Head kuulajad. Ma arvan, et iga inimese elus on juhtunud vähemalt üks kord niisugune lugu, et ta otsib mingit kadunud asja. Ja selle otsimise käigus leiab midagi, mille ta on juba unustanud otsida. Aga kui üles leiab, siis saab aru, et seda just oligi vaja. Väga kaudselt ja väga jämeda joonega saame tõmmata paralleeli selle igapäevaeluloo ja tänase saatekülalise vahel. Tegemist on inimesega, kes kasutades nanotehnoloogiat uut meetodit hakkas otsima võimalusi, kuidas täpsemini panna vähkkasvaja diagnoosi ja kuidas seda saaks ravida. Ja samal ajal seesama nanotehnoloogia andis võimaluse kiiremini ja täpsemalt diagnoosida Alzheimeri tõbe, uurida ebola ja HI-viiruse käitumist ja ka Covid 19 viiruse käitumist. Niisugune huvitav inimene on meil täna. Tere tulemast saatesse Tartu ülikooli nanomeditsiini, professor Tambet Teesalu, tere päevast. Me alustame teie lugu kusagilt poole pealt. Alustame sealt, kui teid kutsuti Ameerika Ühendriikides California ühte ülikooli uurimisrühma, mis teil selleks ajaks Tartus juba valmis oli, mis te pidite kokku pakkima ja teisele kontinendile kolima? Kui täitsa ausalt öelda, siis ei olnud nii, et mind kutsuti, ma siiski ise tahtsin minna. Ja lugu oli lühidalt selline, et selleks hetkeks oli möödunud mu doktori kaitsmisest ligi viis aastat. Ja ma olin asutanud Tartus ühe biotehnoloogia ettevõte, millal tegelikult läks päris hästi see, et ettevõte tegeles geeni ekspressiooni, analüüsidega, biotehnoloogia ettevõtetele, farmaatsiaettevõtetele, Lääne-Euroopas ja ja ma mäletan hästi, et oli üks jaanuarikuu sombune päev selline, kus lund õieti ei ole ja taevast 100. mingit ollust, millele on raske nime anda. Ja siis ma hakkasin äkki mõtlema. Veel ei ole hilja, et mul kogu see ettevalmistusartiklid ja teaduslik taust on täiesti sobiv selleks, et panna end proovile. Ja siis ma nagu impulsi ajendil isegi ilma abikaasaga arutamata saatsin nalja, mõned emailid oma CV'ga sellistesse kohtadesse, kuhu ma tõesti tahtsin minna, et ma ei olnud liiga tagasihoidlik. Ja juhtuski. Mõni tund hiljem tuli ühest naist laboritest sellest kohast, kuhu ma hiljem läksin. Lõuna-Californias San Diegos tuli vastus ja mind kutsuti intervjuule. Ja mõni kuu hiljem ma sinna läksin, kõik läks hästi ja poole aasta pärast alustasingi tööd. Kas te lõpetasite või panite pausile selle, mis teil siin? Tasemel ma tegelikult kohe ei lõpetanud aga see ette võtta ta veel tegutses mõnda aega, aga lihtsalt sellise vahetu selge juhtimise puudumisel ta hääbus aja jooksul. Millega te alustasite seal Lõuna-Californias, San Diegos? Seal tegelikult kõik oli uus, üks oluline põhimõte, mida pida mulle mu esimene juhendaja juba doktoritöö juhendaja, itaalias Francisco klaasi õpetas, ütles, et tegelikult on teadlase jaoks väga tähtis iga viie kuni 10 aasta tagant oma sellist ampluaad ja fookust radikaalselt muuta. Niimoodi tekib teadlasel just selline mitmekesine interdistsiplinaarne foon, mis aitab tal näha seoseid, mida sa ei näeks, kui sa jääd ühele alale ühte valdkonda. Selleks hetkeks oli minul tausse, olin töötanud alguses pärmi molekulaarbioloogia väga kaugel kliinikust siis hiire, embrüo arenguga, sellega, kuidas toimub täpselt imetajatest platsenta moodustamine ja ja üleüldse embranaalne areng eeskätt siis raku invasiooni, rakkude liikumise ja kuidas nad leiavad õige koha organismis arenevas organismis sellesse seisukohast. Ja nüüd see labor sain Diegos, kuhu ma püüdsin minna. Et selle valdkond oli täiesti teistsugune. Fookus oli nanomeditsiinil nutikate ravimite ja kontrastainete väljaarendamisel vähi detatsiooniks raviks. Aga ma usun, et jällegi mõtteviis Ameerikas ja Euroopas on pisut teistsugune. Ma arvan, et see juhendaja, minu tulevane juhendaja sain teegas. Talle just meeldis, et mul ei ole. Mul ei ole sellist vahetut tausta, et ma tulen oma mõtete oma pagasiga. Ja siis loomulikult ma õpin tema juurest juurde uusi metoodikaid ja mõtteid ja siis niimoodi segades võib tekkida huvitavaid asju. See on väga ameerikalik lähenemine, mõnes mõttes kogu see protsess, et otsustatakse kohe kiiresti ja siis antakse uuele inimesele tegelikult kõvasti hingamisruumi ja vabadust kui on näha, et tal on see energia ja soov teha sees, just nii juhtus ka minuga. Mida te pidite kõigepealt juurde õppima? Pidin tegelikult hakkama, täitsa aastab eest tuli õppida. Isegi koekultuuri seda najal. Raadiokuulajale kõlab see kõik hiina keelena lihtsalt seda, et kuidas kasvatada rakke petturi tassidel nii ühel tasapinnal kui ka nagu väikeste kämpudena, mida kutsume sfääroidideks siis kuidas teha erinevaid vähiloommudeleid? Sest tegelikult vähi ja paljude teiste haigustega on see, et kahjuks me peame selleks, et välja töötada, ravimeid kasutanud katseloomi ja vähiloo mudelite tegemine on tegelikult teen käsitöö. Seal on vaja. Näiteks toon näite eesnäärmevähi. Tuleb siis looma ja noh, me kõik kujutame ette, kui suur Hieron, 20 grammine väike loomake tema kõhule võis avada, siis välja otsida eesnääre, mis jällegi hiire puhul me kõik kujutame ette, ei ole just väga suur sinna süstida sisse mõni mikroliiter rakke kasvajarakke, mis siis annavad alguse vähi kolde all. Ja siis loomulikult see hiir uuesti kokku panna, nii et ilusti ellu jääks. Kõik toimiks Tulk sellist käsitööd ja lihtsalt erinevaid tehnikaid, kõik see tuli ära õppida. Ja loomulikult, et see ei olegi keeruline, kui su ümber on hea meeskond. Ja mulle oli tohutu õnn selle ameerika etapi puhul, et sisuliselt nädalase vahega saabusin sinna laborisse mina ja jaapani kirurg ja ka teadushuviline kasuki suga haara. Ja tema on praegu ette minnes on Columbia ülikoolirühma juht ja dotsent ta jätkab teadustööd nüüd siis küll Ameerika idakaldal aga igati edukalt ja jaga kliinilist tööd. Ja miks see tähtis oli see, et taliloomulikult Teadlasena väga hea, aga ka kirurgina väljaõppinud inimesena omandasin ma tema käest tõesti ilmselt parimat töövõtet selles osas, kuidas läbi viia kõiki neid operatsioone umbes nii, nagu ma just keeraldasi Ja siis te jõudsite selleni, et need nutikad ravimid oskavad üles leida kasvajarakud ja täpselt sihitult hakata neid mõjutama. Just tegelikult kui ma nagu mõtlana jällegi nanomeditsiini peale, mis lihtsustatult tegelikult on väga-väga arusaadav, ma usun kõigile nanomeditsiini mõte on selles, et me pakiksina ravimeid sellistesse tibatillukesse konteineritesse mille läbimõõt on üks tuhandik juuksekarva läbimõõdust. Ja miks me neid sinna pakkima peaksin, on kaks põhjust. Üks on see, et kaitsta keha siis nende pakitavataja ravimite kahjulike kõrvaltoimete eest ja teine, et kaitsta neid pakitavaid ravimeid, keha ensüümide ja muude asjade lagundava toimest. Ja nüüd nanomeditsiini suur ja nüüd alles lahendamisele lähemale liikuv probleem on selles. Meil puudus oskus viia neid nanoosakesi, mida me väga hästi teha oskasime sinna, kuhu vaja. Ja vähi puhul, noh, on see loomulikult kasvajaga olla Alzheimeri puhul siis vastavad kahjustuskolded ajus ja nii edasi. Ja nüüd meie või selle sain teiega rihma. Tehnoloogia oli siis selles, et näed, tegelesime jällegi noh, teaduskeelest otse võttes kalastusekspositsioonidega noh, seda terminit tahtsingi, eksperdism kasutatakse üldiselt selleks, et järeldada eksperimente kus sa tegelikult katse alguses ei tea, kuhu see viia võib. Ja meie puhul see kalastus ekspeditsioon seisnes selles, et kasutasime siis bakteri viiruse pinnal olevate peptiidide raamatukogusid. See kõlab jale hästi keeruliselt, tegelikult sisu on selles, et meil on lihtsalt molekulaarbioloogiliste meetoditega võimalik tekitada selliseid miljarditest bakteriviirustest koosnevaid kogumeid kellest igaühe pinnal on üks hästi lühikene, juhuslik valgujärjestus. Ja nüüd, kui sul on miljard sellist Valgovi Earestusega faagi bakteri faagi siis selles komplektis on peptiide, mis seonduvad selektiivselt, ükskõik millega näiteks sa võid mõelda ja seda on tehtud sellele, et kasutada faagi raamatukogusid näiteks plastikuga seonduv alternatiivide leidmiseks või teatud muude pinnamaterjalidega seonduvate Beatiivile leidmiseks. Aga meie puhul läksime sammu edasi, me kasutame neid raamatukogusid siis keha veresoontes olevate postiindeksite lihtsustatult kaardistamiseks. Sest tegelikult see on jällegi üks oluline kontseptsioon, mille töötas välja minu sandi ego juhendaja juba aastaid tagasi. Et meie, nii normaalsetes kudedes kui ka haiguskolletes on veresooned pisut erinevad, sõltuvalt sellest, kus veresoon parajasti on. Ja siis Taagi raamatukogu, mida ma mainisin, see võimaldab neid iseärasusi iseloomustada. Ja leida siis neid lühikesi peptiidi, järjestusi, mis põhjustavad faagi akumulatsiooni ühes või teises paikmas. Ja meie fookus muidugi oli vähk meid eeskätt huvitasid eesnäärmevähk, pankrease vähk, ajuvähk ja siis, mis ma tegin, oli, oli see, et me siis indutseeerrisin, need vastavad vähid hiirtest tekitasime, loon mudelid ja siis kasutasime seda in viiva või elus Laamades kalastus, ekspeditsioon, et leida Sispektiidid, mis lähevad ühte või teise taignasse. Ja see töö osutus väga edukaks. Ja mis oli nagu tähtis oli see, et, et me leidsime selle töö käigus ühe huvitava peptiidi järjestuse mis tundus, et toimib justkui universaalne rakkudes ja kudedes läbiminekut, indutseeriv. Tegelikult oli tõeline läbimurdeline avastus, mille me avaldasime sajand siis ja veel mitmes väga heas ajakirjas ja mille nagu järelmid, mõneti on ka need avastused, mida te alguses enamalt mainisite. Te tulite sealt San Diego uurimisrühmast Eestisse tagasi 2012. aastal. Miks te ära tulite? See oli tegelikult nii emotsionaalne kui ka ratsionaalne otsus. Emotsionaalne selles mõttes, et ma kindlasti väärtustan väga Eestit kogu seda loodust, keskkonda, vabadust, mis meil on ja päris mitmes riigis maailmas elanuna, hakkad üha enam seda tegelikult hindama. Ja siis teine asi oli lihtsalt perekondlikult, meil oli perre tulemas pesamuna ja nagu ma ütlesin, et ei tahaks, et ta kasvab üles seal vaid pigem Eestis. Ja ratsionaalse poole pealt oli lihtsalt see, et et ma andsin sisse rea taotlusi oma uurimisrühma tegemiseks siin, Tartus, Eestis tegelikult mõnega Ameerikas ja mind saatis edu nii siin kui seal. Ja siis tegelikult me saime väga hea lähtepositsiooni rühma ülesehitamiseks. Ja siin tuleb tegelikult mainida ka seda, et et sellel ajal just oli valmimas siirdemeditsiinikeskuse hoonet Tartu Ülikoolis. Jällegi tuleb müts maha võtta kõigi visionäärida ees, kes selle hoone tegelikult ideelaja valmimisele kaasa aitasid Sulev korraks ära vasar, paljud teised. Et see tegelikult Koha, kuhu tulla need mõlemad kokkuvõttes, et meil oli tegelikult maakoht, kus me tahtsime elada kuna ehitasime uue kena aja ja siis koguse teadust, võimalused, mis siin avanesid, see tegelikult oli täiesti ideaalne ja vastupandamatu, mõneti. Te juhite siin tartust, vähilaborit. Kas te saate siin Tartus jätkata sealt, kust teie uurimistöö San Diegos pooleli jäi? Jah, siin jällegi tuleb kindlasti mainida seda, et et see on väga asjakohane küsimus, sest sageli teaduses on nii, et on teatud kuidas seda öelda, nagu omandiõigus isegi teadusprojektidele intellektuaalne omand just ja isegi mitte formaalselt, vaid kuidagi kerestamata tihtipeale näiteks rühmast lahkudes. Sul lihtsalt pole võimalik oma projekte kaasa võtta, vaid sa pead hakkama midagi muuta jama lihtsalt selleks, et mitte tekitada konflikte, probleeme. Siin tuleb öelda, et mul jällegi vedas, sest tegelikult see Sandjeega rühmajuht. Ta oli väga mõistev, ta andis meile vabad käed teha seda, mida me tahame. Mõneti oli see kindlasti tingitud ka sellest, et tema karjäär oli lõpusirgel. Just eelmisel aastal ta tegelikult sulges oma laboris. Ja tegelikult meie puhul kujunes nii, et, et jah, me saime teemat siia tuua veelgi enam, alustasime kohe selliseid veebi põhiseid eesti sain teiega videosillaga regulaarseid koosolekuid sisuliselt nagu virtuaalseid labori koosolekuid, kus siis mõlema poole inimesed esitasid, oma andmeid, jagasid see tekitas hulga koosta artikleid mis on jällegi hea pluss, andis Eesti alustala labori inimestele. Ma loodan tunda, et nad on osa millestki suuremast ja et see on oluline, mis nad teevad. Käesolevaks ajaks on, on see virtuaalne labori niiting või koosolek jõudnud siis selleni, et neil on lisaks Erki Roos lahtile, kes siis oli, sain teiega juhendaja, lisaks temale on seal kaasas kasuki, keda mainisin, kes on Columbia ülikoolis ja tera Järvinanud Tamperest, kes on ka roos lahti, labori õpilane. Kõik on praegu proffid erinevates instituutides. Selle küsimuse, et kas te saate jätkata sama uurimistööd, mida te Ameerikas alustasite, selle jätkuküsimus on kindlasti huvitamas väga paljusid kuulajaid, kes ise on vähkkasvajaga kokku puutunud, et millal jõutakse nende nutikate ravimitega hiirte juurest inimeste juurde. Jällegi väga hea küsimus ja tegelikult see on nagu üks, üks selline valus moment, mis tihtipeale juhtub, on ütleme, et me avaldame hea artikli kus paistab läbimurre ja noh, tõepoolest see ongi läbimurre. Aga aga mis juhtub, on see, et tõenäoliselt juba samal õhtul või lähipäevadel peale artikli ilmumist hakkavad tulema emaili postkasti küsimused kas vähihaiged tegelikult või nende omastelt, kes küsivad, et kuidas nemad sellest abi saaks. Ja tegelikult palus ja, ja aus vastus on see, et me ei tea, et tegelikult see protsess teadusavastusest kuni ravimini ikkagi üüratult pikk, kallis, ettearvamatu. Nüüd, kui ma räägin meie töö tulemuste rakendamisest, siis jällegi võib öelda, et meil tegelikult on läinud hästi. Et siis avastus ja ka intellektuaalomand sai kaitstud 2009. 10. aastal siis seal oli üks väikene selline eksirännak, kui, kui kogu seal Tehnoloogialitsents läks ettevõttele, kes seda õigesti ei kasutanud. Aga alates 2005.-st aastast on tehnoloogia litsents taas meie leiutajate käes. Ja mis on juhtunud, on see, et me oleme nüüdseks läbi viinud kõik ravimiameti, ütleme, Eesti jäi Food and Drug Administration Ameerika ravimiameti poolt ette nähtud Prei kliinilised uuringud, mis tähendab siis seda toksikoloogia efektiivsust loommudelites. Ja see ravim on faas ühe kliiniliste uuringute lõpusirgel pankreasevähiraviks. Ja mis on oluline sele ravimi puhul on see, et ta töötab nagu universaalne vähiravimite võimendaja ja see on väga oluline. Sisuliselt on kontseptsioon selles, et see päike, Beatiiv järjestus, mille me isoleer reisime, see põhjustab kasvaja veresoontes teatud aja vältel, mis on pool tundi kuni tund veresoonte lekkimist ja seal toimuvat kasvaja spetsiifiliselt, mitte kuskil mujal kehas. Ja nüüd võite ette kujutada, et kui gospatiidiga süstida patsienti ka juba teada-tuntud heaks kiidetud ravimeid siis nad hakkavad selle ajaakna jooksul jällegi selektiivselt vähi koes kogunema akumuleerunud. Ja see on väga oluline aspekt, sest see tähendab seda, et, et sellektiid võib võimendada erinevaid kontrastaineid, ravimeid, nende kombinatsioone. Ja praegu me testime loomulikult. Peab olema fookus testimise ajal, et testima sisse Labetiidis ühe nanoravimi madala molekulaarse ravimi kombinatsioonis ja pankreasevähi jaoks. Ja tulemused on tegelikult väga paljulubavad. Jällegi on vara lõplikke järeldusi teha, nagu me teame, on ravimiuuringutes kolm faasi, meie oleme esimeses aga võrreldes sellest esimesest faasist saadud andmeid ajalooliste andmetega, me näeme, et patsientide nagu vastus ravilas on oluliselt parem, ütleme ilma meie Beatiivita on see umbes 20 protsenti vastust ja meie puhul on 58. Et see on suur vahe ja, ja ma ei usu, et seal lihtsalt artefakt või eksimus. Siis mitu inimpõlve läheb, et haige saab niisugust ravimit kas arsti käest või, või apteegis. Kui kõik hästi läheb, siis ei pea tingimata minema palju inimpõlvi. Pigem on ravimiarendus heaks kiitma siini sõltuvalt muidugi indikatsioonist, et kui pikk see ravi ja kõik on võib-olla ka kokku. Kaheksa 10 aastat. Meie oleme arendanud ravimit viis aastat. Ja tegelikult loogika siin on selles, et et nii-öelda oma vahenditega põlve otsas jõuad sa ehk faas ühe faas kahe lõpuni, aga siis sellise suure multitsenter ravimiuuringute tegemiseks üldjuhul. Läheme nüüd vähkkasvaja juurest Alzheimeri tõve juurde ka nanotehnoloogia abil tee selle tõve varajase diagnoosimise avastasite. Meelde, ja see oli tegelikult jällegi üks koostööprojekt, mis oli tekkinud just nii, nagu, nagu ma kirjeldasin, et meie ühised koosolekud, veebipõhised ja siin nagu teadvuses alati, see on tegelikult ju tööjaotus. Et meie Tartu laboris olid teatud tehnoloogiad, mis aitasid San Diegos tehtud skriinide andmeid analüüsida ja anda kandidaat tingida. Ja täpselt, et see on nagu teaduses tuleb mõista, et alati üks läbiv teema tuleb koostööd teha parimatega igalühel oma tugevus. Ja siis, kui sa segad kokku nagu komplekti häit häid inimesi, siis juhtuvad head asjad. Ja siis tagasi tulles selle Alžeimeri selektiivse hepatiidi juurde. Et see on tõepoolest äärmiselt põnev ja tegelikult sai ka suurt vastukaja. Ja hetkel Kasele Beatiidiga samasugust lähenemist kui, kui selle lähiselektiivsepatiiviga, mis siis on see, et me püüame ise või õieti inimesed San Diegos, kes neid loomkatseid tegid, peavad ise seda patiidi võimalikult kaugele arendada. Sest jällegi üks asi, mille ma nagu õppinud olen oma juhendajatelt mäntarritalt, on see, et et teha patente ja artikleid üksi. Neid edasi arendamata, et see on tupiktee tegelikult sageli kipub juhtuma see, et siis nad jäävadki tähelepanuta ja lihtsalt hääbuvad kattuvad selle pealetuleva infotulva alla. Et sellest punktist edasiminekuks laen ma, et me peame alustama koostööd ettevõtetega, kellel on head ravimikandidaadid, mis tundub, et töötavad hästi ja ajuhaiguste puhul üldiselt probleem on ju selles, et et kuidagimoodi ei saa ravimeid emothintšefaal barjäärist, mis siis on pereajubarjäär üle siin ajukoesse. Ja seetõttu siis sageli tuleb süstida neid ravimeid otse ajju. Ja noh, võite ise ette kujutada, et see ei ole nii patsiendi kui kliinitsisti seisukohast kuigi kuigi hea, hea valik. Tegelikult ettevõtted, kellel on sellised kandidaadid, mis otse ajju süstituna, töötavad. Nüüd Ma näen, et võiksid hakata kasutama meie leitud peptiidi, selleks et oleks võimalik tekitada ravim, mida saab süsteemselt ehk veenisiseselt panustada. Ja töötaks sama hästi, kui sa ajju süstitud pühendab. See oleks väga suur samm edasi. Ma tuletan kuulajale meelde, et professor Tambet Teesalu on Tartu Ülikooli tanud bioloogina doktoritöö Helsingi ülikoolis kaitsnud geneetikuna. Ja nüüd te tunnete huvi viroloogia vastu, kuidas see samm teid tabas? Seda ma isa nagu naljaga pooleks ütlen, et praegusel ajal on kõik viroloogid nii teadlaste hulgas, poliitikute hulgas kui ka veelgi laiemalt et elu ise sunnib meid temaga tegelema. Aga meie puhul, mis on nagu oluline, on see, et noh, jällegi tõsiselt, et me ei püüa olla viroloogid. Aga meil on teatud tähelepanekuid sellest samast tööst, mida on aastaid teinud, olen selle kohta, et kuidas peptiidid mõjutavad anaosakeste käitumist, raku sisenemist ning kudedest läbitungimist. Ja nüüd kuulajale selgituseks, et tegelikult nii piirus kui sünteetiline ehk kunstlik nanoosake nad tegelikult näevad välja. Nende suurus on üsna ühesugune ja nad tegelikult on mõlemad Jon nanoosakesed. Et tegelikult meie mõtteviis on sees. Et kogu see töö, mida me oleme teinud faagi ja sünteetiliste nanoosakestega see tegelikult on väga asjakohane kaviiruste rakku sisenemise ja kudedest läbitungimise mõistmiseks. Ja nüüd, kui ma lähen tagasi 11 aastat 2009. aasta juurde, kui me avaldasime ühe artikli, kus me leidsime teatud lühikese peptiidi järjestuse mis tundub universaalselt põhjustavat veresoonte lekkimist, raku sisenemist kudedest läbitungimist siis juba tolles artiklis olemata viroloogid igas artiklis on nagu see lõpuosa, kus arutatakse avastuse asjakohasust siis laiemat konteksti siis sealme mainisime, täpselt samasugune järjestus ilmneb paljude kiiruste aktivatsiooni ajal. Ja tõepoolest, kui vaadata viiruseid, kus täpselt see meie leitud peptiid avaldub, mille pinnal ta avaldub siis on nimekiri väga muljetavaldav. Just need viirused, mida teie mainisite Ebola nüüd sars kaasas kaks. Et neid on palju ja tegelikult lihtsalt puhtalt selle info põhjal, teades, et need arvestused on viiruse pinnal, olin ma täiesti veendunud kasele uue viiruse puhul. Ta kasutab meie leitud süsteemi rakku sisenemiseks ja kudedest läbitungimiseks. Me nimetame neid patiide sendartatiivi, läks, kirjastatakse CN showl mis tähendab siis seeder, kärminaalne reegel. Aga öeldakse sensor, mis kõlab hästi nagu saatja peptiid. Ja nüüd, mis juhtus, oli, oli jällegi huvitavat. 2007. aastal, ma usun, oli siin Tartus üks Ülo langeli korraldatud selline sümpoosion. Ja siin oli käimas ka üks praegu Šveitsis elav, väga kuulus Soome päritolu viroloog Ari Helenius. Ja siis mina tegin ettekande, tema tegi ette kanda. Ja siis ta kuulas äärmise huviga, Illanna, jõime paar tassi kohvi, arutasime kogu seda temaatikat. Ja siis hiljem ma kuulsin, et kui ta läks tagasi Šveitsi Stahli enda kohta ebatavaliselt saatnud kogu laborile väga pika emaili, kus täna arutles meie mehhanismi olulisuse üle pani viited ja ühesõnaga see oli tema jaoks oluline. Ja, ja siis tegelikult nüüd, nüüd, eelmisel sügisel enne pandeemiat jõudsime nii kaugele, et tema jüngrid, kes siis nüüd olid juba alustanud oma laboreid Soomes ja Inglismaal ja Saksamaal. Et me hakkasime koostööd tegema. Ja siis loomulikult, kui pandeemia ja kogu see temaatika üles tuli, siis me lülitasime uuele koroonaviirusele. Ja tegelikult nüüd kogu see koostöö viiskisele, hüpoteesi valideerimiseni ja kahe väga hea artiklini Science'is. See on see maailma kõige tunnustatum teadusajakiri, et kui sageli teil tellitakse artikleid teadusajakirjadele. Tegelikult on nii, tellitakse artikleid sinna, kus väga avaldada ei taha nagu nõrgemates ajakirjadesse, sinna, kuhu ise tahaks oma oma tööd saada, selleks tuleb ikka kõvasti vaeva näha ja võidelda. Te olete endiselt külalisprofessor, milliste ülikoolide juures? Olen ma olen endiselt seotud Sanford, tõenhan Brebise instituudiga lahoyas. Tegelikult ennem jäi mainimata, et suure osa oma tööst Californias tegin ma Santa Barbara ülikooli anameditsiinikeskuses. Ja mõlemas neis kohtades on mul endiselt väga head koostööd ka füüsiline pind, kus kas või katseid teha ja asju läbi viia, näiteks mitmed meie rõivainimesed on käinud lühemaid või pikemaid perioode veetmas eeskätt lahoyas. Ja see on, on, on väga tähtis. Sõna ka doktor teesalude toodud Te mitte ainult oma teadmised, vaid ka oma akadeemilised sidemed siia Eestisse kaasa. Samal ajal te olete ajakirjanduses öelnud, et meil on Eestis tublid doktorandid, kuid pärast kraadi kaitsmist ei ole ülikoolidel neile noortele akadeemilist karjääri pakkuda. Töökohti ei ole ja see tähendab, et tee siin Eestis on püsti ja neil tuleb mujalt, et otsida teenistust ja akadeemilist karjääri. Kuidas me sellest üle saame, kas see on paratamatus? See on tegelikult globaalne probleem, teatud selline ületootmine mis muidugi tagab ka selle, et siis toimubki selline tarvimistlik valik tõesti parimatest parimad ujuvad pinnal. Teistpidi, mis on Eestis nagu probleem on see, et meil on väga vähe valikuid. Kogu see ökosüsteem on suhteliselt väike, täiesti võrreldamatu, näiteks USA läänekalda või, või idakalda suurte biotehnoloogiakeskustega. San Diego, San Francisco pastan edasi, et seal on tegelikult lisaks akadeemilisele karjäärile veel lugematul teisi valikuid. Biotehnoloogia farmaatsiaettevõtetes erinevad regulatoorsed, ametid. Eestis on minu meelest tohutu vajadus selle järgi, et meil tekiks oma kodumaine biotehnoloogia ravimitööstus kas või väikesed ettevõtted, kes teeksid nii nagu meie ettevõtte San Diegos, faas üks paskaks uuringuid enda poolt leiutatud ühenditega. Et siis tekiks tegelikult ökosüsteem, kus on valikut, kus tekib sünergia, selline teadmine infovoog. Ja ma arvan, et see muudaks põhimõtteliselt Eesti olukorda. Mis puudu on Kapital isegi mitte lihtsalt. Me oleme ajalised selles faasis, kus arvestades kogu seda tausta, meil on isegi väga hästi läinud, et lihtsalt, mis juhtub hanget. Inimesed, kes on näinud, teinud nad jõuavad siia tagasi hakkavad samamoodi ehk looma neid ettevõtteid, mis mitte homme, aga võib-olla viie aasta pärast ongi need tööandjad ja arendajad. Just nii, nagu ma ütlesin. Kaja loodimisel on Tartu Ülikooli nanomeditsiini professor Tambet Teesalu. Te sündisite arstide perekonda, midagi oma lapsepõlvekodust kaasa saite? Ja tõepoolest, isa ja ema olid põlevad, arstid, ma nägin nende elu köögipoolt igapäevaselt. Mõlemad tegid väga palju tööd. Ehkki võib-olla oli rollijaotus nii, et me olime suhteliselt traditsiooniline, ema. Fookus siiski oli koduisa, tegi nii palju, kui võimalik, ta töötas tõesti tipptasemel professor Sullingu rühmas, anesteesia loogina siis hiljem Tartu ülikoolis professorina ja südamekliiniku juhatajana. Ja mis tegelikult oli ka tähtis oli see, et nad mõlemad olid Saaremaalt ja Saaremaa vanavanemate olemasolu jääb kogu see suguvõsas, kes seal oli ja kellega me suviti nagu kuude kaupa tainasse. Pularbilik elu näiteks 10 kilomeetrit Kuressaarest kasti külas, et see oli, see oli fantastiline, see tekitas tegelikult sellise, sellise õnneliku uudishimuliku natuurija, eks. Ma ei saa vastu panna kiusatusele küsida, et kas kõik avalikkusele tuntud teesalud on omavahel sugulased, et kui ma hakkan mõtlema õdedele Johanna layer teesalu ja Selma teesalu, siis tuntud vennad, motosportlased Lembit Teesalu ja Tõnu Teesalu, siis tõlkija jääb Taani kultuuri populariseerija Silvia Teesalu, diplomaat Paul Teesalu, kas te olete kõik omavahel sugulased? Minu teada tegelikult ei ole, silmade ees oled tõepoolest on sugulane Lembit Teesalu kindlasti ei ole, kui ma olen vimpel tema autogrammiga, millal ma sain, kui ma olin äkki kaheksaaastane poiss vana võidu tühjalt võidusõidult. Teiste kohta ma ka ei tea, et oleks. Ta olevat olnud lapsena kirglik kalal käia. Absoluutselt, ja ilmselt sai alguse Saaremaa põhjahangede panekust ja õngitsemistõst jätkus tegelikult hilise ajani isegi jällegi Ameerikas Santa Barbaras oli meil kummipaat tara mootoriga, millega me siis sadamast välja sõitsime ja adruväljadel õngitsesin. Mis oli tegelikult täiesti fantastiline. Pojaga kahekesi läksime ja võite ise ette kujutada, et näiteks hallvaalade rännaku ajal. Et siis polnud haruldased juhud, kui sa tõesti sattusid selle oma väikse pähklikoorega põhimõtteliselt vaalast nagu käeulatusse tõesti ujus sultacki nagu väike maa või kuivama lapp ilmus ja kadus uuesti ohkega sügavikust. Delfiinid ja kalad ja see oli see koht, kus kus me patareisid laadisime. Ookean. Kas vanemad on olnud peid toetavad sellel teel, et kui te läksite kõigepealt Soome õppima magistrantuuri, kui te läksite edasi Milanosse kui te läksite Ameerikasse, siis te läksite juba koos oma perekonnaga. Kui palju tuge te olete oma vanematelt saanud, nendes valikutes, mida te olete teinud? Palju, ja noh, ma ei peagi silmas sellist nagu majanduslikku rahalist vaid pigem see julgustav ja sinusse uskuv tugi. Et kõik on võimalik, tuleb tööd teha ja asjad lähevad. Et see oli tõesti läbis. Ja noh, tegelikult peaks ütlema, et Itaalias ka me olime koos perega, mis oli väga oluline. Ja see on üks asi, mille ma õppisin ka, et tegelikult ei ole üldse hea mõte minna Eestist välja üksinda ja öelda, et küll me selle üle elame mõne aasta. Tegelikult see ei tööta väga hästi minu jaoks selline periood oli Soomes siin aastasaja vahetusel ja see oli töö mõttes väga hea, aga eraeluliselt mitte nii õnnelik aeg tuleb ikka minna, koos, tuleb näha, kogeda vastu võtta seda uut kohta, kõik koos jagada seda omavahel. See on tähtis. Ma saan aru, et nii vanemate kodu kui teie enda perekond on olnud teile suur tugi, aga tõenäoliselt on teile tasakaalupunkti pakkumas ka see, et teil on talu Elva vallas. See on nagu jutt oli, et Eestisse tuleku nagu motivaatorid ja ma pean ütlema, et see talu oli tõesti kas esimesel või teisel kohal. See oli siis alles unistustes see talukoht, see oli unistustes, aga see oli taustana lihtsalt nii palju, et tegemist on põlistalukohaga mis asus meie suvemaja kõrval. Ja ta oli jäänud tühjaks, seisis kurvalt, aga imeilus koht. Oja jookseb läbipaisjärve. Miskil oli alla läinud. Allikas imekena tõesti selline teemant, mis vajab lihvimist. Ja, ja siis, kui ühel päeval õnnestus see koht endise omaniku käest ära osta siis see oli nagu ühesuunaline tänavet polnud enam mingit mõtlemist. Ja nagu ma ütlen sõpradele ikka, et maailmas, et kui ma mõtlen, mis järjest on kohti, kus ma tahaks elada, siis esimene on rebaste küla ja teine on Santa Barbara. Need on, et need kohad te olete võtnud lambad sinna tallu ja hobused just siin tuleb jällegi öelda, et see kõlab kuidagi isegi valesti, et nagu tööd vähe oleks, et isegi pead ju tegema teadust, aitama inimkonda nii-öelda ja siis milleks end hajutada kulutada. Aga ma ise vaatan või mõtlen sellele teistpidi, et et see on see koht, kus ma tegelikult saan nagu inspiratsiooni mõtteid, sest ongi nii, et kui ma seal kas heina viskan hanguga või, või ka sõnnikut, et siis ega juurdle selle tegevuse üle vaid mõtteuid tab, tekivad huvitavad seosed. Tekib mingi selline maailma tervikpilt, mis mulle tundubki. Ta on nagu linna suurlinnainimestele eriti kadumas. Tekib nagu tunne, et niimoodi maailm toimib. Noh, muidugi on võimalik ja teadlastena tegeleme sellega kogu aeg, et näe, arvutame välja, leiame tegelikud täpselt defineeritud mehhanismid, aga mingi tunnetuslik maailmapilt tekib tõepoolest maal. Ja teine asi, mis ma ise ka mõtlen, on lihtsalt see, et vanasti ma käisin ikka rattaga sõitmas, jooksmas, sporti tegemas. Talus see ei ole enam vajalik. Nüüd on sammulugeja, on taskus, teed seal lambaaedu, saed puid, toimetad, vaatad, õhtul on nad 35000 sammu muuseas nädalavahetusel. Ja tegelikult lööb ikka puhtaks, annab uusi mõtteid. Et seal see on, minu viis kõigile ilmselt sobiks, aga neile istub hästi. Niidate traktoriga muru ja TT lammastele. Vihtu just lammastele me tegelikult tegime Saaremaal vihtus saarepuust, aga nüüd teeme tena moodsamaltetena lihtsalt porolooni heinapojaga kahekesi, mis on ka väga vahva. Minu töö on niita maha ja siis Kaarutada siis paeglased rulli, tõstab kokku. Et selline jällegi liitav vahva tegevus. Ja uhke oma isa teha saad heala kelle näete oma lapsi tulevikus, näete, ma mõtlen ameti poolest. Jällegi ma leian, et nii nagu minu vanemad nad andsid teatud väärtused suuna aga andsid vabaduse ise otsustada ja siis tunda ka rõõmu, kui otsused kuhugi viivad. Sama Siinat. Et see on nagu jällegi üks asi, millele enam mõtled, mida, mida vanemaks saad, et kasvõi oma kooliklassi vändi vaadates. Kui tähtsad on tegelikult hobid ja selline rangelt akadeemilise õppimise väline tegevus. Et kui ma vaatan klassi või kursusevendi, kes on kaugele jõudnud, sest tihtipeale see, kuhu nad jõudnud on mingit pidi seotud selle koolivälise tegevusega, mida tehakse entusiasmi rõõmupõlemisega. Ja nüüd oma lasteaia puhul noh ongi, et ma mainisin pojaga, käisime kalal, nüüd ta on jõudnud kuidagi Võrtsjärve limnoloogiajaama, doktorantuuri, uurib angerjat, teisi kalu, täitka järvel traalimas ja ta on minust hoopis kõvem kalamees. Nüüdseks plusse on tema amet. Ja samamoodi tütar tema pärast õieti saidki need hobused võetud. Sõidab, toimetab nüüd, kui koroonaaeg oli kooleid töötanud. Sest meil on mingit muret, ta õppis oma asjad ära, oli lammaste poegimise aeg talinägu kuus tundi kadunud. Tuli siis tagasi, olid kummikud, olid heina täis, põsed punased, maru laetud. Ma ei tea, äkki näiteks jällegi kasvab üles, Sanab talle mingid. Kus teise professor teesalu 20 aasta pärast oma teadma? Kus te olete? Ma leian, et praeguses faasis mul on võimalus ja kohustus noorte teadlaste neile võimalusi anda, juhatada nad huvitavate teemade juurde, anda neile hea ettevalmistus ja siis anda neile vähemalt võimalus õhku tõusta. Ja mis ma loodan, on see, et et see labor, mille me oleme tekitanud, et äkki laieneb, tekib teatud selline päike, ökosüsteem ja tõeliselt tunnustatud tuntud täppismeditsiinikeskus, mis tegeleb nii nanotehnoloogia kui ka seotud valdkondadega. Te olete välja töötamas oma koolkonda. Kas te saate luua nüüd omakorda niisuguseid uurimisrühmi erinevast kultuuriruumist erinevast teadustraditsioonist pärit uurijate abiga? Just koolkond on praegu vara öelda, see on eesmärk. Loomulikult. Jällegi see on tõsi, et, et ma leian, et teaduses peab olema teatud selline rahvusvaheline dimensioon. Ja seetõttu ma olen taotluslikult alati kaasanud inimesi väljastpoolt Eestit. See annab teatud sellised dünaamika. Ja tegelikult ma näen ka, et need inimesed, kes tulevad, neil on Nad kasvavad, meil tekib ka huvi Eesti vastu, nad õpivad eesti keelt ja kui neil õnnestub rahastust saada ja tööga edasi minna. Ma usun küll, et paljud neist näeksid end siia panustamas ja Eesti elu edasi viimas. Mis on need doktoritööd, mis on praegu teie juhendamisel kas pooleli või äsja kaitstud siin Eestis? Ja siin on mitmeid töid kaitsmisele tulemas on üks, üks väga huvitav töö ühelt India päritolu doktor andilt prakas linga saamilt kes tegelikult jällegi on selles mõttes hea näide, et ta doktorantuur läks päris pikaks üle aja. Aga ma arvan, et see kõik oli seda väärt. Tegi väga palju tööd, väga palju katseid. Ja nüüd lõpus, Me saime terve rea väga häid artikleid, töö on väga tugev. Ja siin on fookus sellel, et patiidid, mille ta leidis, seonduvad eeskätt aju kasvajates üle Ekspresseeritud või hästi kõrgel tasemel olevate rakuvälise maatriksi molekulidega. Ja miks see tähtis on, on selleks, et neid molekule üldjuhul ei sünteesi ma liigsed ehk kasvajarakud mis on geneetiliselt ebastabiilsed, nad muutuvad kogu aeg ja seetõttu on nagu liikuv märklaud. Paidet neid molekule toodavad need normaalsed rakud, mille vähkkude on endale appi kutsunud. Mis tähendab seda, et need molekulid siis on palju stabiilsemad ja taga suurema kapassiteediga näiteks selle doktoritöö käigus avastatud Beatiivid langa intellektuaalomandi poolest kaitstud. Ja ma lähen, küllatasin, võib tekkida täiesti selge arenduste, mis järgneb teadus publikatsioonidena. Tohutud võimalused on. Mis nanomeditsiin, nanotehnoloogia on avanud meie ees? See on tõsi, võimalusi on palju ja üks oluline aspekt, mida mäki mainiksin, on sööt. Tegelikult nanomeditsiini puhul on ka palju sellist lubadust, mis veel on täitumata mis tähendab seda, et kui me vaatame aastas avaldatakse kui paneme otsingumootorisse sõna nanoosakene biomeditsiin ligi 25 30000 artiklit. Ja meil käesoleval ajal on alla 10 alaravini. See tähendab seda, et tegelikult on suured käärid selle vahel, mis nagu võiks olla ja mis tegelikult Ta on minu seal. Lootus on just sellele, et kui näiteks meie Thatiivile abil on võimalik lahendada see pudelikael, mida ma mainisin, mis on nanoosakeste õigesse kohta viimine siis ehkki see suhe muutub ükskõik kas Segadenane ja isa või keegi kuskil teisel pool maakera, see ei olegi tähtis. Igal juhul oleks väga hea meel, kui, kui sa juhtub Nii et ikka on veel midagi, mille täitumist loota ja oodata midagi, mida avastada. Palju tänu professor teesalu rännaku eest sellesse uudsesse maailma. Soovin, et teil läheb kõik hästi ja teie lootus, mida te viimases vastuses väljendasite Tseigi käitub vaid tohtril, on see oli tänane kajalood. Professor Tambet Teesalu oli meil külas, küsis Kaja Kärner ja uus saatekülaline ootab meid nädala pärast kuulmiseni.