Algab kirikuelu, saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust. Paavst üllatas maailma avalikkust hiljutises dokfilmis, kui nimetada, et ka seksuaalvähemustele on õigus perekonnale ja selle seaduslikule kaitsele. Kuidas tõlgendab katoliku kiriku piiskop Eestis Filipsurdaan paavsti väljaütlemist meie kooseluseaduse kontekstis? Ma ei tea, kas ma olin konservatiivsem temaga temaga kohtunud? Konservatiivsus kiriku puhul see ei ole õige kategooria, räägime ka keeleteadlasest ja esse eestist. Fannide Siiversist, kelle 100. sünniaastapäev on homme. Saate lõpuosas tutvustab tänapäevase kristliku muusikahuviline Hannes Hermaküla meile Rebecca seintelt Chamsi. Meil on täna kirikuelu saates külas roomakatoliku kiriku piiskop. Philipp Jourdan tervist, tervist ja paavst Franciscus on sattunud sel nädalal rahvusvahelise meedia tähelepanu alla seoses dokumentaalfilmiga Franschkamis esilinastus kolmapäeval Rooma filmifestivalil ja, ja mis sealt siis esile meedias on toodud. Paavst Franciscus kaitses selles tõsielufilmis samasooliste paaride õigust sõlmida seadusega kaitstud tsiviilpartnerlus. Ja mõned tsitaadid siis sealt filmist, et nad on jumala lapsed, neil on õigus perekonnale. Nii ütleb siis Franciscus ja, ja mida me teha saame, on tsiviilpartnerluse seadust, neil on õigus seaduse kaitsele, ma olen seda toetanud. Paavsti saad siis. Kas on midagi üllatavat, piiskop Philippe, Jourdan. Tegelikult sai, oli ainukene, kes küsib minu käest, kas see üllatab mind. Iseenesest see, mis mind üllatas alguses, on see on pigem see, et paavst andis välja kaks nädalat tagasi uuentsüklika. Päris pikk, mis käsitleb just inimestevaheliste suhteid, käsitleb muuhulgas ka perekonda, käsitleb ühiskonda ja, ja niimoodi ühiskonnakorraldust. Inimene Eestis, kes, kes jõudis ja kõik kõik lugeda ja, ja tegelikult ta sellest üldse ei räägi seal. Kuigi see dokumentaalfilm on tehtud juba, ma arvan, mõned kuud tagasi. Seetõttu minu esimene mõte on see, et kui ta seal ei räägi, see tähendab, et igal juhul kiriku kiriku õpetus ei, ei, ei muutu seal selle selle küsimuse osas, sest muidu oleks muidugi sellest rääkinud ainult kaks nädalat tagasi sai, oli palju aega tagasi. Seal ma arvan, et on kaks aspekti, mida peab vaatama ühelt poolt, et paavst seal vastas küsimusele dokumentaalfilmis püstitama käest, üsna see on minu meelest üsna küüniline küsimus. Kas käid võivad kirikus käia koos oma lastega või oma lapsendatud lastega. Ja muidugi, paavst reageerib väga nagu jõuliselt sellele. Sest see on selge, et, et selline käidumine keelata inimesele käia kirikus oma oma lastega, sellepärast et ta on homoseksuaaltähendab, aids on, see on üsna ebainimlik ja siis ta räägib just sellest, et peab kaitsma neid õigusi, mis on igale inimesele, eks ole, nii, muuhulgas just need õigused, mida ta kaitses siis, kui ta oli Argentiinas, Buenos Aireses ja ta ütles just, et ma olen, olen võidelnud selle eest. See oli siis, kui tegelikult tema nagu seal kõik teavad, et tema võitlusega palju Argentina valitsuse niinimetatud nagu samasooliste abieluseaduse vastu ja selles kontekstis ta registajatesti kaitses näide kussimida, ta peab just elementaarseks iga inimese jaoks. Selles mõttes võib-olla, et on valmis andma oma elu selleks, et iga inimene saaks need õigused, mida tunnistatakse igaühele nagu näiteks pärandada või käia kellegi juures haiglas külastamas ja nii edasi ja söödu ta ütleb, et, et need inimesed vajavad ja neil on õigus kaitsele. Selles, mis puudutab tema seisukohta. Ta on esimene, kes võtab vastu näiteks samasoolise või jäid ja nii edasi ja, ja võtab neid vastu tõesti nagu armastusega, aga samas ta ta ütles, et need samasooliste, ütleme liidud, et neid ei saa kuidagiviisi võrrelda selle nagu jumala plaanidega, perekonna ja abielu. Teha samastada näitlejaliidud abielu kai või perekonnaga. Ütleksin, et kas paavst selles dokumentaalfilmis kaitses või pooldas abielu või partnerlust. Ma julgen öelda, et mitte vähemalt selles mõttes. Kuidas meie siin Eestis seda mõistame, sest see on päris selge, et et näiteks kooseluseadus sisuliselt Sinson nagu teine abielufarm. Ja ma arvan, et just aasta ei, ei nõustu kunagi sellega. Semida ta, ta pool laps on pigem õigust konkreetsete õiguste andmine inimestele, kes oli terasid, nad on inimesed. On on seal üle õigus ja just see oli perset koosselu loob paratamatu Uta loob kohustus siia õigusse inimeste vahel. Ja muidugi seda riik ei saa, ei saa seda ignoreerida. Aga arvestades sellega, ei tähenda, et, Peab seda tunnistama sarnasel viisil, nagu ta tunnistab abielu ma arvan, et hetkel meie ei saa midagi muud öelda kui see, mida ma ütlesin. Muidugi kui lähiajalises kirikus, nii kui nii kui midagi uut on, siis me saame kohe. Et muuta kiriku seisukohta nendes küsimustes pigem muuta, ütleme et väljendada. Kui paavst ikkagi viitab tsiviilpartnerluse seadusele, mida siis saab vastu võtta, riiki kaitsta samasooliste paaride huvisid? Seesama pärimise küsimus, lapsendamise küsimus. No Eestis on seesama kooseluseaduse teema, et kas see peaks panema mõtlema ka roomakatoliku kirikut Eestis, selle toetada pigem kooseluseaduses. Ju seotud kooselu, mida teatud inimesed meie ühiskonnas nagu elavad ja seetõttu meie väljendasime seda Edepanikutet ideaal, selline probleem. Tolajal, kui, kui sa mäletad, oli see küsimus, et see sõdur, kes oli surnud Iraagis ja kuidas siis tema elukaaslane saab niimoodi toetus ja, ja nii jalul oli alati võimalik tunnistada inimestele õigustada nalja, anda neid õigusi, mis on, mis on nagu õiglased. Aga nagu me ütlesime, õieti mitte perekonnaseaduse kaudu seda mitte ignoreerida ja kõik kirikud on, on teadlikud muidugi konkreetsetest probleemidest, majanduslikud probleemid või pärimise küsimused. Aga lihtsalt, kui meie ütleme, et son Ja ta oli tassivad ahedased midagi leida ja lõppjäreldus oli see, et peamine vahe on on nimi. Aga see on päris selge, et, et kui paavst niikuinii on juba ütelnud, et ta, et tal on piisavalt põhjusi alus, said öelda. Et on probleeme, mida peab lahendama. Pasta otsib tõesti lahendusi, ta süveneb inimeste probleemidesse ja muuhulgas ta süveneb, just samas solistid olid, jäi ta ikkagi nimi, käin muleeriti näljaga probleemidesse elu probleemidesse ja tunnistab, et me ei saa seda ignoreerida. Ja muidugi eritse kirik peab sellega arvestama, aga mitte sellisel viisil, et tekiks olukord, kus tegelikult me ei tea, mis on abielu ja mis on nii-öelda, kus meil on erinevad abielud. Nimi on, võib olla erinev, nii et narranita pasta. Sa tegid väga hästi aru ja ta juhtis tegelikult tähelepanu just sellele, et teatud käitumisse näiteks samasooliste suhtes on, ei ole vastuvõetavad, ei, oli kristlikud ei näita, ei näita armastust ja see muidugi peab muutuma. Aga. No mulle tundub piiskop Philippe Jourdan, et te olete ikkagi konservatiivsem kui paavst. Sellepärast et paavst ütleb, et me saame teha seda, et kaitsta siis tsiviilpartnerluse seadusega samasoolisi paare. Aga teie olete kooseluseaduse vastu? Tundub nii ja tähendab võib-olla ma ei tea, kas tundub nii, aga aga seal ei olnud see, et esideks peaks vaatama, mis oli paavsti peas, kui ta rääkis just sellest nagu partnerluse seadusest. Ta viitab. Eesti süsteemist, seetõttu ma arvan, et automaatselt öelda, kui paavst ütleb seda, siis ta rekkimegi näiteks meie kooselu seadusest. Ma arvan, et see on selline liialdamine, et meie ei teagi, meie ei saa muidugi öelda, et kindlasti paavst. See kriteerium on, on see, et kui, kui lähedal me olime jumala poolt immutatud tõdedele jumala poolt immutatud tõed, son, meie meigi alus ja sellest meie, sellest me lähtume, ükskõik kes meid nimetatakse Konsraliteedideks, näiteks kui meie räägime abordi eest või abielust või abielulahutusest või vastupidi, maid nimetatakse liberaalide, eks kui näiteks meie räägime emigrantidest ja, või sellistest probleemidest, kus sa praegu ja meid kutsutakse, pigem just liberaalid, eks ja, ja, ja noh, kõiksuguste nimedega. Nii et kirik ei ole erikonservatiivne, kirik tahab siiralt aidata head inimest. Aga ta teeb seda lähtudes sellest, mida meie issand Jeesus Kristus on meile ilmutanud. Ja seetõttu vahel küll keegi võib leida, et me oleme konservatiivsed. Nendega teha nii, et see on see, mida ma ütleksin ja ma ütleksin siiralt paavst ja mina grammigi. Me armastame kõigis ka neid, kes elavad sellisel viisil, mis ei ole vastavuses sellega, mis ta meie usume. Aga nad on ise samasoolised, meigi, lapsed, seal olime vaimulikud nagu, nagu nad jumala lapsed. Aga samas nii saame ainult Lehtutame, olime kinnisse ududeks olla, see oli ka, mida Jeesus Kristus on meile andnud sellega, mida kirik on sajandite jooksul edasi andnud. Aitäh nende kommentaaride eest. Katoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan. Kirikuelu tänases kirikuelu saates Me meenutame vannide Siiversid, kes saaks 100 aastaseks, kui tal homme oleks võimalus olla meie keskel, aga ta on meie keskel oma mõtete kirjutistega mälestustega. Ja meil on stuudios Arne Hiob, kes on Tallinna Jaani koguduse abiõpetaja. Tervist, tere. Kui me mõtleme Fanide Siiversi peale, siis kuidas teda kirjeldada? Esseist kristlik mõtleja, keeleteadlane? Mismoodi seda võiks siis veel iseloomustada? Ma arvan, et esseist on kõige õigem sest ta on kõike muud ka aga kui meenutada, kuidas ta siin esile kerkis. Ta kerkis esile samat voodi nagu Nõukogude Liidu kukkumine. Mida ette ei ennustatud, aga toimus. Ja kui 20. sajand ja juba 19. sajand arvestas, et kogu maailm segulariseerub mis tähendab ühtlasi, et religioon sureb välja, siis järsku 80.-te lõpul, 90.-te alguses avastati, et valm sekulariseerub küll, aga religioon ei sure välja. Ja selle uue laine peal, kus ka kirikud tõusid uuesti tähelepanu orbiiti ja ühiskond tajus, et Nõukogude Liidu ajal oli ikkagi kirikutele liiga tehtud, isegi need, kes ise usuinimesed ei ole seda, nagu tajusid siis sel ajal 1993 tuli Farnide Siivers esimest korda tagasi kodumaale, kus ta oli lahkunud teise maailmasõja alguses okupatsioonivõimu alguses. Ja enne ta oli juba kirjutanud mõningaid artikleid kaheksakümnendatel aastatel keel ja kirjanduses, Vikerkaares vaikselt teda juba julgeti avaldada oma heade mõtlike kirjutistega, kus kõneldakse, ütleme niimoodi intelligentselt paljudel teemadel. Aga kuidagi sisse tuleb tav niisugust laadi emotsionaalne joon, mis ühtlasi tõstab tunnetust kõrgema suunas. Ja vaat see hakkas täiesti domineerima või tuli esile see tema kui Essestina, kui ta 1993 tuli kodumaale, kus temaga tehti mitmesuguseid intervjuusid, kus ta pidas loenguid ja sellest dial hakkas kirjutama Eesti ajalehtedes ja ajakirjanduses oma artikleid 10 aasta jooksul väga tõsiselt edaspidi peale aastat 2003 umbes seal jätkas samuti, aga vähem juba oli juba vanem ka. Nii et ikkagi ta särama hakkas niisuguse Essestina, ehkki ta oli loomulikult ka keeleteaduse, doktori ja mida kõike muud Tema teemad, väärtused, milles ta kõneles Euroopa kristlikud väärtused, näiteks kristlik tugisammas nii-öelda Euroopal oli üks läbiv joon, ma vaatasin mitmetel kirikupühadel, kirjutas ta. Teemade ring oli tegelikult Lai, ja, ja see kristlik poja Euroopa kristlikud väärtused, see kerkis talle veel teravamalt esile peale seda, kui Eesti liitus Euroopa Liiduga. Ta kaitses seda, et tuleb liituda ja oli igati selle poolt, aga ta hakkas nägema ka, mis protsessid käivad Euroopas ja ta ei olnud nendega nõus. Tal oli väga lihtne argument ja ta ütles, et midagi ei ole teha. Euroop papa ehitati üles kristlik Kuu euroopana. Kristlus oli selle tsivilisatsiooni aluseks, millest kujunes globaalse inflatsioon. Ja kui nüüd kristlus sealt ära võtta Ta või mureldada või ümber tõlgendada, siis noh, need on nüüd minu väljendidelt lühemalt öelda. Siis me läheme hüpoteeside teed kuhu me ei tea, kuhu minnakse ja tegelikult võib see kaasa tuua purunemise valides. Ilves ütles, et valeli püsiviski, kui on kristlik tsivilisatsioon ja kristlus kaob, siis on juba vale. Ja osutas, et islam võib osutada pikemas perspektiivis Euroopal ohtlikuks. Aga samuti eestlaste vaimulaat usklikus võime ateism ka see oli tema üks selline teema, millest kirjutada. Ja seda ta mitmel korral ja mitmel pool nimetas, et tema meelest eestlased ei olnud ka enne sõda eriti usklikud ja religioossed, see tähendab siin tuleb käristada mõningaid asju. Kui rääkida niisugusest üldisest religioossest, siis kahtlemata olid eestlased religioossed. Kui rääkida jumala all, ikkagi mõeldakse ka kõrgemat võimu ja üldine arusaam, siis eestlased ei ole teistmoodi kui teised rahvad, neil on ka selline arusaam ollus. Mingi kõrgem võim peab olema. Aga kui võtta nüüd seda külge, kuidas kristliku lähiilmutuse kaudu jumalata tundma õpitud ja seda, kuidas seda praktiseeritud on elus, et kas inimesel on igapäevases elus tähtis küsimus hingeõndsuse kohta või midagi, siis siin just vannide siirast tõi välja, et tema ei mäleta oma noorpõlvest mitte kusagil mitte kelleltki tõsist küsimust, et mis meist saab ja mis, miks me elame. Et inimese mõtted on kõik ainult sellel kinni, kuidas rohkem teenida või kes kellega käib või mingid niuksed asjad? Kui palju me teame Fanny de Siiversi isiklikust elust tema perekondlikust taustast ja, ja sellest, kuidas ta seal Pariisis elas. Ta on pärnuplika, nagu ta kuskil ennast ka nimetas. 1920 sündinud Georg Otsaga, ühel aastal näiteks. Kuigi Moody kõrvutada Pärnus, lõpetas keskkooli või gümnaasiumi, läks õppima Tartusse keeleteadust, romaani keeli, saksa keelt oskas ta juba siinse hariduse kaudu. Ja siis ta tatart, kus abiellus Hans Georg fonsiiversiga juura üliõpilasega, kes muide võis olla minu isa tuttav mõisa, rääkis kellestki fonsiiverses, kellega ta suhtles juurat õppides Tartus just samal ajal. Nii et võib-olla oli sama esimene, aga ma ei tea. Igatahes nad abiellusid noorena Dali 19 20. Ja siis nad läksid koos baltisakslaste lahkumisega Saksamaale. Tema mees värvati. Ta oli Sitsiilias suurema osa ajast mitu aastat Cove vist üsna rahumeelses olukorras. Aga kui ta 1945. aastal taganes Itaaliast koos saksa vägedega, ta sattus kusagil seal Austria kandis venelaste kätte vangi ja siis mingisse haigusesse vist suri samal aastal vangilaagrist, nii et vanni jäi leseks. Ja edasi ta ei abiellunud. Et abielusõrmust ta kandis eluaeg. Võib arvata, et ta, miks ta enam ei abiellunud, kas ta ei rääkinud ka eriti oma abielust, ei rääkinud sellest mina, tekstide põhjaline kuidagi. Ta oleks seda kuidagi emotsionaalselt esile tõstnud või midagi säärast, et raske on öelda, miks aga no võib arvata, et ta nägi abielu ära, leidis, et ta kedagi uut ei leia ja avastas endas selle, selle võimsa religioosse dimensiooni, kus teine maailm selle maailma ülekaalus oletan. Ja muidugi Pariisi läks ta siis 1949, elas siis 62 aastat Pariisis, vahepeal käis aasta otsa, elas kusagil viiekümnendatel ka Senegalis oli prantsuse koloonia või siis siis ta tegi välisreise. Aga jah, 62 aastat statsionaarselt elas Pariisis usutunnistusel tuli ta siis katoliiklane, ta oli leeris käinud Eestis ja tal ei ole kunagi olnud kristluse vastu midagi. Aga tagasi vaadates ta ütleb, et see kõik ei olnud tõsine, see kõik oli niisugune üldine. Tõsise usu, ta leidis katoliikluse kaudu, 50.-te alguses Pariisis ta avastas, et, et noorpõlve küsimus, et miks me elame. Miks, miks on niimoodi, et nagu usutunnistuses on, et Kristus tõusis üles, läks, taevas istub isa paremal käel, sealt tema tuleb kohut mõistma elavate surnute üles nagu muud ei olegi. Et kas nüüd vahepeal, kui ta üles tõusis, tagasi tuleb, kas siis vahepeal ka veel midagi juhtub või tehakse see nagu üldse ei tule teemaks niisugusesse tavapärases Eesti luterlikus kiriklikus miljöös, seda ta väitis ja väitis ka hiljem, et eestlased ei taha religioossetel teemadel rääkida, see on teda väga häirinud ka kirikuinimesed ei taha sel teemal neil teemadel kõnelda. Räägitakse igast tühjast-tähjast ja avastas Prantsusmaal, et katoliiklus tegeleb niisuguste asjadega väga palju ja pärast väitis. Ma läksin katoliiklusesse kaloogika pärast vaielgem üle, aga see süsteem on väga ilusti loogiliselt koos. Kõik, mismoodi on usus välja kasvanud asi ja nii, et ta käis katoliiklikus konfirmatsioonis, käis 1953 või neli, oli maris. Fanny de Siiversi tõlketöödest võiks ka rääkida näiteks bleeds Pascali mõtted mis on eesti keelde tõlgitud tema poolt. Ja samuti siis kahe evangeeliumid. Eksid nüüd ladina. Keelest eesti keelde tõlgitud Pascali suhtes on nüüd see lugu, pärast tõlgiti tervikuna, tema tõlkis valikuliselt. Et see on ka ilmselt üks põhjus, miks tema valikuline tõlge on jäänud, et nagu tahaplaanile, et meil on tervik olemas Kristiina Rossi tõlkes ja tema oli muidugi eelkõige tema üldse, püüdis prantsuse kultuuri meile tutvustada. Ja need uued raamatud, mida me oleme välja andnud, selles kõiges on ka Prantsusmaa kohta mitmesuguseid olulisi prantsuse kultuuri ja kõige olustiku kohta tähelepanekuid. Ja mis puudutab neid kaht evangeeliumit, kus see ja Johannese evangeelium, siis nendega juhtus selline häda. Kõigepealt ilmus Johannese evangeelium Väikse prosüüdina eesti keeles ära, siis tuli Markuse evangeeliumi järgi ja juhtus viga, niiet raamatu algusosas evangeeliumi tõlge oli täiesti õigel viisil olemas, aga tagumises pooles olev kommentaar oli sellisel kujul, et terve veerand 25 protsenti oli välja jäänud esimesed neli peatükki. Markuse evangeeliumi kommentaarist olid jäänud lihtsalt välja. Ja mina ei tea, kuidas, aga need lehed sattusid ühe inimese kätte, kes tema sõber oli rätta seal olidki tema mulle teatas. Ja sain need lehed sealt kätte, tegime asja korda, nüüd on juba trükitud ja raamatupoodides näha neljandas köites, kes on sees nii hästi Markuse evangeeliumi tõlge koos kommentaariga, kusjuures vaheldumisi, nagu on kommentaari raamatule sed niukene üks tõlkelõike, siis kohe kommentaar, et seda võimalik lugeda ilusasti ladusalt ja samuti Markuse kõrval ka Johannese evangeeliumi kommentaare. Päris huvitav oleks kõrvutada seda teksti, kuidas on tõlkinud siis ladina keelest fännide Siivers ja missugune on Eesti piibliseltsi nii öelda ametlik piiblitõlge. Nojah, vaata sellest tõlkimise puhul on see lugu, et mina olen ilmselt halb kõneleja, sest mina paljudest asjadest ei saa aru. Ma loen ja vaatan, et see oli seesama asi. Et ma ei saa sellest väga aru, kui ma räägin midagi mingit juttu ja siis, kui ma järgmine kord räägin sama juttu natuke teiste sõnadega siis otsustavad ikkagi ju sisu. Ja kui püütakse jälgida sisu, siis loomulikult detailide puhul võib tulla seal küsimusi ja lahkuminekuid kõik. Aga kui loed lihtsalt evangeeliumit, siis põhiline on ikkagi ju see, mida öelda tahetakse. Ja just neli evangeeliumit toovadki selle elemendi esile. Et kohati on ju samad lood eri evangelistid poolt räägitud natuke erinevate sõnadega sellega meile öeldud kaudselt seda, et ärge tõlkimisega lolliks minge, kuulake, mida öelda tahetakse, sisu on tähtsam kui vorm. Ja samuti on pandud evangeeliumit kirja aramea keeles, nagu Jeesus rääkis, vaid kreeka keeles, sellega meil jälle antud kaudne sõnum. Ärge tehke tobedaid teooriaid tõlkimisest, nagu ei saaks üldse tõlkida, et iga keele teisest ümberkandmine kaotab sisu ära ja kui see nii oleks, siis poleks vanuse aramea keeles kirja pandud kreeka keeles kirja panna, seda teksti. Aramea keeles pole mitte midagi säilinud, põhitekst kreekakeelne, mitte mingit probleemi ei ole, et mina kui väga ebakompetentne keelte alal ütlen omast rumaluses seda, et sellest vaatevinklist ei tohiks tõlkimisel küsimustki üle tähtsustada. Et nagu ei saa või ei ole võimalik, vil läheb pahasti või ei lähe. Fanny on ilusti tõlkinud, see annab niisuguse toreda aspekti, tal on natukene oma mingeid väljendeid, aga mitte väga kummalisi, aga selliseid hea lugeda, hean kõrvutada ja kõik see avardab meie pilti. Aga räägime Fanny de Siiversi kogutud teostest, Arne Hiob Tallinna Jaani koguduse abiõpetaja, kaks teost on juba ilmunud, oled kokku pandud need. Ja nüüd on veel siis kaks tükki tulemas tulnud, tulnud juba. Noh, oma õppejõu töö kõrvalt ja Jaani koguduse töö kõrvalt olen ma püüdnud teha niisuguseid töid just nimelt üks asi oli Uku Masingu kohta kunagi doktoritöö Tartu Ülikoolis. Et oleks siis mitte doktorid suvalisel teemal, mida keegi pärast üldse enam ei loe, vaid suurest eesti mõtlejast Uku Masingust, et sellest midagi praktilist kasu oleks. Ja saate asja, mõtlesin Siversiga. Et ta tuli. Heino Nurk oli näiteks üks niisugune vana sõber mul, kelle kaudu ma sain esimest korda sellise brošüüri Fallide Siiversi oma nagu mateerijasse kootud palve. Ja Heino oli üldse niisugune tore mees oli, kellega kunagi sai suheldud ja tal oli neid tekste igasuguseid ja ta teadis nendest kõigest varem rääkida mitmesugusel viisil. Ja tasapisi sai neid artikleid loetud ja minule läks nagu kuidagi enesestmõistetavalt sisse. Et Fanny on meie väga tugev kristlik ja ma ei ole seda lugedes olen seda siiamaani öelnud siin ja seal ma ei ole fonit lugedes kohanud või, või ma ei suuda meenutada ühtegi kohta, millega ma üldse nõus ei oleks, millega ma tahaks vastu hakata vaidlema. Mitte et ma kõigele peaks ainult kaasa kiitma, vaid ma tunnen, üldiselt ma olen täitsa samat moodi, mõtlen ja samuti ta lõigul läbi lehetada trükkisid üks ja teine tema kohta kirjutas. Kui ma endale kogutud teostele eessõnasid, koostasin siis ma nägin, kuidas teda on esile tõstetud, ühtesid samasid elemente. Ja see kõik pani tema minu jaoks ka elama, nii et ma leidsin Ta kuidagimoodi hakkas juba pärast seda, kui ta suri aastal 2011 juunikuus siis hakkas mulle juba saab kuidagi see kell löömapealset artiklit tuleks koondada, välja anda, muidu lähevad kaotsi. Oleks ma tead, mis mind ees ootab, solin palju, kui ma üldse oskasin otsida, aga sai ära tehtud. Töö nende fännidessiiverisse tekstidega, mida on õpetanud ühele kirikuõpetajale Ma sain naise käest kaks korda kiita, et ma selle tõve võtsin. Ega naine vul kiitusega nii lahedalt kai viska iga asja peale, ta ütleb siis kiitaväärt on siis ütleb, muidu ei ütle. Kui me tema tekstid oleksime kaotanud, siis oleksime kaotanud ühe eesti usulise kirjutaja, kes on tugeval, sügaval, kõval tasemel. Igatahes ta tekitab minule niisukese momendi, kui ma seda loen, siis Prantsusmaaelu niisugune vana kristlik Pariis tuleb silme ette ja ja ma kuulun ka nende inimeste hulka, kes ikkagi käib ka küsimusi teistmoodi. Vahel öeldakse, et kas ei pea ikka ajaga kaasas käima. Aga kallid sõbrad, kui õige on materialism. Et peale surma mitte midagi ole, kujutame ette, siis ei pea ju ajaga kaasas käima, siis on tähtis ainult see, et ma saan elada nii enne surma, et ma oleksin, leiaksid enam-vähem rahu. Kui ma leian rahu mingisugusest mineviku olukorra kopeerimisest, siis, siis ma teen seda. Kui peale surma on ja kristlik Salubjala kuulutus Cameron olemas, millest ma olen veendunud. Siis on sama lugu. Me ei pea arvama, et kõiges meie praegune aeg on kõige parem. Võib-olla mõningad kaadrid mõningad pilgu minevikku just sellised minevikku vaadates näed tulevikku näed igavikku ja praegusest moodsast ajast veel moodsamat situatsiooni. Pidevalt seda ajalugu ei ole minevik, ajalugu on pilk igaviku ja, ja moodsamat aspektide avastamine, mis veel ei ole teostunud, pida ainult aimata võib. Fännide Siiversi 100. sünniaastapäev on 26. oktoobril. Aitäh tulemast täna saatesse Aarne Hiiob, Tallinna Jaani koguduse abiõpetaja ja ühtlasi fännide Siiversi kogutud teoste koostaja. Aitäh. Kirikuelu fännide Siiversi kogutud teoste kolmanda ja neljanda köite esitlus on kolmapäeval Tallinna Jaani kirikus kell kuus. Aga homme, tema sünniaastapäeval on kell kolm palvus metsakalmistul Fanide Siiversi haua juures kell kuus piiskoplik missa Peeter-Pauli kirikus ja seejärel samas Vox Clamantis kontsert. Nüüd saate lõpuosas tutvustame tänapäevast kristlikku muusikat ja teejuhiks sellel rajal on Hannes Hermaküla. Rebecca jams ehk kodanikunimega Rebecca Chain Fink on Austraaliast pärit laulja ja näitleja. Ta alustas oma karjääri teismelisena 80.-te aastate lõpus. Vaid 12 aastasena laulis ta nii-öelda soojendusbändina tookordsele kristliku muusika Megartistele karmanile, kelle käes on muideks kristliku muusika publikurekord, nimelt üheldama. Kontserdil oli üle 70000 fänni. Meie tänane kangelanna aga andis esimese albumi välja kõigest 14 aastaselt. Kaks aastat hiljem, 1993 tegi neiu lepingu kristliku muusika ühe suurima plaadifirmaga Four front Records. Selleks ajaks oli ta oma isa töö tõttu koos perega Ameerikasse Tennessee osariiki kuulsasse muusika linna Nashville'i kolinud. Rebecca on üks õde, viis venda, Joeyle luuk astuvad vanemõe jälgedes ja on kahe peale moodustanud samuti eduka kristliku bändi folk hingenud kantri, kellest kindlasti mõnes kirikuelu saates edaspidi räägin. Rebecca Saint James tõusis üheks läbi aegade edukamaks kristliku muusika naisartistiks 90.-te lõpus. Ta on müünud üle kahe miljoni albumi korduvalt jõudnud Billboardi edetabelitesse ja võitnud nii sekulaarse muusika, tunnustatud Grammy kui kristliku muusika daam auhinna piimast isegi mitu korda. Lisaks laulmisele ja laulukirjutamisele on naine ka autori näitleja. Tal on olnud osa rokkooperis ja ta on andnud oma hääle Vedžitel multifilmitegelasele. Rebecca Saint James on kirjutanud tosina raamatu, mänginud kaheksas filmis, ta on abielueelsest seksuaalsuhtest hoidumise liikumise eestkõneleja ja abordivastane tema 2002. aastal kirjutatud raamatut, mille naine kirjutas oma tuntud laulu võit formi ehk oota mind promamiseks ja mis kannab pealkirja oota mind avastav romantika rõõme, puhtus nüüd üle 100000 koopia. Tema intervjuud sel teemal on jõudnud nii Reutersi kui CNNi vaatajateni. Rebecca jamps on ääretult töökas ja pidanud selle eest isegi hinda maksma. Nimelt tema hullumeelne esinemisgraafik oli nii tihe, et naine kannatas kurnatuse käes ja teda tabas 2001. aastal Bels Balsi tõbi ehk ajutine näolihaste halvatus. Nüüdseks on ta loomulikult ammu juba taastunud. Ta on kolme lapse ema ja peale üheksa-aastast pausi andis sel aastal juulikuus oma 10. albumi daam ehk Koit välja. Ja sellelt ka tänane pala halleluuja džiises. Ja nagu ikka üritan tsipakene tõlkide mõningaid sõnu. Minu kohmakas tõlge siis tema laulust on järgmine. Ma jooksen sinu loo juurde, mille minu jaoks oled kirjutanud. Ma heidan kõrvale kahtlused ja hirmud, mis hoiavad mind sinu rajalt. Halleluuja, Jeesus kõik au ja austus kuulub sinule. Ma ütlen jah, sinu häälele, jah, sinu kutsele. Jah, kõigele jah, sinu armastusele. Rebecca Saint jams, halleluuja, Chises. Tänaseks kõik saate seadis kokku toimetaja Meelis Süld kuulmiseni tuleval pühapäeval õhtul kell seitse ja viis minutit, kui jumal lubab ja me elame rahulikku õhtut.