Tere õhtust, kell on kuus ja ERR-i uudistetoimetus võtab kokku reede, 20. novembri. Mina olen toimetaja. Mart Linnart. Valitsus võttis vastu põhimõttelise otsuse muuta uuest nädalast kaitsemaskide kasutamine ühistranspordis ja avalikes siseruumides kohustuslikuks. Lisaks piiratakse Harjumaal ja Ida-Virumaal ja teatrisaalide täituvust pooleni saali kohtade arvust. Laste huvihariduse ringides või siseruumides osaleda kuni 10 inimest. Kõige selle taustal on maski kohustus kaasa arvatud siis ühistranspordis. Estonia teatris tuvastati koroonaviirusega nakatunu etendustegevust ei peatata. Temaga kontakt suus on ju väga põgus, sest ta viibis ühes proovis suuremas publikualas saalis, nii et kontakt publikuga puudub ja hetkel jätkub etendustegevus ja muu töömajas täpselt nii, nagu ma olen siiamaani planeerinud. Peaminister Jüri Ratas ütles, et Eesti ei kavatse endale hankida Venemaal arendatud koroonavaktsiini sputnik nii nagu seda teeb Ungari väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem tahaks e-valimised ümber korraldada nii et inimene ei tuvastaks ennast ainult ID-kaardiga, vaid peaks veebikaamera abil näitama ka oma nägu. See on loodab, et süsteemi jõutakse ära muuta juba enne kevadeks plaanitavat rahvahääletust. Isegi istub arvuti. Ekraanil siis näotuvastuse ja see tuvastatakse ära. IT-spetsialist Peeter Marvet suhtub Siiemm ideesse pigem kahtlevalt. Jaanuari alguses Otepääle planeeritud kahevõistluse maailmakarika etapp jääb ära. Koroonaviiruse kiire leviku anna muutnud riskid korraldajate jaoks liiga suureks. Homme on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Pärastlõunal saartelt alates pilvisus tiheneb ja hakkab sadama vihma, mandril lörtsi. Sooja tuleb üks kuni kuus, saartel kuni kaheksa kraadi. Valitsuskabinet arutas koroonaviiruse kiire leviku peatamiseks mõeldud meetmeid. Indrek Kiisler sai telefonile kultuuriminister Tõnis Lukase, kes ütles, et maski kandmine muutub järgmisest nädalast nii ühistranspordis kui ka avalikes ruumides. Näiteks kaubanduskeskustes kohustuslikuks. Kõige selle taustal on maski kohustus kaasa arvatud siis ühistranspordis. Esmaspäeval valitsus võtab vastu ametlikult detailse korralduse, milles me täna põhimõtteliselt kokku leppisime. Ja pärast seda hakkab siis juriidiliselt kohustus kehtima. Kas see maski kohustus on lisaks ühistranspordile veel ka näiteks kaubanduskeskustes? Jah, need jäävad kõik ja lisaks, kuna nüüd maski kohustus on samm edasi, sest epidemioloogiline olukord on halvenenud, siis me näeme ette ka vahendid madalama sissetulekuga inimestele maskide osas nõnda toe pakkumiseks ja nende maskide tasuta jagamiseks. Täpsustan veel korra, maskid on nendes avalikes siseruumides ühistranspordis järgmisest nädalast kohustuslikud. Jah, maskid on kohustuslikud avalikes siseruumides ja ühistranspordis, kinodes, teatrit, kontsertidel, konverentsidel ka osaleda kuni 400 inimest saalis kõik maskidega küll, aga asjad saavad toimuda nii, nagu rehkendatud selle erandiga. Et piirarv jääb küll samaks, aga Tallinnas, Harjumaal, Ida-Virumaal on saali siis üle ühe koha istumine, see tähendab 50 protsenti täituvust piirarv 400 ja Tallinnas Harjumaal, Ida-Virumaal saali täituvus kuni 50. Protsenti Estonia teatri üks töötaja nakatus koroonaviirusega, kuid kokkupuudet publikuga tal ei olnud ja teatrietendustegevus jätkub vähemalt, räägib Kadri Põlendik. Estonia teatris positiivse koroonaproovi andnud õpetaja puutus kokku vähestega, kes saadeti kohe testi tegema, ütles Rahvusooper Estonia direktori kohusetäitja Taivo Bachmann. Tema kontakt suus on väga põgus, sest ta viibis ühes proovis suuremas publikualas saalis. Tema kontakte oli vähe, inimesed, keda arvame, kes temaga pikemalt koos olid, käisid testi tegemas ja said täna vastuseks ka negatiivse tulemuseni, et kontakt publikuga puudub ja hetkel jätkub etendustegevus ja muu töömajas täpselt nii, nagu ma olen siiamaani planeerinud. Estonia teatri edasine tegevus toimub vastavalt terviseameti juhistele. Juba praegu on antud töötajatele konkreetsed suunised, kuidas viiruse levikut vältida, kinnitas Bachmann. Meil on väga konkreetsed juhised välja töötatud ju väga pikalt ja meil töötajate poole peale massikandmise osakaal oluliselt suurem kui publiku poole peal. Meil on väga tublid kolleegid, kes väga hoolivad sellest, et tehakse maja lahti hoida ja teevad selleks kõik, kasutades neid relvi, mis meil on. Ma saan aru, et publikus siis ikkagi ei ole neid maski kandjaid, niipalju kui te tahaksite Asi on viimase kahe nädala jooksul läinud oluliselt paremaks, on üsna vähe neid, kes veel ei kanna aga rikal suur osa ikkagi inimesi kannab maske, mis saalis istudes kui ka jalutuskoridorides liikudes. Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem soovib juba enne kevadeks plaanitud rahvahääletust e-valimiste korraldust muuta. Siiami hinnangul ei piisa ainult sellest, et inimene logib infosüsteemi ID-kaardiga sisse. Tarvis oleks ka kaugtuvastust ehk hääletaja nägu tuleks kõrvutada dokumendi fotoga. Madis Hindre räägib lähemalt. Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem ütleb, et e-hääletamise infosüsteemi tarvis auditeerida inimeste ringi, kes nende siseelu tunnevad, on tarvis laiendada, aga ära kaotada ei, hääletamist ei saa. Inimesed on juba niivõrd palju harjunud selle e-hääletusega, et meil ei ole mõtet tagasi minna koopasse, nagu öeldakse küll, ütleb CMD. Hääletamine vajaks ühte põhimõttelist muutust, praegu piisab sellest, kui inimene tuvastab ennast ID-kaardi või mobiili ID parooliga. Raul Siem märgib, et nii-öelda tavaline paberil hääletamine käib teisiti, siis vaatab ametnike inimesele otsa ja kontrollib, et see, kes dokumenti näitab, on tõepoolest dokumendi omanik. Siiami sõnul peaks e-hääletamine toimuma samadel alustel. Tee või telefoni ekraanil siis näotuvastuse ja see tuvastatakse ära isiku dokumendi alusel. Niisugune hääletamine eeldab, et inimesel on kodus ka kaamera, mis tema näost piisavalt kvaliteetse ülesvõtte teeks. Raul Siem märgib, et tänapäeva tehnoloogia on võrreldes e-valimiste algusajaga oluliselt paranenud. Ma arvan, et see tehnoloogiline, et kellelegi ei ole kõrgresolutsiooniga kaamerad. Jah, see võib olla mõningal juhul isegi probleem. Aga me peame käsitlema seda sellisel turvalisuse taseme ja samadel alustel ühetaoliselt, nagu terveid valimisi käsitleme. Kui isikul puuduvad tehnilised vahendid elektrooniliselt hääletada, siis on alati võimalik ka siis kutsuda valimisteenistuse ametnik koju, kes siis aitab see teil hääletada või siis minna valimisjaoskonda. Praegu saavad kaugtõestamist, kasutad, on notarid, see tähendab, et notariaalselt toiminguid võivad teha ka need, kes on näiteks välismaal, sel puhul läbib inimene koguni kahekordse filtri. Kõigepealt palub eestlaste loodud programm veri pilti inimesest ja siis tema dokumendist, kui need käes, otsustab programm, kas näopilt ja dokumendifoto lähevad kokku ning kui lähevad, saab inimene virtuaalselt notari juurde. Seejärel vaatab veebikaamerast avanevat pilti notar ise. Kuidas hakkab see olema? E-hääletamise korral tuleb seemi sõnul veel mõelda. Seda me saame juba otsustada selle rakendamisel, missuguseid meetodeid tehnoloogilisi nüansse me kasutame. Küll aga on Raul Siem veendunud, et niisugust muudatust meie e-hääletamise korralduses oleks kindlasti tarvis. Ega me kõik oleme ju kuulnud neid spekulatsioone, kus ID-kaart, et on kasutatud kellegi teiste inimeste poolt, ehk siis tegelikult lihtne, see on erinevate manipulatsioonide valimispettuse vältimine. Ma olen äärmiselt optimistlik, et me suudame selle muudatuse juba viia rahvahääletuse ajaks ellu. Vabariigi valimiskomisjoni juht Oliver Kask ütleb, et kaugtõestamise liitmine senise e-hääletamise süsteemiga võib tuua täiendavaid turvaohte. See probleem, mida lahendada püütakse, ei ole meie jaoks päris selgelt välja toodud, et seni on valimistel kui üldse valimistel teise isiku eest hääletamine karistusseadustiku järgi ette nähtud kuriteona sellest saab karistada rahatrahvi või arestiga ja kui kellelgi on selle kohta infot, et midagi sellist juhtunud on, siis tuleks pöörduda politsei poole. Turvakaalutluste poole pealt saame välja tuua selle, et hetkel on turvakaalutlustel viidud see valijarakenduse ligipääs nii arvuti riistvarale kui erinevatele infosüsteemidele, mis hõlmaks ka seda seda fotopanka miinimumini, et kui selline elektrooniline näotuvastus luua, sest see eeldab see sellist erinevate programmide omavahelist suhtlemist, sellest võivad tulla täiendavad turvaohud, mida kindlasti tuleb vältida ja kindlasti vajab see ka sellest IT-spetsialistide eelnevate analüüsida, kas ja kuidas see võimalik. On IT-spetsialist Peeter Marvet, kellelt Uku Toomministri ideele kommentaari küsis, pole samuti kuigi optimistlik. Pia kõrvale võiks tuua ka selle, et meil on olemas üks teine hääletamisriis olnud pikka aega, mille näitel on k e-hääletamine tehtud, see on siis posti teel hääletada. Kas sellisel puhul peaks panema siis ümbrikusse võib-olla pildi ja selle konkreetse päevaajale tõestamaks, et siis hääletan, on tõepoolest y, hääletavad nii, et ma arvan, kuigi on tegemist väga, ütleme huvitava ja julge mõttega, siis ma ise alati kui ma kuulen, et keegi ütleb uue süsteemi sisseviimine tehnoloogiliselt keerukas ei oleks, siis ma nagu inimesena tahaks lihtsalt nutta. Aga kui palju see kõik võiks maksma minna muidugi lisaks veel sellele, et paljudel inimestel ei ole isegi tehnilisi võimalusi nii käituda. Jah, ma selle kohta tahtsin ka öelda, et valimised peavad olema nagu ühetaolised ja selle kohta, et kas inimese telefonis on kõrgresolutsioonile või mitte nii kõrgresolutsiooniga kaamerad, see ei tohiks nagu mõjutada Eheretus kasutust, aga seda on raske öelda, palju selline tähendab asi maksaks, sest et noh, tegemist ei ole nagu sellise ühe teenusena nagu teedel Gmaili endale konto või midagi sellist, et selline noh, lihtsalt teenust, see tähendab selle süsteemi planeerimist, see tähendab kogu selle asja turvalisuse auditeerimis, et see on nagu selline suur ja keeruline protsess. Tuletame meelde, et näiteks ainuüksi, kui oli meil üks ID-kaardi turvaprobleem mõned aastad tagasi siis selles süsteemis selleks, et oleks võimalik mingisuguseid muudatusi mis tegelikult meie arvates teevad asja paremaks, kasutusele võtta vist auditeerimise periood oli painuks pool aastateks. Ehk et mõelda, välja lahendus teha selle inimeste kui ka ettevõtete kulud saavad olema ressurssi. Euroopa Liidu riigijuhid arutasid eile videokonverentsil euroliidus tekkinud patiseisu, kus Ungari ja Poola on blokeerinud ühenduse eelarvekava vastuvõtmise. Ungari ja Poola ei nõustu sellega, et raha jagamine seotakse õigusriigi põhimõtete järgimisega. Indrek Kiisler küsis peaminister Jüri Rataselt, kas tupikust on väljapääs leitud. Ei saa öelda, et Poola ja Ungariga läbimurre saavutatud ei ole hetkel, et need läbirääkimised lähevad edasi ja seda kompromissi hetkel ei ole küll, ma olen veendunud ka eilsest ülemkogust lähtuvalt, et tegelikult kõik riigid, sealhulgas ka Poola ja Ungari saavad väga selgelt aru sellest, et meil on võimalikult kiiresti vaja tegelikult taaskäivitamiskava vaja järgmist Euroopa Liidu eelarvet, sellepärast et seista vastu sellele tervishoiukriisile, mis koroonaviirus on meile tekitanud, aidata kaasa majanduse stimuleerimist, mis minu meelest on ääretult tähtis ja oluline loomulikult hoida tööhõivet üleval, nii et ega, ega kõik riigid aduvad seda väga selgelt. Praegusel hetkel on vaja veel töötada sugune sõnastuse osas ja ma olen siin veendunud, et tänane eesistuja Saksamaa ja tema kantsler Angela Merkel teevad kõik selleks, et, et see kompromiss saavutada mujale, veenduda, et kompromiss saavutatakse. Sellist varianti ei ole laual, nagu eile jooksis korraks uudistest läbi, et Prantsusmaa üritab välja selgitada, kas oleks eelarve võimalik jõustada ka nii, et Poola ja Ungari jääks hoopis sellest välja. Ma ikka usun seda, et Euroopa Liit soovib liikuda edasi 27 riigiga ka koostöös ja, ja ma arvan, et, et see, see on täna parim lahend. Mis teie arvate sellest, et Ungari ostab Venemaalt koroonavaktsiini sputnik, et kas Eesti peaks ka seda tegema? Eesti tegeleb oma vaktsiiniportfelli loomisega ja Eesti loomulikult teeb kõik selleks, et valmis olla vaktsiini kasutusele võtma võimalikult ruttu. Eestile on endal positsioonid, kuidas võta vaktsiini kasutusele nii ruttu kui võimalik. Need on seotud, sest sellega, et kõigepealt vaktsineerida loomulikult riskirühmad, vaktsineerida need, kes eesliinis töötavad, vaktsineerida need inimesed, kes on kroonilised haiged, hooldekodud. Me oleme täna ühinenud kolme ravimifirma vaktsiini kandidaadi eellepinguga ja nendeks on siis AstraZeneca Johnson, Johnson ja Pfizer. Suure tõenäosusega järgmisel nädalal tuleb juba uus pakkumine Euroopa komisjoni poolt järgmise vaktsiini kandidaadi osas. Nii et eesti kindlasti usaldab siin Euroopa komisjoni, kes on teinud tublit tööd ja ma väga loodan, et nii ruttu kui võimalik me ikkagi näeme ühel hetkel ka turul reaalselt vaktsiine. Aga seda vene vaktsiini me ei ürita endale hankida. Ja olemegi ringiga taas koroonateema juurde tagasi jõudnud. Nii nagu Soomes, on ka Eestis koroonaviirus rohkem levima hakanud 10 kuni üheksateistaastaste noorte hulgas. Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar põhjendab viiruse levikut noorte seas sellega et võrreldes vanemaealistega on noored palju aktiivsema eluviisiga. Jane Saluorg jätkab. Käesolev nädal on toonud uudiseid nii rekordilisest koroonaviirusesse nakatunute arvust, aga ka sellest, et toimunud on mitmeid laus testimisi, sest viirusesse nakatunuid on avastatud nii haiglates, hoolekandeasutust, Nendes koolides kui ka kaitseväes. Samuti torkab terviseameti andmetel senisest rohkem silma koroonaviiruse levik just noorte inimeste hulgas. Kuigi detailne analüüs, miks just noored on praegu viirusele vastuvõtlikumad, puudub, peab Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar peamiseks põhjuseks seda, et võrreldes vanemaealistega on noored aktiivsema eluviisiga. Näiteks pole kõik koolid ju kaugõppele läinud, samuti käib töö praegu edasi huviringides. Irja Lutsar. See noorte inimeste liikumine ja nad on ka tihedamalt koos ja, ja võib-olla ei tunneta kaalseta nakkuse ohtu viimagi, nagu ta on. Kui me võrdleme nüüd selle kevadise perioodiga, siis kevadel koolid olid kinni, kõik, igasugune huvitegevus oli peatatud, siis noored inimesed ei liikunud ja teiseks, kui kellelgi kodus oligi väike köha-nohu ega teda siis testitud ka. Testimine Lutsari sõnul teine suurem põhjus, miks praegu räägitakse noorte suuremast nakatumisest. Leide on võrreldes kevadega lihtsalt rohkem. Kui on kuskil puhang või kuskil on mõni nakatunu, siis diood testitakse, kas terve koor või terve see grupp ära ja, ja testitakse sageli veel teist korda. Ka see, see seesama kõpera. Seda, et viirus kuidagi muteerunud oleks ja vanemaealisi enam nii palju ei tülita, Lutsari sõnul väita ei saa. Ma ei tahaks seda teooriat küll uskuda, enne kui ta on ära ära tõestatud, et need uuringud, mida mina olen näinud, hakkab ta külge ikka kõigile, igasuguses küsimus ongi jälle, kui palju kedagi kuskilt testitakse ja teine, kui suur on võimalus, et ilmselt on vanemad inimesed ikka rohkem kodused ja kui nad noortega kokku ei puutu, siis on neil väiksem võimalus või nakkust saada, kui, kui nendel, kes, kes siis aktiivselt ringi liiguvad. Äsja saabus uudis, et haridusminister Mailis Reps on otsustanud ametist lahkuda. Minister Reps kirjutas sotsiaalmeedias, et viimane nädal on olnud tema poliitilise karjääri kõige raskem periood. Olen sattunud jõulise surve alla seoses ministri ja ema rolli ühitamisega. Tunnistan, et oleme vigu teinud ning vabandan selle eest, kirjutab Reps. Mailis Reps lisas, et sobib pakkuda alaealistele lastele turvalist ja rahulikku kasvukeskkonda. Seetõttu otsustasin täna haridus- ja teadusministri ametikohalt tagasi astuda ning võtan ühtlasi poliitilise vastutuse oma eksimuste eest töö ja pereelu ühitamisel. Tänan kõiki, kes on mulle toetust avaldanud. Pühendun ka riigikogu liikmena haridus- ja teadusvaldkonna ning Eesti elu edendamisele, kirjutas Reps. Jätkame koroona teemal ja lõpu, pisut ka positiivsemat varju. Birminghami ülikooli teadlased on välja töötanud ninasprei, mis kaitseb kasutajat koroonaviiruse eest ja takistab ka teiste nakatumist. Uurimistöö kohaselt sulgeb sprei viiruse ninna ning kapseldab selle seal. Pärast sõda on võimalik viirusest, nuuskamise või sülitamise teel ohutult lahti saada. Uuest ninast Leist esimesena teatanud Ühendkuningriigi uudistekanali Sky News. Meil pole eksperthinnangute uurimistööle ja uuele vahendile veel antud. Arni Alandi jätkab. Uue pihusti mõte seisneb siis selles, et kui viirus on kord juba kapslisse suletud, ei võta keha seda enam vastu. Täpsemalt ei suuda see kehas olevate valkude külge kinnituda. Samal põhjusel on ka inimestel, kelle poole spreid kasutanud isik peaks köhima või aevastama väiksem oht koroonasse nakatuda. Üks uudse pihuse väljatöötajaid professor Liam Grover selgitab, et kuigi inimese ninast käib iga päev läbi tuhandeid liitreid õhku ei kaitse nina inimeste eriti nakkuste eest ja suuremas õhu teel levivaid viiruseid jõuab inimorganismi just nina kaudu. Uus pihusaga katab nina limaskestad ruttu ja jääb kindlalt püsima sinna, kuhu seda pihustati. Sprei koosneb kahest polüsahhariidid polümeerist. Üks neist on oma viirusevastaste omaduste poolest ammugi tuntud Carrogeen. Peamiselt kasutatakse seda ainet aga hoopis toitudest paksendajana. Teine On kellani nime kandev lahus, millel on võime nina rakkude külge kleepida. Laborikatsed näitasid, et pihus pakub nakkuse eest kaitset 48 tunni jooksul. Uue vahendi välja. Töötajate sõnul aitab pihuse regulaarne kasutamine viiruse levikut oluliselt vähendada ning eriti on seda mõtet kasutada kohtades, kus rahvamurdu on raske vältida. Nagu lennujaamades klassitubades. Uut spreid on lihtne toota, sest see on kokku segatud juba üldises kasutuses olevatest ainetest. Seega tuleb toiminghamini teadlastel leida ainult õiged partnerid ja masstootmine võib mõne nädalaga alata. Teadlased tuletavad siiski meelde, et uus pihus ei ole mingi imerohi ning ei korva kuidagi teisi viirusevastaseid meetmeid nagu kätepesu ja maski kandmist. Tõhusalt aitab koroonat peatada ning pandeemiale lõpu teha siiski ainult vaktsiin. Viimased uudised teatavad optimistlikult, esimene vaktsiin võib veel selleaastases massiliselt turule ilmuda. Siiski ei arva ninasprei loojad, et nad on oma leiutisega hiljaks jäänud. Ehk isegi ainult eesliini töötajad ja riskigruppide vaktsineerimine aitab elu tagasi normaalseks pööramisele oluliselt kaasa kulub siiski veel kuid, enne kui normaalse lähedase elu võimaldamiseks vajalik inimhulk vaktsineeritud saab selle ajani ja ilmselt veel ka mõnda aega pärast seda on haiguse ohjeldamiseks vajaga muid vahendeid. Ning väljatöötajad julgevad hinnata, et uudsel nina pihusel on nende hulgas kindel koht. Ilmast räägib meile taimi paljak. Lahkuva madalrõhkkonna järel on ilm jahenenud, sajuhood tulevad alla põhiliselt lume ja lörtsina, aga neid jääb vähemaks. Tuurena tasapisi järele ning tõusva õhurõhu foonil tugevneb kõrgrõhuhari eelolevaks ööks taeva pilvedest puhtamaks. Vaid mõni üksik pilvelaam võib lühiajalisi sajuhoo maha jätta. Lääne ja loodetuul nõrgeneb kolme kuni kaheksa meetrini sekundis, vaid öö hakul on veel puhanguid 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb miinus ühe miinus viie kraadini. Üksnes meretuulega rannikul jääb plusspoolele. Homme ennelõunal on pilvi hõredalt, pärastlõunal aga laieneb üle Läänemere uue ja ägeda madalrõhkkonna serv. Saartelt alates pilvisus tiheneb ja hakkab vihma sadama, õhtupoole jõuab sadu mandrile ja sekka ka lörtsi. Edela- ja lõunatuul tugevneb ennelõunal viie kuni 10, saartel puhanguti kuni 15 meetrini sekundis. Pärastlõunal jätkub kiire tugevnemine Lääne-Eestis 10 kuni 15 rannikul puhanguti 20-l õhtul kuni 25 ja saartel vastu Läänemerd kuni 28 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on ennelõunal sisemaal nullilähedane, keskpäevaks aga tõuseb pluss ühe pluss kuue saartel kuni pluss kaheksa kraadini. Lõpetuseks räägime veel spordist ja seda teeb Johannes vedru. Uue aasta alguses Otepääl toimuma pidanud kahevõistluse maailmakarikasarja etapp jääb ära. Otepääl pidanuks MK-punkte jagatama nii meestele kui naistele ja seda teisel ning kolmandal jaanuaril. Korralduskomisjon ja Eesti Suusaliit otsustasid. Aga etapi korraldamisest loobuda. Otepääl pole kahevõistluse MK-etapi korraldamisega viimastel aastatel õnne olnud. Lumepuudus sundis võistluse ära jätma nii 2018. kui ka 2020. aastal. Etapp viidi läbi 2019. aastal loobumise põhjustest, räägib MK-etapi peakorraldaja Ago Markvardt. Kõige suurem ja kõige olulisem info või põhjus on ikkagi meie Covid 19 mille kolm, kui me ei oska mitte kuidagi ette määrata, sellest tulenevalt on suhteliselt võimatu ette näha, missuguseid kulutusi meil tuleb teha, ehk see eelarve võib minna nii suureks, et me lihtsalt ei ole suutelised kõiki arveid kinni maksma. Ja sellest lähtuvalt suusaliit otsustas, et ei saa teha selliseid kulusid dusi millele meil ei ole katet tänasel päeval üle üle kuu aja ette öelda poolteist kuud ette. Kindlasti on see vastust vastutustundlik. Kuuekordne autoralli maailmameister, prantslane Sebastian Nozee pikendas lepingut Toyota WRC meeskonnaga ning jätkab MM-sarjas võistlemist ka järgmisel hooajal. Kui see leping Toyotaga kehtib nüüd 2021. aasta lõpuni. 35 aastane, oi, see on MM-tiitli võitnud Volkswageni M-Spordi Fordi roolis. Käesoleval hooajal hoiab ta WRC sarjas Elfyn Evansi järel teist kohta. Naiste tennise Eesti teine reket Kaia Kanepi jätkab edukalt Hispaanias last Palmases peetavat 25000 USA dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i turniiri. Veerandfinaalis võitis esimest paigutust omav eestlanna kuus. Kaks, kuus. Kolm turniiri kvalifikatsioonist alustanud tšehhitar Anastasia saritskat. 27 aastane maanteerattaproff Martin Laas pikendas lepingut World Touri kuuluva tippmeeskonnaga. Bora-Hansgrohe. Uus leping kehtib järgmise hooaja lõpuni. Laas lõi Saksamaa meeskonnaga üsna ootamatult käed eelmisel sügisel. Tänavu teenis ta kaks etapivõitu Slovakkia velotuuril ja tegi hiljuti läbi karjääri esimese suurtuuri, kui aitas Vueltal Pascal Ackermanni. Selline sai tänane Päevakaja aitäh kuulamast ja kena õhtut.