Helilooja. Arvo Pärdi mitu pilli? Tallinnale. Liblikal inimesel eelist sageli me. Ka venelastega skandaalidele Paal. Ringi kargavad ära, soovitavad. Paraadi. Väikestele kaladele kõrvu. Kõigi armastate. Albumi reklaamiks on näiteks. Kontserdi ajal laval haljastada. Palun, sul peab olema. Juba tegin ju. Mida rohkem olen mulluse lahelandama kotte? Tere tulemast kuulama raadio kahe täiesti uut peresaadet, rock n roll ja ridamaja hallo Kosmose saatejuht Ingrid Peek on võtnud endale väikese puhkuse ja põrutanud peaaegu niisama kaugele, kui asub kosmos. Alates sellest nädalast alustab raadio kahest täiesti uus saade rock n roll ja ridamaja rock n roll ja ridamaja on saade, mis räägib perekonnast ja sellest, mis kõik selle ümber käib. Aeg on näidanud, et traditsioonilise perekonna Vorman muutumas enam ei pruugi perekonda moodustada. Abielus ema ja isa, kaks last, korter, ridamajas ja koer. Samuti on äärmiselt erinevaid vaatenurki, milline peaks olema elukaaslaste suhe või kuidas peaks kasvatama lapsi. Rock n roll ja ridamaja püüabki võimalikult erinevaid lugusid teieni tuua. Meie esimeses saates räägime sellest, kuidas on saada lapsevanemaks liiga noores eas. 2010. aastal sündis 16 kuni 19 aastastel emadel 636 last. See tähendab, et 636-l noorel naisel jäi haridustee pooleli või tuli see lõpetada lapse kõrvalt. Tänases saates on meil külas Illejanneli kaks ema, kes sünnitasid oma esimesed lapsed seitsmeteistaastaselt. Ning külas on ka raseduskriisi nõustaja ja emade klassijuhataja Kristiina salong. Kallid kuulajad, teil on võimalik saatele kaasa elada raadio kahe kodulehel olevas rock n roll ja ridamaja foorumis ning saadet on hiljem võimalik ka järele kuulata. Mina olen saatejuht Laura kõrvits. Esimene rock n roll ja ridamaja saade räägib teismelistest emadest ja meil on siin stuudiosse külla tulnud kaks kunagist teismelist ema, praegu juba täiesti täiskasvanud naised tereile. Tere, tere. Kui vana sinu laps? On no minul laps saab juba, on praegu 21 aastane ja elab juba oma elu. Selles vanuses oli sinul juba nelja-aastane tütar ja sa veel vanaema ei ole. Ma veel ei ole ja ma loodan, et ma veel ei, ta tähendab seoses selle vanaemaga siis minu kõige mul on nüüd, kui ma tohin öelda, et mul on kolm tütart kõige vanem, 21, siis on kolm. Et see kõige vanem nüüd küll ei ihka veel endale lapsi, kuna teda piisavalt nendega tegeleda, mõõdedeni teine saatekülaline on meil, Anneli ja Anneli sai samuti seitsmeteistaastaselt emaks ja tema tütar on praegu 12 aastane. Kas sa meenutab natuke seda aega tagasi, et kuidas oli seitsmeteistaastasena rasedaks jääda ja, ja kuidas elu sellega muutus? See oli muidugi tükk aega tagasi juba, aga eks ta üks hirmutav kogemus tegelikult oli. Et see teadasaamine noh, olingi suhteliselt kohkunud. Kuna minu kodus oli seks tabuteema, siis ema juurde ma selle jutuga päris kindlasti kohe esimesena ei julgenud minna. Et ma tükk aega varjasin seda ja siis otsustasime noormehega koos siis minu vanematele sellest rääkida. Ja ega mu ema nüüd selle üle õnnelik kindlasti ei olnud, aga lisaks illele ja Annelile on meil saatesse kutsutud küll, aga Kristiina salong, kes on raseduskriisi nõustaja ja kuidas teine amet inimesel oli. Tallinna vanalinna hariduskolleegiumis on loodud nii-öelda võimalus noortel emadel õppida ja minu nimetus on emade klassijuhataja. Mida see tähendab siis emade klassijuhataja, see tähendab seda, et kui meie koolis on õpilane, kellel on laps siis ta on nii-öelda minu hoole all ja kõik nii head, kui halvad asjad on, on minu vastutada ka. Aga tuleme nüüd selle alguse juurde tagasi, et nagu nagu Annely juba rääkis, et Kristiina, kui tavaline see on, et noored rasedad ei julge oma vanematele rääkida, et millisesse olukorda olnud juhtunud. Ma arvan, et see on väga individuaalne ja see oleneb üsna palju omavahelistest suhetest. Et nii nagu Anneli ütles, et nende peres oli seks tabu siis seal võibki olla see tunne, et ta ei saa seda rääkida. Kindlasti peredes, kus on väga väga olemas teemad, millest räägitakse, et kõigest võib rääkida, siis see tüdruk julgeb rääkida kõigest oma vanematega. Ille, kuidas sinul oli see raseduse teatamine oma vanematele, no mul oli ütleme, et sama nagu Anneli rääkis, et ma julgenud ja päris, kui ma nüüd tagantjärgi mõtlen, et kas noh, ega ma selles vanuses ei teadvusta seda olukorda endale kohe kindlasti, et ma mäletan, et mu ema nagu ise lõpuks sai aru ja küsis, nagu, et kas olukord on selline, mõtlesin Diaaja ta nagu mingit kurja või nagu pahameelt küll ei tulnud, ütles, et kui nii on, siis koolis käid edasi, mina aitan sul lapse üles kasvatada, et mul tegelikult ema nagu aitaski seda last nagu päris palju kasvatada, et disema käisin koolis see asi siis veel koolis siis töökoha otsimine, elukoha vahetus, et kuule, mu emal oli see võimalus, siis ma ei hakanud teda niimoodi vedama nagu ja mu ema oli nagu väga nõus seda kasvatama. Aga praegu me rääkisime juba sellest, kuidas vanematele te teatasite, aga millised olid need emotsioonid, kui te ise sellest teada saite, et te olete lapsed? Kohe kindlasti ei olnud niimoodi hurraa, et pigem oligi see, sa ei osanud sellest nagu aru saada või, ja ja tol ajal ei olnud seda informatsiooni ka nagunii palju, et nagu tänapäeval, et leiad igalt poolt, kui tahad midagi teada saada, et üsna nagu teadmatu oli see nagu olukord ja kõik sinul, no minuga oli niimoodi, et ma kohe esimesel kuul ei saanudki teada, et Cramo menstruatsioon käis edasi siis ma tegelikult ja paha olla mul ei olnud mitte kordagi terve raseduse aja jooksul, siis ma esialgu ei teadnudki seda, et alles seal teise kuu lõpupoole siis kuidagi tundsin ennast teistmoodi ja noh, kuule Mikey, natukene kahtlustasin, siis tegin rasedustesti, mis tunne sind valdas, kui sa nägid seal testil kahte triipu. Sellise hirmutav tunne. Et mis nüüd edasi ja, ja kuidas ma hakkama saan, siis te läksite, ma eeldan, et arsti juurde, kui te teada saite, rasedad olete, et kuidas oli siis ille, kuidas oli 20 aastat tagasi arstidel natukene? Jah, kuna mul võrdlus olemas praegu ja, ja 20 aastat tagasi, siis on noh, ma ei saaks öelda, et otseselt minule keegi oleks nagu halvasti öelnud või, või pigem nad olid ikkagi toetavad, et ma arvan, et mul vedas nagu tol ajalgi. Milline sinu kogemus oli minule, Arktika esimeses täna pakkus sporti ja kas sa kaalusid seda? No eks see mõte käis korra ikka peast läbi. Aga ei meeldinud mulle. Kristiina, kuidas praegu on arst, suhtumine teismelistest rasedatesse? Ma arvan, ma kindlasti ei saa öelda, milles on konkreetselt iga arsti suhtumine, aga üldiselt ma arvan, et see on muutunud. Järjekordselt on ikkagi see, et kõik oleneb sellest inimesest, kes seal on ka arst on, arste on erinevaid ja kui ma nüüd mõtlen nende tüdrukute peale, kellega mina olen töötanud koos, siis nende puhul kahjuks ei ole ühtegi meeldivat kogemust. Et kõikidele nendele on samamoodi pakutud. Esmalt kohe abort ja kui aborti ei saa enam teha, siis tuleb tüdruk sealt uksest välja sellise nii-öelda vanema naise pool öeldud lausega, et sa oled nüüd oma elu ära rikkunud ja siis tekibki, ma arvan, sellel noorel tüdrukul see tunne, Marisebki kõik kokku. Samas, ma mõtlen, et Hillega ka sinule, kui sa jäid nüüd kolm aastat tagasi uuesti rasedaks, et, et seesama tunne oli, et nüüd ongi jälle käes, et selline ootamatu tunne oli jälle nagu teiste kohta rääkida, aga ma arvan jah, et see on jälle see tunne on jäänud, algul oled nagu, et vau on ja siis nagu hakkavad nüüd muutuma, et nii ja naa, mis nüüd saab ja noh, mul need käivad selle asja juurde. Sellised kahtlused, et samamoodi on sellel tüdrukul, kes on 15 aastane, 16 aastane, seitsmeteistaastane, et tegelikkuses ju ju ta jääb samamoodi rasedaks, ta samamoodi sünnitab samasuguse lapse, ta on samasugune naine, temast saab last kandev naine. Et ka tema vajab sedasama turvalist tunnet, nagu on nüüd kolmekümneaastane naine või 24 aastane naine, 35 aastane naine. Ja kui ma nüüd oma kogemustest sel nõustun lastehaiglas, siis ma võiks öelda, et vahetevahel 35 40 aastane naine on palju rohkem hädas selle harjumisega, et tal on nüüd laps kui 18 kahekümneaastane naine, aga üldiselt on ikkagi ju selline ühiskonna suhtes suhtumine teismelistest rasedates pigem halvustav, eks. Ma ei tea, ma arvan, et mina liigun küll selles seltskonnas, kellel võib-olla ei ole selles keskkonnas, kus ei ole nii et mulle tundub, et pigem on nagu see meis endis kõik kinni, et need lapsed on ju ikkagi tulevikus meie ka meie lastega koos mängivad lapsed meie lastega koos koolis käivad lapsed, et see tuleb meist kõik endist. Annely ja Hille, teil on kogemus, et kuidas suhtutakse teismelistest rasedatesse Taneli, kas sa tundsid siis, et kuidagi vaadatakse, võib-olla sinu peale viltu või sosistatakse või ühesõnaga tundsite midagi sellist negatiivset? Kahjuks jah, et ma tundsin seda negatiivsust nagu väga palju võib-olla osaliselt ka sellepärast, et ma nägin oma vanusest veel noorem välja, et tunduski, et laps saab lapse. Et ma sain seda negatiivset suhtumist nagu igalt poolt, et see on ka nagu põhjus, miks ma oma tavakeskkoolist ära tulin ja õhtukooli üle läksin. Kas sa tundsid õpetajate poolt ka sellist survet, et sa pead nagu koolist ära minema ja pigem oligi nagu õpetajate poolt, kui nagu kaasõpilaste poolt kuidas nad seda põhjendasid või kuidas nad sulle selgeks tegid, et sa ei saa rohkem selles koolis edasi õppida? Ei, nad otseselt ei tulid nagu ütlema, aga see suhtumine muutus ja, ja oli nagu mind võeti kui teistsugust. Millalgi vaata et sellest teada said, kas sa ütlesid nendele ise või aimasid nad seda siis, kui sul juba kõht välja paistis? No ma arvan siiski, et nad kellelegi otseselt ütlema ei läinud isegi mitte klassijuhatajale. Et eks nad nägid ja noh, ütleme, et see hetk, kui ma hakkasin tundma seda negatiivsust nagu kasvas ja kasvas, et, et sel hetkel ma siis otsustasin, et, et ma lähengi koolist ära, et mul kõhtu veel oluliselt välja ei paistnud. Aga noh, kes oskas näha, see nägi ja siis sa läksid õhtukeskkooli ja seda sa ei katkestanud seal õpinguid, et sa said vahepeal lapse, jätkasid kohe õpinguid, lõpetasid oma keskkooli õigel ajal ära, jah, oli see raske ka? See oli väga raske, et oma lõpukirjandi kirjutasin ma klassis püsti seistes. Et ja oma bioloogia eksami tegin ma koos lapsega. Kuidas sul eksamid läksid? Oleks võinud loomulikult minna palju paremini, saan aru, et sa sünnitasid mõned kuud enne kooli lõpueksamite ajal umbes ja ma selgitasin märtsis lõpukirjandit, kirjutasime me aprillis Illega, sina tundsid ka kooli poolt mingisugust survet, kuna ma õppisin Tallinnas on ametit ja tegin keskkooli üheskoos, siis ma tegelikult ei tundnud nagu kuna ma ka ei läinud oma õpetajale klassijuhatajale ütlema. Aga ta sai ise aru ja kuna mul oli ema poolt juba eelnevalt väga-väga positiivne suhtumine, et aitab mind ja et ma saan kooli lõpetada. Eks andis mulle palju juurde ja kooli ma lõpetasin õigel ajal. Aga väljaspool kooli inimeste suhtumine ja ma pärit olen maakohast ja noh, arvestades siis, et jah, seal ikka öeldi otse näkku ja ja sosistati ja rohkem ikka need inimesed, kellel endal nagu lapsi ei olnudki, et Kristiina kui suur see probleem on, et teismelised, rasedad võtavad oma õpingud pooleli, mulle tundub, et see on üsna suur probleem ja see sõltub väga palju koolist, kooli personalist. Aastal 2005 läksin ma tööle mittetulundusühingusse karikasse, kus just tegelebki alaealiselt sünnitanud tüdrukutega ja seal tehes grupitöid, selguski nagu kõige suurem probleem, et tüdrukutel oli jäänud põhikool pooleli. Põhikooli enam-vähem olid ära lõpetan ja siis kümnendas ei olnud nagu kuskile, et hakkasid mitmed sügisel uuesti pihta ja siis jälle ei saanud, et kuna koolis ei tuldud ikkagi sellele vastu, et nendel on lapsed siis me koostöös vanalinna hariduskolleegium ka tegimegi. Sellise klassi tüdrukud alustasid 10.-st klassist, et see on küll väga-väga käputäis, eksime neid, oli ainult seitse, aga Ma usun, et, et see on suur probleem, et kooli paindlikkust tulla vastu sellele, et sellel tüdrukul on laps. Et tüdruk ei saa käia hommikul kaheksast kella kolmeni näiteks koolist. Et, et selline individuaalne suhtumine nagu puudub. Ma lugesin kuskilt statistikat, et 2010. aastal sündis 16 kuni 19 aastastel emadel 636 last. Aga oskad sa öelda protsentuaalselt, et kui paljud neist siis lõpetavad keskkooli ära, lõpetavad kindlasti ära need tüdrukud kooli, kellel on olemas sotsiaalne võrgustik, terve, nii nagu Ille lilled ja ma mõtlesin, et sinul see tegelikult ei öelnud, kas ema aitas sind? Ei, mu ema ei aidanud ja et ma tahtsin öelda mõlematel, aga, aga jah, et, et nii nagu Hillel, et ema tegelikult aitas sind, et sa saaksid koolis edasi käia, et sa saaksid ameti, mis on ju tegelikult väga tähtis selleks, et, et sinu lapsest kasvaks hea laps. Sinu lapsel oleks turvaline kasvada, et kui sina oleksid pidanud jätma oma koolitee pooleli, siis sina oleksid olnud abivajaja ja sinu laps oleks edaspidi olnud abivajaja. Et siin kuidas Anneli hakkama sain, kui sulle vanemad ei aidanud? Vaiku variant ei olnud ju, et pidi hakkama saama ja õhtukoolis ma siiski käisin päris tihti ja päris palju koos lapsega. Seal oli see võimalus olemas ja õpetajad said aru sellest. Jah. Aga oleks sul olnud vaja sel ajal kellegi teise abi. Jah, kindlasti oleks olnud vaja suuremat pere ja sõprade toetust. Ma saan aru, et lapse isa oli siiski sinuga sinu kõrval nagu päris pikalt, et olite abiellusite pärast lapse sündi? Jah, kuna ma ei tahtnud suure kõhuga pulmi, siis me abiellusime, kui mu laps oli pooleaastane. Ja me olime abielus. Kuus ja pool aastat oli ta selline isa, kes aitas sul mähkmeid vahetada ja last sööta või oli ta pigem selline tavaline teismeline, kes võib-olla läks hoopis õhtul sõpradega välja kuna tol korral ju mingit emapalka ei olnud ja väga keeruline oli majanduslikult hakkama saada, siis tema käis põhiliselt tööl tema pikad päevad tööl ja pärast tööpäeva jah, loomulikult mindi siis sõpradega kuhugi õlut jooma. Et temast oli suhteliselt vähe abi, aga ta oli ka nooreks, et ta ei olnud sinust vanem Täljastanem. Kuidas temal kooliga läks, kui tal perekond tekkis? Tegelikult läks tal juba enne seal perekonna tekkimist kooliga mitte just väga hästi, et et nüüdseks on ta põhikooli lõpetanud, aga see on ka kõik. Ille, sinu lapse isa ei olnud sulle toeks? Ei olnud ja, ja meie, meie suhtlus nagu katkes üsna vara, me ei ole nagu temaga nagu sellel lapse teemal nagu suhelnud, teadis ta, ta saab isa pea, ta teadis ja, ja noh kuidas nüüd öelda viisakalt, et ta ei olnud huvi tatud. Kristiina, kui paljudel nendel teismelistel emadel on lapsel ka isa olemas. Kui ma praegu mõtlen, siis väga vähestel jäävad need nii-öelda füüsiliselt nagu kõrvale isad. Et tihtipeale need noored ilusad tüdrukud leiavad endale üsna ruttu uue kaaslase ja, aga mis mina olen tähele pannud, sellel noorel tüdrukul on nagunii raske ja sellel isal on ka raske hakata nii-öelda oma elu panema nüüd selle järgi paika, et ta muutub stabiilseks, ta ei saa enam minna oma sõpradega õlut jooma iga õhtu, kui ta tahab titekisa, käib iga õhtu kodus magamata ööd. Et palju lihtsam on ära minna. Aga kui need saaks nagu toetada seda peret, siis ma mõtlen nende tüdrukute peale, kellel on jäänud vanemad kõrvale. Niisiis emapoolsed kui isapoolsed, siis need kuidagi nagu tundub, et seal ka see partnersuhe kestab kauem nagu see on tegelikult ju veel alles nagu tundmaõppimise aeg. Et seesama, et tüdruk ei jää üksinda lapsega. Et aeg-ajalt siis vanaema või vanaisa võtavad selle lapse ja saab ka nii-öelda siis seda mehe ja naise suhet seal hoida. Aga see on keeruline. Kas te käisite, Ille Anneli, kuid rasedad olid, saite te mingit professionaalset nõu ka kellegi poolt, mida teha, kust võib-olla abi saaks küsida, kuidas oma elu saada nagu võimalikult hästi joone peale. Minul oli selline arst, kes nagu pakkus mulle variante, et ta seletas mulle, millised variandid on olemas, et kus ma nagu saan abi, kui mul on vaja, et kellegi poole pöörduda. Aga mul ei olnud nagu neid variante vaja kasutada. Ta pakkus mulle küll ja mis need variandid olid või noh, et kui mul on näiteks vaja rahalist toetust, et noh, et kui sul nagu abikaasa ei aita või lapse isa ei aita, et kuhu ma võiksin pöörduda. Et ma ei tea, Ajal, kui palju neil siis nagu ikka olid olemas variandid, et tulla. Aga ma ei osanud neid kasutada või ma ei osanud nagu rohkem sellest nagu edasi minna. Et ilmselt ma ei nagu ei teadvustanud endale seda olukorda, et ma pean kuskilt nagu veel abi küsima. Annelik, sina said mingite abi rasedana ma küll ei ütleks, et keegi oleks tulnud ja pakkunud seda abi. Et ämmaemanda juures ma käisin, et keegi otseselt nüüd ei pakkunud, et noh, et sellist varianti, et, et kui sul nüüd on majanduslikud probleemid, et saaksid abi sealt või sealt, et et pigem oligi lihtsalt see üldine raseda nõustamine. Kristiina, et kui tulevad ju teismelised, rasedad, kes on ilmselt vanemate juures, elavad veel ja nüüd äkki on selles olukorras, et nad peavad hakkama kellelegi eest ise vastutama. Ilmselt neil ei olegi õrna aimu, millised on nende võimalused, et kas teie selle oma raseduskriisinõustamisel räägite nendest võimalustest, kust on võimalik mingisuguseid toetusi saada ja nii edasi ja nii edasi. Kindlasti räägime ja, ja mida ma tahtsin öelda, et kindlasti on muutunud see, et näiteks kui tüdruk läheb esimest korda siis arsti vastuvõtule ja selgub, et ta ootab last, siis? Ma usun, et Tallinna kahes sünnitusmajas või naistekliinikus siis kindlasti pakutakse talle seda võimalust, et ta saab minna raseduskriisi nõustaja juurde. Sest seal on omamoodi kriis ikkagi, et seesama nagu mõlemad, eks ju, et kuidas ma räägin oma emale seda, et või, või kuidas ma nüüd koolis seda räägin. Ja, ja siis raseduskriisi nõustajad, kui nad ei saa ise hakkama, siis meie Nende toetuste rääkimistega, et kus, kus midagi saab, siis on sotsiaaltöötajad olemas. Nii Pelgulinna sünnitusmajas kui Ida-Tallinna keskhaiglas. Kui palju üldse selliseid teismelisi rasedaid on, kes kes ei ole sellest nagu sokkis või, või kes on nagu arvestanud sellega ja on väga rõõmsad ja õnnelikud ja ongi planeerinud seda, et suurem jagu vist ikkagi on nagu selline ootamatu juhus ja ma arvan, et suurem osa san ootamata juhus, aga läbi aja või nii-öelda see rasedus võib muutuda väga oodatavaks. Et, et see laps ei ole ootamatu. Kas seal raseduskriisi nõustamine, see on mõeldud ka mitte teismelistele ütleme juba vanematele emadele, kes võib-olla isegi võib-olla on teinekord see, et isegi planeeritud rasedus oled seda oodanud ja oodanud ja kui see kätte jõuab, siis see on ikkagi šokk võib-olla ja see võib muutuda ootamatuks raseduseks. Sest kui seal siis ikkagi seisad kahe jala peal maas ja vaatan, et ohoo nüüd 18 aastat on mul keegi, et ma arvan, et iga rasedus sõltumata vanusest, muudab elu. No Anneli ja ille, kui teile jõudis kohale nüüd vähemalt 18 aastat on keegi teil olemas, no see ei jõua kohe kohale, kohe kindlalt ei jõua kohe kohale. Ja ma arvan, et see on nooremana ongi teda nagu palju kergem taluda. Elukogemust veel ei ole, elukogemust ei ole, said ja pabistada, millegi üle on ja sa võtad nagunii nagu läheb, on ju? Ei teadvusta endale seda olukorda. Võib-olla mõnes mõttes ongi isegi lihtsam, et sa ei saa paljudest asjadest aru. Selge, teeme nüüd väikese pausi, kuulame muusikat ja järgmises saate plokis räägime juba sellest, kuidas saada hakkama väikese beebiga, kui sa ise oled veel laps. Enne rääkisime me siin sellest kuidas tunnevad ennast teismelised rasedad, aga rasedus saab ükskord läbi ja sünnib lapp. Annelik, kui sa olid rase, kas sa mõtlesid sellele sünnitusele ja ja kui õige või vale sinu ettekujutus sellest protsessist oli? Ega ma tegelikult eriti ei mõelnud, ma ei osanudki midagi ette kujutada ja õnneks ei osanud ka midagi karta ja nii palju, kui ma seal perekooli loengutes käisin, siis seda sünnitusloengut ma käisin ikkagi mehega koos vaatamas-kuulamas, et ma teadsin vähemalt seda, et kui laps sünnib, et siis ta ei ole kohe ilus ja roosa ja ja kohe ei naerata mulle, et see oli tegelikult väga oluline ja, ja siis sünnitusel siis noh ega ütleme, et praegu ma kardaksin ikka oluliselt rohkem. Kas meeste liisuga kaasa sünnituse? Jah, tuli küll, milline tema emotsioon sellest oli? Ega mingit, väga suurt emotsiooni ei olnudki, et oli väga rahulik ja rahulikum kui mina kindlasti oli abi temast otseselt mitteille, kuidas sinul see protsess läks? Kuna mina käisin koolis, elasin Tallinnas ühiselamust? Mul oleks võimalus olnud ka sünnitada Pärnus, kuna ma elasin ise nagu sealkandis, aga ma valisin siiski nagu Tallinnalt. Et kool ja puhalisel kuidas läks otse ühiselamust jah, otsa ühiselamust. Kui ütlesin iseendale ja, ja sõitsime haigla, ütleme nii, et oli seal keegi kaasas ka ei olnud, no tol ajal ei lubatud kedagi ja ei lubatud ju vaatamagi. Kindlasti tolleaegsed naised mäletavad, et läbi aknal sai näidata lapsi isadele, kes seal aknal käisid või siis vanemad või sugulased, et aga see oli üks selline piiripealne aeg, et kohe-kohe hakkas muutumat, aga minul veel ei, tema sõitis Tallinna kohale ja siis lehvitasime sealt aknast. Kas esimene kogemus, sinul on kolm last, et kas esimene kogemus oli sinu jaoks pigem positiivne või negatiivne, ei olnud negatiivne? Noh jah, seal võisid olla mingisugused. Kuna ma olen üsna tugeva taluvuspiiriga, et siis ma nagu kannatasid ja sünnitas, jah? Ei noh, see ei olnudki midagi nii hullu, julgustan kui sulle see väike pump kõhule pandi ja haiglast koju läksid, kuhu ta siis läksid, läksid ühiselamusse tagasi. Tol ajal ei pantud kõhule sele midagi, talle korra võib-olla näidati ja viidi kohe minema. Et jõudnud seal imetleda nagu tänapäeval, et keegi ei vii teda enam ära ja imetled seal ja see ei olnud nii. Sa nägid seda teine päev. Aga kuhu see siis oma lapsega läksid, kui sa haiglast välja tulid oma koju, oma ema juurde ja olin ütleme kool oli mul sealmaal, et mul oli vaja teha praktika, et ma sain käia praktikal. Ema vaatas, mul võimaldati tehasel kodule lähemale, et ma ei pidanud sellepärast Tallinnasse sõitma. Rõõmsalt lõpetasin siis kooli oma tulemuste Eeessedega, kõik oli tehtud, Kristiina, kui hästi ettevalmistatud teismelised on sünnituseks, ma arvan, et sama hästi kui mitte teismelised, on nad huvitatud nendest perekoolidest ja loengutest või võtavad nad kuidagi ükskõik semalt seda. Järjekordselt mõtlen individuaalne, et, et kui tüdrukule on antud seda infot, et ta võib seal käia ja kui tema rasedus, see, ma arvan, et on algusest peale suhtutud toetavalt. Et või näiteks ta on saanud kellegiga tuttavaks, kes on veel rase, et siis tal on kindlasti kergem minna sinna perekooli, et nii nagu Anneli ütles, et teda nagunii peeti veel väga-väga noore naks, kuid tema vanus oli. Et siis on kindlasti väga raske üksinda minna sinna aga teadlikute ja kriitiliste ja väga tundlikult täiskasvanud rasedat seltskonda. Nagu ma sain aru, sina käisid ka oma lapse isaga koos, et kas üksi oleks läinud sinna? Ei, ma ei usu, et ma üldse eks läinud, et see ongi see põhiprobleem, ma arvan, nendel, et nad on võib-olla väga-väga tahtma seda infot nii teadmisi saada, aga nad ei julge sinna üksinda minna, sest esimene kogemus kohe sattudes sinna asutusse on olnud üsna tihti negatiivne. See on võib-olla ka see töö, mida saab teha raseduskriisi nõustaja ära või siis sotsiaaltöötaja, et võta see teismeline rase endale käekõrvale ja minna temaga koos. Kui tihti seda praegu tehakse, et sotsiaaltöötaja suunab ja aitab Tallinnas on kaks sellist tugirihma, kus rasedad alaealised käivad, üks on siis mittetulundusühingu karita seejuures. Ja teine on Tallinna perekeskuse juures, et ma arvan, et kui need emad on noored emad, alaealised, rasedad, siis on saanud selle info, siis nad kindlasti lähevad sinna tugirühma ja sealt nad saavad kaasa endale seltsilise, kes on samamoodi samasuguse seisundiga hädas, et ei julge oma pead kuhugile pista. Siis nad ehk kahekesi on selline julgem paar ja lähevad Anneli, kui sa tulid haiglast koju ja sul oli selline paaripäevane laps käes, mida sa temaga tegid, kas sa teadsid, kuidas sa pead käituma, kuidas imiku vastsündinu eest hoolitseda, oli sul varem mingisuguseid kogemusi või olid sa täiesti valge leht? Mingeid kogemusi mul nii väikeste lastega ei olnud, ma oskasin täpselt nii palju, kui sünnitusmajas ämmaemand mulle ette näitas ja, ja see oli ka kõik. Ega seal sünnitusmajas vist nagu väga sellist nagu põhjalikku koolitust ei tehta, näidatakse, kuidas mähkmeid panna, kuidas naba puhastada ja nii läks jah, kuidas silmi naba ja puhastada ja mähkmeid vahetada ja ja kuidas nimetada, võib-olla tundsid sa mingisugust abitust ka, kui sa lapsega koju läksid ja muidugi et eriti kui laps öösel nuttis, kuidagi rahuneda ei tahtnud, siis ei osanud kohe midagi teha. Et seda abituse tunnet oli päris palju. Praegu räägitakse hästi palju sünnitusjärgsest depressioonist, et nii see on, eks, et sünnitanud naistel on, emotsioonid on hästi sellised õrnad ja selline depressioon on nagu kiire tekkima, et kui sa niimoodi tagantjärgi vaatad, et võid sa öelda, et sul oli sünnitusjärgne depressioon, kuna ma enamuses pidin tihti üksi hakkama saama ja mul oli kogu aeg nii palju tegemist, et kool ja lapsed mul ei olnud aega lihtsalt depressiooniks. Hille sinul oli ema kõrval, et kui palju sinul oli üldse varem kokkupuuteid tittedega? No mitte mingisuguseid kokkupuuteid ei olnud, et noh, nii väikestega kindlasti mitte ja ja mina kohe julgenudki seda last algul kätte võtta vaatasid eemalt. Ei, ma ütlesin, et ma ei julge, et noh, muidugi see oli nagu esimene emotsioon on ju, et noh, kuna haiglasse ei saa temaga nagu tegeleda nagu nagu tänapäeval, et siis esimene asi ongi, et kui lähed koju, et saad lapsele ettevõtted loomulikult nagu ehmatav teda esimest korda paljalt. Aga noh, algul on nagu ehmatav ja kõik, aga läheb üle. Kas 20 aastat tagasi õpetati haiglas, kuidas lapsega hakkama saada? Ei õpetatud? Mina küll ei mäleta, vähemalt ette. Et ja nad õpetasid, et kuidas piima hakata andma, kuidas rinde suhu panema, aga minu arust oli see ka kõik, et mähkmevahetusest küll ei ole nagu mingeid meelde jõudsid, koju hakkasid eksperimenteerima, noh, ütleme nii, minu ema hakkas nagu kõrvalt muidugi ma loomulikult õppisin ja, ja aga jah, olen talle väga tänulik. Kristiina kass teismelistele emadele on praegu võimalusi, kus nad juba rasedana saaksid käia mingisugustel loengutel, kus õpetatakse nendele, kuidas lastega hakkama saada, millised haigused neid võivad kimbutada ja selliseid nagu igapäevaelu elementaarseid asju kindlasti on, et nii nagu ma enne mainisin, kahte tugigruppi kahjuks need on küll ainult Tallinnas ja Pärnus aga on olemas perekeskuste juures. Need Tartus on perekeskus. Et sellised rihmad emadele Tallinna-Pärnu ei ole, ei kata just tervet Eestit, et väljaspool neid linnu, siis ei ole olukord ilmselt kõige parem. Just nii et tundub, et kui on sünnitusmajade juures perekoolid, siis teadaolevalt seal on mõned üksikud loengud, kus õpetatakse last vannitama mähkima. Kindlasti see ei ole ilusa lapsega, et see on ikka hoopis midagi muud, mis nukku mähkida, nukku vannitada, näha filmi pealt, see ei tundu üldse nii keeruline, et. Ma mäletan, viis teistatud tagasi, kui sündis minu esimene laps, siis oli veel selline kord, et käis nii-öelda patrona sõda peale sünnitust kodus. Ja tema küll oli minu jaoks väga suur abiline, et seesama, et nii nagu Anneli ütles, et kui laps õhtul nutta siis minu patronaažiõde tuli minu juurde õhtul just ja aitas mind, et nüüd paned selle õlimähise siia kutsuti teda nii et temast oli väga suur tugi, et hetkel tõesti selliseid õdesid ei ole. Anneli, ja kas teil käsit patronaaži õed kodus? Ei, mul käis seal kohalik arst koos oma abiga ja ja noh, nemad lihtsalt vaatasid üle ja vaatasid rohkem, mis hinde laps on saanud. Ei kahjuks minul küll ei, ei käinud mitte ühtegi õde ega arsti mind aitamas, kodusega õpetanud, kuidas lapsega hakkama saada. Kus sa siis abi said või kes sulle siis õpetas või, või õppisidki täiesti tunde järgi, nii nagu kuidas sulle tundus, et õige on nii, tegid, ütleme natukene siiski aitas mind, siis läheb lapse isa ema, et noh, kuna nii minu vanemad kui tema vanemad olid tol korral nagu väga noored käisid kõik tööl siis nii vähe kui seda aega neil oli, et nad jõudu veel aitasid, eks ma sealt siis sain paar õpetussõna, et mida teha gaasivalu puhul või või kuidas laps õhtul magama saada, aga see oli ka kõik. Aga mingisugust sellist meditsiinitöötajat, kes oleks just spetsialiseerunud sellistele noortele emadele, kes võib-olla ei teagi sellest midagi, selliseid ei olnud ei olnud. Kas Kristiina praegu on sellised inimesed olemas? Nii ei arvestades juba sellega, et praegu sa pead ju ise minema peale sünnitust perearsti juurde, et ei tule keegi sind vaatama, tähendab mina ütlen, et on, et minul tuli perearst koju ja see oli mulle nagu väga suureks toeks on, sest minu perearstil ja nendel on vähemalt selline komme seal, et peale lapse sündinud, külastavad nagu lask, ütlen nagu neid tänapäeval küll see on esimene kiita. Jah, ja siis edasi ta paneb ise aja, millal sa nagu lähed, aga kuidagi julgustav oli, et see perearst tuli koju, et kui laps on sul seal nädalane või, või noh, tulevad vaatama nagu igapäevaselt ei ole, aga, aga no võib-olla see on nagu sõltub perearstist või nende sõltuvusest või kuidas kuskil on. Minul oli nii, igal juhul, nüüd küll ma võin öelda, et karitese tugigrupis, kus on olemas peretüüp, aitäh, kus on olemas sotsiaaltöötaja. Et kui mina seal töötasin, siis me käisime, meil oli yks 15 tüdruku line grupp ja me käisime nende tüdrukute kodudes, et iga päev olime siis mõne tüdruku kodus, et vaatasime just, kuidas tal läheb, kuidas ta hakkama saab, ka seda süüa on, kas ta oskab vannitada? Üsna tavaline on see, et õhtul oli mul telefon ja mõni tüdruk tahtis teada näiteks, et kui lapsel on palavik, mis ta peab tegema, kui laps ei söö, mis sa pead tegema või mida lapsele selga panna, kui on lumi maha tulnud, et kas ma pean noh, ongi sellised asjad, mida võib-olla vanem inimene teab juba oma nagu elukogemusest, aga 15 16 aastane ta ei peagi sellist asja tegelikult ju teadma, eks. Kuulame natuke muusikat ja seejärel uudiseid uuest saatetunnis räägime edasi, kui oluline on teismelistele rasedatele, lapsevanema tugiraadiokuulajad saavad aga oma kogemusi sel teemal jagada. Saate foorumis raadio kahelehel. See on raadiokakk. Tere tulemast tagasi kuulama raadio kahe täiesti uut peresaadet, rock n roll ja ridamaja. Esimeses saates räägime me noortest naistest, kes on jäänud lapseootele. Meil on külas seitsmeteistaastaselt emaks saanud Ille ja Anneli ning raseduskriisi nõustaja Kristiina salong. Eelmises saatetunnis rääkisime me sellest, mida tunneb teismeline, kui ta ühtäkki avastab, et ta on jäänud lapseootele. Kuidas seda oma vanematele rääkida ja mida üldse edasi teha. Selles tunnis räägime ka sellest, kuidas lapsega hakkama saada ja kelle abi on noortel emadel kõige enam tarvis. Anneli, kas sinul oli see ema abi, nagu kadus ära seoses selle rasedusega või ei olnudki teie suhted võib-olla nagunii lähedased, et ta oleks olnud see ema, kes sind aitab nagu kogu aeg. Esiteks ei olnud tänavu see ema, kes mind aitaks, et me ei ole kunagi saanud nii hästi läbi, nagu ma oleksin tahtnud. Ja teine asi oli see, et natukene enne Mu rasedaks jäämist mu vanemad lahutasid ja ema sõitis ära Soome. Ühesõnaga, emal oli enda eluga piisavalt palju tegemist, et mitte võib-olla et tal ei olnud aega võib-olla sinuga tegelemiseks. Jah, ja see oli ka see aeg, kui mu vanemad siis värskelt lahku läinud olid ja isaga mul tol ajal puudus absoluutselt kontakt kus sa elasid üldse siis, kui laps sündis. Ma elasin lapse isa vanemate juures, et neist oli suurem abi tol korral, kui sinu enda vanematest? Jah, oli küll. Kristiina, kui tihti üldse juhtub sellist asja, et kui tütar teatab, et nüüd ta on lapseootel, et vanemad hülgavad ta kindlasti, ma ei oska statistiliselt öelda, kui tihti, aga üsna üsna tihti ma arvan, et see on samamoodi sokk siis nendele vanematele, kellest saab vanavanemad, et nii nagu Annelites ka, et tema ema oli väga noor. Et kas me 40 aastaselt oleme valmis saama või 35 aastaselt valmis saama vanaemaks võtma seda vastutust. Et küll. Ma võin öelda, et kui rase alaealine on jõudnud nõustajate juurde siis on võimalik ka teha nende omavahelist suhet paremaks. Tulevane vanaema hakkab ikkagi aktsepteerima seda, et ta on päriselt ka vanaema. Et neid lugusid on üsna palju. Kui tihti on sellised teismelised rasedad, kes jõuavad, ütleme sinu juurde, et sa oskad rääkida enda kogemusest? Mulle tundub millegipärast, et selline olukord võib juhtuda ka sellest, et võib-olla see tüdruk ei leia kodus tunnustust piisavalt armastust ja siis otsib seda kuskilt mujalt ja usub, et võib-olla see laps nagu siis pakub talle seda, see tihtipeale ei ole isegi laps. Aga aga just see uus suhe või noormees ja see noormees, et need tüdrukud, kellega mina olen töötanud, on tegelikkuses juba kaks või kolm aastat, et olnud koolis sellised nii-öelda tüdrukut, kes ei ole hästi koolis käinud ja kellel on olnud elus hästi suur elumuutus, kas siis vanemad on läinud lahku? Emal ei ole aega, emal on uus elu, perre on sündimas uuest elust lapp. Et see teismeeas tüdruk ka 13 14 15, kes just vajaks sellist pehmet mõnusat Ta kohta, kuhu maanduda. Sest paraku ta nüüd on sattunud maailma ja ta näeb kõike seda maailma valu ka nüüd tal ei ole seda ema, tal ei ole seda isa, kelle juurde tulla. Et saada sellist turvalist tunnet, saada patsutust, et sa saad hakkama, otsid seda mujalt? Ja noh, pahatihti ongi niimoodi, et siis see mujalt, see tundub nagunii õige ja uus tunne, see, keegi minust hoolib. See see kuidagi süstib, et seda sisse, et ma saan elus hakkama. Ma olen julgem, olen tugev, ma saan alustada iseenda elu, väike nõuanne nendele tulevastele vanaemadele, kes ei ole selleks absoluutselt valmis, et esimese asjana võib-olla ei peaks nagu hukka mõistma enda tütart, vaid natuke vaatama ka enda sisse. Võib-olla on see tulevane vanaema teinud kuskil mingisuguse vea, mis põhjustas selle asja. Et võib-olla hetkeks on jäänud see tüdruk rolli, kus ta peab ise olema väga suur täiskasvanud. Et ta on korraga saanud hästi suure vastutuse ille. Sinu vanem tütar on nüüd juba üle 20 aastane, kui ta jõudis sellisesse ikka, kui sina olid juba ema, kas sa nagu mõtlesid selle peale ka, et mis tunne oleks, kui sa saaksid praegu juba vanaemaks? Jah, ma olen seda mõelnud. Aga noh, mis seal ikka, et kui on, siis nagu, et ma kindlasti mõistaks seda hukka, kuna mul on endal see kogemus, onju. Ja ma aitaksin teda nii palju kui võimalik, aga su tütrele ei ole veel plaanis? Ei ole. Ta saab oma väikeseid õdesid kantseldada piisavalt ja ei, eile küll sellest juttu veel ei olnud. Aga Annely, olete sina selle peale mõelnud, kui kui sina oleksid ühel päeval samas olukorras. Milles oli sinu ema? Ma olen mõelnud selle peale, aga ma olen ka üritavad seda tegelikult ennetada. Ma olen püüdnud oma tütrega luua nagu piisavalt usalduslik suhe. Ma olen rääkinud temaga nendel nii-öelda tabuteemadel, millega minuga kunagi ei räägi, tud juba paar aastat tagasi alustasin sellega, et ma püüan nagu vältida neid vigu, mida võib-olla ma siis arvan, et minu ema minuga tegi, et sellist hetke loodetavasti ikkagi ei tule. Selge, võtame nüüd jälle väikese pausi, kuulame muusikat ja edasi, räägime sellest. Ka silla ja Anneli on emaks saamisele ka millestki ilma jäänud või on nad hoopiski midagi juurde saanud? Annely ja Ille nüüd, kus teil on juba sellest kogemusest aastaid möödas ja te saate niimoodi tagasi vaadata ilma emotsioonideta, et kuidas teile tundub, kas te selle raseduse ja selle selle tõttu ette lapseni noorelt sünnitasite jäidel nagu elus midagi saavutamata ka kooli sai lõpetatud, sai juurde õpitud? Vaata, raske on öelda, et kui ei oleks seda varianti olnud, et mis siis oleks nagu olnud, et kas see lapse saamine kuidagi mõjutas sinu enesehinnangut ka algul kindlasti kindlasti, et ma ei suutnud jah, ja väga pikka aega nagu leida endale kindlat elukaaslast, et võib-olla kellega edasi minna ja, ja ma nagu ei tahtnudki seda, et ma nagu arvan, et tuligi sellest lapsepõlvest nagu, et et ikkagi mingid haavad jäävad ja no see sõltub, kuidas inimene sellest ise nagu saab välja tulla. Jah, ja kes on tema ümber kõik? Kindlasti kindlasti, kui ma nüüd tagantjärgi mõtlen, et mõjutas, mõjutas ja enesehinnangut nii noorele inimesele on nagu võib paar ütleski väga rängalt haiget teha ja see võite olla kaasas käia temaga terve elu. Et kui on vähe nõrgem inimene, siis ta võib-olla ei pruugigi sellest välja tulla. Aga tähtis on, et ta saaks abi ja julgustust, et ma julgustan nagu, et pea püsti käima ja mitte nagu lasta ennast taguda haridustäitsa pooleli jätnud, et sa õppisite kõigepealt vist siis Tallinnas pärast lapse sündi ameti endale selgeks ja siis läksid veel edasi ja veel edasi õppima ja siis olen läbinud ka erinevaid kursusi veel, nii et et mul on võimalus, kui ma tahan töötada mitme erinevatel aladel, karjäär on korralik. Võib veel edasi õppida. Anneli, kuidas sinul läinud on? Et mina ka siis lõpetasin gümnaasiumi ära ja kohe sügisest läksin edasi tehnikumi ametit õppima? Kahjuks muidugi mitte seda, mida ma oleksin võib-olla tahtnud minna näiteks mul eesmärgid olid suuremad, aga siis ehkki ma olen väga rahul, et Madord edasi läksin ja, ja peale tehnikumi siis vahepeal jõudsin tööl käia ja läksin edasi majanduskooli. Ja siis praegu õpin ka, et nüüd juba kolmandat korda kooli läinud, omandan kõrgharidust siis Tallinna tervishoiu kõrgkoolis. Ma saan aru, et sa oled kiuste kui teised võib-olla piirduvad keskkooliga, siis sina nagu tõestamaks, et noor ema ei ole nagu teistest kehvem, oled nagu kolm korda läinud endale lisaharidust omandama ja ma üldse ei välista, et peale selle kooli lõpetamist lähen ma edasi tegema magistrit. No ma tean, et sa esialgu valisid endale sellise niukse nagu ärilise nagu eluala ja olid mõnda aega selline üsna hästi tasustatud töö peal ja ka nüüd mõned aastad tagasi tegid sa oma elus täieliku kannapöörde ja otsustasid ämmaemandateks õppida, miks sa sellise nagu eriala valisid, kui sul oli nagu väga tulus töökoht varem olemas? Et tegelikult selle põhjus ongi see, et ma mul oli plaanis keskkoolis juba, et kui ma ära lõpetan, siis lähen Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Mul oli täiesti plaan paigas, aga ütleme, et see lapse saamine mõjutas siiski seda, et noh, Tartusse ma nagu enam ei läinud, et võib-olla kui oleks olnud kõrval teistsugune ja toetavam pere ja sõbrad, et noh, võib-olla siis küll, aga läks paraku teisiti. Ütleme siis, et 10 aastat hiljem ma oma unistuse osaliselt siiski teostasin. Kas see just see ämmaemanda eriala köitis sind nagu varem ka või hakkas sulle meeldima, pärast seda, kui sa ise emaks said siis hakkas mulle siiski meeldima pärast, et mõtlesin, Komost arsti ei saa siis. Ämmaemand on kindlasti teine valik, Sa oled nüüd kolmandal kursusel või neljandal ja tunned sa, et see on sinu selline tõeline kutsumus. Jah, see on minu tõeline kutsumus. Kristiina, kui oluline on üldse noorte jaoks, kes siis jäävadki kas pärast põhikooli või gümnaasiumit rasedaks, et nende haridustee ei katkeks väga oluline? Ma olen täiesti veendunud, et nii hilja kui Anneli võivad öelda, et, et see aitas hoida neid ikkagi nagu tugevate ja sirgete inimestena. Et tegelikkuses ju, mida noor teeb, noor teab ja õppima ja kui nüüd sa oled lapse sünnitanud ja sul kaob kõik. Sest tegelikult kool annab meile ka sõbrad, tuttavad, keskkonna, kus me iga päev käime, kus me nagu saame ennast teostada. Me saame olla need, kes me oleme. Et kui nüüd kool kaob, siis me jääme lastega koju ja siis kaobki kõik kõik ära ja millised on võimalused lapsega koos koolis käimiseks. Et sina, kui lastega klassi klassijuhataja, vanalinna hariduskolleegium on, on selles mõttes natuke erilisem, ma arvan praegu, et et nüüd, kui see esimene klass lõpetas, kus meil oli seitse ema, siis tegelikult tüdrukute päev algas nii, et nad tulid koos lastega kooli ja meil oli eraldi nende jaoks lastehoid. Et kõige väiksem minu arvates oli kahekuune, kes siis tuli sinna lapsehoidu ja hästi mõistlik kooli kollektiiv. Suurepärane, et kui ikka laps oli haige, siis kõik said aru, et kõige tähtsam on see, et ema ja laps on koos, mitte see tüdruk ei pidanud kooli tulema iga hinna eest. Ja hästi palju oli sellist individuaalset tööd tüdrukutega. Vahepõikena ma võiks näiteks seda öelda, et eelmine aasta lõpeta siis tüdruk 12. klassi ja ta käis lapsega koos koolis aga minu arvates alles teisel poolaastal üks tüdruk küsis ta käest, et kuule, kas sina oledki see tüdruk, kellel on laps, et nad olid käinud tegelikult pool aastat juba koos ära. Ei olnud nagu märganud seda erinevust, et täiesti tavaline õpilane, aga kuidas ütleme, et inimeste inimesed on ikkagi, ma arvan, eelarvamustega ja arvavad, et noh, et rasedaks jäävad ikkagi nagu mitte kõige targemad ja tublimad tüdrukud, et saatusele kuidagi ümber lükata, on täis tee lõpetanud tüdrukud põhikooli kiituskirjaga. Eelmine aasta lõpetasid gümnaasiumi tüdrukud neljade-viitega, kaks tüdrukut lähevad edasi ülikooli või kutsekooli. Nendest nüüd eelmine aasta lõpetanutest üks läks edasi Tenelised majanduslikel tingimustel praegu peab jääma, tähendab, pidi tööle minema aga Esimesest emade klassi lõpetanutest siis seitse tüdrukut, lõpetas üks isa lõpetas ka meil sai poolaastal nagu viimased tal oli 12. klass pooleli, lõpetas selle ka ära. Ja, ja nendest pooled läksid kõrgkooli edasi. See on päris hea tulemus, on väga hea tulemus, kui mõelda, et nad tulid üheksanda klassi haridusega, mis neil oli pooleli. Annely ja Ille, kui te nüüd tagasi vaatate enda elu, et see ei ole tavapärane, te olete pidanud saama rutem täiskasvanuks, ise hakkama saama. Kas te tunnete, et teil on, ütleme võib-olla mitte enam praegu, aga mõned aastad tagasi, et teie elukogemus ja see pagas oli palju suurem kui teistel. Samaealistel jah, et ma tundsin ikka, et 20 aastaselt juba, et mul oli nagu palju rohkem öelda ja palju rohkem nagu mõista inimesed ise sellise tee nagu läbi teinud, et ja ma tundsin ennast palju täiskasvanuna muutuma, ise tolerantsemaks ka sellega ja kindlasti kindlasti see, see kogemus annab nagunii palju juurde, et et kui ma praegu näiteks vaatan oma kasvõi kursuse peale, et need tüdrukud, kes on tulnud otse keskkoolist õppima või, või siis on sellised vanuses 22 kuni 25 ja, ja kui ma mõtlen, et milline mina sellel ajal olin, et see on täiesti erinev. Et, et see suhtumine, see, see arusaamine, kogu maailmavaade on hoopis teine. Ille sinul on nüüd pärast seda, kui sa oled ühe lapse praktiliselt täiskasvanuks kasvatanud, täpsustan minu ema rohkem. Raha, ega sa ju päris kõrvalt ka temal oli suurem roll selles osas. Aga nüüd on sul siis, kui sa võid öelda, et vanem laps oli poolenisti su ema oma, siis nüüd on sul täiesti oma kaks väikest beebit, üks enam nii väga beebi ei ole. Et kuidas sa võrdled nüüd saada emaks 30.-te lõpus, pigem noh, eks see on ikka täiesti erinev ja, ja noh, siinjuures muidugi on, kui sul on pere, seal on mees oma kodu, vaat need määravad nagu väga palju seda suhtumist ja tunnet sinu endas, et mõnda aega sa rääkisid, et sa ei taha enda ellu, mees sai taha endale rohkem lapsi. Jah, ma arvan, ja siis tuli äkki õige inimene ja arvamus muutus. No vot ongi see, et ma olen nüüd kui ma olen veel kedagi kuulnud niimoodi rääkimas, siis olen neid nagu julgustanud, et aeg tuleb siis kui te leiate endale õige inimese ja õige aeg on, et ei ei tasu nagu päris maha matta seda võimalust, et ei ma mitte kunagi enam mitte midagi, ma ei taha, mul mul on, mulle meeldib see, kus ma praegu olen ja mida ma teen. Aga mingi hetk, nagu sa hakkad aru saama, et see ei ole see, ainult see, et mida sa tahad ja kui kaua see siis ainult niimoodi käid, et ma ei taha midagi, ma ei taha, ma ei taha, ma ei taha, see muutub ja kui sa leiad endale, kuidas su vanem tütar oma väikeste õdede eest hoolitseb no väga seal väga vaimustunud ja noh, meil on nagu olnud väga raskeid olukordi, kus meil on sel teemal nagu, kui ma näen, et ta tunneb, et temal ei olnud võib-olla lapsepõlves selliseid nagu võimalusi või noh, sellist nagu ütleme pigem tervet peret nagu et, aga noh, aega ei saa tagasi tuua. Ja muidugi talle võib-olla kohati rasked. Annely, sina oled praegu üksikema, nagu ma olen aru saanud. Ja rohkem lapsi sul ei ole, kas see on teadlik valik või, või pole lihtsalt olnud seda õiget inimest? Ei, ei, see ei ole teadlik valik, et peale siis oma abielu lahutamist. Ma tegelikult ei elanudki pikka aega üksi, et ma leidsin endale suhteliselt ruttu uue elukaaslase. Ja temaga ma siis elasin koos peaaegu viis aastat. Ja nüüd viimase aasta olen ma elanud üksinda või noh, lapsega kahekesi, kas see on esimene kord, kui sa eladki nagu päriselt üksinda enda tuludest ja ise vastutad enda ja lapse eest, on küll praegu niimoodi, on see selline nagu iseseisvumine sinu jaoks ka olnud ja kindlasti meeldib selline elu sulle. Kas nüüd just meeldib, et Ma pigem näeksin enda kõrval siiski kedagi, kes kes mind nii vaimselt kui füüsiliselt kui materiaalselt toetab, et eks me vajame oma ellu siiski armastust. Et ja ma ei pea siin silmas nagu et teinekord jääbki, sest lapse armastusest väheks, nii et sa ei välista, et sinuga juhtub nii nagu illega, kes siis, kui üks laps on juba suur, saad ka teise, kolmanda, neljanda? Ja selle, ütleme kolmanda, neljanda ma tahaks välistada. Aga jah, ma tegelikult siiski sooviksin veel ühte last ja lähima viie aasta jooksul. Tiina kindlasti sinul on hea kuulata selliseid positiivseid lugusid, et kuidas on läinud noortel emadel hästi, nad saavad oma eluga hakkama, on leidnud oma elus sellise õige raja, lapsed on neil äärmiselt tublid. Et aga sina näed seda hetke praegu reaalselt nende noortega, kes alles nüüd alustavad seda rada, et oskad sa mingeid nõuandeid anda, et kui avastab üks teismeline tüdruk, et ta on lapseootel, tal ei ole kuskilt eriti abi saada, millised on need esimesed sammud, mida ta peaks tegema? Kindlasti ei tohi ta mõelda nii, nüüd ma, maailm kukub kokku, midagi võib juhtuda, et ta kellegile teatades seda, seda kuuleb ta peab leidma endale siis vastavalt oma kodukohale selle ühe inimese, kes temasse hästi suhtub kellega ta tunneb ennast turvaliselt. Ja ma usun, et kui on kas või üks inimene, kes suhtub temasse hästi siis ka see noor tüdruk leiab endas jõudu, et ajab selja sirgu ja hakkabki olema selline tugev last ootav noor tüdruk. Kergem on, kui ta on Tallinnas, Pärnus, kus on olemas need tugirihmad, võib-olla need tüdrukud, kes on väljaspool nüüd Tallinnat, Pärnut võiksid kirjutada netis igasugustesse foorumisse. On olemas nipsu foorum, perekooli foorum. Raseduskriisinõustamisel on oma kodulehekülg, kindlasti ei tohi jääda üksi, et see abi on kõige olulisem, et kui üksi jääd, siis kipub minema, mitte nii hästi võib olla. Ja mida varem, seda parem, et kui juba nii-öelda raseduse alguses see tüdruk saab selle nii-öelda niidiniidiotsast kinni, et siis on tal palju palju kergem olla. Ma arvan, rasedana jälgitav sünnitusel võib-olla leidub keegi väga suur tugi temale, kes läheb sünnitusele kaasa, et ta ei peaks tundma ennast üksinda ja hiljem, kui ta lapse ära sünnitanud, siis, et ta ei ole lapsega üksinda. Nii nagu Anneli oli, et on keegi, kellele ta saab helistada, küsida, mis ma nüüd teen või keegi, kes tuleb tema juurde koju aeg-ajalt vaatab, kuidas läheb mida on vaja. Ja selge on see, et majanduslikult on ka ju raske üksinda hakkama saada, et et üheksa kuud on mõnes mõttes lühike aeg, mõnes mõttes väga-väga pikk aeg, kus saab üsna palju teha selle noore tüdruku jaoks, kes on saamas emaks. Oleme jõudnud oma rock n roll ja ridamaja saatega üsna lõpule, täna olid meil külas noored emad Ille ja Anneli ja raseduskriisi nõustaja Kristiina Hille, ütleme nüüd veel, kuidas kogu kogemus on sind muutnud ja mida sa oskaksid soovitada nendele tüdrukutele, kes praegu võib-olla eile täna avastasid, et nad on lapseootel? No ma kõigepealt ütlen, et mis ma neile ütleksin nendele tüdrukutele, et et kui teil on võimalik, et kindlasti kõige lähedasemad inimesed, paluge endale abiks ja, ja väga hea, kui tekiks selline usaldusväärne olukord nagu kas vanemate või siis vanavanemate, et vahet ei ole, kas siis mehe või ema poolt. Et kindlasti teid aitab väga palju ja, ja küsida nagu, kas siis ämmaemandalt või arstilt nõu, et kuhu ma võiksin pöörduda, kui mul on veel selline või selline probleem. Ja mitte kaotada nagu enesekindlust. Anneli, millised on sinu soovitused? No kõige tähtsam on mitte jääda kuhugi üksi koju konutama, et tulebki siis võtta siis see julgus kokku ja minna ja küsida abi. Kuidas sa nüüd tagantjärgi vaatad, kuidas see kogemus on sind ennast muutnud? Eks ma sain väga ruttu täiskasvanuks. Ja noh, ega nagu kahetseda ei ole, nagu küll mitte midagi ja ega ma ei saa nagu väita, et mul neid oluliselt midagi sellepärast tegemata on jäänud. Et hetkel, kui mu laps on 12 aastat vana, tunnen ma ennast noore emana nagu väga hästi, et ma saan nüüd siis tegeleda kolmekümneaastasena nende asjadega, millega ma oleksin tahtnud võib-olla siis tegeleda. Et ja väga tähtis on siiski nagu koolis edasi käia. Et see annab nii palju juurde. Kristiina, millised on töökohad või inimesed, kelle poole peaksid või võiksid pöörduda noored rasedad mõned sotsiaaltöötajad, kes annab ämmaemand, annab abi või, või millised on need nagu esimene samm, mida peaks tegema? Esimene samm on kindlasti väga erinev tüdrukutel, oleneb nüüd kellele nad saavad seda rääkida, kellega koos nad saavad seda teed edasi minna. Kuid kui tüdrukul ei ole mitte kellelegi rääkida, siis ma küll soovitan näiteks pöörduda sünnitusmaja sotsiaaltöötaja poole. Haiglates on väga toredad sotsiaaltöötajad. Nemad teavad täpselt, kuidas edasi, mis edasi ja, ja võib-olla saavad olla toeks liikudes siis meditsiinisüsteemis, siis võib-olla aeg-ajalt üsna karm noorele rasedale. Aitäh teile, Ille ja Annely, et jagasite oma kogemusi aitäh Kristiinale, kes andis head nõu, mida teha ja kuhu pöörduda, kui oled teismelisena teada saanud, et oled lapseootel. Iga rock n roll ja ridamaja lõpus vastab aga viiele küsimusele üks teada-tuntud inimene. Need küsimused on saatest saatesse samad ja selle rubriigi avab lauljatar Nele-Liis Vaiksoo kellele noore ema mured ja rõõmud võõrad pole. Nele-Liis, kas head lapsed kasvavad vitsata? Ma arvan küll, et kasvavad, kuigi võib-olla tänapäeval peaks mõtlema, et, et see on võib-olla võib liigitada sinna vabakasvatuse ja mitte vabakasvatuse alla, et et selles suhtes mina jällegi sellist vabakasvatust. Ta ei poolda, et aga ma arvan, et neid ei pea ka otseselt niimoodi vitsaga taga ajama mööda tuba, et asjad tehtud saaks, et eelkõige võib-olla selline kompromisside loomine on siis lapsega kõige tähtsam. Kas sa oled pidanud kunagi oma last vitsaga ähvardama, üldse? No ikka, me oleme ikka käinud seda koos väljas, Toomas, me kasvõi selline tore kasepuu kohe kõrval, et me oleme käinud seda koos toomas, et ta ikkagi selles suhtes naasta niimoodi saaks aru või, või võtakse teks, temal on väiksena vahel harva tulid need jonnituurid ka, aga need olid üsna harvad tema puhul, et et ikka vitsa endale näidanud ja mis see on ja aga, aga ei ole pidanud kasutav osta. Mida on täiskasvanutele lastelt õppida? Ma arvan, et lastelt õppida päris palju, no eelkõige võib-olla seda, et kui lihtsalt tegelikult lapsed ühtepidi suhtuvad maailma kindlasti loomulikult nad ei teagi, et mis on juba raha ja selline vastutus nagu selle peres, et aga ka teistpidi jällegi vaadates, et kui lihtsalt nad suudavad mingisuguseid asju võtta, et et üldse sellesse niivõrd sisse minemata, kui võib-olla suured inimesed teevad, et näevad probleeme, inimesed näevad väga tugevalt, et aga lapsed vaatavad, et oh, probleem on, et aga nad suudavad kuidagi väga lihtsalt, et kas selle ära lahendada või ära unustada või eluga edasi minna, et nagu jää nendesse rasketesse hetkedesse väga kinni. Et lapsed võib-olla suudavad kergemini asjadel minna lasta, see on küll üks asi, mida ma olen oma apselt vaadanud. Kui midagi halvasti läheb, siis tegelikult läheb pool tundi mööda ja tal juba noh meelest läinud, et õppetund on saadud ja tuleb edasi minna. Lähme nüüd aga edasi perekonnateemaliste küsimuste juurde. Öeldakse, et mees on perekonna pea, naine, aga selle kael. Oled sa sellega nõus? Nojah, mida vanemaks ma saan, seda rohkem ma tõesti vaatan, et vaadates ka tegelikult väga edukas vaid mehi, siis lõppkokkuvõttes ikkagi selgub, et selle iga eduka mehena on väga tugev selline naine, isiksus, kes siis sellel mehel aitabki nii-öelda siis see perekonnapea olla. Et eks ta selline koostöö võib-olla siis on, aga mina isiklikult mulle meeldib, kui mees on perekonnapea ja on selline nii-öelda liider ja, ja võta võib-olla vastu selliseid suuri tugevaid otsuseid. Et siis minu kui naise ülesanne siis võib-olla ongi arutleda, toetada ja leida siis nii-öelda see sobiv valikuvariant, et võib-olla vahel isegi mõni mõte pähe istutada mehele ikkagi salaja kavalusega. Et jah, ma arvan küll, et seal on tõene, et mees on perekonna pea, naine on tema kael. Kas armastus esimesest silmapilgust on olemas? Vot, võib-olla kindlasti on, ma arvan, et inimesed on erinevad ja armastus on võib-olla väga paljude erinevate inimeste jaoks väga erinev, selline võib olla tunne või asi. Kindlasti on võimalik. Mina isiklikult päris selline ei ole, et ma vaatan pildi pealt kedagi ja siis mul mõistus kaob ja süda kaob, et minule alati pigem meeldib selline pikem tutvumisprotsess, et, et õppida ennem inimesena tundma ja siis siis vaadata edasi, mis saab, et aga kindlasti ma usun, et on inimesi, kes leiavad kohe esimesest pilgust selle enda jaoks selle õige inimese üles. Aga kas igavene armastus on olemas? No ma tahaks loota, et on, tahaks loota, et on, et vahel kui ma vaatan selliseid toredaid abielupaare, kes on olnud juba tähistavad seal kuld ja ma ei, ma ei tea, mis pulmi, et on olnud juba juba aastakümneid abielusid, siis alati vaatan külje, vaat see on tõeline selline väärtus, mida hoida, mida tähtsustada, et Ma arvan, et miks need inimesed muidu koos on nii kõrge eani kui see ju need ikkagi ühine armastus siis seob. Et ma loodan küll, aga sellele ma võib-olla saan vastuta ise, kui ma juba selline tore vanaproua, olen. Aitäh sulle, Nele-Liis ja aitäh. Rock n roll ja ridamaja tänaseks lõpetab aitäh veel kord saatekülalistele Pillele, Annelile ja Kristiinale. Ja suur tänuga Nele-Liisile, kes oma mõtteid meiega jagas. Saadet saab raadio kahe kodulehelt järele kuulata, samuti saab oma mõtteid avaldada foorumis. Kui teil tekkis aga tahtmine ka enda lugu, see on roll ja ridamaja saates kuulajatega jagada, siis andke endast foorumi kaudu märku. Aitäh teile kuulamast ja kuulmiseni järgmisel nädalal. Mina olen saatejuht Laura kõrvits. Pärnumaal või Ida-Virumaale 102 koma Valga, Võru, Põlva ja Tartumaale 103,6. Viljandimaal 103. VVV punkt saaks tehtud raadioga kaks.