Vikerraadio. Mobiilid. Ja tere, kuigi on sügis, on metsal nähtud õitsema sülaseid lisaks saatega looduskalendrist oma silmaga näha pilte õitsvatest kesa lilledest, aga erinevalt lilledest on paljudel rändlindudel aasta aega, et ega asjalood endiselt paigas aulid on minekul. Kui vaadata kalendrisse, siis saabumas on kurjad ilmad, ehk vanarahvas teadis rääkida, et on aega kurgede lahkumiseks. Rahva teenrid alustavad ja täna oleme saates kolmekesi, Sulev Vedler Eesti ekspressist. Krister Paris, Eesti Päevaleht Delfist teleSulev ja tere, Krister. Tervist. Tere ja mina olen Mirko ojakivi vikerraadiost. Nii, aga ma alustaks sellest eilsest päevast. Me oleme liikunud sammu lähemale liikumisvabaduse taastamisele. Esialgu küll paljude riikide puhul, teoreetiliselt, aga teeme siis juttu eilsest valitsuse otsusest leevendada järgmisest nädalast koroonaviirusetõrjeks rakendatavaid reisimispiiranguid. Esmaspäevast tuleb siis eneseisolatsiooni jääda nendel inimestel, kes saabuvad Eestisse nendest Euroopa liidu või Schengeni alariikidest, mille kattumus näitaja või noh, see õige termin on siis suhtarv uute haigete suhtarv 100000 elaniku kohta on üle 50 või siis eesti vastavast näitajast 1,1 korda kõrgem ja see eneseisolatsiooni kohustus ei laiene siis nendele inimestele, kes saabuvad Eestisse riigist, mille nakatumisnäitaja on alla 25 inimese 100000 elaniku kohta. Ta, kuid head kuulajad Egiptusest Türgist tagasi tulles peab siiski olema kohustuslikus karantiinis, sest kolmandatele riikidele see loogika ei kehti. Ja kui keegi plaanis koolivaheajaks Türki minna, siis teie lapsed peavad koolivahejärgselt ikkagi kaks nädalat koolist eemal olema, et no kuulge, kas õige samm või samm õiges suunas nagu poliitik, kuid ütleksid või tegelikult me räägime teoreetilisest vabadusest, sest endiselt ega Soomes turiste ei oodata, Lätisse turiste ei oodata ja tegelikult neid riike, kuhu nüüd minna ja karantiini vabalt tagasi tulla, ega neid endiselt väga palju ei ole. Nojah, ega see, kui vaadata Euroopa Liidu keskmist nakatumise määra, siis on Eestis veel ikkagi kõike suhteliselt hästi. Et Euroopa Liidu keskmine tuleb kuskil 102-ks 10 Ring ei vabadust. Aga kahekorra keskmine 250 järekas umbes 130 ringis aga näidatakse mõnes riigis nagu, nagu Tšehhimaal juba 375 ja ehk siis tõesti ökoviirus on piisavalt peatatud, aga jällegi ma olen nõus selle lause esimese poolega, et see on saun, on samm õiges suunas, sellepärast et kogu aeg oli pigem mureks, et on, tulevad mingisugused üsna arbitraarselt numbrid iga päev reedel umbes oota hingevärinaga, et nad ei tea, mida nüüd täpselt otsustatakse, et seekord on siis nagu päris, vannub varjupaika, et see dünaamika liigub kooskõlas nii eesti kui ka muu Euroopa dünaamikaga. Tõsi, 150 piir on meil praegu veel Me käes, aga ütleme, kui kui see teise lainehari läbitakse, siis on võimalik märksa paremini ette planeerida, mitte lavastada. Kaks päeva enne reisijat enne imet, kuskilt on tulnud meile peale mingisugune uus piirang. Mina olen siin natukene teist meelt, et ikkagi koroonaviirus on selline importhaigus ja kahjuks on Eesti seda ka eksportinud. Need lätlased on siin, Eestis käis haigestunud. Et selles mõttes mulle meeldiks ja terviseamet Ta hoiatas, et need reisida küll võib, aga seda tasub teha sellisel tõesti hädavajadusel, et mõelge läbi, kas te tahate reisida, kas mõttekas. Karantiin on iseenesest väga tuntud meetod nakkushaigustega võitlemiseks pärit juba 14.-st sajandist siis kui Veneetsias bändi kuskilt kaugelt tulnud meremehed pisikesele saarele kinni 40-ks päevaks sellega ajaga oli siis selged, kas nad on, on ta Curry haigusesse nakatunud või mitte. Et see juhtus sellel ajal küll. Katk levis üle Euroopa ja kui me vaatame, kuidas maailma seal võideldud ka viimasel ajal edukalt, et selle vastu, siis noh, piirangud olid need, mis aitasid seda neid puhanguid maha suruda. Viimane edukas näide on näiteks Uus-Meremaalt. Uus-Meremaa oli suvel kolm kuud järjest isegi rohkem 100 päeva oli, oli nakkuste vaba, siis tekkis seal uus puhang, seda arvatakse, et see toodi sisse külmutatud toiduga kehtestati uued piirangud ja siis sellel nädalal Need piirangud sisuliselt lõpetati. Riik sai jälle vabaks, aga noh, ta on selline import, eksport, haigus, et kui inimesed liiguvad ja tänapäeva maailmas inimesed liiguvad rohkem kui kunagi varem liigub see haigus samamoodi. Jah, mul endal on ikkagi tekkimas ka selline pisikene hullumaja tunne, et kui vaadata ümberringi, siis täiesti terve mõistusega inimesed hakkavad vist vaikselt sellele kriisile psühholoogiliselt alla panema oma, et toimub nagu selline võitlusvabaduste eest saamata aru, et tegelikult sellel kaalukausi teisel poolel on ju inimeste elud ja tervised mitmete inimeste puhul tegelikult ka õigus elule, sest kui sul on ikkagi seal raske diabeet ja veel muud kaasuvad haigused, siis tegelikult selle koroonaviiruse saamine ja sellesse haigestumine võibki olla fataalset tagajärjega. Nojah, aga ikkagi ikkagi, et tal on see, mis oli nagu küsimuse algsisu ehk siis ka see ta pandaga padja nagu rohkem libisevasse seosesse üldisest nakatumise tasemest on minu meelest ikkagi olemuslikult samm suurema tõuse suunas. Aga tõsi, see on täpselt see, et ega seda haiguse eksponentsiaalselt levivat iseloomu pole higi kaotanud, et ma tõin näiteks tsehhi, kus ta 300, aga võtame näiteks Iisraeli, kus veel hiljuti oli umbes 900000 100000 kohta. Ta võib minna väga käest ära. Nõus, aga selleks, et ta käest mina ei lähekski, siis peabki vaikselt vaatama, et noh, kuidas see on, et ma, ma ise küll ei ole kunagi selle probleemi küüsis vaevelnud, aga ka kuulates ütleme selliseid eakaid alkohoolikuid, kes näiteks mingil hetkel on naasnud siis selle juurde, et kuidas seal ampulli kodustamine, et sa pead nagu noh, ütleme kogu aeg seda kogust nii-öelda siis tõstma, et ampull ära harjuks sellega, kuhu ma jõuda tahan, et mulle tundub, et selle koroonaviirusega on ka täpselt tegelikult see asi, et peabki seda piiri niimoodi natukene com oma, et äkki läheb õnneks, et et see tagasilangus ei ole väga suur, et ka selle puhul ju tegelikult, et see eesmärk, mis on, on ju see, et Eesti inimesed, kes töötavad Soomes, et kui nad tulevad nädalavahetuseks koju või siis mingi paari nädala tagant koju noh, niinimetatud kalevipojad, et nad saaks seda siiski teha, et nad saaks elada selliste tavapäraste pereelu, sest see tagasilöök võiks olla ju see, et me näeme ühel hetkel purunenud abielud, rikkis suhted, lasteta vanemateta kasvavad lapsed või vanemad kasvavad lapsed, et selle kaalukausil on ju tegelikult siis see pool, et tõenäoliselt see võrrand ongi ikkagi väga mitme tundmatu tundmatuga. Ja aga siin ongi asi selles, et ega siis seal vabadus. Vabadus on hea asi, aga see küsimus on, kuidas inimesed seda kasutavad. Need on täiesti erinevad asjad. Mulle selles mõttes meeldib, valitses otseselt, laseme piiranguid lõdvemaks. Küsimus on, kui vastutustundlikud inimesed ise on. Mul ei ole midagi selle vastu, et Kalevipoja saad aeg-ajalt siin kodus käia. Aga ongi vajalik, aga kuidas selle, kas te seletaksite? Tänasele eestlase mentaliteedi, et ma saan aru, et me oleme jõudnud oma arengus majanduslikus mõttes nii kaugele, et kus me saame endale lubada siis soojamaa reise üks kord aastas, kes kaks korda aastas, ma tean ka inimesi, kes lubavad endale kõikidel koolivaheaegadel ja siis see võitlus, mis tegelikult see nädal on ju peetud, on see Ma pean saama Türki või kuhugi sooja päikese alla, muidu suren, et kuidas, nagu sellele võitlusele vaadata, et siin räägitakse, et see on minu põhiseaduslik õigus. Kas ikka on? No. Väga palju sellest võitlusest ikkagi oli, tuli, mis sel nädalal esile kerkis, tuli sellest, et inimesed olid välja lugenud, et ta on piirangud tšarterreisidele tühistatud, et saab sõita ja siis viimase hetkel tuli tuli teade, et ikkagi just endale sooja soojadele maadele, mis asuvad väljaspool Euroopa liitu ei saa, et see oli pigem see nii-öelda Ellegi noh, kas õigustatud ootusega ikkagi mingisuguse ootuse mitte väga selgetel põhjustel nullimine. Aga mis puudutab soojema reisijate? Näen küll, et mingisugune karantiinikohustusega tulles kõrge nakatumiskohaga riigist selle sisu peab arvestama, kuid tõesti sinna peaks olema siis ikkagi võimalik kohale saada, mitte lihtsalt pannakse seal lennuliin kinni, et kui inimene on nõus, et ta hea külma pärast teil muidugi võiks vabalt laiendada ka kõiki neid muid meetodeid, mida kasutab nii Eesti kui ka teised riigid, eksis mitmekordselt testimise selle võrra, võib-olla siis lühemalt karantiiniperioodi samuti on olnud sel nädalal ka Eesti juhtivate meditsiin ekspertide seas ikkagi kõla kõlanud sõnumid, et see võiks olla mitte 14 või näiteks 10 päeva hoopiski. Ehk siis lahed läheneda testimata kompivalt ja paindlikult. Aga, aga ma ei näe, praegu on olukord nii hull, et lihtsalt öelda, et ärge nüüd kindlasti kuskile minge. Nojaa, aga siin tekib jälle see küsimus nakatunute lähikondlastega, kas elataksegi istuma 10 päeva või 14 päeva isolatsioonis, et seal nagu öeldakse, et pigem võiks 14 päeval, kui sul on juba kaks tärminid, siis hakkavad inimestele segamini minema, et ei ole väga häid lahendusi olemas ja mis puudutab turismi, siis mina, kes ma alati siia saata esse tulen läbi Tallinna vanalinna. Ma näen, mis seal vanalinnas toimub, et et tegelikult ju Eesti vajab turiste. Me siin siseturismist ei ela ära eriti just Tallinnas, kus, kus on hotelle, restorane palju, Need on pannud siin järjepanu uksi kinni ja see seis on nutune. Selles mõttes. Aga ei ole ka mitte mingit garantiid, et et seis läheb paremaks. Võib minna veel halvemaks niimoodi, et ikkagi ka lõppevast nädalast. Belgia pani siis kinni põhimõtteliselt kohvik ja neid riike, mis liiguvad ikkagi suurema tagasilanguse suunas, on veel ja veel. Me ei tea, mis näiteks Lätist saama hakkab, sest lätlased on oma olukorra pärast väga mures, et pikka aega Euroopa üks kõige edukam riik, aga nüüd see kiirus, uute nakk nakatunut registreerimisel on murettekitav. DNS täitena tšehhi kunagised prantslased koduriigi, siis seal ka suvel oli kõik viirusele võidetud ja praegu on nii kõrge nakatumisnäitajad uuesti rakendati päris põhjalikke piiranguid. Ma arvan, need strateegilised eesmärgid ju peaks olema see, et kuidas me suudame ühiskonna siis sellel hädarežiimil võimalikult avatuna hoida, ehk siis kuidas oleks koolid, lasteaiad, plaaniline meditsiiniabi, kuidas me saaksime teiega kõik koos käia normaalselt tööle, et noh, kaugtöö, mingi aeg on lahendus, aga, aga ikkagi, et need kokkupuuted oleks olemas ja et oleks ka siis tõesti võimalus käia ja mingil kujul meelt lahutada, aga suurte pidude aeg on veel ees. No ja minu meelest selle nädala kõige olulisem sõnum ütles meile president Kersti Kaljulaid parimate ettevõtete autasustamisel ta teatas siis tsiteerin, endine normaalsus ei tule niipea, aga ilmselt mitte kunagi tagasi. Ka siis mitte, kui kasutusele tulevad tõhusad vaktsiinid. Lihtsalt elu muutubki ja me peame sellega arvestama. Vaktsiinide osas ma saan aru, et maailma terviseorganisatsioon siiski on üsnagi positiivses meeleolus, mis puudutab juba selle aasta lõpus vaktsiini turuletoomist ka Tanel Kiik, kui esimeses stuudios kolleeg Andres Kuusele intervjuud andes ütles, et ka tema praegune teadmine on see, et esimesed vaktsiinikogused peaksid Eestisse jõudma veel selle aasta lõpus. Buss, aga need suuremad kogused, mis võimaldavad siis riskirühmi hakata Ta vaktsineerima tõenäoliselt siis järgmise aasta esimeses teises kvartalis. Ja siis jõuame, kui me räägime Eesti inimeste vastutustundest vana igipõlise teemani, et kui paljud neist on siia, panin aste gripi vastu vaktsineerinud. Näiteks. Olen ennast järgmiseks nädalaks kinni tähendab pannud aja kinni. Meil on hea ettevõtte Kristeriga, seal tasub ka vaktsiini eest ja olen käinud aastast aastasse vaktsineerimiseni. Kuulge reisimisteema lõpetuseks tegelikult võiks korra rääkida ju sellest muutuvast poolest, mida Eesti riik ja Eesti inimesed üldse kontrollida ei saa, et siin pahandatakse ja nurisetakse eesti riigiga. Aga kui panna ju sellesse suurde Euroopa pilti, siis noh, kui tõesti vist nendesse lennupiirangute asi, mis balti riikide poolt ühiselt kokku sai lepitud ja kus ollakse kuidagi liiga konservatiivsed oldud siis tegelikult üldiselt meie piirangud ja kogu see elukorraldus on üks kõige liberaalsemaid peaaegu sarnaneb Rootsile, aga see murekoht on ju selles, et kui te lähete kuhugi teise riiki, siis ega seal kehtivad selle riigi seadused ja selle riigi reeglid, et siin eile õhtul saateks valmistudes märkasin viimasest sondi Timesist ühte kirjeldust. Noh, praegu Suurbritannias üsna kuulsaks kujunenud Firenze kolmikust, et tegemist on kolme Britiga, kes suvel läksid Itaaliasse inglise keelt õpetama. Augustis sattusid nad Veneetsiasse ja nakatusid sellesse koroonaviirusesse ja uskuge või mitte, nad on siiamaani kinni selles karantiinis. Nad on andnud kuus testi ja Itaalia seadused nõuavad, et nad karantiinis saavad väljuda, kui nad 48 tunni jooksul annavad kaks negatiivset proovi. Ja miskipärast siis ütleme, see test on nii tundlik, et ta näitab endiselt, nende kehas on viirus olemas ja seal on nii Suurbritannia poliitikud, et siin ka inimõiguslased juba tegelemas, et põhimõtteliselt arstid ütlevad, et nad ei ole enam nakkusohtlikud. Aga arvestage ise või mõelge ise, et kui minna kuhugi turismireisile ja sattuda siis kuudeks sinna lukku. Meenub terminali film sellel nädalal, siin kirjutati ka ühest eesti lauljast, kes jaanuari alguses läks Indiasse ja ta ei ole siiamaani tagasi saanud naasta, kuigi ta juba, kuid tagasi vist viis nii-öelda alternatiivset, et lend on talle nii-öelda pakutud, aga kõik need on tühistatud. Ehk siis see soov kuhugi minna võib ju olla selline nagu ütleme, loodus, looduse kutse ja tung kuhugi. Aga tagajärjed võivad olla need, et ühel hetkel on raha otsas, tööd ei ole ja istute kusagil hotellitoas ja ega see vist ka puhkusele. Noh, see on jällegi parem variant, kui seal kuskil võõral maal maha surevad. Aga ka sellega peab arvestama, et selles mõttes reisikindlustus tasub kindlasti teha. Nii, aga selle tei. Teine pool on loomulikult siin ju saab öelda, et turismisektorile on omad ootused ja omad sellised õigustatud tegutsemisviisid, et see, mis juhtus selle kuulsa peaministri ja tema kaaskonna reisiga Soome ja Rootsi, mille puhul siis majandusminister pidi tühistama selle lennupiirangute käskkirja ja kus siis suure hurraaga unustati ära, see. Sellest hetkest alates on ka tšarterlennud Euroopa liidust väljapoole Türki ja Egiptusesse võimalikud ja kus turismifirmad hakkasidki müüma, et teisest küljest jällegi ega ei ole ka ju turismifirmadele midagi ette heita, et puhas selline noh, ütleme siis ärimudel, et kui ei riski, siis shampust ei joo. No seal on teine variant täpselt ette, et on siis üldse üldse mitte midagi teha ja siis võib ka kohe piinlikust kotti panna, mina olen antud juhul leian küll, et, et turismifirmad käitusid vastavalt riigi tegudele ja pigem oli oli ikkagi ikkagi see viis, kuidas sisuliselt haneks tõmmati praegu see, mis tuleks, mis on selliseid kliente kritiseeritav. Sulev, kuidas, kas siin ei ole ärieetika ja moraaliküsimusega tegemist, et kuidas meil on, kas peaks pingutama ikkagi ühiselt, et kui mõelda tegelikult seda teemat laiendada, et meil siin vist on see nädal, kus on need klassikalised hullud päevad ja osturallid ja mis iganes, et kui vastutustundlikud on Eesti? Ettevõtjad on Raske on selle kohta öelda, et minu meelest on asi natukene nagu ülepea läinud, et me näeme väga vastandlikke sõnumeid. Ühest küljest ma näen, et Stockmanni kaubamaja korraldab hulle pääle sellele aastale ainult siis e-poes ta tegi seda kevadel kevadel väga lihtsal põhjusel, siis kaubanduskeskuseid kinni, suured kaubamajad ja nüüd teeb uuesti lindora laat, mis on Lõuna-Eesti selliseid sügise tähtsamaid üritusi, head sellel aastal ära ikka oma suus ja kuigi vabas õhus ja samal ajal siis ma lähen seda ostuhullust, et toimub Viru keskuses, mingi poetorm toimub toimuvad vasturalli siis kaubamajas, Tartus, Tasku ja kvartalil on ühised allahindlused, Selveris on laadapäevad, igal pool on muud sellised mustad müüdid, et rahvas ikka käib seal täiesti nagu kõvasti. Ja kõigi terviseamet ütleb, et neile ei meeldi need asjad, et käige parem e-poes, siis see käitumine on nagu täiesti teistsugune, et hirm on kuhugi nagu ära kadunud, et ma näen küll, et kuidas maske kantakse, et ma olen ise käinud mõned korrad poes, panevad maski pähe, olen vaadanud seda, neid pilte, kus peaminister ja president said kokku ja nad kandsid mõlemad maski, eks ju, või siis Jaak Aab andis sellel nädalal ERR-ile usutlust, tal oli mask peas, vanasti ta oli nagu vähem näha. Aga aga inimesed on ikkagi kuidagi väga julgelt praegu ja, ja nad on julgeks sellepärast et noh, kuigi nüüd suremust on jälle tulnud, siis need on vanad inimesed, need on need 80 aastat ja vanemad, kes on neil meelses koroonaviirusega lahkunud, et enamus on noored, inimesed põevad selle haiguse suht kergelt läbi ja siis see selle hirmu nagu kuhugi ära peletanud. Jah, ma just saateks valmistudes vaatasin korra sedasama osturallikataloogi või siis laadal päevade reklaam siis lehte, et mitte kusagil ei ole kirjas. Kui tuled, siis tea, et praegu on ikkagi viirusaeg, et soovitame kanda maski ja tegelikult meie kaupu saab kõiki sellida ka e-keskkonnast, et mulle meenub kevadet, väga palju valitsust kritiseeriti selle eest, et miks pandi suured kaubanduskeskused kinni, et tagantjärgi mäletan, kevadel uurisin ka seda, et kuidas jõuti otsuseni, et sulgeks siis needsamad suured aatriumis. Kui poel oli eraldi tänavalt sissepääs, siis pood olla avatud ja see põhjus oli just seesama, et lõpuks politsei ja piirivalveamet tegi valitsusele toona eriolukorras selle ettepaneku ja kauplustel palun nii, et kuna koolid pandi kinni, siis kogunesid Sinaatriumitesse koolist siis eemale jäänud õpilased, kellel oli ju igav, midagi oli tarvis teha, isegi mänguväljakut pandi kinni, seda valvati ja kauplustel paluti, et palgake juurde lisaturvamehi ja tagage, see, et seal need noortekambad ei koguneks, kauplused ei teinud seda ja lõpuks oligi siis politsei ja piirivalveameti nii-öelda soovitus valitsusele õied paneme kinni ja nüüd me näeme nagu seda sama sammu, kus kaupmehed rääkisid kevadel, et me oleme väga vastutustundlikud. Ja praegu sellest vastutustundlikkusest ei ole väga midagi, et noh, kauplustes on küll desovahendid, mis on juba pool võitu, aga et tuletaks seda inimestele meelde või kuidagi siis omalt poolt midagi ka pingutaks, et, et see on nagu Mis on puudu, see maski kandmise kohustus oleks ma kohustus, ütleme soovitus, range soovitus oleks tegelikult ikkagi väga kasulik, kui kaupmehed seda ütleksime, ilma maskita sind ei teeninda näiteks see võiks olla päris kasulik. Desovahendeid ei ole muuseas, igal pool igas poes ma olen ka käinud sellises poiskusele taga otsinud, no ei ole lihtsalt. Või on see pudel, hakkas ta tühjaks saanud? Teisest küljest jällegi jällegi sõltub niimoodi isiklikust kogemusest, aga ma olen ise küll tähele, et just viimaste nädalate sellised ärevamad sõnumeid on mõjunud poes. Küllap olen käinud valel vales kohas valel ajal, aga olen just näinud seda, kuidas inimesed jälle seisavad järjekorras kahemeetriste vahedega imestanud ja leidnud, et oi, küll on vahva, et väga mõistlik tegevus väga mõistlik. Tegevusalalhoidlikkus praeguses kriisis tõenäoliselt viib meid edasi, et see ütleme, valetamine ja vassimine, et lihtsalt siin üks poliitik ütles ka, ütleme selline muigelsui, et need samad inimesed, kes praegu võitlevad, et nad saaks kooli vahel ehkki minna, et nad on juba konsulteerinud ka õiguskantsleriga või siis õigus nõustajatega, et kas, kui sealt nüüd lastega tulla, siis teadupärast laste õigus haridusele on põhiseaduslik õigus, see on tegelikult universaalne inimõigustest tulenev. Et kas oleks võimalik hakata protsessima riigiga, et kui sealt Türgist nüüd tulla, et kas lapsed peab kooli laskma. Et ma ei välista, et me ühel hetkel õigusriigina läbime ka tegelikult selle vaidluse veel. Vaata, teine teine aspekt ongi, et pildi asjaõiguslikule on veel, on see riigisõnumi tugevus, näete, kui eriolukord kehtestati, siis oli vist Katri Raik, ma võin eksida, aga kes just kirjeldasid, miks oli väga tähtis Ida-Virumaa kontekstis, et kui sealsed elanikud öeldi, vaatasin aru, et teha nii nagu soovitati midagi? No siis see soovitus, soovitus, aga kui ikkagi riik andis käsu, et nüüd on asi tõsine, siis hakati seda järgima, nii et võib olla puhtsõnumina paraku teatud hulgale elanikkonnast vajalik, et kuskilt tulebki välja mingi ametlik keelde käsk. Kahjuks. Selle nädala üks olulisi sõnumeid oli, muuseas, mille terviseamet ütles, oli ka see, et õpetajad levitavad haigust õpetajatelt levib seeni teistele õpetajatele kui ka lastele, et see oli minu jaoks selline natukene uudne, ma arvasin kogu aeg, et see asi liigub, vastupidi, tulin täielikul eksiarvamusel. Ja nüüd me näeme ka Lätis seda läbi, näiteks on üks suur puhang, kus õpetajad käisid koos ekskursioonile, siis nakatusid ja seal on kümnetes koolides juba seal haigus sees, et noh, me peame kõige sellega arvestama, aga kuidagi ju peab see elu edasi minema, et peab ettevaatlik olema. Jõustub elanud viimased mõnusate soojad päeva, kus saab olla väljas, teha väljas üritusi, see lõpeb kohe otsa. Tervise teemale täna tõmbame joone alla, aga meil on selline saadeta, ülene dialoog ka, et eelmisel nädalal arutleti rahvateenrite siin teises koosseisus riigieelarve teemal kõlas ka ettepanek, et riigikogu peaks hakkama suure manitseja initsiatiiviga riigieelarvet koostama. Et noh, siin vastuargumendina võiks muidugi küsida, et kas me tõesti oleme valmis tegema sellise võimenduse katuserahale, et kui praegu me näeme seal paar miljonit jagatakse katuserahaks siis kui sarnane india võimekus riigikogus saaks siis rahalise tuule juurde, et kas me oleme valmis elama ühiskonnas, kus 30 miljonit 300 miljonit või kolm miljardit jagatakse katuseraha printsiibil, et see on selline, siis ütleme saadet ülene vastuargument ja seal võib-olla kui veel tehniliseks muutuda, siis paljuski ju riigieelarve ongi oma olemuselt selline tehniline dokument, kus kantslerit ja ametkond pikem koostavad. Ma ei mäletanud, kas see oli 95 protsenti riigieelarve kuludest, laias laastus on ju seadusega paika pandud ja kus tulebki põhimõtteliselt sellist tavalist exceli tabeli loogikat teha, noh, mis ei tähenda muidugi seda, et lõppkokkuvõttes kõike saab muuta, seadusi saab muuta. Vive kuskile varem silma arv 82 ja kolm aga olemas niisama et riigieelarve on ikkagi väga suures hulgas lukuse väljend india võimekusse. Väga meeldis, et ma kindlasti tahaksin igas aspektis, et tegelikult parlament reaalselt osaleks märksa rohkem seadusloomes, kaasa arvatud riigieelarve seaduse koostamisel. Kuid katuserahad olemuslikult, et on siiski midagi, millele vähemalt meie sil Päevalehes oleme alati selgelt vastu seisnud. Jah, me saame aru, et, et see on mingisugune viis tugevdada pealinna sidet võib olla kohaliku eluga, aga ta võiks käia natuke loogilisemata rada pidi, kui see, et ühele saadikule mingi projekt lihtsalt väga meeldib. Sellel nädalal tegi ühe olulise avalduse IMF ehk siis rahvusvaheline valuutafond, et see organisatsioon on alati riike kutsunud üle kasinusele ja eelarvedistsipliini jälgimisele. Ta teatas siis, et sellised rikkamad riigid võiksid tõsta hoopis oma kulutusi, et nad ei pea muretsema oma võlgade pärast, nii palju, et ajalooliselt on hästi madalad intressitasemed, seda võiks ära kasutatud, võtke laenu ja investeerida, et see aitab teil siis räsitud majandust turgutada ja panna hiljemal õitsevad, seal oli üks Financial Timesile andis üks asedirektor usutluse ja seal meenutati siis kuulsalt Kinsi. Sellist soovitust, et noh, et kriisi ajal võiks ju riik lihtsalt palgata inimesi auku kaevama ja siis pärast kinni ajama, noh, ta ütles, et me ikkagi sellist asja ei taha teha, et mõttetud tööd ei ole vaja selliseid korralikke investeeringuid küll aga samas andis ka see IMF siis välja hoiatused, sellised vaesemad riigid. Ja nemad ei tohiks sellega üle pingutada, et nad, meie oleme nüüd sinu siis ikkagi võime ennast lugeda rikaste riikide sekka, et me oleme OECD liikmed ja president Tammel saade kooritseedee juhiks, et meie peaksime samamoodi rohkem investeerima. No kui nüüd veel selle nädala eelarvedebati juurde tulla, siis loomulikult vaieldakse selle üle, et millal naasta eelarve tasakaalu juurde kui palju laenata, milleks seda laenu kulutada, et ega parlamentaarses debatis see pole kuhugi kadunud, aga üks suur probleem, mis on kogu aeg räägitud, et see riigieelarve vastuskiri ja noh, eelarve ise on ju tegelikult mõned tabelid, aga seletuskiri on see suur tellis ja võeti veel vastu ka eelarvestrateegia. Ja mis on probleem, et sel korral ehk rohkem, aga on selgunud tegelikult järgmise aasta eelnõu ja need poliitilised lubadused meil, mida meile on reklaamitud, need ei ole faktiliselt jälgitavad, et ma ise puutusin sellel nädalal kokku, kui näiteks saates stuudios on peaminister kolleeg Müller küsis siis peaministri käest, et miks Haapsalu raudtee, mida küll valitsus ise nüüd juba põhimõtteliselt kutsub juba Hiiumaa raudteeks. Sest mõned kilomeetrid viiakse sinna sadama suunas ka ja noh, kui on juba sadamas, siis järelikult on ka Hiiumaal see raudtee teoreetiliselt aga naljad naljadeks, et miks on nii vähe raha, et kaks miljonit eelarve eelnõus, kui vaadata, ei olegi rohkem raha ja siis peaminister parandab, ütleb, et tegelikult on 34 miljonit veel, et kust te selle ära unustasite võtan siis järgmisel päeval või tegelikult sama päeva õhtul juba eelnõu seletuskirja ette otsin, ei ole seda 34 miljonit ja selgub, et on veel mõningaid selliseid investeeringuid, peaminister rääkis ka siis vesiniktehnoloogia miljonitest, mida ka eelarves kirjas ei ole. Samamoodi noh, eelmisel nädalal opositsioon tõstatas Aivar Sõerdi suu läbi siis selle Tallinna haigla teema, mida ka ei ole kirjas. Järelikult meil on nagu selline me ei saa avalikku debatti eelarve osas pidada võrdsetel alustel, et meil on olemas siis inimesed, kellel on olemas mingisugused tabelid kus rohkem informatsiooni kui meil ja eelarve kulutused, avaliku raha kulutamine, see võiks olla küll avaliku debati osa, et minu meelest, kui noh, ütleme Nõukogude Liidu lõpuaastatest midagi üldse õppida, siis Gorbatšovi see avalikustamise või glasnost programm. Et selle võiks küll nagu ikkagi ka tänasesse Eestisse tuua, et, et selline maksimaalne avalikustamine, et me saaksime avalikku diskussiooni pidada võrdsetel alustel, et ei ole niimoodi, et on eelarves kirjas kaks miljonit, aga tegelikult kusagil laua all on veel üks paber, kus on mõned miljonid veel leitud. Ühest küljest muidugi on alatu D nendele, kes on valitsuses märgatavalt lihtsam pidada taolise debatte, kuna nende käes on lihtsalt tänu sellele, et ta on nende käes, on riigivalitsemise hoovad väga palju rohkem infot, et see, see, kuhu jääb alati niimoodi olema, aga see, mis sa tõstatasid, on, on iseenesest väga huvitav, ma ei ole nendele sellistele nii-öelda numbrit avalikule puudumisel siiamaani. Peaminister oma kõnes riigikogule, kui ta eelarvet tutvustas, rääkis, et tulude-kulude vahe tuleb sellest, et meil on kahe miljardi eest järgmiseks aastaks investeeringuid ja kui need investeeringute numbrid seal eelarves siis kalkulaatoriga või exceli tabelisse kokku lüüa, siis ei tule kahte miljardit, palusin ka opositsioonisaadikutele üle arvutada, jõuavad täpselt samale tulemusele, ehk siis noh, retooriline küsimus on see, et kus see miljard on, et mis on investeeringutele sest puudu ma tean küll vastust, et tõenäoliselt seal suur osa nendest numbrites on Euroopa majanduse taastekava raha ka nii-öelda siis täidetud, aga seal see häda on ju selles Euroopa parlament ei ole ju seda taastekava heaks kiitma. No just, ja taastekava tuleb ikkagi ennekõike prioriteetidega siis rohe või digimajanduse näiteks, kas, kas siis kas siis haigla on on kumb nendest, et kas digimajanduse rohemajand? Vaata näiteks raudteedki, noh, et me arendame seal näiteks Tallinn-Tartu vahel raudteed ja samal ajal ka neljarealist maanteed, et noh, kas Eesti on parajalt nii jõukas nagu mõlemat korraga arendada ütleme Tartu suunas võib-olla, aga ootame siis Haapsalu, et kas ta on selleks nagu võimeline. Ja mulle iseenesest raudtee väga meeldib, et näiteks Tallinna linna sees on rong kõige kiiremini liikumismeetod. Trom on ka väga mugav, aga aga mul on ka meeles, et meie keskerakondlik linnavalitsus lubas kunagi viia trammi kõikidesse linnajagudes kuidagi nagu väga seisma jäänud. See plaan juba mingi kümmekond aastat vähemalt seisab, ei ole kuhugi jõudmata. Jah, et noh, mõnes mõttes, eks see meie elu ju kergendaks, kui Euroopa parlament oleks selle majanduse aastakava vastu võtnud ja saaks ka avalikult siis need tabelid avalikustada ja öelda, et sellel on see rahaline kate olemas, sest ega noh, see poliitiline, selline kuldne lause, et kuni kõik pole kokku lepitud, pole miski kokku lepitud, et tõenäoliselt eelarveasjade puhul kehtib väga hästi, sest kui ühel hetkel ikkagi see taastekava ja ka siis seitsmeaastane eelarveraamistiku avatakse, siis ei tea ju keegi, et mis sellest saab, et äkki see riikide jaoks tus, erinevate kuluridade jaotus, kõik veel avatakse ja muudetakse, aga siis nüüd ongi küsimus selles, et kas laskmata karu nahka saab reklaamida ja müüa, et, et see on see küsimus ja, ja Euroopa puhul pigem mulle tundub ka, et, et selle taastefondi hädaks võib ühel hetkel kujuneda see, et kui tõesti saabub vaktsiin ja majandused hakkavad ise taastuma, et et äkki seda abiraha siis sellisel ula sellises ulatuses enam ei olegi tarvis, et siis võib-olla oleks juba tarvis nagu teisteks tegevusteks, et noh, see on see Euroopa Parlamendi selline pigem enesekehtestamise küsimused, et tuleb aru saada ka sellest, et ühel hetkel, kui ehitussektor juba tööd ja leiba kusagilt ise saab, et minna sinna veel nagu suurte miljarditega, nii et, et ei pruugi just olla nii-öelda kõige ratsionaalsem, lihtsalt saame ehitushindade tõusu. Jah, pandeemia on suur mõistatus, tema ulatust ei tea keegi. Sekretär klassikaline dilemma, et kui praegu on mõned hektarid suure löögi all, siis nende toetamine aitab neid ellu jääda, aga samas võita hoida üleval ka dinosauruse, kes oleks paras saata õigustatud siis kivistumisele. Kuulge, väiksest rahast ka, et see on vist paratamatu, et kui ka siin püüdsime rääkida miljarditest ja kui ongi üle aegade kõige rohkem raha igasugusteks tegevusteks tulud kahanevad, aga kulud isegi kerkivad, et aga kui siin seda avalikku debatti vaadata, siis ollakse valmis rääkima ühest võhma lähedasest kergliiklusteest jõgeva pühakojast, et miks see nii on, et kui eelarvest räägitakse, siis ütleme selline katuseraha 100000 Antsla ranna kordategemiseks seal nagu hoomatav suurus, aga kui räägitakse 40-st miljonist vesiniktehnoloogia arendamiseks, et noh, et ei teki küsimust, et miks just 40, mitte 45 või hoopis 60 Hirmude katuseraha õigustajata üks suure argument olnud kogu aeg, et teie siin nagu mõni isegi väidab, et seal antud teadlikult ajakirjandusele kont hambusse, et närige neid sadu tuhandeid seal. Ja siis ta ei esita liiga palju küsimusi päris suurte summade kohta. Aga. Ehk siis see Jõgeva kirik võib olla teadlik valitsuse provokatsioon või? Ma miskipärast vaadates praeguse valitsuse suundumusi, arvan, arvan, et mitte, kuna kuna nii-öelda kristlik kirik on seal nii mõnegi ministri seas väga kõrges hinnas, siis see võib olla see, et on võimalik ja teeme üldse, praegu on olla. Ma arvan, et raha jagav minister üks parimaid hetki kogu Eesti ajaloos, kuna seda raha tõepoolest tuleb nii palju ja ja keegi väga palju ei ütle, ei ütle seda, mille ta tingimata kuskile mujale vajada, kui tingimata vaja, küll siis leitakse sellest laenud laidu rahas, kuskilt mujalt ka seda Mina käin üsna tihti Jõgeval ja ma ikka näen, et reaalselt see kirik veetorni asemele kerkib, et seal on ka juba ristotsas mõnda aega olnud, seal pidi torni avamine isegi vist septembri lõpus toimunud kuskile edasi. Et miljon on ka väga suur summa, millest inimesed aru ei saa, aga, aga miljon kirikule nagu aru saada võrreldes mingi suvalise vesinikutehnoloogiaga suvalise selles mõttes, et enamus inimesi ja ka sellest mitte midagi ongi niimoodi, et kui sul on, ütleme, ei ole vahet, kas on 751 miljonit või 750 miljonit. Nii pisikene vahe ju, aga kas miljon või või mitte, miljon, see on tegelikult jällegi. Mis asja puhul väga suur summa, aga kõige suurem küsimus võib-olla ikkagi on see, et kas kirik ise Kuidagi on ühiskonda nii ärritanud, et kõik, mis on kirikuga seotud, tekitab mingis sotsiaalses rühmas vastupanusoovi ja soovi hoopiski kirikule. Kätte näidata, no esiteks muidugi ei peaks olema minu meelest kohe mitte kuidagi riigi ülesanne kirikuid ehitada või ajaloolisi hooneid hoida neid, et säilitada seal on debati küsimus, et tõepoolest ma naga koguduste käes, kes võib-olla ei suuda meie pärandit hoida, et kui võib-olla peaks riik tuleb appi ehitada uut kirikut. Meil ei ole riigikirikut. Kristlaste osakaal on umbes 10 protsenti, no mõned väidavad ka natuke teistsugused numbrid, kes käivad võib-olla kord aastas jõulude ajal kirikus, aga ütleme umbes kümnendik ehk siis mil millest tekib see vastuseis, ongi see, et tegemist on võib-olla neile mitteusklike jaoks paljuski üsna sellise tugevalt ennast kehtestada üritava survegrupiga ja loomulikult tekitab igasugune survega Kodutoda toda, kas see ei ole kuidagi siis usuline diskrimineerimine, ma mõtlen, et kui me võtame, noh, kirik on tegelikult osa kolmandast sektorist ju mittetulundusühing oma olemuselt. Et spordiklubi, kui spordiklubil on raha uue spordihalli ehitamiseks tarvis, siis enamasti omavalitsused ja teatud puhkudel ka riik on raha panustanud. Kas ka ei tohiks? Ei, no riik võib ikka minu meelest, miks tohib, tohib ikka, aga aga ega siis neid uske juhataja julailt võrdselt. Et noh, ma kujutan ette, et moslemid võivad praeguse valitsuse juures käia mošee seal isegi ehitusluba, mitte midagi, see nende nendele ei anta või noh, et satanistid on üritanud ennast registreerida Eestis ikka väga palju kordi ja null tulemuseks, et ega kõikidesse uskudes ei suhtuta võrdselt Eesti vabariigiga. Kuigi meil peaks olema selles alas võrdsus. No just nimelt, et ikkagi ennekõike selline nii-öelda reeglite läbipaistvus ja minu meelest ei, oleme küll pidanud muuhulgas läbi avalikku debatti selle koha pealt, et kuivõrd me peaksime nii-öelda riiklikul tasemel just nimelt Luteri kirikult ülal pidama taarausk ütleme. Nende hiidema vanade Iideeaa Raidonistega käib kogu aeg ju probleem, et metsapealsed ütlevad, et kuulge, enam ei tohi minna pühapaiga kallale, aga ikka minnakse. Aga samas jällegi on selge, et usk on kasulik, see aitab inimese aitab rõõmudel, aitab raskustes ja kuigi me oleme ilmalik riik, kirik ja riik on lahus, eks, ja siis noh, usk on kasulik. Kultuuriruumi küsimus paljuski, et kes me oleme, kust me tuleme, millised on meie eetilised moraalsed väärtused, aga nüüd ma saan aru, et see selles debatis tegelikult, mis siis tuum on, on see, et ei tohiks olla mingisugust eeliskohtlemist võrdsetel alustel küll, et see on just see, et, et kui kirik ühel hetkel hakkab raha saama igaks asjaks, mida küsib, et siis see on ühiskondliku debati kohta, aga, aga nüüd, kui vaadata ka seda kristalliseerunud arvamusi, siis öeldakse, et aga kirikul ei tohiks üldse raha anda, et kas me ühel hetkel ei või ühiskonnas jõuda sellesse kohta, kus tegelikult kristlasi hoopiski hakatakse taga kiusama, et mulle meenub siin näiteks Mari-Liis Lill, hiljuti kirjeldas raadio kahe saates sild viltu, et kuidas tema on küll tähelepannu neid tähelepanekuid teinud, kus kristlaste lapsi kiusatakse taga. Noh, siin on ka üks häda oli selles, et peapiiskop Viilma tunnistas ju, et see keskorganisatsioon ei ole üldse Jõgeva kiriku rajamiseks riigilt raha taotlenud, et seal oli rohkem olisi Aivar Kokko selline sooloütleme, et kes oli selle sinna Ei võrdlev vist ma saan aru, on veel teine versioon, et on ka üks endine regionaalminister Janek Mägi, Keskerakonna juhatuse liige, kelle valimispiirkonnaga on ka tegemist. Aga keegi ju ega ei lähe ja ei ütle, et ei mina seda, seda raha sinna ei toonud, sest lõppkokkuvõttes nii Mägi kui ka kokku võivad selle eest võib olla ühe või kaks lisahäält saada. Jah, aga narr oleks muidugi, kui see raha nüüd ära võetakse. See kirik jääbki valmis. Vähemalt et tehke lõpuks ta valmis vääralt ühepoolselt üles lihtsalt meelde, kuidas ühes kiriku ehitamisega oli ka väga terav diskussioon ühiskonnas siis, kui, kui Lasnamäele ehitati jumalaema kiirestikuulja ikooni kirik ehk siis see, mida ta ehitas, siis Edgar Savisaar ja, ja mis seal ilmselt Lasnamäe elanike hingeliselt paljudele vägagi vägagi vajalik, aga see tekitas, ütleme siis eestikeelses sootsiumis väga vastakaid arvamusi. Ehk siis see keskne küsimus on selles, et kirik ei peaks ennast siduma kui riigivõimuga olema selles mõttes mingisuguses eri suhtes kui võtta aluseks ka see põhiseadus, et meil ei ole riigikirikut, aga siis ikkagi seda noh, ütleme siis usulist diskrimineerimist või selle vastu võitlemist ühiskonnas ei peaks ka olema, et saan, saan ma aru, et see umbes nii Võiks olla jah, aga ma ikkagi ikkagi peale lõplex ei saa aru, kust tulevad mingisugused väited kristlaste diskrimineerimise kohta pigem kui võimalik, võimalik, et seal on see nagu nagu ameeriklased, kui sa kuskile väga hea argument, et usuvabadus tähendab seda, et kui mina soovin mingeid, kuidas teha, teha, siis mind ei tohi takistada mitte see, et kui mul läbi käsimeelsema keelega sul seda midagit teha, aga midagi sellist nagu praegu ei ole, ma saan aru, kus praegu näiteks tuntud küsisin, kust tekitab kirik selliseid teravaid vastasseise on justkui ta niimoodi noh, selle juures veel, et riigi käest raha saada võtab ka väga aktiivselt sõna teemal, missugune riik peab olema näiteks sel nädalal kõige, aga paljud arutasid Urmas Viilma intervjuus ei ole mingi Proclanatsioon, andis intervjuu, tema käest küsiti, mida tema arvab õigete asjade kohta ja tema vastas sellele, et selles mõttes on kõik nagu, nagu korra seda aktiivselt ei sekkunud. Aga noh, seal oli umbes laused, et kui, et ma pean pühakirja kõrgemaks kui ja põhiseadust ja nii edasi, et katsume panna kasvõi kontekstid, kui mõni islamivaimulik Jutakse, tema peab koraani kõrgemaks Eesti seadustest, siis milline pahameel selle peale tekiks laiemalt, niiet. Jääb paraku mulje, et kirik tahaks ette kirjutada ka neile, kes ei ole koguduse liikmed, mismoodi elu elada ja et praegune valitsus kuulab neid rohkem kui mõned varasemad, mida näitavad rahaeraldised ja see loomulikult tegid, tahab inimestesse tõrjereaktsiooni. Mina lugesin sealt hoopis teist asja välja, tema ütles, et pühakirja ei saa muuta, aga muutused põhiseadust ja kui pühakiri ongi tekst, mida ei muudeta. See on sul pühakirja mõiste. Mina sain vähemalt niimoodi aru. Jah, ja see üldine küsimus on ju ka see, et kas kirikul peapiiskopil, kas neile laieneb sõna- ja arvamusvabadus, et kas nemad tohivad seista oma veendumuste ja tõekspidamiste eest, et seni kuni põhiseadusliku korra piires tegutsetakse, sihvist tohib? Ja muidugi võtke, minu hinnangul on kirik enne ennekõike head üks üsna suurearvuline, aga ühiskondlik survegrupp, et me meil on karskusseltsid ja kõik muud, kes võitlevad mingit oma põhimõtetest. Lõppev nädal on meile andnud kaks poliitilist arengut, et kui me siin kiriku teemani jõudsime, keegi meist ei tahtnud välja hääldada ka seda kiriku, siis noh, ütleme jäika positsiooni, mis puudutab siis abielu ja, ja, ja siis suhtumist samasoolistesse. Aga et kui eile teatasid rohelised, et nemad oma programmi siis kirjutavad sisse, et abielu on kahe täiskasvanud inimese vaheline liit, siis täna koguneb Eesti 200 ja ma olen näinud nende programmikavandite, nad võtavad vastu ka uue programmi ja see ütleb niimoodi, et samasoolised paarid peaksid saama abielluda, ehk siis meil on ikkagi see poliitiline nihe toimumas. Kui meenub ka siis sotsiaaldemokraatide noortekogu on ikkagi siis oma põhimõtteks võinud just võtnud just sellesama asja, et kaks täiskasvanud isikud, sõltumata soost, võiks olla siis perekonnaseaduse mõttes abielu huvitavad ajad on saabumas, et tundub, et ikkagi see, see, see poliitiline debatt ainult saab ja saab hoogu juurde, et, et kui siin keegi lootis, et see teema pühitakse laualt ära, siis see on ikkagi poliitikaelu keskse keskmesse tõusnud ja EKRE on saanud selle, mida ta on tahtnud. Nojah, aga siin on kõik, hakkab pits sellest, et mida abieluna võtta, et kas see on siis ütleme, kristlik leping või see on selline tüüpiline tsiviilleping, et ega isegi siis, kui riik ütleb, et ta on lihtsalt kahe täiskasvanud inimese vaheline abielu, et et ega siis see ei tähenda, et kirik peaks selliste laulatustega nuusalanna moslemitele öelda, et kaks meest võivad abielluda, ma ei ole veendunud, et nad oleksid sellega nõus. Aga küsimus on just selles, et see teema nagu ei lähe laua pealt ära, teema loomulikult ei lähe laua pealt ära, kui kui valitsus viib ette koalitsioonile pess kokkulepitu ja selle mingil kujul nii-öelda siis rahvale arutamiseks viib, no siis elage nagu varianti, et siis on, on varjendide, kas debateerida selle üle, mis on selle küsimuse sisu, mis vormistada, esitatakse debateerida, selle üle kasvada tohiks panna üldse rahvahääletusele, ehk siis kas või enda südametunnistusega inimene seda boikott pliks hübriid debateerida selle üle, kas võiks ta olla mingil muul ajal, mitte kohalike omavalitsuste valimistega, koosneb, mitte hägustada seda sealset sotsiaalseid valimisteemasid. Ta näitas ka nendele, kes kutsuvad üles boikoteerima, oleks võimalik teha eraldi, mitte siis nii-öelda jääb inimestele segast, muljetab kas ma siis nagu valima ka minna ei tohi, ehk siis noh, neid neid küsimusi on aga see teema parata, kui sunnitakse meile lihtsalt peale. Nii. Kui me siin juba eetika ja moraaliteemade juures oleme, siis Sulev, kui meile saate teemasid kokku leppisime, siis tegid seda juttu ka sellest, et võiks rääkida natuke kõnepoliitilisest eetikast ja moraalist, et see nüüd on muidugi omaette kategooria, et see vist on väga loominguline tegevus. Ja ajendiks oli siis üks lugu, mille me Ekspressis avaldasime, rääkis Isamaa liikmest Valter vahast, keda süüdistatakse selles, et ta peksis ühte inimeste pärast, kuidas veel tema peale äärmiselt näotu tegevus. Tavaliselt mida teevad poliitikud selle peale, Nad tunnistavad süüd või, või kui nad isegi tunnistasid, siis nad vähemalt tõmbuvad poliitilises tegevuses tagasi, aga, aga siis pärast selle tegevuse avalikuks tulemist Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder kes on muuseas selle mehega, siis KOOS Viljandi volikogus teatas, et tegemist on sügava inimestevahelise suhtega mille tausta tema täpselt ei tea ja selts selliseid väga, väga imeliku mulje. Tolle päeva õhtu tõi muidugi seal muutusin. Saha kommunaalpoliitik siis teada, seda astub volikogust tagasi, astub erakonnast välja. Prokuratuur ütles, et nad uurimine, mis oli selleks ajaks oportuniteediga lõpetatud ja see läheb siiski edasi. Et see võttis teistsugused pöördeid, et selles mõttes nagu oli ajakirjanduse kajastamisest kasu. Aga ta tõstatab küsimused. Mida siis võib poliitik teha ja mida ei või et kuidas on nagu eetiline käituda, et minu meelest oleks olnud sellel Valtra vahel nagu parem kasulik need sammud astuda mitte siis, kui ta, kui ta kuulsaxell No seal oli veel üks teine, teine dimensioon ikkagi minu enda hinnangul kirik või keegi kasutab teise kallal räiget füüsilist vägivalda, siis see asi ei peaks mitte kunagi lõppema niimoodi, et, et noh, põhimõtteliselt inimene karistusest pääseb, et et sellise vägivalla kultuur võiks olla taunitav vähemalt nii-öelda ka seadusandja poolt. Ta kõigepealt lubaduste siste täitvate võimude poolt või korrakaitsjate poolt ikkagi nagu märksa märksa rohkem, et ma ei usu, et seal oli praegu põhjus see, et tegemist oli kohaliku poliitikuga ja mingisuguse leiad onupoja poliitika pigem lihtsalt viitab see, et title, aga tihti vaadataksegi kellelegi vastu hambaid andmisele läbi sõrmede või jätame selle teise teoselt kõrvale, siis. Ja aga sa ei taha, et selline inimene esindab sind kuskil poliitilisel tasandil kasvõi ütleme see, ma eeldasin, et ta peaks riigi tasandil, elame ka kohalikul tasandil, et on ka teine näiteks näide hästi kuulus ka mõne nädala jooksul toimunud, see on siis üks Paide linnavolinik, kelle alaealine kasupoeg võttis öösel Porsche. Sõbrad pardale, sõitis paides Pärnusse hamburgeri, sööklasse, tuli tagasi, jäi politseile vahele, kihutas siis võmmidest ära 200 kilomeetrit tunnis kohaga ja lõpuks tegi veel ka avarii, eks, et see auto siis kuuluse linnavolinik Jaanistiku firmale. Et mida, kuidas, kuidas see mees käitus, et mulle tuleb meelde näiteks, et kui riigikogu liige Jürgen Ligi sai teada, et tema poeg on jäänud vargusega vahele siis ta astus riigikogu liikme kohalt tagasi, ta oli parajasti siis Reformierakonna fraktsiooni esimees. Jürgen Ligi on nagu teinekord tagasi astunud. Skandaaliga ta julges Jevgeni Ossinovski kohta mõned krõbedad sõnad öelda vastus rahandusministri kohalt tagasi, et nad erinevates parteides on erinev suhtumine. Seesama tikk on ka muuseas Isamaa Isamaa liige, eks ju. Samas jällegi kunagi oli Isamaa. Noh, meenutame Viktor Niitsoo, püüdis ahistada hotellitöötajaid ja pruurineeris nurka, et kui see välja tuli ajakirjanduses, siis visati ta kohe pikema jututa parteist välja. Mäletame paar aastat tagasi oli skandaal, kus sama isamaa ju värbas suure hulga kuritegeliku taustaga inimesi teatud poliitilistel eesmärkidel, siis ta pärast ka meedia käis veel üle ja kõiki neid nimekirju, kus tõiga igas igas parteis oli niimoodi üsna hiljuti tee kohtulikult karistatud inimesi ja tol hetkel tõstate käed üles. Et ega me jõua kõike kontrollida. Suurem osa erakondi siiski muidugi tegi sellel hetkel ikkagi õiged järeldused ja need inimesed. Nimekirjadest eemaldati. No isamaad Isamaa tegi ka õige järelduse selles mõttes ta tahab nüüd edaspidi lihtsalt nende kurjategijate nimesid. Salastada. Nii ja saate lõpuks ma küsin rahvusvaheliselt kõige enim küsitud küsimused, kas koroonaviirusesse haigestunud ja iseenda haiglast välja kirjutanud Ameerika Ühendriikide presidendile koroonaviiruse diagnoosi saamine ja elu selle viirusega võib tulla kasuks ja see võib aidata ta lähemale teisele presidendi ametile või Trumpi jaoks ikkagi koidab nendel valimistel teine koht. No mis puudutab seda viirust võimalik, võimalik, et tal õnnestub enda mingitel soet toetajate seas tekitada, lihtsalt veel tahtmist ei olnud, aga kas siis kaastunde vastupidi, need seetõttu, et vaadake tugevamale. Ma sain kõigega hakkama. Välja tulla. Küsitluse praegu viitavad sellele, et kõikide mani markereid, mis nagu tagantjärele kui einestada eelmiste valimiste ajal öeldi, et ta võidab kindlate, tegelikult võitis trump ka kõik need markeri. Praegu on hetkel Trumpi kahjuks ehk siis kui räime korda nii suur üllatus, ei julge keegi midagi kindlat väita, aga hetkel õnneks ja teise kohal. Mina ei julgeks siin minti midagi ennustada, et seal nii segane värk nagu kulli ja kirja viskamine see võib nii ja naapidi minna. Ja tundub, et lisand on sellesse Sulevi koolkonda, kes ütleb. Ennustamine on tänamatu tegevus, aga rahva teenrid sellega lõpetavad, järgmisel nädalal on stuudios lisaks minule ka Urmet Kook, Evelyn Kaldoja. Suur tänu täna Krister Parisele ja Sulev Vedler ile kena nädalavahetuse jätku teile kõigile.