Helilooja. Arvutage aja. Maja. Lagekivis. Eelistage. Alfa venelastega skandaalid. Toivo Tänav soovitavad Naarits. Väikestele kaladele. Kõigi armastate. Albumi reklaamiks näiteks. Kontserdi ajal laval paljastada ei pane, sul peab olema. Juba tegin ju täiesti. Olemas. Tere rock n roll ja ridamaja alustab taas. Kui eelmises saates olid meil külas ainult naised, siis sel korral räägivad kaasa mehed. Kui traditsiooniliselt tegelevad lapse kasvatamisega naised, siis aina enam tublisid isasid, kes ei pelga tittedega tegelemist. Statistika näitab, et seitse protsenti isadest kasutab ära võimalust lapsehoolduspuhkusele jääda. Peamise põhjusena, miks mehed lapsehoolduspuhkusel ei ole jäänud, tuuakse välja seda, et lapsega on koju jäänud naine. Poliitikauuringute keskuse Praxis analüütiku Marre Karu doktoritööst lapsehoolduspuhkuse lisa testis selgus ka see, et isad kardavad last valesti kasvatada ning sellega nende tulevikku rikkuda. Need isad usuvad, et naistel on loomulik anne ja teadmised lapsega peatamise kohta mis aitab neil projekti edukalt ellu viia ning seetõttu on parem, kui isa koju ei jääuuringud, näitavad, et tegelikult peavad lapsevanemaks õppima nii naine kui mees. Tänases rock n roll ja ridamaja saates on kaks isa, kes saavad lapsega hakkama ka siis, kui ema kodus pole. Meil on külas Kätlin ja Madis ning Sandra ja Sten. Madise ja oma pooleaastase tütrega lapsehoolduspuhkusele, kui laine sai pakkumise, millest oli raske keelduda. Sten on aga oma neljaaastase pojaga juba poolteist aastat nädalases kahekesi, sest ema Sandra õpib teises linnas. Milline näeb välja nende kahe perekonna argipäev, sellest räägimegi? Saatele saate kaasa elada raadio kahe kodulehel asuvas foorumis ja rock n roll ja ridamaja kuhugi lehel. Saateid saab raadio kahe kodulehelt hiljem ka järele kuulata. Mina olen saatejuht Lauraga. Sandra ja Sten on kaks noort inimest, kelle perekonnas kasvab nelja-aastane poiss. Põnevaks teeb olukorra see, et Sandra Tartu Ülikoolis ja veedab argipäevad Tartus Sten jalapojaga ka Tallinnas. Kuidas perekond sellise elukorraldusega hakkama saab, sellest hakkamegi kohe rääkima? Tere, san rajada restenteris tervist. Tere. Alustaks siis otsast peale, et te olite mõlemad suhteliselt noored kokku saite ja otsustasite oma elu üheskoos jätkata? No see oli alguses suht kokku-lahku, et kohe päris ei hakanud koos elama, aga eks me jah, niimoodi suhtlesime ja käisime läbi ja sina olid Sandra siis just gümnaasiumi lõpetanud. Jah, olin jah, ja siis tuli suvi ja suvel me kohtusimegi selline suveromanss. Suvel me kohtusime korra ja järgmine kord kohtusimegi juba siis sügisel vist vesi. Ja millal see äratundmine siis tuli, et see on see õige inimene? Ei teagi, see aja jooksul lihtsalt kulmineerus niimoodi. Aeg paneb asjad paika. Ja siis, Sandra, sina läksid edasi õppima Tartu Ülikooli, aga Sten jäi Tallinnasse tööle. Jah, mina õppisin, õpetasin. Meil oligi jah, nagu kaugsuhe või nii, et Sten käis vahepeal Tartuse ja mina käisin vahel Tallinnas on avatud ja siis me saime kokku ja ja siis ma läksin jälle Tartusse ja ja nii see läks. Ja siis paari aasta pärast oli käes hetk, kui tuli välja, et teil on saabumas perekonda, kolmas inimene jah, et vahepeal suutsime rasedaks jääda. Salid siis ülikoolis, kolmandal kursusel vä või isegi teise lõpus. Las ma mõtlen. No Jakob sündis 2008 jaanuar ja siis mul oli kolm pool kursust selja taga. Et siis mis üheksa kuud tagasi. Nojah, ma lõpetasin just teise kursuse ja siis tuli jääda suvi vahele. Sa õpid arstiks Tartus, siis on hästi keeruline eriala, kui raske oli olla lapseootel ja sünnitada laps arstiõpingute kõrvalt. No raseduse iseenesest ei ole mingi haigus ja selles mõttes, et kuna mul kõik raseduse kulg oli väga suurepärane ja midagi ei saa ette heita siis ma ei saaks öelda, et see õppimise kõrvalt väga raske oleks olnud ja ei tulnud nagu mingeid takistusi ega midagi kooli poolt ega mu enda poolt. Et käisin kuni lõpuni koolis ja olin suure kõhuga ja ei olnud midagi nagu ära. Sten, kas sa mäletad, mida sina tundsid, kui sa teada said, et sa saad lisaks? Jah, ma tahaks ka teada. Mais Ma ei mõelnudki seda hetke, ei mäletagi, ausalt öeldes, see oli päris ammu juba, aga ei, ta oli meeldiv tunne, et me olime tegelikult endale juba enne sõda juba rääkinud sellest, et võiks nagu saada ja lapse ei tulnudki laulu. Et see ei olnud ära hoitud, et ta oli nagu oodatud. Kui tuleb, siis tuleb ja tuli. No kuidas te mõtlesite oma elu siis edasi sättida, et suhteliselt keeruline vist elada niimoodi perekonnaelu, kui on 180 kilomeetrit vahetail? No ei tea, selles mõttes, et päev korraga ja siis kui lapsel sündimas mõtled jah, et planeerida, et kuidas ta selle imikuga nagu hakkama saada. Sest et ma ikkagi ju peale sünnitamist olin Tallinnas ja aasta aega olin Jakobiga kodus ja ei olnud nagu probleemi, aga mul just see, et ma pidin tegema veel ühe eksamikooliga edasi jätkata. Mis lugu selle sünnitamisega oli? Ma ütlesin, ära palun Tartusse, mine lase eksam olla. Sa, meil on poolteist nädalat vist, oli tähtajani aeg, sinna ei ole midagi sellist. Ma läksingi, nagu tegelikult kolm päeva enne sünnitust. Või noh, ennetähtaega läksin eksamit tegema. Sul oli plaanis Tallinnas sünnitada, aga sa mõtlesid, et sa jõuad veel kiirele jah, eksami ära teha eksamile veel, et teen selle ära ja siis siis tulen Tallinnast tagasi, sünnitame rahulikult, noh, esimene suhteliselt, okei, et äkki raudselt läheb üle või mis iganes. Aga ei, seitsmeteistkümnenda päeval läksin Tartusse ja, ja siis 18. hommikul pudenesid ära. Ja sina, Sten olid siis Tallinnas, mina olin Tallinnas, otse loomulikult. Töönädal oli, see oli vist isegi reedene päev, tegelen 118. esmaspäeval pidi eksamitulemused, mida sa tegid siis, kui Sandra sulle teada endised lapse Tallinnas sündimisest ei tule midagi välja. Helistas mulle esimest korda kell üksteistsugused, väiksed valud on. Noh, et ei pruukinud olla, ütles, et ei tea, et see võib olla tavaline. Ma võtsin rahulikult seal edasi lennist isegi magama lõpuks. Ja siis järgmine kord tuli kell kaks öösel, mis žanris? Kuule, nüüd on asi tõeliselt. Et tema pole haiglasse minema. Esimene Edgari koheselt too, et mida ma nüüd tegema või kuidas ma sinna saan esimesel võimalusel. Mis seal ikka, panin ennast riidesse. Ma ei saanud vist interneti tugev, et ma isegi ei teadnud, millal bussi lähevad, ega mitte midagi. Takso number mulle rõõmu oli olemas, helistasin taksosse, mõtlesin, et sõidan bussijaama ja pane sealt tartu poole ajama. Käisin veel korra töö juurest läbi, võtsin niuksed, olulised asjad vaja kaasa, et ma saaksin tööd ka veel samal ajal teha. Un bussiga Tartusse sõidan bussijaama jõudsin vist kell neli ja, ja siis selgus asjaolu, et buss, esimene pool 18 siiski siin-seal kaks pool tundi. Külmetasin ütleme niimoodi, päris jaeoli veel, ilm, mis su peas toimus, siis? Ei, ma olin nii ärevil, ei suutnud mitte midagi mõelda, et see oli lihtsalt see, et kuidas kõige kiiremini sinna saaksin näidata. Lubasid ka veel, too hetk ei olnud, et ei saanud autoga sõita. Tegelikult samal ajal ma Tartus kodus kella nelja ajal jalutasin, eks päris haiglasse ma läksin kell kuus hommikul enne, siis said esimese bussi peale. Kindlasti sa mõtlesid, et buss oleks võinud sõita umbes kolm korda kiiremini. Loomulikult ma vist isegi ütlesin ka, et bussijuht, et kiiremini saaks seletasid bussijuhile, mis olukord on või? Ei, ma vist ei hakanud piinama sellist sellega, et aga luht, hommikune varajane bussiliiklus, Polude ta ikkagi vajutas, nii kuidas sai, jõudsid Tartusse kohale, jooksid kindlasti haiglasse ja ütleme, ma olin üheksa, 20. Ütlesin siis ma lidusin sealt mööda, mis toomemäele, toomemäele ja mul see oli veel, see, olemegi siin ütelda. See on, kui keegi ei tea, siis ta niukse kõrge mäe otsas keset linna, et selline talvine aeg ja libe oli veel väga, ma mäletan, et ma väga sealt üles joosta ei saanud, sellest naerdud olitsed Andraga kogu aeg ühenduses sa teadsid, et mis olukorras ta on, et lapsel pole syndinud. See hetk oli juba see, et Sandra vastu ei võtnud, ma läksin hea sõbrannaga Merlega, kes oli samal ajal hoidis sander et Merle ja võttis selle operaatori üle, et tema oli nagu telefoni otsas ja suhtles Stenniga ja mina seal tegin oma asja, et ma ei tahtnud kedagi näha ja kuulda. Et seal oli nagu hästi korraldatud kuidagi sujuvalt nagu lahendatud. Jõudsid siis kohale täpselt õigeks ajaks, ütleme paar minutit tuli isegi varu, kellelt paar minutit. Ühesõnaga, astusid palatisse ja laps pandi kätele sulle. Päris niimoodi, et ma sain ikka sinna sünnituslauale roninud, ta hakkasin pressima ja ja, ja siis ta saabus ja haaras mu käe ja ja siis me seal punnitasime paar korda ja siis Jakob sündis ja siis oli juba kõik käsitlejad, lõikas nöörid läbi. Ja, ja siis oligi rahu majas. Rap kõhule, seal teda filmisime ja, ja nii palju kui müümetlik. Aga kogu selle paanikaosakonna pärast, mis olid öö läbi teinud, et kas, kui sa lõpuks kohale jõudsid, oma last nägid tundsid sa ka, et asi oli seda väärt, et kole küsida, oli see väärt loomulikult see oli seda väärt, onju, aga oli seal mingi pingelangus sinu jaoks ka, et sallida, kui sama palju praktiliselt rabelenud, kui Sandra võib olla? Minul oli küll rahulolu, oli väga suur selles mõttes, et mitte mitte sellepärast, et mõni pingutanud olin või midagi sellist lihtsalt ütles, et on kohal ja ta ei ole veel jõudnud. Mina jäin väga rahule. Sest et mul nagu pakuti lootekoti kätte ja kiirendame protsessi ja värk ja mõtlesin, et noh, rahvamaja, et nagu ei lasknud sellepärast seda teha, et jõuaks kohale läheb nagu loomulikku teed pidi, et noh, ma jõudsin seal seda vallutada küll ja küll ja et lastega vajuda ja, ja ei lasknud nagu midagi endale teha, et et aega, võistlematut oleksid sa kahetsenud, kui sa ei oleks jõudnud kohale selleks õigeks ajaks. Kindlasti natukene esimene laps selles mõttes, et oleks tahtnud oma silmaga näha seal. Ühesõnaga kõik läks nii, nagu ei olnud plaanis. Mida te siis tegite, kui te haiglast koju sõita, siis tulite Tallinnasse elama? Tulimegi saime kolmandal päeval koju ja tulin otse Tallinnasse ja siis jäime Tallinnasse ja tegi oma tööasju ja, ja olin lapsega kodus. Kaua sa kodus valitses? No aasta aega ringi, et mul oli vaja siis nagu järgmine jaanuar siis eksam järgi teha ja siis ja siis uuesti kooli minna. Et selles mõttes noh, ta sündis väga õigel ajal, sest et meil on jaotatud Bregliniliseks inimeseks kuus aastat ja siis oligi juss. Tellin ise lõpp ja siis hakkas neljas kursus võib kolme poole pealt siis niisugune rahulik aeg, et, et kõik see jama sai nagu selja taha ja siis tagasiminek oli nagu täiesti normaalne. Kui palju, Ben, sina? Kobi esimesel eluaastal, tema kasvatusprotsessis osalesid kogu aeg selles mõttes ma olen kodus ja tema oli ka minuga koos. Et esimene aasta ei olnud nagu midagi viga? Ei, see oli, see oli meie kaev kahe nagu õnnistus, ütleme niimoodi. Et sain ka mina öösiti üleval olla ja järgmine hommikul tööle minna, et Sander saaks vahepeal magada. Et see oli täitsa tavaline, et olid ikka selline korralik isa, vahetasid mähkmeid, kustutasid Kroksutasid täpselt nii poleks olnud, siis ma ei näe, siis me vist ei oleks koole. Mis mõttes meestele saame hakkama sellega, et seal nagu kuidagi normaalne ürgne kutse või mis iganes. Kas sul, Sten, on sõpru ka, kellel on lapsed või, või oi, sul üldse varem väikeste lastega kokkupuuteid? Mul on sõpru, oli küll, kellel olid lapsed olemas vaikselt selles mõttes, et palju ma nendega kokku puutunud olin. Ma olen näinud, et neil on sülle võtnud ja Nende laste mähkmeid ma pole päris kindlasti vahetanud, et aga üldiselt sulle lapsed meeldisid otse loomulikult, sest mul ei ole midagi ostetud. Isegi kunagi väike laps. Aga kui Jakko palli päris tilluke, kas mingit hirmu ei olnud, et kuidagi teda katki teha või julgesid koheda sülle võtta ja temaga tegeleda? Ütleme, et esimest korda, kui seal haiglas seller võtsin, tundus nii väike, et ma ei oska, ei osanud, aga nagu väga midagi peale hakata. Aga ei, selles mõttes, et see oleks nagu suht kiiresti üle, et kõigega tuleb harjuda. Need olid väga loomulikult välja, et ei olnud nagu midagi ette heita. Et sa ei pidanud teda kuidagi kamandama õpetama, et ta teeks midagi. No ma kindlasti kavandan rohkem kui vaja, aga, aga ma ei mäleta, et ma nüüd konkreetselt raskendatud õpetama midagi tegema. Pigem õpetasin mina teda. Mida sa lõpetasid? Ei, ma isegi ei jääks lihtsalt see on meil tulikuumas, kõik tuli nagu suhteliselt sujuvalt, et ei pidanud mingeid erilisi perekoolis, käin perekoolis käima kasvõi näiteks seda ja loogiline, mida teha. Natuke sai raamatut ka lugenud, et oli ette valmistatud. Mingil määral kindlasti see teie poja esimene eluaasta ongi teie suhte jooksul ka ainus, kui te oletegi elanud kolmekesi koos nagu selline klassik, selline perekond? Jah, võib vist nii öelda küll. Ei saa, üteldud menüüd, oleks. Sandra on kuu aega, koduseid ongi niukene suve suviti on siuksed kudujad, poiss sai aastaseks siis Sandra, sina läksid kooli tagasi ja võtsid Jacob endaga Tartusse kaasa. Nojah, ta oli ja siis alles aasta ja oli aastane täpselt vastane, täpselt aastane, ja selles mõttes ma teda ei saanud nüüd niimoodi aastasena ta Tallinnasse ula peale. Stenni pidi ka niikuinii kaua tööl edasi käima ja ema mul ka tööinimene. Ja et teda ei oleks Tallinnasse kuhugile lihtsalt jätta. Ja noh, lapsel on ikka parem olla emaga esimene sellega. Et siis sai ka kuidagi noh, ma ikka mõtlesin, et kes teda siis hoidma hakkab ja nii, aga, aga see kuidagi lahenes väga hästi, et et mul on väga hea sõbranna ja endine gümnaasiumikaaslane ja vaatas siis ka oma kooli kõrvalt Jacobit ja siis oli veel üks perekond, kellel oli sama vana poeg kasvamas peres, et siis tema juure juurde viisin ka siis niimoodi vaheldumisi korteri sõbranna kordonisse. Perekondlik, kus hakkab siis Sten, kui kui Sandra ja Jakob olid, kus, siis kas sina käisid nädalavahetuseti Tartus või käisid nemad Tallinnas, mina Tartus puhkused ja kõik muud asjad sinna juurde. Et iga vaba hetk põhimõtteliselt olin tartlased puisukest jah, nöörist mugavam. Lapsega nagu Tallinna vahet käia oleks vist natuke keerulisem olnud, kuigi noh, nüüd kui Jakobson on talle Tallinnasse Stenniga systendil, mina olen midagi pidanud ikka Tartusse tulema. Selles mõttes ei ole probleenet, rongi rongis on mugave. Vussis ei ole häda midagi, see rongisõit tema nii palju ei tea, et aga mina enamus rongisõitu teinud esimesed korrad on ikka sihukesed. Minu jaoks isiklikult oli nüüd päris siuksed dramaatilised, et kui ta on kuskil liikuvas rongis ja Ta haarab seal ringi vaikselt, kui ta ei oskagi veel õieti kõndida, et need olid siuksed, hirmsad hetked minu jaoks, et tal oli vaja igale poole ronida ja vaadata ja joosta ja kõik asjad olid huvitavad, et kaks pool tundi sihukest füüsilist tööd minu jaoks siukseid raskemad olukorrad, ütleme niimoodi, et kas ma olen mõtelnud appi, kus Sandra on, et tule aita natukene. Sandra kui Salide aastase Jakobiga üksinda Tartus ja käisid täiskohaga koolis. Arstiteaduskonnas õppimine ei ole teatavasti selline nagu lust ja lillepidu, et kuidas lapse kõrvalt oma õppimisega hakkama said, üldse? Siiamaani olen hakkama saanud ja nii ma siis sain, et ei olnud nagu häda midagi. See ongi see tamp ja see, mis oli nagu kolm ja esimest aastat oli nagu selja taga ja selles mõttes on mul häda midagi. Et noh, päevad ei olnud absoluutselt pika andnud, olid kuskil kaheksast 12-ni. No see ei ole nagu mitte midagi, ta võiks nagu olla palju, palju keerulisem, palju pikemalt ja veel raskemini kodus õppimist ja ja iseseisvat tööd nagu nagu peaks tegema, et noh, ma ei tea. Sai hakkama küll, et ei olnud nagu midagi ületamatut. Öösel said ikka magada ja ei pidanud, ei olnud nagu üldse mingit probleemi, kui oligi vaja õppida, siin Jakob jumalas ka lõunaund ja toimetas oma asju. Päevaplaan oli nagu paigas ja kõik oli nagu korras rutiin ja niimoodi, et ma sain nagu enda jaoks aega, kui vaja, eksamite ajaks ma võitsin, tavaliselt puhkuste siis Sandra, mina olin Jakobiga. Tore, jah, mingi suureneks, on midagi, siis arvatavasti ma kuidagi korraldasin, nii et ma jäin konkreetselt praegu nagu ei mäleta ühtegi, et neid oleks laps seganud mu kooliteed või midagi. Teeme nüüd väikese pausi, kuulame natuke muusikat ja siis räägime edasi sellest mis juhtus siis, kui Jakob sai kahe aastaseks ja läks Tallinnas lasteaeda. Siis, kui last hakkas kasvatama nädala sees. Sten ja Sandra jäi üksi Tartusse. Idee viidi ka läbi lainete aasta. Päikeseprillidega ja uni näpin. Hiina olektile pruu nad Ameerika peeni. Punaste huulte valge vapper like. Tuule mu juurde ja aeg. Briti ilmub ja lõppu veel. Ja kleepuvat vett. Proovinud tuba katab valge puu. Lumi. Ja paju otsa istuks haaraka. Hämarguvad lendab kiiresti paar hoovi. Tao ained paljaid õlgu kataks valge koore looming. Ja Edra pann odrainstituut, haraka. Ööle hämarvuvad tänava lännu kiiresti paar. Nooti materi, mille puistanud nupuna näitab pik Jätkame rock n roll ja ridamaja saatega ja külas on meil San rajasten. Me jäime pooleli selle hetkeni, kui Sandra otsustas tagasi Tartusse õppima minna. See oli siis, kui teie poeg oli kahe poole aastane ja Sten jäi Tallinnasse koos pojaga kahekesi elama. Kas see otsus oli teil juba varem vastu võetud, et, et Sten jääb Jakobiga Tallinnasse või tekkis see kuidagi niimoodi ekspromt? No põhimõtteliselt niimoodi, et lasteaeda ja tuli kirja panna laps kohe peale sündi nagu meil siin Tallinnas kombeks. Et muidu ei pruugi kohta saada, et siis oli nagu mõte on see, et niikuinii jääb kahe poole, sealt siis Tallinnasse Tallinnasse sai ta kirja pandud ja kui see aeg kätte jõudis, siis nii oligi, et tema jäi siis Tallinnasse lasteaeda käima. Mina läksin kooli tagasi, noh, see oli nagu loomulik, pidin sinna minema, noh, jälle mõtet pooleli jätta midagi. Et siis siis sai nagu issi lapseks. Ja otsustasin seda kuskil kolm kuud varem aprillis. Noh, ega ma ei tea, kas me saame lasteaeda siis üks aasta veel edasi minna. Aga ma prilli Sist sain selle nimekirjad, kus kohta me oleme siis registreeritud lasteaedadesse. Siis ma hakkasin neid läbi helistama, mis olukorras on, et kas meil on üldse võimalik sisse saada, mis meie järjekorra number näiteks on, selgus, et esimesed kolme Rantilist sai kirja panna. Esimesed kaks ütlesid, et jah, et sa oled kuskil seal, ütleme niimoodi, et ei tea, kas saata, et piiripea, esimene ütles, ütles, et kuna Jakob on nii väike, et me ei võta teda veel see aasta. Et kui siis järgmine aasta teine ütles ei, ei, et ilmselt me oleme küll oli seal kuskil lavavool, et et see aasta ilmselt ei mängi välja. Ja kolmas variant oli siis niimoodi, et ah, ei, teie last ei ole nagu üldse siin nimekirjas, et mul totodo, oodake näidet. Lugesin Eliisikuga koodi ette lõbuks, et seda ikkagi on, et jah, et teil on nagu vedanud, et saite sisse lõpuks ikkagi, et et selles mõttes, et esimene reaktsioon oli eelnevalt polegi last, pole kuhugi panna, et mis ma nüüd, et sa oled hästi südamelt langenud, kini. Sai nagu edasimäel, et noh, et ongi, et need lasteaiakoht on olemas, eks sügisel on nagu rahu majas, et saab nagu oma asjadega edasi minna. Kuidas ta üldse selle otsuse vastu võtsite, arutasite te omavahel pikalt seda, et et Jacob Stenniga kesi koju. Ma ei näe. Selles mõttes oli nagu loomulik asjade käik, et nii pidigi minema. Et kui ta poleks lasteaiakohta saanud, siis oleks nagu natukene kahtlase maal on, et mis ta siis aasta aega veel oleks, kellega ja kus. Et seda nagu ma ei tea, kas me jõudsime arutada? Pigem ikka vaatasime seda nagu vastast. Et siis noh, siis tulekski jäänud ja see me olime kunagi ammu selle kokku leppinud, Sandra üritab enda kooli ära lõpetatud, siis vaata mina enda kooli asja edasi, et ma võin ka vahepeal võtsin nii-öelda akadeemia nii-öelda akadeemilise. Sandra, kas sa usaldasid Stenni täielikult lapsega kahekesi? No arvata on, et usaldasin, et mul ei ole nagu tema kasvatamise meetodite isa isaduse olemise kohta mingeid pretensioone, et et ta on väga asjalik ja saab kõigega hakkama. Et noh, eks meil on erimeelsusi, et noh, õnneks ma ei näe kogu aeg, mida ta, kuidas ta täpselt kasvatab juba koos olles nagu noh, ikka on nagu teatud asjad, mis mind nagu häirib või mida mina nagu ei lubaks või mis need asjad on siis no ma ei tea, võib-olla ta, Sten võib-olla liiga, liiga lahke. Aga mina võib-olla natuke rangemat. No ma ei tea, aga ei selles mõttes, et noh, lapsel ei peagi laiatava seal, eks ole, koer teda paika panema või mis iganes ta on selles mõttes nagu, leevendab olukorda vist. Sten, milline su elu siis välja hakkas nägema? Oh, kuus midagi, äratus seitsmeks laps lasteaeda, kaheksaks tööle ja nii iga päev õhtul õnneks töö on niisugune hästi paika pandud, ütleme kaheksast neljani, et mulle see väga hästi sobib, et et siis on, ütleme, teised inimesed veel ei ole. Et ei lähe kaheksaks, enamus läheb ikkagi üheksaks niimoodi ja on kella viieni kuueni, et et mul on niisugune hea rahulik aeg, et siis ma tahan toimetada oma asjad, et ei ole niisugust nagu mu kass oli, bussidega käin kuskil. Too etc. Kui ma alguses läksin, siis siis ma käisin ikkagi bussidega igal pool, et siin lapse lasteaeda, sealt edasi tööle. Ma ei tulnud siukest stressitaolist asja, et oli väga rahulik, on seal keegi abiks ka? Ikka ütleme niimoodi, et Sandra ema kes on väga suur abi, on meil ütleme, et tema ikka aitab aeg-ajalt last hoida. Kui noh, ma tõesti ei saa, et et mul on mingid mingid käimised või mis iganes, et et siis on tema pidanud ütlema, hoidma lastet rohkem kedagi nagu sellist muud ei olegi ainult tema üksinda kahe poole aastane on selline paras jonnijuurikas. Kuidas teie pojal selline jonni aeg mööda läks? No eks ta siiamaani näitab vahel iseloomu, kompab piire ja paneb paika oma asju, aga no mina nagu ta lihtsalt harjunud ka sellega, et mind ei ole. Ja siis mina olen jälle vahepeal ja Sten nagu suusatama ka, nagu teda ohjeldada, nii siukest nagu nalja. Ealised iseärasused, laps jonnib, peabki õnnimas, on normaalne. Et midagi väga ületamatut nagu ei ole olnud. Sten, kuidas sa käitud, kui Jakob veel selline jonnituur peale tuleb? Oleneb, mille pärast. Et üldma, üritan mingi piirini, ma ütlen talle, et kas ei saa, mille pärast ei saa, seletan talle ära, sellest ei piisa, siis ma lasen rahulikult jonnida. Seal ei ole mitte midagi teha. Jah, et koduseinte vahel, las ta vajab oma selle jonni. Et kuidas täna ei saa lahendatud, et kui ta jonnib jonni, mida pärast, et noh, mis teha sõnadega ei aita midagi muud ei aita, siis ta jonnib. Aga kui sa kuskil avalikus kohas siis tuleb, ma ei tea, Ta ei ole siukest probleemi olnud, ostud on tegelikult on ta väga-väga tore poiss, ta ju ise väga palju endiselt mõist hästikasvatatud, hästi kasvatatud. Sandra, kui sina hakkasid olema nädala keskel kodust eemal, kas sa nägid kuidagi, et Jakob muutus kuidagi rohkem isa lapseks ka? Natuke ikka, jah, kui need tartusoleku ajad läksid pikemaks, kui ütleme kaks nädalat ja noh ega ma olingi praktiliselt kaks pool nädalat tark ja siis nädalavahetusel Tallinnas selle kaks pool kolm nädalat, siis eemal. Et siis ta ei, tal oli alati rõõmus meel, kui ma koju tulin, selles mõttes noh, tundis mu ära, eks ole. Et jooks kallistama, aga, aga ei, seda ikka ikka ronis rohkem issi opasse ja see, et mina olen isi, seda, see oli nagu normaalne ta emme sõnalist oleme ära unustanud. Et kuidagi pöörduda, siis ma ikka olin issi. Aga ei noh, väga midagi drastilist, ma küll ei märganud tema käitumises midagi, mingit armukadedust ei tulnud? Ei armukadedus tal vist ei ole kunagi olnud, et see on sinul, lenda. Ei, mul on jumala hea meel, kui ta ronib isa otsas, andku minna, et noh, ma olen ikka, tahan omaette olla. Las ta olla issi, aga ma arvan, et see on kuidagi hästi jaotatud, et et on seal nii savu, ema hoolt ja kelle lapsed on praegu rohkem on? Ma ei tea, mõlema meie ta ikka mulle tuletab meelde, et tal on nii hea meel, et ma kodus olen, et noh, see nagu, paneb mõtlema teater tõstada ikka siis nagu ikka mõtleb selle peale, et mind jälle varsti võib-olla ei ole või mis iganes. Tal on ikka nagu südamesse, Läntsed. Oled sa süümepiinu ka sellepärast tundnud? No natuke ikka on kurb meel või nii, et ei näe teda nüüd iga päev seal arenemas või mis iganes, et kui ta seal midagi korda saadab lahedat. Et see jääb mul nagu nägemata, aga aga üldiselt no üldiselt ikkagi asjad on väga hästi paigas, et mis siin ikka tagantjärgi halada miga õhtu räägime telefoniga või ribi ütleme vestelda. Et siukest nagu telefonisuhtlust on nagu igapäevaselt kummaran ära, aga ta teab, kes ta ema ikka tuletate õhtuti meelde soovime, head ööd ja räägime päevast. Sten väiksed lapsed kipuvad ikka aeg-ajalt haigeks jääma, kuidas ta sellise olukorra olete lahendanud, kui Jacob on haige? Kas sa võtad haiguslehe, siis? Sa ikka, mis ma teha saan? Haigelast tööle, isaga viidet, aga kui siuksed, väiksemad haigused nagu köha ja kui lasteaiad ei taha nagu teda näha, et siis, siis ma võtan ta tööle kaasa ja sammudel väga hästi hakkama. Kuidas see töökaaslased sellesse suhtuvad? Väga hästi, ütleme niisugune tore, lõbus selges. Oota tõi, sega, kuidas segama hakkaks, siis oleks keerulisem vasaku ja kui ta, kui ta rahulikult vaatab kõrvalt ja teeb oma asju, siis, siis nagu ma saan teda tööle võtta kaasa. Et töökaaslased on väga toredad selles mõttes, et nad saavad aru, et kõigil on ju omad lapsed ja, ja eks et kõik on lapsevanemad seal ja mõistavad seda ka, kui sa tahad kaks nädalat haiguslehel olema lapsega? Jah. Ilmselgelt. Aga kui sa oledki kodus olnud haige Jakobiga, on sul keegi ütleme siis Sandra ema abiks ka olnud või oledki sellise 40 kraadises palavikus lapsega siis saad täiesti ise hakkama, sellega? Muidugi me ise hakkama saanud. Näkko peale ei ole? Ei olnudki, ütleme niimoodi, tegelikult tal on põhilised, mis on hingamisteede põletikud, niuksed, palavik, sellist korra vist on olnud või 200 ühesõnaga rõuged olid kunagi, aga siis ta oli võib-olla natuke halvem olla, aga see oli ka, kui ta oli aastane ja ma olin ka siis veel. Et teie olete saanud endale sellise erakordselt tubli ja hea lapsega. Jah, seda küll. Ei saa kurta. Sten on olnud sulle selle aja jooksul, kui sa oled olnud Jakobiga kahekesi, mingisuguseid selliseid olukordi ka, kus sa tõesti ei tea, mida sa peaksid ette võtma. On mingi selline kriis olnud, äkki küll keerulisem on, hommikuti viin ta lasteaeda ja ma ei tea riietele selga panna see kõige keerulisem, mida sa teed siis? Paar korda helistan talle ka. Et Sandrale Tartus helistanud viisoritele pane selga. Naljakas tõuseb siis on hommikuti vahest jookseb juhe kokku, et muidu on muidu OK. Õnneks telefon olemas, saab helistada sõbrale. Kui te kahekesi kodus olete, kuidas te oma õhtuid sisustate Jakobiga? Tuleme koju, ütleme viiest siis on niisugune aeg, kus ma olen siia tegema talle endale. Ja peale sõda üldiselt mängiv istume suurde tuppa maha ja siis paneme puslesid kokku kõiki niisuguseid asju, et vahest vaatame ka mingeid multikaid. Niisugune tegevus meil toimub, et ega meil õhtuti tükk sõid muid tegevusi, ei teagi, et oleksite praegu niisugune Tallinna ikka veel, et siis siis on niisugused rahulikult kodus istunud. Pime on väljas, et ei lähe õue, õue mängivad, aga suveti ikka, midagi ei olnud isegi rattaga sõitmas. Ma ei tea, ma ei oska öelda tavalisi toiminguid või kuidas su sõbrad sellesse suhtuvad, et sa oled selline nädala sees üksikisa? Ausalt öeldes ma ei tea, ma ei ole küsinud. Mis, mis neil ikka, ma arvan, saavad aru. Selliseid olukordi, koledad sõbrad kutsuvad välja ja sa ei saa minna, sest et sul on, Jakob. Mul on isegi teinekord kaasa võtnud paari paari, olgem ausad, et kes nädala sees baaris ma ei näe, väga tihti ei käi, aga mu sõbradki vist väga tihti ei käi nädalases paaris. Aga siukseid kellegi juures istumised nädala sees ikka on, siis, siis ma olen ikka Jakobi kaasa võtnud. Midagi tegemata, sellepärast teie ei, eks peaks jääma. Tead sa veel enda tutvusringkonnas või oled kuulnud sellistest isadest, kes on samamoodi nagu sina niimoodi hästi aktiivselt laste kasvatamises osalevad selles mõttes, et üksiga kasvatatud hääldus? Ei, ma ei tea küll, ausalt öeldes mu oma ringkonnas ei tule. Ei tule meelde, ei tule ette ka, et et kes niimoodi oleks? Ei tea tõesti. No nii palju, kui ma aru olen saanud, siis kuigi Sandra on praegu Tallinnas praktikal, siis väga pikalt see ei kesta, et Sandra läheb jälle varsti lendu, seekord mitte Tartusse, aga Soome. Ja ma lähen vaatan ka üle selle muinasjutt oma, et mis ma kuulnud olen ja et kas, kas see asi toimib nii, nagu räägitakse, mis teha, praktikat peab tegema ja miks mitte siis teha seda väljamaal. Ja siis ma seal nüüd olengi kuskil kolm, kolm kuud. Aga mõned korrad tahaks ikka Tallinnaga väisata. Kolm nädalat seal nädal aega, siis Tallinnas noh, mis on tegelikult ju meie vana rutiin. Midagi muud ei midagi erilist, ei midagi, ei muutu tõesti. Et me kõik oleme sellega harjunud. Millal su õpingud läbistavad, Sandra ja millal on lootust, et te saate kõik koos kodus elada? No nüüd suvel peaks ühele poole saama selle kooliasjandusega õppimist on veel eluaeg töötamist ka, et et siis järgmise aasta sügisest peaks kuidagi asi laabuma. Või noh, suvel juba tegelikult on rahu majas kooliga vähemalt, et siis siis vaatame edasi, siis saame edasi mõelda, mida teha, kuhu minna. Sten, sa oled poolteist aastat last nädala sees üksi kasvatanud, mida sa sellest kogemusest õppinud oled? Mul on lõppenud südaööst kogemusest võib-olla kõige rohkem sihukest pingelistes olukordades rahu säilitama, see on kõige alus, ütleb, et et kui laps jonnib kuskil rahulikult käituma. Selles mõttes, et kui sa hakkad lapsel peale kisama, siis asi läheb käest ära. Ja tagajärjed on veel hullemad. Selline rahu ja selline asi on, on aga hea lapsel. Ja, ja kindlasti ma tea, kohusetunne on suure veel võib-olla et mul ma ei saa õhtul minna kuhugi vet. Läheks nüüd tõesti võib-olla paarideks õllel või kasvõi koduseid õlle teha, et noh ei ole nagu sellist aega. Tegelikult ajaplaneerimine on ka kindlasti paremaks läinud ja sa pead ka arvestama lapse majandamisega. Sandra, kas Sten on muutunud ka selle ajaga? No inimesed ikka ajas muutuvad ja kindlasti ta oleks teine inimene, kui meil ei oleks last. Aga meil kindlasti on ta paremaks inimeseks muutunud, et lapse saamine ja iseenesest ei ole ju halb asi, et Saint täiendab inimesi. See oli Eesti peale, embab teda sooja naljatades koos, et mõned. Jäi oleksid ja siid ja kui ei oleks poegi, kui ei oleks vaell veini vallad ja kui ei oleks see maja siin, kes meil moraali loeks, nüüd siis ei oleks. Vahel nagu kombeks poissi, kui oli sarja kui mõni asi tehtud. Kui ei oleks siis asi ja kui ei oleks poegi ei oleks veidi valla. Ei ei need teemad, kes meie moraali loe. Tiidei oleks. Poisid on meil toredad ja isegi ei märka, et nad neile sirgu on kõrgelt üle pea. Õlad lähevad laiemad ja habel juba tärk liikmeile intril neidudega Lovjeevee. Kui ei oleks siis asi ja kui ei oleks, kui ei, oleks veidi vallad ja kui ei ole ikka ema, see, kes vee moraali süüd siis ei oleks. Kuulama veel natuke muusikat ja seejärel uudiseid. Siis räägime aga juba Kätlini ja madisega, kes kolisid pooleaastase lapsega Brüsselisse elama. Oma muljeid saad jagada rock n roll ja ridamaja foorumis raadio kahe kodulehel või siis Facebooki vahendusel. Tere tulemast tagasi kuulama raadio kahe uut peresaadet, rock n roll ja ridamaja. Tänase saate teemaks on isad, kes osalevad lapsekasvatusprotsessis keskmiselt aktiivsemalt. Eelmises saatetunnis olid meil külas Sandra ja Sten ja nad rääkisid sellest, kuidas isa ja laps kahekesi elades hakkama saavad. Nüüd on meiega liitunud Kätlin ja Madis, kes kolisid pooleaastase tütrega Brüsselisse elama. Lapsega jäi koju aga isa Madis Madis, see ei ole tavapärane, et isad jäävad lastega koju. Kui mõned aastad tagasi oli lapsehoolduspuhkusel ainult üks protsent isadest, siis siin tippajal jõudis kuue koma neljani. Statistikas on ka palju neid isasid, kes võtsid lihtsalt vanemapuhkuse välja aga tegelikult käisid reaalselt ise tööl edasi. Tead sa isasid, kes on siin Eestis olnud ka lapsehooldus, kui seal ei tunne isiklikult ühtegi, aga kuulnud olen umbes ikka mõne sõbra sõber või keegi kuskilt, aga eks neid on vähe. Meie sellises patriarhaalsus ühiskonnas eeldatakse üldiselt seda, et naised on lapsega kodus ja mehed teenivad raha enne, kui sa selle otsuse vastu võtsid, et käis sul see mõte läbi ka, et kuidas see nüüd niimoodi, et naine hakkab raha teenima hoopiski teie perekonnas? Ei käinud valimi treenerid, niveraad, suurt vahet ei olnud. Et kuidagi alaväärsena ennast sellepärast ei tundnud, et sa jäid koju, ei tundnud muidugi ka teile nüüd teine beebi ka, kes on umbes samaealine, kui esimene laps tol ajal oli. Kui see juhtuks uuesti, kas sa võtaksid jälle selle otsuse vastu, jääksid uuesti, lapsega koju, praegu? Võib-olla isegi jääksin jah, aga ei tea mitte väga pikalt, ikkagi. Raske on. Et naistele on lihtsam seda asja teha. Kindlasti on jah, juba tehtud, mida juba teha, Kätlin, kas sina teeksid uuesti selle asja läbi, kui nüüd pakutaks jälle sulle sama töökohta näiteks seda, et ma sinna tegin, ma ei kahetse. Ma ei taha midagi ära sõnada, aga lapsega kodus on ikka väga hea ja õige tunne on olla. Pigem ei tahaks praegu minna, aga oled sa kuidagi ennast võib-olla süüdistanud ka, et sa jätsid oma vanema lapse niimoodi pooleaastaselt koju või, või sai Madis nii hästi hakkama, et täiesti vabalt võivad isad jääda koju? Kui see asi toimus kõik, siis see tundus kõik normaalne ja loomulik. Ükskord ma vaatasin tagantjärele koduvideod sellest, kui me sinna läksime ja siis siis mulle tundus küll uskumatu, et täitsa beebi oli nii väike, et kuidas ma suutsin. Aga see vanem laps on väga hea, kohane ja siiamaani ja ma arvan, et on okei, kui kaua te olite Brüsselis, et alguses me pidime ju ainult kolmeks kuuks minema, mistõttu oli lihtsam seda otsust teha? Ei tundunud nii pikka aega. Aga nagu ikka nende asjadega on, siis me olime aasta ära. Kui pool aastat oli Madis kodus olnud, siis ma vaatasin küll, et, et ta hakkab täitsa ära vajuma. Ja siis ma otsisin võimalused, et laps sain, sõime et ta saaks rohkem vaba aega enda jaoks. Madis, kas su elu muutus paremaks, kui laps läks sõime ja läks kergemaks muidugi? Pikapeale lihtsalt nagu midagi midagi muud ei leia siis. Pluss veel see, et seal ei ole eriti eriti kellegiga suhelda kogu aeg üksi ja päevast päeva ühed samad tegevused siis mandud ära. Et sa arvad, et kui sa oleksid Eestis olnud samas olukorras lapsega kodus, oleks olnud väheme selline stressirohke ja Eestis oleks lihtsam ja kõik tuttavad kohad, kus käia ja räägid oma keeles ja ja võib-olla leiad, leiad veel mõned, mõned samasugused, kes ka hoiavad lapsi, näiteks kellega kokku saada, aga seadnud ikkagi kokku. No kui te seal Brüsselis elasite, kas teil oli üldse vahepeal kellelegi oma last hoida, ka jätta, kes te saite kahekesi ka midagi teha või või ei olnud, abilisi? Ei olnud põhimõtteliselt siis kui vanemad külla tulid, siis oli väga harvad korrad, aga isegi ei tulnud selle peale, et hakata mingit võõrkeelset lapsehoidjat otsima kuskilt tegevused, mis oli võimalik, nii et me tegime kolmekesi ja mida ei saanud milline seal Belgiasse lapsega kodus olemise süsteem on, seal ju sellist emapalgasüsteemi ilmselt ei ole. Kohalik süsteem on jah, märksa emavaenulikum, kui meil siin, et ollakse ainult neli kuud kodus harilikult selles mõttes, et neli kuud makstakse sulle täispalka ja edasi makstakse väga vähe. Ja seetõttu seal lähevad kõik neljakuused, sõime, milline see sõim välja näeb, mina nägin sealsamas sõimes, kus minul ühe aastane läks, tema oli seal suur, ilmselt siis ema oli seal suur tegija, jah, sest et seal olid sellised rida selliseid beebitoolides istuvaid nelja-viie kuusid, kellele siis antipudeliga piima siis pandi magama? Võis päris kurb vaatepilt olla olija. Meie lasteaiad tunduvad selle kõrval olevat siis väga korralikud ja head või see süsteem kogu. Ja see on see meie pooleteist aasta, emapalga süsteem on tõesti peresõbralik ja lapsesõbralik ja kui ta oma aastase sinna sõime panite, siis see on just selline paras aeg, kui lapsed hakkavad keelt õppima. Kas teie lapsele jäi ka prantsuse keel külge ja laps ütles päris palju prantsusekeelseid sõnu, mis kahjuks need tänaseks päevaks on ununenud, aga see nii lahe. Madis, kuidas sina selle brüsseli aja kokku võtad? Milline kogemus see oli sinu jaoks? Ainulaadne kogemus? Mul väga hea meel, et nii läks. Eestis poleks ilmselt juhtunud, et ma olen sel aastal olnud nii pikalt ja ja nüüd ma tean väga hästi, kui raske emadel on ja oled selle võrra praegu parem, isa seda mina ei oska öelda. Ma loodan. Aga on sul sellepärast, et sa oled olnud oma lapsega niimoodi pikalt kahekesi kodus oma tütrega suhe kuidagi erilisem on ka? Mul ei ole millegiga võrrelda, aga, aga ta on minu jaoks väga-väga oluline ja väga tähtis tegelane ja. Vaatan ja mõtlen, mul tuleb meelde jälle, kuidas ta hoidsin. Ja, ja siis jälle mõtled, kuidas ta nii ruttu nii suureks kasvas. Et kui mõni teine isa on samas olukorras, et ta peab võtma vastu otsuse, kas olla lapsega mõnda aega kodus või mitte, siis mida sina soovitad? Mina soovitan proovida, närvitavad vastu. Aga see vist ei ole nii lühiajaline projekt, et proovid ja siis nädala aja pärast mõtled ümber? Ei ole. Et vastutus on suur ja, aga kogemuse mõttes, kui tuleb selline võimalus, siis mina soovitaksin proovida, kas sa oskad mingit nõu ka anda, millised on need punktid, mis mida peaks isa, kes plaanib jääda suure hurraaga lapsega koju, et millele ta peaks mõtlema, millele sina näiteks ei osanud enne mõelda? Enne võiks, võiks jääda mõned korrad lapsega üksi ja vaadata, kuidas töölt hakkama saab. Et ega ma ei olnud ka ju tegelikult päevi, et pigem olid nad tunnid, mis ma olin korraga magad, võiks selliseid testpäevalt teha, jah, aga, ja näiteks uisa isa hoiaks nii väikest last ainult üksi täiesti üksi seal ma ei tea nädalaid järjest siis seda isegi olgugi, et eriti hästi sa tead väga hästi, milline elu on üksikvanemal ja. Aga Kätlin, kas sina julgustada isasid rohkem jääma lastega koju või tundub sulle, et et praegu siin, Eestis on see laste kasvatamine võib-olla jäänud liiga naiste õlule. Mulle tundub just vastupidi, et nii-öelda tänapäeva isad on vähemalt meie sõprade ja tuttavate hulgas väga tublid. Et nad ei häbene ma lapsi hoida, kantseldada. Need trollid on ikkagi natukene muutunud võrreldes meie vanemate põlvkonnale. Isad on tõsisemalt nagu laste kasvatamise juures kui varem ja aga kas näiteks teie isad, kuidas nemad sellesse suhtusid, kui te teatasite, et Madis jääb lapsega koju? Ma arvan, et seal oli põhirõhk, oli sellele ka, et me lähme minema. Nende jaoks teise maailma otsa nende lapselapsega ei öelnudki. Arvasin, et see normaalne, et et mees hoiab sellist varianti, ma tea, võtame hoidja või sellest ei tulnud kellelegi pähe. Aga mingit sellist paaniliste vanaemade-ettepanekut, et nad sõidavad teiega kaasa, sinna selliseid ka ei, ei tulnud. Ei tulnud. Usaldasid piisavalt teid. Kätlin ja Madison Tallinnas elav paar, kelle kodus kasvab kaks tütart, kui nende esimene tütar, viis aastat tagasi sündis Kätlin rõõmsalt emapuhkusele. Viie kuu möödudes tehti talle aga tööpakkumine, millest ta ei saanud keelduda ja perekond kolis elama Brüsselisse. Kuna Kätlin asus täiskohaga tööle, siis nende kuuekuusetütrest hakkas igapäevaselt hoolitsema Madis, tere, Kätlin. Tere. Madis. Kätlin, kas sul on meeles see hetk ka, kui sulle tuli telefonikõne ja pakuti seda töökohta, mida sa olid tegelikult juba jupp aega oodanud ja see hetk on mul väga selgelt meeles, täitis mind väga imelikke ja vastuoluliste tunne, et ühest küljest nagu juhu, väga tore. Unelmate töökoht, väga põnev, välismaale geograafiliselt heasse kohta saab palju reisida ja nii edasi ja teisest küljest see pisikene imik, mis sellest saab, kuidas see kõik välja hakkab nägema? Segane oli küll olla. Kaua sa mõtlesid enne, kui ta selle otsuse vastu võtsid, et sa lähed sinna tööle? Paar päeva ja Madis, kuidas sina sellesse uudisesse suhtusid? Kas sul oli sõnaõigust ka või Kätlin ütles, et nüüd on minek. Mul hea meel, ma tahtsin küll ära minna. Ei mõelnud üldse selle peale. Aga millal see sulle kohale jõudis, et Kätlin läheb tööle, siis sina oled pooleaastase lapsega päevad läbi kodus? Jõudiski kohe kohale, siis kui ma tulin hoiduda esimesel päeval, milline isa sa enne seda olid olnud, kui sa jäid selliseks koduseks pereisaks? Mähkmeid oli lapsel vahetanud ikka olin, aga ilmselgelt nii põhjalikult ei olnud tegelenud loomulikult. Kas sa arvasid, et see on lihtsam töö? Muidugi arvasin. Milline su töökorraldus Brüsselis oli, Kätlin, et kas sa olidki kaheksa tundi tööl ja vahepeal last üldse ei näinud? Tööaeg oli kaheksa tundi küll, kuid me kohtasime alati lõuna ajal, kas nemad tulid mulle töö juurde või mina läksin koju või nägime kuskil linna peal? Igal juhul lõuna ajal oli beebi minuga ja, ja sai isegi liina piima madise, millised sinu päevad seal Brüsselis välja nägid? Väga ühesugused, üsna igavad. Aga kuna kodus ei tahtnud olles mao kärutasin ringi mööda linna ja nägin hästi palju hästi palju kohalikku elu ja selliseid kohti, kuhu ma võib-olla muidu ei olekski nii sattunud, et et ma sõitsin ja iga päev võib olla umbes 15 kilomeetrit kõndisin maha vähemalt tagantjärele mõeldes oli, oli väga tore. Aga siis lihtsalt, kuna muutus väga üksluiseks, aga nii palju nagu nautida ei saanud. Millist elusasine Eestis enne elasid, et kas sa käisid tööl ja kuidas sul see enda töökohast ära tulemine välja nägi? Käisin tööl ja täpselt sinnamaani käisingi, kuni ma tulin ära. Oli selline, et ei olnud kaheksast viieni ja väga mõistev ülemus oli, kellele ma lihtsalt ütlesin, et, et need on nii, et ma lähen minema ja oligi kõik. Otsisin ühe sõbra, kes, kes oli nõus mind asendama ja nii ma tulingi ära. Kas sa ütlesid teistele ka, et sa jääd lapsehoolduspuhkusele ja ütlesin, milline see reaktsioon oli? Ikka imestate, mis, kuidas ma hakkama saan ja mis ma teen seal, aga aga nagu väga keegi selles mõttes ei süvened, võõras mure ilmselt teistele inimestele. Kuidas sõbrad reageerisid sellele, et või sa teatasid, et sa nüüd hakkad täiskohaga isaks? Ei mäleta, et oleks olnud midagi väga, väga erilist, aga oli sul üldse enne enda tütre sündi? Lastega kokkupuuteid ka ei olnud. Ja ma arvan, et enamik sõpradest kajanud, nii et see oli täiesti tühile. Aga kui te sinna Brüsselisse kohale jõudsite, kuidas teil see elukorraldus siis seal oli, kuidas seal mingi korteri otsimine ja need asjad läksid? Kõik käis väga ruttu, ma sain kuskilt mingisuguse maakleri numbri, kes on eestlane, on Brüsselis juba 20 aastat ja kellele ma helistasin ja kes ütles, et mul on üks korter ja me jõudsime kohale, no ütleme, 12 tundi varem, kui ma pidin minema tööle juba. Et pühapäeva õhtul hilja jõudsime kohale, polnud õrna aimugi, kus on see korter, milline on see korter? Läksime sinna, vaatasime, voodiriideid ei ole, ütlesime maaklerile, tooks äkki tekid ja padjad ja linad ka meile tõi hästi vastutulelik oli. Ja, ja siis põhimõtteliselt hommikul ma läksin sinna aadressile, kust ma pidin minema ja ja Madis jäi lapsega koju. Mis sa tegid sel päeval? Üsna nõutu näoga. Aga siis üsna ruttu saan aru, et toas Ma ei suuda väga pikalt olla ja siis ma läksin õue ootama, mis siis juhtus, laps nuttis või? Milline see olu isegi nuttudega. Aga lihtsalt mõtlesin, et lihtsam on, kui ta tõuseb äkki magama siis mul on natukene kergem. Kas Brüssel on lapsesõbralik linn, sina, Madis, oskad ilmselt sellele väga hästi vastata neid? Ja on küll ta on, kliima poolest on ta kõvasti sõbralikum kui, kui Tallinn, sellepärast et seal ei ole selliseid lume, langesid. Lapsesõbralikum kui Tallinn, kõik inimesed tahavad aidates sul käru tõsta ja igal pool on eskalaatorid ja liftid. Tallinnal on palju arenguruumi. Kas sa kohtusid Madis seal teiste endasuguste isadega ka, kes lapsevankrite lükkasid päevasel ajal? Vähe oli neid, aga lõpuks oli ja kaks kaks samasugust kes olid, keda ma teadsin juba varem Eestist kellel olid ka väiksed lapsed ja kes olid ka lastega kodus samamoodi naised käisid tööl ja et neid on seal veel kindlasti praegu ja kindlasti edaspidi tulevikus ka. Teil tekkis selline sõpruskond, siis seal kavad eesti isad, eriti siiski mitte, sest et ikka üsna harva saime kokku oleks, oleks võinud võib-olla tihemini näha ka. Ja millest keegi teine ei viitsinud nii palju sõita poisina selle käruga, see oli väga suur eesmärk, oli lihtsalt päev läbi linna peal kõndida, et laps magaks, ma saan aru, muidugi see eesmärk oli samamoodi nagu ilma lapseta oleks ka võib-olla ringi vaadanud seal aga siis oli, vist oli üks lisaaksessuaar oli, millega ma käisin. Tõmbasid tähelepanu, sellega, sihk vaadati, seal on veel selles mõttes teistmoodi, et kui näiteks jäeti mõnikord lapse mõne poe ukse taha, aga nii et ma ise teda nägin, siis ma ikka sain müüjate käest sõimata, et laps varastatakse kohe ära ja kõik hoidsid silma peal. Seal oli olnud paar juhtumitest, kus oligi ideedega ära varastatud, seepärast inimesed temaatikat. Aga jah, muidu olid küll kõik hästi-hästi sõbralikud aidata igale poole, seal on hästi palju treppe ja selliseid üles-alla kõndimisi, et aidake seda käru tõstaja ja niisama pluti-pluti, tädi laps läheb. Aga millised need kõige raskemad asjad olid sinu jaoks lapse kasvatamise juures, et aru saada, mis tal häda on, kisab. Kui kaua sellega aega läks, kui sa hakkasid aru saama, mida pooleaastane laps tahab? Ei saanudki lõplikult aru, alati mõned asjad on, aga vahel on vaja lihtsalt seda ema lähedust, mida minul ei ole anda. Aga mis sa siis tegid, kui laps hakkas nutma, aga Kätlin ei saanud koju tulla, kustutasid teda lihtsalt. Proovisin kõik variandid läbi. Hakkasin süüa või siis vaatad, äkki annab kuidagi magama panna, aga kui need ei töödanud, mõni tegi, ilmselt läksid närvi. Kas juhtus mingeid selliseid katastroof, situatsioone ka, kui sa mõtlesid, et nii, nüüd aitab, mina rohkem ei jõua. Just midagi nii hullu juhtunud, muidu ma mäletaks seda. Kindlasti oli, oli päevi, kus juhe kokku jooksis, aga lõpuks läks üle ega räägi nii, et seal kukkusid poekott, mahalapselise suur poekott ja midagi läks seal katki. Ja siis olid päris pahane, Hei, joonistasid pildi beebist. Milline see pilt välja nägi, siis? Selline kergelt pahasoovliku näoga beebi. Kätlin, kuidas sinu arvates Madis lapsega hakkama sai, seal? Hästi sai hakkama? Ma tegelikult alguses ikkagi väga pabistasin, Ma isegi küsisin oma oma lapse arstilt, et mis tema arvab, et kuidas see on, et et jätab poole aastase lapse ema jääda niimoodi üksinda. Arst ütles mulle, kui lapseniki hoitud ja hooldatud, siis jää lapsena enam midagi. Et ma ei lähe ju päriseks ära. Kuidagi usaldasin teda arst ja ja noh, ei tea kõige kauem ma ei näinud teda umbes neli tundi, et ei, täiesti hakkama. Sul need esimesed tööpäevad olid, said sa tööd ka teha või sa mõtlesid ainult sellele, mida Madis lapsega kodus teeb? Ma olin ikkagi suhteliselt afektiseisundis, siis mõtlesin, et uus linn, uus töö, selline, mida ma polnud varem teinud, on ma ei tea, uus ülemus, uued reeglid, siis seal see eemalolek imikust päris ärevil olla. Madisega mõtlesin, räägime nüüd üldiselt sellest, et kuidas on väikese lapsega võõrsil elada. Kuidas teie elu seal välja nägi, selles linnas? Pärast tööd, tihtipeale pidime tormama toidupoodi sellepärast et toidupoed pannakse seal kinni. Seitse vist oli seitse, väiksemad ollakse 18 30 ja mõned olid 19, kolonel, elasid jah-sõna otseses mõttes, jooksime, et midagi saada. Pühapäeval on kõik asjad kinni, sinna harilikult pärast jooksime toidupoodi ja siis käisime mänguväljakul tihtipeale nädalavahetusel oli meie põhiline tegevus oli lähi linnades ja riikides reisimine. Ja kus ta siis ära käisite, kõik? Belgia vist kõik suuremad linnad, käisime läbi. Noh, selles mõttes on see kihvt koht ka, et et linnad on küll väiksed, aga, aga, aga seal on väga palju vaatamisväärsusi. Vanad vanad huvitavad linnad, siis väike jupp Saksamaast jääb sinna üsna lähedale. Luksemburg, Prantsusmaast, Pariis, Pariis on eriti mugav minna, kiirrong sõidab sinna ühe 20-ga Londonis kõva korra ja laps oli kogu aeg kaasas. Muidugi. Kuidas lapsele need reisid kõik üle elasid? Ta on vist nüüd reisimise koha pealt küll hästi karastatud, teil, lapsel ei olnud enam midagi, seal on need rongid hästi mugavad ka, et ja inimesed ei pahanda, kui sa oma käruga seal komberdad. Kui palju ta ise sellest üldse teab, et ta on nii palju reisinud, nii palju näinud? Teavia vahel uhkeldab sellega, aga tegelikult ta ei tea selles mõttes kui kallis see linn on ja saite te mõnikord võib-olla kinno minna või mõnele kontserdile. Mida te tegite seal? Kallis, ei ole seal üldse. Ma usun, et kui meil tänapäeval võrrelda, siis siis oleks üldse mitte mingisugust vahet. Väljas söömas saime väga edukalt käia ja käisime ka. Selles mõttes laps ei ole takistuseks. Kas Brüsselis elamise ajal pidite te lapsega arsti juurde ka pöörduma ja ühe korra oli mingi selline tõsisem külmetus, siis ma sattusin ühe arsti juurde ja siis selgus, et ta tegi selliseid tavapäraseid protseduure, mõõt disja kaalus ka siis selgus, et et laps on väga suur. Aga see oli see seetõttu, et seal on kohalik kasvukõver, noppis madalam, noh, seal on väiksemad lapsed, kui Eesti, jääb selleks, et see oli üks asi, millest see huvitav sõltub, sest ei tea. Eestlased on lihtsalt suured inimesed, eestlased on suuremad, vähemalt meie, need kasvukõverad on Suurematest Eesti kõverate järgi Dali täitsa okei. Ja siis ma mäletan, et et eks tal mingi kehavärk oli, pidi tekkisid laenutama mingisuguse imeliku aparaadi, millega sai teha inhalaatori sellise mis panid vooluvõrku ja siis siis panid lapsele sellise gaasimaski ette, siis ta pidi sisse hingama, ma ei tea, kas Eestis on selliseid asju on ja, ja seal võib olla huvitav. Aga ma ei, ma ei ole kindel, et neid laenutada saab kuskilt. Aga tookord jah, mulle oli see väga-väga kuidagi, ufo nägi see kõik välja, aga laps oli täitsa leplik isegi. Meil on ju traditsioon selline, et iga kuu pead oma last ette näitama ja siis arstid panevad kirja punktid, palju ta juurde on võtnud ja palju kasvanud, et kas seal hoitakse samamoodi lastel silma peal? Ma usun küll. Aga me käisime ikkagi mingi intervalli tagant siin Eestis, et ma käisin Eestis arsti juures põhiliselt ma usun, et seal on see imikuga, arsti juures käimine on ikka samamoodi. Aga kui laps jäi haigeks, kas siis Madis oli haige lapsega kodus või võimaldati sulle nagu mingisuguseid ravi päeviga? Tookord oli selline asi, et Madis oli Eestis ära ja ma küsisin töö juurest ära, siis selgus, et lapsega tohib kodus olla kaks päeva, siis tuleb leida mingi muu lahendus, isegi kui tal on kopsupõletik, siis tohib ikkagi olla, ainult kaks päeva ei tohi olla reede ja esmaspäev, et sa pead valima, mis päeval su laps haigeks jääb. Et kui on reede või esmaspäev, siis on oht, et sa teed omale pikka nädalavahetust ja nii-öelda valetad, et sul on laps, kasutad ära teisipäevast neljapäevani tohid olla kaks päeva kodus lapsega, aga mis need siis muud valikud on, kuhu siis belgia emad oma lapsed jätsid, kui nad haiged olid, viivad sõime, haige laps, seal öeldi, et täiesti normaalne on tuua laps kuni 38, viiega sõimes öeldigi, et alates 38 viiest on palavik, kui on alla selle, siis see on lihtsalt kõrgem temperatuur. See oli minu jaoks väga üllatav. Meie lasteaeda ei lubata nohugagi lasteaeda viia ja siis jälle oli kõik nohused kehased, sest et noh kui süsteem on karm, siis mis sa ikka teed, jälgisid see, et kas sulle tundus, et need lapsed olid seal üldkokkuvõttes ka haiglasemad või, või ei hakanud silma? Sõimes küll olid väga tagatised ja nad ei riietama lapsi üldse nii soojalt kui meie minu üle põhimõtteliselt naerdi seal sõimes alati, et ma olen Põhjamaad ja panen lapsele kombeka selga veebruaris. Et seal ju pannakse lihtsalt sokid püksid ja siis tõmmatakse kärule kile peale. Et tõesti on väga levinud. Madis, kui sa läksid lapsega jalutama, panid talle talvel ikka kombeka selga või järgisid belgia trendi ja panid vankrile kile peale. Eesti trendi, kuigi seal on talvel on keskmine temperatuur, võis seal olla mõnikord ikka 10 soojakraadi või niimoodi ootama viis kuni 10, siis ei, ikka oli null, aga oli null, oli null ka paar korda 100. mingit lund kamis kohe ära. Sulas, aga jah, selles mõttes, et kohalikud ei ta seal mõeldud, et isegi isegi täiskasvanud inimesed viskavad seal paari soojakraadiga, viskavad ainult pintsaku ja sallijad, tõstavad pintsakukrae üles ja mütsi, mütsi ja kindaid üldjuhul ei kanna keegi, et näed kohe ära kaugelt, et seal ilmselt olema kuskilt Põhjamaad või või lihtsalt turist, inimesed nad riidesse ennast pannud. Veel üks asi, mis mul seoses lastega silma hakkas, oli, et hästi suuri lapsi sõidutati seal kärudega ringi, et seal sellised nelja aastased jõmmid Xena kärv korralikult ära ei mahtunud, Lõsutasid ja siis neil olid veel lutid suus ja minu meelest olid need, kuni seitsmeaastased võisid vanemad kolla põlvede ulatusid juba õlleteenindaja, viieaastane ja viieaastane kindlasti ja võib-olla isegi kuuena. Aga jah, et lutt oli ka, et sa oled ikka nagu näo järgi peaks koolis käima, võib-olla käisid lutiga ringi, et võib-olla seal mingi inimõiguste rikkumine lutti ära võtad. Milliseid selliseid erinevusi teile veel silma hakkas, et kuidas seal kas lapsi kasvatatakse nagu vabamate reeglite järgi või on seal mingisugused kindlad traditsioonid mida lapsed tohivad teha, mida mitte, või on sarnane sellele, mis meeldib, toimub, tundus minu arust üsna samasugune. Kõik see, kuidas nad seal mänguväljakutel või kusagil käitusid üsna üsna samad, ei olnud mingeid erilisi, erilisi, teistsuguseid kombeid, reegleid. Ma arvan, et nad hirmsasti pabistama, et seal on nagu Ameerikas, et seda last ei kuhugi üksi taia mingi 10 12 aastast last ei tohi üksinda kuhugi, ma ei tea nurgapoodi isegi saata. Lausa seadusega keelatud dist, kuni kaheteistaastast last alati. Ja ta ei tohi üksi koju jääda ja koolist koju ei tohi ka lapsed siis ei tohi. Ei tohi, vist on nii, et nad saadetakse koolis koolibussi peale, kui on kuskil kaugemal. Ja siis keegi peab kindlasti selle koolibussi vastu minema, sest muidu võib keegi kaevad. Kujutate te ette, et oleksite võinud jääda sinna elama? Pikemaks ajaks? Ei kujuta? Madis ei ujuta ja see aasta oli täitsa piisavalt, tundus nii kaua võiks seal veel elada, võib-olla, aga mitul aastavaraga. Kas sa said vadis hea kooli, et visati sind välismaale ja veel lapsega ka üksinda, et sellist kogemust vist teiste ei tule? Ilmselt mitte, jah. Aga ikkagi oli, oli tore ja on meeles siiamaani. Aitäh teile, Kätlin ja Madis, kuulame natuke muusikat ja seejärel vastab rock n roll ja ridamaja viiele tüüp küsimusele raadio kahe hommikune ärataja kolme tütre isa Indrek Vaheoja. Nüüd läheme edasi, aga rock n roll ja ridamaja saate viie lõpu küsimusega, mis on saatest saatesse samad ja millele vastab teada-tuntud inimene. Täna vastab pereelu puudutavatele küsimustele ansambli Winny Puhhi laulja ja raadio kahe hommikune ärataja Indrek Vaheoja. Indrekul olnud pool aastat lapsehoolduspuhkusel kaksikute tütardega ja enda sõnul nautis ta seda aega väga. Indrek, kas head lapsed kasvavad vitsata? No vegan, ütleme põhimõtteliselt väga valesti öeldud ei ole sellega, et ega, ega oma käsi oma lastele väga ei tõuse, vitsa andma küll. Aga no muidugi on ka see, et ta piiri peab nagu tunnetama ka, et et kust maalt see nii-öelda karistamise või paikapanemise joon läheb, et lapsed on nagu sellised olendid, kes ikkagi pidevalt testivad erinevaid piire ja vaatavad, kui kaugele sa lased neil minna ja peab seda väikest võitlust pidama nendega? Noh peksmisega midagi paremaks küll ei saa, et väikene profülaktiline ja võib-olla tutistused see on nagu ma arvan. Okei, et rohkem rohkem on selline asi. Nad selle vitsaga sellele ei ole muidugi oma lastele veel andnud, aga. Mida on täiskasvanutel lastelt õppida? Ennekõike muidugi õppida seda kuidas elust rõõmu tunda, sest et lapsed ikkagi enam enamus ajast tegelevadki sellega, et tunda rõõmu väikestest asjadest suurtest asjadest. Täiskasvanud on tihtipeale selle ära unustanud oma sellest igapäeva toimetustes mingitest mõttetutest harjumustest kinni, et et meil on, on nagu väga keeruline on teinekord sealt välja tulla, aga samas selle koos lastega mingi moment avastada ennast ja unustada ennast näiteks kas või koos mängima, koos midagi õppima tegema. Siis sa nagu avastatud, kui, kui lõbus on Biden mingit kõige väiksemaid lihtsamaid asju teha, koos süüa teha või, või, või mida iganes õues käia. Et just selline niisama olemisest rõõmu tundmine on nagu põhiline, millest, millest nagu täiskasvanud võiksid nüüd uuesti võtta ja lasknud õppida, aga aga eks see tuleb ajaga, kõik ei saa ju kohe aru. Jätame nüüd laste teema ja liigume edasi perekonnateemade juurde. Öeldakse, et mees on perekonna pea, naine, aga tema kael. Oled sa sellega nõus? Ja see on jälle täpselt selline asi, et päris üks ühele ei ole sellega nõus. Et ma olen ise selline moodsate perekondade kohta ja minu arust ei pea olema kõik soorollid, niimoodi oli paigas, et üks otsustab ja teine teeb ja aga see, see ja teine on teises pea, et noh, üldiselt midagi teha ei ole, tavaliselt on nagu mehed selles mõttes füüsiliselt pisut tugevamad kui diivanit tõsta või, või poe koitu edaspidi siis noh, temal on nagu lihtsam teha neid asju, aga aga jälle samas minu arust on täitsa okei, kui, kui naine näiteks on nii tark ja tubli ja teeb kodus remonti ja mees võib-olla hoiab lapsi samal ajal, et erinevatest perekondadest erinevat moodi olla, et mina nüüd ma olen küll ühelegi asjale selles mõttes kätte, et naiste või meeste Kellel on väga lihtne eluterve lähenemine, ma arvan, et, et ei, ma ei arva küll, et, et peab nii tingimata olema, et mees on pea ja naine kael, et mees ise arvab, et on juht, aga tegelikult naine nagu tuleb inimestel lasta olla sellised, nagu nad on, et kes hirmsasti tahab juhtida ja vastases juhiga erinevate perekondade muidugi kindlasti erinevat moodi erinevad mehed ja naised karjuvad astudes ka täiesti omamoodi. Mina arvan küll, et erinevates perekondades on nii, nagu on ja kui keegi arvab, et mingi roll on tema oma. Kas armastus esimesest silmapilgust on olemas? No üldiselt on tegelikult muidugi aga see ei pruugi olla see esimene ja ainus ja viimane armastatud. Võib-olla tuleb mingi moment uus ja noh, ma ei tea, paljudel ilmselt on mina päris sellist esimesest silmapilgust armastatut küll näinud ei ole endal siis ma mõtlen, et mul on need asjad käinud ikka kuidagi natukene pikemalt, aga ma tean inimesi küll, kes on näinud teineteist järgmisel päeval. Aga kas igavene armastus on olemas? Oi, no vot, see on ka jälle selline hea, no ma arvan, tegelikult jällegi on aga kunagi ei ole armastus. Ma arvan näiteks 70 pärast, kui noh, on selliseid paare, kes on nii kaua koos olnud, et ta ei ole kindlasti täpselt samasugune. Ta oli siis, kui need inimesed alles said kokku, et eks seal tuleb ajaga sihukene, harjumine teineteisega ja võib-olla kuluvad natuke maha ja ümmarguse maksaga mingid muud asjad muutuvad jälle märksa olulisemaks. Kui oled enda jaoks õige inimese leidnud, siis siis ma arvan, et see võib täiesti niimoodi olla, et lihtsalt lihtsalt see on niisugune armastus muutub ja kasvab, ma arvan seoses ka inimeste muutumisega, kui inimesed saavad vanemaks, elukogenumaks, mõned muidugi ka mõned jäävad lõpuni täpselt selliseks, ma ei tea 14, eks, et aga aga üldiselt inimestel ma arvan, et võib-olla küll täiesti siukene asi olematult loomulikult kõlab mingeid raskemaid aegu, aga üle olla kui saada ja noh, kui ei saa, siis järelikult ei olnud see igavene armastus. Aitäh teile, Indrek, Sandra ja Sten ning Madise Kätlin rock n roll ja ridamaja lõpetab järgmisel korral juba uued teemad ja uued külalised. Ärge unustage foorumite Facebook'i lehte, kel midagi kripeldama jäi, siis raadio kahe kodulehelt leiab ka võimaluse saadet uuesti kuulata. Ilusat ja perekesksed pühapäeva soovib Teile saatejuht Laura kõrvits.