Vikerraadio. Rahva teenrid Ja tere, kui läänemaailmas tähistatakse täna halloweeni, siis tuhandetes Eesti kodudes peetakse vaidlusi, kas meie kultuuriruumis tuleks au sees veel hoida Kadri ja mardisandi traditsioone või mahub sinna kõrvale ka võimalus käia mööda naabreid ja küsida lihtsalt pomm või komm. Küll on aga hingedeaja algus ja looduses on asjalood niikaugele, et Eestist lahkunud kured on jõudnud juba lõunat Poola ja Ungari aladele. Kurjad ilmad on kohal, aga luikede lahkumiseni on veel mõned nädalad. Liblikate ja lindude keelt paraku kauem. Tänase saate alustuseks rääkida ei saa. Et inimeste maailmateod tungivad peale ja nende analüüsimiseks on täna saates kolm inimest, Neeme Korv Äripäevast, Martins Muutav õhtulehest ja mina Mirko ojakivi vikerraadiost. Tere Martin ja tere Neeme. Jõudu. Tervist keset tervisekriisiolukorda. Paljudes riikides vaidlevad inimesed teemal, millised piirangud on viirusetõrjes proportsionaalsed, millised ülepingutatud, kus on vabaduste ja tõrjemeetmed tasakaal siis meie ühiskonnas oleme avanud debatti, mis on abielu, ühesõnaga siin me nüüd oleme kolm keskealist meest, ilma torditaja, hakkame arutlema teemal, mis on abielu ja siis kõige tipuks viime veel sel teemal antud referendumi küsimustele, aga läbi võib-olla isegi viktoriini, aga noh, ega asi on tegelikult ju naljast kaugel. Et kas Eestis ostetakse Mart ja Katrina Ei, et. Või tahad sa küsida midagi tortide kohta, et kuidas tordist sai kujund? Ma käisin sel nädalal teatris vaatamas, muide Draamateatris tõesti suurepärane. Lehman Brothers. Ja mul on võib-olla natuke teatrilainel, aga kui mõelda selle peale, et et situatsioonikomöödia üks klišeesid on tort näkku, siis ma arvan, et tordiga näkku me oleme nüüd nagu kõik saanud siin korralikult. Viimaste päevade jooksul, nojah, mis me siin keerutame, lõppev nädal on siis märgiline selles osas, et laiendati debatti piire, kui varem käis kogu poliitiline vaidlus selle üle, et kas kooseluseaduse rakendusaktid peaks vastu võtma või siis kas ja kuidas on võimalik kooseluseadust tühistada, siis nüüd on asutatud keerutamata ja ausalt rääkima, et debati kese on selles, kas riik peab erilise kaitse alla seadma lisaks mehe ja naise vahelisele liidule ka muud võimalikud abielukooslused piiranguks on siis kahe täiskasvanud isikuliit erakonda, seda jõudu, mis tooks meie kultuuriruumi näiteks Lähis-Idas tuntud mitmenaisepidamise. Noh, seda pole, aga see, mida me siis sel nädalal Eesti poliitikas nägime, oli muljetavaldav, et toimunud on opositsiooni parlamendiväliste erakondade suhete lõhenemine ja toimunud on opositsioonierakondades selline omavaheline sisuline debatt, et ma pean silmas nii sotsiaaldemokraatiaga ka Reformierakonda. Me näeme, et lähinädalatel, kas ja kuidas on nende erakondade toetusuuringuid muutnud. Aga keskne küsimus on ju tegelikult, et selles, et kõik see käib kuidagi lihtsate inimeste närvide arvelt, et Eesti poliitikaelus on õnneks viimastel aastatel märkimisväärselt sageli hakatud küsima küsimust probleemi me lahendame, kas teie oskate öelda, mis probleemi me praegu üldse lahendame, mis probleemid meil ühiskonnas on? Noh, mõnes mõttes me lahendame siukest kiusu probleemi ja teistpidi me lahendame. Noh, ma ei tea, seaduse selguse probleemi nähtavasti kiusu probleemi vaatenurgast tuleks tänada kindlasti nii EKRE poliitikuid kui Isamaaliidu poliitikuid ja natukene ka Keskerakonna poliitikuid, et nad ei ole neid rakendusakte kunagi vastu võtnud. Et tänu sellele tegelikult ongi see nii-öelda abieludebatt täna Meie ees ja rakendusaktid, ma arvan, on ajaloo prügikastis, et nende juurde ei tule enam mitte keegi mitte kunagi tagasi. Kui näiteks seesama koalitsioon oleks sellel aastal need rakendusaktid vastu võtnud, öelnud, et me lõpetame kiusu ära, las siis olla need rakendusaktid, siis tundus, et abieludebatt oleks lükanud edasi, ma arvan noh, 10 aastat, minimaalselt Eestis, et noh, paar valimistsüklit. Aga kuna nii-öelda EKRE ja Isamaa poliitikud tahtsid valimisnii-öelda kastide juures mingeid punkte pina näidata, kui kõvad mehed nad siis on? Ruutmehed, nad on, et tänu sellele oleme tänasel abieludebati juures ja teistpidi seaduse selguse mõttes on ta hea, et noh, mina olen üks nendest, kes on kooseluseadust nimetanud suhteliselt nõmedaks ja halvaks seaduseks. Ma möönan ja ma saan aru, et see on tegelikult ka mõnedel heteropaaridele vajalik. Aga noh, tegelikult, et väga palju lihtsam on rääkida selgeks see küsimus nii-öelda perekonnaseaduse kontekstis, kes, kellel Eesti vabariigis on õigus abielluda ja nüüd on see debatt meie juures, nii et aitäh Isamaaliidule ja Ekrele, et see on teie teene. Ma tooks ühe dimensiooni veel siia juurde, et meil on tegelikult ka ikkagi demokraatia debatt selle sellepärast, et kuhu see, kuhu see fookus nüüd ikkagi asetub, vaatan, et ka Reformierakond on sellest aru saanud, et need praeguseks hetkeks 33842 häält, mis on, et ma lugesin siit arvutist ette selle praegu, mis on antud roheliste petitsioonile, perekonnaseadust võiks laiendada, nii et ka samasoolised saaksid, et abielluda on ju tegelikult ikkagi sellel on päris selge selline ühiskondlik mõõde, mis ütleb, et, et, et väga paljud inimesed, ma ütlen tõesti väga paljud inimesed ei ole rahul selle koalitsiooni poliitikaga, selle poliitilise kompromissiga, mis on sõlmitud ja mis seda koalitsiooni koos hoiab siiamaani. Ja, ja kui ma ütlen väga paljud, siis ma ikkagi tuletaks meelde seda, et eelmisel korral riigikogu valimistel oli valimiskünnis 28057 häält, ehk siis ehk siis seal on päris päris tõsine jõud. Ja noh, kui mõelda, et kes need inimesed on, kes sinna alla on kirjutanud, mis paneb mind niimoodi arvama, siis ma ju näen seal täiesti selgelt, et seal ei ole. Seal ei ole ju seal ilmselgelt rohkem inimesi, kui oli eelmine kord roheliste valijaid ja seal on ka näiteks reformierakondlasi, et mul käis äripäeva raadiosaates Signe Riisalo, kes tunnistas, et ka tema andis riigikogu liikmena andis allkirja sellele petitsioon. Ehk siis kirja iseendale ehk siis saatis ise endale kirja, aga jah, et lisaks sellele demokraatia probleemile tegelikult on kuju väärtuskriis, et midagi pole teha siin. Martin heitis ette, et üks osa Eesti ühiskonnast ei võta teise osa väärtusi üle, et lõppkokkuvõttes midagi pole teha, kui meil on parlamendis saadikud, meil on olemas valijad, meil on olemas Eesti inimesed, kes ei saa sellest aru. Kas meil ei ole seda kriisi, et me ei suuda selgitada tõesti, et mis see probleem on, et seda nii-öelda muret, et nagu ka Martin siin ütles, et, et talle samamoodi jäi arusaamatuks kunagise kooseluseadus kui selline, ütleme siis noh mitte kõige ausama viisiga selle asja lahendamine, et lõppeval nädalal minu meelest Margus Tsahkna ütles ka ju suurepäraselt, et tema on ka algusest peale öelnud, et see ei ole tegelikult, et lahendus see kooseluseadus, et see oli ebaõnnestunud ja aus lahendus oleks just sellesama perekonnaseaduse paragrahv ühe muutmine, et kui me tahame päriselt julgelt otsa vaadata sellele teemale, et osa meie ühiskonnast ei ole teisega võrdne, siis seda aitab lahendada perekonnaseaduse paragrahvi muutmine sellisesse Tsahknat tootja loomulikult käis sinna juurde veel ka soovitus, et näiteks Reformierakonna esimees Kaja Kallas, kes ei ole siis selle abielu võrdsuse teemaga selle petitsiooniga liitunud, et kui ta oma erakonnas ei suuda neid väärtusi kehtestada, siis sarnaselt Tsahknale ta võiks oma erakonnast ära tulla. Tsahkna oli toona, kui kooseluseadus vastu võeti, Isamaa esimees ja hääletas ka selle vastu parlamendis. Et noh, tegelikult jah, et Tsahkna küsimust võiksin viis või 10 või 20 minutit arutada, et mitte miski ei takistanud toona eksju tal poolt hääletanud nagu sa tegelikult ütled ka ja survestada enda erakonda samamoodi tegelikult et noh, aga see selleks, et aga rääkis nagu sellest nagu opositsioonivaates, siis noh, eks ma vaatasin neid valimisprogramme ka seal reformierakonnal kooseluseadustega abielu valimisprogrammis polnud minu arust üldse nimetatud. Aga sotsidel oli ta tegelikult oli kirjas, et oli kirjas, et et kooseluseaduse rakendusaktid tuleks vastu võtta. Ta aga selle eesõliga lause, et abielu institutsiooni muutmata või nii-öelda algus oli sellel lausel niimoodi, et abielu intsid positsiooni muutmata. Et teadus, seal natuke vist tausta siis prominentsel sotsi nõudel see kooselu seaduste rakendamine sinna sisse pandi, aga noh, nii-öelda kompromiss oli siis abielu pool samamoodi seal ja seetõttu siis need Indrek Saare sõnumid sellel nädalal on olnud noh, põhimõtteliselt nagu aru täiesti arusaamatu taga, noh see tõukab siis nähtavasti sellest, mis valimisprogrammis oli. Kaja Kallase poole pealt noh, võib võib-olla natukene rohkem aru saadet kiuse leerida jaotus, kes on perekonnaseaduse muutmise poolt ja kes vastu on seal selline võrdsem, et sotside poolt võiks öelda, et nad lähevad kohe nagu sinna nii-öelda rünnakule peale. Ma arvan, keskne küsimus tegelikult, miks on sotsiaaldemokraadid veidi vähem, aga Reformierakond veidi rohkem praegu selles keerulises valikus on lihtsalt see, et mõlema erakonna valijate seas on väga palju ka eakamaid inimesi, kelle puhul siis ma rõhutaks veel kord tegemist on väärtusküsimusega, lihtsalt midagi teha ei ole, ei saa ette heita eakamatele inimestele tulles mingisugusest teistsugusest ühiskonnast välja, on kujunenud arusaam natukene teistsuguse me, et ja, ja, ja kui vaadata sedasama, siis Norstati poolt ühiskonnauuringute instituudi poolt tellitud küsitlus, siis. Ma saan aru Reformierakonna poliitikutest, kui sul ongi seal ligi 40 protsenti natukene vähem inimesi, kelle puhul see arvamus on teistsugune. Et kui vaadata rohelisi või Eesti kahte sadat, siis tegemist on noorema valijaskonna ka erakondadega, kellel ei ole nii palju kaotada, et pigem on võimalik, ainult et võita ja, ja tõenäoliselt mõlemad erakonnad said sellest aru, et nüüd ongi küsimus selles, et kas poliitikat ja valijabaasi kasvatatakse valijate kõrvalt või on näha siin valijate arvelt või on näha siin mingisugust lahendus, mis pikas perspektiivis ühiskonda liidaks ja meid omavahel tülli ajaks. Aga ma tuleks selle väärtus küsimuse juurde korraks, sina, Neeme, kindlasti olete minust intelligentsemaid inimesi tekkida, suusatada, mulle seletada, et mina mõistan seda nagu niimoodi, et, et kas mina oleksin valmis, et meil kõigil on, lapsed, kaitsen, annan taustaks nagu teada, minul on kolm last, et kas väärtusküsimus on siis see, et kas ma olen valmis mingil hetkel minema oma kahe pojatütre juurde ja neile ütlema? Andke andeks, aga teie ei saa abielluda, sest teie isa arvates ei ole ta seda väärt. Ja samamoodi minu, minu, minu isa, ekse peaks ütlema, et minu jaoks see siis nii-öelda lapselastele, et et kuna ma leian, et abielu midagi tähtsamat kui nii-öelda sina, kes sa võib-olla oled samasoolise kaaslasega, et siis sina ei saa öelda, kas see on see väärtusküsimus, millest me räägime, või sa väärtusküsimus on midagi muud. Vaata küsimus on pigem selles. Ela ise ja lase teistel elada ja mitte midagi pole teha, mina ei suru sulle peale väärtushinnanguid, sina ei saa suruda mulle peale, portfell on, kuigi ma arvan, et selles küsimuses me oleme sarnaste väärtushinnangutega ja meil pole siin vaja üksteisele vaata tõestama, kummest on õigem eestlane või kummist, on liberaalsem. Küsimus on ju pigem selles, et kui ühiskonnas mingisugust tasakaalu või hoiakut muuta, siis peab just nimelt ära selgitama selle, mida sa tahad, mis on see eesmärk, mis on probleem? Praegu on pigem see, et, et, et käib üks poliitika tegemine Ja, ja küsimus on ju selles ka, et kui suur see probleem siis õieti on, et siin on ka ettevõtjad öelnud, et ütleme, 100 suurima probleemi hulka see tegelikult üldse ei kuulu praegu Eesti nii-öelda. Ma kaldun ka nendega nõustuma, aga kui sa räägid siin sellest, et, et me ei suuda selgitada, siis küsimus on ka selles, et et kas me, kas me tahame selgitada ja, ja küsimus on selles, et milline on siis meie üldine poliitika üldse ja ma tuletan siin meelde. Ei, see on siis juba eelmisest nädalast, kui Riigikogus oli esimesel lugemisel välismaalaste seadus, siis siseminister Mart Helme, kes oli kõnepuldist siseministeerium, on selle eelnõuga koostanud, ütles välja sellise lause, et ma tahan, et see riik oleks riik, mida ma õppisin tundma, kui ma olin laps ja mis on siiamaani kestnud. Ja ehk siis see on see, et ma tahan sellist Eestit nagu mina tahan. Ja kui me, kui me nagu kogu selles oma demokraatlikus protsessis hakkame nagu lähtuma sellest, et ma tahan sellist Eestit nagu mina tahan, mitte mitte ei, ei arvesta erinevaid ühiskonna liikmeid, siis, siis see on hoopis üks teistsugune demokraatia mudel ja kui me tänases saates hakkame pärast hiljem äkki ma Ühendriikide valimistest, siis ma tahaksin selle teema juurde tagasi tulla, sest mul on tunne, et mingi vähemalt mingil väga suurel osal maailmas ta hakkab nagu selgeks saama, et see, et, et üksikisiku rolli demokraatia teostamisel niimodi rõhutada võetakse. Noh, see, see, see, see mäng on läbi. Aga ma ikkagi rõhutaks, et see debatt, kuhu me nüüd oleme jõudnud roheliste Eesti 200 abilsem, vähemasti ausam debatt, see pole selline debatt nagu 2014. aastal, kus põhimõtteliselt ühiskonnale Nõus ma olen täiesti nõus sellega ja selles mõttes oli see, et me nägime, kuidas Riigikogust väljas olev opositsioon suutis selle teema sõnastada paremini kui riigikogu opositsioon. Aga siin on üks teine nüanss veel tegelikult, mida ei maksa nagu jätta tähelepanuta sedasama väärtuse ja poliitilise vastutuse küsimuse juures, nimelt et küsi nii, et see on nii-öelda lahendus, mis tuleb ja mis mingil hetkel kindlasti tuleb siis praegusel hetkel see ei ole poliitilise vastutuse lahendus. Et tegelikult antakse, nagu praegu tahetakse öelda, antakse inimestele. Et meie peame ise võtma selle vastutuse ja tegema need otsused enda väärtustest lähtuvalt, mitte nagu üks esindusdemokraatias võiks eeldada, et ma olen valimas käinud, mina olen käinud, ma olen teinud oma valiku ja ma hindan neid poliitikuid pärast, eks ju, järgmistel valimistel nende sammude järgi, mis ta on teinud, nüüd üks küsimus antakse ära, nagu ma kuulsin, tegelikult neid küsimusi tahetakse ära anda, on veel, et ei tule mitte ainult üks küsimus vaid neid küsimusi tuleb veel, nii et järelikult tegelikult, mis, nagu poliitikud teevad üldse praegu, on see, et nad annavad kogu vastutuse enda käest ära ja pärast saavad öelda, aga teie ise tahtsite nii. Et meie ei saa midagi teha, see on teie soov ja see on tegelikult väga-väga ohtlik, mis on väga ohtlik. Jõuame nüüd jälle jälle jälle väga suure probleemini ehk ehk siis see on see, et me oleme ehitanud üles seda esindusdemokraatia mudelit, jällegi nüüd me räägime sellest, et me toome siia sisse neid otsedemokraatia elemente ja see on väga hea ja populistlik niimoodi rääkida, et küsime muudkui rahva käest ja anname neile nii-öelda nagu siis selle vastutusvastutusõiguse. Aga tegelikult on ka nii, et, et Eesti demokraatia traditsioonis, mida me oleme ehitanud, ei ole, ei ole neid elemente ja, ja selleks, et selleni selleni jõuda. Jällegi tuleks teha noh, pika-pikaaegset tööd, sest need näited, mida meile eeskujuks tuuakse, seal on see olnud hoopis-hoopis-hoopis teistmoodi, hoopis teistel alustel. Ma saan aru, meil pole mõtet raisata aega sellele kahele küsimusele, mille siis Andrei Korobeinik ma ei tea, kas kogemata või tahtlikult välja lobises, et kas Eesti vabariik tunnustab abielu üksnes mehe ja naise vahelise liiduna või siis kas Eesti vabariigis kehtib abielu üksnes mehe ja naise vahelise liiduna, et naljatades on seda juba hakatud viktoriinis kutsuma, et meil kõigil kolmel vist on see teadmine kumbki nendest küsimustest sinna rahvaküsitlusele siis ei, ei lähe ja, ja nad lihtsalt ei kvalifitseeru, et õigusteadlased on ja ka. Teistsugused eksperdid on üheselt öelnud, et nii, nii päris rahvalt ei saa küsida. No nii ei saa öelda muidugi, et no me ei tea, eks ju, et riigikogu otsustas, riigikogu otsustab, eks milline see ilus küsimus on või siis valitsuses või kes iganes seda lõpuks tahab otsustada, aga no mis sa sellest debatist tegelikult on oluline ja mille juurde me tõeliselt oleme jälle ja jälle tagasi on see, et kus see opositsiooni roll on, kus on nende küsimused, kus on nende väljapakkumised, et praegu on nagu opositsioon on tegelikult sellel teemal nagu algusest peale istunud kuskil noh, ütleme siis põõsas või kapis ja ainult ootanud, et keegi ütleks, et mille üle hääletatakse, kuidas hääletatakse, sõnumitega hääletatakse ja siis noh ütleme midagi, et meile ei sobi nagu. Aga kus sa initsiatiivi haaramine, seda ma ei näe mitte kuskilt. Ma ei arva, et seesama riigikogust väljas olev opositsioonist Ei ole, aga eile ju Kaja Kallas selgelt ju ütles, et sellest tuleb kujundada EKRE ja Jüri Ratase valitsuse vastane referendum või, või, või siis rahvaküsitlused? Peab päris mitmed juhtkirjad on näiteks sellest kirjutanud, ei öelnud, et seda oleks võinud. Kohe teha kui hea või halb see oleks, et kui õiguskantsler selles debatis rõhutab, et rahvale ei tohi ikkagi nagu petukaupa pakkuda, et peab minema küsima sellist ikkagi õiget küsimust, mille puhul siis rahvas saab aru, et mille vahel valik on. Kui nüüd kampaania käigus sellele antakse hoopis teistsugune varjund, et kas see ei ole nagu siis sellise põhiseaduse vaimu vastu minemine. Ei noh ma ütlen uuesti seda rahvalt küsimine, sellist küsimust mis puudutab tegelikult kõikide inimeste perekondi, võib puudutada, noh, on lõpuks ikkagi küsimus see, et kas sa vaatad oma lastele oma lastelastele silma ja ütled noh siis kas üht või teistpidi, eks ju, nendele lastele, et kas sa oled väärt või seal ei ole väärt, et see on nagunii väga ohtlik koht, eks ju. Et see on nüüd nagu tuua juurde see, et hääletame kellegi poolt või kellelegi vastu see on nagu kõrvalteema, et tegelikult, mis praegu tehakse nii-öelda, ma arvan poliitikute poolt eriti siis koalitsioonipoliitikute poolt on nendesse perekondadesse tegelikult ehitatakse sisse sihukesed noh, ütleme otse niuksed, pommid, mis mingil hetkel kindlasti lõhkevad seal kindlasti on perekondi, kes hääletavad selle nii-öelda abielu nii-öelda ühtlustamise vastu, kelle perekonnas kasvab homoseksuaalne laps, kes kunagi küsib isa ema, vanaema, vanaisa, miks sa hääletasid ja proovige siis neid perekondi tagasi kokku tuua, et väga-väga keeruline. Ma arvan, sa puudutasid kõige olulisemad nii-öelda aspekti, et ühel hetkel, kui me siis jõuame ka sellesse rahvaküsitluse situatsiooni, saame vastuse, et aga mis selle vastusega pihta hakata, sest ma saan aru, erinevad ootused ja lootused on, et kui siin Mailis Reps arvab, et tegemist on sellise nagu suure Emori ka, et üleriigiline sotsiaalne eksperiment küsitakse rahvalt seda ja toda ja siis põhimõtteliselt nii nagu ajakirjanikud avaldavad siin erakondade populaarsustabeleid, millest mitte midagi ju ei muutu ja juhtu lihtsalt hea teada, siis aga mis on selle selle vastusega võimalik pihta hakata, õiguskantsler ütleb, et seda peavad hakkama poliitikud tõlgendama või arvesse võtma, kohtud peavad hakkama arvesse võtma ja ma saan aru, et seal tõenäosuses EKRE lootus ongi siis see, et kui praegu kohtud seda sisustamata kooseluseaduse rakendusaktidega sisustamata tõlgendavad ühtemoodi siis kui saabub Ekrele sobiv vastus peab hakkama tõlgendama teistmoodi, et ma saan aru, sain siis ekre lootus. Aga aga kui saabub teistsugune vastus, mis Isab, eks? Mailis Reps muidugi kindlasti mäletab seda, et selliseid EMORi laadseid nagu sa ütled, et mitte üldse tahtes siin kuidagi Emorit mingisse valgusse asetada, kes teeb oma väga tublit tööd, teeb selliseid rahvaküsitlusi, on ju Tallinnas kus on pikka aega olnud Keskerakonna ainuvõim, siis Savisaare ajal tehtud ka igasuguseid pandud, et mingi mingi märkmik kuskile välja ja siis on inimesed käidud ja pärast on öeldud, et vot näed, tallinlane arvas nii. Ja nii siis siis meil me saamegi teha, et hoolimata sellest, et, et kuidas see nüüd täpselt oli, aga nüüd kui puud, mis puudutab nüüd seda, seda küsitlust, siis see on ikkagi nagu nad rõhutavad ja nagu seaduses on ka, et see on seadusandjale kohustuslik, niiet. Enam tõenäoliselt on ikkagi tulemus see, et mitte midagi ei muutu ja mitte midagi ei muutu, et sul endal oli sellel nädalal siin paar päeva tagasi oli Henn Põlluaas siis riigikogu esimees oli stuudios esimeses stuudios, eks ju külas ja küsisid sedasama küsimust talt, et mis saab siis, eks ju, kui tulemus on vastupidine teile ja Henn Põlluaas ei andnud seda vastust. Ta ütles, et ma loodan, et tuleb ikka nii, nagu meie tahame. Aga tegelikult noh, et küsimus on, nähtavasti ei ole seda läbi mõeldud, missugune läbi mõeldud, siis vastus on see, et me ei tee mitte midagi. Ülid Ligiline. David Cameron lootis ju täpselt samamoodi, et Brexiti hääletusel vastus tuleb, et Suurbritannia jääb Euroopa liitu, aga läks teistmoodi, et alati poliitikud kutsudes esile mingisuguseid hääletusi, referendumeid peavad arvestama sellega, et vastus võib tulla täpselt vastupidine, nende loodetud ja soovitus soovile ja õigel riigimehel on ka selleks puhuks plaan olemas ja see plaan tõenäoliselt saab ikkagi olla see, et, et kui seda rahva arvamust põhiseaduse vaimus öeldakse, et see on kõige tähtsam ja ülim, siis tulebki öelda, et jah, siis jääb rahva arvamus peale. Aga noh, see on nii-öelda töö sulle, mulle eksneemel on vastused enne kätte saada, kui hääletus toimub, sellepärast et me peame tegelikult teadma, mis on nii-öelda jah, tulemus, mis on neil tulemus, olenemata siis eksju küsimusest, et aga noh, mis ühesõnaga on tulemus ükskõik kumba pidi sa nagu hääletanud. Et kui mina vaatan seda selles vaatepunktis, et et noh, mida me siis, mida me siis tahame, siis suur osa inimesi tahab seda, et Eesti ühiskond oleks, oleks kas ma olen täitsa kindlasti usun seda, mis puudutab konkreetselt seda, selle temaatika niisugusel moel tõstatamist ja siis ma näen seda, et kogu selle läbi sellel lõhestamise ja lõpetades siis nende, nende kõigi nende kuludega, ma näen ainult seda kulupoolt. Ma nagu tulupoolt ei näe nagu mitte kuskilt paistmas. Et seesama nii-öelda seesama poliitiline liin ajab meil ju seda Euroopa liidu kriitikat, et kui me vaatame selle peale, et majanduse lõikes Eesti SKP per capita on siin mingi 21000, et dollarit, onju ja kui me vaatame seda Euroopa Liidu eelset aega, siis see on, see on poole väiksem. Nii et noh, ütleme nii, et et selle sellest vaatepunktist lähtudes noh, me näeme, kuhu see, kuhu see asi kõik nagu nagu suundub. Nii et ma ei näe, ma ei näe seda, et, et kuidas see nagu nagu parandab see laste teema on väga oluline, kuidas see parandab seda olukorda, kuidas see parandab meie igaühe toimetulekut. Ma, ma ei, ma ei, ma nagu ei näe, ei oska näha seda tulu poolt. Ja no ega me sellest teemast lahti ei saa, midagi teha ei ole selle teema juurde ka rahvateenrite saates. Naaseme mingil ajal, kas nüüd sellest saab iganädalane avateema, ma loodan siiski, et mitte, sest Eesti elus on teisi teemasid ka, millest rääkida. Nii neeme ma saan aru, et sa tahtsid siiski seda debatti jätkata, aga ega osav ega osav rahva teener põimib selle sama teemaga järgmiste teemade juurde. Aga ma tuleks tervisekriisi juurde. Igapäevaelu mõju mõttes. Praegu puudutab siiski sisu mõttes tõenäoliselt see tervisekriis koroonakriis meid rohkem, et meil on Euroopas koroonakriisis saabunud uus haripunkt on riigid Holland, Tšehhi, Poola, Belgia, mõned Prantsusmaa regioonid on jõudnud meditsiinisüsteemi osas, siis nii kaugele pumbatakse võimete piire. Ega meie lõunanaaber Läti möönab, et kusagil kolme nelja nädala pärast ei jagu neil enam intensiivravis kohta. Uuest nädalast on siis ainukene riik, kust Euroopast eneseisolatsioonita Eestisse pääseb. Soome. Et need nädalad, kus me oleme saanud nentida siinsamas rahvateenrite saates, et mujal on halvasti meil veel õnneks hästi, siis see nädal tundub, et on mõnes mõttes olnud märgiline, et ka tänane number, mida siis enne saadet raadiouudistes ette loeti, oli ju, et viimase ööpäevaga tuvastati Eestis 134 koroonapositiivset, sellega kerkis siis suhtarv 100000 elaniku kohta. Ta on kahe nädala jooksul 64 koma 18-ni haiglaravil on 41 inimest juhitaval hingamisel kaks ja intensiivravil neli patsienti. See viimane lause ennekõike ehk võiks. Natukene on ta ikkagi sellist positiivset aspekti, et need numbrid ei ole suured, et mis need teie tähelepanekud viimasest nädalast ja kogu selle tervisekriisivaldkonnas toimuva osas on. Nii, nüüd on vaikus, ma esimene esimene number üldse, ma jälle korra hüppan sinna lombi taha juba, et 97000 nakatunut, Financial Times on mul ees, on siis USA suus päeva sihuke negatiivses mõttes rekord. Et mis on tähelepanekud, ma hommikuti vaatan, et autosid on Tallinna linnas palju ja ühistranspordis on inimesi vähem mingil määral vist vist inimesed ikka ikka reageerivad sellele ja, ja samal ajal on et ju meie avalikud üritused jätkuvad, teatrid on endiselt lahti, eriolukorda veel ei ole veel. Kuigi siin on paari poliitiku suust kõlanud mingisuguseid mõtteid, et me ikkagi liigume jälle selles suunas, nagu, nagu oli kevadel. Noh, tahaks, tahaks loota, et me ikkagi noh, pääseme sellest. Noh, minu vaade on Mirkole teada, ma vist eelmise saate järel tund aega rääkisime telefonitsi, vaidlesime selle nii-öelda tervisekriisi teemal, et noh, tõenäoliselt ei ole enam tervisekriis isegi võiks öelda, et see on lihtsalt tervis, olukord maailmas. Et kriis kestab, olukord on, noh, ma ei tea, kas kriis, mis kogu aeg kestab ja kestab kaks, kolm, neli aastat, noh, ma ei tea, kas enam on kriis või noh, kas see on nagu nimetama peaks. Aga noh, mis ma tahan öelda, on see, et ma olen seda ka eelmistes saadetes öelnud, et see ongi tavaline olukord tegelikult. Ja sellega tuleb arvestada ja ma ikkagi tahaks toetada minu arust Eesti inimesed on sellega väga hästi arvestanud. Üldjuhul ollakse väga vastutustundlikud ja loomulikult on tolasid Neid, kes reeglitele sülitavad ja kõike muud ja kes teiste peale ei mõtle ja noh, see on igas ühiskonnas igas olukorras, et see peab olema tervislikud või siis midagi muud, eks ju, et seal ei ole nagu vahet. Aga et meil tuleb viiruste hooaeg praegu aga et eelmine nii-öelda kriisi kõrgpunkt oli samamoodi noh, umbes samasugusel aastaajal, eks ju, või noh, natuke nüüd edasi külmemal ajal, et noh, see ongi loogiline ja need numbrid, kõik ongi loogilised, nad kasvavad ja noh, lihtsalt iga vendaks otsustama, mis selle riskitase on, millega ta on nõus ise riskima ja kuidas ta on nõus riskima, teades enda, eksju eelnevaid haigusi ja kõike muud. Ja näht võttes arvesse ka see, et tõesti häkkima nüüd vanaema juurde ei lähe, aga mõtlen, ma arvan, Eesti inimesed on üldjuhul käitunud väga mõistlikult ja mingeid nii-öelda, et nüüd peab piirama, tab noomima ja peab esile tõstma neid, kes käituvad halvasti. Noh, see on nagu lihtsalt nad natukene nagu nõme. Et üldiselt tehakse, saadakse aru, et olukord on keeruline, olukord on raske, aga mõist mõistlikud otsused on olnud, aitäh. Ma arvan nagu tegelikult kõikidele, kes meid täna nagu raadioeetris ka kuuluvad, et see on tänu teile on Eestis seni väga hästi läinud ja loodetavasti läheb niimoodi edasi ka. Sesoonse gripihooaeg ei ole veel kohale jõudnud, aga Martini sõnu minu meelest tõestab ka see, et siin arstid on välja toonud, et, et meil on näitajad noh, tavapäraseid ülemiste hingamisteede haigustesse nakatunuid vähem, mis omakorda näitab seda, et inimesed tõesti hoiavad distantsi. Ja siis desinfitseerivat käsi. Lõppeval nädalal kaks murenooti Eesti ühiskonnast siiski veel pisikeseks murekohaks on siis kujunemas taas see, et viirus on jõudnud taas suuremas mahus hooldekodudes ja eakama sihtrühmani, aga ka siis suurkolle on Viru vanglas ja teine mure, mida terviseeksperdid on rõhutanud, on see, et testitutest posid siinsete testide osakaal on ületanud selle piiri, mille puhul saab öelda, et ühiskonnas tõenäoliselt ei levi viirus ulatuslikult varjatud kujul, aga ma saan aru, selgust toovad need igasugused seireuuringud, mida meil aeg-ajalt ikka korraldatakse ja, ja siis on ettevalmistused selle uue ringi osas. Ja siis noh, eile aktuaalset kaamerat vaadates siis muret teeb terviseametile ennekõike see, et ilma nähtavate sümptomiteta viirusekandjaid osakaal kasvab. Viru vanglas ju suuremal osal seltskonnast tegelikult mingisuguseid sümptomeid ei ole. Ja püüa siis tuult väljal, et see on see keskne küsimus, et. Ei noh, reaalne on ju see, et ega sina, mina, Neeme, need, kes meid kuuludega, nad ka ei tea, kas, kas nad on tegelikult tõbised, et nad ei ole tubli ja, aga see ongi see, miks ma räägin nagu sellest nagu riskide haldamisest riski, kellega nagu hindamisest ja enda enda otsustada nagu tegema, sest et see ongi see, et sa pead lihtsalt teadma, missuguses ühiskonnas sa praegu elad. Mida sinu käigud võivad mõjutada ja vastavalt sellele end otsuseid tegema. Selles mõttes. Ka need seireuuringud on tõesti väga tähtsad, et kui Martin ütleb siin, et noh, me me ei tea seda ja me tõepoolest ei tea, aga samal ajal annab meile siiski kindlustunde see, et kui näiteks meie töökollektiivis ja noh, näiteks meil äripäevas on ka seda ette tulnud, et inimesed on sattunud erinevate üksuste kaupa sinna seireuuringutesse, siis see annab ju kinnitusega sellest, et kuigi me suures osas siiski töötame praegu kontoris, mitte kodukontoris, siis järelikult meil seal seda noh, sellist sellist kollet või levikut varjatud kujul ka ei ole, et kui keegi jälle ära käib see informatsioon, informatsioon meil levib seal, siis me saame olla ka selles mõttes kindlamalt. Me oleme asju õigesti teinud. Üks debatt Eesti ühiskonnas eelolevatel nädalatel siiski ma ennustan, et algab, kas mingil hetkel võiks lubada Eestis siis rohkem ka kiirtestimist mida saaks siis ka inimesed apteekidest osta. Kevadel see variant põlati ära, aga nüüd vaadates uudiseid Euroopast, Euroopa komisjon samuti on ette valmistamas regulatsioone, et neid kiirtestimisi rohkem kasutusse võtta. Nüüd saab olema huvitav jälgida, kuidas meie poliitikud suudavad seda taluda või suurest kartusest, et apteegid hakkavad neid müüma ja teenivad sellelt kasu, keelatakse nüüd Eestis hoopiski ära. Et no oleneb ikkagi sellest kiirtesti usaldusväärsusest, et kui ta oleks 99,9 protsenti noh siis ma ei näeks, eks ju, ühtegi põhjust, miks seda ei peaks müüma, miks inimesed võiksid osta seda ka endale, eksju teha ja vastavalt sellele teha oma tervise nii-öelda otsuseid? Käitumisotsuseid? No seda usaldusväärsust pole isegi sellel pisi artistil, mida siis praegu Synlab? Ma utreerin natukene, noh, saad aru, aga kui me räägime 50-st 60-st isegi ka 70-st protsendist, noh, siis pigem minul tekitaks nagu küsimusi, et kas see ei tekita rohkem kahju kui nagu kasu, et sedasama võltsturvatunnet. Ja siis no teine debatt, mida siis ühiskonnas ikka jälle peetakse, on see haiguspäevade hüvitamise debatt, et valitsus, tööandjate ametiühingud sellega on liikumas sinna suunas, et alates teisest päevast siiski võiks siis haiguslehe puhul saada juba raha, et praegu siis kolm päeva on ikkagi inimese enda vastutus ja siis sealt tuleb mängu tööandja vastutus ja ühel hetkel siis tuleb olles riik oma rahaga taha, aga, aga noh, mingil kujul see võiks ju leevendada olukorda, et inimesed ei püüaks iga hinnaga tööle minna ka. Lõppkokkuvõttes ma arvan ka, et see aspekt, mida Martin rõhutas, et inimesed üldiselt on käitunud vastutustundlikult selle tõestuseks on ju need numbrid, mis eelnevatel kuudel on meil igapäevaselt koroonastatistikat kirjeldanud. Ma kusjuures usun, et selle käitumise juurde käib tõepoolest ka see, et haigustunnustega tööle ei minda ja jälle oma kollektiividest, millega ma kokku puutun, siis siis näen ja ikkagi seda, et, et on ka ka lapsevanemad näiteks käituvad teistmoodi oma oma laste käest kuulen, et koolis jälle see ja teine laps puudub, et et ei ole midagi, aga nohu ja ikkagi käis testil ja nii edasi ja nii edasi, et noh, see see info niimoodi niimoodi liigub ja ma arvan, et see on hästi tähtis. Jah, ja siis, kui lõppevast nädalast veel tähelepanekuid teha, siis pikalt kiideti seda testimise süsteemi, kus inimene ilma perearstita sai minna ja testi ära teha ja selle tulemuseks on nüüd siis see, et Lätis inimesed tihti omat Eestile pääsemist ja testi tulemust jäävad ootama nagu päevi ja päevi, et meil siiamaani on ikka nii, et kui inimene tuleb õhtul kusagilt lennuki pealt, siis järgmise päeva hommikul on tal ikkagi sünla abist juba SMS olemas, et mis tema testi tulemus oli. Ja perearst kui väravavaht, see õigustab ennast mulle tundub küll täielikult, et hoiab ära tõenäoliselt ka selliseid saridestijaid, kes võib-olla käiks igal päeval teeks testi, sest mine tea, võib-olla eile midagi juhtus, et, et see on tõenäoliselt selline efektiivne maksumaksja raha kokkuhoidmine. Nojah, ma olen iga päev testida, no mina olen kaks korda käinud testimas, ma ei tea, kui palju teie olete käinud, et ma arvan, et võisin seal selle testi ära teha, aga noh, ma seisin järjekorrast inimestega, kes kahtlesid kahtlaselt, neil on ka midagi. Noh, sama hästi võiks öelda, eks ju, et nii kui ma sealt lahkusin, siis puutusin kokku isikuga, kes mind kohe nakatuda, mis nagu teadmine annab, eks, et nad, see on ikkagi jällegi, ma tulen tagasivooluringiga sellesama jutu juurde, et see on enda vastutustunde küsimus, on kõik, mis me teeme siin ja mitte ainult tervisekäitumise osas, vaid nagu kõikidel otsustas, kuidas ma juhin autot, kuidas ma kasvatan last, kuidas ja eks ju ka käitun valimistel kõik vastutustunde küsimus ja siin see noh, nii-öelda käitumine ei erine mitte millestki. Muuseas üldiselt inimesed on mõistlik. Ja, ja ei ole vaja, ei ole vaja liiga palju reguleerida ja regulatsioone ette kirjutada, et mida rohkem me saame nii-öelda selle, selle vastutustunde kaudu neid selliseid asju lahendada, seda, seda parem. Mina ei ole ühtegi korda sattunud test ja mul ei ole olnud, et selliseid, selliseid sümptome ka, et, et ma oleks pidanud ise sinna minema küll aga mul lähedased on, on andnud teste ja järje jällegi see noh, kui ma, kui ma töötan iga päev umbes kõrvuti ühe inimesega ja ta käib testil ja, ja test on negatiivne, näiteks et lihtsalt seire pärast, siis see annab ka mulle sellise sellise kindluse On korras, nii ka terviseteema. Lõpetuseks saab öelda, et ega see teema meil saatest kuhugi kao. Nüüd võiks või peaks isegi rääkima Tallinna Sadama kohtukaasusest sellest, kuidas siis süüdistab Ottawa pingist on pääsenud endise endine Tallinna Sadama juhatuse liige Allan Kiil. Aga kuna sellest kohtukaasusest ei tohi midagi teada ei või isegi kui teame, siis me ei tohi rääkida siis. Selline on austatud Eesti vabariigikohtust, Su tahe ja lõppkokkuvõttes kõik, mis puudutab tähendab inimeste terviseandmeid, siis ka seda ei saa avaldada, et ma saan aru, et selles osas meil ei ole mitte millestki rääkida. Nüüd on tõesti vaikus eetris jah. Et siis kunagi, kui Eesti vabariigikohus lubab ka sellel teemal rääkida, siis eks ma siis selle debati peame kunagi kauges tulevikus. Nii, aga Ameerika Ühendriikide presidendivalimised on ukse taga kolmandal novembril, ehk siis eeloleval teisipäeval kogunevad Ameerika Ühendriikide kodanikud valima endale järgmist presidenti. Praeguseks on valiku teinud juba märkimisväärne osa USA kodanikest, 130 miljonit inimest on siis umbes seal tänaseks valiku teinud ja laias laastus siis valik on taas kord demokraatide ja vabariiklaste vahel vabariiklaste kandidaat, et Donald Trump, ametisolev president ja demokraatide kandidaat Joe Biden. Ka see vist pole kõige tähtsam. Kõige olulisem on see, et, et kes valitakse, et 50-st osariigist umbes siis 35. on tulemus ette ennustada, tuttav seda siis küsima küsitluste põhjal või ka siis ajalooliselt on need osariigid olnud kas demokraatide või vabariiklaste käes ja kui vaadata kõige värskemaid selliseid ennustusi, siis näiteks poliitiko värske analüüs näitab, et neid kaalukeele osariik või on seal alles jäänud 13. Kahes nendest ehk Texases ja George ias on tõenäoliselt toonast Donald Trump võitmas, aga Biden on praegu soosik New Hampshire'is, Minnesotas, Wisconsinis, Michiganis, Pennsylvanias, Nevadas ja viies osariigis on seis tasavägine. Ohio, Haiova, Florida, Põhja-Carolina ja Arizona. See on selline, noh, ütleme siis. Informatsioon, mida võib nimetada siis peaaegu et faktideks, aga nüüd järgneb tõlgendusi analüüs, et keskne küsimus vist nendel USA presidendivalimistel on see, et kuidas Trumpi administratsioon on toime tulnud koroonakriisiga, et kuidas on Ameerika hetkeseis majanduse ja ühiskonna mõttes, et see vist on see, et ma ei tea, kas vaieldakse tuleviku teemadel? Kõige olulisem küsimus või kõige olulisem tegija jah, on, on ikkagi koroonaviirus, nii palju kui mina olen sellest asjast nüüd aru saanud, ega viimastes sellistes avalikes kampaania esinemistes on ka kandidaadid toonud, et seda teemat välja ehkki, ehkki muidugi räägitakse tulevikust. Aga kui sellest koroonaviirusest veel peatuda, siis, Biden Wonst kiita Evan lokk, tapp ehk siis on trump öelnud, et Biden paneks kinni kohe nii-öelda esimesel võimalusel ja Biden jälle vastupidi siis ütleb, et trump on väga kehvasti hakkama saanud, et see on läbiv noot olnud kõigil debattidel, ma, ma ei ole kõiki neid avalikke väitlusi jälginud, ühe ühe Ma vaatasin algusest lõpuni ära. Ma vaatasin ära asepresidentide debati, see oli, see oli see oli väga huvitav ja mänguline debatt. Aga, aga muidu on jah olnud, see on olnud ikkagi üsna keskne küsimusega siin tulemuste puhul, kui räägitakse seda, et suur osa ameeriklasi rekordarv on seekord valimas posti teel, siis, siis siis ka siin või ega ka, see on ju tingitud koroonaviirusest. Ja, ja see on, on kindlasti see, et kuidas, kuidas neid hääli siin lugema hakatakse ja, ja see on, see on kindlasti ka väga-väga tähtis teema, seekord nendel valimistel. Et miks Mirka alguses neid osariike üldse üles lugeda, et siin võib kuulajale jääda segaseks, et ma teen selle asja ka selgeks, et USA-s ei valita presidenti, siis häälte järgi et eelmistel valimistel tegelikult Hillary Clinton sai rohkem hääli kui Donald Trump USA-s on selline siis valijameeste süsteem, et iga osariik saab anda kindla arvu valijamehi noh näiteks võrreldes 29, valijameestehoius 18 ja nii edasi. Ja kokku on ühel presidendikandidaadil vaja saada 270 häält, et saada presidendiks. Et see on siis nii-öelda valijameeste kogus, et seetõttu nende osariikide tulemused on nagu tähtsad, et kus need osariikides, kes võidab ja kui paljusid selles osariigis nende valijamehi Ja kui sa juba need arvud ette lugesid, siis ma võtan siin jälle, et Financial Times'i ja võtan siit sellise nendepoolse statistika, mis muide see, mis Mirko tõi välja, et 13, et sellist nagu pingelist osariiki. Aga noh, nemad on natuke võib-olla natuke laiemalt seda siin siin käsitleda, tagab, mis on kindel, on see, et praegu Bidenil on 203 justkui valijameest kindlad Trumpil 83. Noh, need on nüüd need, mis peaksid olema nagu absoluutselt kindlad. Ja siis kui nüüd, kui nüüd noh, vaata vaadata veel küsitluste järgi, siis sealt lisanduks veel Bidenile 70 ja Trumpil 42, mis tähendaks justkui justkui seda, et Biden on ikkagi nagu selge, selgeks favoriidiks tõusnud. Aga mine tea, siin räägitakse ikka igasuguseid igasuguseid analüüse, veel. Mis on see oluline aspekt, kõik mäletavad seda nelja aasta tagust olukorda, kus tegelikult ju samamoodi mõned päevad enne valimispäeva oldi üpris kindlad, et Hillary Clinton võidab, sest nii üleriiklikud, küsitlused. Aga küsitlused osariikides näitasid seda, et seal, kus tarvis, seal on tal veenev ülekaal, aga lõppkokkuvõttes, mis juhtus, oli see, et lihtsalt trump suutis oma valijad toona paremini välja tuua ja ka nüüd on ju küsimus selles, kuidas suudetakse oma valijaid mobiliseerida ja vabariiklased, see eelis on alati olnud see, et nendel on natukene lihtsam tuua oma valijaid välja kuidagi see valimisteema või põhjus välja tuua tehakse oma valijale selgeks siis haritum ja liberaalsem demokraatide valija. Noh nagu Eestis armastatakse öelda, et kuigi film, siis võib-olla ei tulegi välja, aga sel korral tõesti, et see koroonakriis on ju seda muutnud, et väga aktiivne eelhääletuse posti teel hääletus näitavad seda, et asi läheb korda ja üsna suure tõenäosusega ka demokraatide valijale läheb korda ja miks muidugi Donald Trump ju väga võimsalt sõdis selle vastu. Et seda kirja teel hääletamist niimoodi sellisel kujul võimaldatakse, seal püüti ka ju postiasutuste kaudu seda mängu natukene suunata, aga siis selle peateema osas, mis puudutas seda koroonakriisiga toimetulekut, siis eile jäi kusagilt silma üks värske uuring, et seal parteieelistused Ta valijate seas, mis siis, põhimõtteliselt on see tihtipeale otsustav valijaskond nende puhul 56 protsenti. Tihti on arvamusel, et valitsuse hakkamasaamine Mona kriisiga Ühendriikides on siis toonud peamiselt neile negatiivseid tundeid. 20 protsendi puhul olid positiivsed ja 24 puhul ei osanud inimesed öelda, et mingisugust erilist emotsiooni oleks saabunud. Et kahtlemata see indikatsioon näitab seda, et Biden il võiks ka seal parteieelistused valijate seas minna paremini. Et sa rääkisid nendes riiklikes küsitlustes ja seal on küll oluline nagu välja tuua, nähtavasti see, et eelmine kord oli hilja liik Hillary Clintoni edu siis Donald Trumpi s kuskil kolm kuni neli protsendipunkti. Aga praegu Bideni puhul on ta kaheksa kuni 10, et tegelikult noh, see vahe on ikkagi nagu kahekordne vähemalt üheksa protsendi punktidest siis, et et see ei ole päris nagu samasugune olukord. Aga mida tegelikult, et mis see nagu on inimesed, kui keegi hakkavad jälgima presidendivalimisi, siis on tegelikult üks asi, tasub jälgida, on see, et kuidas on Florida tulemus, et kui Biden võidab Florida, siis tõenäoliselt on president, et seal on väga keeruline Trumpil kuidagi tagasi tulla. Ja teine asi on see, et et kui märkame, siis nii-öelda presidendi valimistejärgsel hommikul või kuidas seda nii-öelda Eesti aja järgi hommikul, siis on väga võimalik ka selline stsenaarium, et Me tunnetuslikult teame võitjad, aga mitte keegi ei ole veel seda julgenud välja öelda, et see natukene oli ka eelmistel valimistel nii, aga seekord võib ta nagu väga täpselt olla nii sellepärast et just needsamad hääled, mis on tulnud posti teel, et kuidas neid loetakse, kuidas neid vaidlustatakse, kuidas neid siis üle loetakse, siis jälle vaidlustatakse ja nii edasi, et tegelikult et Ma ise olen pigem olemas, skeptiline, et töö, need valimisööl kukkuma isegi seekord hekel on isegi täitsa tervenisti üleval, et ma saan teada nagu ametlikult, et kes on võitja, kuigi ma arvan, et hommikuks tunnetus on mul olemas, et kes on võitnud ja. Võib veel tulla selle juurde tagasi, et siis trump on öelnud ja et neid hääli tuleb postidel lugeda ikkagi hästi kiiresti ja, ja nii edasi, siis tegelikult on USA äriringkonnad mitmed, kes on traditsiooniliselt olnud ka vabariiklaste sellise majanduspoliitika taga, siis tundub, et, et et trump on ikkagi külvanud siin ka väärtpaberiturgudel ja USA majanduses oma nende selliste emotsionaalsete säutsudega nende aastate jooksul piisavalt palju ebastabiilsust. Et praegu ikkagi öeldakse, et ikkagi ülimuslik on, on Ameerika noh, nagu nagu õiguskultuuri püsimine ja seetõttu isegi siin on sellest nädalast üks üks selline avaldus äriringkondade poolt, mida on levitatud, et et tuleb lugeda senikaua, kuni kuni on loetud, mitte nii, et nüüd ma ei tea, välk ja pauk ja neid neid hääli ei hakka arvestama või mis iganes. Nojah, ja, ja lõpuks, tulles ühe olulise küsimuse juurde selline eestlaslik küsimus, et kuidas see kõik meid puudutab, meid mõjutab, et no tõenäoliselt meil pole mõtet siin Eesti Ameerika Ühendriikide kahepoolsetest suhetest ja siis administratsiooni juhi või presidendi rollist rääkida, pigem võiks vaadata seda konteksti laiemalt, et me oleme osa Euroopa Liidust, USA Euroop, liidusuhted, et siin endine president Toomas Hendrik Ilves mõne nädala eest ka tegi sotsiaalmeedias postituse, kus ta siis viitas sellele, et kui Biden võidab, siis Ameerika Ühendriikide huvi ja seotus Euroopaga taastub. Kõige esimesena paranevad siis suhted Ühendriikide poolt Trumpi poolt enim põlatud Merkeliga, vägede väljaviimine Euroopast peatatakse, NATO positsioon ja väärtus kasvavad oluliselt, Euroopa Liit saab Ameerika Ühendriikidest korraliku saadiku ja siis seal ka Venemaa viimase viie aasta käitumise tolereeri tolereerimist lõpeb ja mõneks ajaks on oodata Venemaa Ameerika Ühendriikide suhete halvendamist halvenemist ja Türgi ja Saudi Araabia suhted Ameerika Ühendriikide poolt saavad tagasilöögi, nendest siis distantseerutakse, aga Ma arvan, see nato märksõna võib-olla isegi, et on siis üks kõige olulisemaid, et kas tõesti võib loota, et see ebastabiilsuse aeg, kui Biden nüüd siis valitsus näiteks on presidendiks, lõpeb, sest Trumpi puhul need on nagu Ameerika mäed kord ta ütleb, et NATOsse peavad kõik rohkem panustama ja NATO peab saama nagu tugevamaks. Aga siis jällegi noh, põhimõtteliselt järgmisel päeval on jutt sellest, kuidas NATO on oma aja ära elanud. Ma tuleksin tagasi selle saate alguse juurde, kui juurde, et see üksikisiku roll demokraatia mudelis ma arvan, ma arvan, et see on see, mis, mis Bideni puhul muutuks, ehk siis see on see, et kui me mõtleme siin neid nagu välispoliitikas öeldakse Euro-Atlandi nagu suhteid, et see, et see paraneb siis, siis see paraneb just seetõttu. Et üleüldse see see selline omavaheline omavaheline suhtlus, nagu, nagu läheb jällegi nagu selliseks noh, vastastikku arvestavaks, mitte see, et mina tahan sellist nagu mina tahan. Et ja, ja see kindlasti kindlasti noh, ma arvan, arvestades seda, et tahetakse seda stabiilsust, ma arvan, et mõjub kindlasti ka Eestile kindlasti väga hästi. Ja sel korral üks ajalooline aspekt on veel selge. Valimisdebattidel, mis siis kaasaegsete Ameerika Ühendriikide valimiste kontekstis on peetud, on vist läbi aegade kõige keskpärasem mõju, et tavaliselt on rõhutatud, et valimisdebattides justkui on palju võita, palju kaotada, aga sel korral olid need täiesti tähtsusetud. Tegelikult, mida veel tasuks nagu mõjust võib-olla veel esile tõsta, on Donald Trumpi enda mõju, et isegi kui ta kaotab, siis kas ta järgmine kord uuesti kandideerib, sellepärast et teine ametiaeg on ju olemata veel, või tõuseb esile Trumpi abikaasa, tütar, poeg, keegi teine, et mis on ka Trumpi mõju tegelikult vabariiklaste nii-öelda parteile laiemalt, et seda me selle lõpu me kindlasti ei näe, isegi kui Joe Biden seekord valitakse president. Ja üks asi, üks asi, mis, mille lõppu me kindlasti ka veel ei näe, mis puudutab seda välispoliitilist, et kindlasti jätkub USA Hiina võitlus nagu selle maailma majandusse keskse majandusjõu nii-öelda lihtsalt lihtsalt, võib-olla need need aspektid natukene muutuvad, aga, aga selle tiitli nimel jätkub see võitlus ja meil on äripäevas olnud selline lugude sari, kus vaatlejad on seda, seda vaadelnud. Homsa Ameerika nägu on selle nimi. Et lood on täitsa huvitavad, siis peaaegu kõik nagu rõhutavad seda, et Biden selles osas kindlasti mingit täiesti kapitaalselt muutust kaasa ei too. Ja saate lõpetuseks veel üks värske teema. Riigikogu võttis kolmapäeval vastu liiklusseaduse muudatused, millega luuakse kergliikuritele uus sõidukite kategooria. Elektritõukerattad suunatakse jalgratta- ja kõnniteedele ja maksimaalseks sõidukiiruseks on edaspidi 25 kilomeetrit tunnis ehk need pildid, kus siis Laagna tee kanalis tõukeratas kihutab. 60 kilomeetrit tunnis peaks tulevikus olema võimalik. Aga see keskne küsimus on ikkagi ju selles, et regulatsioon sai küll paika, aga kas tõesti Politseil leidub jaksu, tahet ja ressurssi, seda kõike kontrollida ja kas me nüüd lahendasime päriselt siis elektritõukerataste ja nende kõikvõimalike liikurite probleemi ära? Kergliiklusteedel ju politsei on teostanud mingisugust pistelist kontrolli ja ma arvan, et mingit lauskontrolli sellest võib-olla ainult unistab mingi teatud liiki poliitik Eestis, et ma arvan seda, et see on talle täpselt sama moodi, et, et me ikkagi lõppkokkuvõttes on, on tähtis see, kuidas me ise üksteisesse suhtume tänaval ja liikluses täpselt samamoodi nagu, nagu ühiskonnas, eks et see on see, see, mis selle küsimuse lahendab. Me tegelikult harjume ära nende nende liikumist, et aga, aga loomulikult me oleme nii-öelda regulatsiooniga liikluskorraldusega riik ja, ja see, et uusi asju reguleeritakse, see on täiesti okei, et mulle jäi ebaselgeks ainult see koht, et kas nüüd ei tohi enam kahekesi siis sõita seadusi ja ei tohi, kuna definitsioonis selles definitsioonis on pandud, et ühele inimesele mõeldud No eks see küsimus on Eesti ühiskonnas kogukonda, et miks nad panevad endale need kirevad riided selga, mis liibuvad ja siis töllerdavad inimeste ees ei ole kuskil omaette. Ma räägin loomulikult jalgratturitest praegu, et, et kui ülejäänud maailm suutis siin võib-olla koroonakriisi ajal natukene mõelda ka sellele, kuidas jalgratturid, jalakäijad ja siis ma tea tõukeratturite elu mugavamaks muuta, siis noh, olgem ausad, Eesti on niisugune autokultuse riik, kus n ehitame autode laiemaks ja siis vaatame, kuhu need jalakäijad ja ratturid ka ära mahuvad, et võib-olla lihtsalt vajaks sihukest mõttemalli muutust ka siin riigis. Ja nagu ikka saate lõpuks jõuame me kõige fundamentaalsete vaidlustenisest kirglikumalt vaidlust autojuhid versus jalgrattureid ja jalgratturid versus jalakäijad. Sellist sellest teemast kirglikumate debatti saaks pidada ainult Eestis metsa teemadel. Mina tänan, Neeme Korvi ja Martin smuutovid rahva teenrid taas eetris nädala pärast olge terved ja kaunist nädalavahetust.