Vikerraadiotüüblid. Tere päevast, käes on rahvateenrite aeg ja teiega, stuudios on Aivar Hundimägi äripäevast trahvist ja Heidit Kaio eesti naisest. Tere, tere. Mina olen Huko aaspõllu Eesti rahvusringhäälingust. Ja täna on meil plaanis rääkida valitsuskriisist ja selle lahendusest siis kindlasti ka pensionireformist. Riigikohtus sai pensionireform selle nädala teisipäeval nii-öelda heakskiitva otsuse ja siis, kui veel aega on laenuregistrist ja äkki muudatusest, mis võimaldab tulevikus kohalikel omavalitsustel lihtsamini kiiruskaameraid oma teedele tänavatele saada. Aga alustame võib-olla algusest. Esmaspäeval tuli EKRE juht Martin Helme Riigikogus eksprompt korraldatud pressikonverentsil kaamerate ette ja ütles, et Keskerakond on talle ja tema parteile noa selga löönud. Ja ligi nädala kestnud pingeliste arutelude tagajärjel neljapäeval teatasid koalitsioonipartnerid. Ta on sõbrad, edasi koalitsioon jätkub. Jüri Ratas saatis reedel oma partneritele tordi ja õnnitluskaardi ise läks perega Saare Hiiumaale, vabandust, Hiiumaale puhkama. Aga kuidas teile tundus, et mis siis, mis siis põhjustas sellise kriisi, mis, mis, mis siis toimus, ütleme? Ma ei tea, minul esimene reaktsioon oli see, et kas see on nagu päriselt kriis või et et kuidagi nagu valitsus pole pikka aega pildis olnud ja, ja kas see nüüd on hea põhjus siis nagu jälle pildi peale ronida oli nagu esimene reaktsioon, teistpidi ma mõtlen, et, et tegelikult selle, see kriis oli, võib-olla isegi erineb natuke teistsugust teistest varasematest, kuna see oli, ma julgeks väita esimest korda, kui EKRE pidi oma positsioonidest taganema pidi nagu mingi tüki ära andma, et millestki loobuma, et siis antud juhul sellest, et et see abielureferendum toimuks kohalike omavalitsuste valimistega ühe ajal, et nüüd see siis peaks toimuma, siis kevadel. Ja see, see, see mõnevõrra oli siis nagu EKRE positsioonidest taganemine. No kui seal puhkes esmaspäeval, siis ma arvan, et või vähemalt nii palju, kui me oleme kuulnud äripäeva poolt sealt Toompealt, et et kui esmaspäeval näiteks oleks samal ajal toimunud Mart Helme umbusaldusavaldus, siis see oleks võib-olla võinud ka läbi minna, sellepärast et see Martin Helme avaldus hommikul ikkagi väga palju pahandas keskerakondlasi ja, ja nad on, noh, ma ei tea, kas sõjakirves on nüüd maetud ja tordid nägu tänu tortide söömisele, mitte aga aga Keskerakond nagu selgelt võttis ka seda Martin Helme väljarünnakuna. Teisalt, kui tulla veel ettepoole, siis siis see, mida Keskerakond ise tegi nädalavahetusel sotsiaalmeedias ja kus ikkagi noomiti ja kritiseeriti päris tugevalt EKREt ja erinevate Keskerakonna poliitikute poolt või noh, ka ma arvan, et täiesti teadlikult või niimoodi kooskõlas. Et selles mõttes oli see Martin Helme nii-öelda solvumine ja ka mõnes mõttes arusaadav, et kus ta ütles, et et partner on neid hakanud, ründame nii-öelda selja tagant noa või noa selga löönud, et aga et ma arvan, et see kriis oli nädala alguses täiesti ja küsimus on lihtsalt, et mis, need nagu motiivid, olid ka näiteks Keskerakonnal. Et kas see eesmärk oligi abielu referendumiga midagi muuta aga teisalt lahendus praegu mulle tundub, et see on pigem nagu võitja pool on, on EKRE, et et Keskerakond ja peaminister ikkagi pidi jälle kummardama, saame tagasi astuma, laskma ennast tegelikult alandada. Et ja, ja mulle tundub, et see jätkub, et mida lähemale me jõuame nendele kohalike omavalitsuste valimisteni. Me näeme taas seda nii-öelda EKRE paugutamist ja sellist kompromisside Sis otsimist peaministri poolt. Ja ma annan, kes abielu referendumi ette Pole toomine, et et see on tegelikult ka EKRE-le kasulik, et ta saab ikkagi oma kampaaniat, seda omavalitsuste kampaaniat juba sellega alustada ja saab kevadel pikemalt nii-öelda pildis olla. Nagu üllatav on samas see, et, et tõesti Ekrenite nüüd seekord ta pidi enda positsioonidest taganema, midagi loovutama, et mis mind üllatab, on see, et seda varem ei ole toimunud. Et kui ma oleksin Jüri, siis ma kujutasin ette, et kui on mingisugune olukord, kus kus EKRE paugutab, otsib skandaali, siis, siis ma kutsuksin Martini enda juurde, ütleksin, et Martin teadet. Mul on kaja alati meeldinud. Me oleme ammused sõbrad, ta on ilus naine ka. Ja ma olen mõelnud, võiksime midagi koos teha, näiteks valitseda Martingule, et kui sinu lisasin, vaata niimoodi öelnud, eks ole. Siis ma võin ju minna vabandada inimeste ees, eks ole, aga vaata, kuulasin, pahandavad minuga, mul on seda keeruline teha, vaata, sa peaksid nüüd ühe tükkisid ära andma ja siis siis vaatame edasi. Aga Martin selle peale ütleb, et kas sa oled nõus olema Kaja Kallase valitsuses mõnes positsioonis näiteks välisminister rääkis, et arvestada, et sa kaotad peaministri läbirääkimiste küsimus, see, ma arvan, on ikkagi Jüri Ratasele väga oluline ja seda me nägime ka selle kriisi puhul, et et nad ei taha sellest peaministriametist. Samas, ma kujutan ette, et kui Martin on niimoodi üks kolm korda käinud vestluses ja kuulnud, kui, kuidas ikka Kaja on väga tore, onju, siis, siis ma arvan, ta neljandat korda enam väga ei tahaks minna, et see on nagu niisugune natukene selline elektrilöögi fenomen, et kuule, et kolm korda surakad saanud siis neljas kord tõmbab natuke trumpi. No vaadake, mis mulle tundus, eks ole, selle asja juures, et esmalt, kuidas Keskerakond reageeris kogu selle asjale siis kindlasti oli seal oma seal selles, et Mart Helme oma väljaütlemistega läkis tegelikult vene valija järgi ja see on põhimõtteliselt ka teistpidi vaadates natukene ikkagi oma koalitsioonipartneril vaipa alt ära tõmbamine. Ja teisalt muidugi, kui Martin ütles hommikul, et need, kes ei teadnud, et Mart Helme selliseid positsioone omab või neid võib välja öelda, on eilane, ma arvan muidugi solvanguna Jüri Ratase suhtes siiski et ma arvan, et see oli siiski üsna korrektne, sellepärast et me ju teame tegelikult, mida Mart Helme maailma asjadest moel või teisel arvab. Aga kui vaadata võitjaid ja kaotajaid, siis ma pigem arvan, et Keskerakond ei olnud päriselt kaotaja, sellepärast et esiteks, et oli selge see, et Keskerakond peab selle abielu referendumi ära tooma sealt, et sügiseste valimiste pealt, sellepärast et see ei olnud kindlasti keskerakonnale sobib ju, tegelikult ei ole ka Isamaa soovi, sellepärast et kui vaadata andmeid, mis meil on nende referendumi toetajate kohta, siis EKRE on põhimõtteliselt EKRE toetajad, võtavad monolihtsalt seda nii-öelda abielu defineerimist mehe ja naise vahel, teiste parteide puhul see palju killustatud Keskerakonnal 70 ja Isamaal tegelikult sama enam-vähem rääkides ja selles võtmes oli see võit kaks, et, et mida ma, millest ma olen kuulnud ütlema või mida ma olen tähele pannud, on see, et tegelikult ikkagi koalitsiooni lagunemine. Et oli, ei olnud küll tõenäoline, aga inimesed mõtlesid, eks ole, et sul keskerakondlased mitmed arvasid, et äkki äkki oleks ikkagi mõistlikum sellest koalitsioonist ära minna. Samal ajal EKRE inimesed ja ka EKRE toiduahelas olnud inimesed olid tegelikult ikkagi mures, et see koalitsioon lõpeb, sellega kaasnevad ressurside võim lõpeb ja sellest lähtuvalt ei tahtnud selle koalitsiooni lõppu, mis tähendab seda, et kui vaadata sellest koalitsioonist kujunenud olukorda, siis Keskerakond on praegu justkui tõestanud, et nad ikkagi suudavad valitseda. Ehk siis, et kuigi EKRE siin rääkis, et nad on valmis minema, nad istusid iga päev laua ta läbi rääkima ehk siis, et nende nii-öelda sõnad lahkumisest ei läinud kokku tegudega lahkumisest ja loomulikult tuldi välja sealt sellise kompromissiga. Ma arvan, et see kevadel toimuv referendum kindlasti mõjutab erinevaid asju, siin tuleb väga terav debatt, aga see ei transleeru nii otseselt sügiseseks kohalike omavalitsuste valimistulemusteks. Ma olen nõus, et midagi tegelikult see kriis testi muutis, kas või sellest, kuidas, kui jälgida, missugune oli EKRE reaktsioone Reitelmanni käitumisele sellel nädalal, kus kus Urmas Reitelmann sellise hoogsa sõnakasutusega pahandas ERR-i töötajaid ja ka avalikkust, et, et selle tulemusel ju tegelikult man astub tagasi, mis on jällegi EKRE lohutuma enda positsioon, et pole varem neile kombeks olnud, nüüd on, et see on siis nagu teistkordselt seal ühe nädala jooksul. Kusjuures lugedes Martin Helme sõnavõttu sellesama juhtumi kohta, siis ma isegi nagu tunnetan või kuulen seal mingisugust vabandavad nooti. Et, et midagi tõesti on, on, on suhtumises muutunud. Aga Reitelmanni juhtum näitab pigem seda või ka ütleme siis Martin Helme reageering sellele või ka selline noh, hukkamõistva ikkagi natukene nii öelda EKRE raputas tuhka pähe endale. Sellisel moel juhtunud, et, et tegelikult ju, kui kui EKRE oleks jäänud siis juhtkonna tasandil nagu Reitelmanni taha siis tema võimalus oma toetajaskonda veelgi suurendada tegelikult oleks minimaalne. Ehk et, et kui nad tahavad kasvada veel suuremaks erakonnaks toetuse poolest, siis nad paratamatult peavad natukene sellist räigust seda retoorikat võtma võtma tagasi ja see on ka võib-olla see märk, mida sa viitasid, et, et seesama vene valija, eks, et nad otsivad endale uusi nii-öelda uut turuosa või uusi toetajaid, kuidas oma kandepinda suurendada ja ja siin, noh, Reitelmann, noh, ma arvan, selline räuskamine läheb osale ühiskonnast peale, aga õnneks ei ole neid enamus, et, et siin kui, kui EKRE tahab, et saada suuremat toetust, siis ta peab, peab natukene oma väljaütlemisi muutma ja seda jälgima. Ma olen sinuga selles mõttes ka nõus, et, et tegelikult ka EKRE-le endale võib meeldida see, et, et abielureferendum liigub kevade peale just nimelt vene valijast lähtudes, sest et kui see oleks jäänud kohalike omavalitsuste valimistega samale päevale, siis seal saavad ka osaleda siis vene valijad, kes siis ei saaks tegelikult hääletada siis selle rahwarent referendumile, mis oleks väga segane olukord, et et tere, palun hääletage, sest teie saate panna hääletussedeli ainult sellesse kasti, teiega saate panna siia mõlemasse kasti, et, et see selgelt tekitaks segadust. Aga ma, ma natuke jään siin teiega edevam sellega, et kas Keskerakond on võitja, siis ma ei tea, kuidas Keskerakond, aga mulle tundub, et Jüri Ratas ikkagi selline kasvõi keskerakonna sees. Tema selline autoriteet sai tänu sellele kriisile kannatada, ehk et sind rünnatakse. Me oleme valinud su juhiks, kes peaks nagu esinema ja olema selg sirge aga ta ikkagi pidi selle alanduse ja solvangud nagu alla neelama. Me võime öelda, et ta sai vastutasuks selle abielu referendumi muutmise. Aga kui palju see nagu mõjutab sellist nagu suhtumist erakonna sees, mis toimub järgmise kriisi ajal, kui mis kindlasti tuleb EKRE EKRE poolt natuke mingeid väljaütlemisest, et mina ei olegi nii kindel, kindlalt ütleks, et Keskerakond võitsid, kui koalitsiooni vaadata, siis kõige suurem võitlen Isamaa. Sellepärast et kui see valitsusliit oleks lagunenud, siis siis Isamaal võimalused uues valitsuses olla oleksid vähetõenäolised, Reformierakond selgelt eelistaks keskerakonda ja võib-olla Isamaa. Ta oleks pidanud siis panema jooksu nii kiiresti kui võimalik selles koalitsioonis Reformierakonna suunas ja, ja nii, et Jüri Ratas seda ei näe, et ta saab sellest teada alles pärast seda, kui kokkulepped sõlmitud. See on huvitav, et sa ütled, et Reformierakond selgelt eelistaks Keskerakonnaga koalitsiooni teha, sellepärast et minu jaoks see küll ei ole nii selge. Minu meelest Reformierakond ei ole senini välja öelnud selgelt, keda nad tegelikult eelistaksid näha oma partnerina ja ja noh, neid valikuid on laias laastus kaks, et kolmanda valiku teha. Koalitsioon EKREga, Reformierakond hetkel ma ei näe. Kuidas see võiks juhtuda, lihtsalt mõnusam on ju kahekesi jagada, jagada seda, seda raha, ametikohti ja muid asju. See on palju stabiilsem, suurema nii-öelda kandepinnaga Riigikogus. Võimalik, eks ole, aga tähendab seal on paljud öelnud sel nädalal, et Kaja Kallas oleks justkui midagi halvasti või valesti teinud, et ma ei, ma ei nõustu, pigem sellega. Ma ei näe, Kaja Kallasel siin mängus üldse mingisugust positsiooni oli sellepärast, et valitsused ei lagune enne seda, kui uus valitsus ei ole kokku lepitud ja ja, ja ma saan ka tegelikult aru, mille pärast sellise uue valitsuse kokku leppinud on praegusel hetkel see ei ole võib-olla kõige mõistlikum realistlikumalt kõige algselt kõige lähem asi on see, et meil on eelarve vastu võtmata ja uue valitsusega hakata vana valitsus eelarvet vastu võtma. Tüütuvaid, aga okei, sellest saab üle, on ju. Et see pigem on see küsimus, et meil on Eesti parteides ikkagi mingisugune instinktiivne, mitte usaldus Reformierakonna vastu. Kogu see Reformierakonna võimu periood on ikkagi ahel sellest, kuidas vahetatakse välja ühte partnerit teiste partnerite vastu, mis on poliitikas küll mõneti loogiline, aga aga täna ükskõik milline praegustest koalitsioonierakondadest hakkaks uut uut koalitsiooni kokku leppima. Nad väga selgelt poliitilisest loogikast lähtuvalt. Mängivad ennast selles mõttes nurka, et neil järgmist sammu ei ole. Sellepärast, et kui Keskerakond teeb täna Reformierakonnaga koalitsiooni, siis Keskerakonnal siia koalitsiooni tagasi tulema, mis meil praegu on, enam võimalust ei ole. Ei ole. Minu meelest ma olen siin rahvateenrite saates käinud, ma ei tea, 15 aastat järsku ja neid variante, kus siit enam taganemist ei ole, noh, see on nüüd viimane piir ja mõelge, mõelge selle peale. Praegu teeme uue koalitsiooni Reformierakonnaga, et see koalitsioon on moel või teisel ikkagi vähemalt valimisteni. Ja sama on tegelikult ka Isamaa puhul, sellepärast et kui Isamaa läheb ja teeb sotsiaaldemokraatide Reformierakonnaga uue koalitsiooni, et siis samamoodi Isamaa EKRE, Keskerakond koalitsioon pigem ei tule, sellepärast et kui Reformierakond tahaks siis peale seda mingisugust võimu vahetada, siis ta vahetaks selle, mis iganes võiks tekkida teise selle varatsiooni vastu. Ja kahe aasta pärast ma üldse ei välistaks ka seda, et oleks ka EKRE võimalus Reformierakond koalitsiooni saavutada. Mistõttu, kui näiteks Keskerakond suudaks kasvõi kokku leppida Reformierakonnaga selles, et Jüri Ratas jätkab peaministrina jagavad pooleks ministri positsioonid, mis on mõlemal on tegelikult võita sellest siis tahab Keskerakond, et ta mõnes mõttes reformivad Laguna pantvang kuni Reformierakond peab ise otsustama näiteks aasta enne valimisi põhjusel või teisel koalitsioonipartnereid vahetada. Poliitilisest loogikast lähtuvalt on palju ratsionaalsem praegusele koalitsiooniga jätkata ja, ja näiteks, kui on tõesti huvi koalitsioonipartnereid vahetada, teha seda niiviisi, et teist vahetust enam ei saaks toimuda. Parlament. Samas nad on ka praegu üksteise pantvangid, et see on nagu paratamatu, see, see pantvangisolek. Ei, aga praegu ei ole, praegu on tegelikult on koalitsioon laual, et me panime tähele seda, kuidas reformierakondlased nädala jooksul helistasid Isamaa ja Keskerakonna erinevatele liikmetele, et noh, kas me siis saame teeme midagi, midagi, millest ei võtnud keegi väga tuld, sellepärast et praegune koalitsioon on loogiline. Tähendab selles mõttes see on sul ikka märkused praeguse koalitsiooni jaoks kõigi kolme osapoole jaoks on ratsionaalne jätkata kolmekesi koos, et see on võib-olla kõige riskivabam variante ja seda huvi ajada koalitsioon lõhki praegu ikkagi ei olnud, et pigem mindi, üritati sellest kriisist igaüks ürituse noppida noppida oma ja isamaale. Muidugi tulid pensionireformi teema nagu väga õigel ajal, see riigikohtu otsused said hoopis hoopis ennast selle poolest soojendada, aga sellest. Ja aga siinkohal ma tegelikult toksime sisse seonduva teema, mis on see abielu rahvaküsitluse sellepärast, et et kuigi on otsustatud ära, et see nüüd toimub kevadel, täpset kuupäeva ei ole veel paigas, siis tundub, et see on, et kivis selles mõttes, et seda ei ole keegi kuskile liigutamas. Aga me ei ole Eestis väga tihti rahvaküsitlusi korraldanud. Ja mis on hästi huvitav, selle asja juures on see, et tippjuristid on alles alustamas debatti, et mida see rahvaküsitlus täpselt tähendab, et mida seevastu sellepärast, et ega see vastus on, täna vaadates on enam-vähem selge, et selle rahvaküsitluse tulemus on see, et abielu tuleb defineerida mehe ja naise liiduna. Aga täna on meil ka tegelikult abielu on perekonnaseadusest lähtuvalt mehe naise liita. Ja aga see rahvaküsitluse vastus, et kas see tähendab siis seda, et näiteks ilma rahvaküsitlus, et ta ei tohib perekonnaseadust enam muuta? Kas see rahvaküsitlus on põhiseaduse tagaukse kaudu muutmine, nagu mõned tippjuristid väidavad või, või on vastupidiselt jällegi tegemist täiesti normaalse, normaalse poliitilise asjaga, et ma ei tea, see on väga põnev juriidiline debatt isenesest. Sest mulle nagu ei ole see üldse nii kindel, et, et ühtegi tingimata mehe ja naise vahelise liiduna läbi läheb lihtsalt sellepärast, et, et ei pruugi olla üldse nagu avaliku huvi selles debatis või sellesse küsitlusel osaleda, et, et selle, see peab nagu inimestel peab olema mingi motiiv väga välja tulla, olgu see siis okei ka see võib olla võimalused näidata enda poolt või vastu seisukoht, see on tõesti, et põhimõtte pärast ei läheks üks või teine variant läbi, siis, siis on nagu mõistetav, aga samas võib ka juhtuda, et seal ma ei tea, viis protsenti elanikkonnast. Protsenti elanikkonnast osaleb siis Eestis kehtivate seaduste alusel on see rahvaküsitlus toimunut, kui seal osaleb ka noh, nagu ütles Martin Helme kolm inimest, kellest kaks ütlevad jah ja üks ütleb ei, et siis on küsitlus toimunud, rahva otsus on teada. Järsku, aga samas võib-olla mingil põhjusel on just need, kes ütlevad ei aktiivsemalt kui jah. Leian, et see on võimalik jah, et, et tegelikult ma mõtlen, et see on tänase teadmise põhjal, see on tänase, sellise avalikkuse uuringu põhjal, kus, kus enamus on ikkagi selle abielu defineerimise poolt, eks ole. Samas, kui see referendum kuidagi selle referendumi rahvaküsitlus Läheb kastmes, et kas sa toetad ekret või mitte et siis sellel võib olla hoopis teine tulemus, sellepärast et ka sel nädalal selline avalikkuses nähtud väga terav reageering sellele valitsuskriisile. Mulle tundub, et ta on osa sellest, et EKRE on Eesti ühiskonnas väga polariseeriv. Et kui EKRE toetajaid on umbes 20 protsenti inimestest, siis EKRE vastaseid on ikka oluliselt rohkem. Näiteks kui me võrdleme mingisuguse, ma ei tea, kas või sotsiaaldemokraatidega, et siis sotsiaaldemokraatide vastaseid kindlasti ei ole nii suures mahus kui EKRE vastaseid. Kui sa, kui sa mõtled, et kui meil oleks mingisugune teist tüüpi valitsus teiste koalitsiooni hetkel, et siis ei oleks üldse nii teravalt siin praegu sõna võetud inimesed ei tunneks nii häirituna ennast sellepärast et siin anti paljudele, kes hinges EKREt ei armasta, selline indikatsioon, et äkki äkki see saab läbi, äkki valitsus laguneb ja sellise lootuse purunemine, mis nüüd neljapäeval nende jaoks toimus, on ikka valus? Jah, loomulikult. No just nimelt, et see referendum võib hoopis kujuneda näiteks EKRE vastaseks hääletuseks täitsa ootamatult. Näiteks aktiveeruvad need, kes, kes tahavad öelda, et neile see selline valitsemisstiil ei meeldi. Ja siis tegelikult referendumi mõte nagu täiesti Ei, no lihtsalt, kui ma vaatan jälle neid parteilisi jaotusi, kuidas inimesed sellesse suhtuvad, siis EKRE saab tõepoolest oma üheksakümneprotsendise või noh, tema toetajate hulgas 90 protsendise abila defineerimise toetajate puhul minna avalikult välja öelda, et minge meie toetajad ja hääletage abielu mehe ja naise vahele. Aga kui me vaatame, et et Reformierakonna toetajate hulgas on umbes 40 protsenti kirvega rääkides ja sotside hulgas umbes 30 protsenti, kes seda abielu sellisena toetavad, et siis nendel opositsiooniparteidele tegelikult ei pruugi olla üldse nii ratsionaalne võtta selge positsioon selle teema juures, et nende positsioon võib vabalt võib-olla selle, selle, sellele eelnevale meedia meediakajastuses, kajastusele või kampaaniale. Et minge ja hääletage EKRE vastu, toetajad, kellele ei meeldi EKRE, minge tehke EKRE puruks, eks ole, ilma et sa võtaksid üldse mingisugust liigset positsiooni selle abieluteema suhtes, et et ma, ma ei, ma ei oska öelda, kuidas laheneb, aga huvitav. See huvitav saab kindlasti olema jah, kusjuures tõesti, et minu meelest on see üsnagi ettearvamatu, mismoodi inimesed käituvad, et et ma olin eile sõpradel külas ja meil läks ikka väga tormiseks aruteluks just nimelt selle üle, kas minna üldse või mitte minna. Ja siis lõpuks leid leidsid kõik, et ikka peaks minema, lihtsalt põhimõtte pärast peaks minema, aga see oli ikkagi noh, ütleme, helitase läks väga valjuks, kuigi kõik toetasid nagu ühte ja sama mõtet, aga, aga, aga jah, see eriarvamused siiski ja, ja, ja jah, ja küsimus oli palju. Mitteminek ei anna antud juhul mitte midagi, selles mõttes aga. Jätkame teise teemaga. Teisipäeval tegi riigikohus kauaoodatud otsuse pensionireformi osas. See on siis Isamaa selline kaua tehtud kaunike mõte, mille sisuks on inimestele, kes on teise pensionisambaga liitunud neile võimaldada seni kogutud raha, kas siis välja võtta ja selle pealt maksta maksud ära või siis paigutada investeerimiskontole ja hakata seda ise investeerima teatud piirangutega loomulikult. Kuid ka samas nendele inimestele, kes on juba saavad välja makstud, teisest pensionisambast neil ka sellest loobuda. Ja ka samas inimestel, kes ei ole teise sambaga liitunud, et neil ka taasliituda. Riigikohus ei olnud oma otsuses ühtne. Tuli hääletada, aga selles ei ole ka midagi ebatavalist, sellepärast et tihti on ja eriti suurte teemade puhul riigikohtunikud üksteisest eriarvamusel. Sul on ju tegelikult mingisuguse, kas või pisikese nüanssi teistmoodi tõlgendamine võib viia täiesti teistsuguste lõppjäreldusteni ja selles on mitte midagi ebatavalist. Neid arvamusi lugedes, noh, need olid loogilised ja ma sain aru sellest ja, ja lõpuks ma nõustun riigikohtu ka selles mõttes, et Villu Kõve, Riigikohtu esimees ütles, et riigikohtu otsuse ülesanne ei ole hinnata seda, kas seadus on hea või halb. Kas seadus on mõistlik või ebamõistlik, vaid ainult seda, kas ta on põhiseadusega kooskõlas, kas selles esinevad põhiseaduse riivet sellepärast et ikka seadustes esinevad, need on proportsionaalsed ja mõistlikud ja, ja selles osas mulle tundus, et riigikohus tegi õige otsuse. Kusjuures noh, see reform ja puudutab väga väga paljusid inimesi pärast kõiki meist ja ilmselt ilmselt paljud meist ei oskagi seisukohta võtta, et on see hea või halb või mida siis täpselt teha nüüd selle Ma tahan öelda reform ise, ma arvan, on täiesti halb. Aga riigikohtu otsusele No just, aga igal juhul see või see muudab meie kõigi jaoks olukorda, et seal on mingisugused võimalused, millega võib-olla, mis võib-olla ei ole selgelt läbi mõeldud, siis ma väga soovitan tegelikult seda, et minna riigikohtu kodulehele ja lugeda sealt neid erinevaid eksperthinnanguid või siis erinevaid kaalutlevaid seisukohti. Et ma arvan, tavalise inimese jaoks ei ole tähtis see, kas, kas see vastab põhiseadusele põhiseadusele või mitte, see pole nüüd asja point. Aga seal on tõesti noh, Eesti kõrgeimal tasemel läbi kaalutud siis selle pensionireformi plussid ja miinused ja, ja missugused tagajärjed võivad kaasneda, et, et see on minu meelest väga, väga õpetlik lugemine. Huvitav on seal see, et et, et kohtu jaoks oli väga oluline see, et inimeste otsustusvabadus suureneb, et, et seda, et seda tuleb kaitsta ja samas on ka seal võib olla huvitav see, et et halveneda võivad nende inimeste positsioonid, kes, kes jätkavad pensionisamba kogumist, teise pensionisamba kogu kogumist. Kuna fondid võivad hakata paigutama oma vara sellistesse vahenditesse, mis on kiiremini realiseeritavad, aga samas ei pruugi olla pikas perspektiivis noh, piisavalt kasumlikud, et, et see minu jaoks oli väga huvitav tähelepanek. Riigikohtunikud õnneks või kahjuks ei ole, eks ole. Rahandus- ja majanduseksperdid. Seal on seal on ka tegelikult täiesti erinevalt, aga riigikohtu. Kaasanud eksperte oma selle otsuse otsese tegemisse ja need on seal ka ilusti ära toodud kuid faktuaalselt ma ei pea kuigi tõenäoliseks, et nüüd mingisugune tohutu fondi jooks tekiks üks-kaks, et isegi kui suur osa inimestest tahab oma kogutud sääste pensionifondides liigutada kas investeerimiskontole või oma isiklikule arveldusarvele siis sellega mingisuguseid tohutuid, et ma ei tea, vara langusi kaasa ei tohiks tuua, sellepärast et, et fondid on meil tegelikult, neil on piisavalt likviidseid varasid, mis on realiseeritavad ja, ja sellest hetkest, kui inimene teatab, et ta tahab oma vahendid välja võtta kuni sinna hetkeni, kus ta siis, kus see raha talle kuskile üle kantakse on nii palju piisavalt aega, et selleks on võimalik suuremate kahjudeta asjad ära ära. Lahendada kahjudeta fondide jaoks, aga see võib tähendada kahjulikku väljumist inimese jaoks, sellepärast et selle aja jooksul, millal ta teeb otsuse, annab teada, millal see realiseeritakse, võib aktsiaturgudel väga palju muutuda ja ja võrdleme kevadel arvutatud osakutest saadav summa ei pruugi olla see, mis sa saad. Ta oli justkui olen seda pannud ka tähele, et, et inimesed arvavad, et kui nad näevad panga koduleheküljel tema osakute väärtus on praegu selline ja selline, siis nad kujutavad ette, et nad saavadki kätte mingi sellise summa, mõistavad, et tulumaksu tuleb ära maksta, aga, aga et, et nad saavad olete sellise või teistsuguse summa, siis see tegelikkuses ei ole niimoodi, et nende nende osakud lähevad müüki ja realiseeritakse turuhinnaga. Eriti kui läheb korraga palju osakuid müüki siis siis see võib ju tegelikult nende osakute väärtuste korraga üsnagi tugevalt mõjutada. No Eesti pensionifondide müügid ei tohiks tegelikult nii tugevasti mõjutada nende varade kliendid olevat Eesti börside Eesti börsil ja aga ega meil pensionifondid nii suurelt ei ole meil Eesti börsidel sees ja ega need pensionifondid ei ole ka juhitud täiesti idiootide poolt. Et eks nad ju teevad seda asja normaalsemalt, ma arvan, lihtsalt näidet, kui oleks ütleme, eelmine aasta otsustatud, et ma nüüd müün riskina seestunud, eks ju, selle aasta märtsi siis oleks saanud väga kehv aeg ja absoluutselt turu kõikumine, selle risk on alati olemas. Kusjuures noh, ma nüüd olen vaadanud ka, et, et missugune see hinnanguliselt võiks olla inimeste hulk, kes soovivad pensionifondist väljuda, siis see film finantsinspektsioon hindab, et seal on 50 protsenti, SEB ütleb täna 20 30 protsenti. Et kuidagi nagu julgen isegi arvata, et see protsenti pole uskumatult suur, kuna ma näiteks kulates ringi tuttavate seas, siis siis paljud näevad selles võimalust refinantseerida enda kinnisvara. Et kui on mingisuguseid kõrge protsendiga laene võetud näiteks kas siis kinnisvara renoveerimiseks, milleks eluaseme laenu ei saa, aga, aga mingil muul põhjusel on vaja olnud vaja seda võtta, siis tegelikult nad võtavad seda kui investeeringud, et ma investeerin kinnisvarasse, võtan raha, väljas on kõrge protsendiga laenust lahti ja, ja, ja võtangi seda, et võib tulevikus saama seda nagu realiseerida. Et see võib täitsa nagu noh, silmapaistvalt suurt hulka laene puudutada, mis, mis, mis pankadest on võetud, seal on ka huvitav see, kas see võiks tähendada laenuraha odavnemine, mida on oodatud ju ammu, et võrreldes naaberriikidega on, on Eesti selline laenuraha olnud suhteliselt kallis, aga, aga noh, see on tõesti spekulatsioon. Minul laenuraha kindlasti odavamaks ei lähe, sellepärast et laenuraha eest küsitakse meil nii kõrget hinda sellepärast et saab, sellepärast turg ei toimi väga hästi, sellepärast et konkurentsiolukord on selline. Aga ma olen hästi palju tegelikult seda pensioniteemat ka jälginud ja üritanud aru saada isamaalaste loogikast sellel teemal, sellepärast et isamaalased rüütavad seda tihti sellise eraisikute vabaduse kasvatamiseks raamesse, et kuidas sa liberaalse inimesena saad selle vastu, ma mõtlen siis nagu majandusliberaalse inimesed saad selle vastu olla, et inimesed enda vara saavad käsutada nii nagu nad tahavad. Aga minu jaoks see probleem istub selles kohas tegelikult, et see ei, ei tõmba sellele asjale joont alla ja sellepärast, et need inimesed, kes täna võtavad oma teise pensionisamba välja selle selle eest, ostavad teleka või või ehitavad endale aeda mingisuguse. No ma ei tea laste mänguväljaku, mis on kõik toredad ja vahvad asjad, et need inimesed pärast tulevad teiste inimeste käest, kes on endale kogunud pensioniks raha raha küsima. Sellepärast et meie Eestis ei jäta lõppude lõpuks kedagi ikkagi kuskile nälga surema või vaesuse kätte sõltumata sellest, kui halvasti või hästi ta on suutnud oma isiklikke rahaasju korraldada. Ja et me ju teame, tulevikus on meil pensionäre aina rohkem kui vanu vanu inimesi, aina rohkem vanad inimesed, vanade inimeste ja noorte suhtarv halveneb ja, ja kuidas see aitab meil tulevik, kus pensionisüsteemi paremini juhtida, kui meil täna suunatakse ja ka tulevikus suunatakse lihtsalt pensioniks kogumise asemel raha tarbimisse. Noh, mina ei näe seda, mina ausalt ei näe. No siin võib nagu, ütleme, et kinnisvara iseenesest, kui me vaatame senist ajalugu, ei ole üldse halb raha paigutada. Tegelikult me räägime siin kinnisvara renoveerimisest, mis on tegelikult tarbimine, sellepärast et sul see renoveeritud kinnisvara amortiseerub ja 20 aasta pärast sul on ta jälle selles samas kohas, kus ta tänaval See lihtsalt on ja kas sa saad pensionipõlves ütleme tavaliselt, kui sul on lapsed, pere, sul on vaja suuremat kinnisvara oled vanem, sa saad seda vahetada väiksema vastu, et, et selles mõttes, et ma nagu seda kinnisvara noh, ei, ei pea nagu väga halvaks, kui inimesed otsustavad, otsustavad sellesse panustada. Teisalt noh, nad ei saa ju ütleme kui mina jätkan kogumist teise sambasse vähemalt esialgu, et ma ei plaani sealt nagu välja võtta. Aga mulle meeldib see vabadus, mis, mis nüüd on loodud. Et aga et nad ei saa ju ikkagi ütleme, et inimesed, kes täna otsustavad, et nad enam ei panusta või kogu endale tagavara, siis nad nagu tulevikus ma loodan, et ei juhtu niimoodi, et nad tulevad kogu minu säästude kallale. Tõenäoliselt võib minu, minu laste maksukoormus kerkida, aga, aga ma arvan, minu toimetulek pensionis on pensionipõlves on ikkagi parem kui nendel, kes, kes lõpetavad selle kogumise ja nagu sa ütled osa teleka või teevad mõne soojamaa reisi või, või laste mänguväljaku oma oma kinnistule. Et minu arvates noh, inimesed võiks nagu selle küll ära lahutada, mis sa Uku ütled, et need sellised parendused, vaid ostud, ma teen ikkagi selle summa eest, mida ma suudan nagu palga kõrvalt lisaks pensionisammastele või muudele võimalustele säästa. Et see oleks võib-olla küll väga vale käitumine, kui ma nüüd torman seda raha välja võtma, mida seal keskmiselt kustutatud eurot ja selle ära kuulutama ja, ja siis ma tõenäoliselt paari aasta pärast avastada, et mul oleks veel vahe kuhugi kulutada, aga enam pole ka neid säästa. Majandusajakirjanik Tõnis Oja on teinud huvitava analüüsi, et kõige kasulikum oleks oleks võtta raha välja siis viis aastat enne pensionit, et siis on see nagu teisest sambast ja kõige kahjulikum on seda teha umbes viiekümnendates eluaastates umbes 50. aasta paiku, kui ja kui ja ja kui sa oled olnud selle sambaga liitunud nagu algusest peale. Et minu jaoks oli see väga huvitav analüüsitud. Seal on muidugi oluline koht ka selles, et et tegelikult sellest teise samba süsteemist võidavad kõige rohkem kõrgepalgalised inimesed. Et mida kõrgem on su palk, seda rohkem sulle sellest teisest sambast võit on ja mida madalam su palk on, vastupidiselt on sul sellest kõige vähem võita, eks ole. Ja, ja tegelikult on nüüd see süsteemi muudatus, mis, mis nüüd on toonud kaasa neile inimestele, kes otsustavad teisest pensionisambast lahkuda, maksutõusu, reaalse maksutõusu, tegelikult sotsiaalmaks nende jaoks tõuseb ja tegelikult võimaldab see ka neile inimestele, kes on, kes varasemalt ei liitunud teise sambaga saada endale asine maksusoodustusmaksulangetus, kui sa oled näiteks kõrgepalgaline vanem inimene, sa ei pea isegi väga vana olemas on neljakümnendates, ei pidanud ju tegelikult teise pensionisambaga liituma. Et siis sul on täna võimalik minna ja küsida Riiast maksulangetuse, mille sa saad iga hetk kasutusele. Ehk siis, et see teise sambaga liitumine hakkab sulle ju kohe raha kontole tõstma ja, ja see on iseenesest huvitav vaadata, et kui paljud inimesed siis peale seda ka selle teise teise pensionisambaga liituvad, et mulle tundub, et pigem on realistlik mõelda selle peale, et meil lahkuvad sellest teisest sambast madalapalgalised ja sellega liituvad kõrgepalgalised. Mistõttu see nii-öelda mõju riigi rahanduses võib olla täitsa asine, isegi. Samas jälle on siit juba sinu jutust ette näha sotsiaalset ebavõrdsust nii hetkel kui ka tulevikus, et, et see on nagu sellesse süsteemi sisse kirjutatud. Et kõrgemapalgalised, kes niikuinii saavad paremini hakkama, saavad ka tulevikus paremat pensionikeel on parem teadlikkus niikuinii investeerimiseks ja madalapalgalised siis testiga saavad väiksemad pensionid tulevikus ja nende noh, ütleme siis, perspektiivid on selles mõttes nagu kehvemad, aga samas riigikohtu hinnangul jälle ütleme see vaesusriskiprognoos ei ole nagu ülemäära üheselt mõistetav. Piisavalt mõistetav, et seda tegelikult see jah ei pruugi, ei pruugi nii olla. Aga see pole ka päris nii üksühene, et sõltub ka, milliseid fonde valitakse, seal hakkavad mängima hästi suurt osa teenustasud sümptonsele intressile sellistele asjadele. Et, et me oleme teinud ärripaskonnaga arvutused peast, täpselt ei mäleta, aga, aga kui panna täpselt, kuna see sissetulekuga inimesed erinevad erifondidesse ja vaadata, siis projekteerida, et mis seal siis 30 aasta pärast võib juhtuda, siis tänu teenustasude erinevusele võib see vahe olla kordades, mis nad hakkavad pensionit saama, ehk et selles mõttes tänase pensionisüsteem, võib-olla üks suur probleem on see, et inimesed, kes on liitunud nendest valdav osa üldse ei pööra tähelepanu, mis sambasse nad olid kuulanud seda tõeliselt müügimehe juttu, seal plink panka, neil on midagi räägitud ja, ja nad on selle valiku ära teinud või siis nooremad on sunniviisiliselt kuhugi suunatud ja nad üldse ei pööra tähelepanu. Ja sellepärast on ka meil need tootlused praegu pensionifondides üpris madalad, et me oleme suure osa oma rahast pannud konservatiivsetele fondidesse. Et soovitus võiks olla see, et kui teil on 10 aastat või rohkem pensionini, siis võtke ja suuremad aktsiainvesteeringu riskid pange madalateenustasuga fondidesse, teil see tootlus madala teenustas, pange indeksi fondid sisuliselt on, on madalama teenustasuga et, et seda võiks noh, inimesed nagu jälgida. Aga teisalt ja tuleks võib-olla ka arvestada, pensionär on näidanud, et kui sa tahad oma pensioni põlve nii et kui sa tahad saada 40 protsenti tee või kõrgemat sissetulekut kooli, su palk, pensionist, siis sa ei saa loota ja siis sul ei ole mõtet ainult loota nendele pensionisammastele ka kolmandale, vaid seal peaks ikkagi olema mingit täiendavat säästud ja võimalik, et ka täiendavad investeeringud, et et see on nagu need need valikud. Kui sa arvad Pension võiks olla väiksem, siis võta see raha välja ja kuluta praegu ära ja riik tõenäoliselt sulle mingi minimaalse taseme taga eksikatega tagab, aga no me oleme olnud ikka päris pikalt väga sellises ebatavalises majanduskliimas niikuinii ja see on üks nendest põhjustest, mille pärast pensionifondid ei ole tegelikult näidanud seda kasvu ja ka see põhjus, mille pärast need haldustasud nii röövellikult tunduvad võrreldes sellega, mis on nii-öelda teenitud nendele pensionikogujat sellele lisaks. Ehk siis, et kui meil, kui meil on ikkagi üldiselt mingisugused intressimäärad, ülimadalad, eks ole, meil mingisugused asjad ei, ei toimi, nagu nad on võib-olla varasemalt toiminud, et siis loomulikult on asjad teistmoodi ja muidugi, mis puudutab indeksfonde, siis indeksfondid on täna jah, hea mõte, aga ma olen enam kui kindel, et, et meil on seal üks väga tugev süsteemne risk indeksfondidega sees. Et olukorras, kus suurematel aktsiaturgudel indeksfondid hakkavad aina suuremat osakaalu võtma, siis mingil hetkel see läheb kuidagi katki, keegi leiab mingisuguse viisi, kuidas nendele nendele indeksfondidel ikkagi müts pähe tõmmata, sellepärast et need toimuvad ja auto automaatselt neile juhi mitte keegi Nad võtavad teevad otseseid vastavalt algoritmile. Põhimõtteliselt. Ja, ja lõpuks on see kindlasti kuidagi katki minev, mitte küll täna, võib-olla mitte, küll 10 aasta pärast, aga, aga kunagi kunagi ikkagi. Aga jah, et lõppkokkuvõttes ma vist esialgu ka plaanin jätkata teise sambasse kogumist, kuigi ma ütlen, et investeerimiskonto ei tundu ka väheatraktiivne, eriti veel arvestades, et mitmed Eesti ettevõtjad on tulnud välja, olen mina öelnud, et nad plaanivad luua mingisuguseid Eesti põhiseid fonde, mis mulle tundub tegelikult päris huvitav. Jah, ja selle investeerimiskontoga see, et ka vabadus, et ma saan siin, noh, ma sain jätta kogutud teise sambasse ja ma saan siis uued maksud viie sinna pensioni investeerimiskontole, mis on ka nagu huvitav alternatiiv. Kaks asja selle pensionifondiga, mida tasub inimestel mõelda, on kolmas sammas, mille maksusoodustus nüüd selles mõttes muutub, kui te selle aasta jooksul ei ole liitunud siis seda enam seda skeemi kasutada. Samson eestlaseks parimaid maksu mõttes, investeerimisvõimalusi, et tasub nagu mõelda sellele kolmandale sambale selles vallas. Ja veel üks muudatus, et need, kes on juba pensionile jäänud ja, ja kellel on kolm kogunenud mingi summa pensionifondi ja kes on seni olnud sunnitud need makset võtma siis läbi kindlustusseltside välja, siis neil tekib vist ühekordne võimalus see leping lõpetada, ei võta see summa täielikult välja, mis neil seal teises sambas on, et seda, Ma arvan, tasuks ka kaaluda, et see on täitsa hea alternatiiv ja just selles mõttes, et võib-olla võtta see teise samba summa välja, kui sa oled pensionil ja seda ise edasi investeerida ja siis kas erinevate näiteks fondide kaudu toob sulle sinu pensionipõlves veel veel tulu. Ei, ma nii palju, kui on näha olnud, milliseid pakkumisi teevad kindlustusfondid just selle nendele pensionile jäävatele inimestele, et mis tingimustel siis makstakse välja üht ühtlane summa põhimõtteliselt inimese elu lõpuni ja need on väga halvad tingimused. Üldjoontes ikkagi, kui sul ei ole vist plaanis 120 aastaseks elada, nendega väga rahul ei oleks ja, ja tegelikult see on ikkagi üsna sügavkiviga nende kindlustusfirmad kapsaaeda. Et oleks võinud kuidagi paremini välja mõelda, okei, ma saan aru, et ei ole kogemusi, ei ole siin näiteid eelnevast kardame kõike, et äkki jäävad kõik kahjumisse, aga ei no lihtsalt, et kui inimene annab summa kindlustusfondile, mis tants kogunud kindlustusfond pakub talle ühtlase väljamaksvaatega, et inimene elab sajaaastaseks, no see ei ole ju realistlik, eks ole. Noh, võtame üle platsi, kui palju meil inimesed elavad, et tegelikult. Valasin paremini sellel refortelt, siin tuleb nagu mitmeid positiivseid muutusi, et võib-olla noh, inimesed tõesti tasub nagu süveneda nendesse ja, ja võib-olla esimese hooga mitte kohe teha selliseid otsuseid, mida hiljem on raske nagu. Aga mitte kohe telekat osta, et kusjuures kus sa ütlesid, et keskmine summa seal teises sambas on 6000 euri, mis on umbes sama summa, mida saaks maksimumi na ühe aasta jooksul kolmandasse sambasse kanda, siis see võiks täitsa ka variant olla, et lisaks veel tulumaksu tagasi ka selle välja võtad selle summa siis küll, aga seal on pikk. Aga noh, pikaajalise investeeringu. Aga nojah, ei, pigem vast mitte. Nii aga oleme siin sellisel rahanduslainel, et ka siis jätkame. Sel nädalal tuli rahandusministeerium välja ettepanekuga kavaga luua Eestisse positiivne krediidiregister ehk siis võiks olla mingisugune ühine andmebaas kuhu kirjutatakse kõigi inimeste laenud, kui palju ja, ja kellele võlgu ollakse siis krediidiasutused, tõenäolised eraisikud, eraisikute vahelisi laene, mis ei puuduta. Aga see peaks siis hõlbustama erinevatel turuosalistel, ehk siis pankadel ja laenu Kotonitel hinnata, kas inimesele võiks laenu anda, kui, kui võimeline don neid laene teenindama. Selle tõttu asju tegema hõlpsamaks ja odavamaks ja ja lihtsamaks, võib-olla ma ei tea, kuidas teile tundub, on seal mingi jama. Tõsi, see on, et praegu, kui sa lähed panka laenu küsima, siis pank küsib, siis vaatab sulle silma, küsib, et kas sul on veel laene mõnes teises asutuses ja siis sina vaatad silma ja ütled, et on, või ei ole, et noh, nagu see jääb nagu enda sellise Jää jää, kui sa ütled pangale, et sul ei ole muid laenukohustus ja kui sul nüüd tegelikult on, sa oled just läbi viinud kelmuse. Et see on, see on päriselt, see on karistatav seadusest tulenev, see on noh, mitte erinev sellest, et kui sa lähed panka ja ütled, et ma ei ole Heidit. Kaio Ma olen Huko aas põle, andke mulle laenu, see on täpselt samasugune kelmus. Tegelikult. Aga mis praegu noh, kuidas praegu toimib, ma arvan, et see krediidiregistrit, selles mõttes on ta noh, heata muudabki pankade jaoks asjad palju lihtsamaks tõenäosusega, klientide jaoks kiiremaks. Sellepärast praegu, kui sa lähed panka laenu võtma, siis sõltub, mis sa võtad, aga sa pead näiteks tegema ka andma loa pangale. Et kui seal kodupank, et ta saaks sinu kontole ligi ja vaadata, mis su seis on teises kontos või sa pead oma konto väljavõtte esitama, kust ta tegelikult, aga kas sul on mingeid püsivaid regulaarseid makseid kellelgil siis teine asi, vaat sellist. Noh, ma ei tea, kas järelmaksu, mida pakutakse, sest seal on lihtsalt küsitakse. Sa pead ütlema summa aegset, kui suured sul kõik kohustused on kokku? Seal sellist kontrolli ei käi, et see otsus tehakse põhimõtteliselt ära, sul seal kohese kaupmees teeb otsuse ära. Aga tõenäoliselt seal tekibki see, mille Sukovitseid, et kui hiljem selgub, et sa oled andnud valesid andmeid saadud allkirjaga on öelnud, et need andmed on õiged, siis sul võib tekkida nagu probleeme, et kas suudetakse teraal kohe kätte intresside muude asjadega siis kui teket mingite Aga ta on ikkagi karistatav, seadusest tulenevalt sa oled selleks tulevad mingid tõrked tekkima, et Eesti Eestis ei ole küll vist näiteid, mida ma peast oskaksin öelda, kus oleks päriselt seadus jõuga sellist tegevust karistatud, aga fundamentaalselt stsenarist. Ma arvan, et pigem on see probleem, et selles, et kui hiljem sul tekivad mingid raskused, sa ei suuda tagasi maksta, siis avastab see laenuandjad. Et sa oled valesid andmeid esitanud, siis tal on võimalik see leping lõpetada, ära laen tagasi kiiremini, kutsuda tagasi, seal on võib-olla mingid trahvid ja sa ja kui sa siis ei suuda maksta, siis tulevad need päris karmid intressid, ehk et sa siin see karistus on see, et sa võid väga Eks seal on ka teine karistus, sellepärast et fundamentaalselt sul on võimalus ju inimesel pöörduda kohtusse ja öelda, et tal ei oleks üldse tohtinud seda laenu anda. Sellepärast aga ülejäänud laenukoormus oli juba nii kõrge, et ta ilmselgelt ei suutnud seda teenindada, aga siis selle selle vastu ütlebki laenuandja, et vaadake, aga sa ju siin ise allkirjastasid, ütlesid, et sul ei ole selliseid kohustusi, et aga jah, et need asjad on olemas ja mul ei ole, tundub muidugi, et Eesti krediiditurul, mis on tegelikult kallis, meil Eestis on tarbijakrediit näiteks ikkagi Euroopa Euroopa kõige kallimate seas võib-olla kodulaenude nainasse laenutoode, mis on nagu enam-vähem enam-vähem mõistlikult hinnastatud, arvestades kõiki olukordi, näiteks krediiditurgu, see register tegelikult liiga palju ei mõjuta. Et see ei tähenda, et intressid alla tuleksid, sest intressidele on praegu juba ruumi nii palju alla tulla, et noh, see ei, see ei ole selle krediidiregistri taga, et mul on hoopiski pigem probleem selles, et me loome jälle mingisugust riiklikku regulatsiooni, mingisugust riiklikku registrit, kuhu inimeste mingisuguseid andmeid, mida tegelikult ei ole üldse vaja kuskil liiga palju ei ole kellegi asi, põhimõtteliselt paneme jälle kuskile kokku, et siis oleks jälle mingisugune vahva riiklik andmebaas kuhu saavad kõikjale mingisuguseid päringuid teha. Pigem ma ei toeta seda. Ja teised nagu magusaga kirjeldasid, et tegelikult see vastutus on praegu olemas, ehk et kui ma esitan valesid andmeid või nii, et me võib-olla ei peaks nii palju kõiki asju, üritame nagu ette ära reguleerida või määratud. Et jätame nagu inimestele selle noh, otsustusvabadused, kui ta valetab, petab noh, et siis ta saab ka karistada, aga ärme ürita nagu kõiki inimesi panna käituma niimoodi, et nad tahaksid kogu aeg kõiki petta või valeinfot esitamiseks. No ja andmebaasid on see ju väga magus, magus materjal, et, et ükskõik ükskõik kellele, kes sellele ligipääs on, et et jah, magus materjal. No eile suhtlesin oma pühapäeva loo jaoks vandeadvokaadi Paul Kerese, ega meil oli ka sellest korraks juttu, ta ütles, et talle ei meeldi riik, mis ei usalda oma kodanikke. Lase inimestel olla nemad ise, et ei ole mingit mõtet ju öelda inimestele, kuidas nad elama päevat, et las inimesed, et miks, miks sa arvad, et inimesed ei käitu õigesti ja ja miks sa arvad, et kui inimesed teevad vea, et sina ei tegelenud tagajärgedega ja lõpuks meil on ju Eestis olemas väga selge institutsioon, mis tuleb appi siis, kui inimene on ennast lõhki? Selle nimi on eraisiku pankrot. Et inimene saab olukorras, kus ta enam ei suuda oma kohustustest üle käia, nendest küll see ei ole mingisugune hõlbus asi, aga siiski vabaneda ja oma eluga lõpuks edasi minna. Kusjuures noh, praegusel hetkel ma mõtlen näiteks jõustruktuuride peale siis siis selleks, et nad saaksid praegu pangast infot kätte inimese kohustuste kohta, see on üsnagi keeruline protsess, tegelikult pangal on nagu õigus kaitsta ja kohustus kaitsta inimese nagu siis finantsteavet nagu päris päris kõrgel tasemel, et, et see on ikka mõistlik just et selline register tegelikult selle, selle põhimõtte murrab ju kohe, et, et me, et nad on noh, kindlasti oluliselt, selgelt oluliselt lihtsamalt on, on ligipääsetav inimese finantsseis, kui, kui ta praegusel juhul on Võib-olla selle laenu üldse pensioni teemal ka üks selline tähelepanek veel, mis, mis on tehtud, et tegelikult, ega eestlane ei ole selline väga aktiivne laenuvõtja või, või lõhki laane, et küsin, tekkis koroonakriis siis reaktsioonid paljudes Euroopa riikides ja siis, kui sa ise, et võeti kõik krediitkaardid, mis olid, võeti nendele maksimumlimiidi täis inimesed võtsid endale kähku need laenud ära. Igaks juhuks eestlaste puhul oli see nagu pigem vastupidine, pigem hakati hoiduma võlgu elamisest ja pigem hakati säästma rääkisid sellel nädalaselt panga fondide ja kuigi ta ütles, et, et selliste asjade oma seitsmeaastase juhis olek juhiks oleku ajal pole Swedbangas näinud, et see kasv on olnud nagu meeletu, mis on inimesed noh, säästmise osas teinud hoiused, kolmas sammas lastele tehakse. Et selles mõttes on see, ütleme eestlase käitumine õnneks natukene teistsugune kui võib-olla paljude teiste Euroopa riikide inimeste käitumine. Ja lõpuks on meil neid turuosalise osalisi ka nii vähe, et fundamentaalselt nad saaksid ka ilma igasuguse registrit tegelikult inimese enda loal omavahel andmeid vahetada niiviisi, et noh, seda, seda registrit ei ole tegelikult vaja. Aga võtame siis ka võib-olla korraks viimase teema rääkida, et et sel nädalal tuli algatus, kus kohalikud omavalitsused saavad õiguse hakata paigutama noh, koostöös küll maanteeameti ja politseiga on kiiruskaameraid enda teedele ja huvitaval kombel siis ka saama poole sellest trahvirahast, mida siis inimestelt kogutakse kiiruse ületamise eest, et mulle tundub, et siinkohal on jälle mingisugune süvariik tegutsemas, et mingid asjad, mida tegelikult väga vist ei ole tarvis. Ja eks see keegi on pannud tähele, et näiteks Tallinna ristmikel on tekkinud väga palju uusi kiiruskaamerad. Ma lihtsalt tean, kuna sain trahvi hiljuti et, et ma ei teadnud, et mitte, et ma nagu süüdistaks sind trahvi saamist, et see oli ju siis õigustatud, aga, aga, aga neid testi on tekkinud ka Tallinna linna päris suurel hulgal. Nüüd tegelikult on tore, kui inimesed ei põhjusta liiklusõnnetusi ja eriti veel suurte kannatanutega liiklusõnnetusi, aga teisest küljest jällegi, kui tekitada omavalitsustele motivatsioon hakata mingisuguseid lõkse üles seadma raha teenimise eesmärgil, et see ei ole. No ütleme, et need rikkamad sellised on, et see minu, minu konkreetne trahv oli sellest, et ma kiirustasin veel noh, ma ei tea ütleme rohelise tule lõpus üle ja sain siis mingi 12 eurot trahvi selle eest. Ma kindlasti tekitanud sellega liiklusohtlikke olukorda, et see, see pigem oli noh, nagu võib seda võtta kui kohaliku omavalitsuse rahakoti täitmist, kui et, et oli liiklusohtliku olukorra vältimist. Nende kaameratesse oht on, et kui omavalitsused hakkavad saama sellest trahvirahast osa endale, siis võib tekkida suur huvi neid igale poole panna, aga tegelikult peaks võib-olla omavalitsus mõtlema, et mismoodi see liiklus või teeolud oleksid sellised. Ta takistakski kiiruseületamist, eks kas või linnades, väiksematel tänavatel ma ei tea, siinsamas Kadriorus lähedal hiljuti on pandud päris palju selliseid nagu teetõkkeid kõrgendusi, et sa peadki võtma hoo maha, kui on sellised pimedate ristmikud ja noh, et sellele tasuks võib-olla rohkem mõelda ja omavalitsusele, aga see on jällegi kulukam. Kindlasti on kulukam, aga siinkohal on meil vist saateaega täitsa läbi. Järgmises rahva teenrites tuleval laupäeval on Mirko ojakivi Martin Schmutab ja Neeme Korv. Teiega olid täna Huko aaspõllu, Aivar Hundimägi ja Heidit Kaio. Aitäh kuulamast.