Kui ta oli naasnud analüütiku seansil oli naine mänginud esimest osa Bachi c-moll dokatast, korrates üht passaaži. Bear oli Steinway helide saatel kõndinud läbi korteri. Ta oli elutoa ukse lahti lükanud, et näha naist kummardumas klahvide kohale, selg ukse poole ja juuksed pealaele sõlme seotud. Bachi väike passaaž üha kordus. Selle neli viis nooti tundusid iga kord kõlavad ühtmoodi, aga Estheri jaoks ei olnud nad õiged. Küsimus oli löögi tugevuses või kestuses. Võimalik, et teda ei rahuldanud mikrosekundiline viivitus. Nende mõlema amet nõudis absoluutset täpsust. Tibatilluke vääratus lipsab sisse ja enne ei ole võimalik rahu leida, kui sellest on üle saadud. Nootide kordamine võib võtta mõne minuti, aga kestaga terve pärastlõuna. Parfüümi võib luua mõne nädalaga, aga soovitud tulemuseni võib jõuda ka pärast kuudepikkust või isegi aastaid kestnud otsinguid. Nii leiti juhuslikult saali mar. Ragnar vään oli katsetuste käigus valanud paar tilka vanilli tšikki flakooni saanud nii Shalimaari Pattoo vajas 1000 loomiseks aastatepikkusi uuringuid ja vähemalt tuhanded proovi, millest saigi parfüüm, mille nimi ka ester oli võimeline vajadusel kordama mõnd teose osa 1000 korda. Pier tahtis vaikselt tagasi minna ja naistöötama jätta, aga parketi lipikri uksatas ester, pöörasin tema poole ära, ehmata. Mis kaabuse sul on? Must kaabu, vastas Pier. Jah, ma näen, kust sa selle ostsid Kurseli bulvari väikesest komisjonipoest, kus müüakse firmamärkidega tooteid. Ma arvasin, et seal on ainult naistekaubad mida samuti aga märkasin seda vitriinis. Oli just äsja välja pandud. Peaaju töötas kiiresti. Pood, maake wu oli just selle tee ääres, mida mööda ta premenbergi juurde läks ja oli täiesti usutav, et ta märkas vitriinis kaabuti, astus poodi sisse, seda proovima. Sul pole juba ammu kaabut olnud. Ütles ester teda tähelepanelikult silmitsedes. Ilus ja jätkas ta pead kallutades ja kulmu kortsutades. Aga see vist ei sobi su habemega. Sa näed välja, kuidas imelik. Pier astus kamina kohal oleva peegli ette ja avastas, et tal pole üldse mingit väljanägemist. Ester jätkas Bachi passaažidega ja küsis siis, kuidas kremenbergi juures läks. Hästi, vastas Pier pikemalt seletamata. Sel hetkel tundus talle, et ta võib jääda nii, küünarnukk kaminalia, kaabu peas, elu lõpuni vaatama oma naist, kes mängib Bachi nootide kordumine, aitas luua igavikulised ja rahustava meeleolu. Kõik algab uuesti samas järjekorras ja elu sulgub igaveseks. Sellesse katkematusse ja täiusliku silmusesse. Võib olla habe, ei sobi talle. Kuu paistis läbi kardinate, elutu. Pier oleks peaaegu end vastu madalat lauda ära löönud, aga siis sai ta juhinduda diivani tumedast kogust. Jõudnud ukseni, läks ta läbi koridori, möödus poja toast, avas vannitoa ukse ja sulges selle enda järel. Luminofoorvalgus vilkus, enne kui lamp korralikult põlema jäi. Ta sulges valu. Pärast silmade kustutas istule küünlad. Küünlad harjade kapis, luminofoor valgusest ikka veel pimestatud, liikus ta kobamisi otsusekindlalt kapi juurde. Küünlad olid koos välgumihkliga karbis valmis hädaolukorraks elektririkke puhul. No nii on palju parem, mõtles ta esimest küünalt süüdates ja seda kraanikausi servale pannes. Teine siis, kolmas tabas sahtli, võttis sealt väikesed kullakarvakäärid, lahendas näopeeglile ja haaras põse pöidla ja nimetissõrme vahele. Hallid ja mustad karvad langesid peene sajuna kraanikaussi. Tubli, 20 minuti pärast oli ta habe vaid nii pikk nagu viiepäevane võiks olla. Avasta kraani ja loputa sooja veega näo alumist osa. Kuuma Joal niisuta seda habemeajamispintslit ja hakkas ringikujuliste liigutustega hõõruma seebitükki. Valge vaht läks üha paksemaks, kuni moodustas kreemi, mille ta kandis laiade vöötidena näole, põskedele, lõuale, suule ja kaelale, misjärel vabastas pöidla liigutusega huuled. Ta pani lõiketera põse ja kõrvale seda vahele ning tõmbas hinge kinni pidades selle alla kaelani. Nähtavale ilmus ilus sile nahk, musta ja hallikirju vaht libises äravoolutorusse. Bear kuivatas higiseks, tõmbuvad peeglid, asus vasaku põse kallale, siis töötles paremad põske, siis kaela, ülahuult ja lõuga lükates viimistlemiseks alumise huuleette näole oli jäänud nüüd vaid valged seebivahutriibud. Ta võttis käteräti, tegi selle kuuma veega märjaks ja surus näo pehmesse froteekangasse. Seda niisket soojust nautis ta kinnisilmi vähemalt minut. Siis laskis rätiku tasakesi langeda, et end peeglist vaadata. Umbes nii, nagu kohtaks ta tänaval juhuslikult vana, ammu silmapiirilt kadunud sõpra, nägi ta peeglist tuttavat nägu. Päike paistis psühhoanalüütiku kabineti aknast sisse ja pani valge seina taustal läikima vanade maskide võõrba. Majasin habeme maha, ütles Bear. Ajasin habeme maha ja mul on nüüd kaabu, lisas ta. Nagu ikka, järgnes ka sellele ülestunnistusele vaikus. Kui ma poleks segule lisanud kübekest Murry, oleks Solstis olnud teistsugune. Kui ma poleks leidnud kaabut, poleks ma habet maha ajanud, jätkas Pier valjemini. See arutluskäik tundus olevat võimas. Üks sellistest lihtsatest ja sädelevatest matemaatilistest arutluskäikudest, mis mõne sõnaga seletavad ära suure osa universumist. Ester oli tema raseeritud nägu nähes pead noogutanud ja siis pisarsilmil naeratanud. Miks sa nutad, oli Pier naist emmates küsinud. Main nutta oli ester nuusutanud. Ma olen õnnelik, ma hakkan tasapisi sind tagasi saama. Mõni päev hiljem sõitis restorani New Yorki kontserdireisile seejärel pakkis poeg kohvri, et minna sõpradega harki suusatama. Jäär jäi aasta viimastel päevadel üksi. Naine oli jätnud talle õpetussõnad, nagu oleks tegemist lapsega. Tõusta hommikul viisakal ajal üles. Juba mõnda aega oli Pier maganud kella üheni ja vaadanud kohvi juues hommikumantel seljas uudistesaadet paluda, et Maria teeks talle mingit lemmikrooga, näiteks ühepajatoitu, mis sel aastaajal paremini sobib. Ja mis kõige tähtsam mitte unustada, et reedel on seanss doktor Fremenbergi juures. Koduabiline ütles, et ma näen 10 aastat noorem välja võttis Aslan diivanil vaikuses lebades jutu üles. See siis tähendab, et ma olen nagu 42 samal ajal kui habemega nägin välja nagu minuealine ikka. Aga see võib ka tähendada, et habemega passin välja 10 aastat vanem. Nii ma arvasingi, teatas premenberg. Psühhoanalüütik ütles nii harva midagi, et iga kord hakkas Pieri süda kiiremini lööma. Kui see väike erutus vaibus, küsis ta kõlatul häälel. Premenberg vaatas talle mitte midagi ütlevalt otsa, kuni Bear pilgu mujale pööras. Nad ei vahetanud seansi lõpuni enam ühtki sõna. Päev kulges ajakirju lugedes ja õues käies, et osta patareisid, televiisori puldi jaoks lambipirne või jalanõude sisetaldu. Kodutehnikapoe perenaine ütles, et ta näeb parem välja ning lisas, et habeme mahaajamine oli hea mõte ja kaabu on väga elegantne. Need ootamatud komplimendid tekitasid Bjäärist tunde, et teised panevad teda jälle tähele. Ta polnud enam märkamatu mees, kes käib läbi seina ja kellega keegi sõnakestki ei räägi. Muutus toimus tasapisi pärast seda, kui ta jälle kaabut kandma hakkas. Tema hiilgeajast pärit aksessuaari juurde naasmine oli kui endise Aslaani märguanne heidikule, kelleks ta oli saanud. Bear polnud pikka aega endale ühtki uut eset soetanud ja nüüd oli tal kaabu. Ta oli endale riietuseseme valinud, kuigi pigem kaabu valis tema. Pingil lebades oleks too võinud sattuda ükskõik kelle kätte. Huvitav, kui kaua see peakate seal vedeles. Ja et ei saa kunagi teada, kes on too salapärane kaabu ametlik omanik siis nüüdsest alates on see tema oma. Teine muudatus, mille kaabu ilmumine Bjääri igapäevasesse garderoobi kaasa tõi, oli loobumine vanast nahk jopest. Ühel pühapäeval, pärast seda, kui ta oli iseendalegi üllatusliku huviga vaadanud maagnombi ai seeriat otsustas ta minna parki jalutama. See väljus tavapärasest nädala kavast, mille kohaselt käis ta pargis vaid reedeti enne visiiti Feremenbergi juurde. Väljas oli krõbe külm, mis ennustas lund, käed taskus ja kaabu peas, jalutas ta ringi peaaegu tühjas pargis kohates vaid ühetavate nägudega jooksjaid, kes kambakesi sörkisid lõualuud kokku surutud ja pleieri klapid kõrvus. Ta oli möödumas rulluisurajast, kus väsimatult lapsed tiirutasid ja kukkumise vältimiseks käsipuudest haarasid kui haistis põleva puidu lõhna, millele ta oli nimeks pannud keracac ja mis juhtis ta pargi külastajatele suletud ossa. Põõsa tagant kerkis suitsusammas Järleks lähemale ja nägi, et aednik põletab kuivanud lehti ja pehkinud puitu, segades seda kõike hargiga. Mees viskas pilgu Pearile. Siia ei tohiks nagu tulla, ütles ta. Palun vabandust, ma tundsin põleva puidu lõhna. Kas siis teile ka meeldib? Hea küll, eks äge, nagunii siin täna kedagi pole ja homme hakkab lund sadama. Kindel või? Aednik noogutas ja pani käealaseljale on tunda. Siin on mu isiklik baromeeter seeriale haaraste hargiga paar puunati ja viskas tulle. Mehed silmitsesid mõtlikult praksuva tuld ja suurte pahvakatena kerkivat valget suitsu. Kas ma tohin teilt midagi paluda? Küsis Pier. Ikka toite. Kas te saate mu nahkjope ära põletada? Kuidas palun? Jõudnud kokkuleppele 50 frangi selles hinnas ja tühjendanud taskud heitis Pier jope oksahunnikule. Ta mõtles hindude kombele põletada surnutuleriidal, kuni järele jääb vait, tuhk. Suits ümbritses riideeset ja muutus siis paksemaks. Esimesed põlevad raud süütasid kanga ja leegid kerkisid peagi jope keskelt. Kahehangutäie kuivanud lehtede vahel piilus aednik vargsi veidrat külastajat. Bear võttis kaabu peast, hoidis seda kahe käega põlvede kohal ja jälgis mõtlikult, kuidas leegid hävitavad tema jopet, mida ta oli kandnud kuus talve. Koju jõudnud avastaja riidekapp ja otsis Irssanslorääni musta ülikonda, mida seal polnud. Ilmselt oli ta selle viinud koos muude asjadega Päästearmeesse aga talle juhtus näppu teine lan vääni antrat siidhall ülikond, mis oli suure puhastust üle elanud. Võib-olla oli ester selle ilma temale ütlemata kõrvale pannud. Valge särk, mida ta polnud aastaid puudutanud, asus ülemisel riiulil. Kummutisahtlist leidis ta pärlmutterkaunistustega kuldsed mansetinööbid. Peariietus lahti, viskas teksased tugitoolile hunnikusse, tõmbas ülikonnapüksid jalga ning pani särgi ja pintsaku selga. Mansetinööpidega jahtist terve minuti. Ta silmitses end peeglist kapiukse siseküljel habemeta tumedas ülikonnas ja valge särgiga ülikond, pitsitus veidi keskkohast, aga see polnud tähtis. Ta sulges kapiukse, kõndis läbi korteri, pani kaabu pähe ja väljus. Kas oleks võimalik? Juba palju aastaid, polnud ta seda katset teinud. Viimane kord oli 1982. aasta kevadel, kui ta läbis vahemaad Ülari sissepääsust kuni karusselli, triumfi, kaareni, kogu aia läänest itta jõudnud Lowryni oli ta istunud pingile väikesel haljasalal, kuhu aastaid hiljem püstitati klaasist ja terasest püramiid. Minuga on kõik läbi, oli ta mõelnud. Ma ei tundnud ära veerandit parfüümidest. Nüüd seisis tema ees ootamatult tekkinud väljakutse, aga ta tahtis selle vastu võtta, määrata ära kõik parfüümid, mida talle tänaval vastu tulevad. Inimesed kasutavad. Bear hingas sügavalt sisse ja sulges silmad. Nii nagu inimest hüpnoosist välja tuuakse, luges ka tema numbreid tagurpidi. Viis, neli, kolm, kaks, üks, siis nipsutad sõrmi, avas silmad, puudutas kaabuserva ja hakkas otse edasi sammuma. Katsetingimused keelasid peatuda ja pead pöörata. Tuli tumedapäine lühikeste juustega naine, seljas must kostüüm ja ees Emmanuel Khani prillid. Täi jõudis pea rini, möödus temast üks sekund, kaks sekundit. Hingus, mis saadab kõiki liikuvaid olendeid, jõudis pea rini. Fidži, pomises ta. Edasi sammudes ootas ta, et portfelliga mees mööduks temast. Tollel olid juuksed taha kinni seotud ja seljas halliruuduline ülikond. Kaks sekundit kulus lõhna kohale jõudmiseni. Paco raban pool hom. Nüüd marssisid tema poole kolm umbes kolmekümnendates naist. Iseenda kehtestatud reeglite järgi ei tohtinud ta peatuda ega kõrval astuda, küll aga tohtis ta vastutulijal tee ära lõigata. Oi, palun vabandust. Ütles ta ja naised pidid ta läbi laskma. Ta möödus kolmandast väikest kasvu, lühikeste juustega blondiin ist lõõtherožsas. Kes pomises, see tüüp on hull. Kolmekordne võitmates Bear, kui tema poole kiirustas noort eksastest tüdruk punase baretiga poisina pesus, ametist pükstes ja seemisnahkse pintsakus. Mees läks prille puhastades temast diagonaalselt mööda. Ei mingit parfüümi, vaid kuslapuu ja mündilõhnaline Aftrošeiv koos heledast tubakast sigarettide aroomiga. Punase tule all juhtus Bjääri kõrval seisma tervisejooksja, kes rütmi säilitamiseks koha peal särkis. Higi aga showas. Teisel pool bulvarid kohtades ta viiekümnendates paari tõenäoliselt turistid, kes uurisid linna plaani naisel Salimaar ja mehel juukselakk. Tõmmet. Varastab naise tagant laki, et juuksed paigal püsiksid, järeldas Pier. Aga ta ei saanud selle üle pikemalt juurelda, sest talle tuli vastu Arbers ühel patsiga naisel, kes kandis halli pükskostüümi, siis hambaniita. Seal aga Taani platsil istus ta pingile ning võttis ära prillide kaabu. Tal käis pea ringi. Tauli toime tulnud ühe kohviku kelner tuli terrassilt tema juurde. Härra, kas kõik on hästi? Trakanoa killaros vastas Bear. Hakkas lund sadama. Esialgu langes üksikuid helbeid, siis tõusid tuuleiilid, ta jõudis koju läbimärjana, kaabu üleni valge raputas peakatelt kristallid maha ja pani selle siis elutoa radiaatorile. 31. detsembri veetis ta üksi. Ester ja Erik olid päeval helistanud ja 1986. aasta viimased tunnid veetis ta televiisori ees, kus näidati selle aasta 12 kuu jooksul toimunud prantslastele. Olulisi sündmusi. Tabas pauguga granaat. Nii kuiva šampanja, mis oli prantsuse armee kõrgemate ametnike ametlikuks joogiks ja valas endale ühe pokaali. Kui ta esimese kihiseva lonksu võttis, ilmus klassikalise muusika saatel ekraanile öises valgustuses Elysee palee hoov kullast värvi tekstiga François mitterrani Prantsusmaa presidendi uusaastasoovid, misjärel pilt hajus elegantselt laiali ja selle asemele ilmus riigipea, kes istus oma laua ääres palee kullatiste taustal, prantsuse lipp selja taga ja väga ilus kullatud tindipott. Esiplaanil. Ma olen tänulik traditsioonile, mis lubab mul kuuendat korda soovida teile head uut aastat. Kaamera suu, mis aegamööda presidendi näo lähemale ja pöörduda teie nimel sõpruse märgiks nende poole, kes elavad viletsuses. Milleks võib olla vaesus, tööpuudus, haigus, üksildus või pikk, murelik ootamine, et pöörduks tagasi, kallis inimene? Minu soovid teile ei muu. Oleks ühtne, kui seda on vaja. Ma soovin, et Prantsusmaa oskaks elada ja laseks elada demokraatial. Ma soovin, et Prantsusmaa tuleks toime väljakutsetega, mida esitab moodne maailm. Presidendi hääl vaibus pikkamööda kaugeks kajaks. Jäär ei kuulanud enam. Ta istus liikumatult diivanil ja laskis pilgul pikkamisi ruumis ringi käia. Tundmatu parfüümi hõljus kõhus lõhnade kombinatsioon, mis ei vastanud ühelegi tuntud segule. Hõrk hõng ei saanud pärineda suhtelist. See oli ebaharilik segu, mille koostis iga sekundiga täpsustus ja tasakaalustus. Pier avas silmad. See parfüüme ei olnud sugugi tema ettekujutus. See oli päriselt olemas sellessamas toas. Ta pööras pilgu radiaatori poole. Kaabu kuivas malmi soojuse mõjul. Ta tõusis aeglaselt ja ettevaatlikult, et ükski õhu molekul paigast ei liiguks ja lähenes kaabule. Loodaariaan ja Solstis olid lumeniiskuses segunenud mon zoopargi põlevate puude lõhnaga. Kolm lõhna segunesid ja täiendasid 11 soojuses. Laitmatu kokkusulamine, ideaalne liin. Jäär hoidis hinge kinni, siis lahendas näo kaabule ja aeg seiskus. Kui ta jälle hingas, Cartistaminestada imeline ainuomane ülim tasakaal, Solstissi lood Hadriaani ja puidu põlemise lõhna vahel. Kirjeldamatu aroom, kristallilaadne täiuslikkus, inglinoot. Peari käed hakkasid värisema. Kaheksa aasta jooksul polnud ta seda leidnud. Salamuusa naeratas talle jälle aasta viimastel hetkedel. Ta sulges silmad ja hingas sügavalt, et ebamaine segu imbuks ta kehasse jõuaks verre, täidaks veenid seguneks vere liistakutega, siis täidaks kogu tema olemuse aktiveeriks uinuvad seosed tema peas asuvas Aleksandria raamatukogus mis oli maha põlenud ühel õhtul 1970.-te aastate lõpus ja Sõestudes hävitanud Pier Nonii geniaalsuse. Haihtusid korteri seinad, siis kadusid ka maalid, vaibad, televiisor, põrandalipid, kogu mööbel, majade plokk, kvartal, autod, inimesed, kõnniteed, puud, linn ja isegi lumi. Kõik kadus, polnud enam midagi. Ei aastat 1986 ei tunde ega minuteid. Pilk tardunud ja pupillid laienenud, nägib jäär silme eest mööda libisemas linti tuhandete sõnadega doosid ja lilled, juurikad ja pulbrid, alkoholi ja testil latsioonid. Siis aga ilmus puhas selge valem. Sama võimas nagu see, mis kirjeldab numbrite ja tähtedega tuumaplahvatust. Valem koosnes kahest reast ja selle järgi koostatav parfüüme pidi asuma ühel heal päeval vallutama ajastut moodi ja naisi.