Vikerraadio jätkab ja nagu tavaliselt laupäeviti pärast nelja minevikusündmusi meenutades oli aasta 1938 oli laulupeo suvi nagu tänavu rahvas täitis Tallinna lauluväljakut. See jäi eestlaste viimaseks suureks kokkusaamiseks iseseisvas riigis. 1938. aasta üldlaulupeost on säilinud helidokumendina vaid mõned minutid. Järgnenud aeg hävitas paljutki ka helisalvestuse laulupeost. Kaks suve hiljem lõi Tallinna lauluväljakul kükktantsu punaarmee ansambel. Suvi edasi liikus juulis-augustis sõda läbi meie kodumaa. Oli lahingute suvi. Küüditamiste ja kinnivõtmiste hirmus kadusid inimesed oma kodudest ka Valga maavanem, väärti Velner. Tüdruku kohta elasin nii siin- ja seal, kus, kus juhtusin seal siis, kui algas sõda, siis ma olin parajasti seal pea Revalaske sugulast lausunud. Aga venelaste taganemine sakslaste pealetung sealt lõuna poolt Riia ja algary läks väga kiiresti. Igatahes kaheksandal juulil olid saksa väeosad juba sees palgas Nõukogude väeosad olid läinud ja võimu need kõik läinud. Ja siis otsustasin, et noh, ja tol korral ja seda olukorda ka ei teadnud, mis saksa asi on ja et vast saame kuidagi pikapeale uuesti restaureerida. Selle Eesti vabariigi. Mõtlesin ka, et noh, aga nagu omaaegne riigikogu liige ja Brežnevi volinik seal Valga maakonnast katsun sinna tagasi minna. Ja siis läksingi sinna tagasi. Palka jõusimina kaheksandal juulil sakslastega ühel ajal ja sakslased tulid sisse tulnud vist just hommikul sinna. Ja seal ei olnud ühtegi võimumeest, ei olnud kõik need nõukogude võimumeetodid kadunud kõik ühesõnaga linn ja maakond ja kõik oli ilma võimuta. Sakslastel oli see, et nagu nad sisse tulid, linna, nii määrati komandant. Ja esimene komandant oli Valgas üks rippmeister. Andresen oli temani ratsaväelane ratsaväele kapteni aminosaksa keelt valdsin, elame puhtalt ja sain temaga kohe jutule. Seda lugu on, et mina olin siin neli aastat, olin seal Kreiseltesse siin Valgas ja Eesti vabariigi presidendi poolt määratud ja praeguseni ühtegi võimumeest ei ole ja et mina oleks nõus võtma selle ameti uuesti tagasi. Ka ongi vaja ja, ja kirjutas käskkirja. Andres minule ja ja siis ma läksin, maavalitsus ei hakka siis organiseerima Valga maakonnas seda uut võimu. Ja maavalitsuse kõige aastasin, endised paanõunikud olid alles, neid ei olnud keegi ka puutunud. Pakutasin kohe sinna omale aabitsale ja kantselei personali, sain ka kokku suurem osa endisi mao inimesi. Linnapeaks. Theodor Villa, kes seal oli, too oli ära kadunud. Määrasin selle, Johanna Ilves, minu koolivend, seest tuli esimeseks linnapeaks. Ja siis ma määrasin prefekti klipp oli üks. Nemad kutsuti kajutisse ja ja nii me siis hakkasime tööle. Saksa sõjavõim tsiviilvalitsusse vahele ei seganud, see Ritteistel Andresel absoluutselt ei käinud vaatamas maavalitsusega linnavalitsuses, tema läks varsti edasi ja siis tuli üks auppan, nuus tuli. Ja pärast tuli siis Belkumandantuur Felcomandatuuril kõrgem organ kui Orskomandantuur. See peatus ka Valgas, aga lühikest aega ristnädal aega ainult, aga too õiendas rohkem sea asjatu üldse kohalike asjadega. Ja varsti läkski verd komando Survalgast ära ja tuli Tartusse. Aga varsti siis võib-olla kuu jooksul, nii ilmus siis juba Valka Jalmar mäe. Siis kui ma ei eksi juba juuli kesknii Saksamaa tulid ja tuli ka läbi, siis Tallinn oli muidugi veel venelaste käes ja tema oli määratud siis nähtavasti selle Rosenbergi poolt Eesti omavalitsuse juhiks. Ja siis varsti tuli ka siis sakslaste tsiviilvalitsus, nõndanimetatud piits, komissarid ja generaalkomissar Litzmann. Aga kuna Tallinn oli veel kinnislits sinu teadmata, kus ta algselt olid, aga Tartusse tuli sisse juba see formeenen, keppis komissar, tugev, pikk pees juba essaa vormis pruunserklastest. Seal on väga, oli juba raskem asju ajada, temale allus siis Tartu, Valga ja Võrumaa olitajad, parteimehed, kõik lugesid täie meie asutus nagu maavalitsus ja linnavalitsuse ja üldse meie ametimehi. Nii nagu käsutäitjateks, nemad on ikka need käskijat ja keelajat ja. Lõuna-Eesti lahingutes lõid otsustavalt kaasa metsavennad ja omakaitse üksused. Ja kui rinne jäi pikemaks ajaks peatuma Emajõe joonel kujunes olukord, kus jõe lõunakaldal positsioonile asunud relvastatud eestlased kaitsesid ka Tartusse jõudnud saksa asutusi jätkab Heinrich Mark. Tartus olid ju kaua aega nad teineteisel pool jõge, Tartu oli rindelinn. Ja mina tulin korraks Tartu, kuid läksin Tartust ära just selle tõttu, et lahingud käisid seal ja ja mina läksin siis Kambjasse. Ja Kambjas oli mul üks selline lugu, mis ka natukene iseloomustab, kuidas rahvas teatavatesse sündmustesse reageerib. Ma peatusin seal ühe õpetaja juures, kes minu koolivend ja kaitseliitlased said selle kaudu teada siis, et ma olen Kambjas noor jurist, son Kambjasse, kasutasid siis mind ära üle kuulajateks nende endiste kommunistlike tegelasi, keda seal siis üle kuulati. Ja mina sain siis ülesandeks kindlaks teha, kes võttis maha nende vabadussõja mälestusmärgi. Ja öeldi, et neil on, neil on, keegi on näinud seal kuuvalgel ööl tehtud ja et sellest isegi auto. Ja selle foto peal on üks noor tüdruk, kes oli aktiivne tegelane noorkommunistide organisatsioonis. Et see peaks teadma neid asju, vähemalt mina lasin selle tüdruku sinna kutsuda, tüdruk rääkis köik, mis tema selles organisatsioonis tegi. Ja, ja, ja kui ma siis küsisin, et kes seal siis veel kaasas olid, kuid maha võtsite selle mälestussamba tüdruk hakkas nutma, näiteks tema seal ei olnud, tema ei tea sellest mitte midagi. Ja ma läksin lõuna vahele ja siis vaatama, et kuidas see on õieti maha võetud, see oli siis mingi aluse peal, oli vist pronksist mingisugune sammas. Ja seal oli näha selliseid suurte kruvidega selle samba külge kinnitatud kruvid olid lahti võetud. Samas oli maha tõmmatud ja siis kusagile ära viidud, aga see, see sammasse alus oli alles veel seal, nii et ma võisin näha seda. Ja ma vaatasin kohe, et see seda ei ole võimalik. Muidugi võtsin, pidid olema mingid sepatööriistad, kui see lahti keerati. Sest need kruvid, mis aastaid seisnud väljas vihma ja külma käes ega need ei ole nii, et näpuga keerad lahti, lihtsalt mina tulin tagasi ja küsisin, et kuidas teil seal seppasid, kasina jaamil, kaks seppa. Üks Seppoli, punane, aga et see oli sellel ööl, kui sammas maha võeti, tuletõrjevalmis teistega koos, seisan seal kaasas olla. Ja teine sepp on, on aus eesti mees ja see kindlasti seda ei teinud. Ma ütlesin, kutsuge see aus eesti mees siia see sepp, et nad aastaga natuke rääkida. Ja tema tuli sinna, me olime kahekesi. Ja ma esitasin ainult küsimuse ühe küsimusena küsisin, et kes teil veel kaasas oli, kui teie maha võtsite, selle Auseb. Seal oli ainult täitevkomitee esimees ja miilitsaülem. Need tulid minu juurde, ütlesid, võtke separiistad kaasa ja võtke need kruvid lahti. Ega mul ei jäänud muud üle, ma sain niukse käsu ja ma keerasin kruvid lahti. Nii et see jutt, mis rahva seas levis, midagi sellist ei olnud üldse mingit pilti ei olnud, aga mitte midagi ei olnud. Kolm, öeldi kaks võimumeest ja üks sepp, kes siis tehnilise töö tegid, need kruvid lahti keeles. Nii et see on üks kinnitus sellele, kuidas niuksed, legendid ja jutud tekkida tekkida võivad. Nii et see, see oli Tartu Tatu lahingute ajast. Loomulikult algas arvete tasumise aeg. Loomulikult kadus koos taganeda punaarmeega, enamus kommunistlikke võimumehi, täitevkomiteede tegelasi ja teisi Maal asusid tegevusse vallavalitsused. Linnades võtsid võimu üle linnavalitsused. Üritati taastada Eesti riiklust. Ernst Kirsi meenutusi. Tartusse jõudmist mina sattusin seal kokku Järva maavalitsussekretäri Tartuga ja temaga oli kaasas ka Tartu maavalitsuse esimees Sikar ja siis otsustasime, et tuleb hakata kohe moodustava valitsust Eesti vabariigi valitsust Lõuna-Eesti vabastatud alade tarvis selle asja etteotsa Sitsar. Siis oli meil veel üks riigikogu liige, kelle, kelle nime ma olen unustanud ja pidi tulema meiega kaasa ka riigikontrolör Soonpää selle ettevõtmisega. Ja seal kogunes terve terve ringkondadel Tartu õigusteadlasi juriste ja, ja kes nad kõik seal olid. Sikarmil teadis. Seda, et uluots varjas ennast nõos, seda meie ei teadnud, uluots jõudis Tartusse siis, kui juba see vabariigi valitsus väli komandandi poolt praktiliselt likvideeritud. Järgmisel päeval juba siis mees, ühe vabariigi valitsuse koosolek olime ära teinud, siis jõudsid Tartusse sakslased järgmisel päeval, kus neil oli ikka väga hea nina, keegi, keegi kandis meie soolt järgmisel päeval, kui, kui mandaat jõudis kohale ja lõi oma kabinetti ülikooli rektori kabinetis ülesse ja, ja lõi selle haakristilipu peale. Ja kõik riputuskohalt juba löödi kõrvale. Siis tuli minule järele, välisandarmeerial tuli välisandarmeerial järele ja palus, et meie välikomandant tahab teiega rääkida. Läksingi pinnasesse Valley komandandi juurde muidugi mas sellel ajal rääkisin väga viletsat saksa keelt, rääkisin, aga temale siis aukus mulle põrutas pääle. Et teil on ka tahtmine lõua siin mingisugust Eesti vabariigi valitsus. Eestis kiiruv. Mitte-eestlased leke, piits, komissar, kuidas me omavalitsusjuhiks ja ütles niimoodi ära, ühesõnaga ütles ära ja teil ei ole. Ei ole mingisugust Eesti valitsust ei tule. Ja Ta landis, direktori, valitsuse juht ja midagi selletaolist oli. Aga te kuulute ida halasse saksa riigi idasse, seda ütles ta mulle, teie kulutas saksa idasse ja teile on määranud määratele tants direktoriks. Jah, sest selle doktor Hjalmar Mäe Meil on võimalus kuulata katkendit Jalmar mäe raadiokõnest, mille ta pidas järgmisel suvel suvel 1942, kui oli möödas aasta sõjategevuse algusest. Ja kui siis 22. juunil möödunud aastal Olympus loeti ette sõjakuulutus nõukogule venele ei tulnud Eesti rahvale mitte puit pääl selgest taevast, nagu kogu muule maailmale. Vaid teeni tuli tema Thorpe Aatjana Vediaatiana, millest iga ori veendunud jah, ainult ei teadnud mitte aega lillalsel sõja kuulutult puretud. Ja nõnda 23. juunil möödunud aastal. Et iga eest ladel võidupüha, tema südamed jälle uuesti rappusliku rõõmupühad tõid, siis oli teada, et ei ole enam võimalik eesti rahva ärritamine, vaid meil teiega veel tuleriti. Möödunud aasta võiduga all ka kogu Eesti rahva võitlus bolševismi vastu. Algab metsavendade võitlusena. Algab iga üksiku kodaniku võitludena, kummide täideti rahvuslõikude varanduste pääst liteedi. Sellest päevast peale ei olnud mitte elav paik tapalavale liimi, vaid selle päeva peale oli võitlus ja valges. Avalikus võitluse või vanglamüüride taga oli auga langenud võitluses eesti rahva tulevikku. Jäägu ajaloolaste osaks anda hinnang selle mehe tegudele või tegematajätmisele. Kuid kas te panite tähele, et ta julges sakslaste poolt ametisse pandud isikuna siiski nimetada võidupüha eestlaste rahvusliku püha, mis oli eestlaste võit sakslaste üle Landeswehri sõjas? Ja punase terri aasta inimeste mõrvamise ja kadumise kohta räägiti ju tõtt. On küllalt neid, kel see kunagi ei unune. Tamara kask, skolimowska, patarei vang tol sõjasuvel. Algul muidugi olime kõik väga kurvad aga noored inimesed kiiresti toibuvad ja siis hakkasime kuulma, kuidas pommitatakse Tallinna ümbruskonda matsud käisid, me kuulsime ja see andis meile lootust, et võib-olla pääseme ikkagi siit, enne kui meid kuskile viiakse. Alguses millegipärast ei viidud autoga kuni sadamani, vaid laaditi meid ümber umbes praegusele Linnahalli kohal või oli see pisut varem, vot seal kuskil on raudtee, seal laaditi vagunitesse hulk aega peeti vagunites siis käsutati välja juba õhtu eel juba päikele loojalen, pagunesi, tohutult palav ja nõrgemad inimesed minestasid seal ja seal midagi koledat. Massis käsutati välja ja kästi siis põlvili laskuda sinna vagunite juurde. Miks ootama, millal meid edasi laaditakse? Kuskile? Siis seisis kaks laeva, kuhu parajasti laaditi neid meie Eesti mobiliseeritud noormehi. See oli kõik nii, nii südantlõhestavalt kurb, vaat. Ja meile siis keegi ütles, mina ei tea, kust ta teada sai, etuks roostes valge läti laev, kase halgude lastist seisis kai ääres ja siis hakati meid sinna laadima. On ikka tundide viisi, ikka läks aega, pommitati juba suurupid ja meid oli nii 200 naise ringis. Meid laaditi siis trümmi, kus olid ka kasehalud nende kase halgude peale mede laaditi, võite arvata, kui meeldiv oli seal istuda. Ja siis samasse laeva Todi veel 1000 meest. Kas need olid mobiliseeritud või samuti eined, olid vangid ja meeld lasti? Ma ei teagi, mispärast meid aeg-ajalt lasteni ükshaaval tekile ka selle reisi ajal. Ja me saime meestega rääkida ka ja siis me saimegi teada, palju neid on, ja seal oli Eesti sõjaväelasi. Oli see kunstiteadlane? Villem raam oli samal ajal peal, kindral Reek oli. No ja siis sõit läks Leningradi poole kahel pool, siis sõitsid Vene torpeedopaadid. Saksa lennukid lendasid meie kohal, aga nad ei pommitanud meid puulastis, laev ei huvitanud neid. Tallinna peale liikuvate saksa vägedega liitus relvakandjaid eesti mehi olles tihti teejuhiks või täites luureülesandeid. Kuid edasiliikumisel ühines ka arvukamaid üksusi eesti ohvitseride juhtimisel. Heino Reigo. Siin toodi meid kõigepealt jõelehtme külasse, isi võis olla nii kuskil 25. augusti paiku, vot täpseid kuupäevi ma lihtsalt ei mäleta selle tõttu, et neid nagu ei olnud mingisugust tähtsust. Me vaatasime, kuidas Tallinnat pommitati, muidugi kuidas Tallinn põles? Sealt väljastpoolt vaadates Tallinn tundus küll nii, et ega Tallinnast enam midagi järgi, et see põleb, üleni jääb, Tallinn oli ainult üks suur tuleneride. Ja 27. öösi vastu 20 kaheksandat. Siis toodi meid jõe Lehtmelt Tartu maanteele ja Tartu maanteel algusi hakkaksime siis koos sakslastega. Alustasime rünnakut enne veepuhastusjaamasid, noh. Seal on üks niisugune kõrgendik vall või kuidas ütelda, seal oli, vastas hävituspataljon ja, ja just venematuksid ja niisugust asja oli juba tõeline lahing, see oli juba tõeline lahing ja, ja sealt me minul üksus nii-ütelda. Me liikusime praegust ringteed mööda. Tartu maantee tuleb, eks ole. Meie tulime Pille siia järve metsa ja praeguse Pärnu maantee ja Viljandi maantee vahel, seal orus oli üks vana suur kõrtsijoone tol ajal seal oli mingisugust sõjaväelaod ja asjad ja seal oli üks grupp, madruksid vastas, need tõstsid käed üles, võtsime neid sealt vangi ja relvad, ütlesime ära ja saatsime tagasi ja lõikasime siis Pärnu maantee mööda linna sisse. Peaks linn oli, linnas oli paugutamist pool, aga rohkem minu üks otseselt ei, ei tulnud selle maa sees enam lahingut pidades, viimane lahing oli just seal selle vana kortsioone juures tulite jalameestel jalameestena mööduline ja ja kui linna saime, siis kõigepealt paigutati meid Kaarli kiriku juurde, kus noh, see oli Kaarli kiriku hoole ja paigutati meid sinna seal teise korruse peal oli suur saal ja sinna siis jäime nii-ütelda kasarmusse, kohe siis saime ülesande ja liidi need igale poole laiali kaupluste ja niisuguste kohtade juurde. Valve Porstides. Mina sattusin raekoja taha kaarpallipoe, et ja. Tulime tunnimeheks ja olime seal kolmekesi ja. Rahvas, mis sinna kokku voolas, naised, käed ja, ja suudlused ja kallistused ja oi issand, ärast ära taheti lämmatada. Rahvast oli küll, küll siis see elu hakkas nii peale kohe, mina ei tea, gospektoot küll toodi süüa, veel, oleksime näljas. Lihtsalt. Ei noh, see oli, see oli muidugi meid pandi valvesse selleks igasugu röövimisi ja ära hoida nii. Aga vähemalt tol ajal ma küll ei näinud, et oleks eesti rahva poolt toimunud mingisugust röövimist või lõhkumist või, või akende lõhkumist taolist, vastupidi, teate. Meie olime nagu. Iveroovad võeti meid vastu. See oli kirjeldamatu. Jätkab Eesti kaitseväe kolonel Sven ise 1941 Tallinna poiss. Ma olen Tallinna Tallinna poiss, sel ajal olin just saamas 18. Ja nagu üldiselt teada, aga 20.-te päevade sees toimusid lahingud üha lähemal Tallinnale viimased päevad juba linna linnaservades ja tuli käis üle linna. Suured hulgad, kui niimoodi ütelda, mitu koondist oli, oli omavahel lahingus ja muidugi helieffekt oli vastav ja suitsu ja tuld oli ka palju. Nüüd see kõik lõppes ja järsku vastu ööd. 27. vastu, 20 kaheksandat augustit ma mäletan selgelt veel, et kella kolme ringis öösel ärkasin üles nii, et maja värises suurtükitules ja tulest ja ümberringi tulekahjud ja ööd olid, olid selles mõttes valged päevad pimedat suitsu täis. Aga kella kuueni alguma uuesti ärkasin, siis oli täielik vaikus. Kontrast ja kohe tõusin üles ja koos venna Frediga keskmise vennaga. Ja isaga läksime piilusime aknast välja, ei tohtinud juua teatud kellaaegadel kella üheksast õhtul ma tea, kella kuueni hommikul seitsmeni hommikul vist oli, ei tohtinud oma nägu akna peal näidata tulistatud. Vene patrullid olid igal pool, käisid ringi ja tulistasid kõike, mida nägid eriti valgust ja inimesi. Vaatasime, et kõik oli vaikne ja mõned inimesed juba üksikud inimesed liikusid tänaval ja. Meil oli raadioaparaat nagu kõikidel konfiskeeriti, aga me teadsime enam-vähem, kuhu ta oli viidud ja tahtsime selle tagasi saada. Läksime linna peale. No see oli täielik segadus, jõudsime välja vanalinna ja nägime, et mõned inimesed olid, see olid ametis pagari tänava selle suure maja ühe alumise korruse akna kallal, seda lahti murda, seal paar-kolm inimest. Ja me liitusime nendega, ühinesime ja mina vennaga koos ja seal mõni inimene veel ronisime aknast sisse. Olukord oli, oli selline laial tänaval käis veel tulevahetus ja igal pool ümberringi oli veel seda laskmist ja väga segane olukord oli. Ühesõnaga võtsime enda valdusse pagari tänava maja. Sel silmapilgul või umbes sel ajal, kui me seal toimetasime, tuli kohale ka üks rühm noori merekoolipoisse. Vormirõivastus eestlased ja liitusid meiega ja kasutasin juhust sinna Eesti sõjaväe inglise vintpüsse püssipüramiidis Vesele püssi riiulis mitukümmend püssi ja padruneid ja pakkusin nendele noormeestele neid relvi. Leppisime kokku, et me tuleme uuesti kokku teatud kellaajal, natukese aja pärast käime veel linna peal ringi ja otsime oma sõpru. Suurendame seda meeskonda ja relvastame igal võimalikul viisil. Ja siis noh, ühesõnaga võtame võimu linna, selle niisugune kavatses, aga mingisugust sisulist võimu linnas ei olnud sel hetkel. Aga ümberringi lahingud olid nagu lakanud peale lagunenud vene vägede ja demoraliseerunud vene üksuste, kes liikusid igasugusel viisil seal linnas ringi ja mõnede hävituspataljoni üks midagi kedagi linnas ei olnud, aga mingit korda ei olnud vene Vene sõjavägi ja muidugi valitsusasutused ja kõik võimud evakueerunud sel ajal võib-olla sadamas veel neid kindlasti oli. No nende asjade käigus sattus nii, kohtasin ühte klassivenda Harry Parsmani, hiljem tuli Soome, Soome mereväes, teenis sõja ajal ka veel. Nüüd on Rootsis surnud ja tema isa oli linnavalitsuse insener ja tal oli Ta isa kaudu, et linnavalitsuse majahoidja käes kinga tänaval oli, oli majahoidja korter ja tema juures olid säilitatavana üks suur Eesti lipp. Muidugi noorem veel aju töötab kiiresti seal ja saime seal lipu kätte ja tormasime temaga Toompeale. Ja samal ajal, kui me jõudsime üles pika jala otsas vist läksime lühikese jala kaudu pikast jalast, siis see lõpp, eks ole, seal vene kirikut. Kuulsime tulistamist, sarja tuld, rid Adolf plasti. Ja kui me tulime kiriku tagant välja sealsamas tuli, tuli teiselt poolt sealt Toompea tänava poolt või õigemini, nad tulid Paldiski maantee poolt üks väikene saksa luureüksused, luure, soomusauto mootorratas, võib-olla mingi maastikuauto niisugune paar-kolm masinat ja kümmekond sõdurit. Mõni ohvitser ka nende esimene asi natuke kohe eristasid lossi sissekäigud, seal mõni üksik inimene, luusis seal ringi, aga nemad kedagi läbi lasknud, meie tulime, siis nad pidasid ka kinni, aga ma rääkisin natuke juttu selle saksa ohvitseriga ja ta ta lubas läbi. Probleem oli selles, et Pika Hermanni torni rauduks seal kusagil ma ei tea, kolmandal-neljandal korrusel ütleme, torni juures hoone, mis seal on. Enne välisministeerium oli selle trepikojas nurga trepi vahest pääseb üles, aga pääsekuna massiivne rauduks oli, oli lukus, luku võti oli ära kadunud ja ja isegi link maha murtud. Aidan puur, Saksa sõdurid jooksid gaasigranaate tooma. Meie omad ja nemad hakkasid seal, said, kui seal tööriistu hakkasid, sinna müüri uksepiida ja müüri vahele auku raiuma täitsa õhkida. Aga ma läksin vahepeal. Ja üks, üks, üks minu hea sõber, kaugesõidu kapten leelo Helmut Lelov, kes nüüd elab praegu Floridas oli meiega kaasas. Ja siis veel samas grupis oli Uno karisma, minu koolivend. Tema tütar on sama Katrin karisma, eks ole. Et me üldiselt teame. Tegutsemise ajal, kuidas keegi keegi oskas, aga minul eelarvega on katusel ja seal mõned mehed üritasid katuse ja torni nende laskeavade kaudu seal kaabel rippus mööda seda kaablit üles roninud, aga see ei andnud mingeid tulemusi, seal kitsas, ei pääsenud läbi ja ja need vaheuksed, kõik olid seal kinni. Ja vahepeal tuli üks saksa ohvitser, kapten Tal oli Saksa sõjalipp kaasas ja ta palus meid leelo viga, et me paneksime selle Toompea lossi vardasse. No meil oli nii-öelda paar sekundit mõtlemisaega, kas paneme või paneb, ja otsus. Situatsioon tingis otsuse. See oli sama situatsioon, mis meil oli. 24. veebruaril kaheksandaks üheksa vist oli meie, meie juhtkonnal, riigi juhtkonnal, kui, kui heisati Pika Hermanni torni Eesti rahvuslipp, Vene lipp võeti maha, aga seesama Nõukogude Eesti lipp jäi sinna lossi peale, tähendab, see tähendab seda, et kõige tähtsam Lipp rahvuslipp oli tornis, aga siis valitseva ütleme, režiimi lipp oli ikkagi veel lossi peale, see on niisugune loogiline lahendus. Me aktsepteerisime selle, viisime selle lipu sinna lossi lipuvardasse selle panime sinna ja sellega tagasime selle, et meid sealt minema ei aetud muidu muidu oleks sakslane toonud oma mehi sinna juurde ja meid oleks sealt minema kupatatud, eks ole, meil ei oleks mingit võimalust olnud seal edasi tegutseda. Ja kui ma sealt tagasi tulin, olid, olid need mehed, kes seal ametis olid, seal ukse juures olid kuus käsigranaati sinna sisse toppinud ja ise pagesid alla õue ja keegi tõmbas selle granaadi siis lahti ja. Ta hüppas ka trepist alla, aga meie olime mul vend oli ka kusagil liikus seal sellesama meie lipuga, ta riputas selle, nagu ma hiljem kuulnud on, aga ma seda ei näinud, ta riputas lossimüüri peale, et ta oli sealt ütleme, Snelli tiigi poolt ja seal oli nähtav Paldiski maantee poolt. Ja tema oli ka sel momendil seal üleval. Aga sel momendil, kui mina ja Leelov tulime, tulime sealt lossi pealt selle saksa lipu üles panemast lassi sisse, uks õhku ja poolt katustaks ka või suur osakatsusest läks sellega kaasa, nii et mureks paar sammu oleks edasijõudnud, see oleks koos selle katusega katusega seal oma võib-olla päevad lõpetanud või igal juhul tugevasti viga saanud. Läks õnneks. Muidugi koridoris suitsu ei prahti täis ja enne kui need muud inimeste lossiõuest üles jõudsid, olime seal augus sees ja kohe Torni lipuvarras oli katki lastud, vene lipp oli alla kukkunud, kas on teada, kuidas või kes selle jah, seal tead, seda ma sain alles paar aastat tagasi mõned kolm-neli-viis aastat tagasi juhuslikult teada olime koos praeguselt kolonel rendiga liigne ohvitseriga. Olime, sattusime koos sinnakanti ja sellest oli juttu ja temale rääkis mulle tema nägi seal lipu allalaskmist, ta oli siis Paldiski maantee nurgal ja sealt sõitis läbi üks saksa üksus õhutõrjeüksus. Ja üks, üks välisandarmeerial välipolitsei sõjapolitsei. Leitnant reguleeris liiklust, juhtis näitleja Tõnismäe poole. Ja tuli üks eesti mees, käes oli asunik pistis sellele leitnandile pihku ja rääkis midagi ja leitnant pidas kinni selle õhutõrjekahuri näitas talle seda, seda Hermanni torni. See jäi hetkeks seisma, keeras toru sinnapoole ja noh, see oligi siis see rida tuli automaat Court 20 millimeetrisse oli korra andis valang, lipp oli all. Kaasa lõid nad siis öisele pudelit tühjas, viskas vastaseda nurga Majas on paekivist maja, viskas pudeli sinna vastu kildudeks, jätkas tegevust. Mina seda ei näinud, aga, aga kolonel Rent rääkis mulle seda, ta seisis sealjuures noh, ütleme tänava ääres olid teel sinnapoole, nagu me kõik, eks ole, meil oli noh, see on huvitav, et täiesti erinevatest kohtadest erinevas situatsioonis inimesed teevad ühte ja sama. Nüüd oli nii, et me saime selle lipu siis kinnitatud mitte külge, niisugused noh, ütleme nagu vandid, laeva mastil on olitilist vaierid missadele Hermanni torni kõrva ja siis lipuvarda vahel hoidsid, hoidsid seda lippu varas püsti selle vandi või Baieri külge. Me panime lippu ja siis natukene tuult oli ka, ta jäi lehvima. Ja siis juba tuli sakslased üles, tulid sakslased oma lipuga ja neid muidugi panid teise, teise vandi külgedest, lükkaks lipu seal lehvimas siis tulid mõned saksa ohvitserid ja neil oli binokkel ja siis me vaatasime tükk aega, kuidas seal kiirov ja terve suur laevakaravan lahkus Tallinna reidilt ja Aegna kaudu siis aeglane Naissaare vahelt läksid läksid sinna siis Leningradi poole suure suure suitsupilve all ja, ja lennukid olid nende nende kimpus kogu aeg, õhutõrjekahurid töötasid ja niisugune huvitav pilt oli. Inimesed said väga ruttu, Ada, Saksa väed jõudsid Tallinnasse, linn oli paugupealt rahvast täis, sama Toompea Toompea lossiväljak, seal oli tuhandeid inimesi, kes seal suures vaimustus ja alla tulime, siis meil olid kaasas Vene lipp, see jagati seal Kristlikult ära, iga mees sai. Noh, ma ütleks niisuguseid ja ütleme, väikse laudlinasuuruse tüki sellest mälestuseks tõmmati kohe tükkideks. Tükid pisteti tasku ja tuli, mis alla seal ei olnud enam midagi teha. No muidugi, näitasime seal rahval rumala peaga seda, seda lippu kangasse. Täitsa välja pidi selle ära jagama seal rahvale.