Vikerraadiotüüblid. Tere, hilishommikut on kolmas oktoober ja eetris rahva teenrid, mina olen Huko aaspõllu ja minuga koos saates Merilin Pärli rahvusringhäälingust tere ja Martin Schmutava õhtulehest jõudu. Ja tänases saates plaanime rääkida Estonia katastroofi taas tõstatunud Estonia katastroofi võimalikust uurimisest, et ka riigieelarvest, mille valitsus andis sel nädalal riigikogule üle. Seejärel räägime koroona nakatumisest ja vaatame saate lõpu poole, kas äkki ravimihindadest apteegireformi ma tea edukusest, siis võib-olla, aga aga alustame siis selle endale. Noh, kahtlemata hitt teemaga. Kui raadiokuulaja ei ole juhuslikult sel nädalal ma ei tea, meediat tarbinud ajalehti lugenud siis esmaspäeval esilinastus Rootsi rahvusringhäälingu eetris uus dokumentaalfilm Estonia uppumisest, mille tegid meile tegi Discovery. Seda on ka võimalik vaadata, et üle terve põhjamaa selle diskaveri voogedastusplatvormi pealt. Ja selle sisuks on siis kahtluste esitamine, kas Estonia uppus päriselt niiviisi, nagu ametlik raport seda näitas ja ja ma ei tea, alustame võib-olla, et kas te olete seda näinud? Mina ei ole seda dokumentaalfilmi näinud erinevalt väga paljudest teistest, et kuigi see pidi avalikkuse ette jõudma alles esmaspäeval, siis nüüd nädala jooksul on siin selgunud, et neid, kellele varem näidati avalikke avalikuks minevaid kaadreid ja siis veel neid mitte avalikuks minevaid kaadreid on olnud terve pinutäis. Ja see mind, mis meil selle juures murelikuks teeb, on see, et meie valitsus on ka rõõmsalt selle õnge läinud. Et kõigepealt, et siis nende avalikuks läinud kaadrite põhjal lubati uut uurimist peaminister isiklikult koos välisministri nõuniku Mart Luigega tegi teatavaks, et vot selle uue info valguses on nüüd vaja läbi viia uus uurimine. Ja nagu mingisuguses filmistsenaariumis tuli nüüd kolm päeva hiljem esile, et tegelikult on neid kaadreid veel ja see, mis filmi jõudis, ei ole kogu tõde ja selgus, et ka need inimesed, kes teatasid, et nüüd tuleb uus uurimine, on näinud ka neid lisakaadreid, mis tunduvalt lahjendavad esimeste kaadrite sensatsiooni. Ehk siis Ma nagu lõpuni ei saa aru, et minu meelest siin ma ei tea, valitsuse liikmed on justkui nagu pantvangi võetud selle filmigrupi poolt, et lubada uurimist pooliku info pealt, kuigi sa tead, kogu tõde aga oled või noh, neid kõiki kaadreid, aga olles lubanud, et ohver, vektoreid sa nendest ei räägi siis. Näotu lugu väga küüniline. Martin täies pikkuses ei ole, et see on niisugune natuke kummaline nädal olin, kus ma olin väga mitu päeva levist üldse väljas on, aga, aga mingil hetkel võib-olla vaatan ära, aga lubadust ei anna vaatanud, et see on natuke selline teema, kus ükskõik, kuidas seda nagu vaadata ükskõik millise nurga alt siis ega, ega üksik, mis ka tehakse. Ma arvan, et sellist täit rahu, kus 100 protsenti vaatajaskonnast elanikkonnast nii Eestis, Rootsis kui üksik mujal, kus ohvreid oli, ei ole. Et siin võivad põhimõtteliselt tulla Eestis laua taha Irja Lutsar, Tarmo Soomere ja Arvo Pärt kui kõige usaldusväärsemad inimesed Eestis ja öelda, et see oli õnnetus, sellel ei olnud mitte mingisugust kokkupuudet allveelaevaga või millegi muuga ja ikkagi pooled ei usuks ühtegi sõna, mis on tema suust välja ajavad, eks ju, kuigi on üliusaldusväärsed inimesed, eks ju, tänases Eestis, et selliselt vandenõuteooriatega lihtsalt ei ole võimalik võidelda ja täpselt samamoodi isegi kui saad, võiks tulla, et see oli allveelaev, mis sinna sisse sõitis, siis tõenäoliselt see tekitaks 27 erinevat küsimust veel juurde. Ja neid küsimusi vaieldakse ka järgmised 20 aastat, et see on selline ülikummaline olukord kus keegi on rahul sellega, mis seal mitte keegi olnud, et noh, paljud ei olnud rahul, eks ju, mis on ametlik uurimustulemus ja tunnustele paljud rahul sellega, et nüüd need Sauk avastati, tõenäoselt ei ole rahul selle tulemusega, mis avastatakse siis, kui see nii-öelda augu kohta öeldakse, et miks see on ja mis auk nagu tuli. Et me enda lehes juhtkirjas ütlesime, et ainult ainuke variant on Estonia välja tõsta. Ma usun, et Urmas Dresen, meremuuseumi juht suudab selle kuhugi ka panna, nii et inimesed saaksid seda minna, ise vaatama, et noh, see on küll võib-olla siin hauarahu rikkumise küsimus ja kõik muud, aga oma käega katsuda oma silmaga näha on võib-olla ainult kõmas, kuidas saaks mingit kahtlust maha võtta, kui ka siis ei saa, ma olen täiesti kindel, et ka siis on need, kes ütlevad, et tundsin lõhna, tundsin mingit tunnet ja kõike muud. Et see teema jääb meiega tõenäoliselt nii meie kolme põhimõtteliselt surmatunnini kui ka kõigi teiste inimeste puhul, et seal täit rahu ei leita mitte kunagi. No see on ju selge, et vandenõu teoorial hakkavad võrsuma siis, kui infot on vähe ja fantaasia käivitub. Ja eks vead tehtigi juba kohe laevahuku järel, kui seda uurimist püüti võimalikult kiiresti lõpetada, kui laev taheti võimalikult kiiresti betooniga katta ja otsustati, et ta kindlasti sinna alla jäetakse. Kui seda oleks võib-olla algul kohe avalikumalt uuritud, neid kaadreid näidatud ja mitte välja lõigatud selle koha peal, kus väidetavalt need augud olid, eksis, kui seda filmimaterjali oleks olnud põhjalikumalt, siis võib-olla oleks ka neid spekulatsioone täna vähem. Aga no need spekulatsioonid igal juhul jäävad, see on selge. Et ma arvan, et tegelikult kuidas ise seda nagu sõnastat ka, et miks seda võimalikult kiiresti, et uurida võimalik kiiresti taheti katta, et see on nagu selline sõnamängu kunst, et seda võiks öelda, et võimalikult kiiresti taheti anda vastused nendele inimestele, kes kaotasid oma, lähed. No kui sa katad ruttu laeva betooniga, siis sa ei saa kiiresti võimalused. Kui ma nüüd kiiresti taheti anda ka rahu neile, et meil oleks teada, et seal haud, mida ei puuduta, kus on vastused leitud, eks ju, et see on võimalus, kuidas, eks ju, seda kõike, mis tehti ka näidata, et noh, kõige kõige lihtsam näide tegelikult kuidas jutud jäävad igavesest ajast igavesti üles, on ju tegelikult noh, 2000 saasta, 11. september, kus tänaseni väidetakse, eks ju, et kaksiktornid temineeriti, et lasti õhku. Et lennuk võib-olla lendas sinna sisse ka, kuigi ka see võis olla hologramm. Aga et need korrused lasteks õhku ja majad varisesid kokku. Ja nüüd kui mõeldakse seda, kus ka siin paljud on rääkinud, et milline noh, nii-öelda vandenõu teoorias võiks olla, kui sajad inimesed ei räägi sellest, kes oleks selle Estonia asjaga nagu kaasatud, noh siis mõelge kui kaua tööd on vaja, kaksiktornid nagu ära nagu defineerida, siis need õhtulehte või mitte ükski inimene ka ei räägi. Teooria elab, eksju teooria elab alati edasi, sellepärast et mingid kahtlused kuskil hinges ikka olla. Ma alles eelmisel aastal kohtusin Iirimaal ühe mehega, kes Youtube'is peab kanalit, kus ta siis seda kaksiktornide vandenõuteooriate julgelt toidab. Nii ma tegelikult vaatasin selle sarja ära, kõik need viis osa, mis ma oskan selle kohta öelda, on see, et, et tegelikult see on professionaalselt tehtud, nii nagu mul üks hea hea kolleeg ja sõber Rootsist täpsustas, et seda ei näidatud selle vabalevis, vaid seal ikkagi tasulistes voogedastusplatvormides, aga vaatasin seal ära. Kõik oli väga-väga ilus ja professionaalne, see on kokku viis osa. See viis osa, esimesed neli keskendub sellest või sellele, et mis oli seal see ajalukku seal on segamini siis erinevad eksperdid, erinevad laevahuku üle elanud inimesed, nende tunnistused siis peoga neid fakte näiteks, mis on hilisemalt välja tuldud, tulnud näiteks see, et mingisugust militaarset päritolu kaupa Estoniaga veeti, need asjad on omavahel sellisesse narratiivsusesse teksti paigutatud, mis ei väidagi otseselt midagi, aga tekitab vaatajas hulga erinevaid kahtlusi, eks ole. Ja siis sinna otsa viies episood, kus kus siis ka laskutakse seal laeva juurde. Seal on kaadrid sellest, kuidas Soome patrull-laev seal neid alguses jälgib ja siis ikkagi eest ära tuleb ja, ja sellest, et kuidas nad ikka lähevad. Ja mida nad seal ka siis näevad. Droonipildid on veealuse drooni pildid on pigem sellised napid, et seal ei ole nagu väga laia ja pikaallveetööd näha, vähemalt selles, mis filmis näidatakse ja ja sealt on ka näe, see auk või õigemini need rebendid, mis on tõenäoliselt kuskil siis selle laevakereplaatide vahest tekkinud mingisuguse muljumise käigus. Aga mis on siis tõsi, et enne seda, kui see film siin välja tuli, filmitegijad olid valmis tutvustama oma tulemusi? Nii Rootsi kui Eesti ekspertidele, rootslased ütlesid selle lei Rootsi tausta mõttes, rootslased on seda kogu teemat pigem kajastanud sellises kollasemas või, või mitte nii sellises mainstream või tavameedias ja on rääkinud ka sellest teemast rohkem sellise kollase asja enam. Eesti Ekspress Berdid käisid kohtumas filmitegijatega, neile näidati näidatud tervikuna neid kaadreid või rohkemaid kaadrit kui seda, mis sinna sellesse filmi sisse läks. Ja seal Teist mõra nägidki kerel muljumisi laevakere liikumise järel oli siis juskui paljastunud mingisugune külg laevakeret, mis algselt vastu seda pinnast seal puutus ja erinevalt sellest, mida väidet, eriti selles dokumentaalsarjas väitsid eksperdid, et pigem on seal see pinnas selline, mis võis muljumised tekitada laeva põhja minnes, ehk siis kujundlikult öeldes, kui 12000 tonni 10 millimeetrist metalli vastu savipinnast, mis jah, kohati on pehmem, kohatan, kõvem, vajub, et siis siin ikka mingid muljumismärke tekivad. Aga ma segan vahele, aga kes on süüdi, milles noh, kas oli allveelaev, kas oli kivi, kas oli lihtsalt juhus, et nüüd ajaga on siin auk tekkinud, et kes on süüdi, milles sõiduraliga vastus. Millest see ideed? Ei no selles sarjas ei olnud üldse mingeid selliseid vastuseid ja ma olin ka tegelikult nende sarja loojate turundajatega kontaktis ja reedel Nad ütlesid mulle väga otseselt, et tegelikult nemad ei väida midagi, et nemad ei ole kunagi väitnud, et on mingisugused asjad juhtunud seal nemad on lihtsalt toonud välja erinevaid aspekte, tõstatanud küsimusi ja leiavad, et seda tuleks rohkem uurida. Ehk siis et pigem osaliselt on siin olnud Eesti võtmes väga õnnestunud turundust sarja loojate poolt, et mis on viinud Mäele sellepärast et ma saan aru, et algselt pakuti seda sarja Eestis umbes nagu 25000 eurot episood, et siis nad pakkusid, pakkusid 115000 eurot episood ja äkki kuskil selles hinnaklassis ka kanal2, selle ostis sisse ja inimestel on võimalik K2 eetrist nüüd vaadata isend. Viimane, viimane oluline osa oli vist viiendal novembril, kui eetrisse läheb, aga nii palju kui ma aru saan, siis siis esmaspäeval tegelikult valitsuse liikmed ei olnud seda sarja veel näinud ja nad järjest siis hakkasid seda vaatama. Kuigi nad oleksid võinud seda ekspertgrupp appi memo, mis tegelikult ekspertgrupp valitsusele esitas, sellega tutvuda. Siis ma saan aru, et võib-olla paljud ei olnud seda teinud, sellepärast et noh, teistpidi ma ei kujuta ette, kuidas näiteks rahandusminister saab öelda 29. septembril, et mingi allveelaev sinna sisse põrkus, et pigem selleks informatsioon ei ole ja, ja tõsi on ka selles, et see uurimine ikkagi läbi viiakse, et siin on rahva soov nii tugev ja tahtmine nii tugev taga, et kui praegu peaks otsustama mingisugune poliitiline jõud. Me ei tee seda noh, mis võiks, ükskõik kui mõistlik olla, siis see tooks nii palju negatiivset tagasisidet, et pigem keegi ei julge seda teha. Kuigi mul on teatavad küsimused selle hinna osas, sellepärast et kui meil on välja käidud hind mingisugune 50 kuni 20 miljonit eurot selleks, et sinna trooniga juurde minna. No mulle tundub see pigem müstika. Et kui me vaatame kas või neid samu filmitegijaid, kes suutsid selle vraki üles leida ja üles filmida, tõenäoliselt ikka pigem suurusjärgus mõnikümmend 1000 eurot või, või heal juhul mõnisada 1000 eurot, et et siis ma ei näe mingit põhjust, mille pärast meil peaks selle peale viis miljonit minema ja laeva väljatõstmine pigem ei ole ka kuidagi teemaks või päevakorrast, sellepärast et seal on ju ka suurusjärgu võrra Heina loomulikult tegelikult noh, ei ole, aga noh, meil tänases õhtulehes toonane siis piirivalvejuht, kaugsõidukapten ja tegelikult kaitseväe juhataja Tarmo kõuts ütleb ka, et kõige tähtsam on välja, eks ju, selgitada, milline see augu dünaamika. Et noh, see tähendabki seda, et kas on väljaspool sisse pressitud rebitud või üldse seestpoolt eksju välja lükatud, et aru saada, mis on, aga noh, ma ütlen isegi noh, see uuring tuleb ja seal tulebki ära teha, see on nagu mõistlik, aga aga ma ei usu, et sellega jäetaks rahule. Pigem olen suga nõus sellega jääda rahule, sellepärast et see Estonia aga ütleme, kui te isegi olete nagu mõlemad nõus, et nad. Küsimus küsimus on, kas jäädakse tervikuna rahule, vaid küsimus on, et kui palju inimesi rahule ei jää, sellepärast et kui seda ikkagi võrdlemisi läbipaistvalt aetakse. Meil tänase tehnoloogia puhul on põhimõtteliselt võimalik enam-vähem otseülekandeid teha nende. Selle asemel, et teha, eks ju otseülekandeid jõuluaegsest kassalindist võiksid. Muide, pärli Ma võib-olla täpsustaks siin ka korra seda 94. aasta tuukrite videofilmi, sest jah, et tundub natukene huvitavat, mille pärast seda lõigati. Ma olen kursis selle ametliku versiooniga, et lõigati välja need kohad, kus on näha hukkunuid, aga kui jutt käib veealustest kaadritest, kus liigutakse piki seda laevakeret, siis seal ilmselt ei, ei oska. Kuni tolleaegset rootslaste loogikat kirjeldada, aga ma saan aru, et selle laeva sees see vaatepilt, mis seal avanes, võis olla. Laeva sees vaid just laeva. Vastavaid, et noh, ma seal mingitest asjadest aru ja võimalik, et selle Estoniaga võis igasuguseid ebakõlasid olla, aga lõppkokkuvõttes kas laev, millel tormisel merel on visiir ära tulnud, upub ma pigem pean seda tõenäolisemaks, kui mitte tõenäolisemaks. Kas olukorras, kus on mingisuguseid hämaraid jõud laeva uputanud, on võimalik seda 26 aastat saladuses hoida? Kus sellest peab teadma sadu ja tuhandeid inimesi, see on pigem ebatõenäoline, et jah, loomulikult me võime seda kõike uurida ja uurimegi tõenäoliselt seda, aga aga kas sealt mingisugust uut teadvust tekib ma väga sügavalt kahtlen selles. Ilmselt mitte mina laevandusekspert ei ole ja ma kindlasti ei hakka seetõttu ka mingeid oma teooriaid siin püstitama, sest ma lihtsalt ei ole selles pädev. Aga see, et filmitegijad otsustasid ainult sellise sensatsioonilisema osa filmi panna ja jätta muist kaadrit, sinna lisama tamist, seda sensatsiooni lahjendasid rääkides sinna juurde juttu, et nemad ei püstitas hüpoteesi teinud püstitavad küsimusi ja see on teiste asi lahendada, siis jutt ikkagi on ebasiiras. Ei no nad ütlesid ka muidugi seda, et nende dokumentaalsarjas ja mis on ka tõsi on ekspert, kes ütleb, et need vigastused võisid tekkida laevakere pakkumisest pinna pinnasega, et nad rõhutasid seda, et nad tõid ka selle oma sellest dokumentaalsarjas välja, aga loomulikult kui summad kastmesse, et aga äkki oli allveelaevad, et siis ta jätab inimestele erinevaid mulje, et ütleme niiviisi. Ja tegelikult oleks ka Eesti ajakirjandusest oodanud tasakaalukamad käsitlust, et ikkagi üksjagu oli seda sensatsiooniga kaasajooksmist ja uute vandenõuteooriatega kaasajooksmist selle asemel, et võib-olla olukorrale ratsionaalsemalt ja tagasihoidlikumalt läheneda. Noh, see on hästi selline emotsionaalne teema küll lähedate, võimalik, et me oleksime pidanud siin Eestis võib-olla rohkem läbi mõtlema seda, et, et kuidas Nende ekspertide raportit kajastada, sest see tuli ikkagi võrdlemisi noh, kogemata välja siin neljapäeval sellepärast et eksperdid andnud mingisuguse ausõna, kirjutanud alla mingisugused lepingule, et nad ei räägi sellest, mida nad seal näevad, aga olukorras, kus tõde paistis võib-olla pisut moonutatuna või kus ekspertide hinnang oli avalikust hinnangust pisut erinev, oleks võinud sellest ikkagi võib-olla varasemalt ja rohkem rääkida. Igasugused sellised salastamised lubaduste andmisel ainult toidavadki neid vandenõuteooriaid. Nii, ja sel nädalal andis nüüd teisel teemal valitsus riigikogule üle lõpuks ka riigieelarve, mida me tegelikult oleme siin pikalt oodanud. Algselt võib-olla oli lootus oluliselt või nurgas oluliselt mõnevõrra varem üle anda, aga seadusest tulenev vähemalt siis septembri lõpuks peab tehtud saama ja see tehtud ka sai. Eelarve, nagu meil on kahjuks Eestis tavaks saanud, on selline pikk ja võrdlemisi raskesti loetav dokument. Pigem oleks isegi öelda, et loetamatu dokument sellepärast et et ma ei usu, et keegi seda päriselt Eestis läbi töötab või läbi loeb. Võib-olla mõned märsamast mõned üksikud friigid välja arvatud, sellepärast et see ei olegi mõeldud selleks võib-olla et see on pigem natukene ka sihukene proforma asi hakkab. Et mis sealt Riia lahest välja paistis, oli see, et kriis ei ole mõnes mõttes. Meil on riigieelarve, on selline, mis on, mis on täpselt samasugune nagu eelmine aasta kuu on siis näpuotsaga kulutuste poole pealt räägin asja juurde poetatud, kes, kes mida saab. Ja noh, loomulikult tulupoolelt, et siis tulupoole poolelt me võtame, võtame laenu või riigieelarve on defitsiidis selleks, et see kõik ära katta või, või kas ma eksin, teie hinnangul? Ei, sa ei eksi ka üks Eesti Panga analüütik kommenteerisid riigieelarvet vaadates, et kui see on kriis, siis ainult sellises kriisis elada tahakski, et see eelarve väga ei ole teel stabiliseerumise poole, ehk et järgmised aastad saavad neil väga keerulised olema, kuigi valitsus on andnud lubaduse, et järgmistel aastatel nad püüavad eelarvet rohkem tasakaalus hoida. Aga noh, see ei tähenda ju, et sellest lubadusest tingimata kinni peetakse ja järgmisel aastal meil on siin päris mitmeid valimisi ka tulemas, et eks juba kumab ka tänavusest eelarvest välja. Tasapisi juba oma regioonidesse töö on alanud. Võtame või näiteks Jõgevale luterliku kiriku ehitamise, milleks naksti leiti miljon eurot sest see on Aivar Koka piirkonda, et varem on ta sinna katuserahasid eraldanud ja nüüd siis kirikuministriga eesotsas on siis miljon eurot sinna eraldatud. Kuigi piirkonnas on ainult 44 koguduseliiget ja see on kuskil neli korda väiksem, kui oli 20 aastat tagasi, kui seda kirikut sinna kavandama hakati. Ja kui Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliinikule hädavajaliku galerii ehitamiseks üks, mis on siis ette nähtud haiget transpordiks ühest haiglahoonest teise miljoni eraldamist peeti võimet. Üks ja sotsiaalminister Tanel Kiik põhjendas seda sellega, et kuna kuue aasta pärast peaks valmima uus Tallinna haigla hoone siis ühessegi vanasse hoonesse täiendavaid investeeringuid ei tehta siis noh, ma arvan, et Meie rahvastiku kahanemise tingimustes Jõgeval 20 aasta pärast on võib-olla 10 koguduse liiget alles jätta, et selle Kõnismiga kaasa minnes ju ei ole ju põhjust ka sinna ehitada seda hoonet. Ma tulen selle sinu algmõtte juurde tagasi tegelikult korraks, et ma lasen, tegelikult on nagu oluline asi, mida üle rõhutada või nagu mille üle natukene juureldi arutleda, sellepärast et võib-olla need numbrid on tõesti keerulised, aga see mõte, et et riigieelarvet, siis riigieelarve seletuskirja loevad ainult mõned friigid, et noh, tegelikult see ju ei peaks niimoodi olema, et see on, kui me täna teemasid leppisime, siis ma ütlesin ka, et ah eelarve, et nad seda üldse nagu ei räägi, siis sa ise vist juures season riigi tähtsam asi, see on täpselt niiviisi nii, ja kõige tähtsam asi siis tulekski tutvuda absoluutselt, kui ma peaks, eks ju, sellel iga kodanik aga võiks eeldada, vähemalt tundub ka riigikogu liige. Et mõtlemine nagu korraks sellele, et, et eelarve tuli kuskilt valitsusest, eks ju, ja esitati riigikogulastele ja mulle tundub, et põhimõtteliselt on nagu asi vastu tegelikult juba võetud. Et siin on nagu koht, kus tuleks, tegelikult ma olen tsiteerinud võib-olla president Kersti Kaljulaidi 24. veebruaril sellel aastal, kui ta ütles sõnadega, et millega sa tegeled, armas riigikogu küsimuse siis tegelikult, et ja lisas, et meil on parlamentaarne riik, et mitte kellelegi mitte keegi peale sinu ei saa Eesti arengu eest vedada ja kuidas on siis nagu olukord, kus alluvad ehk siis valitsus annavad ülemustele ehk siis riigikogu mingi dokumendi ongi kõik. No ei ole, see ongi kõik see diskussioon seal opositsiooni ja koalitsiooni vahel oli täis sellist retoorilist ilu, kõnelisust, mis tunde vältas ja mida oli jällegi piin jälgida. Aga see on noh, see seda viitada, opositsioonivaheline opositsioon kritiseerib, aga kus on see ta ülemuste osa nagu koalitsiooni poole pealt et kuidas, kuidas saab olla seal rahulolu, et erakonna liidrid andsid meile dokumendi ja noh, kuna erakonna liider, selle dokumendi koosseis üsna, eks ma siis noogutame kaasa, oleme nõus, et tegelikult peaks arutelu alles algama, sealt peaks asjad välja lendama, ta peaks mingisugusest sisse minema ja ma ei mõtle katuserahasid, eksju, kus siis noh, nii-öelda riigikogu näitab oma musklit või et noh, tegelikult on see ju sedasama, et kas võtame laenu, kui palju, võtame laenu, kui ei taha vot siis ei võta laenu, aga neid diskussioone tegelikult koalitsiooni sees ja ma ei mõtle opositsiooni hoopis niikuinii peab sellega tegelema. Aga kus on need arutelud koalitsiooni sees, noh mulle võib-olla öeldes, et komisjonides arutada kinniste uste taga. Aga noh, tegelikult ei ole ju niimoodi, et see on nagu selline koht, kus tegelikult tuleks mõelda nagu riigikogu rolli võib-olla mingil hetkel laiemalt võib-olla isegi mingi riigikogu ümbermõtestamist, mingit reformi riigikogus endas, sellepärast et riigikogu liige, kes läheb vastu, siis ministrile tema ministeeriumile, et tal ei olegi seda jõuõlga võib-olla mingeid nagu ettepanekuid anda ja mingeid analüüse, eks ju teha, et mida tal ei oleks nõunikku, tal ei ole mingit abi, saab esitada mingeid küsimusi ministeeriumitele, seal öeldakse, ah, küsi oma erakonna juhilt, eks ju õitsele võlla vastatakse vastuseks, et riigikogu nagu selline kõige eksju parlamentaarne ühiskond, siis tundub, et riigikogu ongi noh, vähemalt riigieelarve juures selline väga nõme nagu tempel, lihtsalt tegelikult ei tohiks niimoodi olla, et noh, kuidas sa talle lahendada, noh, mina nii tark ei ole, et aga tahaks, et võib-olla riigikogus keegi oleksin tark, et hakkaks need lahendused välja. Ka ajakirjanikud on vähemalt viimased kuu aega saanud ükskõik millistele vähegi sisulisematele eelarvelisi valikuid puudutavatele küsimustele vastuse, et seda me saame rääkida pärast kolmekümnendat septembrit, ehk siis mingit sisulist diskussiooni pole, keegi ei olnud nõus üldse avamagi, et rääkida, mis need valikud siis on, mis seal kabinetivaikuses sünnime. Aga see on hea põhjus. Esiteks ma tulen muidugi tagasi korra ütleksin sulle vastu, et kui riigikogu liige ei usalda enda valitud valitsust, tohib teda umbusaldada ja siin on riigikogu liikmel on väga vabad käed usaldada või mitte usaldada valitsust. Aga. Me tegelikult ei ole vabandust, segan ma tean, et raadiokuulajatele meeldib vahele segataks, aga minu arust Henn Põlluaas, kes on siis riigikogu esimees, on minister Tanel Kiik põhimõtteliselt süüdistanud, kriminaalkuriteos aga usaldab, aga ikka usaldab ja et, et aga et, et ma ei teagi, kus, kus need jooned täpselt. Kuule, et kui palju seda vabadust näiteks Henn Põlluaasa arvates ennetama endal nagu on siis Tanel Kiik on mõned minu arust, noh, kui sa leiad, et üks minister on korda saatnud räige kuriteo või isegi nagu väärteo, siis ma arvan, et sa peaksid tegutsema, aga miks te tegutsete No aga kas sina a priori ei usalda inimest, kes on mõne väärteo korda saatnud? Võid vabalt usaldada, sa, inimesed on mitmepalgelised, eks ole, meil on kolmemõõtmelised mitu tahku, eks ole, et see, aga okei, ma teen nalja natukene. Aga teine koht on see, et mille pärast meil ei ole neid avalik debatiga riigieelarve teemadel on ju kuldne näide, on näiteks rahandusministri algatus minnes eelarvekõnelustele nii-öelda kõik nupud laualt nii-öelda ära võtta, ehk siis et rääkida sellest alustuseks, et kaitsekulud jäävad kahele protsendile, et alustada sealt siis kaitsesektori läbirääkimisi ja milline kriis võiks öelda, või probleemistik sellega kaasnes rahandusministrile, et tegelikult keegi ei taha seda endale. Et pigem on hästi palju lihtsam on öelda, kui see asi on kokku lepitud, et see oli valitsuse kollektiivne otsus, sellise otsuse tegime, mitte et näe, kes on siin halb, kes ei taha pensionäre. Ma ei tea, pensionit tõsta, kes on halb, ei taha õpetajate palka tõsta, kes on halb, ei taha politseinike päästjate palka tõsta, et või vastupidi ka, et, et kes on justkui hea, võitleb siin mingisuguse sellise kõigile hea hea asja eest, et poliitikud saavad aru, et selline asi neid kuidagi populaarsemaks ei teinud. Ja, ja siis selle tulemuseks ongi see, et meil on võrdlemisi tume või must kast, kus eelarve siis ka välja jookseb ja kaks, et noh, kui me sedasama dokumenti vaatama, see on üle 400 lehekülje. Ja siis on väga selge selline asi, mis ei ole ühtselt kokku kirjutatud, seal on eklektiline, ta on, sisaldab materjali, mis on tulnud kõikides ministeeriumites, ta sisaldab materjali, mis on üle kantud eelnevatest aastatest, et meil riigikontrolli ju alles hiljuti mainis, et kus ta avastas eelmise aasta eelarvest mingisuguseid asju, mis olid ilmselgelt lohakusvead. Ja kuidas nad sinna satuvad, see on ju ka selge, sellepärast et kui poliitikud ikkagi kujundlikult nädal enne seda kui ja kuni kuuenädalase hästi, et pigem nagu mõned päevad enne seda, kui eelarve peab riigikogule üle antama, veel vaidlevad selle üle, mis kuhu sisse läheb, kus, mis read on, kus ridu ei ole, eks ole, et et neid on ka ametnikel väga keeruline kokku kirjutas. No mõelge ise, kaua teil läheks mingisuguse 450 leheküljelise dokumendi koostamise peale aega? Kahtlustan, et isegi kui teid oleksin 20, läheks ikka vähe rohkem kui nädalakene. Et noh, selles mõttes arusaadav ja kui nüüd kui nüüd seda võtta, et et noh, kuidas seda asja lahendada, ükse selge, lahenduseta, aga koostama selle dokumendi siis varem teeme selle varem anname sinna rohkem aega. Aga meie poliitikud tihti on nagu kooliõpilased, kellele asjade efektiivseks kiireks ärategemiseks on vaja, et tähtaeg oleks homme ehk siis et isegi kui ta, kui sul on justkui kaks nädalat aega, siis sa 13 päeva sellest teeb mingeid muid asju ja siis viin läks viimast minutit, ei saaks mitte midagi. Et siis on vähemalt mingisugune selg vastu seina ja on mingisugune sundus, aga aga teisalt jällegi, et et noh, võib-olla paneksite seadusesse mingisuguse aja, et sul on poliitiline kokkulepe, peaks sündima ajaks N eks, ja siis sul on jäänud sinna mingisugused paar nädalat aega, et seda asja inimkeelde natuke panna, võib olla kas või sinna pari leheküljeline selline eksidki härra või kokkuvõtte kirjutada ette, et võib olla. Et see kuidagi distsiplineeris, neid sellest saab ju ka üle. Ja väga põhimõtteliselt oleks võinud ka poliitikud vaielda praeguse eelarve üle ju ma ei tea jaanuarini et sisuliselt ei oleks seal vahet olnud, jah, meil tuleb seadusest küll uued valimised, kui see ei ole vist äkki märtsiks-aprilliks vastu võetud, aga sinnamaani annab ju igal pool igasuguseid asju teha. Seaduste rikkumises ei ole sind sanktsioone ette nähtud. Aga teine koht võib olla, mille peale võiks ka tegelikult mõelda, on see, et ataki võiks ikkagi mingisuguseid moodsamaid vahendeid kasutada, et kus meil oleks võib-olla mingisuguseid interaktiivseid, graafikuid, tabeleid ja muid selliseid asju, et inimene saaks minna ja vaadata, kust tuleb raha, kuhu ta läheb, mis on mingisugused suunad. Sest neid tabeleid ja olgem ausad, mingisuguseid müstilisi mõõdikuid, mis on siin, mida see eelarve seletuskiri täis on vaadates tegelikult ei lähe mitte. Ja asi sujus väga selgeks, sellepärast et need tabelid on suuresti raamatupidamislikult, sul on seal elektriliselt vahel mingisugused numbrid, kohati mingisugused numbrid täiesti puudu, kohati on mingisugused noh, ma nägin mingi mingisuguseid jaburaid mõõdikuid, umbes, et kui ma nüüd peast ütlevad, et kui edukalt on demokraatiat, poliitikat toetatud, eminime mõõdik oli selles, et kas parlamendierakondadele eraldatud raha on välja makstud ja siis oli edukalt teatud, et kõikidel aastatel 100 protsenti, et see on väga-väga hea mõõdik, on kogu kuu eraldi raha välja välja makstud, et milleks selliseid mõõdikuid näiteks? Istuge tagasi jälle, eks ju, selle loetavuse juurde, et nad kui ma nüüd peast ütlen, siis samamoodi vihastad, et Reformierakond hakkab midagi, üritab selles vallas nagu teha, et esitatud võiks see seaduseelnõu, kuidas eelarve oleks loetavam. Aga kuigi ta ise ei tahtnud enne seda kuulutada, sest selle loetav suvides kaitsja ära, mis asi on eelarve struktuurse tasakaalukoht? Eks ju, et kas see, et kui kodanik, eks noh, sina, mina, vikerraadio kuulaja, lugupeetud inimene, seda loeb, eks, et kas ta saab aru seda näiteks, et kuskil 2023 tuleks võib-olla käibemaksu 75 protsenti tõsta, et see eelarve struktuurne tasakaal nagu saavutada, et noh, see tähendab seda, et umbes mis käibemaks on praegu 20 protsenti, et edaspidi oleks 35, et leida siis 1,2 miljardit. Või siis peaks olema lahendus näiteks see, et nüüd, kus teadlastele antakse, eksju üks protsent, et eelarvest, et siis võiksid käia juurde mingid nõudmised, et näiteks iga aasta peaks tulema avastusi, mida riik saaks rahaks keerata. Et me ei saa, nad tahaks mingit sihukest kiilaspäisuse ravivärki nagu võib-olla et see võiks olla nagu niisugune rahapada natukene irooniaga öelda, aga võib-olla ei ole ka irooniaga öeldud, et ma ei tea, et kolmas variant, teine, mis ma suutsin välja mõelda, on see, et järgmine valitsus, kes iganes son, peab see 1,2 miljonit kärpima ja kui ma seda seletuskirja loen, äkki ma tahaks teada, et kus siis seda nagu kärbitakse, et pole just kaks 50, kuidas kuulsas kolm 50. Aga no seda, kui hoomamatu koguse eelarvedokument on, näitab ka see, et iga huvigrupp, iga seltskond inimesi otsib sealt siis sellest pikast loetelust üles oma rivi, ajab näpuga järge ja siis vastavalt, kas tõstad kisa, kui seal on null või siis ei tõsta kisa ja siis me saame teada, et kas mingi valdkonnaga on hästi või ei, näiteks põllumehed tõstsid kisa, sest et vaatasid, et seal põllumajandustoetusi tõused, üleminekud, vabalasem, üleminekutoetused järgmisel aastal on ümmargune null ja siis maaeluminister Arvo Aller ütles, et jah, juhtus nii, et järgmise aasta eelarve prioriteedid on mujal kui põllumajanduses ja siis loetles, et need on tervishoid, teadus, riigikaitse ja pensionide tõstmine. Ehk siis need üleminekutoetused, mis siis peaksid tasandama seda asjaolu, et meie põllumehed saavad Euroopa liidust vähem tõst, kui näiteks Prantsusmaa põllumehed siis põhimõtteliselt öeldi neile, et ärge siis järgmisel aastal väga tootke ja Poola õun ja Hollandi tomat ujutab meie turu veel rohkem üle, sest eesti kaup läheb veel kallimaks selle võrra. Noh, selle eestlane jällegi põllumeestel võimalik saada soodustingimustel investeerimislaenu, mis mindi jälle programmiga riigikogust mööda, nagu, nagu ma just nädala lõpus teada saime, eks ole. Riigikontrolli siuksest kiirraportisse kiiraruandest aga aga üldjoontes, et kui sellest eelarvest rääkida, et mingisuguseid väga suuri hüppeid või muutusi välja ei paista, erakondade rahastamise järelevalve komisjon näiteks jätkab, on nähtud, et eelarves, et, et see saab, raha on ükski avaliku sektori inimene ei pea tegelikult reaalselt kartma mingisugust suuremat palgakärbet või koondamist, erinevalt eelmisest kriisist, kus seda kõiki tehte meil on jätkuvalt plaanis suuremahulised investeeringud, pärli, mainitud pensionitõus, eks ole, 20 eurot. Ja, ja seesama, see teadus- ja arendustegevuse rahastamise kasv, et suhteliselt niisugune valimistele vastu minev eelarve ütleks selle kohta. Aga noh, kui, kui siin midagi viriseda, siis mina sellise rahanduskonservatiivne. No ma tegelikult ei ole fänn selles, et me mingisuguseid tohutuid laene sisse võtame. Et ma olen siin kuulnud arvamusi, et olukorras, kus terve maailma terve Euroopa laenab raha selleks, et seda majandusse paigutada et me peaks elama, oleme lollid, kui me seda ise ei teeks, sellepärast et me justkui siis võtame ära oma omaettevõtjatelt ettevõtetelt mingisugust konkurentsieelist. See kõlab hästi mõistlikult, aga ma ütlen, et seda tuleks ka kuidagi ettevaatlikult ja mõistlikult teha, et loomulikult ma ei toeta mingisugust plahvatuslikku tööpuuduse kasvu või, või tohutuid inimeste raskusi. Aga teisest küljest jällegi, et kui me pudistame lihtsalt laiali mingisuguseid sooduslaene ükskõik kellele, ükskõik mille jaoks või mingeid toetusi, investeeringutoetusi või teeme üldse mingeid riiklikke investeeringuid asja eest teist taga meil ei ole tegelikult võib-olla lõpuni selleks ka kapasiteedi, et aru saada, kuidas see meie majanduse struktuuri mõjutab. Mida ta teeb teiste, võib-olla pikemas paradiis ratsionaalsemalt investeeringutega lisaks, et kui terve Euroopa raha paigutab. Me elame jätkuvalt väike, avatud majandusega riik kõike, mistõttu me saame kõigest sellest osa lihtsalt tahes tahtmata ja vastupidiselt jällegi, et kõik raha, mis me siin Eestis paigutama, et suur osa sellest liigub ka Eestist välja. Nii, aga räägime siis ka pisut. Ma kujutan ette iganädalasest teemast statistika igapäevasest teemast. Mina, kes ma enamuse oma 100-st või suure osa oma tööajast Aktuaalset Kaamerat toimetan, siis olen avastanud, et keegi on teinud sellise Facebooki lehekülje nagu, et kas tänases aktuaalses kaameras ei räägitud koroonast ja see vastus on kuskil kevadest saati olnud? Ei et räägitakse ikka ja siis nad vajavadki seal sekundeid, millal, millal siis sellest räägitakse. Tänases saates me ootasime üsna teisele poole see rahvateenrite saates, et koroonast rääkida. Ja tänase ööpäevaga lisandus 71 positiivset testi. Ja 14 päeva haigestumus 100000 inimese kohta on 53,05. Liigub jõudsalt haigus haigestumusnäit jaa, kevadise rekordi voolab nakatumised, niiviisi jätkuvad siis mõne päeva jooksul me peaksime sellest kõigest üle olema ja aga ei, mida ma ei näe, on tühje tänavaid, mida ma ei näe, on suletud poode suletud restoranid, inimesed käivad tööl samamoodi nagu nad on seda teinud mitu viimast kuud. Et kas oleme õppinud koroonaga elama vä? Nii, ja naa, ma julgen teha väikese prognoosi, et seitsmeteistkümnendast oktoobrist algab meil esimene sügisene koolivaheaeg mil koolidele on antud või õpilastele, siis on antud korraldus peredele, et välismaale sel aastal mitte minna, noh, seda on ka peaaegu võimatu teha. Sest et tagasi tulles peaks kaheks nädalaks eneseisolatsiooni jääma. Koolivaheaeg lõpeb meil 25. oktoobril ja ma pakun, et umbes esimesel novembril toimub meil selline nakatumiste plahvatuslik tõus, sest et kõik pered otsivad nüüd võimalust Eestimaal seda koolivaheaega veeta ja Ma nüüd ei ole vaadanud, kas kõik spaad on juba broneeritud või, või saab veel nendel osturallidel, mis siin järgmisel nädalal jõudsalt lahti lähevad. Kus soodushinnaga neid pakkumisi on veel broneerida igal juhul. Ida-Virumaal näiteks on päris mitu spaad ja seal on ka praegu sooduspakkumised ja kui vaadata seda euroopa koroonakaart ja siis noh, Ida-Virumaa on üks bulasemaid regioone tegelikult, aga seal meil mingisuguseid piiranguid ei ole, et. No on ikka, meil on seal üldised piirangud. Ja aga nõuete pärast Ida-Virumaa spaa külastamist kaheks nädalaks eneseisolatsiooni jääda meil ei ole. Nii et ära teinud ettepanekuid. Ei ma teie ettepanekuid, ma lihtsalt konstateerib ja ütlesin, et julgen panna panuseid sellele, et millalgi umbes esimese novembri paiku meil seal riigisisene nakatumine jõudsalt kasvab. Aga noh, samas, mida sa siis teed, eks ju, et ka seal nelja seina vahel ju ka terve nädal aega nende lastega ilmselt ei istuta. Pargis jalutamas, jah, nädalaga, ühest küljest on meil lennupiirangud otselendudele suuremalt jaolt kaotatud ehk siis riigid, kus on nakatumine kuni kaks korda kõrgem kui Eestis, nendega võib otselende teha, aga teisest küljest on tehtud ainult pool rehkendust, eksis, et need piirangud eneseisolatsiooniks kehtivad meil juunikuust ja see on 16 nakatumist 100000 elaniku kohta. Sellist riiki Baliidus peaaegu enam ei olegi. Valitsus on möönnud, et need piirangud on ajale jalgu jäänud ja nüüd teisipäeval nad hakkavad neid arutama. Nii et sedapidi jälle võib öelda, et me mõnes mõttes võib-olla oleme jah õppinud selle viirusega elama, aga siin sügisel peavad tulema jazzkaar ja PÖFF ja igasugu muud sündmused, mis kevade pealt lükati kõik siia sügisesse. Aga nad ilmselt hakkavad riburadapidi jälle kas ära jääma või siis asenduvad need esinejad, sest et need esinejad ei pääse lihtsalt siia. Ja nüüd selle pika jutuga tulles mõnes mõttes saate alguse kujundi juurde, siis noh, kui meenutada, kuidas Titanic põhja läks, et viimasena mängis orkester. Et siis ja ka sõja ajal ikkagi käisid inimesed kinos ja teatris, et võib-olla kui me siin sellistes maailmalõpumeeleoludes olema, kui jälgida riikide käitumisi, siis võib-olla kultuuri päris lõpuni ära keelama ei peaks, see oleks ikkagi? Ei, ei loomulikult kõiki neid mõistlikke mõistlikke piiranguid jälgides ehk siis haige inimene püsib kodus ja, ja terve inimene hoiab igaks juhuks distantsi. Aga jah, selle haigusega peab õppima elama, et see hakkab ju ka inimeste psüühikale, kui nad aastate kaupa ainult pargis jalutamas On aastate kaupa vast ei ole seda vaja teha, aga kui ma vaatan ise seda nakatumise kordajat ei aetud? Ta mõnes mõttes näeb niisugune hirmus välja, aga aga teisest küljest ta on enam mitte nii hirmus. Selle põhjuseks on üks kahest, kas me leiame täna üles oluliselt rohkem nakatunuid, kui me tegime kevadel? Sellepärast et me testime tegelikult oluliselt rohkem. Ma saan aru, et septembris näiteks tehti koroonateste sama palju kui nii palju kui kevade nakatumislaine ajal ja see oli ainuüksi septembris. Või siis on see haigus muteerunud ja vähem halvaga surma, sellepärast et et jah, et, et kui me vaatame seda 100000 nakatumiskordajat, et siis ta läheneb kevadisele. Aga teisest küljest, kui me vaatame, kui palju inimesi sureb meil koroonaga seonduvalt ja kui palju inimesi on intensiivravis ja aparaati Talleksi juhitaval hingamisel, siis nad ei ole isegi lähedal kevadisele. Aga siiski, et ja lisaks sellele muidugi meil on, meil on haiglatesse võimekus koroonaga toime tulla, ma ei ole isegi lähedal, et see võimekus kuhugi täituks. Kevadel pigem oli hirm, et see võimekus ammendub ja sellepärast igaks juhuks tõmmati pidurit, aga nüüd on näha, et see võimekus ei hakka ammenduma ja seetõttu tulebki rohkem võib-olla toimetada ühiskonnas nii nagu siis, kui meil gripilained on varasematel aastatel olnud. Kaks mõtet ma ütlen ära, et mõnuga kevadest räägime, noh, praegu me oleme, mis me oleme siis Nipa-napa sügisel ongi sügiseks. Et üldiselt immuunsüsteem väsib pärast pikka viiruseperioodi ja see ongi üldiselt kevadeks, eks ju, et ja see tähendab seda, et kevadeks oleme ka suuremas riskis rasketele haigustele. See on nagu esimene mõte, miks, eks ju, kevad on probleemne aeg. Teine on see, et noh, ma arvan, et see number, mida sa nimetas nakkus kordaks, jätkab kasvamist, et võib-olla ta mingil hetkel kuskil saabub mingi platool, noh ma ei tea, on ta 60 80 100 150 200, et noh, sellel pole mingit vahet tegelikult laias plaanis. Et ta võib olla ükskõik mis number 10000. Et oluline on see täpselt, mis ta tegelikult ütles, et on see, mis on olukord haiglates. Eks ju, et see küsimus ei ole selles, et kui palju on nakatunuid, küsimus on see, et kui palju nakatunuid on tõsises olukorras, eks ju, kes vajavad abi? Et kui kõik on nakatunud, eks ju, üle Eesti miljon inimest. Aga keegi abi ei vaja. No mis see probleem on, eks ju, noh, tegelikult ju probleeme ei oleks. No siiski töö jääb tegemata, haiged inimesed ikka tööl ei käi, võimekad töötajad mulle väga ei ole. Üle mingi aja ütlemis kaks nädalat jooksevad, siis ma olin selline kahe kuu jooksul, aga mis iganes, eks, et küsimus on tegelikult see, eks ju, kui palju satub haiglasse ja vajab seal nagu abi ja kui palju see, eks ju noh, põhimõtteliselt kui lõppkokkuvõttes nagu surev, mis on. Et neid juhte praegu ei ole, aga me tuleme ka suvest, et need juhud hakkavad kindlasti juurde tekkima, sellest saab samamoodi tegelikult nagu vaimselt valmis olema. Ja kolmas asi on tegelikult see, et Meil on niisugune, võib olla laiem küsimus, mis raadiokuulajal tasub ka mõelda, on see, et kust see viirus tuli. Et see viirus tuli Hiinast, mis on totalitaarne režiim, ükskõik kuidas seda nagu võtta ja küsimus, mis tegelikult tasuks küsida, on see, et kas meie käitumine oleks teistsugune, kui viirus oleks alanud kuskilt mujalt. Näiteks Soomes näiteks Inglismaalt, sellepärast et need meetmed, mis me õppisime, et need meetmed, mis töötavad, kuidas tuleb käituda õppisime siis noh, totalitaarse režiimi meetmeid tuleb sulgeda, kõik peavad olema kodus, isikuvabadusi tuleb piirata. Aga noh, nüüd võiks edasi küsida, kui see viirus oleks alanud Soomes, kas nende meetmed oleks saanud samasugused? Ja kui me isegi ütleme teoreetiliselt, et võib-olla ei oleks olnud samasugused, siis äkki see vajab sihukest noh, nii-öelda aju taaskäivitamist mõelda, et mis oleks need meetmed olnud siis, kui samasugune viirus oleks alanud kuskil noh, nii-öelda demokraatlikus riigis, kus oleks mõeldud, et mis me siis saame kõige normaalsemalt teha, et selle viirusega nagu seal väljendistandis elada, et võib-olla see nii-öelda seal kartsa nüüd hakatakse uuesti jälle sulgema. Piira mingeid tavaliselt äkki äkki tasuks see nagu endaks nagu ümber mõtestada, et see on valitsuse nagu tasandil, kus neid otsuseid isegi tehakse, kus noh, ma ei tea, miks nemad teevad otsuseid, mis lennupiirang peaks olemas, see võiks olla ka mingi terviseamet oma, kus on nagu eksperdid sees öelda, et nad nagu jälgima seda nagu jooksvalt, et Eesti oleks nagu kaitstud, aga okei, kui valitsus tahab seda nagu ise otsustada, siis tuleb anda neile ka see otsused, et kas need piirangud, mis tehakse, mis olid, et tulevase nagu totalitaarse režiimi suunalt kas need on nagu mõistlikud või Eesti, mis noh, minu arvates on nagu demokraatlik riik, kus inimestelt on, suudavad nagu vastutada enda eest ja on siin üldiselt nagu vabad kodanikud, et äkki äkki tasuks läheneda kuidagi teisiti. Ja see suvekogemust tegelikult näitab, et võib läheneda teisiti ja nakkuskordaja kasvab. Aga noh, midagi muud ei ole kaasa tulnud, kuigi jah, tõsi ma möönan nagu ma ütlesin enne punktina number kaks, et tõenäoliselt need muud asjad hakkavad kaasa tulema, sellepärast et viiruste periood tulebki peale haiguste periood tuleb peale inimese immuunsüsteem nõrgeneb ja noh, kevad on see epitsenter. No kui me nüüd seda asja vaatama, et tegelikult meil ei ole üldse nii palju piiranguid hetkel kehtestatud ja meil ei ole ikka kevadel Meid on hoiatatud, et kui nii jätkub, võivad uurida Kevadel ei olnud meil nii suuri piiranguid, tegelikult me olime võrdlemisi sellises rootsi mudelis, kus olge inimesed mõistlikud, mingeid asju me teeme, mida on valitsus arutanud, on, on maskide kohustuslikuks tegemist. Ma saan aru, et see nädalased arutati, aga ühtegi otsust ei tehtud, et see nädal piirata ära näiteks suuremad kogunemised, eks ole, 750 inimese peale ja ma saan aru, et, et see maskide värk on valitsusel jätkuvalt mõttes avalike ürituste puhul. Ehk siis, et panna avalikele üritustele piirarv peale näiteks 100 inimest. Ja siis, kui tahaks suuremat üritust, korraldab, et tagama, et kõik maske kannavad. Aga mingit üleüldist maskikohustust pigem vist ei tule, sellepärast et see on esiteks kohutavalt kulukas. Ükskõik, kes selle eest maksab, kas sellest maksab inimene ise, sellest maksab kuidagi kuidagi maksu maksurahast. Kõik ühiskond tervikuna. Ja lisaks sellele, et õiguskantsler on meile juba öelnud, et ta tegelikult plaanib selle mõtte viia viia ka Riigikohtusse ja tegelikult see oleks niisugune nõme ja kole vaidlus, mida võib-olla ei taha keegi päriselt pidada lisaks loomulikult see on, selle efektiivsus on ka mitte lõpuni selge. No selge on ikka see, et kui sul on mask ees, siis on tulemas midagi, nagu aitab, ükskõik kas oled seda enne näperdama seal õigetpidi või tagurpidi ees nakkuse, midagi suu ees on ja isegi kui sa ei ole haige ja sa köhid, noh ma arvan, et see, kes sinu vastas on, on sulle suhteliselt tänulik, et sealt ei paisku. Noh, on see siis saiatükikesed või midagi muud, eks ju, et noh, tõenäoliselt võiks seda küsida võib-olla ka seda küsida näiteks talle tänaseks on maskid meeldivad ja kas hakkavad meeldima näiteks USA president Donald Trumpilt kes on selge, eks ju, maski vastane debatil olid kaasas erinevad siis oma nii-öelda presidendikampaania vastasest Joe Bidenist, kes kannab igal pool maski, et noh, kes kontekst ei tea, eks ju Donald Trump viidi haiglasse. On siis Eesti aja järgi täna öösel, eks ju õigesti öelda Est koroonatõve tõttu ka samamoodi ka tema siis abikaasa Melania trump on temaga, see on vist haiglas kaasas. Tema lähikonnas on jah, see viirus, nüüd päris mitme nõuniku. Et noh, selles mõttes nagu, et kas mask aitab väita, ma saan selga midagi rikk aitab, et protsent, eks ju, kui palju see on, noh, ma arvan, et, et kas on pandeemia olukorras, on ka üks protsent võib olla määrava tähtsusega lõppkokkuvõttes, et, et see ei ole tegelikult kasvatada ei ole tegelikult noh, ma arvan, seejärel nagu debati küsimus ongi see, et nüüd et noh, raadio kuulajatel oskavika, aus ja avatud, noh, meil ei ole mask, ESM meil kolmel vaatan seal heebli meheldudesse nimetatakse, temal ka ei ole. Aga aga helitehnik istub esiteks üksinda seal ruumis ja sina istud minust. Ka pilti tegemas, et aga tegelikult teoreetiliselt kui ausalt öelda, siis ega mul ühtegi vabandust nagu ei ole, et noh, et ma ei tea, kas seal kõlaks kuidagi veidralt ja tähendab, seal on võib-olla see vabandus, siis on raadius aga reaalselt tegelikult, kui sina oled sa ükskõik mis teine, ütleme koosolekuvorm näiteks, et ma seda mask ette paneks, miks mitte nagu keda see häirib, kasseerib rohkem nagu mind, häirib see, noh, ma ei tea teid. Kui te ütlete, et teid häirib, et mul oleks mask ees, noh siis on tegelikult jällegi omamoodi veider, et noh, see on ju tegelikult teie turvalisuse jaoks. Et sa nälgima tulles sellesama selle isikuvabaduste juurde, et nad tegelikult inimesed võiksid ise otsustada ja võtta nagu vastu mõistlikke otsuseid ja kui maski kandmine tundub mõistlik, noh siis absoluutselt tehke seda, ärge näidake näpuga, näed, mingi kloun kannab maski ahhaa, et miks sa seda teed, mina küll ei kanna, eks ju mina olen julge hunt, et nad lõpuks on ikka harinud haavleid täis. Ega probleeme ei ole niivõrd tegelikult nendest suurüritustes Need nakatumiskolded on valdavalt tulnud just väiksemates seltskondades, kus inimesed ilmselt tunnevad 11 paremini, on pikema aja jooksul tihedamalt koos, on seal siis inimesi 10 või 20 ja seda, mis kodudes Nendel erapidudel toimub, noh, seda muidugi ei pääse mitte keegi reguleerima ja pääseks ikka kui tahaks, ei ole. Jällegi siin tulles selle juurde tagasi, et meil ei ole totalitaarne režiim, et ma eeldan, et politsei ukse taha kontrollima ukse kinni. Saaksime kõik need ära keelata, tegelikult, aga kas on ka mõistlik, kas on ka vajalik, kas see on ka proportsionaalne ja tänase pigem ei ole mõistlik ja proportsionaalne. Aga siinkohal meil hakkavad tegelikult saate sekundid juba viimased jooksma ja me ei jõudnud rääkida väga põhjalikust õhtulehe tehtud analüüsist, apteegituru kohta, kus tuleb üheselt välja apteegireformi eesmärk. Apteegid muuta hulgimüüjateks hulgimüüjatest sõltumatuks, ei ole tegelikult absoluutselt õnnestunud, pigem nad jätkavad täpselt samamoodi. Sotsiaalministeerium jätkuvalt ei usu seda tervitanud sotsiaalministeeriumit. Tasub mõelda selle asja peale, et kuidas tulevikus erinenud reforme läbi viia, aga suur aitäh, saate saate kuulajatele ja aitäh Martins Muutav ja Merilin Pärli. Mina olin Huko aaspõllu ja järgmine nädal teeb, sa oled juba Mirko ojakivi.