Täna on mikrofoni komsomoli kolme põlvkonna esindajad, Eestimaa kommunistliku noorsooühingu rajajaid, revolutsiooni veteran Henrik Allik, Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee sekretär Vaino väljas ja Eestimaa leninliku kommunistliku noorsooühingu keskkomitee esimene sekretär Indrek Toome. Homme meie komnoored ühitsevad oma kuuekümnendat aastapäeva. Sellisena tähistatakse üleliidulise kommunistliku noorsooühingu esimest kongressi, mis asjus kokku 29. oktoobril 1918. aastal 60 aastat pole küll ei tea, mis iga aga rahvakõnekäänu kohalt siiski loetakse juba täismehe jääks. Ja kui mõtelda ka selle peale, et see 60 aastat pole mitte olnud lihtsalt lullilöömine vaid selle ajaga on ikka komnoored teinud väärikaid mehetegusid. Juubelipäevadel harilikult ajame juttu rohkem tulevikust ja saime sammas tulevikku. Ega minevikku ka ikka päris ei tohi unustada, sellepärast seal ka vundament, mille peal täna seisame ja mille peal ka oma tulevase elukorrused tahame ehitada. Sellega ühenduses peaksime kõigepealt ütlema seda, et kommunistlik, kuid noorsooühingu ise on vanemad kui 60 aastat ja kongressi kokkukutsumine seda juba eeldaski, ta neid pidi paremalt olema. Kui me ei räägi sellestki, et juba vanad tsaari venemaal tegutsesid üksikud revolutsioonilise noorsooringid, siis 1900 seitsmeteistkümnenda aasta peale veebruarirevolutsiooni tekkis neid juba õige mitmel pool. Ja üks esimestest oli ka Tallinn sel alal. Toimus töölisnoorsooühingu asutamiskoosolek, mis sai esialgu ma nimetaks sotsiaaldemokraatlik noorteklubi hiljem sotsiaaldemokraatlik noorteühendus ja mis oma esimesel asutamiskoosolekul vastu võttis otsuse. No teise sarnased ühinguid tekkis Eesti territooriumil revolutsiooni aastal juba mitmel pool ja seitsmeteistkümnel 18. veebruaril 1918. aastal toimus esimene üle-eestimaaline kongress kus oli esindatud üle 2000 noore. Praegu meil on vist nii 150000 vabariigis juba võime üle 157000, nii et sellel aastal 2000 ei paistavast iseendast nii mitte väga väga metsik arv olevat. Aga kõik on suhteline. Peame meeles seda, et kaheksa kuud hiljem, esimesel üle Venemaale seal kommuniscanotab, umbes seal oli esindatud 21000 Noort. Sellele veebruari kongressile rajatises esimene kogu Eestimaad hõlmava noorteorganisatsioon, Põhja-Balti kommunistlik noorsooliit. See teatavasti ei saanud tegutseda kaua, sellepärast vastsed oli Saksa okupatsioon, selle järel tuli kodusõda. Ja neis oludes legaalne. Kommunistliku noorsooühingu muidugi tegutseda ei saanud. See sai võimalikuks alles peale kodusõja lõppu 1920. aastal, kui viiendal detsembril Tallinnas asutati üle-eestimaaline noor produtaallast ühing. Sellel asutamiskoosolekul ühing otsustas ühineda kommunistliku noor sünternatsionaaliga. Öeldud sotsiaaldemokraatliku noorteklubi asutamisel ja mis oli öeldud Põhja-Balti kommunistliku noorsoo liidu asutamisel. Et Eesti töölisnoorsugu oma tegevuse algusest peale sidus meie parteiga enamlaste parteiga. See oli algusest peale, töötas temaga koos, sellest sai muidugi ka kodanlus ja üle Eestimaa noorteväelaste ühing suleti juba 1921. aasta aprillis. Nii aktiivsemaid tegelasi terve hulk arreteeriti. Järelejäänud jätkasid juba tegevust põranda all. Ajutine nüüd juba Eestimaa kommunistliku noorsooühingu ajutine keskkomitee ja 1922. aasta septembrikuul toimus selle kommunistliku noorsooühingu esimene kongress Tallinna lähedal võisilma talus. Ligemale 20 aastat töötas meie kommunistlik noorsooühing põrandal koos meie parteiga, organiseeris Eesti töörahvavõitluste, valmistas teda ette kodanliku korra kukutamisele, mis teatavasti sai teoks 1940. aasta juunis. Sama aasta novembris ühines peale seda, kui meie vabariik oli astunud Nõukogude Liidu koosseisu ühines ka meie kommunistlik noorsooühing üleliidulise leninliku kommunistliku noorsoo Ühinguga ja moodustab sellest ajast peale tema osa. Sel ajal, kui tema ühines üleliidulise kommunistliku noorsooühinguga, oli tal selja taga juba õige pikk tee mis oli täis võitlust, oli ohvriterikas ja võime öelda julgusega, et Eesti revolutsioonilised töötav rahva noored andsid oma suure panuse Meie rahva võitluses kodanliku korra vastava nõukogude korra püstitamiseks meie noorsooliikumine tekkinud mitte tühje peale, vaid temal oli õigele tugev alus millest edasi minna. Ja sellest peale oleme meie siin meie oma vabariigis palju teinud. Ma tahaks jutujärge edasi pidada sellest, mida seltsimees allik rääkis tema jaoks kõik need revolutsioonilise võitluse etapid on isiklikult läbielatud kommunistile omase tagasihoidlikkuse, aga ei nimetanud ta kaugeltki mitte iseenda osa selles revolutsioonilises liikumises, kuid lisame siia juurde, et kõigist nendest etappidest, millest ta siin rääkis, oli seltsimees allik, ise ju vahetu osaleja osavõtja ja eestvedajale. See, millest ta rääkis, on minu jaoks arhiividokument, et miks ma ütlen arhiividokument nimelt sellepärast et olles tegelenud Eestimaa kommunistliku noorsooühingu ajalooga on need sündmused mulle väga südamelähedased ja läbielatud selliste meeste jutuajamise taustal nagu täna seltsimees Alliksin tegi aga samuti ka nagu vaikivate tunnis meestena veel on selle juures olnud arhiividokumendid. Ja need, mis nii Sotsiaaldemokraatlikust noorteklubist, Põhja-Balti kommunistlikust noorsooliidust, üle eestimaalasest noor tatarlaste ühingust on meile järelejäänud napid, nad on aga seda palju rääkivam on iga selline trükisena. Olgu see säilinud mõned eksemplarid, põrandaalust noort proletaarlased. Olgu see Johannes Lauristini poolt toimetatud tööline, meie noor tööline, ajakiri, mis mitu korda oma nime vahetas ja ilmuda üsna vähe sai. Ja just meie kommunistlike noorte põlvkonna osaks sai nimelt see, et me sellele noorele inimesele, kes asus peale sõda täitma partei juhiseid kommunistlikus noorsooliikumises, et oleks väga hästi selge. Nii nagu seltsimees allik hästi ütles juba see vundament, millele me oma tööd ja tegemised rajama. Et meie kommunistlike noorte põlvkonna kasvatuste üks põhiline suund oli, et me hästi tunneksime seda põlvkondade revolutsioonilist järjepidavust, seda tahan ma eriti toonitada idee, kindlust, veendumust ja kindlat klassi tunnetust. Selleks aga oli tarvis tunda ajalugu ja sellele ka mesis. Juba komsomoli trükisõnas püüdsime ilmtingimata tähelepanu juhtida. Mul on väga selgesti meeles sellest tööst Lenini sõnad, mis ta ütles oma teoses Mintzevismi kriis. Ta ütles, et me oleme tulevikupartei tulevik, aga kuulub noortele. Me oleme Novaatorite partei, Novaatoritele järgnevad aga alati noored. Me oleme partei, kes võitleb ennastsalgavalt kõigi iganenud Pehkino ja ära elano vastu. Ennastsalgavalt võitlusele lähevad aga alati esimesena noored Eestimaa leninliku kommunistliku noorsooühingu tegevuses. See põlvkondade revolutsiooniline järje pidavus on alati olnud pühal kohal. Ja kommunistlikud noored on tõesti alati oma töödes ja tegemistes olnud partei ustav abiline ja reserv. Võtame kasvõi mõned arvud. Meie parteiorganisatsiooni käesoleval ajal kuulub rohkem kui 15 protsenti inimesi, kelle eluaastaid on vähem kui 30. Ainuüksi viimase viie aasta jooksul on kommunistliku noorsooühingu soovitusega parteisse astunud peaaegu 10000 noort inimest. Ja vast kõige ilmekam rohkem kui kaks kolmandikku oma ridade täiendusest saab partei just kommunistlikust noorsooühingust. Need on nii nagu mõningad pidepunktid veel selle jutu juurde millega alustas Hendrik Allik siin rääkides juubelipäeval sellest kuidas partei juhtimisel algas kommunistlik noorsooliikumine aga küllap Indrek Toome. Lisaks sellele juurde, missugune on siis kommunistlike noorte tänane päev, sest väga õigesti ja südamesse minevalt ütles üleliidulise leninliku kommunistliku noorsooühingu 18. kongressil NLKP Keskkomitee peasekretär ja NSV Liidu ülemnõukogu presiidiumi esimees Leonid Iljitš Brežnev kes nimetas kommunistlikke noori partei ustavaks abiliseks ja võitlusreserviks. Üleliidulises kommunistlikus noorsooühingus on täna juba 38 miljonit liiget meie vabariigi komsomoli organisatsioonis üle 157000 noore viimastel aastate jooksul toimunud üsna suurorganisatsiooni kasv, kuid selle kasvuga on kaasnenud ka nende võitlustraditsioonide edasiarendamine kõikide nuusu kategooriate hulgas. Olgu see siis töötav noor, kus ta ka ei töötaks kas tehases, ettevõttes või põllul või teadusasutuses kultuuriasutuses või siis üsna suur hulk noori inimesi kes on meie noorsooühingusse, moodustavad õppivate noorte osa. Me oleme püüdnud sinnapoole, et iga noor mõistaks, et ilma tema aktiivse osavõtuta jääb meie ühiskonnas midagi tegemata. Et meie ühiskonna eesmärk on juba selline, et igaüks peaks sellest teest sellest suurest tööst, mida me nimetame uue ühiskonna ülesehitamiseks aktiivselt osa võtma. Ja need mõtted, mis said välja öeldud partei 25. kongressil aktiivse eluhoiaku suhtes, mis puudutavad meie inimeste sotsialistliku elulaadi kujundamist. Need on ka täna meil. Tõsise vaatluse all viimasel Üürkani 18. kongressil meie komsomoli 18. kongressil vaatasime tõsiselt, kuidas töötavad noored oma lööktööga tähistavat Kümnendat viisaastaku, et tõepoolest on hea meel, et meie saartel tahet osaleda nendes üldrahvalikke liikumistest kuid ka komsomolipoolsetes liikumistes. No näiteks ka sellele 60.-le komsomoli juubelile pühendatud liikumine. Oktoobril ütleme 60.-st aastapäevast Vulcani 60. aastapäevani töö valve, milles osaleb kümneid tuhandeid noori. Meie vabariigis. Me oleme püüdnud oma noori mobiliseerida osa võtmaks noorte võistleja sotsialistlikust võistlusest. Õppima vanematelt, seltsimeestelt, kommunistidelt, kuidas tuleb tööd teha, kuidas tuleb elada ja püüdnud anda kõigile selleks teoreetilise ideoloogilise aluse oma ideelise poliitilise kasvatustööga. Seetõttu oleme veel niisuguse erilise tähelepanu pühendanud kompleksile kasvatuste vormile tema edasiarendusel nagu sena leninlik arvestus, mille käesolev etapp On pühendatud ühelcani 60.-le aastapäevale. Millest me teeme kokkuvõtteid järgmise aasta algul. Me oleme edasi arendanud ja tänu parteiorganisatsioonide toetusele saanud tõsta komsomoli propaganda töö, komsomoli poliitharidusvõrgutaset. Ja sinna on meie parteikomiteed suunanud parimaid parteilasi kommunistide, kes aitavad meile noortele selgeks teha, mis tähendab täna. Meie kommunistliku partei sisepoliitika, mis tähendab välispoliitika, kuidas see noor inimene saab osaleda selles poliitikas? Partei on alati noortele inimestele ütelnud, et kõige kindlam kompass on ideelist teoreetiliste teadmistepagas. Sa rääkisid, mis me teeme täna aga võib-olla seltsimees Allik nimetab seda algusteed ja nimetab, mismoodi siis õppis noor inimene marksismi-leninismi. Siis ta oli muidugi natukene teistmoodi, kõigepealt tuleb nüüd seda meeles pidada. Et meie põlvkond kõigepealt õppisime praktilisi tegusid tegema ja selle teoreetiline nii-öelda üldistusi arusaamine sellest tekkis alles mõningal määral hiljem seal oma omaette muidugi väga keerukas asi. 23. aastal ma mäletan, ma andsin ühele noorele ja kaaslasele lugeda mõningaid Lenini teoseid ja siis sai neile tema käest kätte ja küsisin, et noh, et kuidas sul Bastis teeb midagi iseäralist, ta kirjutab ja sedasama, mis minagi mõtlen. Võib-olla seltsimees natuke lihtsustatult seda ütles, kahtlemata oli Lenini teostes palju seda, mida ta enam ei mõtelnudki ja tema, kui ta seda luges, siis ta alles taipas, et vaata, et seal ka tema mõte. Aga muidu ta oli Leenenel Marsil väga suur oskus väljendada kõikide rõhutud rahvahulkade mõtteid ja selle tõttu ka meile basse. Tõesti need mõtted olevat meie oma mõtet. Ma mäletan muuseas, et kuidas ma 1009 17 aastal ühe ööga lugesin läbi maailmakirjanduse ainulaadse raamatu seal Marx'i ja Engels'i kommunistliku partei manifesti ja kuidas ma olen seal ka, tundus, et heldeke, red. See on minu mõtted, kuidas meremere selle peale tulnud. No vot seda ma tegin kõik selleks, et vaata, et meil siin praktika käis, eestlased, teoreetilised teadmised tulid tagajärjel ja õige palju saime just teoreetilisi teadmisi vangimajas, olgugi et kodanlus, vange majad olid ehitanud hoopis teiseks ülesandeks, kuid nemad muutusid nii samana või Venemaal ka teatud määral revolutsionääride ülikooliks ja selle, mis minul tuli mõned aastad seal viibida, selle ajaga õppisime õige päev, aga muidugi väga palju. Rikas, vaat seltsimees väljas ajaloolane ja tegeles komsomoli ajalooga sel alal sa kirjutasid kivist medali küllalt muljet, napid asjad on kellazas kirja pandud. Suuremaidki ütlesid, et dokumente oli vähe, see oli muidugi seepärast, et siis üldse pabereid oli vähe. Praeguse paberit on palju, mena nüüd komsomolitööst oleneb teatud määral eemale, aga siis ka vahest tuleb kokku puutuda ja siis loen, kas see arvesti setoarvestusel lehest ja seal on neis tabeleid avaldatud ja no ühesõnaga nähtavasti see teaduslik-tehniline revolutsioon, nagu praegu nimetatakse, see ilma paberita siiski ei lähe. Aga see ei tähenda tol ajal kui meil seda paberit vähe oli, et meie käest mete rangelt ei nõutud niisugusi asju, millest kõik praegu paberile kirja pandud. Majanduses sellega tulebki praegu üks lugu meelde, nimelt selle 1000 922. aasta jah, algul või veel talvel. Ma tol ajal teenisin sõjaväes sundaega ja seal ka tegelikult muidugi ei jõudnud mööda riigikukutamise tööd ja nii 21. aasta lõpulmentaadid Tallinna ülesin, sain olla mõned nädalad oma väeosas. Ja siis oli üks esimesi kokkupuuteid kadunud Jaan Kreuksiga, temalt küsib, et kas teil selle valla poisse on seal väeosas. See muuseas oli väga tähtis selle valla poisid, sellepärast et sõjaväeorganisatsioonis seal oli mehi üle, maa oli koos ja neid sai siis väga hästi ära kasutada kirjanduse viimiseks üksikutes valdades ja kohtades nõnda edasi. Ma ütlesin, et tulede tõesti tead, ma kuulan järele. Kreus korraga nii pahaselt, et mis kurat sa teinud oled, need ajad, et kui sa nüüd sedagi tagust vallast üks poiss pärit on, seda ma räägin selleks, et kui rangelt, olgugi, et meil tol ajal ei olnud kaadriosakonda ei olnud ankeete. Aga nõuti siiski teadmisi mitte ainult igav seal oma kollektiivi liikme kohta vaid kõik, kellega sa kokku puutusid. Se inimeste tundmaõppimine. See on kommunist elus kõige tähtsam kommunistlikku noorel, sellepärast et kommunistanud peab olema teatud määral rahvaõpetaja ja rahvast õpetada. Ja noh, ja kommunistlik noor, tema vähemalt kommunistide kandidaat siis meil saab olema siis tema peab nüüd kõike tundma ema ja sellepärast nende inimeste tundmaõppimine, kellega sa kokku puutud, mida nad endast kujutavad ja mida nad tahavad ja mida nad võib-olla ei taha, aga mida nad peaksid tahtma? Vaat see ongi nii-öelda üks kommunist, esimene ülesanne. Eks ta nimelt just tollegi, et see on aega kokku käinud läbi meie partei ajaloo ikkagi see põhiline, et idee saaks sõnaks ja teoks ta leiaks ilmtingimata oma praktilise rakenduse ja nii nagu ma eelnevalt ütlesin, oleks sõna ja teo ühtsus ja sellepärast, kui me räägime tänase põlvkonna marksistliku haritust siis tahame me ilmtingimata, et see kajastuks tema igapäevases töös tema elulaadis ja et see oleks ühtlase väljendiks nimelt just kuidas ta neid ideid ellu viib. Veel ühest detailist. Me räägime komsomoli võitlustraditsioonidest. Traditsioon ja võitlustraditsioon on selline sõnaühend, millega ei tohi mitte kergesti ümber käia. Traditsioon kujuneb ja kujuneb tõesti raskes võitluses. Ma tahaksin jälle nagu teatavalt ajadistantsilt pilgu tagasi heita nendesse aegadesse, millest alustas seltsimees allik. Te pidasite sel ajal nõndanimetatud punast leeri. Ja mul on selgesti meeles Velga noorest töölises kirjutatud üleskutse et teadlik noor Protaarlane ei lähe mitte kiriklikuleeri, vaid läheb meie kommunistliku punasesse leerin. Mikspärast mul see äkki nüüd väga meelde tulin, kui ma räägin komsomoli võitlustraditsioonidest? Asi on nimelt selles, et me oleme alati õppinud Nendelt revolutsionääride põld kondadelt, kes enne meid on olnud ja kuule, komsomoli ajal uurimisel sattusime nendele mõtetele punasest leerist. Siis ütlesime, et traditsioon peab jätkuma. Ja 50.-te aastate keskpaiku saigi teoks nõndanimetatud noorte suvepäevad. Olgu märgitud, et klerikaalsed ringkonnad tol ajal Vabariigis nimetasidki seda noort punaseks leeriks sammut. Küllap me õppisime ja võtsime üle neid traditsioone, mis teil oli. Aga ma tahan ütelda, kuidas ühest asjast on kasvanud suur noorteliikumine, kõikehõlmav liikumine, siin me näeme, mismoodi tee on teoks saanud, sõnal teoks saanud. Ja mismoodi see marksistlik õpetus, mis me noortele inimestele anname, head vilja kannab. Eks meil ole Hendrik Allikuga ilmtingimata nagu distantsilt vaatajatel täna õigus ütelda oma soove noortele inimestele. See on ju nii tavaline sel puhul, et õpetussõnade ütlemine kipub väga nagu kergelt keelele tollele olgu see vaste küll huumorivarjundiga öeldut. Aga noorsugu on alati olnud oma ajastu eelrindlike ideede kandja ja sellepärast soovid noortele on alati teretulnud ja ma usun, et küllap me vist Hendrik Allikuga koos võime küll ütelda, et meie ühine soo õppima pean ja tahaks ütelda, et teadmiste omandamine oleks täiesti tal selline vajadus nagu igapäevane leib ja teadmine, et ilma teadmisteta ei saa. Sest see teaduslik-tehniline revolutsioon ei ole mitte ilus sõnaühend, aga see on meie tänapäeva väga karm tegelikkus. Missugune ühiskondlik kord võtab, kes, keda ja sellepärast on siin meie esimene asi, noore inimese varustamine teadmistega ja teine asi, kultuuritase kultuuritarve noorel inimesel peab olema samuti ilmtingimata Ta väga sügavalt sisendatud. Ja kõige selle juures noore inimese väga kindel klassi positsioon ja klassitunnetus. Eks ole. Hendrik Allik küsimus on nimelt selles, et sinul assotsieerub siin selline mõiste nagu ekspluateerimine teise väga range sõnaga kurnamine, sa oled selle oma elus läbi teinud, mina mäletan teda oma lapsepõlve isa, ema töö ja tegemiste kaudu ja me peame kõik tegema nimelt selles, et noor inimene mitte lihtsustatult ei mõistaks neid asju. Et temas oleks samuti kindel klassi tunne see, mis revolutsionääri Hendrik Allikule on eluga ja marksistledge teadmiste veendumustega ühiselt kokku kasvanud. See on ainult meie noorele inimesele nagu mõiste selle mõiste klassi positsioon ei tohi mitte kuidagi ära kaduda, seda laenult raamatulikuks elaks. Mina tahtsin ühte asja rõhutada, teadmised tuleb omandada, aga peab oskama ka neid teadmisi kasutada. Sellepärast kui me praegu vaatame, kas me võime öelda, et meie noored ja mitte ainult noored, ka vanad, et neid teadmisi vähe oleks, vaata ühte asja, seda teab teist ja kolmandat asja teab aga lõbus, kõige enam, mis tolku on siis sinu teadmistest, kui sa neid ei kasuta, nii nagu vaja. Kui meie õppisime, meil ei olnud niisuguse võimaluse neid teadmisi nii palju omandada, aga siis võib-olla meil kasutamise koefitsient oli parem, sellepärast midagi õppisime, siis me teadsime, mis jaoks me seda õppis ja mul on väga hästi meeles Ülesandeid on palju komsomolid ja need on kirja pandud nii partei otsustes. Nii vastavalt neile komsomoliotsustes ja viidud muidugi meie noorte inimesteni kommunistlike noorteni. Ja me oleme püüdnud tõesti need otsused viia just ülesannete näol iga noore inimeseni, sest iga meie ühingu liige peaks tundma just selle ülesande kaudu oma kohta. Meie terve organisatsiooni tegemistes see kõrge tunnustus meile ütles välja seltsimees Brežnev oma kõnes jätkates oma vanaisade ja isade kuulsusrikkaid, traditsioone sammuvad kommunistlikud noored neiud ja noormehed kommunismiehitajate esiridades mehistuvad töös, õpivad juhtima ühiskonna ja riigiasju, nende kätes on nõukogude maa tulevik ja me oleme veendunud, et need on kindlad käed. Ma võin kinnitada, et Eesti komsomol üks ühelcani väesalku püüab teha kõik selle nimel, et rõõmustada kõikide põlvkondade kommunistlike noori ja kommuniste oma tublide tegudega kõigis eluvaldkondades kus ta vastavalt partei otsustele viib ellu noorte seas tehtavat kommunistliku kasvatustööpoliitikat. Ja ma tahakski Eestimaa leninliku kommunistliku noorsooühingu keskkomitee poolt tervitada kõiki. Neid kommunistliku noore, kes on kuulunud meie ühingusse kõikide tema aastate vältel meie ühingu suur juubeli puhul soovida teile palju jõudu ja tahtmist ikka ja jälle tulla noorte juurde, ikka jälle tahta noortes inimestes kasvatada. Neid tõekspidamisi, mille nimel sai elatud ja elavad praegult meie parimad inimesed, töörahvaesindajat, kommunistid ja tahaks teile soovida ka palju palju head tervist, jaksu ikka jälle olla kõiges meiega komsomoliga.