirjutanud, et siis oma loominkonna esitada seekord majasta reekviemi oma surnud naise mälestamiseks. Teos esitatigi val seegi kompasitsioonina tema taktikepi all 1793. aastal. Aga 1820. aastal tuli asja avalikuks. Ja siis saabus 1791. aasta november. Mozartit tarvis oli muutunud järjest viletsamaks. Mingit paranemist polnud märgata. Neljandal detsembril kogunesid tema haigevoodi ümber sõbrad, tahad eesotsas ses Maierryga Mozart valus, reekviemi partituuri ja et nad koos laulaksid sellest mõne kvarteti. Nii ka toimus. Kurnatud Mozart heitis noodid käest ja palus ennast üksinda jätta. Kõik peale ses Mayeri lahkusid. Mozart selgitas ess Maierrele, kuidas ta tahaks teost lõpule viia. Ses tundis surma lähenemist. Kutsute arst, see lasi panna jahedad, kompressid ümber haige kuumava pea. Aga Mozart kaotas teadvuse, jäi pool hämarasse seisundisse. Ja Surm saabus jällegi vihmasel 1791. aasta viiendal detsembril ümbril kell 12 55. Moodsased jättis surres järele 200, gold nad sularahas, 400 kuldlaest pärusvara aga 3000 koldnad võlga. Ses Mayer korraldas matuseid. Leppida kolmanda järgu kõige odavamate matustega. Matusetalitus toimus Püha Stefani kirikus vaid paarikümne lähedase inimese osavõtul. Peamiselt olid need näitlejad ja lauljad teatrist lakkamatu vihm, matusevankreid aga kõndis veelgi vähem inimesi kooli kirikus. Lõpuks olla jäänud ainult tüks Antonio sallieeri. Mozarti peamine konkurent ja intrigeeriv ja tema vastu pea kehakati Viinis Tasistama ET sallieeri alla Mozartit ajapikku mürgitanud. Hiljem on selle väite ümber palju polemiseeritud, tänapäeval aga kindlalt ümber lükatud. Mozartist surm saabus mitme kroonilise haiguse, eelkõige neerutegevuse lakkamise tõtt. Kirst jäeti alguses Püha Markuse kalmistule ja järgmisel päeval lasti see vaeste ühishauda, kus umbes kümmekond samasugust lihtsalt kirstu ees ootasid haua kinniajamist. Nii et Mozarti lõpp oli õige traagiline. Tema 621. korpusest koosnev looming oli aga tervikuna erakordselt elurõõmus ja optimistlik. Muusikaajaloolased väidavad, et ainult 33 Mozart nupust on kirjutatud minaaris minaarses helistikus. Kõigis teistes kajab vastu särav elurõõm.