Algab kirikuelu, saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust, head kuulajad. Tänases saates räägime kiriku ehitamisest Jõgevale. Loomulikult me jääme oma tegevusele raamidesse, aga sellised jah, koosoleku kontsertsaali ruumid muidugi rõhutan, et sei dubleeri ega konkureeri ega võistle mingilgi viisil olemasoleva kultuurimajaga. Teeme jutuga evangeeliumi kristlaste ja baptistide Koguduste Liidu ajaloost ning tänapäevasest kristlikust muusikast pikemalt alanud saates. Seekordses kirikuelu saates räägime Jõgeva luterliku kirikuehitusest ja vestluskaaslane on Georg klaase, kes on Jõgeva koguduse õpetaja. Tervist. Tervist. Kui kaugel on praegu Jõgeva kiriku uue kiriku ehitamine? Niisiis on valminud siis uue kirikutorn, vana veetorn, siis on saanud risti, on võetud tellingud ja tuuletõkked, kaitset, kiled maha, käivad korrastustööd ja lähematel päevadel peaks ka selguma, siis millal võimekesime jõuda siis torni avamise ürituseni? Kui kõik läheb plaanipäraselt, ilma takistusteta ehk kuu aja pärast, aga ärme veel enne sündmustest ette rutata. Aga jah, hetkeseisuga torn on valmis, lihtsalt mõned tehnilised asjad nüanssidel viimistletakse, lihvitakse, vaadatakse veel üle ja et siis oleks siis ka turvaline, ohutu ja võiksime ka sisust sellel avamispäeval siis ta kenasti ka külalistele huvilistele soovijatele ja teistele koguduseliikmetele tutvumiseks külastusteks avada. Võiks rääkida selle kiriku ehitamise loost ka et see on siis vana veetorn, mis on praegu restaureeritud kiriku tornina sinna juurde, eks ole, on plaanis ehitada ka kirik ja see krunt, eks ole, on kuulunud enne teist maailmasõda kirikule. Just täpselt nii, et selle, nagu öeldud, siis on, ongi pikem eellugu juba omal ajal siis on teada, kindlasti on kinkinud siis 1937. aastal siis talunik Johan riives selle maatüki kogudusele juba toonase eesmärgiga hakata sinna ehitama kirikut. Teadaolevalt muidugi seda perioodi, mis minu teada olemist mööda ei ole nüüd väga palju uuritud, kuigi see oleks põnev ka uurimise kohta, et millised mõtted ja meelsust ja kuidas selle just eelkõige kogudusliku elu suhtes oli. Et ka selle kiriku ehitamiseni juba siis hakati jõudma. Et isegi on jah, siin 38 ja, ja siis on, on ka tõendatud, et noh, hinnangust jah, muidugi kaugest ajast rääkides, et eks me peame arvestama teatud tõenäosustega, et või et kas need kõik on nii väga täpne, kuidas nüüd allikates on, aga enam-vähem nii sinnakanti ta on, võib-olla väiksem loksub, et ka juba olid toona materjalid kohale toodud, et tegemaks töödega algust, aga, aga siis nagu teame, läks jah, ajalugu paraku küll teist rada pidi ja ja, ja nüüd see nimetatud vedur on siis seal vahepeal sel perioodil kerkis nõukogude ajal, aga, ja siis kui nüüd need mõtted siis taas sinnapoole liikuma hakkasid ja need nagu reaalsuseks saama järk-järgult, nagu me ka täna siis näeme, et just siis otsustati ära just arhitektuurilist lahendust kasutada ära, kes olemas oled siis vedur et mitte seda maha tõmmata ja noh, eks saab ka nii toimida, aga, aga ikkagi parem lahendusena, kasutades ära ja sellise lahendusena siis. Ja just, eks neid mõtteid ole olnud ka siin, et kui, kui saadi see maatükk, siis tagasi vastavalt omandireformile, et on, on juba siis neid mõtteid kah õhus olnud, aga erinevatel aegadel on, on ta nagu ikkagi siis veninud või pigem viibinud. Kuni siin jah, lähen ma võib-olla paari aasta jooksul, kus need asjad hakkasid siis nagu jõudsamalt edenema. Nii et ühtlasi loodan ka, et siis saaks ka, kui jumal kõik edeneb, et ühel päeval ka see ilus mõte ja võib-olla selline nii-öelda väikene ehk võlg või tänuvõlg ka, mis senimaani täitmata siis ka lõpule viidud ja täidetud, et oleks ka selline selline kena kena võimalus nendele inimestele siis ka nagu olen rõhutanud siin mõningates intervjuudes, et ikkagi oleks koht, kuhu, kui tunneme ka need inimesed hinges vajadustest, et küsimus siis ka, et kas neil on olemas koht, kuhu, kuhu nad saavad kokku tulla. Sellisel juhul oleks ta siis kenasti olemas, selle võimul teoks. Veel selle teise maailmasõjaeelse aja kohta, et kas on ka mingisugused kiriku ehituse projektid säilinud kas on teada, missugust hoonet kunagi taheti teha sinna teadaolevalt? Ei ole, ei ole hetkel säilinud, et lihtsalt kui nüüd mingeid andmeid ilmneb, siis sellele kindlasti lahkelt ka valgust heidan, hetkeseisuga täpseid materjali sellest säilinud ei ole. Et siin ka veel muidugi mõne täpsustusena muidugi muuhulgas tahaks ka ära nimetada. Siin andsin intervjuu ühtlasi ka Tartu Postimehe lehele. Et küll jah, ma ei mõelnud nii väljenduda, aga et täpsuse huvides, et mainisin ära, et siis ka seda väliala kiriku parki kavandatavad, et on ka plaanis kasutada väliüritusteks, aga siis nimetasin ära või ajakirjanik tõlgendas, et kirikusse ehitatakse kolumpaarium. Tegelikult mul jah, vabandan, jäi sõnaselgelt välja ütlemata kiriku juures olevale pargialale, siis täpsemini on eraldatud selline ruum või siis sein, et ta jääb ikkagi väliala peale. Kuna jah, vabandan ei öelnud selgelt välja, siis tegi ajakirjanik ilmselt automaatselt järeldused analoogselt, nagu siis näiteks Tartu Pauluse või või seal mõnel muul näitab, et, et on siis nagu kirikus, aga jah, täpsustades, et ikka välialale. Aga mis kaalutlustel see veetorn ikkagi alles jääb, kas on kuidagi kaitse all on see väärtus omaette? Et tänu sellele veetornile on ju saanud see kirika mõnegi inimese silmis sellise kummalise sümboli võrdkujuks see torn? Jah, selles mõttes, et kindlasti muinsuskaitseliste objektidega või mingi kaitseks või, või mingeid muid selliseid märgilisi tähendusi tal ei, kindlasti ei ole, et seda, seda küll, et kui arhitektid ja siis konkursitööd ja see lahendus siis on on sellisena sellisena otsustatud, et olen muidugi teadlikult, et on, erinevaid arvamusi, on selles osas, selle kohta aga julgen oletada ja arvata ikkagi siiralt, et ootame rahulikult ka selle lõpptulemuse ära ja, ja vaatame siis, kuidas ta ütleme siis ka päriselus ikkagi sinna maastiku peale miljöösse võiks sellesse looduslikku keskkonda sellisena sobituda, et teadaolevalt maailmas isegi on mõned sellise, kas nad päris täpselt samasuguseid projekte, aga mõned midagi võib olla ligilähedast sel juhul, et aga taaskord, et ootame siis ära ja ja nagu öeldakse, ilu on vaataja silmis. Me oleme kuulnud seda, et riigieelarves on järgmisel aastal üks miljon eurot eraldatud siis ka kiriku ehituse jaoks, nii et et kui torn on renoveeritud, siis ma saan aru, selle ümber ehitatakse ka siis kirikuhoone. Kas selle ühe miljoniga saab kiriku päris valmis? Jah, sellega on ette nähtud selle summa sisse mahuks igal juhul kenasti ära ja, ja sellest peaks igal juhul igal juhul piisama. Kuidas teil õnnestus valitsust veenda tegema sellist eriotsust just nimelt Jõgeva kiriku ehituse heaks? Mina kindlasti ei ole siin see õige inimene ega ilmselt ei saakski olla seda selliseid asju kommenteerimaks üldse. Omad positsioonid või siin selles õpetaja töös, et kindlasti olen üsna viimane kui mitte päris viimane inimene, kes seda võiks öelda või kommenteerida. Peapiiskop ei tea midagi, koguduse õpetajad ja midagi ja miljon tuleb kogudusele. Ega ei, ei ole mina ka ju kunagi nende läbirääkimiste juures viibinud või kui need läbirääkimised kusagil sellisena toimuvad, siis tõesti ei taaskord rõhutades viimast vastust, et ei ole mina kindlasti see inimene, kes oleks pädev mitte mingi nurga pealt ikkagi kommenteerima, niipalju, et tulles tagasi mõned mõttetud ikkagi, et loodame siis, et oleks nagu jätkub, et jõuaks nagu nimetatud juuakse projekt ühel päeval siis siis valmimiseni. Aga seda kiriku ehitust veab siis kas juhatus või sihtasutus moodustatud selleks. Sellega on jah, et on nõnda, et ikkagi koguduse juhatus eelkõige sihtasutuselt eraldi moodustatud ei ole. On olemas sihtotstarvet, milline konto siis selle jaoks loodud, kuhu siis laekuvad need vahendid, mis seal on aga mitte ainult ka siis need ütleme, eelarvelised vahendid või eraldised, vaid ka siis vabatahtlike kõigi teiste annetuste kogudused või, või ka kõigi teiste, kes on soovinud siis seda ehitust toetada. Võivad teha sõela jaoks annetuse. Mis puudutab seda uue kiriku ehitatava kirikufunktsiooni, siis mida see kogukonnakeskus või kogukonnakirik tähendab, milline kontseptsioon seal? Et siin ka tahaksin veel kord rõhutada, et olen olnud siin ka mõnede erinevad intervjuud, et siin nüüd oli eelmise aasta seisuga, tähendab kui räägitakse numbrisse 44, mida armastatakse neid esile tuua, kindlasti rõhutaksin siinkohal jah, et liikmete arv on kindlasti suurem, et võime hinnata seal noh, ikkagi sadadesse ja muidugi, eks on erinevaid põhjuseid ja muidugi seda liikmeskonda siin jah, alates asutamisest siin 90 üks-kaks, et mõningad muutused on toimunud, aga jah, et neid peaks nagu sellesse kinni jääma, ütlesin tulevikku suunatud projekt, täpselt siin jõuamegi just selle kogukonnakeskuse juurde, et kogukond, ka kirik peaksid jah, koos elama ja ikkagi hingama ja just nagu ma rõhutasin, ka tikrid olemas võimalused ka nendele, et et oleks olemas võimalus tulla, kui nad tunnevad inimesed, kes seda, seda vajadust ja kogukonnal mõttes ka, et just eelkõige siis jah, eakatele on selline kogunemiskohta samamoodi erinevatele teistele vanuserühmadele ütleme erinevas vanuses inimestele, noorematele lastele, väiksematel suurematel, et loomulikult me jääme oma tegevuse raamidesse, et midagi niinimetatud erakordselt ja seal ei, ei kavanda teha. Aga aga sellised jah, koosoleku kontsertsaali ruumid muidugi rõhutan, et sei dubleeri ega konkureeri ega võistle mingilgi viisil olemasoleva kultuurimajaga. Aga küll, aga selline lisavõimalus siis on, on, oleks selle sellel juhul ka olemas ja erivajadustega inimesed samamoodi kõik sellised sihtrühmad. Ja nagu siin on läbi käinud ka, et see elanikkond või laiemalt või lähema teeninduspiirkonda oleks siis jah, üle üle 5000 ja 1000 inimesed kõigele sellele juurde seda tehes mõeldud on ja sellele kõigele nendes tegevustes ka suunatud, sel juhul oleksid. Kaasaegsed lahendused võivad olla ju väga innovatiivsed, et kirikusaal ja spordisaal ühes või, või et kui laialt ja kui, kui avaralt seda kogukond on võimalik, siis sinna ehitatavasse kirikusse kaasata. Noh, ma arvan, et hakkame kusagilt peale minema, et ta on ikkagi üsna laialt, et samamoodi ka, et kui me teame, et ka ju näiteks isegi jõuluõhtul ju tinglikult või hinnanguliselt võib-olla isegi on ju pool kirikutes kevadeks võib-olla isegi pruugigi olla need liikmed ja samamoodi võiks, võiks siis näiteks laiendada ka seda, et küll siis loodame, et ka see uus asi tekitab ikkagi seda huvi ja kindlasti rõhutaks ära veel siinkohal selle turismiaspekti, mis mul jah, eelnevalt ei mainimata, et ka siis vaatetorn või siis kirikutorn, mis täidab siis ka vaatetorni ülesandeid, et oleks kindlasti plaanis lülitada teeliste kirikute projekti suveperioodil. Et ka mitte ainult ainult siis nagu kitsamas mõttes võiet muul ajal hoida sulatanud võimalikult palju kasutust ikkagi ikkagi leida ja, ja ma nüüd muidugi kuidas nüüd öeldakse innovaatilisust rääkides kui võiks niimoodi väljenduda, et kindlasti oleks energialahenduse osas või muust tehnilises mõttes kavandatav hoone selles mõttes innovatiivne? Jah, mis puudutab nüüd olemasolevad või noh kaasnevaid siis igapäevaseid erinevaid ülalpidamishooldus- ja kommunaal kaasnevaid kulusid, et need oleksid ikkagi võidud võimalikult suhteliselt miinimumini. Aga muidu jah, eriti midagi, millele midagi ekstravagantset nikli plaanis ei ole. Jumalateenistused kontserdid ja jah, ikka, et hakkame kusagilt minema ja eks siis aeg eluga näitab. Praegu käib siis kogudus koos kunagises lasteaias, mis on ümber kohandatud kirikuks. Mis sellest hoonest saab? Tõsi, jah, selle hoone siis kogudus ostis linnalt siis 1995. aastal ja hetkel jah, on tõsi, kõik koguduse elu on, on kenasti siia ära ära mahtunud. Esialgseid plaane veel, mis selle majaga teha tänase seisuga ei ole nagu meie armas rahvatarkus ütleb, et ei maksa vana kaevu enne siis maha tõmmata, kui uus täielikult valmis on, aga ka siis vaatame ära, kui selle aja peale, kuidas mõtled, arvamused, suunad ja, ja arengut selles osas on ning eks siis need otsused ka vastavalt sellele jällegi omakorda kujunema saavad või, või ei saa, kuidas soovite, kuidas võtta? Kui palju sellesse uude kirikusse saali peaks rahvast mahtuma? Hinnanguliselt numbrid on, on olnud läbi käinud, et kuskil 400 ringis ja millal kirik valmis saab? Siin kindlaid tärmineid jällegi ei tahaks maha märkida ka, aga, aga kui nagu me teame, et siin isegi torniga oli torni avamise puhul oli ka seesama asi. Plaanisime justkui esialgu, 27.-ks septembriks, aga ikkagi tehniliste mõningate nüansside keerukust ilmselt ei, ei jõudnud paraku lihtsalt varem ja ega tänagi, nagu ma alguses mainisin, ei ole, ei ole veel seda avamiskuupäeva paika veel hetkeseisuga pandud. Küll aga siis lähiajal loodame, aga jah, ja samamoodi selle põhihoonega ka, et kui kõik asjad ikkagi lähevad siis kavandatud rada mööda, siis kõige paremal juhul või ehk ideaalse stsenaariumi järgi. Ehk siis 21 aasta jõuluperioodil, kui läheb, aga veel kord ütlen, et ei tea, alati on jah, kogemused on näidanud, et asjad võtavad ikkagi natukene rohkem aega ja. Aga selle ühe miljoni sisse, kas mahub ära ka altar, kantsel pingistike orel? Sellest praegu on räägitud ikkagi konkreetselt ehitusest, põhihoone ehitusest, et inventari juurde imetamise hetkel ei, ei, ei puuduta. Aitäh selle ülevaate eest. Jõgeva koguduse õpetaja Georg klaase ja palju jõudu siis selles kiriku ehitamise töös. Kirikuelu. Võtsin ühendust rahvastikuministri Riina Solmaniga. Tervist. Tere. Me räägime Jõgeva kirikuehitusest. Millistel kaalutlustel on varasemalt riigieelarvest eraldatud rahasid selleks, et Jõgeva kirikut rajada ja nüüd siis tuleval aastal ka üks miljon eurot kiriku ehituseks? Ix nüüd see üks miljon eurot ja varasemad toetused, mis puudutavad siis Jõgevale kiriku rajamist alguses saanud ennekõike sellest, et Jõgeval ei ole Ombama kirikuhoonet ja seda projekti on tehtud rajada jutud, räägitud abi palutud aastaid. Ja nii nagu eelmisel aastal otsustati Sillamäe Narva Aleksandri kirikule raha eraldamise veidi alla miljoni, siis 844000 sai see rahaeraldise suurus paika. Viimko Jõgeva omal ajal käinud ja palunud riigilt abi ja, ja siis ka sel korral, kui on otsustatud kirikuhoone ehitada Jõgevale Neid valikuid on ju mitmeid, mille vahel otsustada oma prioriteedid ja kriteeriumid on muinsuskaitseametil, mille järgi restaureerimiseks vahendid eraldatakse. Aga siis on ka tõesti näiteid sellest, mismoodi eriotsusega eraldatakse ühe või teise kiriku jaoks valitsuse tasandil mingi teatud raha kas siis renoveerimiseks või ehitamiseks. Mis on need põhimõtted või mille järgi valitsus otsustab, et, et millist kogudust, millist kiriku ehitust just nimelt ühel või teisel aastal toetada. Eks neid kirikuid on toetatud erinevate koalitsioonide ajal ja kunagi, kui näiteks Tartu Pauluse kirik sai kümnemiljonilise toetused täiesti üles ehitada kirik, telefon juba aastaid nüüd eelmisel aastal, siis Narva Aleksandri kirik oli lihtsalt nii varisemisohtlikus olukorras. Nüüd Jõgeva puhul tuleb kindlasti eristada, see on taaskord valitsuse eriotsus see puudutas ennekõike seda, sinna ei rajata mitte niivõrd kirikuhooned kogukonnakeskust. Et see puudutab siis seda, et seal hakkavad koos käima erinevad sihtgrupid, puuetega inimesed, sinna tuleb perekeskus. Minu teada on salga juures juba oma, ise ei ole käinud, vaatamas, on seal ka siis p torn, mis on siis ümber kujundatav kirikutorniks, sinna tuleb vaateplatvorm, et temast tuleb ka tegelikult siis nii-öelda turismiobjekt, kus siis ka saab erinevaid tegevusi teostuda miks mitte näiteks ka kirikuhoonet, siis kasutada ka perekonnaseisutoiminguteks muudel tähtpäevadel, kui Jõgeval rahvas selle vastu huvi tunneb? Kas sarnaseid taotlusi on olnud teisi ka laual, ma mõtlen praegu kas või siin Tartu Maarja kirikule, kes on küsinud torni taastamiseks ka otse riigilt raha. Tartu Maarja kirik on tõepoolest küsinud tornitöödeks raha ja nendel on ka suur summa endale kui saadud, et teisi selliseid taotlusi nüüd ei ole. Minu ministeeriumis ei tulnud küll aga kindlasti kultuuriministeeriumisse läbi muinsuskaitse restaureerimistoetuse. Ma usun neid taotlusi väga suures summas, mida siis kõiki ka muinsuskaitseamet tegelikult rahuldada ei jõua. Et pühakodade seisukord ei ole hea ja remonti vajaksid väga paljud kirikuhooned, väärikad kirikuhooned aga igal aastal ühe hoone renoveerimiseks või ehitamiseks, ma arvan, niipalju peaks ka Eesti valitsus kaasa aitama. Aitäh nende kommentaaride eest. Riina Solman, rahvastikuminister. Me tutvustame kirikuelu saates ka usuliikumisi, mis Eestis tegutsevad, või on ka siis tegutsenud varasemal perioodil. Ja täna räägime evangeeliumi kristlaste ja baptistide Koguduste Liidust. Minu vestluskaaslane on kirikuloolane, Priit Rohtmets, tervist. Tere. Vaatan Eesti evangeeliumi kristlaste ja baptistide Koguduste Liidu kodulehte. Ja seal on kirjas, et koosneb liit 85-st kogudusest ja liikmeid on kokku 6513 möödunud aasta seisuga. Kas seda võib pidada suhteliselt märkimisväärseks usuliikumiseks? Eestis jah, ma arvan, et seda võib pidada suhteliselt märkimisväärseks ja suureks usuliikumiseks Eestis. Et kui me vaatame kirikuid ja koguduste liit, et siis evangeeliumi kristlaste ja baptistide Koguduste Liit paigutub seal suuruse järgi, ütleme, õigeusklik ja luterlaste järel kolmandale, neljandale kohale katoliiklasi on umbes sama palju Eestis kui siis evangeeliumi kristlaste baptistide Koguduste Liidu liikmeid. Nii et arvukust arvestades kindlasti on, on tegemist tähelepanuväärse ja, ja suurema usulikumisega Eestis, millel on ka muidugi oma oma rikas ajalugu. Just et mis on Eesti evangeeliumi kristlaste ja baptistide liidu lugu või selle usuliikumisel lugu ja neid lugusid ilmselt võib jällegi mitu rääkida. Ja tõepoolest neid lugusid on, on mitu, et see, see liikumine on tegelikult erinevatest äratusliikumistest, omaaegsetest äratusliikumistest kokku pandud. Ja nii on sündinud organisatsioon, mis siis tänasel päeval kannab, kannab seda evangeeliumi kristlaste baptistide, Koguduste Liidu nime. Aga kui me ajaloos tagasi läheme, siis me jõuame 1870.-tesse aastatesse. Kui, kui Eestis siis kinnitavad kanda sellised uued usulised äratusliikumised mille põhimõttest Nende hulka kuuluvad sellised lihtsad ja noh kirglikud või sellised usuliselt köitvad usulised praktikad nagu palvetamine, piibli lugemine ja, ja vahetu koguduse osadus teiste kristlastega. See on algusest peale olnud nendele äratusliikumistele omane ja saab see äratusliikumine siis alguse nõndanimetatud Läänemaa Läänemaa ärkamisest, kus siis 1800 seitsmekümnendatel aastatel saabusid, et Lääne-Eesti saartele Rootsist luterlikud misjonärid ja nende töö tulemusena siis usuelu hakkab elavnema. Ja, ja sellega me sellist Läänemaa ja üldse vaba kogudusliku liikumise algust Eestis ka üldiselt dateerime ja loeme. Kõigepealt saab ta siis alguse Vormsil ja Noarootsis, rannarootslaste seas, aga, aga 1800 kaheksakümnendatel aastatel levib ta siis juba ka eestlastes ka Hiiumaale, Lääne-Eestisse ja ka Pärnumaale. Ja see on selline esimene laine, võiks öelda. Siia lisandub nüüd teine laine, mis siis saab alguse nii-öelda ida poolt või pealinnast ehk siis, et 1879. aastal antakse Venemaal saksa baptistide liidule Vene tsaari poolt tegutsemisluba ja, ja siis selle Peterburi saksa baptisti koguduse jutlustaja Adam Reinhold šiive jõuab, siis jõuab siis oma tegemistega ka Eestisse ja asub tööle siis ka Lääne-Eestis, kõigepealt Haapsalus. Ja ristib siis seal 1884. aastal külmal veebruarikuu päeval kokku sattumuslikult, muuseas, 24. veebruaril Ungru jões siis esimesed baptistid. Nii et need on sellised kaks sellist tiiba võiks öelda, et selline esimene selline Läänemaa ärkamise tiib ja siis teine selline Peterburist lähtunud selline natukene kindlama korraga tiib ja need kaks tiiba siis võiks öelda, et täiendavad teineteist. Et nende selline vaimulaad on võib-olla pisut erinev. Üks on selline radikaalsem, teine on natukene mõõdukam esimese suunasele Läänemaa suuna moodustavad siis priilased, keda praegusel ajal leidub kõige rohkem võib-olla sellest vaimulaadist kantud kudusi Hiiumaal. Neid hüüti ka hüppajateks, kes siis peavad tähtsaks sellist emotsionaalset, sellisteks saatilist, usukogemust, ka keeltes rääkimist, üleloomulikku rõõmu, sellist käte plaksutamist ja muidugi laulu. Et et ka laul on, on tegelikult nii, nii siis priilaste kui ka baptistide jaoks väga tähtsaks osaks, aga kas nende nende vaimulaadis prilased kes on kõige emotsionaalsemad, laulavad vahest pool tundi või tunnikese, enne kui nad hakkavad jumalasõna kuulama. Ja samamoodi tegutsevad vabakoguduste juures juba algusest alates ka koorid ja ja nende omapäraks on võib-olla veel ka mandoliiniorkestrite ja, ja keelpilliorkestrite loomine koguduste juurde. Nii oli kui on ka praegu muusikatöö on tõepoolest jäänud kuni praeguseni väga-väga selliseks tähtsaks osaks vabakoguduste identiteedist. Nii et, et see on selline kandev ka tänapäeval noh, mis on nüüd muutunud, võrreldes toonase ajaga, on, on ilmselt see see ühiskondlik ja ka teiste uskondade suhtumine. Et vabakogudused tekivad ajal Mil valitsevaks valitsevateks kirikuteks on luteri ja õigeusu kirikud ja et nad hakkavad pühitsema ka omaette armulauda ehk siis püha õhtusöömaaega. Ja üsna algusest alates hakatakse tegelema ka ka laste ristimise küsimusega siis sellega tekitavad sellise suuremat sorti tormi. Et nad eralduvad oma isikliku usu otsuse põhjal siis luteri, kust või õigeusu kirikust. Ja nad otsustavad, et laste ristimisega nad ei tegele. Ehk nad siis tahavad toetuda ja toetuvadki sellisele parakristlikule arusaamale et see, kes tahab saada kristlaseks või jumala lapseks, peab, peab läbi tegema suuremat sorti sellise suure pöördumise, ta peab sellesse usku kõigepealt sisse kasvama. Ja, ja siis, kui see inimese vabatahtlik otsus sünnib alles siis saab temast temast koguduse liige. Sest seni oli ju oli ju kiriku liikmeks saamine ikkagi olnud nii-öelda perekondlik, sünnijärgne. Evangeeliumi kristlaste ja baptistide koguduste ühendatud liidus on ju siis kaks nimetust evangeeliumi kristlased ja ateistid. Me mainisime siin juba Gabriel asi, et, et kes on need evangeeliumi kristlased, kes on patistid ja siis me jõuame tagasi nende hiinlaste juurde ka veel. Ja tõepoolest, et nagu see nimigi ütleb, et sinna kuuluvad siis siis ka veel evangeeliumi kristlased ja õigupoolest ka neli pühilased teatud määral noh, kui nüüd oli juttu nendest purilastest ja baptistide ja nende nende tekkimisest, siis siis evangeeliumi kristlased on pisut hilisem. See liikumine tuleb eesti usulisele kaardile 1905. aasta revolutsiooni järel ja nemad alustavad tööd linnakeskkonnas, nad alustavad tööd Tallinnas levivad siis sealt muudesse Eesti paikadesse ja nemad on õigupoolest nii nagu need varasemadki liikumised vennastekoguduse taustaga. Ehk et nad on võrsunud sellest vennastekoguduse juurest, kus oldi harjunud usku kuulutama nii-öelda vahetult. Et usukuulutamise vabadus ja voli on kõigil kristlastel ja muuhulgas peegeldub see ka näiteks kõigi nende nende kiriklikus või, või, või koguduste arhitektuuris. Et kui me vaatame neid koguduste hooneid, siis nad on kõik sellised lihtsamad, sageli puidust hooned, varasemad meenutavad ka sellist, võib-olla sellist tõesti sellist vennastekogudusi, kuhu taluarhitektuuri uuemad muidugi on, on, on ka natukene moodsamad ja, ja päris uued, mõni neist meenutab ka tõepoolest päris kirikut. Aga, aga selline noh, selline lihtne laad on siiski neile neile omale. Neli pühilased on, on selle liiduga võib-olla kõige vähem või kõige lõdvemalt seotud, sest ka neli pühilased tegutsesid pikalt iseseisvana ja kus siis õigupoolest sünnib see nii-öelda ühendorganisatsioon? See tegelikult on olnud sellise kirikuloolise paradoksina riigivõimu poolt peale surutud ühinemine. Ehk ühinemistest küll küll räägiti juba 1900 kahekümnendatel kolmekümnendatel aastatel, aga tegelikult see, see ühinemine leidis aset 1945. aastal, et see on nii-öelda nõukogude võimu samm. Ja sellel sammul on muidugi konkreetne kirikupoliitiline põhjus, et neid usuliikumisi, mis on aktiivsed usklike kogukonnad kuidagimoodi koondada, et neid oleks lihtsam ohjata. Ja toona siis sümbioos nii-öelda või see ühinemine viidi läbi sellise riigivõimu survel, aga aga noh, muidugi aastakümnete jooksul tõepoolest need eri uskonnad siis õppisidki koos elama ja koos tegutsema. Noh, võib öelda, et nõukogude perioodil küll, kui näiteks vaadata seda liitumise aega et siis siis 1945. aastal on selles liidus selles moodustatud liidus Babtiste rohkem palju-palju rohkem üle 6000 kui teisi evangeeliumi kristlasi on seal üle 1404 pühilasi alla 1000 ja prii lasi ka seal 1500 kandis baptisti üle 6000 patiste üksi on, rohkem, on rohkem kui, kui ülejäänusid kokku ja ehkki võib-olla on ka kõlanud seisukohti, et just nimelt see baptistlik pool on on just nõukogude perioodil olnud domineeriv, siis, siis tänasel päeval küll selles liidus olevad kogudused ja ja pastorid väärtustavad, et neid erinevaid vaimulaadi ja on kogudusi, mis on rohkem nii-öelda priilikud või priiusklikud on kogudusi, mis on rohkem patistlikud sõltuvalt siis ka pastoritest ja, ja on ka segakogudusi nii-öelda kõige parem näide, ilmselt on Oleviste kogudus mis siis Tallinnas samamoodi tegelikult nõukogude võimu survel siis endine saksa kogudus, Oleviste kirik vanalinnas, mis oli jäänud noh, nii-öelda kasutuseta anti siis nende vabakoguduste kätte ja sinna siis koondati terve rida Tallinna vabakogudusi nii-öelda ühe katuse alla taaskord, et neid oleks lihtsam ohjata ja seal nad siis üheskoos tegutsesid ja tegutsevad edukalt tänase päevani. Me näeme, et see Eesti taasiseseisvumine ei ole seda liitu lõhkunud, et 1989. aasta detsembris hoopis otsustati siis, et see liit jätkab ja jätkab ta siis tänase päevani. Aitäh selle ülevaate eest kirikuloolane Priit Rohtmets. Kirikuelu. Ja enne saate lõppu vaatame veel tänapäeva kristliku muusikamaailma, jätkab Hannes Hermaküla. Hõbedane laen on Ameerikast Ohio osariigist pärit folkja Ameerikaanas stiili esindav bänd, mille põhitegijateks on abielupaar Linfortett Wheeler Karin Berkuist. Nad kohtusid, kui naine õppis ülikoolis ja abiellusid 1996. aastal. Mees mängib kitarri, bass ja klahvpille ning naine laulab ja mängib samuti kitarri. Bänd alustas nelja liikmega 1989. aasta hiliskevadel. Aastate jooksul on koosseis kahanenud kahele liikmele, kuid õuede esineb aeg-ajalt ka täiendatud koosseisus. Kui mõni raadiokuulaja on Ameerika ja eriti just Ohio osariigi Cincinnati linna geograafias kõva käsi, siis ta teab, et sama nime nagu bänd kannab ka üks linnaosa. 19. sajandil peamiselt sakslaste poolt asustatud linnaosa sai oma nime selle järgi, et paljud käisid ülema jaami jõe tööl. Sakslased hakkasid hellitavalt kohalikku jõge oma kodumaa suure Reini jõe järele kutsuma Rainiks ja nii saigi sealne linnasa nimetuse Ovöder vaen ehk meie keeli üle Reini. See endine alla käinud tööstusklassi linnaosa on üle Ameerika tuntud oma unikaalse siiani säilinud 19. sajandi arhitektuuri tõttu. Viimase dekaadi jooksul on linnaosa totaalse muutuse läbi teinud ja osaliselt peetakse seda meie tänase samanimelise bändi teeneks, kes oma loomingu festivalidega on suutnud selle paiga negatiivset kuvandit muuta ja aidanud inimestel näha linna kulunud ilu hoopis positiivses valguses. Hõbedane laen on 31 tegutsemisaasta jooksul välja andnud üle 20 albumi tuuritanud koos Bob Dylani, kauboi Chankidega kuid pole siiski nii-öelda põhivoolus läbi löönud. Minul õnnestus neid näha esimest korda 90.-te aastate teises pooles ühel kristlikul muusikafestivalil. Laval on nad niivõrd kaasakiskuvalt omanäoline bänd, et äratas hetkega huvi. Nende laulutekstid on väga vahetud, ausad ja lüürilised osad kriitikud nimetavad neid isegi sensuaalseteks. Bändi solist Karin Bergqvisti ütleb, et aastate jooksul on inimesed neile korduvalt ütelnud, et nende laulud on tervendavad või inimesed nimetavad nende korraldatud neurojazzfestivalinädalalõpu tervendavaks. Naine jätkab, et seal neid pikka aega üllatanud, aga viimastel aastatel tunnevad nad ka iseend paremini, kui muusika kõlama hakkab. Me tunneme muutust oma kehas. Me hingame kergendatult ja me hakkame uskuma, et võib-olla läheb lõpuks tõesti kõik hästi. Võib-olla parim asi, mis me nende jaoks saame teha, kes on raskustes, on öelda, et nad pole üksi, lisab LinforteTwaela. Lihtne tunnistus sellest, et ma nutsin eile õhtul, et ma ei saanud magada, et mul on raske, võib olla hämmastavalt jõuline. Prioriteedid muutuvad aastate jooksul jätkab mees nagu ühe meie laulusõnad ütlevad, et see, et sa ikka paned mind naerma, valmistab mulle kõige rohkem rõõmu. See on ilmselt parim edukuse definitsioon, mida meie oskame välja tuua. Tänu jumalale, et me siiamaani naerame. Nende esimene album nägi päevavalgust 1991. aastal ja kannab kuulsa kristlasest kirjaniku Siiess Louise raamatuga sama nime Silvi Herfeissis. Teine album, pations ilmus järgmisel aastal. Need mõlemad andsid nad ise välja ja siis tegid esimese plaadifirmaga lepingu ning albumeid hakkaski riburada pidi tulema viimane eelmisel, 2019. aastal täna kuulata ka nende 2013. aasta albumilt mitmete end of the world ehk kohtu minuga maailma lõpus. Nimilugu Pean ausalt tunnistama, et Owederwayni laulusõnade tõlkimise tõlgendamisega jään tõeliselt hätta eriti just nende luuleilisuse pärast. Aga vähemalt mõned read sellest laulust kõlavad umbes niimoodi. Me seisame siin külmal betoonpinnal, sest keegi ütles, mulle meeldib see heli. Ma olen küll tänulik, et siin oleme olnud, aga ma igatsen maailma äärele. Oh kallis, kas me võime siit minna? Sina ja mina ja armastus ja kedagi pole ligi. Jaluta minuga maailma äärele kohtu minuga maailma äärel muuta maailma äärel raemitmi endast õue. Tänaseks ongi kõik, saate seadis kokku toimetaja Meelis Süld kuulmiseni taas tuleval pühapäeval õhtul kell seitse ja viis minutit, kui jumal lubab ja me elame rahuliku õhtu jätku.