Eesti Töörahva revolutsioonilise võitluse ajaloo lehekülgedel särab Arnold Sommer lingi nimi. Täna möödub 80 aastat tema sünnist. Olga Lauristin ja Hendrik Allik meenutavad. Ta sündis Tallinnas töölisperekonnas, aga vanemad läksid varsti maale ja neil oli seal tollases Nehatu vallas, hiljem siruvallas olin veel väikene koht, pidas seda kohta, aga nagu Arnold ise rääkis, et teda tõmbas ikka linna poole see Irujale Tallinnast kaugele vabrikuviled ja korstnate suits oli ka näha, et ikka teda tõmbas linn. Ja linnas ta käis koolis temaga ühel ajal õppis terve rida noori, kes hiljem silmapaistvat osa Eesti töölisliikumised, on ta siis nagu Georg Rõuks. Siis oli Edmund Tammer. Edmund Hammer oli nimelt Eesti ametiühingute kesknõukogu sekretäril ja 1900 19 aasta last hirmus. Kas ma siis oli Richard Merlin, siis oli Ernst Winter? Punaseal kasvas üles terve punt niisugusi noori, siis nähtavasti nad ikka juba seda tõuget said ka üksteise käest ja tema lõpetas kaubanduse, kooli ja todes 15. aastal ja peale selle oli arvepidajaks raamatupidajaks rauakauplus Tartu maanteel. Kõprad ja kompanii oli selle saba kaupluses kuni 1900 seitsmeteistkümnenda aasta alguses eneses, ta mobiliseeriti tsaari sõjaväkke ja teenis Tallinnas merekindluse suurtükiväes. Meie kohtusime esimest korda 1920. aastal vanas Tallinna tööliste majas, mis asus Suur-Karja tänav 18. Täpselt nüüd seda päeva ja tundi ma muidugi öelda ei tea, aga need kusagil 1000 920. aasta suvest on tema mulle meelde jäänud. Tema oli iseendast nii nagu öeldakse, väga silmapaistva markantne kuju. Juba välimuselt. Sirge rühiga alati nei kuklasse heidetud peaga lokkis juuksed olid. Silmad vaatasid väga lustakalt selle prilliklaaside tagant, nii et tema jäi meelde inimestele väga kergesti. Minu kooliõde ärna saarens. Ta oli minu kolide, minu klassiõde käe ja tema valiti muuseas ja noorde juhatussegi. Et tema oli Sammelinguse kõvasti armunud. No mis me siis sel ajal ikkagi olime, nii? Väga noored ei olnud ju ka seal 20. aasta mina olin 17 Ärnooli minust peaaegu vist naasta, noorema, mõtlen, ta oli koguni vist 16. Temal olid nüüd juba põrandaalused sidemeid ka ja ja kui siis Arnold pidi õõnest varjama, hakkab noortelt hästi hinge varsti suleti ja nad võtsid juhatuse liikmed kinni, aga tema sai ennast kõrvale hoida ja mitu nädalat oli nii-öelda siis ikkagi paos. Ja siis härnooli käskis kükskis, temaga sidet pidas ja siis ta alati nii säras heast meelest, kui tal tuli andnud kirde linna Arnold Summer. Ligil oli ka õdis, oli Aliide ja Eerika Aliide, me olime ühes protsessis, istusime seal väga palju aastaid koos vangimajas. Temal oli kah neid venna jooni, tal oli hea huumorimeel ja tore jutt, jah. No ja teine noor tütarlaps, kes minu teada ka ikkagi Sõmerlingis armus, oli Wilhelmine Klementi ja kahtlemata kliendiaastasega norralast ühingusse ja võttis osa sellest asutamise koosolek, kus ta kõik tema olin. Ta kui vanad hulgas, sellepärast et 1920. aastal oli ta juba tegev õige mitmel pool 1000 920. aastal. Nii palju kui mina mäletan, oli ta Tallinna sadamatööliste ametiühingu sekretär. Siis oli ta 1920. aasta sügisel Tallinna amethisuste kesknõukogu sekretär. Ametiühingud, tol ajal ja siis eriti Tallinna ametiühinguid ja nende kesknõukogu mängisid Eesti töölisliikumises suuremat osa, kui ametiühingud tavaliselt seda teevad. Põrandapealsetel töös, organisatsioonidele, nende hulgas ka ametiühingutel tuli täita ka palju neid funktsioone, mida muidu teevad parteid ja eriti detailina meetrisest kest nõukogul mis oli alati revolutsioonilisel seisukohtadel. Teatavasti 1919. aastal, kui aeti laiali esimene ameti ühisest kongress ja mõrvad ja saadeti välja terve rida delegaate peale selle ülemaalist saame tühisuste keskust, ei olnud Tallinna meetrisest, kes Nõukogude täitis teatud määral ka siis ülemaalise keskus ülesandeid. Ja kui nüüd Arnold Sommer ling, olles selle, kes nõukogu sekretär, see tähendab selle tolleaegses töölisliikumises nii väga silmapaistev, nagu samal ajal oli ta ka meie partei Tallinna komitee liige siis 1920. aasta detsembris, kui Lioodi üle-eestimaaline noor priotaallast ühing valiti selle esimeheks ja ühes sellega oli ka Noor priotaallaste ühingu kommunistliku kollektiivi organisaator. Kandideeris Tallinna amet või tüsistuste, kes nagu nimekirjad järele, esimees, riigikogu valimistel 1000 921. aasta veebruaris Variety Tallinna linnavolikogu liikmeks ja tema oli tolleaegsetes töölisorganisatsioonides väga hästi tuntud. Nii vanadele ja muidugi ka noortele tale. Tugev mahlakas ajal oli väga rikkalik sõnavara ja, ja orienteerimineni majanduslikes poliitilistes küsimustes ja meie partei seisukohtade järgi endal kaitsmine. See tegi tema väga armastatud kõnemäeks alguses Tallinnas ja hiljem ka väljaspool Tallinnat. Ja ega tema kõneaeg juba tukkuma ei saanud teada, seal oli alati kõik elasid, tähendab, kas pooldasid, tema seisukoht on, et juba vahelehüüetega avaldasid pool vastasele trumpisid, jalgu on, aga mida suurem kära oli, seda paremini soomlane kenas tundis, seda kõvemini Mäeliga kõlas kõigist üle. No temale ka väga hea organisaator ja oskust iga inimesega leida paras keel, millest inimene aru saab. Tema võis inimese muidugi, kus oli, tegemist, oli nii-öelda oma inimesega läbi võtta õige kõvasti, aga see sündis niiviisi, et ega inimene ei tundnud ennast sellest solvatud alandatud olevat. Mõni pärast isegi uhkustas, et vot, kus sain Arnold käest võt muuseas Arnold ja vaat eesti rahval, tema on ju nii tagasihoidlikuma väljendusega ja ja üks tunnus ongi see, et kui nii lugupeetud eestvedajaid juht hakatakse hüüdma eesnime järel. Nii näiteks oli Pöögelmanni ja kas ta kõigi pöörlema sõitnud tööliste hulka vana Ants ja sama nagu Kingissepp, Viktor Anvelt ja aga need olid kõik mehed, kes olid juba kümned aastad töötanud meie töörahva hulgas ja sellega populaarsust saavutanud November lingele sai osaks see au, et temal oli paar aastat üle 20 kui ta igalt poolt Carnoldena kütnegi Soome link, Arnold, sellest oli siis tarnode nimega ja vaat näide meestega torile tegemisi muidugi igasuguseid. Ma ütlesin juba temale sadamatööliste ametiühingu sekretär. No tolleaegsed sadamatööliste hulgas oli üsna palju päris karvaseid mehi, kes sellest ametiühingu eetikast ega distsipliinist üldse suuremat ei hoolinud ja mitugi korda selja taga seda, kuna samme ning oli ka kõvasti korda nõudes vannud. Aga kui ikka samblaga nende hulka läks, rusikaga lauale põrutas ja asja neile arusaadavas keeles ära seletas, siis olid need lood unustatud. Noh, Arnold, sa oled täitsamees, ma tahtsin sellega öelda, et tema oskas iga auditooriumiga leida nii-öelda arusaadava ja sobiva keele. Ja selle tõttu oli ka, et tema oskas inimesi enda ümber koguda ja nii ta tuligi välja, et seal töölistamas. Ega siis seda summat liiga niukses ei näinudki alati, kus tema oli, seal oli ka rahvast sädeme tunglema, seal rääkimas ja vaidlemas ja ja teisest küljest kaugust, rahvas oli sellel sambel kaika hulgas. Nii et tema on mul meelde jäänud alati ikka kuidagi kusagil rahva hulgas ja rahvast ümbritsetud ja nendelt seletamas arutamas, tõeline töörahva juht. Ja eriti just töölisnoorsoojuht oli juba neelab eeskuju, et missugune üritaks kommunist peab olema. Siis ta oli ka parasjagu rutsketega poiss, nagu öelda. Nii et selle perekonnalegend oli niisugune, et kui nad elasid siin nähatas see ei ole piire teest kaugel. Väikene marakratt siis rääkis täitsa poisse lõdvad ööse, käivad elevandid Pirita jõe ääres teatud kohas joomas. Tuleb ainult passid hoolega tööd. Et kuidas siis need teised poiss käis, mitu ööd passimas, et millal need elevandid jooma tulevad? No vot, need elevandilugusid jätkustamal ka hiljem, no võtame näiteks niisugune episood sele. Jah, see oli ka toda 120. aastal mingi asja pärast ma ei mäleta enam, ta sai 2000 marka, määrati talle trahvi ja trahv tuli tasuda politseijaoskonda. See oli nähtavasti administratiivkorras määratud, seda. Tol ajal olid käibel ka 50 Bennised paberrahad. No 2000 marka, see oli siis 4100 50 penni eest. Nii et ma mäletan, et Sammerling läks panka, vahedas siis 2000 marka selle 50 Bennisteks, 4000 tükki võttis need kotiga selga, läks politseijaoskonda. Aga ühe pani neis tasku, nii et seal on 3999 raputas kõik laiali, et vaat siin on nüüd 2000 markaeluge külje. Need alguses muidugi politsei protestis, et mis pärast need väiksed raha aga teha ei ole, midagi seal ikka Grahamiseli sunduslik vastuvõtmisega hakkaksid lugema. Loevad, üks on puudus. Ei või olla, lugege, Velvar laseb veel teise korra nad loevad puudunud no ei või olla, ma ise lugesin, pangas loeti, sest nad pangas võisid eksida, lugege veel. No ikka kuud see number küll, no ei tea, kas minagi seks bankeksid võttis siis selle viis penni veel taskust pani juures ja siis sai selle peale kviitungi. No krutskid, tulin tema elus palju, et no krutskeid ainult Klovskitaks nendega teatavasse nüüd kodanliku kordama kukuta, mis nüüd tingimata peab olema kuraseks julgus. Et kui revolutsionääride julgus puudub, siis need kõik teised head omadused võivad muutuda nulliks. Kadunud Arnold muidugi julgus, sõda jätkus, tema arreteeriti 21. aasta maikuus ja siis 1000 922. aasta mais oli siis 115 protsess. Kas temaga seisis 10 aastat? No temal oli süüdistus, et temalevad tahtnud Tapa ühte kaitsepolitseiametniku nimetatuks nukk tunnistas, et summerlingu olevat. See oli enne tema arreteerimist vist mõned päevad oli samale varjas ennast põranda oli tulnud öösel Seewaldi plangu juures kellelegi tundmatu mehega temale vastu ja tema oli, näid käsnad kinni pidada ja Soomele on ka selle peale haaranud püstoli teda tulistanud, ei ole, aga tabanud ja siis oled ise jalga lasknud. Soome läinud kohtu, protesteeris selle vastu ja ütles, et see on juba tema kui laskuri au haavamine. Tema muuseas tõesti relva käsitas hästi ja ütles, et andke mulle püstol ja seadke see nuhi narrusena saali teise otsa ja ma garanteerin teile, et peale esimest pauku ei kirjutad elus enam ühtegi protokolli. Tema oli mees, kes igal pool leidis õige sõna ja õige teo ja alati julgelt välja astus. Ma mäletan, niisugust seiklus oli 1921. aasta vabariigi aastapäeval. Selle 24. veebruaril. Praegusel võidu väljakul Vabaduse väljak ja ma ei mäleta, kes neist ülemustele seal siis rääkis, kas riigivanem ise või keegi teine. Ja meeles juba ette valmis organiseeritult, me kogusime sinna Jaani kiriku pale sena Põlvaari peale noori oleks kamp ja hakkasime internatsionaali laulma, väiksed punased lipud, lehvitasime seda, näeme, laulsime oma laulu ära ja siis muidugi võmmid trügisid sealt siis rahva hulgas sinna vahele ja hakkasid siis metsis tassima politseisse. Soomeliga muidugi, Don't hästi temaga kohe teevad ära, peeti kinni ja teisi ka ja siis läksime sinna politseisse ja seal oli siis üks suur rabelemine ja arutamine, aga no midagi kindlaks ei saadud ka teha, sellepärast. Meie üksteise peale ei tunnistanud ja eks seal nii pealtvaatajate hulgas oli küll niisugused inimesed, kes ei tundnud ennast kutsutud olevat, nüüd just meie pole kaevama, lastamid ilusti kõigi nii tulema. No meil tolalimas rõhutatud ajakiri ilmus, kasvavad nädalas suled ja muidu ka neid lendlehti palju, nimed trükkida ei lastud, tähendab legaalseid politsei keelas ära. No ükskord oli siis niiviisi, et ma ei mäleta enam, kus trükikojas sai ta valmis laduda, aga siis oli teada, et see kaitsepolitsei on enne Atlanta tuleb sinna. Ja me siis kiires korras saime selle lao ära tuua, seal. Mis paganat nad meil nüüd sellepärast siis asi see päev tennisetrükikoja kusagilt saime selle Rotaatori kummirulli sealsamas riigikogu kommunistliku rühmaruumides. Hakkasime siis teada tegema, oli laud, saime seda värve, kummirullik üleladu oli ja nii et hommikuks oli meil vähemalt vist juba üks 2000 eksemplari oli teda valmis, sellel sai laiali laotatud. No need on üksikud väiksed näited sellest, et kuidas hammerleng igal pool, kus vaja oli, lõi kaasa, igal pool leidis õige lahenduse Teie viimane kohtumine Arnold sammas lindiga, see võis olla passis 21. aasta. Kusagil jaanuaris või veebruaris on hästi selgesti meelde jäänud, kui ma tuttavaks sain, jääk Reoksiga ja Sammel link tõi Treoksimine korterisse. Ma elasin tollal Väikse laagris. Seal kalamaja kandis ja Läksin linna ja vaksali tänaval Sansambel lõngaga kokku, samal kordas, vot ma tahtsingi sinavale tulla. Ja lähme siis temaga, ma näen küll, et üks mees tuleb meile järele ja läksime sinna sisse. Ja see tuleb sisse sinna küsima, et kurdeeleta miks ma ütlesin, las tulla lõhnaga koos. Vot sellest on meelde jäänud, et selle esimene kokkusaamine mulliaatriooksiga. Et see sündis nimelt siis summelnegi kaudu ja mul oli mu raamaturiiulil oli seal raamatud, ajakirjad ja tol ajal olid kommunistlik internatsionaalne ajakiri maas, temale siiski terav pilk, ta, olgugi et see oli täitsa saab naerda, vahel ta nägi ära, küsis, et kas, mis number sul on see kommuneski internatsionaal. Võin öelda, et vot see ja see number, kus sa said ta ema kohe trahvi siin välja toodud Sainsele Raudsepa käest, riigikogu kommunistliku rühmal sõela. Ja nii ta siis kohe ütles, sa kõigepealt ära hoia neid niiviisi, et nüüd eemalt juba näha, et see nii on ja teiseks, miks sa mulle siis seletad, kelle käest sa said, seda? Ei ole mul kogunistamide vaja teada. Kuid nüüd Kaitsepolitsei sind kinni võtab, selle sonaalide küsib, et kelle käest seal saite, et mis sa siis ütled, vot siis ma muidugi ütled sa Raudse põlas. A vaat seda alati meeles, et. Ajaloost teame, et 1922. aasta mais toimunud kohtuprotsessil süüdistati Arnold Sommer lingi selles, et ta tegi kihutustööd kodanliku korra kukutamiseks Eestis. Ta mõisteti 10-ks aastaks sunnitööle. Sama aasta novembris vabastati Arnold Soomerling koos teiste poliitvangidest kommunistidega Nõukogude Venemaal vangis olnud eesti valge kaart laste vastu välja. 1924. aasta teisel poolel saadeti ta Eestisse põrandaalusele tööle. Ta võttis osa esimese detsembri relvastatud ülestõusu ettevalmistamisest ja läbiviimisest. Ülestõusu ajal said raskesti haavata, kuid ometi jätkas võitlust. Arnold Sammerling langes viiendal detsembril Tallinna lähedal Irus toimunud lahingus. Arnold Sammelingi surm oli ikka täitsa nii mehelik surm selles mõttes, et nad kolmekesi piiriga hambusega koos pidasid öö läbi seal lahingut mitmekümne politseiniku vastu. Meil olid ainult püstolid ja teised olid seal relvastatud kuulipildujate käsigranaatidega, vintpüssidega ja ühesõnaga kõik tulistasid viimse padrunini vastu ja langesid täiesti kummalised. Ühel kohtuprotsessil ütles Arnold summerling. Kuni viimse hingetõmbeni püüan jätkata kihutustööd oma ideede eest. Töölisklassi võidukäiku ei peata ükski kohtuotsus. Prioriteet paneb ise maksma uue ühiskonna. See oli tema tõde ja on ka elutõde.