Vikerraadio järgmises saates meenutame Eesti kaitselahinguid 1944 kui kümned tuhanded mehed pidasid Eesti rinnet sügiseni, et kümned tuhanded kaasmaalased pääseksid läheneva punaväetribunali, küüditamiste ja lihtsalt röövlite käest. Tolle põlvkonna Eesti kaitsjatele. Eesti teise vabadussõja sõduritele kõneles läinud kuul nende suur kokkutulekul Haapsalus ajaloolane Hannes Walter. Õigeid mõtteid ja õiglast juttu võib kuulata rohkem kui kord. Ei määra võitlus ja iseloomu, vaid mehed, kes seda mundrit kannavad. Ja teil ei ole mingit põhjust häbeneda numbrit, mida te kandsite ja meil, kogu eesti rahval ei ole vaja kelleltki vabandust paluda, et teid sunniti meie vabaduse eest võitlema võõras vormis. Teine ikka veel korrutatav etteheide on see, miks te võitlesite Natsi-Saksamaa poolel on isegi nõutud, et meie rahvas peaks kelleltki vabandust paluma, et oli sõjas nii-öelda valel poolel. Kindlasti oleks ka meie rahvas tahtnud olla võitjate poolel. Kindlasti oleksime eelistanud võidelda koos lääne demokraatiatega. Ainult et keegi ei küsinud meilt, kummal poolel me soovime olla. Kui keegi peab kelleltki vabandust paluma, siis on need lääne suurriigid, kes meid 39. aastal Hitleri ja Stalini agressiooni ohu ees maha jätsid ja siis Jaltas ning Teheranis otseselt Stalinile maha müüs. Kahjuks ei langetanud meie otsust, kummal pool olla. Selle otsuse tegi Londoni ja Washingtoni õnnistusel meiereist NKVD. Mille ohvriks ühe ainsa okupatsiooni aasta kestel langes 60000 Eesti vabariigi kodanikku. Pärast seda kogemust ei olnud eesti rahval enam võimalik valida. Meile ei olnud antud luksust filosofeerida poliitiliste süsteemidega ideoloogiate ümber. Meil oli vaid üks eesmärk ja sihtlihtsalt ellu jääda. Ei tohi kunagi unustada, et väikerahvaste jaoks ei ole olemas häid ja halbu valikuid. Valida saab ainult halva ja veel halvema vahel. Tuleb endale, kainelt ja külmalt selgeks teha, kes on ohtlikum vaenlane ja liituda selle vaenlase vaenlasega. Seda tõsiasja tunnetas selgelt Eesti vabariigi viimane seaduslik peaminister, professor Jüri Uluots, kes oma raadiokõnes Eesti rahvale 44. aasta augustis ütles. Meie ainus tee on võitluse tee. Praegu ei ole mingit teist võimalust päästa Eesti rahvas ja kõike seda, mis meile kallis. Kui ainult üks võimalus hoida ära see, et bolševikud meie maa vallutaks. Ärgu olgu selles suhtes meie seas mitte mingisuguseid lahkarvamusi. Oma võitluse verega tõestab eesti rahvast tervele maailmale, et meie, eestlased ei ole Nõukogude Liidu osa. Et meie mitte mingitel tingimustel ei taha ka edaspidi nõukogude liitu kuuluda. Seda Eesti vabariigi seaduslikku riigipea selgelt juhtnööri jälgisite teie oma riigile ostavad Eesti vabariigi kodanikud teile, sõdurid ei saa keegi ette heita, et ta ei aita truuks oma riigile ja selle seaduslikule võimule. Kes teile midagi ette heidab, on Eesti vabariigi vaenlane. Ärgem unustagem, et meie riik on ametlikult järjepidevuse alusel ja praegune president võttis vastu võimu eksiilvalitsuse juhilt sellesama eksiilvalitsuse, mille moodustas professor Uluots. Ja lõpuks teie võitluse tulemus, armee, milles te võitlesite sai lüüa teie kannatustes teile rääkida, minul oleks pühaduse rüvetamine. Kindlasti on iga 11 olnud hetki, mil võitlusi ohvrid on tundunud asjatuid. Ei, see ei ole nii. Kui polnuks, poleks olnud täid, tuhandeid ja miljoneid relvavendi, siis oleks jäänud bolševistliku le koletisele löömata need miljonid haavad, mida teie lõite jah, 45. aastal jäi kommunis püsima, kuid juba veritses vaakudes ja surma kangestusest nakatatuna. See, et inimkonna ajaloo kõige verisem inimpihta rikkumi hambuni relvastatud klass 1991. aastal nii armetult kokku kukkus, ei olnud mingi saatuse ime. See oli teie võitluse tulemus täie Storm tiveerit ja Panzer Faust olid töö teinud ja meie põlvkonnal jäi vaid laulda ja õõtsuda ennast, pole targaks pidada, et me Eesti vabariigilaulupeo taastasime. Vale puha. See vabariik, mis meil täna on, on teie võitluse vili. Enamikud ei relvavendade jaoks ka minu isa jaoks tõsi, liiga hilja, küpsenud vili. Mälestage neid ja olgem uhked, et viimaks olete te võitjate poolel. Täna. Jätkame mälestustega, räägib Olav Tammark, kotkaristi kavaler, 1944. aastal pataljoni ülem, major kure adjutant. Rinne oli vaikne sellel ajal kuni kuni 25. juulini ja pärast oli kuulda teisel pool jõge kirve ja haamri löökisid. Oli tunda, et, et punaarmee valmistab et rünnakut ja major kurke raporteeris sellest muidugi otsekohe rügemendile ja sealt läks ka diviisi. Aga kahjuks ei võetud ette mingisuguseid abinõusid, et seda kuidagi rinnete sügavikku või, või ütleme, luua teine vastupanuliin, mis oli loodud küll, aga väga vilets. Millest see oli tingitud, ma arvan see, et, et juba mitmel korral oli Saksa väejuhatus tahtnute teha Narva rindelt taganemist, ütleme normaalset taganemist ja uus rindejoon kuskil Mumma saare joonele paigutada. Kahjuks sellel saatuslikul ajal mehed nagu tunnetasid seda, et, et meid ei taheta siia, elan Narva jõe, leiad kahurväe, laskemoona ja isegi kuulipildujate laskemoona oli juba ära viidud ja siis jälle meetodid protestisid ja oli jälle tagasi toodud ja siis oli jälle ära viidud. Ja niisugune edasi-tagasi asi ei olnud mitte hea võitlusmoraalile Maidamite ütelda, et eesti mehed oleks võideldud, nad võitlesid nagu noored kuradid, seal, aga see siiski oli, jättis oma jälje just selle tõttu, et ei olnud toona nii palju, kui vaja oli. Meie olime rindel Narva linna ja Narva-Jõesuu vahel, riigiküla oja juures olime pataljoni rindelõik. Seal oli eestiaegseid betoonpunkreid. Kaevikud olid liiva sees oli küll kindlustatud, taga olid siiski liiva sees ja punkrid olid kah liiva sees. Nüüd esimene lahing oli see auvere lahing? Minu arvates see oli 24. juulil säält punaarmeele läbi ei saanud. Tõrjudi tagasi riipalu sai selle lahingu eest trühvliristi. Ja siis järgmisel päeval forsseeriti meie rindelõiku ja just meie pataljoni rindelõiku tee suhteliselt nagu pealöögi all. Täpselt ja nad selles suhtes olid nad muidugi läbi mõeldud, see asi, et kui nemad oleks saanud auverest läbi murda, Istanud oleks meile selja taha tulnud, sealt nad ei saanud. Aga kui ta nüüd meie juurest läbi saavad, siis nad oleks saanud Narva linna ja Narva-Jõesuu piirata. Kaua suurtükituli kestis kolm tundi ja seal minu kolmeaastase või kolme pooleaastases sõduriks olemise ajal kõige tugevam turmtuli, mida mina olen läbi elanud, seal olid paugu, paugu vahet ei olnud kuuldagi, vaid terve õhk ainult värises, kõik värises, maa ja õhk ja puuoksad lendasid ja meie punkreid pidasid vastu, aga ma mõtlesin kogu aeg selle juures, et mis juhtub eesrindel et kaevikud, liiva sisse rajatud kaevikud Need tambiti segamini. Need punkrites sissekäigud, kus need betoonpunkrid olid, need maeti kinni. Ja, ja siis venelased või punaarmee ajas oma sõdurit paatide ja praamidega üle jõe oma turmtule sisse. Ja kahtlemata oli venelastel palju kaotusi juba oma torm tulelt tõttu. Ja nii ka ma olen kuulnud meeste käest, tulistasid ja oli väga head positsioonid, olid tulistada veepiiril ja ja nad aga ei suutnud sellele löögile vastu panna. Näiteks kuuendast kompaniist tuli välja ainult kuus meest. Ja ülejäänud panides oli ka kaotusi. Nii et kui me taganemise käigus Peeter risti juurepataljoni rivisse võtsime, oli järgi 187 meest, kui sur pataljoni koosseis oli 500 üle 500 ja, ja nii, et see oli raske lahing. Ja kui me jõudsime selle beeta risti Narva Tallinna maanteejuure anti meile korraldusse kaitsta seda maanteed, sest venelased olid juba tulnud Narva orust ürgorust juba nendesse taludesse, mis olid ürg oru serval. Ja kui nad oleks selle maantee nüüd ära võtnud, siis sellega oleks Narva sisse jäänud väeosadele, seal olid just välismaalased, flaamid ja norrakad, minu arvates oleks nende taganemistee olnud ära lõigatud. Nii et meil oli tähtis ülesanne täita ja me täitsime selle. Ja kui need veoautod tulid Narva poolt ikka kolmekaupa ja alati venelased muidugi nägid täpselt seda kõrgendiku ja seda maanteed alati tuli, siis kahur tuli sinna peale, kui veoautod olid juba mööda läinud. Ja siis oodati tükk aega kolid turmtuli, nüüd vaibus ja siis tuli uuesti kolm autot. See mäng kestis kuni kogu Narva sai evakueerida, aga meie hoidsime rännet rännet selle maantee ees, nii et nad ei saanud sealt ürgorust välja. Kolm saksa tankituli meile appi. Ma ronisin ühe tanki otsa, mul oli kuidagi niisugune kibestunud tunne kogu sellest asjast, et Narva jõgi. Langes nüüd vaenlaste kätte ja ronisin selle tanki otsa ja poiss andis mulle kuulipilduja jama seal tanki otsas, tulistasin. Aga major seisis kohe mu kõrval ja ütles, et tule alla, sinu koht ei ole seal, sinu koht on minu kõrval. Ja tulin alla ja üks teine poiss, üks teine sõdur ronis sinna üles ja tulistas ja ei olnudki mõned minutit ja ta tuli sealt alla. Ja ta lõi kuul peast läbi, läind. Snaiperid olid Narva jõe ürgoru kaldal, suurtes puudes olid vene snaiperid ja väga täpselt oskasid lasta. Kui öö tuli, siis vaibus lahing, mis oli kestnud nii kaua. Ja siis meid, ma ei mäleta, kas samal päeval või millal saadeti siis lõpuks griva sookaitsele griva soo kotikaitsele seal konsuja putki kraavi, vahel oli meie positsioon hoopis teistsugune maastik soine ja metsas ja. Aga Eesti sõdur olnud harjunud metsas võitlema. Venelased tulid sinna sisse tankidega ja jäid sinna pehme maa sisse ja puude vahele kinni ja ja siis minu poisid, kes olite varustatud tanki, rusikate ja ahjutorudega, need noppisid neid seal. Ma mäletan, ühel poisil oli iga tankimaalaskmise eest, sai omale käisse peale ühe väikse tanki ja tal oli isid ülevalt kuni alla alla käisseni olid kõik need tankid, aga see oli ütleme muidugi riskantne, aga siiski lihtne metsas, kuna sai varjuda põõsaste ja puude taha ja siis sealt läheneda tankile ja siis tulistada ja, ja oligi tehtud. Nii et sealt nad läbi ei saanud. Jätkab Rebase pataljoni mees, Haarald järv. Tanke oli kah seal sihtide peal oli tanke ja siis oli. Ma ei mäleta meil meie rühmas ka seal kus mina nüüd olin seal ka üks mees, see oli üks maapoiss, oli mäleta enam ta nime. Ja hiigla äge vend oli, meil oli kõik väljaõppe, kõik nende tankirusikate kohta, kõik ta ütles, et kas ma võin minna, et ma nende Kureditele näitan? Jah, ja läks ja suskas ära tanki kuidas, no seal puhta mets või võpsik ja kõik. Ja eks ta siis hiilis nii palju ligidal seal ja ainult lasi selle ära, aga sealt kõrvalt nad ei saanudki mööda, teised, sest kõrval nii palju pehme, ainult sihi peal oli see sinna Losakene sinna ette ja ei saanud teised ka enam edasi sealt. Ja ära suskas seal selle tanki kuradi ägedad vennad, olid kõik. Sinimägede kaitsja Kaljo vest jutustab Neid viidi sinimägedele. Me ei teadnud seda, et see oli 24. vastu 20 viiendad, et terve päev käis auvere juures elu-surma peale lahing. Venelased kavatsesid töö ära lõigata ja kogu selle väegrupeeringuid, Ta ta kotti ja, ja seal. Ja me ei teadnud ka seda seal. Et aga meie juhtkond oli seda taibanud ja kindral Steineri otsustas teha ümbergrupeeringu ootas just nimelt seda auverelööki. Ja venelaste tohutul rünnak suure ettevalmistustulega, mis nad tegid seal? Need mehed kannatasid selle väljalõikamisel. Kohati murdsid küll vennast läbi, aga need likvideeriti täielikult. No ma ei ütleks, et seal oleks nüüd ainult Eesti üksused, olid seal, olid kõik tugevad poisid kohal ja terve see Narva rinne oli noor need langem mark, need kõik Lääne mark. Rasedad mehed, peale selle oli muidugi mobiliseeritud meil piirikaitse rügemendist sinna kõik, ka need olid juba oma väikese lahingukooli kusagilt mõned saanud juba auvere lahing lõppes venelastele suure lüüasaamisega. Seal nad kaotasid tohutult, elavjõus kaotasid meie mehed ka kõvasti. Ja nüüd siis öösel viiakse meid sinimägedesse lastekodumäe juurde, suunaga vasta aurat. Tuletagem meelde, seal on reas kolm mäge, esimene oli lastekodumägi, teine nimetati Grenoderi mäeks ja kolmas oli 69,9. Nii kõrgustik, kolm kõrgustiku, see teine ja kolmas kohati mõnes kohas nagu sulaksid ühti. Ei ei, nad ei ole nii. Reljeefselt eraldatud lastekodumägi on hästi eraldatud teistest, see esimene idapoolsem ja, ja meid toodi sinna kahe selle kõrgustiku vahekoht peaaegu seal praegu Puiestee siin on majamajad ehitatud ja ma võiksin isegi pilti näidata. Fotografeerisin põõsast, mis, no võta või jäta, aga ta oli siis seal ja see minu Vahur oli selle põõsa juures. Ja panime kahurid sinna ülesse. Positsioonid olid, keegi oli seal juba olnud, niisuguste kahurid, midagi taolist, ega nad sobisid meile kohe neli tükki, niimoodi seal seal üks 50 meetriste vahedega õhutõrjekahurit, kuid veelgi maa peal märkidel tuli seda ükskõik rohkem see, see oli meie põhi põhitöö, põhitöö ja nüüd siis see 25. öösel me panime nad sinna üles ja pritsimise natukene maskeerida, aga ega ei andnudki neid maskeerida, sest see mäepoolne meil viidi jalaväejooksu kraavist ettepoole, olid need eespool auvere poolt kraavid, Mildoni Need kahurid üle selle kraavi seal palgid alla panna ja sinna viia ja, ja siis me jäime nagu lageda peale, ma tean, minul oli see põõsas selja taga niiviisi külje peal ja sina panime kahurid ülesse. 26. hakkas möll pihta. Otseselt meid ei rünnatud. Meie seda positsiooni lõikumis puuduks, aga sealt Auvere poolt, seal käis kõva lahing selle lastekodud Narva-poolses küljes, Madistati kõvasti teise formaadistati, nägime isegi tankimist selja tagant murdsid läbi jalaväe kaevikutes, mis seal pandi hakkama ja jäigi sinna lebama. Selja taga oli selles jupis, kus meie olime, mitte mingisugust tegevust, ainult üks pidev pommitamine, kogu aeg olid illušinid peale, loopisid pomme alla ja nad lasid kogu aeg madalal madalalt ja madalalt ümber mägede jälle ju tuli välja jälle kukuid rahva jälle kadusid, Kristjanist isikul ei võtnud, ei v asi olnud lennukid ja iseenesest lennukid ei tohtinud sellega tegeleda, sest meid ikka kardeti seda, mis toimub auvere poolt küljes, et tulevad, pidime seal olema, aga see oleme ikkagi, on ju kaotustega lõppude lõpuks üks mahuta, teine saba haavata, läheb sidumispunktis minema seal niimoodi. Ja 26. hommikul hakkas juba pihta, ümberringi juba auvere poolt, tankid olid seal soos näha, murravad läbi, seal käisid igavesed madinat, aga ometi sinimägede küljest, Sid otse, kus meie olime, ei rünnatud. Rünnati seda lastekoduga Narva poolsest küljest hoolega ja seal need vaesed mehed, need olid, need flaamid, flaamid ja flaamid pidasid meeleheitlikke lahinguid ja, ja saivad seal kõvasti tappa, võiks öelda. Elavjõus kavatsesid palju, nad olid vaprad vennad, Nad jätsid sinna mehi kõvasti. Ja kõike seda. Ma ei teadnud, mis toimus teispoolmägi. Niimoodi 27. hommikul, vahepeal öösel jäi natukene vaiksemaks, niimoodi hommikul magamismagamist mingis soikumis tol öösel oli ja mõtlesin, et asi nii vaikne, et ma näen jalavel kaevikuid pidi nüüd sinna mäe ette vaatama, mis seal tehakse, mis seal on. Ja ma läksin üks paar-kolmsada meetrit pritsida, kaevikuid pidi sinna pealiini suunas. Ja ma ei leidnud ühtegi meest elavat. Laip oli. Mul hakkas kaevikus kõhe. Ausalt öeldes ja ma tulin tagasi sealt ja mis asi see on, niisugune vaikus ja siis hakkas ja mehi ei ole ja siis hakkas möll pihta siin-seal ja jälle Illid peal pommitamine käib, kahuritest tulistati. Ümberringi võiks öelda, kees, mättad, puutükid ja kõik niisugune asi. Ja korraga. Mehed liikusid seal ühe teise juures seal ühest august, teisi on niimoodi suitsu panemas ja saame tuld lastekodust. Selja tagantpoolt meil seal Puiestee all kahurid sealt, Me seadsime ennast niimoodi pooleldi, nüüd oli seitse meest ainult kerge poolid nagu ringkaitsesse, et üks oli seal kahuridel vahetus läheduses, siis oli järgmine teatava aja tagant jälle üks, hüppa selle siiani. Käisime ühest august teise ja eks seda nähtavasti märgati seal ja jälle tartar koledest tulistaks sinna. Ja mõtlesin, et nüüd on asi küll naljakas, enam ei jaga üldse, mis siin toimub. Ja järsku märkan paremad Grennaderi mäe polnud puude vahelt tuleb üks päris uljalt kohe jumala paraadvormis, ei mingit maskeeringut peol mitte midagi ja see on endale oraste meie pool rühma ennem. Tema oli jõudnud puhkuselt tagasi saanud staabist teade, et poisid on kusagil seal ees lastekodu juures. Tutvustasime siis seda asja ja Endelile ka siis, et kuidas see asi on praegu ja et meiega üldse midagi söömata joomata laseme ennast sind tappa, mina olin juba õlas, üks kild oli sees, seal küll käädigi haigeks, aga see sai välja tiritud. Seal ta oli, mingisugune niukene, jõuetu kild. Ja Endel ütles niimoodi, ma olen nüüd tagasi, räägin neile, kuidas olukord on. Siin teil niimoodi mõtet olla ei ole, võtke Grennadeni mäe selle idapoolse külje peale seal salvestust 100 meetrit minna või vähemalt selle mäele, siit näete natuke kõrgemalt, olite kaevikus. Vaatan kas masinad järgi või või täiendus või midagi teinud ei ole neljatahuline seitse meest misse, siis pole niimoodi ja nii ta läks ja õhtuks oli ta tagasi, aga vahepeal oli niimoodi minul muidugi uudishimu nüüd vaadata, seda õudne möll käib. Grennadeni mägi oli nii tugeva tule all, seal ei saanud aru üldse mis toimub ja just see panigi mind mind nagu tegutsema, et mis toimub, sest minu arusaamist nagu ühed tulid ülesse poole ja teised läksid allapoole, üks aukudes hüppamine käis siia-sinnapoole jälle, kui mürsud vähegi natukene vaibus, illusin läksid mööda, nii kusagilt keegi oli näha, hüppas ja minu arust ühed ülespoole või allapoole hüppasid. Ja masena kaevikud pidi siis läksin ülesse Krinadenime peale, vaatasin siin ühed grupid, teised grupid, üks segadus, käib, jooksmine, kavandamine käib, ma läksin edasi, läksin sinna 69,9. Seal oli kõige rohkem. Ja see oli see kolmas kõige löömal torustik, seal oli palju kõvasti poiss oli, seal, pandi neid rivisse ja siis ma märkasin, et et kusagilt maa alt Aetakse mehi välja. Nüüd ma tagantjärgi loen, et seal maal olid tunnelisele staabitunnelid, siis aga ilmselt need tunnelid olid küllalt pikad, sest sealt aetidele rühm välja. Ja siis Meie poisid seal olid ees, võtsid nad kaasa ja läksid. Vot niisugune asi käis seal ka, need ikkagi oli inimesi, kes ei pidanud närvid vastu, oli inimesi, kellel olid kogemused, väiksed, kellel elu oli väga kallis. Iga moment oli ta silma ees, järskus saab surma, järsku sa midagi selline alateadvuses? Ja oli teisi, kes olid selle täiesti unustanud. Ja vot need mehed vedasid teised kaasa. Edasi räägib endine idapataljoni võitleja tulejuht Aldo mandri. No seal oli palju mõelda selle peale, et ei olnud aru kurat, kus kus, kus, kus või meierei. Et võitja tööprotsesse sakslastelt vait olla. Ja siis läks siis paar päevapealt. Jah, paar-kolm oleks saanud siis enne, kui jälle rindejoon seal hakkama saavad ja ja siis mind määrati sakslaste juurde tule juhitud saksa punkrisse ja väike sakslane, tema oli meeli tulejuht, küsivad, et milline Tolduvaste pihta. Ma, et raadio teel vina vaatad, tema ruttu oma asjad kokku tabanud värki oli. Ja mina, kui sul raadio ei õitses homse homme saab, publik ei ole. Et oled näinud seda nii välja teenitud ja siis oli venelastel teada, kunas söögiajad olid hommikupõhise saks, toit toodi kord. Seal oli üks allohvitser oli ka, et ütles, et et meie minu kompaniist olen kaheksale järgijad. Et kõik on meeli tuledam, tapetud või haavatud ja kes kes surm on saanud ja ja mis kuradi jama see on? Ja kui söega tuli? Mina vaatasin ka paar päeva kuradi jama. Ma lähen siit ära, vahetasin kõik oma juurest ära, asemati koledad tarbeks. Kolm kilomeetrit edasi sakste juurina. Läksin sinna, vaatasin punktiga, et ja Akkalisaldis ja vedasin kriipsu läbi ja sain siis õige koha kätte. Kurat ja. Ja tellisin tule pääle, kurat. Koorikolinat mürinat selle sakslasi, Lasikat, küllatavaid Äravid, lõngad ja selle pahandusetegija, jah, selle äiksepilved. Ja ma ise mõtlesin. Mullad sakiliselt. Tule ja kullatud. Mina ei takud, vanemad ei oskanud, kurat, ärevib teadolsetultavalt küll, aga nutikad. Ikka pühitseb edasi. Kuratud. Surma saavutada palju on haavatuid ja. Oi, seal oli valvurit. Sai õhta. Ründaja Scott, eks. Kui padrik ja sinna Balid kange ja ja palkidest kõik kurvid, punkrite kullad. Paar tükki vist jäid maha, kurat. Vaata, kui said surma veel, ütleme tolle päeva, kui palju te ise plagama perearstidel v hakkas tulistama neid, aga aga meil oli juba oma ründeosas ja iga Ahsoous tsirkus tegelevad kõik rindejoone juures või tehtud kõik. Sakslased enam vaesusest polarisatsiooni ees. Ave, üle, teisel mul seal gaasikas Žigulid, kõlge, mets oli kord ja need sõitsid hobustele riigikannu vei laugus, riigi, kus jalgsi läbisõitvaid. Ja ükskord oli üks mürsk mulle Kolümeetrivale. Kurat, suur mülgas läks auku sisse kui tšjom, kurat ja, ja oli lõpp, aga ei, lõhkenud granaadi lõhkenud, kadunud leidnud. Rindeaegu meenutas Haapsalu kokkutulekul kaasvõitlejate seltsis Narva pataljoni kuulunud Johannes pilvet. Mina olin selle raske relvamees, ühesõnaga pakki mees, talk sla ja IG, kõik need meet saadeti Narva pataljoni juurest ära. Nii et ma ei olnud lõpuni Narva pataljon juures saadeti sinna rippvalu koosseisu. Sellepärast et see tehti, tema oli enam Narva patunime kandnud, tema oli mingisugune siil, pataljon 20. 20. visiir, pataljon ja temale raskeid relvi enam ei jäänud. Aga kuna ma olin neljas kompanii raske relvakompanii, saadeti mind diviisi juurde ja nii et mina olin diviis juures ja siis olin seal seal. Meil tuli septembris griva soost oma kahuriga viimane päev, kui ma sain pihta mitu päeva narmatult magamata. Meil on üks hobune hobuse peale pikali ja siis läheme edasi. Ma mööda metsamaad läksime tönka tönka veel, meie tarvitasime kõrval suuremat toitjad, kõik ära lõigatud. Ja üks järsku ajab üks mees mind ülesse süles. Südaöösel mühiseb kõik, viime ümberringi ja ma ärkan, pandi pealt üles, õnnet ajas mind üles, kui ta poleks ajas, ma oleksin maganud venelastele kätte. Kus ma küsin, kus ülejäänud mehed vot seal majas seal majas on veel üks punt, meie soovitus on kuidagi ööohvitseri. Ei tahagi enam, ei olnud kõik laabunud, kõik on läinud. Ja siis ma läksin sinna majasse sisse ja mis ma seal majas nägin. Ma nägin igast huvitavat pilti, seal üks tuba, suur tuba. Talutuba oli mehi täis, Saksa vormis muidugi. Martinit, mis te siin teete, kurat, kas sa laiali minna ei oska? Kusagile minna, nemad ootavad nüüd, kui venelane tuleb, võtab neid, pandi seal Koigi metsad seal metsatalu vist. Ja ma panin kiruvad, mis jamateti oma maal ja nüüd ootate, kui venelane tuleb, võtabki tanki seal laiali minna ei oska, minge laiali. Kas need olid piirikaitse rügemendi mehed, Jahanevad mehed, jah? Seal oli vanemaid, jah. Ja jah, ja maitsel minge laiali ja maalin oma kompassi ära kaotanud ja ma küsin, kas kellelgil kompanjoni mehel oli kompass andis mulle oma kompassi veel pärast kompass üles, ta ei olnud ka teises taskus, ainult, aga kompasid üle õla. Vaatasin, et ei ole, aga maalin teise tasku panna ja siis ukse peal üks mees jooksis mulle vastu vaid järgi, ma tulen ka sinuga ja sealisi tuli väljaks tantrapoisiks vanem mees, see tuli minuga ka. Ja siis läksime, läksime, võtsime kompassi kätte, ma küsin perenaise käest, kui meil siit lähme, mis meil lähete, mis mille vastand tuleb, tee tuleks Tartu maantee vastu ja läksime kuni Tartu maanteeni välja ja veenivoorid sõidavad üle Tartumaa anti, no seal pimedas muidugi nad ei näinud meid. Lasime mööda minna, kõik, võib-olla rohkem hüstile eesti korpusi meediaga, no venelased. Ja läksimegi siis sealt. Ülemanti lääme ikka, lähme, lähme ja siis tuleb üks tee vastu põhja ja selle lääne suunas ära mina mööda metsa lähed, läheme seda teed mööda ja läksime seda teed mööda ikka edasi edasi. Nii kaua, kui ta läks valgeks. Ja siis tuli üks põld vastu. Ja põllu tagasi seal näha suure maja külal, ühesõnaga küla, mis ei toonud. Räägin selle teise poisil, et kuule, kui jääks igapäevaks siia kärp alla, seal kärbostega põld, kärp alla vaataks, kes siin on, mis siin on? Tema, mis sa arvad, tema ei oska midagi arvata, tema ei oska midagi arvata ja tee, mina tehku mis tahab. Ma mõtlesin, et mis siin ikka on, nüüd valgeks läks juba see oli vist kell kuus juba, võis olla. Või isegi veel varem-hiljem, et mis siin ikka on, et lähme külasse sisse ja siis ma ei läinud mitte sinna suurte majade sisse läksid nad. Keerasin veelgi küla serva ja kõige viimases servas metsa sees sinna majasse. Keerasin sisse. Koopisin seal ukse peale. Laske sisse, see tegi ukse lahti. Jumal, kus ehmatas ära, kust poisid Kyybody tuled. Täied, relvad, mille oli see relvastus kõik kaasas? Ei, et relvad Saksa vormis. Veel just see müüdud TÖÖ magasid, punaarmee ohvitserid Melsin Majas ja tei. Tulete nüüd niimoodi ja tal üks Tungaviliseks tumm oli ta vend prindi välja pärast välja. See tuli ka sinna ja see ehmatas kaarega tumm rääkida. Ei saaga näod tahtis midagi rääkida kooli ehmatanud näoga perenaisele ära kuulagi, ära karda, ei juhtu midagi. Et mood müstoritaatonoomikuna vaeaega heidan magama. Ja siis toodi kotid Camelia põrandale magama. Magasime võib-olla üks tund või paar ja perenaine tegi süüa, väga lahke, et kõik olid, tegid süüa meile ja kutsuti meid sööma. Seal oli kaks poissi ka, poisid ütlesid, et täna öösel köik venelased läksid välja. Nad läksid külast välja nagu ikka, peatusid seal öö läksid jälle edasi, nagu ikka. Linde värk. Ma ütlesin, vaata nüüd. Kurat. Me vallutasime terve teie küla ära. Tüüp küla nimel, JärvaMadise. Lõppevast saates rääkisid 1944. aasta Eesti kaitselahingutest ajaloolane Hannes Walter ning vabadusvõitlejad Olaf Tammard, haaralt järv, Kaljo vest, Aldo mandri, Johannes pilvet.