Kell on kuus, uudistetoimetus võtab kokku kolmapäeva, 18. novembri olulisemad sündmused. Stuudios on toimetaja Erle loonurm. Õhtuleht avaldas eile, et haridus ja teadusminister Mailis Repsi autojuht sõidutab süsteemselt ka tema pereliikmeid. Täna teatas õhtulehte, et Repsi pereasjadega tegelevad ka kaks tema nõuniku. Ministri sõnul sõidutav autojuht tema pereliikmeid vastastikusel kokkuleppel ja niisuguseid sõite see on juurde tulnud just viimasel ajal. On kippunud olema nii, et viimastel nädalatel on seda teinud pigem rohkem autojuht kui mina ja see proportsioon on läinud, ütleme veidi sellised kummaliseks. Viimase ööpäevaga lisandus 274 uut koroona juhtus suri üks haigestunu Sotsiaalminister Tanel kiige sõnul võib haiglaravi vajavate koroonahaigete arv peagi ületada kevadise tippu, kui ravil oli 157 inimest. USA kärbib jaanuaris oma vägede arvu Afganistanis ja Iraagis. Mõlemas riigis on ka Eesti kaitseväelasi. Kaitseminister Jüri Luige sõnul ei näe ta praegu mingeid radikaalseid muutusi, nende tegevuses aga jälgitakse olukorda ja liitlaste tegevust. Nii Afganistanis kui Iraagis on meie printsiip alati olnud, et koos läksime sinna sisse. Koos tuleme ka välja. USA ravimifirma Pfizer ratas, et uuringu lõpptulemuste järgi on nende Covid 19 vaktsiini 95 protsendi ulatuses tõhus firma taotleb lähipäevil USA ametivõimudelt erakorralist kasutusluba. Narva elama rikud, eelistaksid linnapeaks mitte visionäärist poliitikud, vaid tugevat majandusjuhti. Nii ütleb Jüri Nikolajev oma kommentaaris. Kultuuriminister Tõnis Lukas soovib vähendada kultuurisündmuste piletite käibemaksu 20-lt protsendilt üheksale. Kontserdile. Seal vaid üldse kultuurisfääriga, muuseumide ja muude selliste ürituste ka tervisespordi suurürituste nii-öelda osamaksust ehk piletiostust käibemaksu vähendama. Eesti meeste jalgpallikoondis lõpetab rahvuste liiga alagrupimängud kohtumisega Gruusia vastu. Võõrsil peetava mängu eel on selge, et viimast kohta Eestil alagrupis vältida ei õnnestu. Ilm on öösel ja homme vihmane, tuule puhangud ulatuvad kuni 25 meetrini sekundis. Õhusooja on seitse kuni 11 kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt. Õhtuleht avaldas eile, et haridus ja teadusminister Mailis Repsi lapsi sõidutab kooli huviringidesse ja sealt koju ministeeriumi autojuht EKRE fraktsiooni juht Siim Pohlak ütleb, et talle niisugune asi ei meeldi. Peaminister Jüri Ratas jääb oma erakonnakaaslase selja taha ja kinnitab, et toetab Repsi. Madis Hindre annab ülevaate. Õhtuleht jälgis kuu aja jooksul kolmel päeval haridus- ja teadusministeeriumi autojuhi tegemisi ja vastased osa oma tööajast veedab ta minister Mailis Repsil lapsi sõidutades. Autojuht viib lapsi kooli ja lasteaeda, samuti huviringidesse ja Tomneid sealt koju. Haridus ja teadusminister Mailis Reps ütleb, et autojuht sõidutab tema lapsi rohkem. Viimasel ajal. On kippunud, anname nii, et viimastel nädalatel on seda teinud pigem rohkem autojuht kui, kui mina ja see proportsioon on läinud, ütleme veidi sellised kummaliseks vahepeal lihtsalt on olnud siin eelarvemenetlused ja covidi selliseid kriisikoosolekud seonduvalt mitmed väga erakorraliste asjaoludega. Minister lubab oma senise käitumise siiski üle vaadata ja otsida võimalusi, kuidas ministeeriumi autojuhti oma pere jaoks vähem kasutada. Ta lisab, et autojuht sõidutab tema lapsi vastastikusel kokkuleppel. Haridus ja teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets ütleb, et need korrad, millele õhtuleht peale sattus, pole erandid. Aga see on saladus, oletame ikkagi tihti toimunud, aga selles mõttes, eks ta on üritatud alati ühildada, nii et kõik teised tööülesanded on ka võimalik ära täita. Laidmetsa sõnul ministrile ametlikult oma autojuhti pole. Autojuht, kes ministrist aitab, töötab kogu ministeeriumi heaks. Ministeeriumi teiste töötajate pereliikmeid autojuht siiski ei vea. Eksministri töökoormus, eriti praegu sel aastal on ka võib-olla veidi teistsugune olnud kui tavaliselt, eks me üritame seda toetada nii palju kui võimalik. Laidmets ütleb, et kui autojuht viib ministri Stenbocki majja ja sama sõiduga viib lapsed kooli või lasteaeda, siis see kindlasti probleeme ei ole. Aga kuidas vaatab kantsler sellele, et autojuht teeb ministri pereliikmete jaoks eraldi sõite? Ma sain aru, et see on selline piiripealne teema muidugi, kus siis nii-öelda seda piir tõmmata, et kui on tõepoolest väga oluline koosolek kuskile. On vaja, et lapsed Barentsi sõidutada minister minna ei saa, esimesel võimalusel tundub nagu loogiline, et siis autojuht, kes muidu niikuinii peaks ministrit sõita, selle ära teeb, aga seal on kindlasti oma küsitavused, probleemid. Ühingu Korruptsioonivaba Eesti juht Stemen Risto Evestus ütleb, et küsimus pole juriidikas, vaid pigem idikas. Pärivad maksumaksja hinge loomulikult riivab ka sellist eetilistest väärtustest lugupidavad kodaniku, et ütleme, kõrvaltseisja pilguga sellele vaadates ei tundu sellise võrdse kohtlemise ana, et praegu tundub, üks ametnik on saanud kasutada avalikke ressursse ka isiklikel eesmärkidel ja meil ei ole neid võimalikke tagajärgi likvideerivad tegevusi esitletud. Seni. Kriitiline on ka Riigikogu EKRE fraktsiooni juht Siim Pohlak. Kui ka vaadata näiteks kuluhüvitisi, meie fraktsiooni liikmed ei kasuta autode liisimiseks, meil on see põhimõtteline kokkulepe fraktsioonis sees, et siis on selge, et on ainult üks seisukoht, et meile see ei meeldi ja me seda kindlasti heaks ei kiida. Mailis Repsi erakonnakaaslane, peaminister Jüri Ratas Repsile midagi ette ei heida. Ma toetan mailis seda mõtet, et see muster, see peab muutuma, aga me peame arvestama ka seda, et tal seda muuta, arvestades ka neid tööpäevasid, noh, on tõsine ümberkorraldamine, aga kui te küsite, kas ma teda toetan, muidugi. Eile õhtul oma esimesest skandaalist rääkivast sotsiaalmeedia postituses heitis Mailis Reps ajakirjanikele ette laste filmimist ja pildistamist. Sama sõnumiga tuli välja ka Jüri Ratas. Mitte kuidagi ei pea ka õigeks seda filmimist kuskilt varjatult laste filmimist varjatud. Ma ei kiida seda heaks. Keskerakondlaste kriitikaga ühineb ka rahvusringhäälingueetika nõunik Tarmu Tammerki. Praegu lapsed asjatult ja ebaeetiliselt õhtulehe poolt selle loo sisse tõmmatud minu arvates seda teemat saab käsitleda ilma selleta, et avaldatakse lastest salaja lasteaia juures ja mujal tehtud fotosid ja videosid. Õhtulehe peatoimetaja Martins Muutav märgib, et laste ärakasutamisest rääkides võivad keskerakondlased püüdo teemat hägustada ja ministri vigadele tähelepanu kõrvale juhtida. Schmuutovi hinnangul jäid ajakirjanikud eetika piiresse. Kui me kirjutaksime sellele viisile, teine asi toimub, aga ei suudaks ühtegi tõestust pakkuda, siis me oleksime samamoodi avatud rünnakutele, mis me suudame tõestust pakkuda neid isikuid, kes meie arvates vajasid kaitset, ehk siis autojuhte, lapsed, nemad nendes videotes ja piltidel udutatud Mailis Reps. Loomulikult mitte. Et ma arvan, et ühtegi eetilist piiri pole ületatud. Täna pärastlõunal avaldas õhtuleht uue loo, kus on kirjas, et lisaks ministeeriumi autojuhile tegelevad repsi pereasjadega veel kaks nõunikku. Õhtuleht viitab anonüümsetele haridusministeeriumiga seotud inimestele, kelle sõnul on ministri lastega tegelenud mõlemad nõunikud. Need kaks nõunikku on Kristi Aulik ja Kettli tatar. Viimasel ajal on pigem Kettli tatar rohkem lastega tegelenud kui vaja, hõbita nendega ja ootab lapsi ujumistrennis, vahendab õhtuleht. Haridus ja teadusminister Mailis Reps lükkab õhtulehes kirjutatu tagasi. Seda küsimust, et nüüd oleks keegi eraldi tööle võtnud või tema tööülesanne oleks olnud lapsehoidmine, lükkan kategooriliselt tagasi, et see ei vasta tõele. Mul on olnud 17 aastat lapsehoidjat, vastasel korral mul ei oleks olnud võimalik sellist karjääri teha, nagu ma olen poliitikas teinud. Terviseameti andmetel on Eestis praegu poolsada koroonakollet, haiglaravi vajavate koroonahaigete arv võib peagi ületada kevadise tippu, kui ravil olid 157 inimest. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti teatel tehakse ettevalmistusi, et jagada elanikele kaitsemaske, jätkab Janek Salme. Terviseameti andmetel tuvastati viimase päeva jooksul 274 inimese nakatumine koroonaviirusega analüüsi, mis seal oli 5539 testi. Tallinnasse lisandus 118 ja mujale Harjumaale 35, Ida-Virumaale 62 ning Tartumaale 20 nakatunut. Läänemaale lisandus viis, Pärnu ja Lääne-Virumaale neli, Hiiu-Saare- ja Viljandimaale kolm, Jõgeva, Valga ja Põlvamaale kaks ning Rapla ja Võrumaale mõlemasse üks nakatunu. Üheksal juhul pole nakatunu elukoha andmeid rahvastikuregistris. Hommikuse seisuga viibib haiglas 99 koroonaviirusega inimest ning juhitaval hingamisel oli kuus patsienti. Ööpäeva jooksul lisandus üks surmajuhtum, suri 92 aastane naine. Kokku on Eestis surnud 85 koroonaviirusega nakatunud inimest. Terviseameti peadirektori asetäitja tervisekaitsealal Marianne härma sõnul lisandus möödunud nädalal ligi 1600 nakatunut ehk 32 protsenti rohkem kui ülemöödunud nädalal. Seega nakatunute lisandumise kiirus veidi vähenenud. Nädalate võrdluses on need arvud olnud lähiajal ka üle 70 ja 90 protsendi. Terviseameti andmetel on praegu Eestis poolsada koroonakollet, neist 28 Põhja-Eestis ja 13 Ida-Eestis. Valdavalt on need seotud töö- ja hariduskohtade või üritustega. Härma sõnul on nakatumine oluliselt tõusnud 10 kuni üheksateistaastaste seas. Möödunud nädalal siis oli tõus 101 protsenti ja sellel eelneval nädalal oli siis tõus üle 300 protsendi väga kiire kasv just kooliealiste seas noortega seotud haigestumist näemegi siis praegu eelkõige Tallinnas ja Harjumaal. Viimase kahe nädala jooksul on Tallinna üldhariduskoolidest siis 82 protsenti koolidest siis nakkus sees ja nakatusid siis peamiselt õpilased kell meile teadaolevalt 159 õpilast ja 22 õpetajat või siis personali liiget. Sotsiaalminister Tanel Kiik tõdes, et üldiselt on olukord halb ja nakatunute kiire lisandumine murettekitav. Näeme, et kas saab kiiresti haiglaravi vajavate patsientide arv. Me oleme juba lähenemas, aga selgelt kevadisele tipphetkele, kus oli 157 patsienti. Kui praegused trendid jätkuvad, siis järgmise nädala jooksul see number juba saabki ületatud, kui mitte varem. Ja samamoodi on tulnud järjest ka ju teateid surmajuhtumite kohta. Kiige sõnul püütakse praegu siiski hoida viiruse levikut kontrolli all ilma ülirangete meetmeteta. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart teatas täna, et Tallinn kavatseb hakata jagama elanikele kaitsemaske. Tema sõnul arutatakse praegu, kes on esimesed sihtrühmad, valmistatakse ette hankeid ja süsteemi, kuidas jagamine toimub. Kõlvart lisas, et täpsemat teavet saab anda järgmisel nädalal. USA kärbib jaanuaris oma vägede arvu Afganistanis ja Iraagis, mõlemasse riiki jääb 2500 Ameerika sõjaväelast. Sellele on vastuseisu väljendanud nii USA liitlased kui ka Ühendriikide, et poliitikud, kes on mures, et kärbe muudab Afganistani ja Iraagi valitsused äärmusrühmitustele haavatavaks. Mõlemas riigis, on ka Eesti kaitseväelasi. Mall Mälberg rääkis sel teemal kaitseminister Jüri Luigega. NATO peasekretär Jens Stoltenberg hoiatas, et peatne või koordineerimata lahkumine võib väga kalliks maksma minna. Tema sõnul ei ole konfliktid Afganistanis lõppenud ja sealt võidakse hakata uusi terroristlikke rünnakuid kavandama. Kas need kartused on teie arvates õigustatud? Fakt on see, et Ameerika kohalolek on väga oluline afganistani rahuprotsessile, ta on muidugi väga oluline ka liitlastele. Ameeriklastel on unikaalsed sõjalised võimed, mida ühelgi teisel riigil ei ole, nii et töö Afganistanis ilma ameeriklaste või, või väikese ameeriklaste kontingendiga on päris keeruline. Selline väljatõmbamine poliitiliselt, et annab päris tugeva hoobi rahuprotsessile, mis praegu tegelikult on käimas, aga mille puhul on liitlasvägede kohal, oleks siiski päris hullult. Nii Afganistanis kui Iraagis on liitlasvägede koosseisus Eesti kaitseväelasi ka kui palju neid seal on ja kuidas USA vägede vähendamise otsus neid mõjutab? Afganistanis on meil suurem kontingent ühendkuningriigi poolt juhitava Kabuli julgeolekujõud koosseisus ja samuti on meil siis Põhja-Afganistani üks väike temineerijat, et üksus kõik kokku 45 kaitseväelast. Ja loomulikult Me konsulteerisime mitte ainult Ameerika laste, vaid ka oma teiste liitlastega kujunenud olukorra üle. Mis puudutab Iraaki, siis Iraagis on meil üsnagi väike kontingent, mis on pidevalt kohal. Meil on ameeriklaste juhitud operatsioonis üks staabiohvitser ja kaks meedikut. Mis puudutab teist Iraagi operatsiooni, Iraagi Nato nõustajat missioon, selle puhul oleme me järgmisel aastal lubanud siis saata kuueks kuuks ühe väekaitserühma, nii et jutt, too oleks kõik kokku 40 kaitseväelasega ja me jätkame praegu nende mandaatide menetlemist Riigikogus. Hetkel me ei näe nüüd mingeid radikaalseid muutusi Eesti tegevuses. Loomulikult tegutseme vastavalt olukorrale, jälgime pidevalt situatsioon mõlemas kriisipiirkonnas ja muidugi ka selles osas, mida teevad meie liitlased. Nii Afganistanis kui Iraagis on meie printsiip alati olnud, et koos läksime sinna sisse. Koos tuleme ka välja. Evelyn Villers võtab nüüd kokku päeva olulisemad välissõnumid. USA lennundusamet kiitis pärast kahte aastat lennukeeldu heaks Boeing seitse kolm seitse maks naasmise liinilendudele Boeingu mudelil seitse, kolm, seitse. Maks oli ülemaailmne lennukeeld alates 2019. aasta märtsist, kuna lühikese ajavahemiku jooksul oli sellega juhtunud kaks ohvriterohket lennuõnnetust, milles hukkus kui 346 inimest. Agentuur Bloombergi andmetel valmistub ka Euroopa lennundusamet peatseks lennukeelu tühistamiseks. Lennuk ei hakka siiski kohe lendama. USA lennundusamet peab veel heaks kiitma Boeingu muudatused. Seitse kolm, seitse maxi lendurite koolitusprogrammidest. Kõige varem võib lennuk taasalustada liinilende American Airlinesi koosseisus 29. detsembril. USA ravimiSid Pfizer teatas, et firma eksperimentaalne Covid 19 vaktsiin on uuringu lõpptulemuste järgi 95 protsendi ulatuses tõhus. Faizeri teatel ei ole vaktsiinil tõsiseid kõrvalmõjusid ja firma taotleb lähipäevil USA ametivõimudelt erakorralist kasutusluba. Taani koroonaviirusesse nakatunud naaritsa hävitamise otsuses põhjustatud skandaal viis toiduminister Mogens Jenseni tagasiastumiseni. Jensen teavitas Twitteris, et esitas lahkumispalve, kuna tal ei ole parlamendis vajalikku usaldust. Skandaal sai alguse sellest lõunasse. Nakatunud naaritsat lavastati viiruse mutatsioon, mis kandub edasi ka inimesele. Valitsus teatas, et kõik taani karusnahakasvatuste naaritsat hävitatakse. Hiljem oldi sunnitud aga tunnistama, et valitsusel ei olnud õigust anda käsku kõigi naaritsat tapmiseks. ÜRO humanitaarküsimustega tegelev büroo eraldas 100 miljonit dollarit erakorralist abi seitsmele nälja piiril olevale riigile, Aafrikas ja Lähis-Idas. Avalduse kohaselt läheb sellest rahast 80 miljonit dollarit afganistani Burkina Faso asse kongos Nigeerias Lõuna-Sudaani Jeemenisse. Lisaks eraldati 20 miljonit dollarit ennetavalt näljaga võitlemiseks Etioopias, kus möödunud kuul algasid lahingud riigi põhjaosas asuvas Tigrei regioonis. Kui me kohe ei tegutse, võib nälg muutuda mõnes piirkonnas lähikuudel reaalsuseks, seisab avalduses. Ja tuleme tagasi Eestisse. Narvas kogutakse allkirju võimuvahetuse käigus tagandatud linnapea tagasivalimiseks ekslinnapea sotsiaalmeediakanalis Facebook toetusrühma on end registreerinud juba üle 1500 inimese. Jüri Nikolajev selgitab oma kommentaaris Aleksei Jevgrafovi populaarsuse põhjuseid. Kui ma nädal tagasi hilja õhtul peale Narva võimupööret koduhoovi jõudsin, olid kõik parklakohad loomulikult juba hõivatud. Ainuke koht, kuhu veel parkida sai, oli naaberkrundi porimülkas muudetud haljasala. Rahustasin end teadmisega, et aumani tänava parkimisprobleemi lubas Narva linna võim lahendada tuleval aastal. Kuid stopp. Jevgrafov pole enam linnapea, kes siis ammu oodatud parkla ehitab. Kas järgmine linnajuht üldse hakkabki elanike pisimuredega tegelema või võtab sihikule suuremad ja ambitsioonikamad väljakutsed? Vaat sel hetkel arutlesin ma kui tüüpiline Narva elanik ja see ongi üks põhjustest, miks narvakad ekslinnapea tagasivalimiseks praegu allkirju koguvad. Vene kultuuriruumis nimetatakse Jevgrafovi taolise linnajuhte Grebki rannik. Tugev majandusjuht. Grebki Hoi säästval Nikon vene inimese helesinine unistus linnajuhist, kes võimumängudele eelistab tegeleda linnamajandusega näiteks tänavate sillutamise ja puhastamise ning parklate ja laste mänguplatside ehitamisega. Juht, kes otsib ja leiabki lahenduse aastakümneid vindunud kesklinna tondilossi probleemile, et kui muidu ei saa, siis ostame omanikult ära ja lammutame. See on juht, kes täpselt teab, mida linnaelanik talt praegusel hetkel ootab ja üritab neid ootusi täita. Samas ei tähenda see sugugi vali aias lömitamist. Vajadusel võib Grebki hoidjast Võnnikuma tahtmisega peale suruda. Ja ega Jevgrafovi ilmaasjata linnavalitsuses Saarallioushaks ei kutsuta. Aga ka see on vene inimesele vastuvõetav, sest kindel ei, on 100 korda parem kui arusaamatu keerutamine. Teine oluline põhjus, miks narvakad tsaar oli Hušad tagasi tahavad, peitub selles, et ta on oma inimene. Narvas on pikki aastaid linnapaid ametisse pandud rahvuspõhiselt linnavolikogu esimees veel võib-olla venelane, kuid linnapea peab kindlasti olema eestlane. No vähemalt hea ja sorava eesti keelega, sest kuidas ta siis muidu riigi valitsuses Narva asju ajama hakkab? Seepärast toodigi linnapäid Narva tihti mujalt. Kuid Aleksei Jevgrafov tõestas, et Narvat saab juhtida ka oma poiss narvakas. Ja mis sest, et ta tegelik elukoht on naaberomavalitsuses. Kõik see kokku tekitabki Narva elanikes pahameelt ja isegi vastuseisu ning pole mingit mõtet inimestele seletada lihtsalt poliittõde, et umbusaldust ei avaldatud personaalselt Aleksei Jevgrafov vile, vaid Narvat juhtinud kambale nimega Kodulinn Narva. Samuti on mõttetu üritada Narva inimestele selgitada, et Grebki Hoisest vennike võib edukalt tänavaid sillutada kuid jänni jääda suurte ja välisrahastusest sõltuvate projektide elluviimisega, nagu seda Narvat läbiva transiittee rekonstrueerimine või raekoja renoveerimine. Või et linna turuehitamine ja bastionide taastamine õiglase üleminekurahadega ei lahenda demograafilise ka tööturuprobleeme. Aga kas see üldse huvitabki näiteks Daumani tänava elanikke, kes pikisilmi linnalt parklakohti ootavad just täna ja mitte 20 aasta pärast ja neid Narva inimeste tagasihoidlikke unistusi rahvalik meer Aleksei Jevgrafov täitiski Uudistele Jüri Nikolajev, Narva. Kultuuriminister Tõnis Lukas teatas täna, et on esitanud valitsusele plaani langetada kultuurisündmuste piletite käibemaksu 20-lt protsendilt üheksale. See hõlmab ka näiteks muuseumipileteid ja tervisespordiürituste osamaksu. Hiljem täpsustas minister, et esialgu oli tema soov jõustada püsivalt kestma jääv maksulangetus uuest aastast, kuid enam pole see võimalik. Me ei jõudnud eelarve tegemisel nii kaugele, et oleks saanud sellega arvestada juba järgmisest aastast. Ma jätkan selle taotluse tegemist, läbirääkimised rahandusministeeriumiga käivad, see on ära hinnatud, kui palju see riigieelarvest siis vähem sisse tooks? See on kuus ja pool miljonit eurot ja loodan selle diskussiooniga edasi minna, nii et siis kõige optimistlikum ootus on, et ta võiks just arvestades, et me peame konkureerima, ka rahvusvaheliselt kontserdi korraldada. Lätis on see nullkäibemaksuga, et ta võiks ikkagi juba aasta keskelt järgmise aasta keskelt hakata kehtima. Esimesest juulist on minu taotlus, aga kõige pessimistliku. Aga ikkagi optimistlik on see, et valitsus kiidab selle heaks ja riigikogu ka, aga ta hakkab kehtima 2022. aasta algusest. Aeg rääkida ilmast, sünoptik, taimi paljak, palun. Eks madalrõhkkond nordkapi poole kaugenemas, aga uusima Šotimaa lähistelt tulekul kiirustamise eelolevaks ööks Rootsi ja tõstab meil esmalt saartel ja selle järel ka rannikul keskmise tuule üle 15, puhangud 25 meetrini sekundis. Mandri sisealadel tugevneb edelatuul kaheksa kuni 13, puhanguti kuni 18 meetrini sekundis. Siin-seal sajab vihma, aga sadu on veel nõrk. Õhk on soe, temperatuuriks seitse kuni 10 kraadi. Homme päeval liigub madalrõhkkond edasi üle Botnia lahe Soome ja selle servas lõõtsub meil tormine edelatuul. Sisemaal on puhanguid kuni 20, saartel ja rannikul 25 meetrit sekundis. Ajuti sajab vihma ja sadu on tihedam. Õhusooja kaheksa kuni 11 kraadi. Päeva olulisemad spordisõnumid võtab kokku Johannes vedru. Eesti meeste jalgpallikoondis lõpetab UEFA Rahvuste liiga alagrupiturniiri kohtumisega Gruusia vastu. Mäng peetakse Tbilisis ning see algab kell 19. Null null. Eesti koondisel pole rahvuste liiga C-divisjonis oma grupis enam viimasest ehk neljandast kohast kõrgemale tõusta. Võimalik. Eestlaste perspektiivist tähendab alagrupi viimane koht seda, et rahvuste liiga C-divisjoni püsima jäämiseks tuleb edukas olla. Üleminekumängudes koondise peatreeneri Karel voolaidi praegune leping Eesti meeskonna eesotsas lõpeb tänase kohtumisega. Gruusia ja Eesti vahelist kohtumist saab otsepildis vaadata telekanalilt ETV2. Maailma jalgpalliavalikkust šokeeris UEFA Rahvuste liiga eilne mängude õhtu, sest Saksamaa kaotas oma viimases alagrupi kohtumises Se viljas Hispaaniale tulemusega null, kuus. Neli korda maailmameistriks tulnud Saksamaa jalgpallikoondise ajaloos on see alates 1931.-st aastast suurim võistlusmängus saadud kaotus. Saksamaa koondise peatreener Joachim lööbi käe all viimasel kahel-kolmel aastal näidanud kohati väga selgelt haavatavust. 2018. aasta MM-finaalturniiril ei jõutud alagrupist edasi. Jalgpalli ajakirjanik Andres Must, kes jälgib regulaarselt Saksa meediat, kirjeldab reaktsioone eilsele null kuus allajäämisele. Kahtlemata need arvamust on selles mõttes üksmeelsed, et null kuus Saksamaa sugusele jalgpalliriigile ei jäta nagu väga valikuid. Kuidas sellesse suhtuda? Löövi viimase kahe aasta töömuster on alati põhjustanud palju küsimusi. Juba alates sellest, et lööb üldse ametid on, me võime alati kohata tekste, mis on kantud ennekõike ideest, et lööve ei tohiks üldse sellel ametil postil enam olla. Aga löövi pärand loomulikult. Olles 2014. aasta Saksamaa maailmameistrivõistluste võitjameeskonna treener, on nii oluline ehitatud tema ümber kaitsekilbi. Aitäh sporditoimetusele selline sai Päevakaja kolmapäeval, 18. novembril aitäh kuulamast. Kena õhtut.