Algab kirikuelu, saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust. Tänu jumalale räägitakse ühiskonnas juba avatumalt ka tõsistest inimestevahelistest probleemidest sealhulgas väärkohtlemisest, mis võib leida aset nii lähedases pereringis kui ka kristlikus koguduses selleks tegeleda üksnes tagajärgedega saab ära teha palju. Seda enam, et kirikul on nii suur vastutus sest need lapsed, kes tulevad kiriku juurde, lapsevanemad, kes saadavad lapsed siia mõtlen selle peale, et kirik peaks olema see koht, kus mu laps on hoitud ja kaitstud. See vastutus on suurem võib-olla kui mõnel teisel inglise kiriku turvalisuse ja kaitseprogrammist, seif, koording, räägime Tallinna püha vaimu, koguduse vaimulike teha Krafti ja Gustav piiriga. Saates teeme usundiloolase Ringo Ringveega jutuga nelipühi liikumisest ja sellest, mis neid iseloomustab, olgu seis keeltes, palvetamine, palve rändamine pikemalt hetke pärast. Seekordses kirikuelu saates räägime ka lastekaitsest väärkohtlemise ennetamisest. Ja minu vestluskaaslased on Tallinna püha vaimu koguduse õpetaja Gustav Piir ja õpetaja Eha Kraft, kes on ka koguduse turvalisuse ja kaitseülevaataja rollis. Nimelt Tallinna Püha Vaimu kogudus on üks väheseid, kui mitte päris ainus kogudus Eestis kes täiesti teadlikult tegeleb siis väärkohtlemise varajase avastamise ennetamisega olgu siis tegemist laste-noorte- või ka täiskasvanutega. Ja teil on kasutusel selline mõistena seiskaading, mida olete tõlkinud eesti keelde kui turvalisus ja kaitse või ka hoolekanne ja kaitse. Mis asi see seif, kaading, turvalisus ja kaitse, mida see endast kujutab? Gustav Piir. See kujutab ette, et kõik sündmused, mis toimuvad koguduses oleks avatud ja oleks ka kõigil, kes siin nendest osa võtavad ka turvaline, et ei pea kartma, et mingit ohtu võiks kas siis elule või psüühikale toimuda. Siin läbis meie tegevuse. Ma sain aru, et see programm on tegelikult ja see poliitika on pärit Suurbritanniast. Suurbritannia see tuleb tegelikult Inglismaa kiriku kaudu, kuna me oleme ka partner, kirikud ja meil on siin inglisekeelne jumalateenistus, endisele kogudus ja selle tõttu, et me oleme osa Inglismaa kirikust Euroopa piiskopkonnas. Me osaleme selles programmis ka meie koguduse kaudu, kuna meie kogudus on otseselt sellega seotud, et siis meie nõukoguga informeeritud sellest, mida meie teeme ja samuti kõik, kes meie tööga seotud on, kas mida ingliskeelses koguduses, vaid ka lastega, sest pean kav mitmest rahvusest lapsed ja ka siis ärkab niisugune koostöö ja selle tõttu oleme osa selle laiema programmiga, mis on kohendatud küll Inglismaa programmist, Euroopa oludele ja sill ka mängib rolli samuti eesti oma seadus, ka Eesti vabariigi seadused on siin täitsa arvestatavad. Mida siis täpsemalt tehakse selleks koguduse tasandil, et turvalisus oleks kõikidele tagatud ja et ka avastataks varajaselt võimalikke väärkohtlemise juhtumeid? Algame sellest peale, et kõik need inimesed meie majas, kellel on mingi kokkupuude lastega nii meie lasteaiahoidjad kui ka kõik need inimesed, kaasa arvatud vabatahtlikud, kes tegelevad näiteks pühapäevakoolis, nad on läbi käinud selle koolituse koolid, näitus on mitmeosaline, esimene etapp on selline läbi interneti veebipõhine. Teine etapp on selline, kus ollakse rühmana koos ja tuleb siis koolita koha peale. See annab meile kõigepealt sellise ülevaate. Me teame termineid, noh et me teame, millest me räägime. Ja see koolitus on küllaltki selline praktiline juhtumipõhine, kus võetakse lahti erinevaid selliseid juhtumeid, võib-olla nad on konstrueeritud juhtumid, et paremini seletada, et oskaks märgata. Kõigepealt alustame sellest Moskaks märgata ja siis me juba teaks, mis, mis edasi teha. Ja kõik koguduse töötegijad peaksid siis selle koolituse läbima. Jah, see on eeldus selleks, et nad saavad lastega tööd teha. Ma saan aru, et kontrollitakse ka tegelikult tausta. Tausta kontrollitakse ja sellega mitte ainult lastega, et kogudused, kus on tegevuses ka erivajadustega inimesed, vanurid, meil seda ei ole, aga suvel vees osa kogudustes on tihtipeale, kellel oma koolid, oma lasteaiad, oma hoolekande asutused, et see hõlmab väga laia, võiks öelda ampluaad. Ja selle tõttu on ka, et see, kes tööle võetakse tuleb teada täpselt, et kes teda soovitanud kesta on, mis haridusega ja mis tagapõhjaga. Et me tööandjana vastutame selle eest, et meie juures kõik, kes käivad läbi, oleks ka see tagamaa teada, et ei ole niisama tänavalt kohe võetud. Kas kogudus üldiselt on nagu teadlik sellest süsteemist, et et on sellise turvalisuse ja kaitseprogrammiga kogudus liitunud, et on inimesed koolitatud, ma saan aru, et on olemas ka kontaktisikud, kelle poole siis oma küsimuste või, või tähelepanekute muredega pöörduda. Ma ei saa öelda terve kogudus ulatuses, kas kõik teevad kindlasti teab meie nõukogu ja teavad ka näiteks pühapäevakoolis käivate laste vanemad. Nad teavad, et selline süsteem on olemas, et nad ei pea muretsema oma laste pärast. Ja tegelikult on ka meie poole pöördutud, kui, kui on midagi sellist kummastavat. Nad nagu märganud. Kuidas see olukord siis küsimuste puhul edasi läheb, et kes võimalikke olukordi lahendavad, arutavad? See sõltub konkreetsest situatsioonist, ma pean ütlema, et neid on praegult püha vaimu koguduse kontekstis on meid jumal hoidnud, neil ei ole olnud selliseid suuri probleeme. Meil oli üks, ma ei oska öelda juhtum, siis kus üks pühapäevakoolilaps natukene, mitte eriti vanusele sobivaid. Videod pani siis üles Tiktoki keskkonda, aga sõrme õnneks saime niimoodi, et me arutasime seda ja me saime selle lahendatud niimoodi, et me saime pöördutud lapsevanema poolest. Lapsevanem ei olnud sellest teadlik. Ja see lahenes niimoodi ära, et me ei pidanud kuskile kõrgemale kaugemale pöörduma. Põhiline selle süsteemi või Sevkaadingu hoolekandevõi turvalisuse kaitse mõte on selles, et varajaselt märgata olukordi ja kui midagi peaks juhtuma, loodetavasti ei juhtu, siis on võimalik adekvaatselt ka reageerida. Jah ja tegelikult me kõik, eksju, kes me töötame kirikusse, töötleme lastega, me kõik mõtleme niimoodi, et see on kuskil kaugel, et seda meil ei ole, aga, aga see võib tulla väga äkiliselt ja järsku võib lihtsalt koguduse vabatahtlike hulka tulla mõni inimene kellel on natukene naljakad huvid laste suhtesse, võib olla kasvõi see, et talle meeldib kangesti neid pildistada. Ta võib väita seda, et ta nii lapsemeelne, et tal lihtsalt meeldib lastega koos olla. Aga, aga noh, sellistes situatsioonides peab olema ettevaatlik, peab hakkama kontrollima, peab hakkama jälgima, sellepärast lapsi tuleb kaitsta. Aga sellist programmi teistes kogudustes Eestis ma ei ole kuulnud, et oleks, nagu ma siin alguses nimetasin. Otseses programm ei ole, aga ta haakub meil ka siin EELK-s, perekeskusega ja peretööga ja seal on ka spetsialistid ja pelga omal puuduses laiema riigisüsteemis esimesed, kelle poole sa pöördud sa oled, erinevaid asju võivad esile tulla, kui on vaja siis abi ja nõu ja me oleme ka kasutanud oma koosliikmeid, kes on ka haridussüsteemis ja anglikaani kirikufotograaf nõndanimetatud meeskond olemas keskelt Londonis, kelle poole saab pöörduda ja Soomes on ka partneri, kes on need meie, need koolitajad ja selle programmi super viisorid ja ka siis sealt edasi ka kõrgema taseme koolidelt korduskoolitused ja siis nõuandjad ja seal on, nad on ka teil on ka Eesti kohta andmebaas olemas, et mis on Eesti seadustes ettenähtud, kuidas meil siin andmete kontroll töötab, kuidas isiku delikaatseid andmeid ka tuleb ümber käia, neil on see andmebaas olemas, sest neil on oma poolt on jälle kontaktid politseisüsteemiga oma selle ekspertide komisjoni sees ja need on siis olnud ka kontaktis meie Politsei-Piirivalveametiga, siin käib mitmel tasandil koostöö aga meier võib-olla ainuke organisatsioon, kes seda teeb, siin on ka teised rahvusvahelist Orlaselt, kes sama printsiip, et nad jälgivad näiteks Rotary klubid, kellel on noorte ja noorsoovahetus seal samamoodi on samad küsimused ja see on mudil laiemal tasemel. Siin näiteks Eestis on meil koostöö siis oma partneriga Soomes. Aga On ka leidub skaudid gaidid. Et seda programmi teda ei ole mitte ainult kirikule võib-olla meie kontekstis, kuna meil kiriku sees, aga ka laiemas kontekstis täitsa olemas erinevatel rahvusvahelistel organisatsioonidel ja ka samuti meie haridussüsteemis. Kas see programm tähendab ka siis seda, et et koguduse koolitatud töötegijate pilk on avaramalt ka näiteks koguduse liikmete peal ja nende perekondade peal, et me ei räägi üksnes siin sellest, mis toimub koguduseseinte vahel, et siin oleks turvaline või koguduse lastehoius või noortetööringis või lastetööringis pühapäevakoolis vaid et tekibki oskus märgata seda, mis toimub noh, ütleme aktiivsemate koguduse liikmete eludes. Ma ei oska seda nüüd täpselt kommenteerida, sellepärast et ma ei, me ei ole, me ei ole sellel teemal veel täpselt rääkinud niimoodi, aga ma kindlasti arvan seda, et, et kui ma olen saanud mingis vallas koolituse ja, ja siis loomulikult ma oskan märgata asju. Mulle jäävad nad silma, mulle jäävad nad kõrva sellepärast et mul on sellest räägitud, mida on õpetatud, mind on koolitatud, muidu ma võib-olla tõesti nagu noh ei oskaks nagu täpselt niimoodi tähelepanu pöörata, nii et ma arvan, et kõikide nende inimeste jaoks, kes need koolitused on läbi käinud, on see olnud kasuks. Kas seal on võimalik tuua ka mõningaid näiteid, et mis on need sellised ohumärgid või punased tuled, mis hakkavad põlema ühe koolitatud inimese silmis? Missuguseid näiteid võib tuua, et, et kus tegelikult märgatakse võimalikku väärkohtlemist? Või neid on väga palju, neid on erinevaid, kui me noh, kõige rangemad asjad, mis on lapsel sinikad, erinevas vanuses sinikad, noh ütleme niimoodi, jah, lapsed komistada, kukkuda väike laps on selline üks mingi arm, mis paraneb ära, aga kui me näeme, Ta on nagu üks sinikas juba kollakas ja teine värske jaagu pidevalt üks laps kukub ja kukub ja kukub ja kuskilt on jälle katki, siis see on kindlasti üks selline märk, mida peaks hakkama uurima. Samamoodi selline allasurutud. Või noh, lapsel selline hästi järsk meeleolu muutus või laps, kes käis koguja ilusasti võttis osa mingite ringide tööst ja järsku ta täiesti moodi kaob pildilt ilma mingi sellise põhjuseta pere ole ära kolinud, aga järsku ta enam ei saa osaleda, peaks jällegi vaatama, et mis nüüd juhtub. Mis, mis mured on seal perele, et miks, miks laps enam osaleda ei saa. Noh, kui me räägime nüüd selle poole pealt, et need täiskasvanud inimesed, kes tulevad siis jah, selline natukene üle ülepingutatud huvil. Kindlasti fotografeerimine, see on, see on üks selline ma selles mõttes räägin ühest väga konkreetsest situatsioonist, mis oli päris tükk aega tagasi Tallinna Peetelis, kus vabatahtlike rühma tuli üks meesterahvas ja temal oli kogu fotoaparaat kaasas ja, ja see, mille alusel me hakkasime uurima, oligi sama fotografeerimine ja pärast tuli välja, et on inimene, kes on pedofiiliakahtlusega käinud vastavates instantsides, uurimisel küll ütles, et tema kunagi üle piiri ei ole läinud ja samamoodi väitis ka seda, et ta on mingit haigust lapses põdenud ja sellepärast on ta nii lapsemeelne, tema suudab suheldanud lastega, aga me ikkagi inimesel ütlema, et sa võid kena inimene olla, aga, aga siia sa ei tule. Et siin on see piir, kus sina üle tulla ei tohi, et me seda enam, et kirikul on nii suur vastutus. Sest need lapsed, kes tulevad kiriku juurde, lapsevanemad, kes saadavad lapsed siia, nad ikka mõtled selle peale, et kirik peaks olema see koht, kus mu laps on hoitud ja kaitstud. See vastutus on suurem, võib-olla kui mõnel teisel lastega tegeval organisatsioonil. Aga kui me räägime nüüd täiskasvanutest, et mida täiskasvanute puhul peaks ka samamoodi märkama, sest et see programmi ei hõlma nagu nimetatud ainult lapsi noori, vaid tegelikult ka täiskasvanud ja, ja vanemaid inimesi just eriti. Vanemate inimeste puhul tihti ogad tuleb esile selliseid, kus tuleb märgata, et kas on inimese elus midagi muutunud elurütmis ta on võib-olla aktiivne, äkki kaob ära, miks kaob ära, kas ei saa enam kodunt välja või on seal mingi muu sündmus või ka elukeskkonda vahetanud ja siis ka märgata, kuidas tal seal siis selle oma uues keskkonnas sisse elanud, et kas on probleeme või mitte ja samuti asutustega Need inimesed, kes asutustes on need sama nagu lastega, et kas oled märganud Ratasel midagi käitumises muidugi, seal on oma veel ka koolituse selles seoses, kus dementsusega ja nõnda edasi, aga sellel teine teema aga just inimeste puhul, et kas nad on, läidab mingid häiritud mingist asjast, et kas on ka visuaalselt teha, midagi ei ole. Või samamoodi täis kantslereid, kas pere kuidagi teda ei saa, tekib järjest sinikaid. Ja hoolekandeasutusi öeldakse, et need on ka ühed sellised kohad, kus tuleb tähelepanu pöörata ennekõike just nende hooldatavate heaolule ja, ja nende suhtes. Ja seal ka hoolekandeasutuse ongi just ja seal on muidugi Paju laiem küsimuse hoolekandeasutus esitab väga erinevaid ja loodetavasti seal on ka seal mõtte seal kui kirikuasutused, seal seesama koolitus, võtame nüüd muidugi siin on juba Eesti kontekst on natuke teine, aga et Inglismaa kontekstis on seal, kus on kirikuasutustes samamoodi pesunavikus, vot seal abilised vabatahtlikud. Sama koolitusega on tegemist. Kuidas on sellise kristliku andestusega ja halastusega, et kui me räägime ikkagi sellises väärkohtlemise kontekstis, siis kas andestust võib nimetada argumendiks, et, et mõni küsimus probleem maha vaikida? Ei ole seal sellist, ta andestuse taha saab peita, andestuse käib kaasas ka, et on ülestunnistamine, heastamine, kui on võimalik ja üksindusest loobumine. Et seal on palju komplitseeritum küsimus, kui andestuse tõstetakse esile, siis peab vaatama, mis seal taga on ja sinna juurde tulevad hoopis ka teised komponendid. Üks osa ka seal koolitusest olnud, mida teha inimestega, kes on niimoodi rehabiliteerimisega ja kuidas jälle taasintegreerida inimeste kooselu arvestada sellega teatud piirangud võivad seotud olla, võiks öelda samaga. Nende hiidudega sarnast koolitust tehakse neile, kellel on kas alkoholiprobleemid või narkootikumide probleemid ja kui nad tagasi tulevad oma raviprogrammid, kuidas nad jälle oma keskkonda siis, kui nad saavad, et kuidas nad oma keskkonna jälle sisse tulevad. Et analoogseid asju on selles koolituse programmis kahja anga säält üle võetud. Aga andetuse isa lihtsalt kasutada kui kardinad, mis varjab kõiki. Noh, kui me ei tunnista ja tunnistan, vale sõna, aga kui me ei tule sellele inimesele appi, siis me tegelikult teeme talle kaks korda haiget. Ta on saanud kannatada ja siis ta saab uuesti kannatada, sest me baroksed nagu, ütleme seda, et see sinu probleem ei vääri mingit nagu tähelepanu ja midagi ei ole sinuga juhtunud, et saan sellele inimesele, kes on meil kannataja rollis topeltkaristus ja seda ta kindlasti ei ole ära teeninud. Te olete läbinud selle turvalisuse kaitsekoolitused mitme aasta vältel juba, et mis saab edasi, et kuidasmoodi, seda teadmist ja oskusteavet edasi, kas siis värskendatakse, kas see on selline pidev protsess? Praeguse ootabiilse värskeldamis protsess ees, natukese aeglustunud, see oleks pidanud olema kevadel, koroonaperiood oli, kus oleks olnud jälle grupitöö, aga seda nüüd ka ümber kohandatakse. Meil seisab ees uuesti nõndanimetatud akrediteerimine, et me oleme kolmanda etapi peale praegust liikumas ja koolitatele veel omaette programm et koolitada samamoodi koolitatud ja akrediteeritud ja siis selle Euroopa pihku, kuna pood on nad, siis katsutakse, saadad regionaalselt, oleks olemas kõrgema taseme koolitajad olemas. No ma loodan, et teised kogudused võtavad õppust teist Tallinna Püha Vaimu kogudusest, mis tänu inglise kirikule siis kasutab seda seif kaadingu, turvalisuse ja kaitseprogrammi. Aitäh teile selle intervjuu eest, Tallinna püha vaimu, koguduse õpetaja Gustav Piir ja õpetaja Eha Kraft kes on ka koguduse turvalisuse ja kaitseülevaataja rollis. Kirikuelu lisainfot turvalisuse ja kaitseprogrammi kohta inglise kirikus saab lugeda kodulehelt Church of England punkt OMG menüüst seeskaading. Kirikuelu saates jätkame nüüd hoopis teisel teemal ja Me räägime erinevatest kristlikest uskondadest. Ja nendest uskondadest, mida me tunneme, teame, oleme kuulnud võib-olla ka kõik täpselt ei tea, et mida üks või teine usuliikumine olulisemaks peab või, või kust nad pärit. Ja minu vestluskaaslane on usuteadlane Ringo ringvee. Me alustame Nelipühi lastest, mille poolest nad erinevad luterlaste katoliiklaste eest ja kust nad alguse on saanud. Alustame võib-olla päris algusest, et esimesed teated nii-öelda Nelipühi lastest Esimesed teated neli püüdlastest, no see sõltub sellest, kas me vaatame maailma mastaabis või eesti mastaabis. Kui me vaatame nii-öelda rahvusvahelises pildis, siis me räägime 20. sajandi algusest ja tegelikult ka Eesti puhul et nelipühi ideed on iseenesest väga kiiresti liikunud. Napp kui me räägime Nelipühi algusest maailmas, siis tavaliselt ju nii-öelda uued liikumised sünnivad millestki ja ka nelipühi liikumine, et need juured on tegelikult metodisti kirikus räägitakse vaimulik paramist ja tema usulistest kogemustest, mille tõttu nelipühi liikumine Ameerika Ühendriikides sündis. Mis võib-olla Nelipühi liikumise puhul on huvitav on see, et nii nagu kristlus oli algselt linnades levinud usk, ei, samamoodi ka nelipühi ilus on nii-öelda linnas sündinud uues kontekstis. Ja Eestisse ta jõudis, kuidas ma ütlen siis proto neli pühilastest või mõned aastad pärast seda, kui Ameerika ühendriikides liikumine alguse sai mis neli pühiluses erilist, on see viide nelipühi imele, ehk siis teisisõnu Nelipühi sündmusele kristliku kiriku ajaloos, kus jüngrid hakkasid kõnelema, kui püha vaim tuli neile peale ja nad hakkasid kõnelema keeltes. Et need on need püha vaimu armuannid, mis Nelipühi liikumises on alati olulised olnud, olgu seis keeltes, palvetamine, palve abil, tervendamine ja muu selline. Mis asi see keeltes kõnelemine või glossolaaliat siis õigupoolest on, kuidas seda tänapäeval mõistetakse, mida Nelipühi? Kogudustes siis praktiseeritakse seda nagu väga keeruline, keeruline kirjeldada, tähendab inimesele, kes ei ole seda ise kunagi kuulnud et me võime rääkida inglite keelest, see nelipühi sündmus iseenesest ja kui me vaatame nagu apostlite tegude raamatus ja siis tavaliselt eeldatakse, et nad kõnelesid olemasolevaid keeli. Kui me vaatame keeltes palvetamise või keeltes kõnelemise peale, siis sageli on see nii-öelda tundmatu keel. Eeldatakse mõnikord ka seda, et on tõlgid, kes siis tõlgendavad seda inimestele, et mida, mida keeltes räägitakse. Mehed, et see on selline spetsiifiline nähtus, mis on nelipühi kirikus või Nelipühi liikumises on vist õigem öelda, sündinud aga näiteks mina esimest korda keeltes palvetamise kuulsin hoopis Soomes luterlikus kirikus, et paljud sellised nähtused, mis nelipühi liikumises on sündinud, on levinud ka palju laiemalt. Et see on üks eripära, noh, seesama kas või Palvabil tervendamine, et me kohtame seda paljudes erinevates traditsioonides tänapäeval ja kindlasti ka nelipühi liikumine on oma aja jooksul teinud läbi erinevaid muutusi. Et kui me räägime siin 1906. aastal alguse saanud asuusa tänavanii-öelda ärkamisest Ameerika Ühendriikides, siis me räägime samal ajal uuest karismaatilise kristluse lainest, mis 1900 neljakümnendatel viiekümnendatel Ameerika Ühendriikides sündis. Et see on väga lai ja mitmekesine usuliikumine. Ma läheks tagasi siiski piibli sündmuste juurde, kui me räägime Nelipühi lastest ja sellest nelipüha sündmusest siis milline on see piibellik alus, mis seal toimus ja kuidas seda ajalooliselt seni on ikkagi tõlgendatud ja, ja mismoodi neli pühilased seda. Tõlgendast esimesest neli pühist on juttu uues testamendi apostlite tegude raamatu teises peatükis kus räägitakse sellest, kuidas nelipühi päev kätte tuli ja siis kuidas taevad avanesid. Ta sündis äkitselt kohin ja nagu oleks tuul puhunud, ehk teisisõnu, me võime öelda, nagu tuli püha vaim nende peale. Ja jüngreid olid seal siis koos, sealt tuleb ka nende peade kohal tavaliselt kujutatakse nelipühi sündmust, on tulekeeled ja noh, tuleleek on ju tegelikult ka püha vaimu üks sümbolitest. Ja siis need inimesed, nii nagu apostlite tegude raamatus öeldakse. Nad said täis püha Vaimu ja hakkasid rääkima teisi keeli. Nõnda nagu vaim neile rääkida andis. Ja sealt tuleb siis arusaam pühast vaimust inspireeritud kõnest mis kõlab ka nii nagu glossolaaliat seda kasutatakse, seda mõistet keeltes kõnelemine. Ja siis nad neid erinevaid keeli erinevaid keeli kõnelesid. Ja variant on seda tõlgendada ka nõnda, et lihtsalt need jüngrid hakkasid rääkima ümberkaudseid keeli ja noh, nii-öelda järsku sai selgeks inimesele kas inglise või soome või vene keel, kui me toome tänapäevasem Paralleelis jah, põhimõtteliselt nii on seda tõlgendatud, aga siis me jõuame ka selle juurde, et räägitakse nii-öelda inglite keeles ehk teisisõnu, selles keeles, millest ütleme, tavapärases olukorras inimene aru ei saa. Ja nii nagu kõikide äratusliikumiste puhul kristlike äratusliikumiste puhul samamoodi ka neli pühis on oluline see isiklikule usule ärkamine ehk nii-öelda ärkamis või, või teise sünnikogemus või nii-öelda uuestisünnikogemus, vaimulik uuestisünnikogemus. Et need on vast sellised olulised seigad. Ja sissetervendamine palve kaudu, et seda siis ka praktiseeritakse, ja kui inimesel on mingi haigus, siis just nimelt palvetatakse ja usutakse, et see palve tõepoolest toimib. Just nimelt, et palve abil usutakse, et inimesi on võimalik tervendada väga erinevatest haigustest ja noh, kui me räägime Nelipühi liikumisest nagu laialdaselt tegelikult nelipühi liikumine oleks väga selline lai ja mitmekesine nähtus. Et räägitakse mõnikord ka nii-öelda vanadest Nelipühi lastest, kelle puhul see keeltes rääkimine võib-olla ei ole kõige olulisem või ka tervendamine ei ole kõige olulisem ja siis me räägime karismaatilisest, kristlusest, mis tegelikult võikski öelda, et on selline noh, ma ei taha öelda, evolutsiooni käigus, aga uuenemisliikumine Nelipühi liikumise sees Eestis. Meid Nelipühi kogudusi ühed kuuluvad Eesti Kristliku Nelipühi kiriku koosseisu mis on suhteliselt uus kiriklik struktuur ja siis on olemas jällegi needsamad Vanemad Nelipühi kogudused täpselt niimoodi sellepärast et kui me räägime ka Eesti nelipühi liikumise, siis mitte nelipühi kiriku, vaid nelipühi liikumise ajaloost siis me jõuame 20. sajandi algusesse. Me räägime mingis mõttes ka nii-öelda mõnikord kasutatakse sellist mõistet nagu proto neli pühilased või noh, tähendab, et kas see on nagu päris Nelipühi liikumine, piss Ameerika ühendriikidest alguse sai või on tegemist nii-öelda Saksamaalt alguse saanud sellise karismaatilise ma liikumisega ja Eestis esimene nelipühi kogudus, et kui me räägime, see päris alguses, me räägime 1907.-st aastast, arvatakse, et siin tulebki see huvitav moment, et see liikumine ärkab või sünnib 1906 Ameerika Ühendriikides ja sarnased liikumised siis juba sünnivad mõned aastad hiljem tegelikult nagu väga kiiresti tänapäeva maailmas ei ole midagi imelikku. Aga kui me mõtleme rohkem kui 100 aastat tagasi, siis teda võib nagu pidada pidada üllatavaks. Et esimesed neli pühilased tegutsesid Eestis juba 1907. aastal. Nii nagu paljude usuliikumiste puhul või väikeste usuliikumiste puhul on nende algusaja kohta sageli see informatsioon väga napp. Et me suurt midagi ei tea. Peale selle, et inimesed käisid koos, tuli Soomest misjonäre liikumine levis kõigepealt Narvas selline soomlane nagu Pekka hakk, Räikkönen olevat seal tegutsenud, et need on kõik sellised üksikud tegelikult nagu üksikud fragmendid. Aga sellise organiseerituma vormi sai neli püsiliikumine Eestis 1922. aastal, kui esimene kogudus rajati ja vaatame ka nagu tänast pilti, tee siis ühelt poolt tõesti Eesti kristlik Nelipühi Kirik on suhteliselt või tähendab suhteliselt uus on ka võib-olla vale, kui me räägime siin 90.-te aastate algusest, see on juba aastakümnete tagune tähtsus, aga üks kõige vanemaid siiani tegutsevaid võiks ka öelda. Nagu suhteliselt järjepidevalt tegutsev on Tallinnas tegutsev eelmi kogudus Eli nelipühi kogudus mis asub seal Tatari tänava otsas oma ajaloolises majas. Selline roheline, roheline maja Tatari ja Veerenni tänava nurgal. Et see on nii-öelda see algus ja huvitav on ka see, et kui nõukogude perioodil neli püsilus kui selline nii-öelda likvideeriti ametlikus ütleme siis nagu, nagu ametlikult nelipühi kogudus ei eksisteerinud, see oli kas põrandal või, või neid ühendati või nad ühinesid siis näiteks statisti kogudustega siis kui oli võimalus jälle uuesti iseseisvalt tegutsema hakata, siis mitmed sellised nelipühi kirikud alustasid uuesti oma tegevust ja kui me räägime ka Eesti Kristliku Nelipühi kirikust, siis tegelikult juba 80.-te aastate lõpus sooviti luua Eesti Nelipühi kirikut. See on olnud kogu aeg tegelikult nagu 20. sajandi algusest peale. See on Eesti usuelus kogu kuidagi olemas olnud kas täiesti iseseisvalt või siis mõne muu usuliikumise. Ma ei tahaks öelda nagu kaitsva tiiva all aga, aga varjatumal moel, kui me räägime siin nõukogude perioodist näiteks ja noh, samamoodi ka, kui me vaatame Eesti vabariigile 1900 kolmekümnendatel aastatel. Relibisi kogudustel on sageli olnud iseloomulik selline iseseisev tegutsemine, tähendab et nad on iseseisvad kogudused, et nad ei kuulu kusagile. Aga kolmekümnendatel aastatel püüti usuelu unifitseerida nii-öelda muuta. Ta vaid kõik üksikkogudus ei ole kõik koguneksid mingitesse liitudesse ja noh, see mõjutas omakorda ka nelipühi liikumist. Seal tekkisid seosed evangeeliumi kristlastega patistidega, et kuidas nagu kuidas, kuidas jätkata aga heeliumi kogudus Tallinnas see on nagu nähtus, et kuidas selline identiteet, nimi, maja ja nii edasi suudetakse uuesti iseseisvale elule tuua siis, kui selleks on olemas võimalused. Jumalateenistuse vormi poolest neli pühilased üldiselt kasutavad sellist tänapäeva kristlikku muusikat ja on selle viljelejad. Teenistus ise on suhteliselt hoogne ja kaasaegne. Ja teenistus on suhteliselt hoogne ja kaasaegne ja ka nagu muusikaliselt, et isegi kui me räägime siin näiteks nahwaini Ardi liikumisest ja, ja hill song ja kõik need muud, kus väga aktiivselt kasutab võtakse muusikat, nendel kõikidel on seos Nelipühi liikumisega, nad on sealt mingil põhjusel kas siis natukene hargnenud või leidnud nagu sellise oma. Kuidas ma ütlen oma rõhuasetuse, aga nad on Aktiivse, nad on muusikaliselt aktiivsed. Võib öelda, et jumalateenistus on hooge, räägime ülistamis teenistusest ja, ja, ja kõigest muust taolisest, mis nelipühi liikumisel ka, kui vaadata nagu seda emotsionaalsemat poolt, et see on nii-öelda emotsionaalsem kui õigeusu kirikus kindlasti emotsionaalsem, kui luterlikus katoliku ja paljudes muudes sellistes suuremates või vanemates kirikutes siis võib-olla seal mängib ka oma rolli see, kus see sündinud on, tähendab et ta on sündinud linnakeskkonnas, kus inimesed on kammitsetumad tahes või tahtmatult ka emotsionaalsel kammitsetumad, et see on see koht, kus nii-öelda püha vaim võib selle peale tulla ja sa võidelda ennast emotsionaalselt nii-öelda välja elada. Aitäh selle ülevaate eest Ringo ringvee usuteadlane. Kirikuelu enne saate lõppu tutvustame veel meie kaasaja kristlikku muusikat ja stuudios on Hannes Hermaküla kolleeg televisiooni poolelt, kes on ka kristliku muusikahuviline, keda sa meile täna enne saate lõppu tutvustad ja kelle muusikat me saame ka kuulata. Oo, see mees on fill keegi ja see on üks vaieldamatu minu lemmikuid ja ta on ka nii-öelda üks kristliku muusika alussambaid ja selliseid järjepidajaid mehi, kes on aastaid olnud nimelt siis Ameerikast pärit kitarrist, kes alustas muusikaga juba teismelise eas kuuekümnendatel aastatel ehk rohkem kui pool sajandit tagasi. Ja selle aja jooksul on siis temast saanud üks maailma parimaid kitarrist teda korduvalt hääletatud kitarr, pleier mägesin lugejate poolt kolme maailma tippakustilise kitarristi hulka, mis puudutab muusikute keeles eelkõige inglise tael ehk siis võib-olla sõrmitsemist. Ja ta on rohkem kui 50 albumit välja andnud ja paljudele albumitele olnud ka kaastegev oma bändiga klaas haab, jõudis ta siis 70. aastal esimese albumini ja see salvestati muideks New Yorgis Jimmy Hendrixit Electric leidi stuudios. Natuke enne seda oli Filgigi elus tume periood, kus ta nagu tol korral tavaks, kasuta sellest teedelt oma loovust justkui suurendada. Ise ta ütleb, et see oli kohutav jama pilves salvestusi kuulates ei mänginud ta üldsegi nii hästi kui, kui kain olles. Ja sellest ajast muideks liikvele minna ka üks huvitav kõlakas, mida mina juba nõukogude ajal siin Eestis kuulsin selle muusika kohta. Nimelt olla Filgigises oma keskmise sõrme maha raiunud narkouimas, öeldes, et ta mängib nelja sõrmega paremini kui Jimi Hendrix, viie sõrmega. See kõlakas muidugi ei vasta tõele. Aga tõsi on tõesti see, et maailma ühel tippkitarristi parema käe keskmine sõrm on poole lühem, see ongi puudu ja, ja juhtus hoopis selline asjata, ronis väikese poisina kodufarmis veepumba otsa, mis murdus lahti ja kukkus alla lõikast alguses pool sõrme otsast ära. Tal tõesti on neli ja pool sõrmedes paremal käel, millega kitarri mängib. Ja 70. aastal siis sõbrapäeval sattus tema ema autoõnnetusse, mille tagajärjel naine suri. Nädal hiljem juhtis Philly kigi näitlejas tõdema venna jumala juurde ja sellest ajast ongi mees siis oma loomingu loojale pühendanud. Ja muidugi noh, tohutult raskem üldse mingisugust valikut teha, kui sa kujutad ette, et mees on välja andnud 50 albumit, esimesi kuulsin mina nõukogude ajal juba nii-öelda põrandaalusest kogudusest smuugeldajate siia sisse aga mina tegin valiku, siis tema stiilid on akustilisest meditatiivset, instrumentaalmuusikast, Tšassist vangist folgist kuni pluus rokini välja. Võib-olla see see niisugune akustiline kitarri bluus, rokka, minu lemmikud siis tema puhul isegi öelda, tegelikult on tal kõik väga vägev. Ja just sellest viimasest stiilist siis ma valisingi tänase pala. Selle nimi on Tound pääsmi pae, mis on pärit 93. aasta albumilt. Kuimpson end, Blu. Ja laul räägib sotsiaalsest ebavõrdsusest. Ta räägib sellest, kuidas osa maailmast kannatab viletsust ja nälga. Kuidas meiega üritame ennast õigustada. Küsime endalt, et kas see ongi minu ligimene ja me vaatame kõrvale ja läheme eemale. Aga päris armastusele on teine pale, et see ei mõista hukka ega küsi, miks see nii läks. Meie saame muuta vähemalt ühte elu, ära mine minust mööda, ära küsi, kuidas see kõik, nii läks ta hunt pääsmi pae. Sülg higist rääkis meile kristliku muusikahuviline Hannes Hermaküla. Mina Meelis Süld, tänan teid kuulamast ja kaasa mõtlemast. Kohtumiseni taas tuleval pühapäeval õhtul kell seitse, kui jumal lubab ja me elame rahuliku õhtu jätku.