Oktoobrirevolutsiooni päevil olin mina veel laps, seitsme aastane, sel ajal Saaremaa oli Saksa sõjavägede poolt okupeeritud ja väga raskes olukorras nendel päevadel, kui saab oktoobrirevolutsioon põimus, tilkus ühte kui teist läbi, et selles revolutsioonis on tulnud töölised ja talupojad võimu juurde. Muidugi oli arvamusi selle kohta väga erinevaid, mida oktoobrirevolutsioon endaga võis kaasa tuua. Teatud ringkondade poolt levitati hoolega kommunistide vägitegudest jutumärkides selles mõttes, et lähevad kaotsi rikaste varandused ja nii edasi. Teiselt poolt aga kehvikute hulgas suhtuti oktoobrirevolutsioonist sõdadega pooldavalt ja lootusrikkalt. Nendest tavadest pärineb mul ka esimene kokkupuude sõnade mõistetega. Ja selleks andis tõuke, et üks väike vahejuhtum minu oma kodus sel ajal riides meil minu isa poolt onu ja vanaema oli temale toonud mängimiseks parajasti armoonika, et proovida, kas ikka on veel sellel hääled sees nimelt armoonika mängija ise viibis sel ajal Saksa sõjavangis. Onu istus aidatrepil ja tasakesi mängis seda hormoonikat kui vanaema äkki okstest tuli ja teatas, et sakslane tunginud majja ja hakanud tühveldama koti tema panipaigas leiduvaid rõõmu. Olgu selle peale panin pilli kõrvale ja ütles, et noh, Venemaal Depalt ühelt revolutsioon ja siin nemad käivadel riisuma seal rõõmeliselt, mina talle näitan, kuidas prositlust mängitakse. Läks sinna, puistas selle sakslase käest õrna koti maha, haaras tal turjast ja tagumikust kinni ja sõna otsese mõttes viskas ta realast välja, kus ta parajasti viibis. Muidugi oli karta, et sellele järgneb tõsisem väljaastumine sakslaste poolt ja sellepärast vanaema ropu soovitas onul lahkuda viis teise ala põldude peale, kust sai otsa sealt külast kadeneda. Ja varsti selle peale tulidki kümmekond sakslast majja tuhnisin kõik läbi ja vanaema muidugi kaotas oma õunad ja ja rohkem ka veel, kuid minule jäi sellest juhusest meelde ja need kaks sõna, revolutsioon ja Brasitlus. Ja nendele sõnadele siis hakkasingi vastust otsima. Vastuse leidsingi umbes aastapäevad hiljem, kui isa saabus kodusse tsaariarmeest ja lisajuba rääkis siis, mis on revolutsioon ja mida tähendab sõna parasiit? Muidugi oktoobrirevolutsiooni vastu oktoobrirevolutsioonisündmuste vastu oli jätkuv ja sellele vastuseid hakkas leiduma juba natukene haavalt töölisajakirjandusest, revolutsioonilisest, ajakirjandusest. Kuid ma usun, et kõige põhjalikuma ja täieliku vastuse ma sain palju hiljem. Kui ma sain lugeda Lenini teost riikia revolutsioon, siis ma hakkasin mõistma, mis ja kuidas oktoobrirevolutsioon pidi toimuma ja kuidas ta toimus. Ja võib öelda seda, et praegugi ma leian, et see teos, riik ja revolutsioon on üks, üks tähtsamaid marksismi teoreetilisi teoseid revolutsioonialalt, mis annab ammendava vastuse revolutsiooni probleemidele üldse. Sealjuures ma tihti, kui ma kuulen mõningaid kõrvalpõigetega sõnavõtte revolutsiooni kohta või proletariaadi diktatuuri kohta, siis tahtmatult tekib niisugune mõte, et niisugustele inimestele tahaks aga soovitada, et ikka jälle tuleks siiski tutvuda selle teosega päris selle teosesse sisse, elada teosega riik, revolutsioon. Ma tutvusin enne vanglataimi. Vanglas sai mõningat marksismi-leninismi teoseid hülgi salaja kätte, aga ma usun, et nende hulgas, mis seal tungil liikusid üks tähtsamaid oli jällegi seesama teevad sittagi. Kui rääkida oktoobrirevolutsiooni mõjusid minule ja, ja võitlusseltsimeestele, siis just vanglas tunti võib-olla kõige suuremat huvi iga väikesegi arvu kohta, mis näitas Nõukogude maa ja edasiminekut aasta-aastalt ja lamasid nagu erilise tähtsuse erilise koha. Need kõned, mida peeti oktoobrirevolutsiooni aastapäevadel, nendes kõnedes toodud andmetele, hankimisele ja nende säilitamisel ja nende edasiandmisele kaaslastele. Vanglas oli näiteks lubatud, et igal vangil võib olla ükslade sees, seal olid leheküljed täpselt nummerdatud, lõpp oli märgitud, kui palju on lehekülg, et sealt midagi kaduma ei tohiks minna ja kuidas ka kunagi ei olnud, aga võrdlemisi valdava osa iga poliitvangi kommunisti glades täitsid arvud nõukogude liidu kohta Nõukogude Liidu saavutuste kohta, mida oli kuidagi läinud korda hankida ja need märkisidki aasta-aastalt etapp etapilt. Seda, kuidas Nõukogude kord tugevnes majanduslikult kuna teadagi, et majanduslik tugevnemine moodustas selle peamise millele nõukogude kord flaier rajada või edasi ehitada. Ja võib öelda, et näiteks seal järgnes väga palju sissekukkumisi, just nende niinimetatud tantsud olid kergelt kaudugi mis liikusid kongist kongi ja nende kirjade teemaga. Peamiselt oli just see, mis on nõukogude korra juures saavutatud, millistele saavutustele ühelgi aastal tuli hülgil uuel etapil jällegi jõutud, toimusid mitmesugused diskussioonid, mitmesugused arutelud ja eriti hinnatavad olid nende seltsimeeste esinemised, kes olid Nõukogude Liidust tulnud ja asunud tööle Eestis põranda all. Nendel oli tuua väga palju värsked ja väga palju olulist selle kohta, mida revolutsiooni maal on saavutatud nende aastate jooksul. Mis nemad seal ise olid nii-öelda tunnistajateks ja neid jätkus kuni ajani, millal mina vanglast vabanesin, see oli 1900 36. aasta novembrikuuni teatavasti sel ajal kommunistlik partei oli keelu all ja igasugunegi progressiivsem sõnavõtt juba äratas poliitilise politsei agent tähele pannud. Sellepärast pidi olema üldiselt igasuguste sõnavõttude puhul ja väljaastumist kulla ka ettevaatlik. Kuid samal ajal tuli siiski leida legaalseid võimalusi selleks, et rääkida, mida on saavutatud Nõukogude liidus. Kuidas seal sotsialismi ehitatakse? Üks niisuguse legaalseid võimalusi oli sel ajal tegutseda mingisugustes kodanluse ende poolt lubatud ja, ja asutatud seltsides või ühingutes. Eks niisugusi, seltsi või ühingut olid niinimetatud maanoorteringi, mis oli tavaliselt igas suuremas külas või siis vallas ja ka minu kodukülas oli üks niisugune Ratla maa noorte Reng. Me hakkasime organiseerima Mallory ringes loengute õhtuid, mina ise näiteks pidasin mõningatki loengut nende hulgas üks esimesi oli, mis käsitles Jaroseerumise probleemi, mis sel ajal oli väga uudne. Ja selle probleemiga seoses sai rääkida Nõukogude Liidu põllumajanduse arengust ja põllumajanduse edusammudest. Oli palju teisigi probleeme, mida sai põhineda niisugustesse, lahingutesse ja mis äratasid koha peal paistis väga suurt tuvi mitte ainult noorte, vaid ka vanemas põlvkonnas, nii et need õhtut kutsusite hulgaliselt inimesi kokku, kui toimus jällegi mingisugune loeng, on mingisugune etteaste muidugi seal oli palju ka puhtpõllumajanduslikke loenguid, nii et see asi oli nii ära segatud, et mingisugusel moel endale tähelepanu ei tõmbaks. Esimesest oktoobripühade pühitsemise eest sain ma osa võtta aga alles 1900 40. aastal, nimelt Kuressaares, praeguses Kingissepas toimus pidulik aktus linna keskkooli saalis ja võttis sellest osa kohalik aktiiv partei Nõukogude töötajad ja ma mäletan, et need kõned, mis seal peet, need keerlesid ka niisuguste probleemide ümber, kui on revolutsiooni küsimused, majanduslik ülesehitustööküsimused, seal käsitleti väga palju niisuguseid probleeme, mis seisid paratamatult Nõukogude Et vene seltsimeestega, kes võtsid sellest kooslusest osa vestelda väga paljude niisuguste küsimuste üle, mis meile siis olid veel kuidagi võõrad ja mis pakkusid huvi, millesse tuli sisse elada, nii et see õhtu jäi meelde väga niisuguse haruldaselt südamliku, haruldaselt toreda õhtuna. Järgmine oktoobri revolutsiooni pühitsemine toimus aga juba jällegi aastaid hiljem selli 1000 944. aastal Kingissepas siis toimus juba korralik paraad ja see juba sarnanes paljus sellele, mida me nüüd näeme oktoobripühade vastuvõtul säilos muidugi pikkadeks aastateks, suur huvi Leningradi kui revolutsiooni hälli vastu, kui linna vastu, kus elas ja tegutses just nendel päevadel bulistel päevadel Lenin. Ja kui mul 1900 55. aastal väga palju aastaid hiljem tähendab õnnestus külastada Leningradi siis ma tohutu huvi ja põnevusega Käisin kai ääres vaatamas kuldset aurat ja jalutasin lihtsalt Leningradi tänavatel niisuguse romantilise tundega, nagu elaks. Ja see päris nende päevade järel selles kuulsas linnas mälestus igatahes Leningradist ta väga suurepärane ja kustumatu.