Rock n roll ja ridamaja, see on saade meestest, naistest, lastest ja miks mitte ka merisõjast ning kuldkalakesest akvaariumis. Sest kõik see on osa pereelust. Saatejuht on Laura kõrvits. Rock n roll ja ridamaja. Tere rock n roll ja ridamaja alustab. Kui senini oleme oma saadet. Rääkinud ainult inimestest, nii väikestest kui suurtest, siis sel korral on meil teemaks lemmikloomad ja peamiselt koerad. Öeldakse, et koer on inimese parim sõber ja seda kinnitab, et ka meie tänased saatekülalised, kellel on koeri kokku rohkem kui kahel käel sõrmi. Meil on külas MTÜ loomade hoiupaiga juhatuse esimees Larissa konsoreva koerakasvatajate perekonnast pärit abiturient Sandra box ja Tiiu Laks, kes juba kuus aastat hoogu võtab ja õiget koera otsib. Kas Tiiu jõuab otsusele ning pärast seda saadet endale lõpuks koera koju toob, seda me veel ei pea. Kindlasti saab ka selgemaks, mida toob endaga kaasa koera võtmine ja kas kõik inimesed peaksid üldse endale kodulooma soetama. Räägime ka sellest, kas mõni koeratõug on ohtlikum kui teine või on koer siiski ainult peremehe nägu ja millega peaks arvestama, kui perekond on otsustanud endale koduloom hankida. Kui tahad saatele kaasa elada, siis saab seda teha raadio kahe kodulehel olevas foorumis või siis rock n roll ja ridamaja Facebooki lehel. Saadet saab hiljem ka raadio kahe kodulehelt järele kuulata. Mina olen saatejuht Laura kõrvits. Tänases rock n roll ja ridamaja saates räägime Me lemmikloomadest. Ja täpsemalt ilmselt keskendub kogu jutt koertele ja koertevõtmisele ja koerte kasvatamisele. Meil on külas MTÜ loomade hoiupaiga juhatuse esimees Larissa Konserva. Tere. Tere. Ehk Klaara. Nii nagu sind kutsutakse ja siis on külas Sandra paks, kes on, nagu ma aru saan sünnist saadik koos koertega kasvanud? Jah, just täpselt. Ja Tiiu Laks, kes plaanib juba pikemat aega endale koera võtta, aga pole veel päris täpselt otsusele jõudnud, umbes lapsest saadik. Larissa, kuidas sa selle töö juurde üldse jõudsid loomade hoiupaigas? Mina olen loomadega tegelenud juba aastast 2000 seal aastalt ma võitsin endale esimest koera varjupaigast ja too ajaloolisemasse laagrit. Täitsa jube koht. Aga kui ma võtsin nagu seda koera seal, siis ma otsustasingi, et seal on vaja midagi muuta seal ja siis hakkasingi seal käia, loomadega tegeleda ja jalutada ja tuua neile süüa ja nii edasi ja nii edasi ja lõpuks ometi jõudsingi siia, et mina olen nüüd siinse juhatuse esimees ja varjupaiga juhataja, et seal, mis asub seal Viljandi maantee 24 t ja see loomade hoiupaik, kas sul oli lapsena ka koeri või, või oligi see, et sa 10 aastat tagasi alles avastasid selle maailma enda jaoks eiei? Mul olid koerad juba lapsest saadik kogu aeg ja ma ei mäleta ennast ilma loomadeta üldkokkuvõttes kassi. Mis ma tassisin kõikjal nagu tuppa, ma ei tea, see on suur mälestussammas minu emal hoidleme, nii mitu looma sul praegu kodus on? Mul on kolm koera ja kaks kassi, no kalad arvesse, aga üldiselt nad on hea nagu nurk, niimoodi, aga hea kolm koera ja kaks kassi mul praegu on ja kõik on varjupaigas ja niisugused üks suur õuekoer, selline 55 kilo ees, mingi krants ja kodus on ka siuksed krantsid ja kodus ikka veel jalatsites sama koer, see nimega peoga, keda ma võtsin inimesed, esimene seal laagri varjupaigast aastal 2000 minu nunnuke ja vot sellised koerad, mul elavad Sandra, sinu vanemad kasvatatud robotkoer ja sina oled tiites saadik ilmselt koos koertega elanud. Jah, ma põhimõtteliselt sündisin koerte keskele. Mainin samamoodi, ma ei mäleta ennast ilma koerdeta, vahepeal on ka mõned kassid olnud. Et aktiivsemalt oleme nüüd terve perega aretanud ja kasvatanud tõukoeri 10 aastat. Ennem seda on olnud selliseid perelemmikud ja lihtsalt sõbrad. No missugused tõukoerad seal seal neil on tiibeti mastifid ja Veltsi Springer paneelid, hea tõugud, ilusad koerad ja väga, väga erinevad, väga erinevad absoluutselt üks suuruks, väike Sandra, sa oled praegu, käid gümnaasiumis, lõpetad sel aastal ja sa oled juba, ma olen aru saanud, et sa ise juba tegeled ka selle tõuaretuse kasvatusega? Nojah, tegelikult ongi, et mu vanemad on rohkem selle tiibeti mastifi kasvatajad ja mina, mina siis võtsin endale Veltsi Springerspanjel ja siis olen rohkem nina selle selle tõu aretamisega või noh, kasvatamisega, et aretamisega kohalt nii väga palju ei ole. Et vanemad tegelevad siis ühe tõuga ja mina teise tõuga, mitu koera teil kodus on? Meil on praegu üheksa koera, kaks laiali ja seitse tiibetlast kolme koeraga nurgas, vaikselt. Üheksa. Aga see on alla 10 veel, see on päris selline mõistlik. Mina vaidlen kudunud kaks, seal on ka kolm Jabelise, ei, ei oma enam tähtsust ja kui mitu koera. Tiiu, sina oled praegu nulli peal. Kahjuks küll, jah. Aga on sul kunagi olnud koduloomi? Koer ei, kas ma olen kerinud tegelikult kaks kassi koju. Esimene kupatati kahe tädi juurde maale elama ja teine otsustati siis jätta ja tegelikult temast sai ka suurkogu pere armastuse objekt ja ta sai sellise hellitusnime tiiger, sest ta oli nagu väga suur ja üllatas alati kõiki külalisi, tulles kõigilt nurga tagant välja ja elas väga pikka ja head elu. Aga koera olen ma tahtnud tükk aega ka linnalapsena on ju, vanemad lihtsalt ei luba võtta korterisse koera aga ka täiskasvanuna saab muidugi ise otsustada, eks ole, ja, ja siis sellest ajast saadik olen elanud nagu teadliku iseseisvat elu. Olen nagu mõelnud selle peale, et võta koer, aga see on üha üha rohkem fakte, tuleb juurde, mida nagu arvesse võtta, millega, nagu arvestada mille üle muretseda ja mõelda ja mis muud, kui teevad otsust raskemaks ta enam kui nagu külje pealt veel öeldakse, et aga kas sa selle peale oled mõelnud ja vot selle koera kohta öeldakse niimoodi ja siis noh, niimoodi jäädki lükkalt kogu aeg otsust edasi. Mitu aastat sa oled nüüd hoogu võtnud? No võib julgelt öelda, et kuus, et äkki on paras aeg kuus aastat. Et jah, mulle nagu, ma ei tea, tööandjal on halb öelda, aga ma külastan iga päev, ma arvan, varjupaiga kodulehekülge ja kuldset risti vaatad neid putikate kuulutusi, et aga eks see on, need valikud on laiad ju tegelikult ja varjupaigast kunagi ei tea, mis sa saad, teisalt tõukoeri on ju, nendega tuleb ka arvestada, et mis on iseloomuomadused, mis on nende vajadused, kui sa elad linnas, et sa ei teinud liiga, kui nad kvartalis peavad elama ja kõik seda. Sellepärast see otsus on mingi, nii et ma üritan olla väga kaalutletult teha seda otsust, olla vastutustundlik ja siis kuhu satume sinna olukorra, et mingi väike nuustik õuest külmunud hüppab sinu nagu külla ja sinna lihtsalt võtnud teda koju kaasa ja siis lahti lahendatud ja kõik meil on olnud selline oluga. Meie juurde tuli koer, me olime minu suvila juures rannas ja oli õhtu ja tuli koer, kes ilmselgelt oli ilma omanikuta, otsis endale nagu kaaslaste ja kutsikas oli no alla aastane kindlasti. Ja, ja noh, ei leidnud ja me veel pikka aega vaatasime, et kas ta nagu jääb siis kellelegi ka nagu püsib, et kas siis on omaniku üles leidnud ja ei leidnud ja ei leidnud ja mõtlesime ja siis sõitsime veel kuskile külapoodidele vorsti ostma ja siis ta pissis meiega. Me läksime tegelikult küla peale otsima, siis et äkki ta tunneb mingi koha ära ja nüüd ma mõtlesin selle peale, et ilmselt peab siis ööseks meie juurde tulema, nutab küll, aga pärast saab postrid üles panna, omanikud otsida, et need noh, meil oli tegelikult võimalus saada endale šveitsi valge lambakoer oli vist. Aga õnneks omanikud olid teda tükk aega otsinud ja sõitsid meile autoga vastu ja leidsid, ütlesid, et oli täiskasvanud koeraga kaasa läinud, täiskasvanud koer oli koju tagasi läinud, väike enam ei oska. Tavaliselt juhtubki nii väravad lahti, siis nad lähevad ja siis need väiksed jäävadki seal õues ei tea kuhu minna, aga räägikski esimese asjana sellest, et kuidas valida endale õiget koera. Laara, sina oskad kindlasti rääkida enda kogemusest varjupaigast, kuidas sealt endale õige koer välja valida? Jalgu Me kõikidele ütleme, et tuleb tulla, tuleb jalutada selle koeraga, mis sulle täitsa meeldib. Sest et pildi peal valida, see on halb asi, et tuleb ikka kohale tulla ja koeraga kokku saada ja siis jalutada ja siis vaadata, kas ta on tõesti sinu jaoks ettenähtud nii nimetada siis kaaluda, kas see suurus on paras või mitte, kas sa saad seda koera kontrollida, et kas sa saad teda nagu käes hoida, kas kas te üldse saade aru teineteist ja siis nagu muidugi mõelda selle peale, kas kui te elate üürikorteris, siis peab mõtlema, et kas üürnik lubab või mitte, siis elukaaslane peab olema ka nõus, sellepärast et mõnikord tüdrukud tahavad hirmsasti hirmsasti ja siis oi, ma pritsin ikka minu elukaaslast, et ta võtab, aga pressimine on ikka halb. Te peate nagu koos seda otsust läbi mõelda ja see peab olema ühine otsus, et me ikka tahame. Ja nii see käibki ja see kõik Tunne järgi, ma ei oska niiviisi öelda, et kui ta tõesti tunnete, et see koer on okei teie jaoks ja te saate seda nagu kontrolli all hoida ja et korter ei ole piisavalt väike ja nii edasi või maja siis muidugi miks mitte siis saab võtta. Sandra, mida sina soovitad, kust alustada, kui inimene tahab endale tõukoera võtta? Jah, eks see tõugu ära ja siis krantsi võtmine on kaks täiesti erinevat asja või mitte krantsi, aga just hoiupaigast äravõtmine sellepärast et seal on enamasti ikkagi täiskasvanud koerad, seal on näha, kui suured nad on, just mida nad tahavad, mis iseloomuga on, kõik on juba välja kujunenud, aga tõukoer ikkagi üldiselt võetakse kutsikana ja siis noh, nii palju tead, kui tema tõukirjelduses on kirjas ja vanemad, eks ole, peabki arvestama täpselt sama, et kui suureks ta kasvab, mis on vanemate ja esivanemate iseloom. Ja kõik liikumisvajadus on kindlasti väga oluline, et sa pead enda järgi otsustama, et palju sul on aega temaga tegeleda, palju ta sööb, kõik, sellised isegi materiaalsed asjad, et tihti ongi, et inimesed ei oska üldse arvestada, et koer on ju tegelikult üks pereliige ja ta vajab täpselt sama palju hoolt kui lapsed või vanemad lisan sinna ka see, et iga Ta on vaktsiin, siis neil neli kuu tagant need kirburohi ussikuurid ja kiivistamine muidugi ja kõige võimalik. Ühesõnaga see on ka kulud ja selle peale tuleb mõelda mitte ainult tõu koordivõtmise ajal valt ka varjupaigast võetud koera kohta. Sedasama asja. Tiiu, kus sina oled informatsiooni koerte kohta kogunud? No raske öelda valguses ma kindlasti arvasin, et ma pean tegema selle heateo, võtma ühe koerakese, keda tundub, et keegi ei taha, ehk siis ma olen külastanud väga palju väga palju varjupaikade kodulehe külgesid vaatanud piltide järgi, sellepärast et me oleme siiski korteris elavad inimesed, me peame arvestama, et kasvaks väike koer või keskmine igatahes mitte suur ja varjupaikade kodulehekülgedel ja samas on ju tekkinud selle ajaga kindlasti juba mingisugused eelistused, millised koeratõud meeldivad ja seetõttu on olemas selline lehekülg nagu koer, poee, kuhu on päris hästi koondatud kokku näiteks Kennelita info ja tõu kohta info, et sealt ikka loed ja mõtled, et kas iseloom ja kas need koera vajadused võiksid sobida minu eluga ja kui palju me siis muutma pean oma elu. Noh, üks asi on see, et lugeda ja arvestada sellega, et aga Sandra jalaroskavad ilmselt hästi rääkida, et kuidas tegelikult elu muutub, kui perekonda tuleb koer muutuv korralikult. Kolm korda jalutada, ükskõik mis ilm, ka see on külm või palav või ma ei tea, või lumi, sajab, niukene lörts, mis meil praegu õues on. Et ükskõik, korda läheb õue ja kõik ja sellega tuleb tegeleda, ei arvestada ja see on üks esimene asi, pluss karvavahetus, ärme unustame ka selles kaks korda aastas, vähemalt on karvavahetus ega arv on igal pool ja te peate seda nagu kasvõi Camitama või kogu aeg nagu pühkida teda põrand. Ja siis minu kõige lemmingut ajab seal sügis ja kevadlemmik. Et igal pool tõelord tervesele tuppa ja see on kõik liiva täis ja kogu aeg tuleb nägu pühkida ja pesta, pühkida, pesta ja sellega tuleb arvestada kindlasti ilmtingimata. Nii et ei olnud või sellised asjad ja kui te selleks olete valmis võtke koeraga, kui ei ole, siis ei võta. Sandra, kuidas teil selle pühkimise ja pesemisega on siuksed tihedad rehkilisele, eks see on ikka, et meie elame loomulikult omas majas, et meil on palju territooriumi, kus koerad saavad liikuda ja noh, eks need toakoerad ka ise toovad sisse küll päris palju, et noh, me ei ole sellised korralikult ka on ju palju selliseid, kes kohe tõmbavad lapiga koeraga käpaga üle, kui nad tulevad väljast ja ei olegi nii väga seda jama. Aga jah, meil käivad nad sisse-välja kogu aeg, et korra päevas on ikka sihuke korralik klapiga ülekäik kindlasti jah. Et sellised väga hügieenist lugu pidavad inimesed võiksid järele mõelda, enne kui koera just sellepärast on ikka ikka tuleb sisse nii või teisti. Nii et see allergia puhul kae, et ma soovitaks ikkagi olla 100 protsenti kindel, et see asi ei teki mingi tehke seda tavaline kontroll, kas teil on allergia või mitte. Ja muidugi arvestada ka sellega, et tuvid toituvad niisugune omapärane gaasi, et ma ei ole küll kodutoiduvastane inimene, aga ikkagi palju parem, kui me anname ikka korralik toit koerale. Ja kassidele ikka maksab ja sellega tulebki arvestada ausalt öeldes. Sest et suur koer sööb palju, väike kuliselt vähe, see on selge. Aga ikkagi, palun parem tuid, kui mingi ebakvaliteetne ja odav. Tiim oleks arvestanud, et sul on elamine karvu täis, pori täis ja, ja sadagu või pussnuge, sa pead selle koeraga õue minema viimasega olema kindlasti arvestanud, sest ütleme niimoodi, et mulle endale ma lähen hulluks, kui ma toas olen, et ma olen arvestanud, et igasuguse ilmaga mul need riided olemas, millega ma tunnen ennast õues mugavalt, et ma ei pea kartma seda ilma. Ma olen spetsiaalselt tegelikult pigem vaadanud lühemakarvalise koerale kohe, nii et karvu oleks vähem kui pikakarvalise koera puhul. Ma olen arvestanud sellega, et ka ma ise on väga palju. Natuke abitu, abitab nähtuge, jah, jaa. Mul on tegelikult üks väga naljakas kogemus, kui ajaga, kes oli antud mu sõbrale hoida ja, ja see koer oli selline, et ta ei tohtinud enne tuppa astuda, kui ta oli oma jalad ise ära pühkinud. Ehk siis ukse ees oli selline märg lapikene ja see oli siis selline, kas mingi hiina harjaskoera sarnane väike koer, kes seisis tükk aega seal märja lapi peal, siis natuke pühkise sisenes, tohtis tuppa minna, väga hästi treenitud. Rääkinud resümeeris et kui sellist soovi on, siis need saab ka niimoodi, et koer ise hoolitseb enda eest suurepärane, aga enne siin rääkisime ka, et kuivtoit ja kõik arsti juures käimised, et sellega tuleb ka arvestada. Olete te kokku arvutanud ka, kui palju ühele koerale kuus umbes raha kulub? Varjupaigas on üks asi, ma ütlen, et kodus sõltub koera suurusest. Ühesõnaga, kui koor on suur, siis muidugi suuremad kulud. Kui koor on väiksem, väiksemad kulud siin on, siin on selge, võtame ka ette näiteks vähemalt steriliseerimine, näiteks operatsioon, kui me kutsikad ei taha, me kindlasti peame tegema. Sest et kui ei tee, see on juba jälle teine teema, aga ühesõnaga teralideerimine maid, väike koer, väike surgu, Arsulgin seal nuge, ühekordne nagu investeering, aga siis toid, igakuune investeering, et tinaga kott, kvaliteetne toit, mis ta maksab meil mingi kuuske, neurojah, et mingi 15 kilo. Väikestel koertel Ainadži, vabadel on riideid vaja, see on ka omaette kuluartikkel ja riided ja see ka maksab, aga kui tüdrukud oskavad nagu ise teha, las teevad ühesõnaga ma teen väga palju tüdrukud, kes ise nagu teevad need riided ja päris ilusti ja hästi ja me ei võta siis neid jopesid ju, ei pea ju ometigi olema 10 tekki hakkama ka ühe jopega, Heino Kuiv. Vaja inimest, aga ühesõnaga, ja ma ei tea, mingi 60-ga tuleb arvestada ka kuulnud, et, et see on, toit on toit ja siis ükskord neli kuu nagu tagant see ussi kuuria, kirburohi, see maksab ka. No ma ei tea, kui mitu seal üks tablett, näiteks kui koerad raske, mingi 35 40 kilo, siis neli tabletis on mingi mingi kuus EUR pluss tilgad, no ma ei tea, see kirburohi mingi k 10 EUR võib olla umbes sealkandis ja see on üks kord neli kuu nagu investeering, aga toit on igapäevane asi. Ja juhul, kui näiteks tutvu, midagi juhtub, koer satub näiteks auto alla või midagi, siis on vaja nagu valmis olla selleks, et sa lähed arsti juurde temaga ja pead ka selles jälle maksma. Haigekassakindlustust ei ole loomadel olemas, vot just tahtsin sellest rääkida, et on olemas ja kindlustusloomadele, et ikkagi nagu targem seda ära kindlustada. Siis kui midagi juhtub, siis siis saab nagu see kindlustus abistada. Jah, see looma killusse on kindlasti väga, väga super asi, et pigem sa maksad iga kuu seda kindlustusmakset ja sa oled arvestanud sellega, et sa sul läheb jaagu mingi kindel summa või siis, kui ükskord juhtub seal midagi ja siis sa maksad ennast surnuks, eks ole. Et kindlasti kindlasti kindlustusiga kuu ma ausalt öeldes isegi kindlustused, need koerad kodus meil ei ole ükski kindlustatud, aga vot teha jah. Aga meil on paljudes järglased ja tõesti väga tasub ära. Et üheksa koera kindlustus läheb korralikult maksma, ma usun, et aga kindlasti teeme me selle ühel päeval ära. Väga vajalik soovitame, aga kui räägitakse sellest, et kantsil on nagu justkui tugevam tugevam organism, et tõukoerad on aretatud läbi mitmete skeemide, et neil on kuidagi nii palju probleeme, et kas on üldse olemas mingit sellist kindlat tõugu, millega sa tead, et tal ei teki üks hetk siis kaed silma peale või songa või põlveliigesed ei lähe läbi või midagi sellist, et kas tõukoerad on siis nii palju nõrgemalt, tõesti? No tegelikult see on, mina võin küll öelda, et see on puhas müüt, krantsid on kindlasti kõikidest tõukoertest tervemad. Sest noh, loomulikult ei ole tõugu, kus ei ole ühtegi haigust, ival tõug on oma iseloomulikud haigused ja samamoodi võib-olla neid ka tõututel koertel. Et on selliseid tõuge, mis on lihtsalt niivõrd ülearetatud, et seetõttu neil ongi rohkem haigusi. Ja on ka selliseid tõuga, kes on, pole nii kaua aretses olnud, et neil on haigusi, aga kindlasti kordades kordades vähem. Tuleb lihtsalt valida. Aga räägikski, kuna rock n roll ja ridamaja on ikkagi peresaade, et siis millised tõud on need, keda võiks perele soovitada, kus on lapsed kasvamas? Et ma tean, mõned tõud on vähemalt sellised müüdid käivad, et keda justkui ei soovita. Ta lastega peredesse, kes on siis võib-olla ise liiga nagu isekad ja ei suuda nagu lastega harjuda, et oskad sa, Sandra rääkida, millised tõud sobivad ja millised väga hästi ei sobi peredesse. Ta ongi need, kelle kohta on müüdid, et ei julgegi öelda midagi, sellepärast et need omad kasvatajad nii pahandanud, eks ole, et oma on ju erandeid nii palju. Mina ütlen väga kindlalt, et igasugused kõik spanjalid on suurepärased, pere, koerad, nad on, tahavad olla oma perega, nende jaoks on inimesed kõige olulisemad, nad on sõbralikud, nad on aktiivsed väga super. Et olgu see mis tahes spanjel. Ja noh, kui ma ütlen omast kogemusest, siis noh, Tiibeti mastis ta sobib perekoeraks, aga kuna ta on sellise väga-väga ükskõik see iseloomuga, siis peab ikkagi selles mõttes olema kontroll peale, et laps ei lähe teda ikkagi. Ta ei ole selline ninnu-nännu koer, et aga samas ta hoiab lapsi, see on lihtsalt uskumatu, kuidas hoiavad oma lapsi ja. Ma ütlen, et jah, et meil on enamus koerad lähevad ikkagi sellistesse toredasse toredatesse väikeste lastega peredesse ja absoluutselt ei ole kunagi probleeme olnud, aga no ei saa ju öelda, et alati on ka erandeid. Jah, aga igasugused sõbralikud väiksed koerad, et noh aga näiteks bitpullid, kelle kohta minu meelest kogu aeg on uudiste seal Pitbull hammustas üht ja tõi mina ütlen niiviisi, et koer ei ole süüdi, inimene kasvatab seda niiviisi, koer hammustab ja ründab ja nii edasi. Koer sünnib juba naguniinimetatud, lapsest saadik, sõbralik, kõikidega, aga hea sõnaga ja edasi, mis inimene selle koeraga teeb, see on juba, see ei ole juba koera süüd. Pigem inimene, kes teeb seda kui koer, nii et see on ka selline asi, et siin tuleb ikkagi kasvatajatel kontrollida, et kellena nad mälestavad neid koeri? Mul ei ole absoluutselt ükski tõu vastu absoluutselt mitte midagi. Iga tõug on suurepärane ja iga koer on suurepärane, peaasi, kes teda võtab endale. Et kui mingi hull inimene, kes kasvatab sellest koerast mingi hull koera, siis muidugi ta hammustab ja ründab ja nii edasi. Aga kas siis on nii, et pikk bulla ja rotveileri, et võtavad rohkem mingit kindlat tüüpi inimesed, kes kasvatavad neid teistmoodi. Et aga ma ei taha sellest nagu öelda mitte midagi, see on juba niisugused stereotüübid, aga, aga üldkokku. Ma lihtsalt ütlen ühte asja, et need on kõik töökoerad ja rotveileri ja mis taolise toberman ja riisus näiteks nad on kõik töökoerad ja kui sa ei anna neile seda tööd, siis nad hakkavad luuletusi tegema. Nad peavad mõtlema, mõtlema kogu aeg, mida teha, et õpi neid kasvõi istuda, anda käpa lamma ja käekõrval ja käin nendega kooli, et nad midagi kogu aeg teevad ja siis neil pea hakkab töötama, siis nad ei tee neid lollusi, siis nad on targad koerad. Aga kui sa ei anna neile see ajutööd, siis istuvad vähe ja siis ei saa mitte midagi teha. Aga Antafia, Pipule ja nii edasi nende nende sordi koerte kohta ma ütleks nii, et nemad on LR draiverid, nad kogu aeg tahavad mängida, hüpata, mängida, hüpata, ja nad ei väsi ja sellega tuleb arvestada ka siis võib-olla ongi, et kui on lapsed peres ja võib-olla ei ole aega koeraga nii palju tegeleda, siis ei peaks seda seda tõugu võtma, ma ei soovitaks seda. Ma ei soovitaks seda ausalt öeldes. Sest et jõustamsetafid ja mingisugused staffi, muld, eriti nendes aktiivsemad koerad, nad kogu aeg tahavad tegemist. Nii et siuksed, tõugud ma küll ei soovita, aga no iga inimene otsustab niiviisi, nagu ta otsustab ja me ei saa siin nagu pressida. Üldkokkuvõttes võime kas anda või mitte. Kui palju, Tiiu, sina jälgid seda, et milline see, kui sa neid tõugusid, vaatad, et vaadata, et õudsalt nunnu küll, onju, aga oled sa mingit õud enda jaoks mahaga kriipsutan selle järgi, et nende iseloomuomadused võib-olla ei ole päris need, mida sina nagu ootad, raske öelda, raske öelda, kindlasti mingil määral, ma arvan, et see tuleb natukene alateadlikult, et minu jaoks näiteks on oluline, et koer saaks läbi hästi teiste koertega. Et kui ma omast kogemusest tean, kuidas mu sõbra laika näiteks nendega põhimõtteliselt maja hoovist välja pidin minema ja nagu teatud spetsiaalvarustusega, sellepärast et kõik koerad, kes jalutustee peale jäid, nende peale hauguti ja käituti agressiivselt, et siis nagu minu soov on see, et kui ma lähen parki jalutama koeraga, et siis mul ei tekiks konflikte teiste koerte omanikega, see on Kasvatuse küsimus. Et kui sa sotsialiseerida oma koera lapsest saadik ja kui ta kasvab koos teiste koertega, siis ta ei hakka käituma kui suva ikka noh, see on kõik soliseerimise küsimus, absoluutselt kõiki koeri, kõiki tõuge saab kasvatada kurjaks just isegi labradori nari, kõiki neid, kes ei tohi üldse olla tigedad. Et see on kõik inimene, inimene teeb nendest koertest seda, mida nad on, mingi iseloom meil siiski on näitleja uje ja noh, ma olen alati mõelnud, et karjakoer Nende puhul mind ajab alati naerma see, et kuidas neil tekib, et see vajadus hakata kõiki pereliikmeid karjatama selle jaoks nad on kasvatatud just. See panebki mõtlema, et, et kas ma nüüd tahan, et koer kuuleks minu sõna või arvab koerad, mina peaks tema sõna kuulama. Et jällegi võib-olla siis ma eelistaksin näiteks linnukoerakarjakoerale samast jällegi linnukoer instinktid on ju, lähen kuskile parki, seal on ütleme, pardid jälle rahulikult olla, on ju, et, et noh ma ikka mingil määral nagu Kaldlen. Või mingil määral arvestan koera iseloomuga kindlasti, aga. Sammu number luurepärane kuvar nagu perekoer, ta on lihtsalt niisugune heas mõttes lihatükk, kes on kogu aeg rõõmus, käib jalaguv, käedjal mängib ja kõike kõikidega sõber ja see ongi nagu arendatud selle jaoks ta nagu peres niukene, kõver löövet, suured silmad. Ega ei peagi ju, nad on küllaltki isepäised, et ja ei ole ainult et temal jah, jällegi natukene vist jääb puudu seda nii sinule andumist, et ta vist ikkagi tahab natuke ise ka mõelda võib-olla isegi liiga palju. Ei noh, jällegi asi, mida jälgida, et kui kergesti treenitav mingi koer on, et noh, kindlasti tahaks näiteks seda, et kui ma lähen parki jalutama või kuhu iganes metsa jalutama, et kui ma lasen ta lahti, siis ma tean, et ta ükseid tuleb minu juurde tagasi, kui ma hõikan teda on ju, et, et ta ei oleks päris selline, kelle pärast ma pean muretsema, et nüüd jooksnud kuskile ära, ma pean homme tagasi sõitma, hakkame otsima, paneme postreid üles, onju hellitada varjupaigale. Lugu ära rääkida juures vee juures ma mäletan ise ka, kui me koera võtsime, siis tundus, et sellist ideaalset koera nagu ei olegi olemas, et kuskilt tuli teha mingeid järeleandmisi. Et noh, kui me panime endal kokku, et peab lastega hästi läbi saama, ei tohi väga energiline olla. Ei tohi selline olla, kellega peab viis tundi päevas jooksma, metsas on, ju siis tundus, et sellist koera nagu ei olegi. Nii et noh, lõpuks ikkagi tama. Vahetan patareid ja kõik küla ideaalne koer või ja robotkoer robotkoera haigu ainuma ei mäleta, mis, ühesõnaga suurepärane koer. Palun. Aga räägiks edasi sellest. Et vahepeal siin juba peatusime ka sellel, et, et inimesed kasvatavad ikkagi koera selliseks, nagu ta on. Kui palju kasvatajad üldse jälgivad seda, kellele nad oma koera annavad? Eks see on jälle, et on väga-väga palju erinevaid kasvatajaid. Aga ikkagi see on fakte. Kasvataja vastutab kõikide nende kutsikate eest, kes tema sellestki ennelist väljuvad ja kuni need 15 aastat ta peab nendest ikkagi mingil määral vastutama. Kui tegin mingeid probleeme, siis on kasvate see, kes võtatu tagasi ja mida iganes, eks ole. Ja et siis enda, selle heaolu pärast me ikkagi ju kohutavalt valime, et oleksime võimalikult ideaalne perekond, kuhu me anname oma väikse nunnu kutsika on ja kes on kaks kuud meie juures kasvanud ja oma elu alustanud. Ma lisan sinna ka, et kasvatamine on ka omaette kulu ja töö, sellepärast et see ei ole niisama sündisid ja siis kõik seal tuleb hea toit, tuleb vaktsiinid, kiip, pass, kõige võimaliku arstlik läbivaatus ja nii edasi, see on ja lisaks sellele. Meil on olnud palju pesakondi ja me oleme arvestanud sellega, et kõik need kutsikad. Me hoiame nendega kontakti ja et 15 aastat hoiame neil silma peal ja alati, kui on mingi probleem, siis alati kutsika omanikud kas või öösel helistada. Et see vastutus on ikkagi tohutu ja me ju ometigi ei taha ennast siduda inimestega, kes ei tundu meile head ja toredad, et me ikkagi kontrollime kõvasti. Tuleb ette seda, et tulevad teie juurde sellised särasilmsed inimesed, et võtame, võtame, võtame ja te ise saate aru, et tegelikult nad ei ole võib-olla kõige õigemad inimesed just selle tõu jaoks noh, seda on juhtunud väga vähe. Et alati kui on kutsika tahtja, siis ta käib kõigepealt meil koeri vaatamas päris tihti isegi niimoodi, kui ei ole kutsikaid veel sündinud, et tulevad, vaatavad, jalutavad koos meiega ja üldiselt ikkagi inimesed kipuvad päris korraliku taustauuringut tegema. Et seda on juhtunud, aga küllaltki harva, et inimesed on aru saanud, mis tõug see on, mis iseloom see on. Et ei ole olnud palju selliseid inimesi, kes meile tundub, et ei sobi, aga selliseid olukordi on olnud, kui te olete pidanudki tagasi võtma enda kutsika, nii on olnud üksikuid, aga tihti on see pigem on niimoodi, et need inimesed kas neil juhtub midagi, lahutus peres on mingi tragöödia, et nad lihtsalt ei saa oma koera enam hoida enda juures ja tihti on nad olnud nagu vanemad ikkagi täitsa kutsika eas me vist ei olegi toonud ühtegi koera niimoodi ära, et me vaatame, et vale valik, et jah, tulebki ennem avastada, et see on vale inimene, inimestel mõnikord juhtub, et isa oma koera Maida ja siis täiesti olemegi meie ju need, kes leiavad selle uue perekonna ja aga kui oluline teie jaoks on näiteks see, et, et teil on tegu tõukoeraga, kes ilmselt on käinud võistlustel ja seetõttu tal on nagu väga head paberi teada on saanud ka aretatud kutsikad on saanud aretatud hea isaga hea emaga on ja kui oluline on, et see, kes võtab teilt kutsika, hakkaks ka nagu justkui võistlustel käima ja proovima saavutada midagi, see on ju selge, et me anname endast maksimumi, et ikkagi neid ideaalseid koeri meie jaoks paaride nii ideaalseid koeri on olemas, eks ole. Ja aga ikkagi, kui inimesed isegi tulevad sooviga, et ma tahan näituse koerama hakkan näitlejale käima siis esiteks me ei saa ju garanteerida, et see koer tuleb ideaalne, just selline, nagu nemad tahavad. Ja meie nii-öelda iminäitusekoeri, et me võime öelda, et tundub, et see on perspektiivika, meile see meeldib ja et see on rohkem see, mida me ootasime sellest pesakonnast, aga ei saa nagu ja noh, kindlasti on, seetõttu me ka ei nõua sellist asja, et inimesel endal olema see tahtmine ja soov oma koeraga midagi teha minna näitusele. Ja kui kasvataja seda peale sunnib, siis tihti see on koerale ebameeldiv, eks ole, see on niuke sihuke vastik ja et ikkagi peab olema inimesel see näitusepisik sees ja aga see ilmselt tekib võib-olla tõukoeraga, et jah, tahan ka koe midagi saavutada, ongi, et eksib sinna näitusele esimene kord ära ja siis tead saabumorose etnikesega. Ta võidab midagi ja siis hakkab pihta. Sest ega meie ju alguses ei olnud ka mingi läksime võtma endale kodukoera, mitte mingit näitust ja siis kasvata kuidagi suunas meid sinna näitusele. Ja no niimoodi see 10 aastat aretustööd saigi alguse, et me ei tahtnud mitte mingit näituselt käimist käimist alustada ka, täitsa jäi välja see variant ja nüüd põhimõtteliselt me ju tegelemegi näitusel käimisega, et jah, see on selline omamoodi asi. Laarad eile jõuavad ikkagi koerad, kellel on juba selline minevik selja taga, ilmselt mitte alati kõige positiivsem. Et kui palju teie jälgite, kellele te annate oma koerad samamoodi kui me vaatame, meil on vabandust, olemas ka väike must nimekiri, et kellele me ei väljasta nagu loomad ja kõik. Sest et informatsioon liigub siin ja seal ja me lihtsalt ei taha ka, et nad lähevad tagasi varjupaiga. Meil on eriti nagu see soov, vaid nad lähevad peria, seal jäävad elama nagu, kuni elu lõpuni, nii et mõnikord tuleb mingisugune väike plika ja tahab mingi. Vot seda palun kaukaadlast mulle. Noh, see ei ole ju võimalik ausalt öeldes, et see ei saa anda nagu seda kaukaadlast korteri elamiseks. No see on siuksed asjad. Sa räägid inimestega, sa tahad teada, mida täpsemalt tahavad ja siis sa proovid viia koer ja inimene koos, et nad sobivad ja samamoodi valime välja kas varjupaiga loomade puhul võib-olla tihti ka seda, et inimesed tulevad ja võtavad endale looma, sellepärast et head teha, mitte võib-olla sellepärast, et nad endale tahaksid koera koju. Oi, see on kõik subjektiivne, mõlemad tahavad head teha ja võtavad koera, aga ikkagi kaaluvad seda emotsionaalne poole. Ühesõnaga mitte emotsioonide peal, vaid realistlikult tahavad teha head, tulevad ja võtavad koera, teised lihtsalt, neil ei ole üldse oluline, kas ta on tõukoer või mitte, lihtsalt tulevad, võtavad seda koera ja on häppi sellega. Siin on igasuguseid põhjuseid, ma ei saa isegi öelda, mis põhjusel nad on, oleks nagu mina tahtnud koeral oma läheks ka varjupaiga, ma ei tea, miks, küsige mind, ma ei tea, ma olen vastuse võlgu, ma lihtsalt tahan koera, kõik, lähen ja võtan nukust varjupaigast. No okei, mul on juba formeeritud, aju. Ei saa nagu objektiivselt vaadata. Sellele aga oleks madii. No ma ei tea, no tõesti, ma käiks varjupaika siiski ja siis mõtleks, ja ikkagi võib-olla võtaks mingi väike tuutu koera. Nagulaara mainis, võiks laisk inimene endale koduloomaks võtta tama Kotši. Sellest aga, mis hakkab juhtuma, siis? Kui koer on juba päriselt koju toonud ning selgub, et tema sees polegi patareid ning puldistada sulgeda ei saa sellest tõbe järgmises tunnis. Senikaua aga kuulake ERR-i uudiseid ning minge uudistage rock n roll ja ridamaja foorumis või Facebooki lehel. Mina olen saatejuht Laura kõrvits. Valmistun. Abiturientide ball. Madis uuritud Varssavi kannavad pilliga Selliseid. Selliseid. Laamid tõusen, särab nagu valluva meelis maandama. Rock n roll ja ridamaja, see on saade meestest, naistest, lastest ja miks mitte ka merisõjast ning kuldkalakesest akvaariumis. Sest kõik see on osa pereelust. Saatejuht on Laura kõrvits. Rock n roll ja ridamaja. Tere tulemast tagasi. Kuulama saadet rock n roll ja ridamaja. Tänases saates oleme inimesed hüljanud ja räägime hoopiski koertest sest ka koer on perekonnaliige ning loomaga peab arvestama nii nagu kõikide teiste pereliikmetega. Meil on külas MTÜ loomade hoiupaiga juhatuse esimees Larissa koosereva koerakasvatajate perekonnast pärit abiturient Sandra box ja Tiiulaks, kellel küll veel koera pole, kuid plaanib endale juba pikalt lemmikut võtta. Eelmises saatetunnis saime teada, et koera võtmine ei tohi olla kindlasti impulsiivne otsus. Ning arvestama peab kindlasti sellega, et ligikaudu 15 aastat on su kõrval keegi, kes sinust sõltub. Nüüd aga edasi sellest, kas on olemas halvad koeratõud või on olemas hoopis halvad inimesed, kes koera halvaks kasvatavad. Kas varjupaiga töötajad saavad nende koertega, kes seal on juba niimoodi tuttavaks ka, et nad oskavad öelda, mis iseloomuga keegi on või on seal seeläbi lase nii suured Ta ei jõua nagu meelika istuvad väga palju koeri üle aja, see tähendab, et mõned istuvad kolm kuud ja siis muidugi me teame need iseloomud midagi. Me võime soovitada, et mis koer sobib kuhu ja nii edasi, et kes sobib lastega, kes mitte kes nagu kuulab sõna, kes mitte, aga ikkagi iga koer varjupaigas. Kui ta läheb koju, siis kodus ta võib olla ka natuke erinev. Üks asi on see, et me oleme need inimesed, kes oskavad koertega ümber käia, sest et meie jaoks on juba elu. Aga teine asi on see, et kui inimene võtab koera varjupaigast ja toob ta tuppa ja siis tema jaoks on see midagi uus ja siis tema peab harjuma asjadega ja nii edasi, sest et koer võib teha pahandusi kodus näiteks närida või teha oma häda sisse ja nii edasi see on. Sellega tuleb arvestada ka, sest et koer varjupaigast ei ole niukene hõbetatud Roobud ütleme nii, et kui ta tuli uude koju, siis ta võtab endale võib-olla paar-kolm nädalat selleks, et ta nagu harjutab ennast uue elamisega, nii et sellega tuleb kindlasti arvestada, kuidas koerad ja kassid ka üldse varjupaika satuvad tänavatelt. Et nad on kõik tänavaloomad, et inimesed nagu Tiiu või teie näete koera kassi õues. Ja näiteks miinus 20 kraadi on õues ja näete mingi siledakarvalise koera, kes nagu väriseb külmast ja siis muidugi teil tekib mõte, issand jumal, talun ju külm, mida teha tuleb ja siis ühesõnaga siuksed inimesed helistavad meie dispetšerile, me võtame vastuse. Väljakutse ja me auto sõidab välja 24 tundi ööpäevaringselt iga päev ja nagu võtame see koer, paigutame varjupaika ja siis hakkame otsida tema vana omaniku, et kui koeral on kiip ja ta on kantud registrisse siis me kindlasti koheselt võtame ühendust. Helistame ja mul on, meil on väga hea meel, kui loom ja tema omanik nagu satuvad kokku ja siis loom läheb tagasi koju, see ongi meie eesmärk. Ausalt öeldes. See on selline õnnelik juhus, aga väga paljudele koertele ju ei tule, nende endised omanikud järele ei tule ja siis nad hakkavadki istuma meie juures ja siis nad hakkavadki ootama uut omanikku, meil on olemas päris mitu koera, kel on omanik teada, aga ta ei tule lihtsalt oma koera järgi ja kõik. Ja mis need põhjused on, siis ei taha ja kõik enam, et ah, ta kogu aeg jookseb ärevi, Ahmul ei ole enam aega temaga tegeleda või midagi sellist, et mingisugused laest võetud probleemid ja ma ei tea, et sellisel juhul, kui omanik enam ei viitsi või ei taha oma koeraga tegeleda sa soovitaksid ta kohe võib-olla teile siis sinna varjupaika tuua, mitte tänavale visata? No tavaliselt nad ei piiskagi tänavale, nad lihtsalt lasevad neid jalutada omapäi. Kui nad lähevad tööle, siis nad lasevad need välja. Kui nad tulevad töölt tagasi koju, siis nemad lasevad meid sisse ja siis nende jaoks on paras tegutsemine koeradega. Et sina ka, et mitte pingutada ennast jalutada kolm korda päevas, vaid lihtsalt lasta välja ja kõik aga mõnikord satub auto alla või midagi. Aga meie juurde tuua muidugi võid, aga karistuseks või mitte, aga me võtame selle eest kindlasti raha, sellepärast et see on vastutus ja kui inimesed ei taha vastutada oma looma eest, siis me teeme seda nende asemel, aga see kõik maksab raha ja ükski kov nagu ei rahasta meelemeeloomi ja see on ka õige, ausalt öeldes. Sest et siis inimene ise peab rahastama seda. Nii et ja me võtame sisse, aga raha eest, kui tihti teie juurde satub tõuloomi, kellest omanikud loobuda tahavad? Loobuda nad küll ei taha tõuloomadest meie juurde nad küll ei, ei anna neid, aga need igasugused tõukoeral küll satuvad kord kordoni, aga iga kord samal päeval inimesed paberitega käes jooksevad, andke veel kord. Oleme terve öö läbi otsinud ja nii edasi. Huvitav fakt. Oot, ma ei, ma siiamaani aru ei saa, et krantsid ei järgi praktiliselt noh, ei jookse nii kohe tormiga, aga vot aga vot nagu tõukoerad kohe, andke ja kõik samal päeval, vot kust kust see punkt on, äkki see on raha, mis inimesed nagu maksavad selle kuu ära, söövad tõukoera eest, äkki mees hakkame, küsi sedasama põll? Kraanivee siis võib-olla nad ei vihka nii nagu kerge südamel nagu tänavale ja siis kõik seal muidugi ideaal, ideaalis, aga üldiselt jah, et huvitav fakt on see, jää tõukoera järgi. Inimesed ikka tulevad samal päeval ainuke probleem, muidu maastifid ja kõik need suured koerad, nendel on küll olemas, aga see kiib ei ole kantud registrisse ja vot see on probleem, meil on nii mitu neid tiibeti mastiksit sattunud varjupaika, kellelgi on aga mitte kantud registrisse ja mis sa sellega teed, et need numbrid on sul küll olemas, aga, aga kuidas ta leiavad omaniku, see on probleem, selline kerge bürokraatia, sihuke väike vahe, mis on nagu tekkinud jahe, et noh, või kasvataja nimele nagu seda kanda, et me vähemalt teame, kelle koer see on, siis me helistame kas või teile näitekapsas ja siis te teate oma juba seal maailmas, kellele te olete andnud seda koerainimesed täidavad koos ära, panevad aga jah, jalistrisse see ei jõua ja, ja see on parem süsteem olemas, see ongi probleem ja sest et ma tean, et meil näiteks kliinikus käivad terve pesakonna ka need igasugused kasvatanud, et noh, mul ei ole midagi, vastus on väga hea ja siis kiivistavad kassi koeri siis edasi miski, kelle nimele nagu kanda, vot see ongi asi, et kasvõi kasvataja nimele esijalgu ja siis pärast ümber registreerida seda. Sest et see on tõeline probleem, sest tõukoertel 90 protsendid kiibon aga pole kantud registrisse. Vot see on probleem. Kalara, kui palju teile aastas loomi sinna satub üldse varjupaika ajama? Mingi 60 protsendi jäävad teile jajah, või isegi natuke rohkem meil leheküljel sinna spetsiaalselt see statistika kunnitu loomi meil istub üle 14 päeva seal rohkem kui pool, et üle 14 päeva, see tähendab, et kõik need loomad istuvad juba kauem kui 14 päeva ja on juba varjupaigaomand ja on juba valmis uude koju minema. Ja see tähendab, et nad kunagi olid ju mingi kellelegi oma koerad ja inimesed ei tule lihtsalt nende järgi ei kassidega koerad ja see on rohkem kui pool. Ma ütleks mingi 60 protsendilt. No mina olen kuulnud kuskilt juttu, et varjupaigas pannakse kassid, kes on üle kahenädalasel olnud magama, kas see vastab tõele, vastab tõele metsikud ja haiged muidugi et muidugi, ja mitte ainult kassiga koeri, et kes on ettearvamatud, kas te tahate endale ettearvamatu koera, et tulete temaga koju ja siis ta äkiliselt hakkab teid ründama? Ei taha. Ma olen näinud varjupaigas selliseid koeri, kellele ma ei julge lähedalegi minna. Nüüd selliseid kuueri varjupaigas enam ei ole, sellepärast et ma küll ei taha, et inimesed võtavad endale koera ja siis nagu näevad vaeva, et ta nagu hammustab kedagi või ründab laast või midagi sellist, muidugi selliseid ettearvamatu koermi paneme magama, kui raskelt vigastatud näiteks peale autolöögi või midagi. Ma ütlen niimoodi, et. Magama pane, mine, arv on meil mingi üks kuni kolm koera, iga kuu või kaks, maksimum kõigi maksimum. Aga koju koju lähevad rohkem kui 80 90 protsenti koeri. Koeri on meil praegu steriliseeritud, kastreeritud kiibiga, vaktsiiniga kõigile passidega ja kõik, kõik valmis, terve pakett, ütleme nii et järglasi tule ja siis sellega me paneme kinniga seda kutti. Kate, produtseerimine ütleme nii, et kui koeral on jooksuaeg ja siis ei tulegi enam jooksuaega. Aga ma võin öelda, no miks ma olen tulnud selle peale. Helistas mulle üks tüüp ja ütles. Teie varjupaigalt võetud isale tegi minu koerale kutsikat. Võtke need kutsikad varjupaiga, nüüd laudlesin enam. Ükski koer ei lähe ilma opereerima varjupaigalt välja ja see on juba rohkem kui aasta selline ja kusjuures inimesed võtsid seda hea meelega, sest et sa ei pea nagu niidid välja võtma, ei pea mitte midagi tegema. Sul on valmis kuuer, opereeritud täispakett. Aga kasside puhul on nii hea, et vaadake, kui mitu kassid meil tänaval jookseb ja väga palju igasuguseid kolooniad ja kassid satuvad täiesti haiged täiesti haiged näiteks silmad, vabsee, kõik kõike võimalikku võimeitsikud. Kas te olete näinud metsiku kassi, mis see tähendab metsikast? Olete seda näinud? Olen, oli hirmus päris hirmus, ma ütlen, et meie koerapüüdjad, kes on näinud igasugust agressiivset kori ja nii edasi, ta ei, tal ei ole hirmu nagu koera ees. Ta kardab kasse. Sest et kas on elav tapamasinaid? No tõesti, vaata, sa võtad teda kätte ja kui domeetik, siis talun, hambaid, küüned siis tähendab nagu ründab siia, kas või kuidas kuklale nimetatakse Voa ja siis ühesõnaga ta lööb käpaga ja siis ta pirtsutab ja siis kõik võimaliku ja see on täitsa jube. Ja kuidas me näiteks võime väljastada seda kassi näiteks teele. Te ju ei taha, et see kais nagu Ründobee, last või teid või näiteks elab terve oma elu näiteks voodi all, sellepärast et korter ei ole tema jaoks loomulik elamine, tema on harjunud elada ainult õues. Ja ta on päris korralikult nagu ettearvamatu ja metsik. No mida me selle kassidega teeme? Et see ei ole ju võimalik, et aga üldkokkuvõttes, et summa summarum, ma ütleks nii, et mina tegelen taga järjedega. Et ikkagi inimesed peavad lõpetama vihkama oma koeri tänavale ja siis ei tulegi. Selline olukord, kus ma pean otsustama, kas ma panen magama või mitte. Sest et minu jaoks on ka väga-väga-väga raske otsus. Uskuge mind, ma olen ka koera jõuab siia üldse loomasõda. On teil olnud selliseid lootusetud juhtumeid ka, kui ta näeb, et koer on tore ja sõbralik ja kõik korras ja mitte keegi ei taha seda endale. Kui koer on vana ja mitte keegi ei taha teda endale, siis me paneme ta magama. Sellepärast et vana kuuer hästi hirmsasti kannatab varjupaigas oma loon väike paralleel. Hästi vana vana vana inimene, mingi 90 või 80 aastat vana, võtke ta ja pange teda hullud päevad Stockmannis täitsa keskele. Mida siis ta ütleb teile viis minutit istudes seal ja tagasi koju või ei taha enam? Ma olen väsinud seda samamoodi, varjupaigatingimused on vana koerale. Et ma ütlen kogu aeg, et ujun, vana koer ja te tahate talle kinkida parem elu teema elu lõpuni, siis palun putki ta kiiremas korras jalt välja. Sest et ma tõesti ei saa vaadata, kuidas ta piinleb seal, sest teised koerad hauguvad ja no see ei ole normaalne, lihtsalt et noored ja koerad, kes on energilised ja neelasid, nende jaoks on normaalne kõik. Nad lausun armastavad seda, see ei ole probleem, et nendega me tegeleme ja kõikide üldiselt me tegeleme, aga vana koera jaoks on puhas stress. No ma ei saa seda vaadata, kuidas ta nagu piinleb seal usus. No siin jutusest tuli ka välja see, et selliseid metsikuid kasse ja koeri on Eestimaa ja ta siin Tallinna tänav Hotel, piisavalt, et koerad, metsikud, ei ole nii palju kassid või noh, ütleme sellised koerad, kellest keegi ei hoolitse ja et kuidas selline olukord üldse on tekkinud, et millest see tuleb, et inimesed võtavad endale looma ja mingi hetk üsna ruttu väsivad temast ja rohkem ei taha. Kassipoeg nii nunnu, ilus, väga tore ühe-kahekuune, suurepärane siis ta on tiine inser, kuuekuune ei ole enam nii nunnu. Aa issand, tuleb nüüd jooksuaeg, jumal kiul, steriliseerimine maksab raha, mul ei ole seda raha. Ah issand, okei, teen pojad, ükskord. Vaatan oi kui nunnud, issand, millega ma nüüd nendega teen. Keegi neid ei taha, mis ma nendega teen, ah viskan tänavale, äkki leiavad endale seal kodu, nad on ju nii nunnud. Vot see ongi niisamamoodi koertega ja mõned inimesed võtavad kutsikad, nad on nii nunnud, nad on nii toredad, aga siis tuleb puberteet siis koer hakkab näitama, mida oskab, hakkab närida kõige, siis hakkab nagu pähe istuda, kui sa annad talle ja nii edasi. Vot seal tulebki inimesed lihtsalt ei arvesta sellega, mis, mis neid ees ootab. Ma arvan, et see on seesama, mis küsida, et miks mõned inimesed on südametud või miks mõned inimesed on vastutustundetud, et see taandub ju sellele kõik, et ma tahan ka öelda, kas südametuse, midagi, mis tuleb kasvatusega kaas või mis tuleb sinu eluoluga kaasa, mis mis sa oled pidanud oma südame tegema kõvaks nooruses või millest see tuleb, ma ei tea, aga ma arvan, et need on needsamad põhjused, miks keegi suudab oma looma, kes on kindlasti mingi hetke ajastanud pereliige just. Niimoodi ja loobuvad nendest ja kõik, ma ausalt öeldes olen vastuse võlgu, mis on, ja meie jaoks, kes me armastame, loomilise väga mõistmata. Me oleme teistelt maailmast ja et need kõik loomaarmastajad, Need, kel ei ole loomi. Nemad meid aru ei saa. Küll jah, loomainimesed on täitsa hullumeelsed, teised inimesed, teine maailm, kõik on teistmoodi. Sandra, austame neid kõikidele, ütlen, et kui te jalutate oma koerad, võtke palun kott ja orjage, palun koera järgi. Et tõesti peame austama ka need inimesed, kel ei ole koeri, kes tahavad, jalutada jäid, kõik on puhas. Sandra, sina näed seda protsessi, nunnu vastik, tüütu ja siis jälle kuidagi selline normaalne pidevalt, et räägi nägu lahti, et millal on siis nunnu periood ja millal siis on mitte nunnu periood koeral, et tulevane koeravõtja oskaks sellega arvestada? Koeral nunnu umbes ütleme siin nelja kooli siis tuleb esimene puberteet, et siis vahepeal nose täiesti varieerub koertel võib kesta jumal teab kui kaua. Kui saab esile puberteet läbi, siis ta on natukene normaalne ja siis tuleb teine puberteet. Ja siis umbes pooleteistaastaselt keskmiselt oleneb tõesti koerast, kes kuidas küpseb siis ta hakkab juba natukene täiskasvanumaks saama, aga nagu inimestel on ka koertel kõiku areneb omamoodi ja mõni mõni jääbki küpsema, jääbki Kiteks. Ühesõnaga Peab arvestama, et selline kaks aastat on sul ikkagi selline eriolukord kodus. Kaks aastat on jah, sihuke korralik, et sa tead, et sa peatega poeg aktiivsemalt tegelema, et sa, see on see aeg, kus selle koera iseloom areneb kõige aktiivsemalt, sellest saab alguse, kuidas need ülejäänud 15 aastat keskeltläbi temaga tegeled, saad hakkama ja kuidas teie suhted arenevad. Et see on selline kriitiline aeg küll, jah. No me oleme rääkinud siin erinevatest tõugudest ja nii edasi ja nii edasi, aga, aga räägime nüüd hirmutame Tiiud ka sellega, et mis teda ees ootab, kui ta endale kutsika koju toob. Tiiu ära. Kas. Kalad Sandra, räägi täpselt, milline näeb elu välja koos kutsikaga, kes noh, omast käest tean, pissib igale poole, närib kõike ja sõna ei kuula. Noh, ma ütlengi, et pigem sinul on lihtsalt sellist asja rääkida, sest see moment, kui mina võtsin ühe koera, kui meil ei olnud teisi koeri kõrval, koer pidi ainult minuga tegelema, tal ei olnud muud teha. See oli 10 aastat tagasi, nii et mul pole ka sellist hetke olnud, kus mul oleks kõrval teisi koeri ja see, kui koer kasvab nii-öelda karjas, siis see on hoopis teistmoodi, eks ole. Et siis siis kõik on, kõik on teistmoodi ja see omanik ei ole nii tähtis. Ja noh, põhiline reegel on, kui koer saab toas, siis kõik, mis kallis, see tuleb ära panna. Need hambad on väga-väga sügelevad. Siis muidugi tuleb õpetada koer väljas käima, see ka aega ja see on hirmus. Mõnede, mitte nii väga loomainimeste jaoks on see täiesti vastuvõetamatu, eks ole, kuidas, kuidas võimalik, et sa pead nagu aru ei saa, sa pead sellega leppima, et sul on nagu noh, põrand kannatlik, kogu aeg märg, mis peab olema just. Et kutsikas ju ometigi on täiesti laps ja temaga tuleb, tuleb tegeleda ja nagu ma juba ütlesin, et see ongi see, et sa lood selle väikese ajaga, sa lood selle teed ära selle töö, mis sa nagu tulevikus tahad. Missugust koera sa tahad, endal tulevikus, eks ole. Et täiesti oleneb sinust endast. Aga mida öelda selle peale, kui üritatakse inimest, kes tahab koera väga nagu mina ära hirmutada sellega, et põhimõtteliselt sa ei saa tööl käia, sai, sul ei ole enda vaba aega, kui sa käid tööl, siis sa pead käima kaks korda päevas toitmas pistitamas jalutamas, ühesõnaga et sinul ei ole enam muuks aega klint koeraks. Uhkus unustab ka. Või leia kedagi, kes nagu jälgib sinu koera eest eelselt ankur. Et kui me näeme sellist inimest nagu sina, kes on näha, et sa juba oled nii pühendunud, sa juba sul juba oleks koers nii palju sellele vaeva näinud otsimist kuus aastat sul juba koer olnud veid nagu juba lõdvemalt võtta, sest meie ikkagi ütleme oma kutsikaomanikele, kes on nagu sina, et issand, nüüd tulen töölt ära ja hakkan koeraga elama ja hoian tal käpa päev otsa ja kas sa ikkagi ei saa oma elu täiesti halvata sellest koerast, et noh, muidugi oleneb, on ju tõust, aga koer, kui harjub ära, siis ta on päev otsa, ta on seal kodus, sa käid hommikul tega jalutamas, lähed koju, sa õhtul tegeled temaga ja meie koerad kõik meil on ju toas on kaks koera ja nad pikad päevad, nüüd istuvad kodus ja nad magavadki, nad ei tee mitte midagi muud, kui ainult magavad. Ja nad on sellega arvestanud, et pere tuleb koju ja siis on see aeg, kus nemad on aktiivsed. Laseme natuke päikest sisse lasta, Nendega on palju keerulisem koertega, vastupidi haarama tahaksin üht öelda. Meie perre koer tuli, siis ma tundsin küll, et laste kasvatada mõtlemine on oluliselt lihtsam ja mul vulgaarne laksuga peaaegu nelja aastane, praegu ma ütlen, et laps ma nüüd temaga nagu külgi, koer varjupaiga, kui nad on temaga sõbralikult, siis okei. Sest ta on väga aktiivne, selline ja sõbralik inimene. Aga üldiselt ja no mul on just vastupidi, et võib-olla mul on ta sellise iseloomuga, et ühesõnaga väga energiline ja mulle just tundub, et kuna laps kasvab nagu pikemal perioodil, siis sul on nagu kui vahepeal midagi läheb nässu, siis sa sul on aega seda parandada. Aga koeraga sa pead nagu aastaga kogu selle programmi läbima ja sa ei tohi vigu teha. Et see on nagu väga intensiivne, on see aeg. Nii et ta on nüüd Vaikneid Segale mõla segadus täielikult nagu panime tala, mõtlevad veel kuueks aastaks. Ja lõpuks tulevadki need kalad. Kuldkalad on ka muidu nagu kogu aeg puhastamine akvaariumis, vesi ja seal on ka auasi. Aga kuidas teile tundub, kui oluline on käia koeraga trennis? No see oleneb väga-väga tõust ju, et kui aktiivne, aga ikkagi mina olen sellel arvamusel, et iga kutsikaga peaks käima kutsikakoolis, sest sealt ta saab selle sotsialiseerimisega, õpib teistega suhtlema, inimestega suhtlema, ta näeb ka maailma ja siis sealt edasi tuleb, kes on aktiivsed, kes on töökorras, teevad edasi trenni, need valvekoerad, keda ei huvita see, nemad lähevad koju oma kodu valvama, aga nad on sotsiaalsed ja nad on tutvustatud maailmaga, mis nende ümber. Vot olenebki, mis tõhusa meile tõttad. Aga kui palju peab koeraga igapäevaselt üldse tegelema, Tiiu hirm on siin, et ta peab töölt ära tulema ja 24 tundi temaga kogu aeg tegelema. Aga mis see ütleme nagu miinimumprogramm on, millega sa pead arvestama, kui palju sul päevast kulub looma peale? Ta läheb oma tööandja juurde ja ütleb, et ma võtan koera kaasa tööle ja kõik. Siis kui see ei oleks probleem, siis ma nii ka tõenäoliselt teeks, et minu töökaaslased, kes on väga kursis minu suure koera soovige, kingivad mulle sünnipäevaks martsipani koeri. Need, nendel ei oleks nagu midagi selle vastu ja tööandjad üldiselt ka, aga mulle jällegi tundub, et võib-olla koeral ei oleks kõige mugavam juhtmete vahel passida. No kes, kes, kuidas mul on üks sõbranna, kes töötab seal Skype'is ja ta võtab need koeri kaasa, tal on mingi vabrakas seal mingi mustavärviline ja täitsa siukene offis koer, kõik armastavad teda ja passib seal ja jooksed ja kõik on korras. See on kõik koerast jälle, vot just sotsialiseeritud hea koer, kõikidega sõber ja kõik teised koerad on okei tema jaoks ja nii see on. Aga võib-olla siis, et kui palju sa enda praegusest vabaajast pead ära arvestama koera peale näiteks ütleme, et minu vaba aeg on hommikul tund aega ja õhtul ütleme siis. Ma ei tea, mis kella seitsmest magamaminekuni teeb, on ju ka mõned tunnid ka mõned tunnid, et kas see nüüd kõik läheb koera peale või Isamaaga näiteks noh, tikkimise kudumise ja, ja ma ei tea jalgrattasõiduga tegeleda. Pigem pigem niimoodi, et kas, kas nagu minu hobiks saab nüüd koer või saan ma endale lubada ka veel teisi hobisid? No oleneb väga tõust, eks ole, nagu ma olen juba mitu korda öelnud, mina isiklikult ütlen, minu elus on ainult praegu noh kohustuslikus korras õppimine ja koerad, et ma tõesti ei tee mitte midagi muud. Hommikul tund aega siis jalutate, magan, on süüa, onju, siis lähed seal sassis juustega tööle, sest sa tegelesid koertega, on ju koeraga kombineerimine, tass kohvi ja koeraga jalutamine ja siis vaatad kõik nagu näe. Ja termotass ja väga jalutama. Ja siis vaata juba kohvipausil nagu värske õhk, koor, viinerit ja. Oo nüüd juba vaata, kombineerisime sinu jaoks juba siin tekivad juba selline õige mõtlemine. Ja õhtul siis noh, igapäevaselt Ma ütleks tund aega, vähemalt kui ta on sul terve päev üksi olnud see tund aega, no ikka rohkem. Et kui sa kord nädalas suitsutrennis käia koeraga ja noh, nädalavahetused selline teistmoodi asi, et siis sa käid ikka pikemal jalutuskäigul, kus koer saab metsa läheb näiteks või et see kõik kujuneb, aga ikkagi hommikul hommikul see pissiring käib ära, onju, ja siis õhtul ikka siuksed pikemad jalutuskäigud, mängud, kerge treening. See võtab ikka aega, et peab arvestama, et sul on kodus omaette olend, kes teda ei saa riiuli peale panna, et igal juhul ilmselt tuleb arvestada ka sellega, et kui muidu oled selline reisihimuline, siis sellega on natuke tõmbab kriipsu peale selle koeraga. Ei noh, see on kindlasti üks väga oluline punkt, et sul siis peab olema kes iganes sõber, ema, kes perekond, onju, et kes on nõus seda koera hoidma, et koeraga sa ei lähe reisile, eks ole, kui sa lähed kuskile kaugemale koju, seda üksi teda ju ometigi ei jäta. Kuigi tänapäeval on suurepäraselt olemas igasuguseid hotellid, kus hoolitsetakse koera eest väga parem kodus ja jälle omaette kulunud ja kuludeks nagu inimesega lauas ja üheksanda maanteel kuludest rääkides ja ongi nii, et kao, aga nagu see on jah, kindel punkt-punkti, et sul on olemas varuvariant, Kuusama koera toidad, kui sul, mis iganes juhtub, onju. Võtamegi nüüd siin saate lõpetuseks kokku sellised. Ma ei tea, kolm või viis nõuannet või märksõna, kuidas peaks käituma perekond ja millele ta peaks mõtlema, kui ta kavatseb endale lemmiklooma koju võtta. Sandra, millised on sinu näpunäited? Peab olema valmis vastutuseks vähemalt 15 aastat, et sul on uus pereliige ja ta ei kao kuskile ja Sul on täiesti suur vastutus. Nii et selleks peab valmis olema siis aeg kindlasti. Koer tahab tegelemist, koer tahab liikumist, siis rahaline poolsurnud olema valmis kõigeks, koer sööb koeraga või mis iganes juhtuda, et sul on ikkagi kusagil peas, käib vaikselt, et sul on üks olend on sinu sinu vastutus ja ta ei kao mitte kusagile, aga samas kõik see, mida koer annab vastuse, lihtsalt mõõtmatu, see on täiesti tingimusteta armastus ja ustavus, et see on, seda ei saa sõnadesse panna, et inimene tunned seda ja kui sul on kord juba koer olnud, siis sa ei, sa ei saa enam ilma koerata, mitte ühtegi päeva. Tagasiteed ei ole, annab absoluutselt teine energiamajja sisse minu jaoks maja, kus ei ole nagu loomida kuidagimoodi vaikne ja siukene täitsa täitsa niinimetatud surnud, et seal on absoluutselt teine energia, need loomad annavad, kui nad elavad seal sees. Ja ma ühinen tema soovidega absoluutselt. Ja lisan veel üks see, et terve perekond peab olema valmis, selleks. See loom läheb sisse. Ärge kinkige loomi looma ei ole kingitus ei sünnipäevaks ega sõbrapäevaks ega mitte midagi, sest et kui inimene tahab endale kingitus looma viisil, siis ise sünnipäevalaps peab tulema kasvõi kasvataja juurde või varjupaika ja välja valida see loom, kes talle isiklikult meeldib. Kui lapsed nõuavad, et emal lihtsalt, et tahavad koera, ei, nad võivad nõuda, tahavad, et ühesõnaga see pole probleem, aga inimesed, need vanemad peavad arvestama sellega, et paar nädalat lapson sellega okei ja siis pärast enam ei viitsi ja siis jääbki see koer vastutuseks nende vanemate peale ja kõik, kui vana laps üldse saab ise koera kasvatamisega hakkama. Sandrest, kui vanalt sa olid valmis iseendale võtma koera? Noh, see on väga sihuke eriline situatsioon, et mina kasvasin koos koertega koerakasvatajatega koos, et mina olen algusest peale olnud see hullumeelne koerainimene. Mina võtsin päris enda koera kolm aastat tagasi, see oli siis ma olin 14 15 kuni noh, 18 onju, mis ametlik täiskasvanu sinnamaani ikkagi see vanemad võtavad selle koera. Et sa võid öelda küll, et see on nüüd meie lapse koeraga, ei, vanemad on need, kes vastutavad ja see laps igal hetkel võib alt ära hüpata. Polegi õige ilmselt lapsele seda kohustust kaela panna, et ta ei saa vastu. Just just. Ja ma ütleks veel, et 18 on ikkagi liiga vähe. Et tahaks, et mingi 20 25 ringis, et siis nagu no see on ka kõik niisugune. No keskelt võttes no see on mõned nagu kaheksateistaastased tulevad sisse nagu täiskasvanud juba oma elu ja oma tööd ja nii edasi, aga teine tuleb siis on täitsa lõpp, 25 aastat vana, nagu laps veel. No see on kõik sihukene keskelt võttes, aga no ja ametlik 18 ja alates vist saab. Noh, see muidugi oleneb oludest ka, kuidas inimene elab, kas ta elab juba omaette, kas ta on töö, kas tal on kohustused, mis iganes või siis on ta kuskil elab seal emme tiival ja tead, ei ole vaja millegi muu pärast mõelda, kui, et kas ta mida iganes, eks ole. Mulle tundub, et see koera võtmine on sama suur otsus enam-vähem kui lapse saamine, et sa pead mõtlema, kas sa oled majanduslikult valmis. Kas sul on mingisugune tugigrupp kõrval, kes on valmis sind aitama, et niisama mõelda ükspäev, et ma lähen sinna varjupaika ja toon endale ühe toreda kutsu, et see ei ole päris õige? Ei ole, päris õige, ei ole. Tuleb mõelda päris korralikult ja ma pigem ütlen, ärge võid kulu. Kui ma ütlen, et võtku, võtku, võtku tuleb mõelda korralikult ja siis, kui te ikka tahate ja ikka olete valmis, siis tulge hea meelega, väljastame teile seda koera, see ei ole üldse probleem. Kui te olete valmis, siis meil on ainult hea meel, kui see kollakuju, mul on tõesti hea meel, kui kass või koer. See on suurepärane, Tunne. Tiiu, sa oled kuus aastate valinud koera, kas selle saate põhjal nüüd sa panid kriipsu peale ja loobusid oma mõtetes? Kindlasti mitte, kuna ma tõesti olen seda nii kaua mõelnud ja mulle on seda ka rõhutatud, et mis on need asjad, mille peale tuleb mõelda tegelikult, et ma arvan, et ma olen valmis selleks? Ma olen valmis, et ma ohverdan oma aega või et ma teen koeral aega sellest ajast, mis mul praegu on, kõigil inimestel on 24 tundi, on ju. Et ma olen selleks valmis, ma olen valmis väljaminekut, eks ma ei ole nagu nii suur reis ja ma olen valmis tugisüsteemiks, noh, mul on nagu põhimõtteliselt olen kõik valmis. On ju. Aga teate, kui te vaid koera kuus aastat siis tekib selline väike ideaalkoer pähe, seal tekib kujutlus sellest koerast, keda sa tahad ja nüüd leida see koer nagu reaalselt ülesse. See on, see on keeruline. Klaara võtab su käekõrvale ja näitab sulle, milline on ideaal. Kunagi Mai pressi. Ei, ei, ei, et inimesed võtad, no ütle mulle, missugust koera lööma ei hakka, et ma lihtsalt ütlen, vot see on sellise iseloomuga, vot see on sellise iseloomuga otsustada, ise pead, ikkagi mitte mina. See on, see oli Nimite otsas. Noh, ma arvan, et suur ülesanne, järgmine ülesanne veenda kõiki teisi, et ma tõesti olen valmis, mu taimed ei ole juba mitu aastat ära surnud, jah. Ma, jah, ma olen valmis tegema, kas keegi kahtleb selles, et sa hakkama kahtlejaid on, jah, ma ei hakka nimepidi nimetama, Sa tead, kes sa oled. Anna siis ütleme, et sa nüüd järgmised kuus aastat edasi veel ei mõtleks, anna mingi lubadus, millal sa tuled kutsikaga või täita või täiskasvanud koeraga ja. Ma ikka tahaks seda kutsika käiga ka näha, et Sandra, sa ütlesid, et kutsika iga lõpeb kuskilt nelja kuuselt umbes ära ja koerad niidetakse kätte ju tegelikult kahe kuulsat umbes et see on väga lühike aeg, et ma tahaks seda tegelikult nautida ja nagu no ma olen vaadanud, et aprillis sünnivad või et see on siis noh, suveks peaks käes olema. Elame-näeme, ja aitäh teile, aitäh hävitajatega. Aitäh Laurale, Sandrale ja Tiiule lõbus arutelu eest. Nüüd aga helistame koerasõbrast kohvikupidajale Anni Arnole. Perekonnas kasvab kaks koeraanni, vastab rock n roll ja ridamaja viiele küsimusele, mis sel korral on vastavalt saate temaatikale küll natuke muudetud. Annilt, kas head lapsed kasvavad? Vaata mul on väga keeruline, mina ütleks nii ja naa, päris vitsa, mina lapsele. No ega koerale ka mitte, et, et ma arvan, et on olemas, kavalamaid niita, aga samas nagu ma ei poolda ka seda, et ma ei poolda päris nagu vabakasvatust, nii laste kui ka loo puhul, et minu arust nagu reeglid peavad paigas olema, et kes on ikkagi nii-öelda boss või pea, et kelle sõna peab kuulama, et muidu lihtsalt istutakse pähe, mida on inimestel koerselt õppida? Ma arvan, et päris palju kindlasti tingimusteta armastust, tõelist sõprust ja kindlasti ausust ja siirust. Öeldakse, et mees on perekonna pea, naine aga selle kael. Kas sa oled sellise väitega nõus? Ma pigem võib-olla ütleks isegi, et vastupidi on, et mees on kael ja naine on perekonnapea. Kuidas nii? No ma ei tea, see on võib-olla minu enda kogemuste põhjal, et mulle tundub, et perekonnad seisavad enamasti nagu nagu pigem naiste otsustab ja, ja meeste nii-öelda tegude peal siis nii-öelda seda perekonda nii-öelda praktiliselt koos hoidnud. Nii. Kas armastus esimesest silmapilgust on olemas? On küll, mina olen seda ise kogenud, ma arvan ka, et see kindlasti et laieneb ka loomade puhul, et näiteks kui minnakse valima kutsikat pesakonnast tuntakse alati ära õige kotike, aga kas igavene armastus on olemas? Usun, et on küll. Et kindlasti kaob suhetes selline esimene sära ja selline armumist tuhin asendub sellise nii-öelda sõprusarmastusega, mis on kindlasti palju püsivam ja jääma. Aitäh anni ning suur tänugalarale Sandrale ja Tiiule, kes loodetavasti nii mõnelegi perele, kes plaanib koera võtta, abiks. Kuigi jutt võis olla kohati hirmutav, kinnitavad kõik õnnelikud ja pühendunud koeraomanikud, et positiivne energia, mida koduloom annab, on võrreldamatu, millegi muuga. Rock n roll ja ridamaja saatele saate kaasa elada ka raadio kahe kodulehel olevas foorumis ning Facebooki lehel. Saade on kodulehelt ka järelekuulatav. Olge hoolivad nii inimeste kui loomade suhtes enda ümber. Ilusat ja perekeskne. Pühapäeva õhtut soovib Laura kõrvits.