Algab kirikuelu. Saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust. Mis on kristluse põhisõnum ja kuidas seda kõige paremini selgitada? Bioloog Jaan lahe sulest ilmus äsja põhjalik, üle 400 leheküljeline teos, sõnum teisest maailmast, jumalatõestus aga ma selles raamatus ei tegele. Jumala tõestada ei ole võimalik see, mis inimese jaoks jumalat tõestada, ainult tema kogemus, aga selle kogemusega, teised, kellel see puudub, võivad seada kahtluse alla. Lisaks teeme tutvust kaasaegse kristliku muusikaga ja palume teejuhiks Hannes Hermaküla osad inimesed reaalselt annavadki sedasama evangeeliumi sõnumit edasi, aga osad inimesed laulavad siis kõigest, mis sellega kaasneb ka elust, oma püüdlustest oma läbikukkumistest, oma unistustest pikemalt alanud saates. Kirikuelu saates on meil külas Eesti Evangeelse luterliku kiriku usuteaduse Instituudi piibliteaduste professor Jaan lahe, kes on ka Mustamäe Maarja-Magdaleena koguduse abiõpetaja. Me räägime ühest uuest raamatust, mis kannab pealkirja sõnum teisest maailmast, mis on kristluse põhisõnum. Autor Jaan Vaher. Mis pani kirjutama sellist teost, mis võtaks siis kuidagimoodi kokku selle, mis on kristluse põhisõnum, mis oli see, mis käivitas selle mõtet hakata sellega tegelema? Ma leidsin, et sellise raamatu järgi on eesti keeles lihtsalt suur vajadus sest teistes suurtes keeltes on analoogilisi raamatut kirjutatud hästi palju. Mingil ajal ma mõtlesin ka tõlkimise peale oli mitmeid konkreetseid kandidaate. Aga mida rohkem ma selle järgi mõtlesin, seda enam mulle tundus, et Eesti kontekst on ikkagi niivõrd erinev Vana-Euroopa kontekstist, et parem oleks kirjutada oma, et raamat Eestile mõeldes. Ja hakkasin siis tegema eeltöid, selleks need kestsid seitse või kaheksa aastat kokku. Lugesin raamatuid just selle pilguga, et mida ma kasutada saaksin. Tegin märkmeid. Ja kahe viimase aasta jooksul siis õnnestus mul tänu sellele, et eeltöö Nybit, kui oli see raamat ka kokku panna. Ja selle raamatu kirjutamise idee andis mulle tegelikult üks minu koguduse liige Andrus Rips, kes seda raamatut ka rahastas. Nii et kui ma kellelegi tänulik pean olema, siis kindlasti talle Kui me mõtleme nendele raamatutele, mis kuidagi püüavad kokku võtta ristiusu põhisõnumite meenuvad Toomas Pauli maise matka poolel teel. Eelmisel aastal tuli ju Toomas Jürgenstein sulest ka välja üks raamat avatud uskliku aabits ja kui nüüd võrrelda seda, et kui ma juba kätte võtan, siis tunduvalt raskem on see raamat seal on teisest maailmast, aga mille poolest on siis käsitlus teistsugune? Kõigepealt, kui ma nüüd Pean kuidagi ennast positsioneerima nende olemasolevate raamatute suhtes, mõningad on veel näiteks Lewise lihtsalt kristlus kardina, Ratzingeri sissejuhatus Kristlusesse siis kõige lähedasem oma laadilt vast on viimane nendest raamatutest minu raamatule sissejuhatus Kristusesse. Toomas Pauli raamat on mõeldud leeri õpikuks, ta võtab läbi siis need teemad, mida leerikoolis kindlasti läbi peab võtma. Ja väga paljud need Nendest teemadest olen mina jätnud kõrvale, mitte siis sellepärast, et nad mitte olulised oleksid. Aga nad oleksid nii-öelda järgmine ring, et kui nii-öelda kõige põhilisemad asjad on selgeks tehtud, siis võiks edasi minna juba teiste teemade juurde rääkida näiteks sakramentidest ja kirikust millest mina väga põgusalt räägin. Ja Toomas Jürgenstein, raamat on hästi põgus sissejuhatus teemasse. Minu üks eesmärk oli põhjalikkusega. Aga mis mind eristab? Kardinal Holzingeri raamatust on esiteks see, et tema raamat on esitatud üles apostliku usutunnistusele ehk teemade järjekord ken võetud sealt, aga minu raamat ei tugine ühele konkreetsele tekstile vaid on ehitatud üles niimoodi, et on temaatilised, plokid viis suurt blokki. Esimene puudutab siis selliseid üldisi küsimusi nagu näiteks, mis on religioon mis on maailmavaade, millised on inimese maailmavaateliselt otsingud ja nii edasi ja nii edasi ja teised ülejäänud neli blokki puudutavad siis konkreetselt juba kristliku õpetuse teemasid. Ja teine oluline erinevus loomulikult on see, et Ratzingeri vaatenurk on katoliiklik, minu vaatenurka luterlik, mida ma ka rõhutan kohe alguses. Aga see luterlik ei tähenda mitte seda, et ma püüaksin ainult Lutteri teostele tugineda või mingisugustele, varastele Lutarlikele bioloogidele, Vaide ma kaasan sinna küll kogu õhtumaise kristliku mõtteloo alates, apostel Paulusest aga tuginen siiski kõige rohkem 20. sajandi luterlikes teoloogidele, kuigi ma kasutan oma raamatus ka mitmeid katoliku dialooge kasutanud konfessioonide eel 100 teoloogia varagristik kaudu, Nad olid keskaegseid autoreid sest ma arvan, et kuigi iga ajastu on midagi väärtuslikku andnud kristlikule mõtlemisele siis ometi 20. sajandi dialoogi on mulle isiklikult kõige lähedasem, sest noh, ma olen ise 20. sajandil sündinud ja kujudelt Kui ma võtan raamatu lahti, siis teine peatükk, kus on just juttu jumalast ja siin on mitmed mõisted nagu armastus, pühadus, muutumatus, kõikvõimsus. Siin on ka küsimus, kas jumal on olemas. Kas jumala tõestusega oli lihtne või raske tegeleda. Õigupoolest jumalatõestus, aga ma selles raamatus ei tegele. Ma räägin küll minevikus välja mõeldud jumala tõestustest, aga ütlen ka ära selle, mida paljud teisedki evangeelsed teoloogid on ennem mind öelnud. Vähemalt emangeelsest vaatenurgast, luterlikus vaatenurgast. Jumalat tõestada ei ole võimalik mitte mingisuguste väliste, objektiivsete vahenditega teaduslike vahenditega. See, mis inimese jaoks võib jumalat tõestada, ainult tema kogemus. Aga selle kogemuse, kõik teised, kellel see puudub, võivad seada kahtluse alla ilma et see inimese enda jaoks vähem väärtuslikuks sellest muutuks. Aga inimene peab alati sellega arvestama. Ja väga paljud 20. sajandi teoloogid on rõhutanud, et jumala olemasolu ei saa tõestada sellisel kombel, nagu saab tõestada näiteks mingit ajaloo sündmuste toimumist kunagi minevikus. Või saab tõestada näiteks mingeid füüsikalise maailmaobjekte. Ja põhjus on see, et jumal on kui nüüd bioloogilist mõistet kasutades kogu loodu suhtes täiesti teistsugune. Ta ei ole üks superolend lihtsalt kuskil maalähedases atmosfääris vaid ta täiesti erinev loodud olenditest. Ja seetõttu siis ei ole võimalik ka teda tõestada sellisel kombel, nagu on võimalik tõestada füüsikalises maailmas olevaid asju või toimunud sündmusi. Ja minu esimene süstemaatika, õpetaja Elmar Salumaa oma loengus ütles. Ma mäletan seda veel hästi. Ta rääkis jumala tõestustest, nimetas kõik olulisemad ära, aga siis hinnanguks ütles, et tänapäeva evangeelne teoloogia refereerib jumalatõestuse kui anakronism. Ja selles suhtes ma olen väga nõus. Mis on need põhimõisted, mis tuleb läbi käia selleks, et saada aru ristiusu põhisõnumist? No need põhimõisted kajastuvad otseselt temaatilistes plokkides, mis ma sisukorras olen ka ära nimetanud need on siis esiteks jumal, teiseks ilmutuse usk. Kolmandaks inimene ja maailm ja neljandaks patt ja lunastus. Minu meelest need on siis sellised võtmemõisted, millega on seotud muidugi veel terve hulk olulisi mõisteid, need on kõik ära toodud mu raamatus ja mida ma pean rõhutama, raamatu puhul on siis see, et raamat Ta ei eelda bioloogiliste mõistete tundmist, kõik mõisted on seletatud lahti kas põhitekstis või teksti all. Ja kui mõne asja kohta on erinevad seletused olemas, siis ma olen toonud ka erinevaid seletusi võrdluseks. Nii et see raamat on mõeldud laiale lugejaskonnale, mitte ainult kristlastele, mitte ainult teoloogidele, kuigi ta võib ka neile huvitav olla. Ja mida ta eeldab, ta eeldab huvi teema vastu loomulikult. Ja üks asi võib-olla ka, mida ta eeldab, on see, inimesele võiks raamat olla huvitav siis, kui ta on harjunud lugema paksemaid tekste ja kui ta on harjunud lugema ütleme siis keskmisest natukene raskemaid tekste. Et sellistele inimestele, kes nagu tunnevad sügavamat huvi religioossete maailmavaateliste filosoofiliste teemade vastu, see raamat võiks olla huvitav. Kuidas näiteks sellesama patu ja lunastuse teemaga on, et kuivõrd tänapäeva inimene saab aru, mis asi see patt on? Väga kergekäeliselt kasutatakse seda mõistet pat aga ometi sellele on ristuses oma oma kindel tähendus ja, ja luterlik käsitlus veel omaette. No ega paljud ei saagi ja väga laialt levinud arusaam on see Patton eksimus, ükskõik milliste normide reeglite vastu inimene näiteks läheb punase tulega üle üle tänava siis ta patustab, eks ole, liikluseeskirjade vastu või täitaks dieedipidaja mõnel päeval ei pea dieeti, siis ta patustab selle eluviisi vastu, mille ta omaks. Aga loomulikult on bioloogias patul oma tähendus või erinevad tähendused, õigupoolest neid ma seal püüan lahti seletada läbi kristliku mõtteloo. Ja loomulikult jõuan siis sellise luterliku patumõistmise juurde, mis ei näe patu ühe või teise konkreetse teona eeskätt vaid inimeses, seisundina, mis hõlmab kogu inimest, tema käitumist, tema mõtlemist, tema meelsust. Ja ma arvan, et kui see alapeatükk, kas on siis pool ühest suuremast peatükist mõttega läbi lugeda, seal on piisavalt palju erinevate ka varasemate bioloogide seisukohti välja toodud, siis inimene saab ikkagi aru saama sellest, mida teoloogias patu all on mõistetud ja hakkab seda sõna võib-olla siis vaatama teise pilguga, kui ütleme argikeelekasutuses seda ta on harjunud tegema. Ja positiivne pool on siis see peatüki teine pool käsitleb ka lunastuse teemat, nii et meie ainult patu juurde kinni. Jah, aga see on ristiusus, ikad on toodud, et kui räägitakse patus, tuleb rääkida ka lunastusest. Need on korrelaat, mõisted, mida ei saa teineteisest lahutada. Ilma üheta pole teist. Ja sellepärast nad ühte peatükki kokku panin, nii nagu ma panin kokku ka ilmutuse usu võib ka öelda, et see on üks ja sama asi, aga kahest erinevast vaatenurgast vaadatuna ühelt poolt, siis jumala poolt vaadatuna teiselt poolt inimese poolt vaadatuna, ehk kui me räägime inimese jumala suhtest, siis igas suhtes peab ju olema, eks ole. Vähemalt kaks suhtepartnerit. Ja nende vahel peab toimuma mingi kommunikatsioon ja kommunikatsioon saab toimuda ainult siis, kui üks partner on, on võimeline teise partneri sõnumit või, või selle informatsiooni, mida ta tahab anda, vastu võtma. Ja see, et põhimõtteliselt kehtib ka kristliku sõnumi kohta Kui lihtne on võtta kokku kristluse põhisõnumit ühe lausega vist on keeruline. Kuigi räägitakse, et kas või piiblis on olemas selline Kompaktne evangeelium Johannese kolm 16, sest nõnda on jumal maailma armastanud ja nii edasi, et ta oma ainusündinud pojale andnud. Aga siin selles raamatus on siiski üks kokkuvõte püütud teha. Ja, ja siin on siis seesama küsimus, mis on kristluse põhisõnum 22 teesi, ristiusu põhisõnumist, kas 22 teesiga on võimalik ristiusu põhisõnum kokku võtta? Need teesid ei ole mõeldud eraldi kasutamiseks, mida ma kohe alguses ütlen ka, vaid nad on pigem kokkuvõte sellest mahukast raamatust ja, ja nende ütleme siis tähendusest aru saamiseks adekvaatselt arusaamiseks on vaja ikkagi lugeda läbi mõttega kogu raamat. Loomulikult on neid, kes on püüdnud väga lühidalt ristiusu põhisõnumit kokku võtta. Ta Johannese kolm, 16 on kindlasti üks selliseid piiblisalme, mis jõuab sellele väga lähedale. Aga samas, kui me nüüd mõtleme nende inimeste peale, keda kristlik terminoloogia ei kõnetanud ta siis nende jaoks ei pruugi see salmgi olla selles mõttes, et neil on vaja seletada, kes on jumal või mis on jumal. Mida sa armastus siin tähendab, seda sõnagi kasutatakse tänapäeval igasugustes tähendustes. Ja näiteks sõna maailm, mida siis Johannese evangeelium. Ta ei ole tavapärane sõna kõiksuse kohta, vaid sellel sõnal on seal mitmeid spetsiifilisi tähendusi, mida peaks ka teadma. Aga antud juhul on selle maailma all mõeldud inimkonda. Nii et kõige lühem käsitlus, mis on kristluse põhisõnum, on siis ikkagi 400 lehekülge mitte ka 22 teesi. Küllap on võimalik seda ka lühemalt teha, aga mina seda lihtsalt ei suutnud ja puimul on palutud kristlust ühe või kahe lausega defineerida, siis ma olen sellest alati keeldunud. Sest ma lihtsalt arvan, et see on nii raske ülesanne et ma ei saa sellega hakkama ja, ja kui oleks võimalik seda teha paari lausega, siis võib-olla polekski mõtet olnud nii mahukat raamatut kirjutada, aga aga ometi, selle raamatu maht ei olnud mul eesmärgiks, ma püüdsin pigem filtreerida välja kõik kõige olulisemad, väga palju materjali jäi kasutamata, pean tunnistama, et seda materjali, mis kasutamata jäi, on umbes sama palju kui seda raamatut praegu. Tegin valiku tegin korduvalt uue valiku ja lõpuks jätsin siis siis tõesti kõik selle, mis mulle tundus, et see on hädavajalik. Aitäh selle ülevaate eest aitäh selle suure töö eest. Et kaante vahele on saanud siis sõnum teisest maailmast, mis on kristluse põhisõnum, teos, Eesti Evangeelse luterliku kiriku usuteaduse Instituudi piibliteaduste professor ja Mustamäe Maarja-Magdaleena koguduse abiõpetaja Jaan lahe, aitäh. Kirikuelu. Vahetame kiriku saates teemat ja meil on stuudios kristliku muusikahuviline. Hannes Hermaküla tervist. Tervist. Väga tore tiitel, millega sa nimetasid. Nojah, et sa oled ajakirjanik ja sa oled mõnikord õhtu juhtub, pastor, oled ka tegelikult. Nojah, ma seda nagu hoiaks vägevakale seda minu minu minu enda pastav nimetab mind küll pastoriks, aga jah, mul koordinatsioon on täiesti olemas. Me räägime siis kirikuelu, saates sellel sügishooajal rohkem kristlikust muusikast. Aga enne, kui me selle juurde jõuame, ma küsin. Mis on kristluse põhisõnum? Kristluse põhisõnum, see on väga huvitav. Kuule, seal on väga sügav küsimus niimoodi äkitselt mind siia siia ette panna, aga põhisõnum? Kas me peaks defineerima, mida, mis see sõnum on või kust see pärit on või kuidas ma nüüd täpselt seal oskan öelda, põhisõnum on see, et armasta jumalat üle kõige ja ligimest nagu iseennast. Vot dioloog Jaan lahe üritas panna seda nüüd raamatusse kaante vahele, rääkis meile pikalt saate esimeses pooles sellest kuidasmoodi, seda sõnumit teisest maailmast ja mis on kristluse põhisõnum kuidagi kokku võtta ja üle 400 lehekülje koos lisadega 450 lehekülge on seda, seda mahtu ahaa, et see ongi päris raske niimoodi käigu pealt kiiresti öelda. Ja head, sest et vaata läbi aegade inimesed on kirjutanud väga palju lehekülgi selle kohta, aga aga üks väga lihtne sõnum oli, kus siis Jeesus tõesti vastas sellele noorele mehele, et armasta jumalat ja oma ligimest ja. Ja selles on kõik kokku võetud kristlikust muusikast rääkides siis ega selle mõte on ju ka seda kristlikku põhisõnumit edasi anda ja seda siis omal moel nii nagu üks või teine laulja või kollektiiv seda parasjagu tunnetab ja ja oma kogemust jagab. Ja ma olen täitsa päri, et tegelikult see läheb veel, seda saab veel laiendada, et osad inimesed reaalselt annavadki sedasama evangeeliumi sõnumit edasi, aga osad inimesed laulavad siis kõigest, mis sellega kaasneb ka elust ja kõigest muust oma püüdlustest, oma läbikukkumistest, oma unistustest. Aga kui me nimetame kristlik muusika, siis seda vastu tehakse sellises kristlikus võtmes või need autorid on ise kristlased, igatahes nende maailmavaade siis on kristlik võib-olla sinna alla saakski siis hirmus suures piires kogu selle kristliku muusika nii-öelda kokku võtta, kas on Kristlikumad vähem Kristlikumad meloodiad ja instrumendid olemas? Oi, see on hea küsimus, sest et ka mina olen kuskil siin juba 15 aastat siis pereraadiost kristliku muusikasaadet teinud ja ma näen seda küsimust lausa küsinud ja see stiil tuleb sul ala koraalide laulmisest kuni pungija neoortodoksed tehnomuusikani välja, nii et see, see on niivõrd lai võimalus ennast siis väljendada muusikaliselt. Nii et mul on väga raske uskuda, et seda saab limiteerida ühe konkreetse instrumendi või ühe konkreetse hääletooni, need minu arust sa võid kahemehe saega kristlikku muusikat teha ja parmupillide millega iganes. Ütleme niimoodi, et kirikumuusika võib olla selline tuttavam termin. Kui me läheme jõulude ajal kirikusse, siis me kuuleme seal koorilaulu ja ja orel mängib, et see on nagu selline kristlik muusika, millega me rohkem oleme harjunud. Võib-olla meie tõesti jah, aga tegelikult siin peaks võib-olla eestlasele natuke tutvustama neid termineid, et kui mina 89. aastal Ameerikasse sattusin, siis oli seal selline asi nagu Krišenkon tempoga Music ehk siis Kristlik tänapäevane muusika seal on isegi raske eesti keelde panna, aga see hõlmab samamoodi nagu tavaline sekulaarne muusika seesamamoodi, väga palju lauljaid, väga palju produtsente, väga suurt turgu ja seal on juba miljonid ja miljardid dollarid on seal mängus, nii et see on selline suur töötav tööstus ja ta ei ole tõesti enam orelimuusika kirikus, vaid ta on täiesti seinast seina igasuguseid muusikana. Aga tõesti, meil on võib-olla kirikumuusika, meil on gospelmuusika, meil on tänapäevane kristlik popmuusika ja nii edasi, et see on väga lai tegelikult kui kristlikku muusikale mõelda või tänapäevase popmuusika peale mõelda, jaga rokkmuusika peale. Paljud need juured lähevad tagasi kas või negro spirituaalidesse kirikumuusikasse ja ka need nii-öelda rokikuningat, kes on siis tänapäevasele popmuusikale aluse pannud. Nad on kuskil lapsepõlves kirikukooris laulnud või kuskil seal instrumente mänginud, nii et see on suhkrut tihti me leiame need juured ja selle mõju siis kristlikust muusikast või kristlusest. Kas võiks siis öelda niimoodi, et kristliku muusika puhul on kuidagi sõnumäki tähtsam kui, kui siis see muusikaline vorm. Kuigi see on ka nagu imiteeriv, sest on olemas ka kristlaste poolt tehtud väga fantastilist instrumentaalmuusikat näiteks, kes üldse ei annagi seal sõnumit edasi, et ma arvan, et see on ikkagi kogu su olemus, kogu su loovus, kogu see kirg, mis sa sellesse paned ja kui me vahel oleme harjunud, et, et inimesed, kunstnikud ütlevad vaim tuli mulle peale ja see andis inspiratsiooni ja me teame, kuidas mõni kirjanik sulgeb ennast, kirjutab kolme kuuga fantastilise teose või mõnil, mõni maalib 15 minutiga sellise maali, mis on maailmakuulus võib-olla siis kristlased või kristlikud artisse, samamoodi nad kontakteeruvad või jumala vaim annab neile inspiratsiooni ja selle alusel nad siis teevad seda loomingut, milleks jumal nad on kutsunud, mis talendi jumala on andnud, et äkki saaks nii sõnastada. Kui me püüame teha siin kirikuelu saates nüüd korral ja, ja mõnel järgmisel korral ka tutvuste, nende kaasaegsete kristlike muusikutega, kes vist valdavalt on siis sealt Ameerikast pärit, aga ka Euroopas kindlasti on neid omajagu Soomes ja Suurbritannias ja küllap leiame ka Saksamaalt ja Eestist leiame siis ega väga lihtne ei ole nüüd seda valikut teha, et, et kust me pihta Oi, see on nii suur valik ja tegelikult nii palju erinevaid muusikuid, üks meie väike kirg on otsida erinevatest maadest, nii et kuskilt Pakistanist ja täiesti Rumeeniast ja väga omapärases maadest Eritrea kristlikud muusikat ma olen kuulanud ja noh, see on hämmastav, deltas absoluutselt igal pool, valik on nii suur, et, et see on, see on tohutult suure Põldja nii, aga siis võib-olla alustame sinu lemmikutest. Oi, see on ka väga raske. Eks see päris mitu tundi järjest tegema, mitu nädalat sellega hakkama saada ka täiesti jama tänases saates siis tõesti tutvustaks ühte noort daami, keda tegelikult ilmselt ka paljud inimesed teavad, kes ei kuule võib-olla kirikuelu saade, te ei tea kristlikust muusikast mitte midagi, siis see on üks noor naisartist, kes on suutnud ennast üsna populaarseks laulda nii kristliku muusikamaastikul kui ka tavalises popmuusika vallas. Loreen teinud täpselt niimoodi saanud tema siis tema kodanikunimi Loren Ashley Teigel, kellel muideks eelmisel nädalal täitus 29. eluaasta, on siis Ameerikas Louisiana osariigis sündinud laulja ja laulukirjutaja ja siis oma sünnikohale vastavalt, kui me teame sellist luusiana muusikast hilisemat Ženja, seal on bluus hästi, New Orleansi pluus on seal hästi populaarne ja siis vastavalt selle sünnikohale temaga mõjutatud ja muusikaline mõju on, on siis sealt pärit tema ema nimetas, muideks, kui teile väike tüdruk, siis tema ema nimetas oma tütre toa muusika keskuseks, kuna tüdruk ainult laulis kogu aeg juba väiksest peale, Mutka laulis seal ise muidugi neiu seda muusika tegemist väga tõsiselt ei võtnud, kuni üks väga raske haigus muutis tema käekäiku nii et ta pidi lausa paar aastat koolist puuduma. Siis ta läks ülikooli, siis ta töötas aasta Brasiilias missionärina. Kui ta tagasi tuli, siis ülikoolis sai temast ülikooli koori eeslaulja ja sealt juba edasi vaikselt hakkas asi susisema, et kahel korral ta pääses ka Ameerika otsib superstaari saatesse, mis on muidugi väga suure konkurentsiga ja tema esimene täispikk album haugenit bee lendas siis täiesti raketina kristliku muusikaedetabelite tippu ja loomulikus suurendas tema populaarsust ja tema kolmas album Lucabtšaelt ehk siis vaata üles laps, kust ka tänane palavam pärit jõudis kristliku muusikaedetabelite ja samamoodi ka maailma popmuusika edetabelite etteotsa ja lausa nii edukalt, et viimase 20 aasta jooksul pole ühtegi teist naisartisti suutnud vallutada nii kristlikus kui sekulaarse muusikaedetabelid. Ja oma lühikese tegevusaja jooksul on ta siis võitnud väga palju igasuguseid tunnustatud, auhindasid juba nii Grammy kui ka tahab auhindade ja muude auhindade näol. Laulmis valisin, kannab pealkirja Still Rolling Stone ja paari sõnaga võib-olla siis sellest ka. Kuna see sõnum on, on oluline, selle sõnumiga antakse palju edasi. Siis tema laulab sellest, et ma arvasin, et kõik on läbi. Aga palve vastusena tuli päästehääl. Mu silmad avanesid, mu süda lööb. Ma arvasin, et ma olen liiga kaugele läinud ja kaevasin omaenesehauda, kuni sina hüüdsid mu nime. Ja mina sain elavaks. Aitäh kristliku muusikahuviline Hannes Hermaküla. Me kuulame, saate lõpetuseks Loreen deegli lugu ja mina, Meelis Süld, tänan teid kuulamast kaasa mõtlemast. Taas tuleval pühapäeval kell 19, null viis. Kui jumal lubab ja meel.