Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte seitsmeteistkümnendast novembrist. Stuudios on Janek Salme. Koroonaviirus on levinud Eestis laialdasemalt kui kunagi varem, selgus Tartu Ülikooli teadlaste seireuuringust. Trend on tõusuteel, aga sellist hirmu, et asjad on nagu käest ära, et seda praeguste näitajate puhul kindlasti veel öelda ei saa. Terviseameti teatel tuvastati möödunud päeval on 186 koroonaviirusega nakatunut, teste tehti üle 5200. Valitsus otsustas, et Eesti ühineb Faizeri ja koroonavaktsiini eelostulepinguga. Euroopa Liidu mitmeaastase eelarve ja majanduse taasta rahastu kinnitamisele tekkinud ummikseis võib tekitada viivituse toetusraha väljamaksmisel. Kindlasti on meie huvides, ma arvan, kõigi Euroopa riikide huvides üldse lahendus leitud. Tartu kunstimuuseum saab 80 aastaseks. Kõige suurem mure on muidugi selle maja kliima. Kaia Kanepi jõudis laskolmases peetaval ITF-i tenniseturniiril avaringist edasi. Nii öösel kui ka homme päeval on pilves ilm. Öösel jõuab saartele tihe vihmasadu, mis laieneb üle maa. Õhutemperatuur on viis kuni 10, öö hakul, Ida-Eestis üks kuni kolm kraadi. Homme päeval sajab mitmel pool vihma ning aparatuur on 800 kuni 11 kraadi. Koroonaviirus on levinud Eestis laialdasemalt kui kunagi varem, selgus Tartu Ülikooli teadlaste seireuuringust. Uuringu andmetel on nakatunud 0,42 protsenti Eesti elanikest ja võrreldes eelmise uuringuga on nakatunute osakaal kasvanud pea kaks korda. Indrek Kiislerile rääkis uuringu selle läbiviimist juhtinud Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda. Koroonaviiruse levimus on tõusuteel, Ta on kõrgem kui on meil olnud üldse nende erinevate etappide jooksul ehk kätte praeguseks hetkeks meie levimus protsente on 0,42 ja see tähendab seda, et kui me arvutame ümber absoluutarvudes ehk siis võib meil olla praeguse seisuga kuskil 2000 kuni 8000 vahel, siis koroona suhtes positiivseid inimesi, punkthinnang on umbes orienteeruvalt 4500, on see hetkel, et aga noh, see on selline. Nii täpselt me seda hinnangut siiski anda ei saa, et 95 protsendise tõenäosusega jääb see 2000 8000 vahele. Et see on mõnevõrra kõrgem kui see meil varem olnud, aga ta ei ole mitmeid kordi kõrgem. Mida võis karta, kui lihtsalt vaadata neid ametlik tervisestatistika andmeid, kus meie kahe nädala haigestumiste arv 100000 elanikkonna kohta ikkagi on oluliselt tõusnud. Nii et ütleme seda, et levimus on märgatav igas maakonnas või ütleme, et on laialdane üle Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal, Raplas, Harjumaal, Tallinnas, Hiiumaal, Viljandis, nii et teda on nagu praktiliselt jah, erinevates maakondades. Kaheksanda laine uuringus oli see positiivse kaalutud inimeste osakaal oli 0,22 protsenti, nüüd on 0,42 protsenti. Et kas me võime öelda, et meil on võrreldes siis septembri lõpu oktoobri alguse seisuga kaks korda rohkem koroonasse nakatunud inimesi Eestis? Me saame öelda, et meil on tõesti, kui te niimoodi protsente vaatate ja siis ka selliseid absoluutarve, mida me oleme püüdnud sinna juurde anda, et on tõepoolest kahekordselt, aga see ei ole meil ka üle ühe, see ei ole ka väga kõrge näiteks mida on ka kardetud, võib-olla, et kas meil on see Itaalia seis, mis oli kevadel Itaalias või Hispaanias ei ole ligilähedastki see, et see 0,42 näiteks ma peaks ütlema, et kui ma meenutan, siis näiteks kevadel oli selline seis Islandil keda peeti üsna hästi kontrollitud ja üsna nagu selliseks vähesema nakatumisega riigiks Euroopas. Nii ja naa võib vaadata, aga jah, et trend on meil tõusuteel, aga sellist hirmu, et asjad on nagu käest ära, et seda praeguste näitajate puhul kindlasti veel öelda ei saa külma tegelikult tahaksin ühe sõnumi anda, mis on hästi oluline, mis meie uuringus tuli. Et me nägime seda, et nende positiivsete inimeste hulgas on enamik neid kes on siiski sümptomitega, aga kes iseennast peavad terveks, et ka väheste sümptomitega ikkagi tuleb arvestada sellega, et tuleks ikkagi pöörduda arsti poole ja testima, et me ei suuda ise nendes sümptomitele hinnangut anda ja arvata, et kas see on lihtsalt tavaline nohu või see on koroonaviirusest tingitud nohu. Igal juhul, kui ollakse sümptomitega, siis ollakse nakkav. Terviseameti teatel tuvastati möödunud ööpäeval 186 koroonaviirusega nakatunut, teste tehti 5287, Tallinnasse lisandus 76 ja mujale Harjumaale 32, Tartumaale 25 ning Ida-Virumaale 23 nakatunut. Viljandimaale tuli juurde viis, Järva- ja Läänemaale kolm, Rapla ja Valgamaale ning Lääne-Virumaale kaks ning Hiiu saare, Põlva ja Pärnumaale kõigest üks nakatunu üheksal juhul Polnud nakatunu elukoha andmeid rahvastikuregistris. Hommikuse seisuga viibib haiglas 85 inimest ja juhitaval hingamisel oli kuus patsienti. Ööpäeva jooksul lisandus kolm surmajuhtumit, suri 89-ni lasteaianaine, 67 aastane mees ning 46 aastane naine. Kokku on Eestis surnud 84 koroonaviirusega nakatunud inimest. Terviseameti teatel on koroonaviiruse levik Eestis laialdane ja kiire, mis tähendab, et nakatuda võib igal pool inimestega kokku puutudes. Valitsus otsustas, et Eesti finantsFaizeri ja Pajountagi koroonavaktsiini eelostulepinguga sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et lepingu alusel on Eestil võimalik soetada vaktsiin umbes 300000 inimese jaoks ning seega on võimalik katta riskirühmade vaktsiini vajadus. Faizeriga Ta ei antagi vaktsiinikandidaat on praegu esitatud hindamiseks Euroopa ravimi Lätile. Sotsiaalministeeriumi teatel ei ole lepingute maksumust võimalik avaldada. Eestile tekib maksekohustus alles siis, kui vaktsiin on turule toodud ja Eestisse tarnitud. Jätkame teiste teemadega. Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa sõnul koalitsioonipartnerid olles otsivad viisi, kuidas opositsiooni kümnetest tuhandetest abielureferendumit tõkestada. Võivatest muudatusettepanekutest mööda minna, jätkab Madis Hindre. Enne seda, kui rahvahääletuse korraldamiseks tarvilik riigikogu otsuse eelnõu jõuab teisele lugemisele, võivad kõik riigikogu liikmed sellele muudatusettepanekuid esitada. Sotsiaaldemokraadid on valmis esitama nii palju muudatusettepanekuid, et kõigi nende läbihääletamine võtaks aastaid. Riigikogu esimees Henn Põlluaas ütleb, et kui sotsid obstruktsiooni plaanist ei loobu, oleks parlamentaarsel demokraatiale hol. Minu meelest see on juba täielik diversioon ja sabotaaži ja, ja täiesti põhiseadusliku korra kõigutamine, kuigi nii-ütelda seaduslikul teel, eks. Niisiis tuleb koalitsioonipartneritel otsida seaduslikke viise, kuidas sotside plaanist mööda minna. Ega tegelikult mingisugust head lahendit, et ei ole, kuidas sellest üle või ümber saada ja eks me siin istume ja arutame neid variante, näiteks üks, mis mulle praegu meelde tuleb, üks võimalus on see, et see referendumi otsus liidetakse mõne muu eelnõu ka nii-ütelda muudatusettepanekuna kuskil enne teist lugemist ja läheb hääletusele. Siis, kui muudatusettepanekute sisu on sarnane ja esita ja sama võib eelnõu juhtiv riigikogu komisjon mitu ettepanekut kokku siduda. Sellisel juhul hääletataks neid korraga. Henn Põlluaas ütleb, et sellele mõeldakse ka seekord. Aga samas võib ju apelleerida ka sellele, et nad ei ole sarnased, et nad kõik on erinevad. See on juriidiline küsimus, kuidas neid siis käsitleda. Kõik need takistused, millega koalitsioon silmitsi seisab, on kirjas riigikogu kodu- ja töökorra seaduses. Tehniliselt oleks võimalik muuta ka riigikogu kodukorda. Henn Põlluaas ütleb, et obstruktsiooni võimalust ei tohiks opositsioonilt ära võtta, aga see peab jääma mõistlikkuse piiresse. Üks variant on panna mingi ajaline piirang või arvuline piirang nendele ettepanekutele, et nad ei saaks minna enam sellisteks täiesti totrateks mõttetuteks. Samas saab ka riigikogu kodu- ja töökorra seadusele esitada lõputult muudatusettepanekuid ja siis oldaks samas patiseisus tagasi või mitte. Päris riigikogu kodukorra muutmiseks saab eelnõu esitada ka vabariigi valitsus ja soovi korral selle riigikogus ka valitsuse usaldushääletusega siduda. Tegelikult see ei oleks ilus ja, ja see ei lähe ka sellise heade tavadega kokku ja tegelikult Peaks ju olema, seni vähemalt on olnud kõikidel fraktsioonidel arusaam, et need, kes on täna koalitsioonis, võivad tulevikus olla opositsioonis ja vastupidi. Et reeglina ongi konsensuslikult võetud need muudatused vastu. Ja see on kõige-kõige parem viis, ma leian, aga ka selline abstruktsionism ei lähe ammugi heade tavadega kokku. Nii et mingisugune lahendus peaks leiduma. Välisuudised võtab kokku Uku Toom. Taani parlamendi enamus toetab 15 miljoni naaritsa hävitamist, sest nende hulgas levib koroonaviiruse mutatsioon, teatas valitsus. Sotsiaaldemokraatide vähemusvalitsus jõudis nelja vasak- ja tsentriparteiga kokkuleppele seaduseelnõu toetamises, mis lubab hävitada kõik farmides peetavat naaritsat. Ka need, kes jäävad väljaspoole Põhja-Taani nakkuspiirkonda. Eelnõu keelab 2021. aasta lõpuni naaritsat kasvatamise. Taanis on enam kui 1000 naaritsakasvatust, kus töötab umbes 6000 inimest ja Taani toodab 40 protsenti maailma naaritsanahkadest. USA biotehnoloogiafirma Moderna juht hoiatas Euroopa riike, et Covid 19 vaktsiini ostu üle peetavate läbirääkimiste venimine tähendab tarnete aeglustumist, sest esikohale seatakse juba lepingu sõlminud riigid. Moderna teatas esmaspäeval, et nende eksperimentaalne koroonavaktsiin on kliiniliste katsetuste esialgsete tulemuste põhjal 94,5 protsendi ulatuses efektiivne. Firma kinnitusel on USA augusti algusest reserveerinud endale juba 100 miljonit vaktsiinidoosi ja mitu miljonit ootab laos Ühendriikide ravimiameti heakskiitu, mis ilmselt saadakse detsembris. Austrias hakkasid tänasest kehtima uued piirangud koroonaviiruse leviku aeglustamiseks. Inimestel on nüüd lubatud kodunt välja minna ainult toiduvarude täiendamiseks, hädavajalikuks hinnata, tööle, jooksma või mõnda muud sporti tegema ning appi inimestele, kes ise toime ei tule. Kõik restoranid, poed, juuksurisalongid ja mudelid on kinni, koolid töötavad kaugelt. Bel kantsler Sebastian Kurts ütles eile, et kuuenda detsembrini kehtival perioodil taandatakse kogu ühiskondlik elu miinimumini. Prantsusmaa politsei ajas laiali Pariisi äärelinnas asuva migrantide tänavalaagri, kus elas kitsastes telkides umbes 2000 peamiselt afganistani Aafrika päritolu migranti. Operatsioonil osales kümneid politseinikke ja see toimus ajal, kui kogu riigis kehtivad koroonaviiruse sulgemismeetmed. Laagriasukad viidi bussidega Covid 19 testimiskeskustesse. Need, kellelt loositakse viirus, suunatakse isolatsiooni. Ülejäänutele leitakse varjualused Pariisis ja selle eeslinnades asuvates spordihallides. Euroopa Liidu eesistuja, Saksamaa välisminister Heiko maas avaldas lootust, et olukorda, kus Poola ja Ungari on vetostanud Euroopa Liidu pikaajalise eelarve ja taastepaketi suudetakse kiiresti lahendada. Ummikseisu kestmine võib tekitada viivituse toetusraha väljamaksmisel jätkab Mall Mälberg. Kuna Euroopa Liit on sidunud rahastuse õigusriigi põhimõtete järgimisega ning Ungari ja Poola on selle sidumise vastu siis panidki nad eelarvele veto. Suvel olid kõik riigid justkuinii, eelarve, kui taastepaketi ka nõus. Erimeelsusi enam ei olnud, nüüd on, ja nagu Urmas Reinsalu ütleb, põhjus on selles, et saadi erinevalt aru suvel kokkuleppima kütust. Sellest hoolimata tuleb lahendus leida. Kas see kokkulepe on konkreetselt selles küsimuses selles õigusakti tekstiga seonduvalt või mingis muus probleemis leitakse, lahendus hakkab kindlasti kõigi asjaomaste riikide huvides on, et see lahendus võimalik kiiresti retk. Kuidas see kõik Eestile mõjub, kui eelarvet esimeseks jaanuariks vastu võtta ei suudeta? Kehvasti, et kindlasti meie huvides on, et ma arvan, kõigi Euroopa riikide huvides on see lahendus leitaks. Eks paljalt ennekõike eesistuja riigi käest, kes peab muidugi europarlamendiga konsulteerima võimalik, mingisugune kokkulepe, mis võimaldaks edasi liikuda, oleks ka Europarlamendi aktsepteeritav. Venitamisel on kindlasti ebastabiilsust suurendavad mõjud. On see ka poliitiline kriis. Kuna see debatt on käinud nii pikka aega selle õigusriigi teema ümber, siis ta ei ole nagu midagi nüüd oma olemuselt tavatut suvel tegelikult ülemkogu järeldustes saavutati selles küsimuses kokkuleppele, aga nüüd on küsimus erinevates interpluateeringutes, kuidas seda suvist Kokkulepet tõlgendada? Euroopa Liidu ja Suurbritannia läbirääkijad jätkavad Brüsselis kõnelusi Brexiti järgse kaubandusleppe sõlmimiseks. Brüsselist jätkab Joosep Värk. Aeg hakkab otsa saama, see on teadmine, mis tiksub Brexiti läbirääkijate mõtteis aina tugevamalt. Täna ollakse juba rohkem kui kuu aega üle mindud Suurbritannia poolt seatud tähtajast lepingu sõlmimiseks. Samas oli mõlemal osapoolel ilmselt algusest peale selge, et nii varalepet ei tule. Nüüd aga hakatakse aina enam jõudma lähemale tähtajale, kus edasi ei ole võimalik lepet enne aasta lõppu ära ratifitseerida. See tähendaks, et Brexit toimuks, kuid esimesest jaanuarist puuduksid kokkulepped kaubavahetuseks, mis omakorda tähendaks kaost Suurbritannia piiridel. Et seda kõike vältida, peavad Euroopa Liidu pealäbirääkija Michel Barnier ja Ühendkuningriigi esindaja David Frost sel nädalal kõnelusi Brüsselis. Lootusrikkamad ametnikud ootavad, et reedel tuleb Barnier ja Frossi läbirääkimiste ruumist nii-öelda valget suitsuehklepe on sõlmitud. Samas seda ennustada ei julgeks ilmselt mitte keegi. Kui jätta kõrvale sisulised vaidluskohad, kalanduse, riigiabi reeglite ja muu taolise üle on leppe teel veel üks takistus. Nimelt on Suurbritannia parlament mitmel korral hääletanud riigi uue siseturuseaduse poolt. See eelnõu rikub otseselt juba paika pandud Brexiti reegleid ning Euroopa Liit seda lihtsalt niisama alla ei neelaks. Paljud analüütikud peavad brittide siseturu seadust lihtsalt taktikalises käiguks, et läbirääkimistel paremat positsiooni saavutada. Samas ei olda kindlad, kas sellest mingit kasu on olnud, sest tõmblemist on näha just Ühendkuningriigi poolel. Nimelt lahkus peaministri Boris Johnsoni kabinetist eelmisel nädalal Brexiti mehine erinõunik Dominic Cummings samuti Caminksi lähedane liitlane, kommunikatsioonidirektor liik hein. Seega liigub Johnson praegu edasi inimestega, kes mängurlus asemel toetavat Brexiti leppe sõlmimist enne aasta lõppu. Sellest hoolimata ütles Iiri välisminister Simon koguni väljaandele The Irish Times, et kui järgmise nädala lõpuks lepet pole, siis hakkab riik valmistuma nii-öelda kokkupõrke Brexiti, eks kui seda suudetakse vältida, siis peavad tõlgid lepe kibekiirelt kõikides Euroopa liidu ametlikes keeltes ära tõlkima. Seejuures tuleb hoolt kanda, et leppe tekst on kõikides keeltes sisuliselt täpselt sama tähendusega. Seejärel peavad selle ära ratifitseerima nii Briti kui Euroopa parlament. Seni arvati, et europarlamenditähtaeg leppe kinnitamiseks on 16. detsember kuid väljaande The Guardian andmetel näeb salajane kava ette võimalust hääletada ka 28. detsembril. End Europarlamendi liikmed pole sellest just ülearu vaimustuses, sest Brexiti kõrval on Euroopa liidul juba mitu olulisemat teemat lahendada. Üks neist on loomulikult koroonapandeemia ning teine Euroopa Liidu pikaajaline eelarve ja taasterahastu. Joosep Värk, Brüssel. Ja tagasi Eestisse maanteeamet on kinnitanud Tallinna-Tartu maantee, Kärevere ja Karla vahelise 4,4 kilomeetri pikkuse lõigu neljarajaliseks ehitamise riigihanke alusdokumendid käsilane Võõbu Mäo lõigu ehitamine ning kavandatakse puhu risti möödasõitu, jätkab meie Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk. Valitsusliidu aluspõhimõtetes aastateks 2019 kuni 2023 seati eesmärgiks põhimaanteede ehk Tallinna-Tartu, Tallinna-Narva ja Tallinna-Pärnu ehitamine neljarajaliseks. Tähtaegadest koalitsioonilepingus juttu pole, küll aga on Tallinna-Tartu maanteel mõndagi juba ära tehtud, mõndagi käsil ja üks lõik ootab riigihanke väljakuulutamist, selgitab maanteeameti teehoiudirektor peadirektori ülesannetes Raido Randma. Hetkel käib meil ehitus-Võõbu Mäo lõigul kaks pluss kaks teedeehitus ja see saab siis tõenäoliselt valmis meil 2022 aastal. Ja kohe siin käegakatsutavalt on meil veel tulemas kaks objekti Kärevere kardla lõik, mille riigihanke, mis tegelikult on ta kohe kohe juba välja kuulutamas ning järgmise aasta alguses soovi mäge, siis Tartu ringil Pria eri tasandil ta ringi ümberehitusega alustada. Raido Randma sõnul lähtub maanteeamet riiklikust teehoiukavast kuni aastani 2030, milles plaanitakse muuhulgas valmis ehitada ka puhu risti möödasõit Põltsamaal. Plaanide kohaselt yks ümberehituse algust saab 2025. Aastal ja ja seal on siis kolmeaastane periood. Kogu Tallinna-Tartu maantee pole Randma sõnul 120 kilomeetrise tunnikiirusega läbitav veel niipea. Ma loodan, et 2000 30.-ks aastaks me juba päris mitmel lõigul saame sõita 120-ga, aga ka need teelõigud, mis siis on Tallinnast alates kuni siis koseni vajavad tegelikult lisainvesteeringuid, on vaja veel loomake aedu sinna panna, ökodukti teha. Tartu kunstimuuseum saab täna 80 aastaseks. Muuseumi rahva sõnul on sünnipäevalapse kingisooviks läbi aastate olnud uued, suuremad ja kaasaegsemad ruumid. Tartlaste jätkab Jane Saluorg. 80 aasta jooksul on Tartu Kunstimuuseum asunud ülikoolilinna erinevates kohtades ja hoonetes. Peale seda kolis muuseum näiteks pikemaks ajaks Vallikraavi tänavale, kust 1988. aastal omakorda praegusesse hoonesse, mis rahva hulgas tuntud viltuse maja nime all. Muuseumi staašikad, töötaja, juba 35 aastat peavarahoidja rolli täitev Mare Joonsalu meenutab viltuses majja kolimise emotsioone. Nii. Siis meie näitusetegevus laienes, sest meil oli järsku rohkem ruumi. Mulle tundus siin tohutult suur ja, ja järsku saigi teha rohkem näituseid. Plaanis oli esialgu teha siis püsiekspositsioon siia majja ja vahelduvad näitused oleksid jätkunud siis Vallikraavi majas, aga elu läks nii, et Vallikraavi maja tuli hoopiski kinni panna. Kogud kasvasid ja näituste jaoks enam ruumi ei jäänud. Püsiekspositsiooni pole aga tort kunstimuuseumil praeguseni suuresti just ruumipuuduse tõttu, näiteks muuseumikogu, mis koosneb rohkem kui 30-st 1000-st ühikust. Maalid, graafika, joonistused, aga skulptuurid ja installatsioonid asub hoiul Eesti Rahva muuseumi hoonetes. Joonsalu ütleb, et nii nagu muuseumi esimene direktor Voldemar Erm unistas suuremast ja kaasaegse mast pinnast elab sama unistus edasi ka praeguste muuseumitöötajate mõtetes. Sellepärast just et need ruumid siin väikesed, eriti kaasaegse kunsti jaoks siia soovib midagi kammerlikum ballas sobib ideaalselt. Siia võiks teha Pallase püsiekspositsiooni aga moodsama kunsti jaoks ikkagi oleks vaja uuemaid ruume. Kõige suurem mure on muidugi selle maja kliima, sellesse vanasse majja ei ole võimalik teha sellist kliimat, mis oleks püsiv. See, mis vastaks rahvusvahelistele standarditele, ei saa tegelikult tuua välisnäituseid siia. Sest kui me esitame näitusemaja olukorra passi, siis see ei vasta absoluutselt mingitele nõuetele. Keegi annagi oma kunsti siia, nii et kui meil on välisnäitus, me võime tuua videoid näiteks. Aga maali juba mitte. Ilmast räägib sünoptik Ülle Jõemaa. Täna õhtul seal meil mitmel pool vihma, öösel jõuab aga lääne poolt Baltimaadele uus aktiivne madalrõhulohk ja see toob kõikjale sadu ja muudab ilmaga tuulisemaks. Ööl vastu homset on Eestimaal kõikjal pilvine, vihmasadu levib üle Eesti läänest itta. Puhub lõuna ja edelatuul seitse kuni 12, puhanguti kuni 17, saartel ja rannikul 10 kuni 15, puhanguti kuni 22 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on viis kuni 10 kraadi, enne keskööd aga Ida-Eestis üks kuni kolm kraadi. Homme päeval püsib pilves ilm, mitmel pool sajab vihma. Puhub edelatuul seitse kuni 12, puhanguti 16 kuni 18 meetrit sekundis. Pärastlõunal tuul veidi nõrgeneb ning õhutemperatuuri maksimum on kaheksa kuni 11 kraadi. Naiste tennise Eesti teine reket Kaia Kanepi pääses Kanaari saartel laspalmases toimuval 25000 USA dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i turniiril teise ringi ehk 16 parema hulka. Avaringis pidas 35 aastane kanepi raske mängu Belgia tennisisti Marina Saniewska vastu. Kanepi võitis avaseti kuus-kaks kaotas teise neli. Kuus, aga oli kolmandas siiski parem seitse. Viis. Jooksvas naistennisistide maailma edetabelis paikneb last Palmase turniiril esimest paigutust omav Kanepi 101. kohal. Sanyerska on 258.. Kanepi eesmärk on väiksematel turniiridel teenitavate edetabelipunktidega kindlustada koht Austraalia lahtiste meistrivõistluste põhitabelis. Meeste võrkpalli valitsev Eesti meister Pärnu Võrkpalliklubi pääses tugevuselt kolmandas eurosarjas FCF Challenger kapil mänguta kaheksandikfinaalist edasi veerandfinaali. Pärnakad olid käesoleval hooajal juba varasemalt ühe ringi mängu vabalt läbinud. Ebatavalise olukorra on loomulikult põhjustanud koroonapandeemia. Kaheksandikfinaalis pidanuks Pärnu kohtuma Austria klubiga Svetel Raifaizen valt piirtel. Austerlased otsustasid aga olukorras, kus turniir viiakse läbi nii-öelda eurosarja mullides osalemisest loobuda sest seal on Skapil teeb kaasa teinegi eesti klubi Saaremaa Võrkpalliklubi. Saarlased jõudsid mängu vabalt kaheksandikfinaali. Eesti meeste jalgpallikoondis lõpetab homme mängud UEFA Rahvuste liiga C-divisjoni alagrupiturniiril. Enne viimast kohtumist Gruusiaga on selge, et koondis jääb alagrupis viimaseks ning peab tuleval aastal C-divisjoni püsima jäämiseks olema edukas üleminekumängudel. Homne võõrustaja gruusia suutis Eestit septembri alguses Tallinnas üks null võita. Praegu asetatakse alagrupis Põhja-Makedoonia ja Armeenia järel kolmandal kohal ning alagrupi võita grusiinide enam võimalik pole. Eesti koondise peatreener Karel Voolaid Paneme parim optimaalse koosseisu tänasest päevast peale, et meie ülesanne on ühtepidi Eesti koondise fänne ikkagi jätkuvalt rõõmustada, et ja ma mängima hästi ja lähme mängima võidule, võib-olla Gruusiat playoffi kaotas isegi natukene rohkem Marendanud neil ka nagu ei ole kuhugi enam pürgida sealt ülespoole, aga ma olen ka täiesti kindel, et, et nad soovivad ikkagi nagu mingis mõttes ennast rehabiliteerida ja näidata, et nendes on ka sisu ja peame valmis olema tugevaks kruusaks. Homme. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.