Meie käes on foto, millelt vastuvõetavad kaks noort inimest. Hilisevitad Külaots ja Fjodor Okk. Foto on tehtud kohe pärast nende abiellumist. Kus ja millal te esimest korda kukkusõite. Mina teen, siis ei teadnud. Aga korra nägime meetrepi juures, et kiski, tugev mees loeb väga suure huviga mingi kuulutust. 28. aastal siis oli komme niisugune, et parteiliikmed oma nimesi muutnud, mina jäin oma neiupõlve nimega ja tema nukk ja mina külavad, aga selleks ajaks oli Fjodor rockil läbi käidud pikk ja väga huvitav elutee. Minu arvates kogu oma niisuguse küpsuse jaa jaa, poliitilise arusaamise maailmaelust. Ta sai kodusõja päevil punaarmees ja punaarmee kasvatustöö. See mõjutas paljugi sellepärast, et ta sattus punaarmeesse olles juba näinud ise isiklikult Tsaari-Venemaa režiimi ja siis veel imperialistlik sõda, kuhu ta mobiliseeriti. Ja hiljem põgenemine sellest olukorrast ja ise vabatahtlikud, tulles punaarmee ridadesse, seda suurem murrakut noore inimese elus keset seda kõike üle elas. Ta võttis osa kõigist rinnetel võitluses küll narval, kus ta kergelt haavata sai. Siis põhjarindel ja hiljem lõunarinnetel. Kas ta jutustas ka kunagi oma lapsepõlves teile, tema on ju üles kasvanud Saaremaal ja, ja jutustas küll. Ta jutustas, kuidas nad elasid kehvalt. Kuidas tal siiski. Isa oli niisugune, kes tahtis, et pojad neid oli kolm venda. Et pead saaks hariduse. Kuus klassi lõpetada ja kuidas ta ise hiljem nad elasid Kuressaare lähistel Kuresaare juba tööle läks ja sealt Tallinna, sealt algab tema töömehe põli. Tallinnas oli ta pagariboss ja Kuressaares töötas nahavabrikus. Ja pärast seda, kui kodusõda läbi, no siis tal olid paljud ülesanded. Esialgul abistas Mongoolia rahvast, kes olid kätte võtnud juba vabaduse. Siis Ta töötas mõnda aega sotsiaalkindlustuse rahvakomissariaadis ja pärast seda kamandaja tekkidega õppima Leningradi, vähem rahvuste Kommunistliku Ülikooli. Tol ajal Leningradis oli palju eestlasi. Eesti töörahva kommuuni juhid olid koondunud Leningradi, peaasjalikult seal töötasid tollal Pöögelmanni. Kui inimene õpib, siis on, tal on eesmärk, milleks ja miks õppida, missugune eesmärk oli Födrockil juba sinna kooli astumine ise juba seal sees märgi tähtis ette valmistada ennast tulevasele tööle, et abistada oma sünnimaad selle kooli lõppedes Ta 1900 30. aastal ja siis pisut aega möödudes teda saadeti salaja üle piiri. Oli teil siis juba perekond, lapsed ja tütar Elli oli siis? Kuhu ta siia Eestisse tuli? Kõigepealt Tallina Tallinnas, ta oli sisse kirjutatud ja ühe teise noore mehega neil oli tuba üüritud ja ta töötas tehases. Ta on seda ise mitu korda rääkinud, et ta tegi vea, et ta liidab, usaldas oma vennapoega kes näiliselt olid justkui temaga väga-väga nõus ja leplikud. Ja siis terve aasta teda uuriti ja siis oli kuus. Vanglas võis kirjutab aga 38. aastal Lati ta vabaks. Aeg tall sündis 30., aga see oli Mida ta siis tegema hakkas? Siis natukene puhkas, käis puhkekodus, seal oli mõni kuu ainult ja siis teda saadetigi polku observatooriumi majandusala juhatajaks. 1940. aastal palusid eesti seltsimehed, et söödale OK, kamandeedakse nende käsutusse. Ja ok Ilvas Tallinnasse. Juunis-juulis kus oli Tallinna kommunistide esimene üldkoosolek ja kus tööda Rock valiti Tallinna parteiorganisatsiooni sekretäriks. Mina jäin lastega esialgu Leningradi ja alles hiljem augustis, kui sündis meil veel teine tüdruk tuli rock meile järele ja tõi meid ka Tallinnasse. Nõnda siis oligi terve söödarokiperekond Tallinas. Tol ajal 1940. aasta suvel oli pseudorockil küll vist väga-väga palju tööd. Ja kindlasti ja kindlasti noaga siiski. Ta leidis ka meile aega natuke vaba ajal oli ta ligigi sportlikud harrastused, igasugused sportlikud mängud. Mine nüüd ja jääda ju tal väga väheks. Mina olin kaasas, kus vähegi võimalik oli. Sündmused arenesid väga kiiresti tollal ja inimesi oli väga vaja igale poole. Kui 41. aasta algul toimusid ülemnõukogu valimised siis teda valiti ülemnõukogu saadikuks ja hiljem oli tarvis keskkomitees töötajaid. Siis tehti ettepanek, et OK, jätaks linnakomitee töö ja tuleks keskkomiteesse ja hakkas taastama ja organiseerima tööstust ja transpordi Eesti vabariigis. Nii saigi temast sekretär transpordi ja tööstuse alal, esialgu see oli 41. aasta kevadest märtsist aprillist veeni, seal töötasid siis Karotamm keda ma juba varemalt tundsin. Ministrite nõukogu juures, kus mul tuli väga tihti kokku puududa Johannes Lauristini kus meie ülemaks oli otse koju Olgale Lauristin ja terve rida tolleaegsed vastutavaid töötajaid. Nii jah, ja suvi tõi sõja teise jääja. Esialgu Leningradi ja siis jälle edasi jäänovski. Viimati nägime me teineteist siis, kui ta meid saatis. Sai, kes tõi väga vähe, sest et suurema osa ajast ta oli ikka kodunt eemal või siis oli tal tööd väga palju. Elu, mis. Nii et see juba tasub kõik need puudujäägid mis on jäänud meie perekonnaelust. Niisugusena mäletab Freudi rocki abikaasa aga teie, Ilmar Paul, mäletate teda kui sõjameest? Kokkusaamised söödurockiga algasid tegelikult juba enne suure isamaasõja algust. Nagu teada, oli Fjodor Okk alates oktoobrist 1000 940.-st aastast Tallinna linnakomitee esimene sekretär. Eriti on meelde jäänud Feodor rokist see, kuidas tema andis minule kättepartei liikmekandidaadi kaardi. See oli aprillis 1941 kaks kuud enne sõja algust. On ju teada, et ene kirjutame oma ankeedis sellest, mis me olime varem teinud oma praegusest tööst. Kuid selles vestluses, mis Grexi tänaval Tallinna linnakomiteel arenes, mind hämmastas see, kui hästi Fjodor Okk tundis minu minevikku. Mind üllatas eriti täiendav küsimus mis ta minu isa suhtes esitas. Ja kuigi ma olin sellest kirjutanud ankeedis teada seda väga täpselt, mismoodi ta suri tööpostilt, härjalöögist selga teadis ka teisi inimesi, kellega ta koos oli olnud. Peaaegu vihmi jutu lõpul esituste järsku küsimuse. Kas sa tead ka et parteis tuleb täita selliseid ülesandeid, mis on seotud ka eluga. Oled sa selleks valmis? Ma pean ütlema, et selle küsimuse kunagi varem rahva oma kaitses astumisel esitas mulle Karl Hansson, siis ma talle kindlalt vastasid. Ja ütlesin ka siis jah, oled valmis. Järgnes käepigistus. See oli suur käsi, tugevad töömehe käsi. Ja ma olen 37 aastat. Nii palju kui ma parteis olete neid olnud kandnud seda Feodor Oki käepigistust endaga kaasas, selles oli kõik, selles oli võidukindlust, meie revolutsioonilise võitluse meistrihind, kõik see sellega, nagu ta andis seda edasi. Ja see kohustas kah. Ja tuligi välja nõnda, et kui algas sõda, oli Temasi, kellelt sain mahti esimese peamise lahinguliste üles anud. See oli esimene juuli 1941. Me olime siis mobiliseeritud Tallina kommunistide pataljoni staabiülem, seisime Endla tänaval. Kui Karl Kanger tollal sõjalise osakonna juhataja keskkomitee tuli sinna kutsus mind välja ja ütles, et nüüd on tarvis tulla üles Toompeale. Ülesannet saama eriline ülesanne. Ja seal vabariikliku staabis oligi Fjodor Okk iga uus kohtumine. Ja temalt saingi esimese ülesande. Ülesande seisnes selles, et toimetada Tallinnast kaks veoautotäit. Ja Petseri maakonnakomiteedes, aga ta ütles ka seda, et esimesel juulil tungisid fašistid Riiga, andis mõista, et see ülesanne on suure tähtsusega ja ta tuleb täita, maksku mis maksab. See ülesanne sai täidetud. Uued kohtumised. Theodor rockiga järgnesid juba siis, kui võitlused toimusid Eesti NSV territooriumil. Sagedaseks külaliseks Fjodor Okk oli siis, kui ta oli juba hävituspataljoni operatiivgrupi komissar. Küll koos. Kui ka üksinda või Artur vahaga koos hävituspataljon näiteks Viljandi hävituspataljon. Augusti alul asus oma staabiga pikavere koolimajja ja seal pikavere koolimajas. Mäletan ühte sellist Fjodor rokikülaskäiku. Ta kuulas väga tähelepanelikult võitlejad küsitles tema väga lähedaste inimeste suhtes, kes on Ta praegu okupeeritud territooriumi jäänud isad, vennad nõnda kui oli evakueerunud, siis selle kohta, kas on mingisuguseid raskusi, ta lähenes mehele tõesti nõnda nagu noh ja saavutas oma vestluses sellise usalduse. Ja andis väga hääd nõu ka näiteks Veie luuretoimetamise suhtes, keda saata, kuidas, kuhu. Ta oli hästi informeeritud üldist olukorrast. Aga üldiselt oli ta väga rahulik. Kui algasid Tallinna viimased lahingud 19. 20. augustil ja hävituspataljonidest formeeriti esimene Eesti kütipolk siis saade rock sai selle kütipolgu komissar. Kapten Pasternak komandöriks, ROK komissariks. Seal oli mul võimalus teda näha lahinguväljal. Kuid komissar, kui nüüd tagantjärele mõtled. Ta mõistis väga hästi seda, et lahinguedu suurel määral oleneb sellest, kuivõrd ülesande sisu ja eesmärki tunneb iga võite pärast seda, kui me olime saanud Perila metsas ööl vastu kahekümnendat, kuhu kuueteistkümnend diviisi komandöri juure polgu juhtkond välja kutsuti. Kui seal oli ülesanne saadud järgmisel päeval vasturünnak sooritati, lüüa vaenlane tagasi Jägala jõe taha siis tegelikult selle eesmärgi selle oma teiste poliittöötajate kaudu ja kommunistide kaudu ja komsomolide kaudu. Seodorokk püüdis viia iga võitleja ja peab ütlema, et 21. rünnak arenes hoogsalt vaenlane, kes oli tunginud juba Perile ja Kiviloo vahelisse metsa löödiselt välja. Me võitlejad tungisid isegi Kiviloo mõisa, siis päeva teisel poolel ja vaenlase ülekaal pani ennast uuesti maksma. Ja siis, kui oli selge, et meie ei suuda sihti vaenlast tagasi lüüa jõeni. Kui kapten Pasternak võttis otsused, me peame siiski kaitse võtma Perila metsast sisse. Tähtis oli siiski katta seda taandumist, et teised jõuaks seal organiseerida. Kaitse siis oli oksi, kes jäi mesti juurde selleks, et tagada võimalikult kauem kätte võidetud positsioonidel püsimine. Komissari juures oleks tohutu suure tähtsusega selle lahingu viimasel päeval. Aga see oli päev, kui Berina oli juba vaenlase käes. Aga polk asus uuele vasturünnakule. Koondus Peningi mõisa. Olime valmis saanud ülesande selle mõisaülesande andmise juures. Selle vasturünnaku, ütleme nii, lävel. Nägin pseudoroki viimast korda. See oli, kui praegu minna Peningi mõisa, siis selle suure endise mõisamaja ees on madal ühekorruseline, selline pikk, kastan töölistemaja või selline. Selle maja lõunapoolse nurga juures oligi kokku võetud töölispolgu mitmesugust allüksuste komandörid. Seal andis kapten Pasternak ülesande, näitas kätte, kuidas me läheme rünnakule. Samas oli OK. Kes täpsustas seal kommunistidega seda ülesannet. Pidime just laiali minema, et nüüd igaüks hargneme. Sel momendil avas vaenlane mõisabele kahuritule. Kuid selle tule all ka järgnesid korraldused, kuhu keegi välja minna. Nägin seodoroki seal selle maja nurga juures viimaseid korraldusi tegemas. Suundusin parki. Aga lahing kestis meil seal mitu tundi. Lõpuks tuli taanduda. Aga enam ei olnud järgmisel päeval meie hulgas ei Pasternaki ega kooki. Jah meie sõjatee jätkus, jätkus võiduni. Minule olid need lahingud. Alluvuses nagu oli Feodor Okk. Suureks õppetunniks. Mind on kogu selle lahinguteel juhtinud Fjodor roki tugev käepigistus. Usk, mis selles oli, et meie asi võidab ja tema saadud õppetunnid need on samuti alatiseks jälle meelde.