Rock n roll ja ridamaja, see on saade meestest, naistest, lastest ja miks mitte ka merisõjast ning kuldkalakesest akvaariumis. Sest kõik see on osa pereelust. Saatejuht on Laura kõrvits. Rock n roll ja ridamaja. Tänane rock n roll ja ridamaja keskendub teemale, mis on väga loomulik, kuid mille ümber käib pidev trall ja mis ühtki noort ema päris külmaks ei jäta. Räägime imetamisest. Kui veel paarkümmend aastat tagasi oldi veendumusel, et rinnapiim pole lapsele kuigi vajalik ning tavaline nõukogude naine imetas maksimaalselt paar kuud siis nüüd ollakse risti vastupidisel arvamusel. Pinda tuleb anda ja seda tuleb teha võimalikult kaua. Noorte emade olukord on risti vastupidiseks pöördunud. Nõuka ajal varjasid enda tegevust imetavad emad, sest oleksid pälvinud negatiivset tähelepanu. Tänapäeval ei julge aga lapsele kunstpiima andvad emad seda kõva häälega välja öelda. Hukkamõist saabub enne mõistmist. Kuigi Eestis on nimetamise kohta statistika puudulik, on teada, et sellega alustab 98 protsenti emadest. Pooleaastaselt saavad rindega pooled beebid. Seda, kui paljud emad imetavad teise eluaasta lõpuni, nagu soovitab maailma tervisekaitseorganisatsioon, pole teada. Võrreldes läänemaailmaga on meie emad tublid imetajad. Ameerikas ja Inglismaal alustab nimetamisega vaid 70 protsenti emadest ning suur osa loobub Leis sellest üsna ruttu. Võrreldes Põhjamaadega, kellega eesti anud tihti võrrelda tahab, on arenguruumi, aga veel küllaga. Norras saavad 80 protsenti poole aastastest beebidest rinda. Kui sa tunned, et soovid sel teemal oma sõna sekka öelda, siis mine ja tee seda raadio kahe kodulehel olevas foorumis või liitu rock n roll ja ridamaja Facebooki lehega. Saadet saab hiljem raadio kahe kodulehelt ka järele kuulata. Mina olen saatejuht Laura Kõrvits. Meil on külas imetamisnõustaja Ada Vahtrik ning kaks noort ema Piret ja peti. Piretan oma mõlemat poega korralikult nimetanud petjaga otsustas oma pojale mitte rinda anda. Et kas sinu otsus imetama hakata oli sul kuidagi teadlik või tuli see lihtsalt siis, kui lapsed sündisid, siis. Ega mingis otseselt mingis nõustamises ei käinud, et kogu see nõustamine oli selline, et üks vene metsade pigistas rinded, Timon, Timon, väga valus oli piimatulija pärast seda töötas kõik. Aga noh, eks kõige suurem motivaator oli selles, et kaks sõbrannat samal ajal ütles üks kolmandat teineteist last ja ja eks ma teen seda põhimõtteliselt puhtast laiskusest, sest see on väga mugav, et iga kord, kui ma mõtlen piimapudelite stabilisaatori peale, läheb mul süda pahaks. Sina otsustasid enda last mitte nimetama hakata. Kuidas sinul see otsuse vastuvõtmine välja nägi? Mäda lihtsalt sellepärast, et ma teadsin, et minu tervislik seisund võib-olla eeldab, et ma pean võtma ka mingisuguseid ravimeid siis sai seal kohe selgeks, et et ma annan oma lapsele pudelitoitu. Ada, sina oled imetamisnõustaja. Mida üldse tähendab imetamisnõustaja? See on siis selline väljaõppinud spetsialist, kes oskab anda nõu erinevates küsimustes, mis võiksid saabuda siis imetamise pika perioodi jooksul. Sellepärast tänapäeval on teada, et kuus kuud võiks laps saada ainult rinnapiima ja imetamist võiks, jätad katel teisel aastal nii et see on väga-väga pikk aeg ja imetamise nõustaja võiks siis olla niisugune inimene, kes teab lapse vajadusi, oskab hinnata seda olukorda ja oskab anda nõu, mis lahendab võimalikud küsimused. Meil on siin stuudios kaks ema, üks on siis imetanud oma lapsi, teine mitte, et oskad sa välja tuua mingisugust statistikat ka, et kui paljud emad Eestis alustavad imetamist ja kui kaua nad seda jätkavad? Keskmiselt statistika on olemas jah, 2008 aasta kohta, meil on praegu niisugune suur riide, et ei jõua kuidagi ametlikud andmed enne aga 98 protsenti naistest siis selle kohaselt alustavad praktiliselt kõik võiks siis öelda 98 protsenti siis kuuenädalaselt statistika kohaselt on meil rinnapiima lapsi veel 85 protsenti. Kolmekuused, lapsed 70 protsenti saavad veel rinnapiima ja kuue kuuselt on pooled lapsed, kes veel saavad statistika kohaselt ja siis pooled juba siis ei saa rohkem meil edasi, ennem arvet nii-öelda ei peeta, rohkem ei tea rohkem öelda ja see tundub niimoodi, kuidas kellelegi satub olema, mõni mõni näeb suuremaid lapsi, kes saavad ka rinda, mõni ei näe vas statistikat, ei ole. Petty, sina otsustasid juba haiglased, sina imetama ei hakka. Kas sul käis imetamisnõustajaga nõu andmas või kuidas otsuse tegemine, nagu täpselt välja nägi? Ei keegi otseselt nagu, no ei andnud, et üks arst ütles, et proovi, teine ütles, et selge, et siis ei anna, aga noh, seda, et, et kuidas edasi, et sellist ei pakutud, sellest nõu? Aga sellises olukorras oleks võinud olla imetamisnõustaja seal kõrval, kes oleks võib-olla pikemalt ja kauem saanud rääkida. Petiga sel teemal ja mul on kahju peti esitanud seda küsimust siiski küsimus tuli, sest et tõesti igav. Ta on erinev. Pean kohe lohutuseks ütlema, et ravimitega on alati eriolukord, aga õnneks neid ravimeid, kus päriselt peaks kindlasti lõpetama, on üsna väike nimekiri. Samas meil Eestis, noh ma mõtlen, et see on hea. Me tarbime üsna vähe ravimeid. Me üldiselt püüame ilma selleta hakkama saame ja kui me imestame, siis üldine suhtumine ka tavaliste, näiteks valuvaigistite puhul me küllalt tihti peame telefoni teel ütlema kindlalt või tõesti kasutada, aga emad pigem ei võtaks isegi niisugust suhteliselt leebed rohtu näiteks mis meil on praegu teada maailmas. Kuna sünnitajate üldine keskmine vanus tõuseb, siis tõuseb ka krooniliste juba olemasolevate haigustega sünnitajate arv ehk sisse krooniline haigus ei kao kuskile pärast sünnitust. Ja see naine vajab kindlasti ravi ja sellepärast on hästi uuritud need igasugused eriolukorrad. See on psühholoogiliselt küllalt keeruline punkt ja kui ei ole kindlat tuge, kui ma saan aru, et sa ei pöördunud ka eraldi selle küsimusega, kus me oleksime saanud seda lahendada, siis kui see küsimus tekkis tagantjärgi ei ole mõtet rääkida, eks siis tuleb öelda, et see on igal juhul raske küsimus ja, ja mul on hästi kurb, et sa pidid selle niimoodi üksinda ära lahendama, sest iialgi ei riski ei lapse ega ema tervisega, aga õnneks on võimalik ja vajalik ravida ema, kuid imetab enamus ravimeid selleks tõesti sobivad. Seda saadet ette valmistades käisin ma ka erinevates sellistes noorte emadeportaalides, kus on eraldi imetamise kategooriad ja tundus, et see nii lihtne ja loomulik asi kütab hästi palju kirgi. Noored emad ei suuda jääda kuidagi rahulikuks, kui keegi teeb teistmoodi kui nemad. Ja võib-olla ongi, et siis esimest korda emaks saanud naised on hästi ebakindlad ja, ja ei suuda võib-olla alati kuidagi iseennast nagu usaldada. Nii palju, et Piret, kuidas sul oli, kui sul see esimene laps sündis oli sul mingisuguseid selliseid muresid ka või sujus sinul see imetamine algusest peale? Hästi? Sujuvalt muidugi alguses oli valus, üsnagi ebamugav, mis on asjade loomulik käik, et ilmselt paljudel jääb selle taha pidama, et arvatakse, et see jääbki nii valusaks. Aga kui ma kaalusin üles plussid ja miinused, siis tundus mäng oluliselt küünlaid väärt, et see oligi naljakas, et ma mäletan, et seesama sõbranna, kes oma kolmandat last parasjagu imetas, käis mind haiglas vaatamas ja ma küsisin, kuidas sa seda teed. Siis ta pani tite nagu trukid issi otsa ja imetas ja noh, mind see nagu väga edasi aidanud, aga tundus üsna loomulik asjade käik olevat, et et noh, ma kindlasti ei kuulu mingisuguste missioneerivate noorte emade otsa. Et, et ma nüüd, et peaks tingimata kedagi kuidagipidi mõjutama selles osas, et mida ta teeb, kuidas ta teeb, et eks see on iga inimese personaalne küsimus, et ega me seda ka ju täpselt ei küsi, et kuidas keegi mingeid intiimseid elu probleeme lahendab. Deteks selles imetamises on ka üksjagu intiimsust, et noh, mul on nagu hulgaliselt igasuguseid, vaid et näiteks üks tuttav, viie lapse ema on kahte viimast poega viienda eluaasta nimetanud. Et noh, see juba natukene paneks mind nagu kõrvu liigutama, aga, aga noh, kui ta seda teha tahab, las ta teeb, tahaks natuke täieneda Pireti juttudest, et see on nüüd natuke teine teema. Et me oleme siin harjunud väga kaaluma nii-öelda isiklikku otsust, me peame aru saama sellest, et lapsel ei ole võimalik praegu öelda seda, mida ta tahab, mida ta tegelikult vajab ja et maailmas on nii palju praegu teaduslikku tõestust sellele, et see pluss on tõesti nii kohutavalt palju. Et ema ei pea seda teadma, aga ta võiks teada, et vot motivatsiooni nagu sinagi ütlesid, et alguses oli ju natuke valus peaks jätkuma natuke kauemaks kui see alguses me räägime nüüd sellest tavalisest olukorrast, kus iga algus vajab natukene pimist, kindlasti kohanemist, kindlasti lapsega tuttavaks saamist iseendaga kohanemist uues situatsioonis, et kui nüüd see olukord tabab niimoodi liiga äkki ja ei ole olemas inimest kõrval, kes toetab ja ütleb ja saab aru, mis on õige ja mis ei ole õige, siis on väga kerge tegelikult noh, niimoodi jõudu lihtsalt ei jäta. Nii et ma ikkagi loodan, et, et me oleme tulevikus üha rohkem ja rohkem toeks just nendel keerulistel esimeste küsimuste lahendamisel, et jube hästi sul vedas, et sa nägid, et tõesti nagu Trukolid esiotsa see toimis lõpuks, et sa teadsid, et sa sinna saad kindlasti ka. Aga, aga paljud emad jah, vot miks meilgi on see kuus nädalat ja kaks kuud hästi suure langusega jäävad sellesse esimesse raskustesse kinni. Aga millised on need peamised küsimused, millega noored emad siis teie poole pöörduvad? Päris kindlasti käivad ikkagi imetamise nõustamisest, esimese kuu väikese lapsega lapsevanemad kõige rohkem ikka valu muidugi ja isegi on uuringuid, mis ütleb, et 70 protsenti emasid võiksid tunda erinevaid ebamugavusi kaasa arvatud seesama valu ja, ja valu on kindlasti asi, mis, mis tuleb lahendada, seda ei tohi kannatada lõputult. Samas ta ei ole imetamise alguses midagi kindlasti valele võttele või valedele asjadele viitavad nii, et on jälle vaja üle vaadata valu siis piimapaise, sama kolmanda päeva ebamugavustunne, kui see piim siis lõpuks linde saabub, võib olla väga ebameeldiv. Kindlasti igasugused põletikueelsed seisundid, palavikud, emal, rinnatäit, Domus ja väga suur osa teemadest puudutab siis lapsi. Meil on praegu uskumatult palju lapsi, kes esimese kuu jooksul alles õpivad korralikult sööma, kes on lihtsalt nii unised enne, et ei ärka, söömiseks jäi see korralikult, emal piima voolab ja lapsed lihtsalt ees. Enne kui ta saab natuke suuremaks ja kuidagi kosub ja tegelikult seletust ka sellele näeme päris palju selliseid lapsi, nii et see on niisugune põhiteema, et me vaatame, kuidas laps sööb ja vajadusel siis aitame teda kasvada ja lahendame need emade küsimusi. Ma arvan tegelikult, et mõnevõrra need emad jäävad ju suhteliselt üksinda, sest muidu jahmatas esimese sünnituse peale kirjutati mind haiglast sisuliselt 24 tundi peale sünnitust välja. Noh, mina, kes ma olin kuulnud vanemate daamide juttu sellest, kuidas nädal aega poputatakse ja ja seal on perepalati kolm korda päevas süüa ja sa ei pea nagu reaalsusesse kuidagipidi naasema ja ja siis sulle öeldakse, et marss minema ja siis oligi niukene, mis ma nüüd teen, et kuhu ma saan helistada, mis ma siis saan teha, et siis ma nagu neid päkkab ei olnud, et ma arvan, et noh, palju tegelasi jääb oma pead lihtsalt, et noh, kes hakkab seda otsima ja alati on ilmselt ka emade ja kõige suurem mure see, et kas ta nüüd saab piisavalt süüa ja kas mul on piisavalt piima ju suur küsimust ja noh, tegelikult on ju ka see tõmbitakse emalt. Aga noh, meie põlvkonna emad ei ole keegi imetanud, vähemalt minu ema küll mitte. Et noh, need olid ilmselt nõukogude ajal üsnagi julged isepäised naised, kes seda tegid, et enamik meist on ju kasvanud üles ilma rinnapiimaga. No kõige hullemini ei ole ka läinud inimene õnneks üsna vastupidav olevus ja, ja tõesti nii ei saa öelda, et Ilmarina piimatu juhtuks, midagi kardinaalset halba mitte kunagi ei tohiks nii-öelda lihtsalt see vahe on nii suur, et tasub alati pingutada ja miks emadel ei tulnud välja sinna väga lihtne seletus, vene aeg ei olnud süüdi, siis oligi sünnilise sünnituse ajajärk kogu maailmas, kus imetamist üldse ei väärtustatud, tuli välja, siis tuli, ei tulnud, siis ei tulnud ja oli nii, kuidas parasjagu siis igaüks ise otsustas mingit niisugust toetust üldse eksisteerinud ja vastab tõele, et tõesti noh, just sellepärast, et see kunsttoidu andmine muutus nii massiliseks, tervise probleemid hakkasid kuhjuma kogu maailmas, siis ongi toimunud see niisugune uus tagasipööre meie vanavanaemade niisuguguse normaalse toitmise juurde, sest meil pole ju midagi välja mõelnud praegu, aga ma ei usu, et see on ka nagu igas riigis nii levinud, et ma arvan, et Ameerikas on näiteks kunstoit kõige levinum asi, et et need, kes seal kasutavad rinnapiim, on kas mingi etniline vähemus või mingid ökofriigid, et kindlasti see ei ole ka noh, sellises urbaniseerunud keskkonnas eriti levinud ütleme siis väga palju sellest, kui suur on seal ema võimalus jääda lapsega Ameerikas konkreetsetel neli kuud, mida ta saab pühenduda siis kogu sünnitusega seotud sünnitusjärgsele perioodile, nii et see on üsna lühike aeg ja see põhjustab tõesti emade otsuse üsna vara. Pakun, et kuna ma niikuinii ei saa oma lapsega ja ta teab, et ta pöördub tagasi tööle siis väga tihti nad ei otsustagi, ei alustage, nii et see on väga kõrgelt haritud, naiste niisugune või siis tõepoolest etniliste gruppide otsus, ehk siis täiesti on teada, et, et väga erinev on Ameerikas samamoodi Prantsusmaal need numbrid üldiselt olematut samasugusel põhjusel meil Eestis on niivõrd heaolukord lihtsalt praegu, kus me saame olla nii kaua oma lastega kodus. Et toetada neid emasid, kes tahaksid proovida, on meie absoluutne kohus ja see ei ole mitte mingil juhul ei tohiks muutuda selliseks surveks, kuidas sa ütlesid, et on olemas niisuguse nagu mees peab sünnituse juures olema? Tingimata ainuke 100 protsenti ja kui keegi millegipärast lahendab oma küsimuse teistmoodi, on kuidagi valesti teinud või halvasti teinud ja kuulub siis hukkamõistmisele? Seda ei tohiks kunagi olla imetamine ei ole kunagi võrdusmärk ema armastusele. Et seda ei tohiks mitte kunagi mitte keegi öelda, paraku paraku meil Eestis tolerants on ilmselt üsnagi lapsekingades alles ja ma loodan, et sega muutub. Petty, kas sina tundsid hukkamõistu, kui sa otsustasid oma last mitte imetama hakata? Ja ikka sellepärast, et noh, ütleme üldine hoiak on ikkagi kõige Haadasin mainis, et noh, et ei tohiks olla survet, surve on ikka nagu väga tugev ja, ja tõesti, et paljudel Ehimsetajale tõesti piisabki sellest lausest, et rinnapiim on lihtsalt niivõrd palju parem ja teaduslikud uuringud tõestavad, et on hea, et sellest nagu piisab, et mina uurisin nagu ise nii poolt kui vastuargumente, aga tihtilugu emad ei tee seda ja võivad nagu jääda täiesti nagu hätta omadega. Sellepärast et Eestis ei ole ju ka sellist asja, mis oli meie lapsepõlves üsnagi hea, et et kui sul oli laps, siis lastearst käis ikkagi kodus ja seda ema ja last nagu kontrollimas ja vaatamas, et praegu on see, see tõesti nagu rohkem enda mure ja, ja noh, Eestis mõned asjad käivad niimoodi tähestiku järjekorras, et kõigepealt tuleb hukka mõista siis mõistmine, kui tuleb. Et lõppkokkuvõttes on tõesti see, et mis kaadasin mainis et ükski ema ei soovi nagu oma lapsele halba või, või et et ma nüüd sünnitan lapse ja siis sealt edasi, eksju, et loomulikult noh, absoluutselt kõige-kõige nagu paremat oma lapsele nagu iga kell, eks ju. Aga jah, et see Ta on nagu suur ja, ja ütleme, et küsitakse, et miks sa, miks sa ei anna, et noh, et et siis sa pead kogu aeg nagu seda põhjendama, mida ma nagu õigustama ennast või just need, mis ma nagu pean ennast õigusjama, et et miks sa annad või ka õigustama, muide ma arvan siiski nagu vähem, et ei tea, kus see probleem on, kui me võtame meditsiinitasandil, tean, et sina oled niisugune teadlik tema ja, ja sul oli hoopis eriolukord, aga kui meil on olemas ka täiesti selliseid, no tõesti nagu sa ütlesid talongi ükskõik ja see tähendab seda, et see on hariduses, on seal väärtushinnangute probleem ja tegelikult see raps ikkagi jääb ilma. Vot siin on see küsimus, kus me meedikuid pean silmas siin eelkõige peaksime siiski veel rohkem hõlmama naisi saaksid selle info kätte, et nad teaksid, et see pole ükskõik, et isegi siis kui ta lihtsalt juhuslikult ise ei leia, et peaksime temani jõudma ja, ja siin on hästi ebaühtlane olukord Eestis praegu. Ja teine asi muidugi, mis on meie, kui me ei taga kõigile emale piisavat adekvaatset nõuannet, ei ole nii, nagu sa ütlesid, et, et üks Ast tuli ütles ühte asja, teine, sest teiste asi, mis sul meeles on, eks ole see pruukinud olla, arste võis olla, põhimõtteliselt sul on meeles, et räägiti erinevat juttu, eks ole, ehk siis see ei saanud sind ka mitte kuidagi aidata ja siin me püüame ja teeme ja ma arvan, et see asi on munuliselt paranenud, aga aga niikaua, kui on sinu kogemus selline, et sa ei saanud piisavalt abi, siis mul annab see tuge teha oma tööd veel rohkem. Sellepärast et no need kogemused peaksid olema vähemasti lõpuni täiesti selgeks tehtud ja, ja kui on meil näiteks imetamise nõustamises eelmisel aastal käis 1500 last, siis kaks näiteks jäidki ikkagi niisuguseks, keda me pidime tunnistama, koos leidsime lahenduse, kes ei hakanud sööma. Ei saa kunagi eeldada, et kõik 100 protsenti meil alati tervisega seotud asjades toimib, mitte kunagi ei toimi, aga lihtsalt see oli teine otsus, see oli teadlik. Me teadsime, see situatsioon on selline ja arvestades olukorraga, leidsime lahenduse ja, ja ema jäi rahule ja laps sai kõik korda ja see oli kaks last 1500.. Nii et, et see on, ma arvan, see, kuhu me peaksime püüdma, kui olen noor ema ja, ja kogu see infomüra, mis mu ümber on noh, kõige muu selle uue olukorraga, eks, et nad mulle öeldakse, et rinnapiim on nagu tingimata hea ja kõik, et et aga, aga mis siis nagu rinnapiima asendades nagu halba. Halb on seda, et seal tõepoolest on hästi suured erinevused. No kõigepealt on see valguline komponent, mis sellele väga õrnale suurestikule on raskemini seeditav. No hästi, palju asju on sellega seotud immuunsüsteem, nagu me kõik telekat vaadates oleme endale peakolu sisse saanud ja kõik on seotud ikka seedimisega, nii ta ongi. Ja seda kahtlemata ei ole kunst toidus. Nii et noh, niisugused väga selgelt kindlad komponent on, ei räägi sellest, et laps ei saa süüa. Muidugi saab. Aga kui me teame, et kvaliteedi vahe on niivõrd suur, mugavuse vahe ka niikuinii, mis on ka natuke subjektiivne, kellele, mis mugav on. Aga tõesti, see on niimoodi, et rinnapiimal tegelikult asendajat ei ole. Kui nimetada õigesti asja, siis on olemas kunsttoidud, täiesti kvaliteetsed, maailmatasemel kunsttoidud Eestis kõik olemas. Aga rinnapiimaasendajad, et ikkagi ei ole võimalik toota praegustes tingimustes ja see on niisugune, noh tõesti, seal on hästi palju igasuguseid uuringuid, mitte ainult valguline komponent immuunsüsteem. Et see on selline lihtne asi, et kui loodus on loonud, et siis ta tõesti on parim lapsele ja noh, nii ta on. Minu enda kogemus näitab, et alati ei pruugi Eesti haiglates olla ka ämmaemandad kuigi hästi nagu ette valmistatud, et näiteks kui ma oma esimese lapse 10 aastat tagasi sünnitasin, siis esimestel päevadel mul ei olnud piima, mis on vist ka üsna nagu tavaline oli ternespiimaga vähestes kogustes, eks laps võttis palju kaalust alla. Ja siis mina ise läksin mingisugustele protseduuridele ja tulin tagasi ja vaatasin, laps kadunud, laps oli viidud ära lastetuppa ja kui ma sinna jõudsin, oli tal mingisugune teepudel suhu torgatud ja siis ta seal rahulikult loomulikult magas ja jõi. Et see ongi selline, et ega sa sealt sünnitusmajast ei pruugi ka saada sellist õiget infot. Oma teise lapsega ma juba teadsin ja ma ütlesin, et ei, ärge ei lahke. Ärge andke talle midagi, külmul see piin tuleb, et küll on kõik korras, aga siis oligi, et ämmaemand olid paanikas, sest laps võttis tõesti võttiski palju kaalust ma. Aga, ja siis ma pidin lõpuks teda hakkama kaaluma ja KuMul piim tuli, siis ta võttiski iga söögikorraga praktiliselt 100 grammi tagasi, et noh, ühesõnaga kõik sai korda. Aga kui ma ei oleks ka teisel korral võib-olla ise teadnud seda, oleksid nad võib-olla jälle salaja lapse ära varastanud ja kuskile teda mind sööma. Kas siis koolides ei õpetata ämmaemandate mälestustes? Ärge varastada, ärge panustage. Teda sulle seda, et viimasel viiel aastal olen ma ise ma nüüd välja õpetanud Tallinnas, nii et et ma räägin neile juba koolis kõike, nii nagu on, seal on oma küsimused neile väga vähe tunde ja no kes kui palju õpib ja muud sellised asjad, aga vähemasti need põhitõed, mis moodi see käib, see peaks olema enam-vähem ühtlane. Meie võtsime oma haiglas eelmisel aastal kokku nii-öelda oma ajaloo alustasime tõesti 10 aastat tagasi. Nii et on väga õige see sinu tähelepanek, et sa ei saanudki mingit abi, ainukene oli see, kas laps on alla võtnud, nüüd hakkame süüa andma, eks kõige õudsam muidugi see, et sa, sa kaotasid oma lapse, sellist asja muidugi ei tohiks kunagi juhtuda. See ei lähe sul ka elu lõpuni meelest. Ei lähe. Päris kindel ma tegelikult selle peale võin küll mürki võtta, et niisuguseid asju Eestis enam ei juhtu. 10 aastat ärge, Urmas ma arvan, et ma võtan, et see, see nüüd küll ei tohiks toimuda, kõik, mis toimub, on ikkagi emaga kooskõlas ja kindlasti ükskõik kui kiire, igal juhul ema teab mitte nii, et laps lihtsalt kaob ära. Ema läks pissile ja juhtus ei aga aga jah, et see, et meil on tekkinud noh, hästi palju küsimusi, et kõik lapsed on erinevad, kõik emad on erinevad ja kuidas siis hinnata seda, et see kaalulangus ei ole lapsele tervisele ohtlik sest et paraku on see, et näiteks lastehaigla kõige suurem patsient tuur tuleb ikkagi toitumisküsimustega ehk need lapsed, kes ikkagi ka kolme päeva järgselt siis kui piim tuleb, ei hakka korralikult sööma ja muutuvad liiga kollaseks. Vedelik on organismis liiga vähene ja, ja satuvad haiglasse ja seda me tahaksime tegelikult ju veel ütleme nii, et see on see meie töö teema, kuidas ära tunda, et see kahepäevane laps hakkab hästi ise mahume. Ee see värki kirju vaen. Külma ruumi ringe reede. Koore all ta tunneb. Päike hall, auklik pall. Mina tegin näiteks oma neljanda kursuse tudengitega just ühe sellise praktika ülevaate, palusin neil teha ante praktikast anonüümse ülevaate, kui palju nad nägid, et esimestel päevadel anti erinevates Eesti sünnitusmajades kunsttoitu ja, ja mis põhjusel paraku tuleb välja mitte ainult Eestis, et tõesti esimestel päevadel antakse üsna palju ja suhteliselt põhjendamatut kunsttoitu, kusjuures üks põhiline põhjus, miks anti, tuli välja, et lapse rahutu ehk siis emad ise olid ka suhteliselt nagu paanikas sellel samal kriitilisel teisel päeval, selle asemel et tihti rinnale panna, mis on selles situatsioonis loomulik, tekkis see tunne, et näed, laps ei saa söönuks ja tahaks talle juurde anda, nii et, et see on mõlemapoolne küsimus. Muidugi lapse magu ei pea mahutama tohutuid koguseid ja me hindame tema terviseseisundit ehk kaalulangus iseenesest ei ole probleem. Tähtis on see, kuidas sellel lapse konkreetselt see kaalulangus mõjub ikkagi jälle individuaalne jälgimine. Muidugi, ja enne kolmandat päeva ei ole võimalik tegelikult prognoosida, mis edasi saab. Ja teine päev on kriitiline kirjutamegi varal sünnitusmajast välja ja nii jääbki seda käsitööd, see oli nagu niisugune suhteliselt nagu kurja vene ajaga võrreldes nagu suhteliselt nagu äkiline, et tundmatus kohas pea ees vette hüppamine, eriti kui sa teatest, et sulle ühtegi mettöötajat ei satugi koju kunagi. Vot see on nüüd jah, kummaline, et perearstikeskustes ikka ma kuulan ka, et väga harva käiakse kodus, see ei ole keelatud. Aga keskused töötavad igaüks oma erineva nii-öelda sisse töötada skeemi järgi, see on, see on täiesti erinev on, kus õde käib esimestel päevadel, aga just selleks, et tagada, ütleme meie sünnitusmajas on ju ka kõik sünnitusmäe töötavad ka erinevalt selleks, et need tagada meie sünnitusmajas kiiresti välja kirjutatud laste nii-öelda järelevalve. Me kutsume tagasi nii pediaatri juurde ja anname siis imetamise, nõustamise, kontaktid ka. Ja meil iga päev on vastuvõtt kella kaheksast kella neljani, sisuliselt siis pole parata, meile satuvad, täna sattus laps, kes kolmandal päeval oli kaotanud nii palju, et ta ei jõudnud enam süüa. Ehk siis ta läks ära normaalses seisus, aga ta ei hakanud siiski sööma ja selleks, et teda nüüd üles leida, kutsusime tagasi ja kohe saime probleemist aru, et vot see on nagu meiepoolne niisugune turvaeks, ma seletan ära, miks sünnitusmajad tõesti ei hakka enam nädalat ühtegi naist lihtsalt niisama hoidma nagu turvalisel Vene ajal. No esiteks, vennad ei olnud turvaline. Teie õnneks ei ole ta seda läbinud, minul esimene laps sündis sellel kaunil ajal, kus see oli suletud süsteem, see oli täiesti nagu vangla. Me nägime oma laps esimest korda paljalt kodus. Sest siiamaani ta toodi niisukese haluna kolme ja poole tunni tagant. Ja võib-olla ta ei söönud, sest et ta oli enne seda pudelit täis. Nii et see kaugelt niisugune idüll. Ta ei olnud kaugeltki nii idülliline. Miks me kirjutame praegu välja terveid lapsi tervete emadega? Suhteliselt varakult on sellepärast, et haigla tingimustes ikkagi kõik asjad liiguvad halvemini, kodus on parem olla, aga me püüame turvata tõesti esimestel nädalatel, see on küll õige, ma loodan, et see saab olema kõikides sünnitusmajades, nii. Ma tean, et praegu veel ei ole. Aga sellisel juhul me oleme kõik vene aja lapsed ja sai nõukogude ajal oleme siis jäänud ilma ja kuidagi siis meie meie tervises või muus arengus on see siis ei arengut kuidagi kuidagi tunda, et ma lihtsalt mõtlen seda, et et miks ei või olla, et noh, et noorel emal ongi nagu kaks võimalust, et kas rinnapiim või kunst Vene ajal oli huvitav asi, oli Riina paari toiduasi peab olema selline põrandaalune liikumine, et noh, et kõik ütlevad, et et jah, et ma olin hädas ja annan, aga noh, et ma ei räägi kellelegi või, või aga vene ajal nad ei saanud ju ka kunsttoitu. See oli lehmapiim või kitsepiim, oli vat oli kaks sorti, kõuts toit oliks Malus suurte muna põsksete noh, ma ütlen, oli, oli olemas, piimasegusid oli, ole piinasid. Need on küll, et kõik piim, mida mul on imikuna antud, meie tänava lehma käest pärit, aga oli küll keedeti trumme ja tehti imeasju. Seal lihtsalt see küsimus, et meil on inimeste inimõiguste küsimused ja kui lapsel on samamoodi inimõigused siis igal lapsel on õigus saada parimat. Ja kui parima rinnapiim, mida me niimoodi igaüks saab oma sünnil kaasa teatud kaardipaki, see on individuaalne, see sõltub väga paljudest asjaoludest ja selleks, et tema omase potentsiaal nii-öelda paremini saaks väljenduda. Vaat siis on hästi oluline tähendus sellele esimese eluaasta toitmisel. Ja sellepärast ei ole see päriselt nii, et kas ma valin selle või ma valin selle. See võiks olla pigem, et ma püüan oma valikus arvestada ka lapse vajadusi. Ja sealt ma pean selleks saama piisavalt tuge, et nii ütleme noh, selliseks materiaalseks ma loodan, et me ei lähe kunagi, kus ma lihtsalt arvutan välja mingid asjad ja siis noh, kas ma armastan teda või armastate niuksed plussmiinuses norm ei hakka. Kes valivad, ütleme enda tervise seisukohast kuidagi kunsttoidu nendeks on siis rikuvad oma lapse inimõigusi ei hakka niisugust küsimust lahendama, aga põhimõtteliselt hea küsimus on selles, kas oli põhjendatud või mitte, eks ole, ma ütlesin, et on olemas seisundit, kus ei tohi väetada, Need on väga harva, aga nad on olemas. Ja sellisel juhul ei imetada, ei tohi, me õpetame esimestest päevadest, kuidas ta lõpetab selle nimetamise seal jälle imetamise nõustaja töö antud situatsioonis lähtuda sellest, mis on optimaalne, ehk siis mitte alati ei kehti kõik need tavalised nõuanded. Siin tuleb lähtuda individuaalselt, nii et need ei ole lihtsalt kergelt lahendatavad asjad. Ma arvan, et võiksime nagu üldise sellise konsensuse huvides pigem mõelda selle peale, mis me saame veel teha, eks noh, on teada, et see kõik on õige, aga kuidagi seda survet vähendada või kust sa tundsid üldse survet, mäletad seda, kes sind tegelikult peamiselt süüdistas kui niimoodi otse küsida? No esiteks oli võimatu leida kuskilt eestikeelset kirjandust selle kohta, et missugust mingit toetust nagu sellele kunstoidu andjale pikaldane, igal pool kirjutatud nagu imetamisest ja sellest siis lõbus on nagu väga väikse reaga mainitud, et kui ei tule välja, et siis on kunst aita noh, näiteks ajakirjanduses, meedias ega keegi lei ei kirjutaja ei räägi, et võite anda julgelt kunsttoitu, et, et ei pea olema nagu hirmus või stressis, et tundsid ennast ikka nii pahasti. Sa pidid nagu lahendama teisiti. Vot see on nagu pahakoht, sest et ma arvan, et nii peabki jääma, et arvestades seda, kui vähegi lapsi tegelikult rinnapiima saavad, meil on ainult pooled lapsed kuue kuuselt näiteks võrdlen Norraga tuleb võrrelda nendega, kellel on paremini siis ma ikkagi väidan seda, et eesti ema ei ole teistmoodi ehitatud kui nemad 1080 protsenti kuuekuused lapsi siis me ilmselt kuskil jätame oma töö poolikuks või ei ole piisavalt toeks midagi kuskil peame tegema paremini, mitte sundima, mitte rõhuma. Eks ole, aga, aga siiski püüdma oma nende väheste laste tervist maksimaalselt toetada kaheksa reklaamiseaduses ka kinnises teiste reklaamiseaduse järgi on kunstpiima ja alkoholi ja tubakareklaamid võrdsustatud. Nojah, siis on muidugi jabur sellesse kirjutada võrdle ei anta ja ma ei tea, ta võib äkki öelda, miks see on nii, et noh, see ei tohigi reklaamida ja sellest ma olen aru saanud ja sellepärast kunsti plaanis on kõik see, et rinnapiim rinnapreemia siis nahas selle pärast just et see on nii oluline, et see muutuks kergekäeliseks. Vaata, sina pead ennast nagu eristama teistest emadest, et ma tõesti näen rohkem nagu üldist pilti ja ma ütlen sulle, et sina peate ennast eristama sellest tavalisest ja me ei hakka kunagi promoma ja me ei tohi promoda sellepärast et see ei ole niimoodi, et võtta seda, mida tahad, vaid peaks toetama piisavalt emasid, et nad julgeksid natukene ületada oma raskusi ja siiski pakkuda oma lastele, see on hästi oluline. Tõesti, väga palju on seal ja noh, selles mõttes on küll lihtsaid tarbimisvalikuid väga keeruline teha, arvestades seda, et meil on praegu imik 11 kuune ja toitub dispõhiliselt, et noh, ma ei ole suutnud embale kumbale neist mitte mingil hetkel ühtegi jätkupiimasegu, siis ei olegi vaja. Tegelikult põhimõtteliselt ma tunnen ennast ju ka ökofriigi, nagu ma pooleteist aastani nagu last imetan, et noh, mingil hetkel hakkab kõigil terve mõistus tööle, et noh, kaua võib, eks ole, jalad alla on ju, et ma tunnen ja teistpidi survet mingil hetkel ju lõpetada, kuigi ma võiks ka nagu vapralt ülikoolini vastu pidada, ei ole põhjust. Vaata, siin on küsimus selline, et niuke loomulik, normaalne mõistus võiks käia kindlasti õiglased on väga erinevad. Ehk siis nagu sa ütlesid õigesti, viieaastase lapse ema ilmselt ja teeb midagi muud peale imetamise nimetamise kaudu. Et see on nüüd midagi muud, ta ei pea viieaastase lapsega selle läheduse jaoks nimetama. Psühholoogilises mõttes ei ole see vajalik. Lapsed on väiksed ikkagi kuni kolmanda eluaastani ja pärast seda muutub see ka natukene kasvatusküsimuseks. Sinu arvates on kolm selline ülemine piir, millal. Ma ei ütleks niimoodi, ma ei ütle sellele emale, kui ta tuleks imetamise nõustamise, sa pead lõpetama. Aga tegelikult vajadust niisugust Nad disain, pigem emapoolne, ma saadaksin selle ema pigem psühholoogi juurde, ausalt öeldes et see on nüüd teine asi, see ei ole see, et laps peab sööma nii palju kui ta. Ma ei tea, kas keegi nägi inglise filmi hästi, tore film, kus ema imetas kaheksa aastast ta tegurist terroriseeris oma imetamisega tervet ülejäänud peret. Isa oli kõrvale jäetud üldse temaga üldse nagu ei tegelenud, vanem tütar ütles, et no mind ei ole selles peres olemas. Ja see lõppes ainult sellepärast, et see laps, see inimene, see suur tüdruk unustas ära õigenemise. Ehk mingil hetkel saab ka loodus ikkagi sekkub vahele. Aga jätkaksin nüüd seda teemat selliste imetamisega kaasas käivate müütidega või siis mitte imetamisega kaasas käivate müütidega, et tihtipeale on üheks argumendiks emadel see, et uuringud näitavad, et, et rinnapiima saavad lapsed, on intelligentsemad. Et see on nagu mingisugune trump, mis siis nagu ette laduda neile, kes ise imeta petis oled ka kindlasti seda väidet kuulnud. Mina tean seda ka loomulikult, aga ma ei kasuta seda mitte üheski oma loengus kui, siis viimasena, sellepärast et ma tean, kuidas tal tehti, no see on tõestatud ja, aga teaduslik uuring tehti niimoodi, et 88. aastal võeti üld populatsioonist Uus-Meremaal tuhatas ja hakati neid tõepoolest uurima selle kandi pealt, kas ikkagi vot haigu IQ läheb, eks ole, on suurem ja siis alguses siis emasid intervjueeriti, kui kaua nad imetlesid, pärast pandi need grupid siis tõesti alla nelja kuu rinnapiima saavad lapsed ja kuni kaheksa kuuni saavad lapsed ehk siis kaks erinevat gruppi. Ja uuriti, kuidas ta ikka koolis õppis, jagas, ta tahtis edasi õppida, kuidas tal matemaatikaga täitsa põhjalikult kõik. Ja, ja lõpuks selgus siis niimoodi 18 aastat kestis. Et ta kaks gruppi siis kaheksa kuud rinnapiima saavad lapsed end kuni neli kuud saavad rinnapiima. Lapsed erinesid küll natukene. Aga esiteks tekib minul küsimus selle IQ metoodika kohta, mis on kindlasti suhteliselt noh, niisugune pluss-miinus, on riike, kes seda üldse ei tunnista enam, eks. Teisest küljest muidugi vahe ei olnud kahekordselt siis nii-öelda imetatud laste suhtes oli natukene kõrgem pluss seal oli veel muud asja, et võtke maailmas tõesti on teada, et nagu ma ütlesin, Ameerikas ka imetavad just need ema, kellel on kõrgem haridustase, kõrgem majanduslik, parem majanduslik seis, kõrge motivatsioon tegutseda nii-öelda kunsttoitu võtavad pigem tõesti rohkem. Kas väga noored, et emad või raskemas seisus nagu teadlikkuse mõttes nagu viletsamas sotsiaalses olukorras naised ehk siis nemad kulutavad selle peale ka rohkem raha eest, nende seis muutub selle tõttu ka veel viletsamaks, siis ka selles uuringus tuli välja, et seesama seis, et emad, kes lihtsalt tegelesid rohkem oma lastega, nii et ega see tõstab Joaik juurde, et ükski selline uuring kindlasti ei ole sajaprotsendiline. Ma ütlen, mina seda ikkagi ei kasuta niukseid trumbina kaugeltki mitte. Ja need lapsed, kes on kunsttoidul, ei muutu sellepärast lollimaks, ei räägi sellest, me räägime sellest. Me potentsiaali avamise võimalused on suuremad siis kuidas rinnapiima ja ei võrdle, meil ei ole iialgi võimalik tagasi võtavad nüüd kerime tagasi, nüüd vaatame, mis edasi saab, eks ole, see, sellepärast ma arvan, ei ole olemas ühte imikut, kes toidet Trei rinnapiimaga, kui sama. Täpselt veel ei ole seda võrdlust kunagi võtta, nii et sellepärast alati tasub suhteliselt niisuguseid väga sajaprotsendilist suhtun eriti sellisel pinal olla ettevaatlik, ma arvan, nii. Ja Omega on seda noh, praktiliselt igas artiklis, mis nimetamise kohta ilmub, on see nagu puhas kuldkirjas. Asi on selles, et tegelikult mis on see tahkeks terve Aafrikale metsikult intelegi ei aafrika seened üldse praktiliselt seal nii palju praegu esid viiruste praktiliselt ei tohigi üldse. Aga mis on küsimus tegelikult rinnapiimarasvad on siin see võti, ehk siis kui lapse aju kasvab kahe esimese aasta jooksul siis rinnapiimarasvad tõesti aitavad kaasa aju arengule, see on nüüd see, ütleme teaduslik põhjendus, miks nii on, et lapsed saavad nii-öelda suuremad toetust selles valdkonnas. Võtame siin nüüd väikese pausi, kuulame muusikat ja seejärel uudiseid ning siis räägime edasi müütidest, mis rinnapiimaga kaasas käivad. Rock n roll ja ridamaja, see on saade meestest, naistest, lastest ja miks mitte ka merisõjast ning kuldkalakesest akvaariumis. Sest kõik see on osa pereelust. Saatejuht on Laura kõrvits. Rock n roll ja ridamaja. Tere tulemast tagasi kuulama saadet rock n roll ja ridamaja. Sel korral räägime nimetamisest ja küla Sammel imetamisnõustaja Aado Vahtrik ning kaks noort ema peti ja Piret. Eelmises saatetunnis rääkisime me sellest, kui tublideks teiste emasid pidada. Selgus, et kui võrrelda kogu maailmaga, on pilt üsna hea. Võrreldes Põhjamaadega on aga arenguruumi küllaga. Peatusime ka ühel laialt levinum väitel, et rinnapiima saavad lapsed on intelligentsemad kui kunsttoidul olevad beebid. Imetamisnõustaja Aado Vahtrik tunnistas, et see uuring pole just kuigi vettpidav ning tema seda väidet väga kõval häälel ei kuulutaks. Omajagu tõtt on väikese, aga siiski sees. Jätkame nüüd teiste müütidega, mida rinnapiima kohta tihti lugeda saab. Oma sõna ütlevad sekka noored emad Piret peti ning imetamisnõustaja Ada Vahtrik. Teie saate oma arvamust jagada ka raadio kahe kodulehel olevas foorumis või rock n roll ja ridamaja feis kuhugi lähen. Mina olen saatejuht Laura kõrvits. Teine selline väide, mis alati läbi kõlab imetamisega seotud artiklitest, on see, et rinnapiima saavad lapsed on tervemad. Statistika näitab, et, et kuidas teie peti ja kui terved lapsed sinul. Piret on, no ma ei kurda, esimesel polnud häda midagi, aga teine, kes samadel tingimustel kasvab, aga, aga vanema vennaga, kes toob lasteaiast viiruse muidugi, mida rohkem õige. Et saab rinnapiima või ei saa, et ma ei kujuta ette, et nende immuunsüsteem ja see paastaks erinev olla. Et lihtsalt on nagu noh, mitte palju, aga mingeid nohusid on oluliselt tihedamini ikkagi. Ma ei tea, kuidas võrrelda siis nagu meie noormehega pätti on sul olnud hirmus haige laps. Laps on kahe ja poole aastane ja te ütlesite. Siiani on kahepäevane kõhuviirus ja üks mingi nohu moodi asi, et ei olnud ka eriti nohu, aga selles mõttes on vedanud, noh, ma ei tea, võib-olla siin on ka teised tegurid mängus. Mõnikord mõtlen, et lapsed, kes, kes saavad rinnapiima ja nagu üks haigus ajab, ajab teist taga, et et ma mõtlen, et nemad on, et samas on kannad karastunumad, sest mu lapsel oli ikka paanikaosakond. Et katus sõitis ära selles mõttes. Siin ma võiksin küll lisada seda, et seemnestatistika, see oli erinevate emade kogemus, mida on kõigil erinev. Statistika tuleb sellest, et isegi Eesti kohta ei tehta selliseid uuringuid, Itse uuringud tulevad antidega rikastest riikidest ja mismoodi neid tehakse konkreetselt, mis põhilised osad, kus tõesti rinnapiima lapsed on oluliselt tervemad, miks seda väidetakse, see on absoluutselt fakt. Et võetakse haiglasse sattunud lapsed. Hästi suured, on need numbrid tuhandetes alati, ainult niimoodi saab statistika teha tõesti, sealt tuleb välja, et kümnetes kordades on vahe, mida väiksem laps, seda suurem on võimalus ta saada nii raskeid hingamisteede infektsiooni, me ei räägi siin ohust, eks ole, me räägime sügavad, sest hingamiskopsupõletik kest, eks ole, need, kes sattusid haiglasse. Siis nad tõesti satuvad haiglasse tõenäosusega kümneid kordi sagedamini, kui ta ei saa rinnapiima näiteks eks ole, väga palju haigusi, mis on uuritud, kaasa arvatud näiteks diabeet, tee, avaldumise varasus, milla ta tuleb, sest et kui näiteks on eelsoodumus diabeedi üks, mis on raske haigus ja üha rohkem ka Eestis kahjuks. Et siis on ka teada, et kui lapse isa rinnapiima, siis ta. Ja ta saab selle kahjustuse varem kätte, nii et noh, niisugused asjad, noh, need tõepoolest ei ole müüdid, need on teaduslikud, täiesti korralikud, väga pikaajalised uuringud. Ja see tähendas seda, et rinnapiim on võlurohi, mis võtab ära absoluutselt kõik haigused ja kunagisele Mul on ohus. Ei ole. Üks kõige motiveeritum kolleeg, on olnud, kes, kes ise väga, väga allergilise inimesena teadis, et see on praktiliselt ainukene, kuidas tema oma tõenäoliselt ka sama eelsoodumusega lapsed võiksid olla tervemad. Siis nimetasidki neid just taotuslikult, ehkki noh, kauem kui, kui ütleme üldised niisugused noh, kaks aastat oli tema otsus ja, ja need lapsed ikkagi jäid haigeks, nende eelsoodumus oli selline, aga see oli ainus, mis tema teha sai neid toetada, nii et iialgi ei tohi mõelda, et rinnapiima laps on meil kindlasti terve kunstpiima laps on ainult vahetpidamata haige. Riga tehakse väga tihti ja see on niisugune väga üheülbaline suhtumine sellesse teemasse tunnistama, et me sattusime ka väiksema loksukesega lastehaiglasse, kui ta oli kahekuune ja sai just nimelt selle RS-viiruse, mis on titadele ohtlik ja ka eluohtlik. Ja siis oli ka teatud surve minu arvates kunst toitmisele. Kuigi see hingamine ja kõik muu nad kokkuvõttes nii halb, et kogu perekond põdes seda viirust, kõigil läks suhteliselt lihtsalt, temal läks raskemalt lihtsalt. Aga et noh, seal noh, kui juba laps on haige, siis nagu see, et, et sa nagu jätkaks piimaga on ikkagi nagu sihuke murdepunkt mõnevõrra, et, et ma ei kujuta ette, kuidas nad teda seal kunstlikult oleks hakanud toitma, kas ta oleks talle seda veeni pilgutanud või oleks Natele hakanud siis piima kuhugi suundub tema, et aga aga siis noh, kuna see ei olnud kõik väga hirmus, et sai sellega nagu täiesti edukalt hakkama, aga aga siis oligi nagu huvitav, et jälgisin nagu personali käitumist, siis siis noh, mingil hetkel tänulikult punasel käib palju arste, sa ei saa täpselt aru, kui on nendest et siis need suhtumised ja siis oli ka kahtlus allergial, et noh, see ongi nagu mingisugune siuke alguse faas, et tegelane läheb laiguliseks ja pärast selgub, et mitte midagi ei olegi. Oh jumal, mida mulle siis kõik räägite, mida ma ei tohi süüa, igaüks, kes uksest sisse tuli tuliuue asjaga välja kuni sellemaani, et ma lõpuks peab tunnistama seal nälgisingi. Sest noh, sellest menüüst mitte midagi ei sobinud, sest noh, ma ei teadnud, kas on allergia või ei ole. Aga, aga siis ma siis elasin põhimõtteliselt seal leivast, pudrust. Et siin on minu selline järgmine, ma ei teagi, kas on siis nüüd või peab see paika, et imetavad emad ei tohi praktiliselt mitte midagi süüa. Et minu enda kogemus näitab, et ma sõin absoluutselt kõike välja arvatud maasikaid vist, mis tekitasid lapsele täpid peal, aga, aga mingeid muid piiranguid ma küll endale ei teinud ja pold lapsel häda midagi, et kuidas sellega on, kas on nii, et kui sööd ainult kaerahelbeputru ja jood keefiri, siis on lapsel gaase ei teki ja ainult. Naerutab jah, vot see on üks põhilisi hirme, mis on, et kui ma söön, siis lapsel tekivad gaasid. Ja teine asi on see, et kui ma söön, siis lapsel tekib allergia allergia, eelsoodumus, millest me juba rääkisime, on perekonniti ilmselt olemas, eks ole, mõnel on tugevamalt, mõnel mitte. Samas on täpselt selgelt näha, et iga viimast, kui täpikest võetakse kohe allergia iminguna ja see kindlasti ei ole nii hirmul, on suured silmad, kehtib selle kohta täiesti kindlasti. Kui ühe lausega öelda, siis imetav ema peaks kama normaalset söömist. Me kõik loodame, et üheksa kuu raseduse jooksul enamus naisi on selle normaalse söömise endale. Kui eelnevas elus oli ka teistsuguseid perioodi, söödi näiteks kiirtoitu tudengiajal või midagi sellist, siis juba seal üheksa kuu jooksul on omandatud tervisliku toitumise harjumus ja tervisliku toitumise harjumust. Väga kena oleks, kui jätkuks ka imetamise ajal, ehk siis normaalne kodune toit kahe väikese sellise alguses küsimuse, kas siis, kui nüüd sünnitusjärgselt, esiteks naise organism taastub ja soolestik ikka on, noh, ütleme eelneva rasedusperioodi jooksul natuke nagu segamini, eks laps lükkas lihtsalt laiali kõik selle, kus parasjagu tal vaja oli ja taastumine võtab pisut aega. Ehk siis kõhukinnisust vältida on parem võtta kergemini seeditav toiduained. Näiteks kui me võtame juurvilja, siis juurviljad on kergemini seeditud kuum töötuses, ehk siis näiteks juurviljahautis või kodune supp ja mitte esialgu võib-olla salat. Eks see valik võiks olla tehtud, aga see ei tähenda seda, et juurvili ei tohiks siia, vastupidi, peab normaalselt, jätkame, oman omased söömist ja lapsepoolsed hirmsasti kardetakse seda, kui tal tekivad gaasid ja ei arvestata sellega, et kui laps hakkab sööma suu kaudu ja söömine seal sünnitusjärgselt algab suukaudselt, siis gaase puuksutamist nii-öelda vältida ei ole enam võimalik. See normaalne kõrvalprodukt igale seedimisele ja seda ei tohiks, ei pea võtma nüüd kooliku valunet, ma sõin midagi halba ära ja tekitasin lapsele probleemi. Päristased õpib praegu nagu uksutama, kui kakama iganenud. Kes sai nagu ühesugust rinnapiima asendajat, temal olid ka aeg-ajalt tulid mõned täpid sinna või siia, et ma sain aru, et see pidigi olema normaalne protsess nagu inimese juures, et seda last sa vaatad kogu aeg nagu eriti esimene laps nagu pealaest jalatallani silmad suured, et et sellepärast võib-olla need emad, kes imetavad kipuvad ennast selle söömise osas, võib olla üle mõtlen ilma põhjuseta. Tegelikult, kui ei ole tegemist reaalselt allergiaga, mis on juba tõesti leidnud, et niisugust seletust nende laste lihtsalt ongi tõesti soolestik, lihtsalt õrnem. Et siis ei ole põhjust minna oma normaalse menüü kallale ja see on nüüd üks ebamugavamaid müüte tõesti, sest et meil ju jõuavad ka emad tatrapudru peal, istub kaks nädalat juba lihtsalt ei seisa enam püsti ja no absoluutselt selge, et ei, seisa püsti. Kõige hullem on see, et lapsed midagi paremaks ei lähe, sest küsimus kooliku valud ei ole seotud esimeses järjekorras mitte ema toiduga, vaid see on lapse teatud eluperioodi, niisugune kaasnähtus, mille kohta reaalselt tegelikult isegi põhjust veel ei teata, aga on teada, et ema toit ei põhjusta teisest kolmandast nädalast alanud tugevaid kõhuvalusid ehk gaasivalusid, mis lihtsalt iseeneslikult lõppevad umbes kolmandal neljandal. Just et ma tahtsingi küsida nende koolikute kohta, et ilmselt hästi paljud ajavad need segamini tavalise gaasivaluga. Kuidas teie lastel on olnud kooli. Ei ole, ma ei tea, mis on selles mõttes, et noh, kuna nad on meil kogu aeg tähendab, mul on küljes rippunud, et see nagu mõjub ka nagu hästi ei tea selle, et see peaks olema asi, mis on seotud kilede, nutu ja mingite kohutavate nutuhoogudega. Kui, siis vanemal lapsel mõnikord aga nooremal nagu üldse mitte, et noh, ma arvan, et see ei ole ka asi, mis on nagu möödapääsmatu. Ei, kuni 40 protsendi lastest üldse niisugust asja on, nii et on 60 protsenti lapsi, kes nagu Piret teilgi ei ole niisuguste kolmetunniste lohutamatute nutuhoogudega vaevaspitsioon nüüd kuuliku valu definitsioon kui laps Ta lohutamatult tunde ja vähemalt neli päeva nädalas. Ja kui ta nüüd võtab nutta niimodi lohud raamatut, siis ka, et ei ole põhjust kohe alguses arvata, nüüd ongi süüdi selle ema konkreetselt valesti näiteks söödud mingisugune asi esimeses järjekorras. Aga hirmsasti seda kardetakse sellepärast et lapse nutta. Nüüd see selline noh, ütleme väga stressitekitav asi ja, ja see nii normaalne, et me ei taha, et meie lapsed nutaksid, aga me peame arvestama sellega, et kolm tundi nutuööpäevas loetakse normaalseks lapse näitamisest. Mu lapsel läheb koolis? Ei, aga me võtame, noh, me oleme väga teravalt, nagu te õigesti ütlesite, ütleme oma lapsi alati väga-väga sest minu laps ka nata kuskil õhtul kuuest, eks ju, noh, niimoodi kuskil 90 noh, ma ei saaks öelda, et seenelised, kile lahutamatu, nutad lihtsalt kuidagi nagu rohkem reageeri, olematu ja pahane ja ei saanud hästi aru, mis saad magada, ei osanud siia ja nii ta on ja süüa taskus kogu noh, mõni on niisugune, et ei tea, mis parasjagu. Järgmine selline müüt, ilmselt me keegi pole saanud enda ema rinnapiima kuigi kaua, et nõukogude ajal oligi kes andis, paar kuud oli väga hea ja, ja peamine selline argument, mis mina vähemalt enda ema käest olen kuulnud, on see, et piim sai otsa. Tänapäeval need, kes on alustanud imetamist, ma pole kuulnud, et nendel nagu piin äkitselt otsa saab, et pirakas, sul on piim saanud otsa mingi hetki. No sul ei ole kohvi peale piima, ma võin kohe? Ei noh, selles mõttes, et noh, laps tellib piima, kui palju ta seda sööb, nii palju seda on, eks, eks see on nagu kahepoolne protsess tangotantsimiseks, et nendel on alati nagu jahmatanud niuksed, vanad targad ja natuke kurjad naised nõukogude ajast, kes ütlevad, et no tänapäeval ei ole ju noortel emadel mitte midagi teha, meeste pooled tööd ära tegeleb lapsega, mähkmed on ühekordsed, kus ikka meie, eks ole, meil ei olnudki aega imetada, nüüd on see laps iga kord nagu väikse asja peale üks kägin on tissi otsa, mingit toidukord ei ole, mitte mingit korda ei ole. Noh, see oli teistmoodi, nüüd on vaieldamatult rohkem aega. Et noh, võib-olla seal on tõesti teine äärmus selles, et ongi nagu väga-väga kerge sõimetamine tehakse seda ka siis, kui see ei ole nagu söögiks vajalik. Tead, imetamine ei olegi ainult söömine, nii et selles mõttes see ei ole kindlasti valesti teinud. Mõniga Colohutasid oma last kuse mõtle kohe, et miks ta nüüd tahab süüa, sest et sa võtad rinna ees ja lahendada olukorra ära ja tehku, mis tahab. Kas ta lihtsalt lohutas ennast, kas ta võttis ka lonksu süüa ja imetamisega on selles mõttes just lihtne, et sa ei pea kogu aeg niimoodi kuleerima, et mida sa teed ja kas ta nüüd sööb või mis ta seal teeb? Et see on normaalne ja mis on muidugi vahe seoses selle vanaaegse suhtumisega meile ikkagi väga tihti. Me kutsumegi näiteks vanaemadega noori lapsevanemaid, sest me teame, et tihti surve tuleb sealtpoolt ja meil on kergem siis lahendades keskkonnas nii-öelda vanasti teatud lapse vajadustest eriti midagi, õigemini ütleme 80.-teni olnud raha, seda, mida võiks arvata või mis oleks vajalik sellel väiksel lapsel ei arvatigi, et noh, ta on niisugune, teen mis tahan temaga ja, ja tõesti, meie emadele ju lausa hoiatati, et kui sa võtad teda liiga sageli sülle, siis ta hellitab ära ja siis ta pärast ongi sul kogu aeg sülelaps. Nüüd me teame, et lapse vajadused on ikkagi esimestel eluaastatel hästi palju seotud tema füüsilise kontaktiga oma hooldajaga, eks ole, kõige parem siis emaga ja kui ta need füüsilised individuaalsed vajalikke kontakte saab piisavalt temale vajalikul hulgal, eksis, tema võttis häält teha. Me võtsime ta sülle, siis tegelikult tema baasturvalisus tegelikult on nii-öelda moodustama nii, nagu talle vaja on, kuna me nüüd oleme lõpetanud nii-öelda sõdurite kasvatada tamise, ehk siis me ei mähineid bambuks, me ei sunni neid sööma mingite vahedega. Me panduks nühkimine on jälle moodi läinud, see maksab 40 eurot bambuks, meil on kõik olemas, meil olemas marlimähkmed, on vaba valik praegu teha, mis igaüks tahab. Ja see tuleb aru saada, et, et laps on, on päris inimene. Kui me ei võta midagi mehhaaniliselt teha, nagu vanasti tehti, et siis siis ma ei ütle, et mitte kunagi ei tohi last näiteks riidesse panna või korraks teda hoida tihedamalt enda juures, sest et noh, see lai teema, aga igal juhul ei ole halba midagi selles, kui sina võtad ja lohutada oma last. Siis kui sa tunned, et ta vajab sinu lähedust ja samal ajal pakud ka näiteks rinda. See ei ole lapse ärahellitamine, ma arvan, et mina reetris ise, mul on emaga ammu surnud, et ma ei saaks temaga seda küsida. Aga ma arvan, et mina ei ole näiteks rinnapiima küll saanud, et ta vähemalt nagu üritas, aga, aga noh, siis oli see ka teistmoodi, kui lapsed viidi ära, emade juures on see kõik ei hakanud tööle. Vaata siiamaani seal minu sünnikodutänaval mingid tädid suudavad rääkida, kuidas ma järele jätmatult tunde karjusin. Ilmselt see oli ikka kyll, aga ema ei julgenud eeldusel, et ma arvan, et mida haritumad olid toonased naised, seda vähem nad nimetasid seda rohkem nad pidasid sellest päeva kavasti teadmisest kinni, nagu tänapäeval on, loetakse üks raamat läbi ja siis elatakse selle raamatu järgi vähemalt kaks kuud, aga aga mind üllatas, et nõukogude ajal ikkagi oli neid naisi, kes imetlesid, et noh, meie laste vanaema näiteks, et noh see tundub mulle nagu imeline, et noh, et siis oli tõesti sellised inimesed olemas ja kuidas neil kõik võimalik oli. Nagu sa ütlesid, noh, on erinevaid inimesi ka siis, kui alguses mitte midagi nii-öelda ei tehtud, selleks, et imetamine toimiks, oli niivõrd nõudlikke lapsi, oli selliseid natukene noh, ütleme vähem korralikke emasid, kelle, kes tõesti ei viitsinud enam selle karjuva lapsega enam toimetada ja lihtsalt hakkasidki imetama nõudmisel. Nii nagu me teame, et praegu võiks aga reeglina näiteks ma pean ütlema, et mina oma esimese lapse puhul ka julgenud marstile tunnistada, kui mitu korda ma talle rinda annan, ehk siis tekib ikkagi seesama, et ma peaksin nagu tegema nii, nagu mulle öeldi, et see oli ka muidugi väga ammu aega tagasi, siis on pigem see suhtumise, teadmiste küsimus, mis on väga palju muutunud. See vene aeg lihtsalt oli meil vene aega, ütleme tegelikult välismaal igal pool oli seesamasugune, see reziimses üldine suhtumine sellesse, mida laps võiks ajada samamoodi. Ma ei tea, kas sul on see müts ka see rinnapiimaläheduse teema, mida öeldakse, et et see on üks argument, et see ei ole nagu kunstpiima andmesa oled noh, et, et mis on minu arust nagu aga selleni ka võib-olla natuke illistav või kui ma annan oma lapsele rinnapiima asendajat, siis seda põrandal ei aia või noh, et ma hoian teda ikka samamoodi enda vastas, aga tead, mis nemad teevad või mõtlesin, et sina pead ennast ikkagi eristama, nad panevadki lapse üksi voodisse pudeliga ja mis on täiesti ohtlik. Esiteks, selili ei tohiks kunagi üks laps iialgi pudelist ise süüa, isegi kui ta pannakse külili. Ja muidugi loomulikult tegid õigesti, sina ei ole kunagi päristanud esina vuttikile sülje seda peakski alati tegema. Nii et see ongi see vahe erinevate naiste suhtumiste vahel. Võta endale see, et mul ongi nagu nii palju aega selle lapsega, et tänu tööandjale, et on võimaldanud, onju, et just seda lapse nagu lähedaste kontakti etapp, noh, ütleme, et kui me oleme kahekesi kodus, eks ta võib minna tarbida nii palju, kui tal on nagu vaja, et ronida üles alla ja, ja noh, nagu igatepidi seda lähedust luua, eks tolles võimalus anda, et ükskõik, mis vanuses ta siis on, et kas ta roomab seal üle või, või isegi praegu, et ütleme, et kui ta on kahe ja poolene, eks ikka tal on vaja sellist nahk naha vastu, et seal võib olla aga kohane näide, aga ma arvestasin seda enne last kassipoja peal, et ta alguses olete ka järjekindlalt iga päev võtsin ta natukeseks sülle ja paitas lõpuks lõppes sellega, et noh, ta ei ole nagu üldse arglik. Et see on lihtsalt selline nähtavasti looduslik, nagu, et loomakanalitel on ju ka, et kuidas loomaemad lamavad ja siis nende kutsikad ronivad siin lakuvad neid kogu tegelikult muidugi lahkuvad või, või kui läheb natukene nagu üle piiri, et siis lükkavad käpaga eemale. Ja siis me jõudsimegi tegelikult nende stereotüüpide, nii et mida sina Haadaga kinnitasid, onju, et need emad, kes rinnapiima ei anna, justkui ei hooliks oma lastest, nagu sa rääkisid, siis emad panevadki lapsed voodisse, jätavad nad sinna, et see ju tegelikult see, et sa annad talle pudelist piima, ei tähenda seda, et sa kuidagi hoolimatu oled. Ei tohiks olla jah, võrdsust nii-öelda selle vahel, et kui sait ei anna lapsele rinnapiima, siis saad halvema. Aga noh, paraku on niimoodi, et ma ikkagi ütlen, et antud ringis Meil puudub sees kõige dramaatilisem variant, kus tõesti ikkagi noh, tüüpiline ongi see, et ma võtan pudeli selleks, et lapsest eemalduda ja teen seda taotluslikult, sest et ma hoolin millestki muust rohkem kui oma lapsest ja see on tõeliselt ohtlik. Ja see, et annab sealjuures kunsttoitu lihtsalt võimendab seda, eks ole, nii et see on hoopis teine teema ja see on võib-olla nagu sotsiaalne probleem. Pigem jah, no mina tooksin veel nagu positiivse nalja on see, mis kui anda rinnapiima asendajat, siis lapsel tekib tase selleni füüsiline lähedus, kontakt nagu isaga, et isale mõjub see ka omamoodi hästi, et ma ei ole kuidagi kõrvale jäätunud. Ta saab samamoodi hoida nagu last ja, ja anda talle siia ja laps saab temale otsa vaadata ja ütleme teda siis nagu tunnetada, et minu lapsel ei ole küll kordagi olnud sellist isa võõristust, mis on, see võib olla ka kuulnud kuskil, et et ei lepita isaga või teeksin siin natukene vahel, et et see on nüüd see koht kust tasuks mõelda selle peale, aga isa tahab teha kõike muud peale kõike seda nii, et ükski rinnapiima laps ei ole selle peale küll võõrdunud oma isast. Kui ema on teda toitnud Reinas ehk siis võimlemised ujumised lisavad lohutamised nuttude ajal, et isa saab panustada kindlasti, nii et selleks tasub küll neil pudelit võtta, et laps oleks isaga lähedase elu vaieldi, ma ei ütlegi, et tasub, aga ma ei ütle, et see on üks pluss. Vanemal lapsel, kes oskas siis juba rääkida, tekkis nagu valus küsimus, et miks ei ole lihtsalt emal ega isal et noh, selles mõttes, et tuleb ema ja lahendab kõik probleemid sellega ära, et topib titele tissi suhu. Et siis on ju kõik ebaõiglaselt ilma selliste relvadeta, et mis siis kõik ülejäänud peale peavad hakkama, et siis noh, võib tekkida küll isal sihuke abitu tunne, et tema peab siis loksutama ja tegema hoopis teisi asju, erinevad rollid on lihtsalt asi, mis alati käivitub siis, kui meil see laps sünnib, ehk siis me tegelikult ka otsime oma kohta nüüd uues situatsioonis ja salati on natukene nagu keeruline, sest see muudab meie endise elu ära ja küll mõnikord tegelikult arvan, et hästi palju nagu sellest, kas naine nagu toidab last rinnaga või mitte, on kinni ka selles paarisuhtes mehes. Et ma arvan, et see, ma ei tea, kas pool või 80 protsenti on ikkagi see imetavad naised, keda mees toetab jah, et kui seal satud elama koos mõne rullnokaga selle vision, rõve rinnad venivad välja. Et noh, ilmselgelt niisugune ema võtab kohe pudeli, et ta ei hakka kunagi midagi taolist tegema nagu imetamine, see on paljud nagu selles kinni, et kas seda toetatakse ja minu arvates eks, ega see imetamise lõpetamine seotud mingil hetkel imikesed voodist minema kuskile. Nii palju, kui mina oma tutvusringkonnas olen näinud, siis kipub olema nii, et need lapsed, kes saavad toitu, need vähemalt mingist mõistlikust vanusest on nõus enda voodis magama. Rinnapiima lapsed ei lahku ema voodist vabatahtlikult. Ei tea, hiljemalt kooliajaks nad ikkagi võtavad padja kaenlasse, kolivad minema, ma arvan, et noh, mingil hetkel tekib ilmselt suure lapse see tunne, et noh, magama jääb oma, teadus on pigem see läheduse vajadus ja ja tihti seda emad just, kes on nimetanud ütlevadki, et oi pagan, nüüd olen midagi valesti teinud, et tõesti ta on harjunud. Vaat millega laps tõesti harjub, on see, et tal on emajõe lähedal. Ja mina väga sügavalt kahtlen, kas on halb harjumus. Tõsi ta on, et eelkooli eas ikkagi esiteks laps, laste uni on veel väga häiriv. Ja on väga normaalne, et nad ärkavad, võivad ärgata tõesti hirmu segaste unenägudega ja siis ta tõesti vaja füüsilist kontakti. Siin on pigem, ma arvan, tegu meie erinevate kultuuriruumidega, et kui sa räägid niisuguste lõuna Lõuna-Euroopast ega nendel on kuidagi see laste armastus, selline, et nad jäävad normaalseks, et kõik ongi ühes uudis ja, ja ongi nii ja ongi normaalne ja meie pigem eeldame, et laps võiks mingist, nagu sa ütled, mõistlikust vanusest peaks justkui magama oma voodis ja siit sattumegi sellesse momenti, et mis ma siis taga teen, kui ta mu juurde ronib, kas ma olen midagi valesti teinud ja millal on mõistlik vanus? Mis selle rinnapiima asendaja on ka veel seal? Toidukorrad on nagu suhteliselt regulaarsed ja on noh, on ka see, et sa tead, et ta saab kõhu täis, eks, et sa saad seda visuaalselt nagu vaadata. Jah, muidugi on see, et sa tõesti pead nagu öösel püsti tõusu. Meie panime selle lapse voodi enda voodi kõrvale, mida ma nägin siis siis ütleme oma sugulase pealt, et rinnapiima asendaja laps hakkab varem magama seda ööd ööd lõpuni ise, aga kuna uni on rahutu nagu, nagu ta ütles, et et siis oli see käsituli sealt nagu jõudis temani nagu mugav versioonid, ei pea päris koodis äramine lained, aga samas sa saad magada nii et sa saad nagu selles mõttes laiutada ja samas, kui me oleme kuskil mujal külas või reisil, nii vähe, kui me oleme olnud, et siis siis ta on nagu meie vahel maganud ja noh, ma arvan, et see sõltub võib-olla ka lapsest. Et Ameerikas on, mulle tundub, et on need oma toad ja varakult selja pannakse siis noh, ongi võib-olla vanemal nagu see keerulisem, et et kuidas keegi tahab, et oleks, näiteks võtsime ta üksamid kaissu, siis ta nõudis oma voodisse, aga no ma arvan, et see on nagu individuaalne Moonland poistega, muidu lähebki kauem aega igasuguste niisuguste asjadega natukene. Ja mina lohutan sind nagu Piret ütles, et ega ta niimoodi 18. eluaastani küll ei jää käima. Sa mu lood, ei päris kindel, see on päris kindel, et ja oma nelja lapsega olen ka näinud, et võidelda lihtsalt ei viitsinud, võidab seesama normaalsus, et jumal hoidku, tähtis, et me magame kõik. Aga samas muidugi niisugune, ütleme, ja samamoodi. Paneme ta juurest ära. Vanem tütar ratas nutma, kui ma teatasin, et ta peab kunagi meie juurest ära. Ei kuule, sa saad temaga küll lepitud kokku kasvab suuremaks ja teetele mingi niukse veel eriti boonuse preemia, siis ta hakkab tahtma olla suur. Ühel hetkel. Ikka tahadki olla suur ja ta õhtuti ongi väga suur. Vaata käia, hakatakse seal mööbel. Ja ta hommikul heidab meile ette, miks ta meie voodis on. Need on sellised toredad, toredad, armsad, püsi, head, viimane niisugune lõunauned, magame kaisus. Toredad täpselt, millal veel? Täpselt, see on ikka suur luksust. Peti Pireti Aadame, oleme siin nüüd rääkinud pea kaks tundi imetamisest, aga ega me nagu väga palju ja kaugele jõudnud, et infot selle kohta niipalju ma ise tegin saatele eeltööd, lõin Google'isse sisse imetamine ja igasuguseid, väga huvitavaid fakte, tulijat peti, kust kohast sina üldse infot kogusid? Rasedana ja siis lapse sündides. Selle teema kohta? Esimesena kindlasti soovitaks Google'isse midagi sisse lüüa, mis on seotud nagu enda või kellegi teise tervisega seotud et selleks tuleks ikkagi nagu pöörduda spetsialisti poole, sellepärast et googlesse midagi sisse oli sama hästi võid minna kuskil kaubanduskeskusesse. Karjud oma probleem maha ja hakata sellega rääkima. Mina teated isiklikel võimalustele kasutanud seda perekoolis, mina ei käinud näiteks kordagi ja ma ei leia, et oleks millestki ilma jäänud. Sest tegelikult eesti keeles on ikka hästi palju kirjandust, on selle raseduse ja, ja sünnitamine, eks see on jälle selline individuaalne. Aga raseduse kohta on, on väga palju kirjandust ja ikkagi kui käia, leida see hea ämmaemandat üldse. Minu arust ei ole nagu keelatud vahetada ämmaemandat, kui sa näiteks sul ei sobi, et võib ka seda teha ja temaga nagu kõik ära rääkida ja üldsegi mitte naerda selle üle, vaid teha tõesti, nagu olen naernud selle lihaga tehakse nagu pensionärid teevad, et sa kirjutad endale küsimused üles või sa tahad küsida, sellepärast et kui sa lähed sinna, et seal on võib-olla mingisugune see mõte, mis eile oli peast ära läinud või küsinud, seda on, vahet ei ole ja siis jääbki mingi info saamata. Et mina lugesin hästi palju ja suhtlesin oma oma tuttavat, et ka mis on ka jälle selline turuplatsil, eks ju, et kõigil on ju rasedus ja ja sünnitamine on nagu nagu eri moodi, et, et kirjandust on nagu väga palju ja minul oli ikkagi nagu super supernaistearst ka. Ja ämmaemand, et sellelt internetti epivarianti isiklikult nagu ei poolda, et selline lugemine ja nagu küsimine ja suhtlemine. Kus sina infot saad, kui sul on vaja näiteks teada imetava emana mida sa süüa, tohid, milliseid ravimeid sa tohid võtta? Ma arvan, et ta saab õppida praktikutelt, et kõik inimesed, kellel on vähemalt kaks kuni kolm last, võivad nagu tegutseda eksperdina, et et noh, võib-olla ma olen siis mingil hetkel nagu tegelikult ei või tüütu tüütu olnud, selles mõttes, et noh, kus sa tead, et inimesel on törts tervet talupojamõistust ka, sest noh, see kirjandus on selline, et täna on ühtepidi, homme on teistpidi, et noh, ma arvan, et ei saa kõike nagu väga palju usaldada ka, et mis raamat on parasjagu tõlgitud? Ma annan sulle, annab, ma arvan, et need on ikkagi nagu sellised soovitatavad raamatud, et see, mida sul seal kolme lapsega sõbranna võib-olla oma talupojamõistus saan ju ja kohati midagi sellest välja selgitada ja kindlasti mulle meeldivad nagu sellised ämmaemanda järvenõust nagu aarde rohkem, kellel selgub, et on endal ka siis küllalt palju on ka neid, kes on nagu peaaegu nagu süütud nunnad mõjuks nagu see inimene, kes on tõesti nagu ise imetanud, oluliselt rohkem, aga noh, selles kogu selles imetamises ja toimetamises on nii palju valget vahtu segast, kasvõi seesama asi, et kas seal tarvitad ravimeid või tarvita ravimeid või mida sa üldse võid teha ja parem igaks juhuks, et nad üldse tegemata, kui sa hakkad nagu langetama mingeid imelikke otsuseid ja lõpuks ei ole ju elu ja surma küsimus, et et seda kõike saab nagu kuidagi töö käigus välja selgitada. Ma arvan, et see kõik on oluliselt lihtsam, kui on. Pealtnäha tundub, et hakata teooriatesse laskuma läheb kõik keeruliseks. Hänson praktika. Aga kuidas on kõige parem seda valget vahtu eraldada ja jõuda? Hästi raske tegelikult ka isiklikul tasandil võin öelda, et no ikkagi on olemas selliseid allikaid, mida võib usaldada. Ma eeldan, et ükski ema ei pea sellele tasandile nüüd ise minema, ehk siis ma väga loodan, et jätkuvalt usaldate spetsialisti. Me peame neid tõepoolest olemas usalduse tasemel. Mida me teeme. No mina näiteks olen siis teinud oma selle imetamise, nõustamise, rahvusliku sertifikaadi eksami head, õppisin kuus tundi käisimegi, kirjutasin Stockholmis ära, valmistusin selleks kõvasti, nii et tegelikult peab olema lihtsalt kursis, peab teadma, kust allikaid võtad ja näiteks seesama ravimite kasutamine, see ei ole üldse valge vaht. See on info, mis muutub sellepärast, et ravimid muutuvad. Aga väga, väga selgelt on olemas internetis Spetsiaalsetel lehekülgedel, mitte niimoodi üldiselt laialdaselt kättesaadavad konkreetsed mõjud. Kuidas see ravim mõjutab, kas plussid-miinused, kuidas see paika läheb, nii et et asjad on, on võimalik selgeks teha endale küll. Ma ikkagi loodan, et seda ei hakata igaüks eraldi otsima. Oletatavasti lihtsalt helistatakse, on võimalik, nii ei ole küll õige see, et iga paar last sünnitanud ema tõesti võib-olla eksperdiks ja see on tõesti nii, et vaata, igaühe erinev kogemus on selline, et mul oligi kõik hästi. Siis on väga raske mõista seda, teisel inimesel võib olla mingi probleem. See oli lausa selline kuritegelik või ütleme nüüd keegi saab lapse ja ütleme siis hakkab kuskil kirjutama või rääkima puhtalt sellest kogemusest lähtuvalt, et nii ongi jah, et ma arvan, et pöörduda spetsialisti poole naquada, kuigi võib-olla ta ka ei arva päris nii nagu sina, eksija sa vähemalt saad rääkida ja arutada läbi neid variante, sest ta on noh, näinud juba nii palju ja, ja ütleme kogemusi. No mina võin isiklikust kogemusest öelda, et mul on neli last, kellest on absoluutselt kõik täiesti erinevad. Ja juba sellest, võib-olla mul on lihtsam läheneda iga konkreetse inimese küsimus, ma tean juba, et ma eelda temalt midagi, ükskõik et see probleem või küsimus pole sama. Ma tean, et lahendus tema jaoks peab olema temale individuaalne. Ja et no ilmselt mind toetab seal isiklik kogemus, samas ma tahan ikkagi väga toetada oma neid kolleegi, kellel veel ei ole lapsi, sellepärast et siin on hästi hea näide, et ilmselt ei pea läbi põdema tuberkuloosi ravida. Et imetamise kohta käin ilmselt samamoodi, et on võimalik empaatiliselt teadlik täiesti super hästi nõustada ka ilma eelneva kogemuseta ja on võimalik nõustada täiesti kohutavalt eelneva kogemusega, kui sa arvad, et see kogemus on see, mis sobib kõigile. Nii et ma näen praegu, et kolleegid meil hästi-hästi isukalt õpivad, neil on üha rohkem võimalusi ja, ja kui on nii palju inimesi, kes käivad loomulikult iga inimene toob kaasa oma õppetunni oma mingisuguse individuaalsuse, igas küsimuse, millega näiteks meie poole pöördutakse, nii et pidev areng ja pidev protsess. Ja ma ikka loodan, et Me saame üha paremini nõu anda, et see kõik liigub edasi, nii et me emad ei jääks muredega üksi, mitte kuskil ja mitte kunagi. Tegelikult, kui rase oled, siis sa kuuled kõikide sünnituslugusid, noh ikka mitu korda, onju ja siis selgub ikka enda oma on täiesti nagu enda oma asi. Asi võrreldamatu ja iga laps. Aitäh saatekülalistele Piretile petile ja Aada vahtrikule. Kui kellelgi tekkis seoses imetamisega mõni küsimus ja tunneb, et sooviks professionaaliga nõu pidada, siis imetamisnõustajate kontaktid leiab lehelt. Siiet. Tee nii, nagu juba traditsiooniks on saanud, vastab saate lõpus viiele tüüp küsimusele üks tuntud inimene. Sel korral jagab meiega oma mõtteid aprillis poja emaks saanud Heti Tulve. Heti, kas head lapsed kasvavad vitsata? Jah, mina arvan küll, et kasvavad ilma isata. Ma arvan, et sellise hea sõna mõistlikkuse ja ja rõõmuga saavutab palju rohkem positiivse ellusuhtumisega kui kui, kui vitsaga. Mida on täiskasvanutele lastelt õppida? Ja see on selline klassikaline küsimus ja see vastus kõlab jube nõmedalt, aga siirust ja otsekohesust, aga see tõepoolest ikkagi onni ja võib-olla seda sellist hetkes elamise oskust ka, et et ma mõtlen, et väga tihtilugu me juskui, jookseme ühed kord teised, et minevikust tulevikku, et me justkui ei naudi seda hetke, et kui ma vaatan oma lapse pealt ka, kuidas ta istub ja vaatab, et sa kohe kohe nagu hetkes olemas, et, et võib-olla ta hetkes olemist natukene. Kas sa oled enda lapselt suutnud seda õppida? Hetkes olemist ja võib-olla sellise pisidetailide märkamist, et sellist üldist nii-öelda jutumärkides ratas jooksmisel mahatulemist, et nendel ei ole veel selliseid nagunii tugevaid käitumismaneer sisse tulnud, mis meil oli ühiskondliku peale surunud. Ma arvan, et me kõik arvame, me oleme väga tugevad, suured indiviidid, aga lastelt tegelikult sellist individuaalsust õppida ei ole kunagi. Liiga palju öeldakse, et mees on perekonna pea, aga naine perekonnakael, oled sa selle väitega nõus? Ma tegelikult olen selle väitega nõus ja ma arvan, et, et igas suhtes on hästi erinev suhtedünaamika. Et ma usun, et, et see töötab paljudes suhetes, aga võib-olla mõnes suhtes ei tööta, võib-olla mõnes suhtes on, on mehel hoopis kael vaja olla ja, ja naised pea või kuidas iganes, et, et ma arvan, näiteks iga inimene leiab oma paarisuhtes täpselt selle rolli, kes peab olema kaela, kes peab olema peas. Kas armastus esimesest silmapilgust on olemas? Ma arvan, et on, et miski, mis seda kahte inimest ühendab, kui nad teineteist näevad ja tunnetavad ära, et midagi on eriline. Ma usun, et see on olemas ja Ma ei tea, kas seda saab nüüd kohe selliseks igavikuliseks silmapilgust armuseks tembeldada, aga ma arvan, et midagi sellist maagilist erilist juhtub, kui kaks inimest, kes väga teineteisele meeldivad ja kes on nii-öelda ments viie on, on loodud koos olema, nad tunnetavad tegelikult selle ära. Oled sa seda ise kogenud ka? Jah, ma arvan, et olen. Aga kas igavene armastus on olemas? Ma usun, et kui ma ei oleks yhe seda kõrvalt näinud, siis ma võib-olla ei julgeks nii kindlalt väita, et jah, on küll, aga enda vanemaid pealt kõrvalt vaadates, kes on siiamaani täpselt nagu turteltuvid kuus ja hoiavad ja kallistavad ja käivad õhtuti päikeseloojangut mererannas nautimas, et et ausalt öeldes nad teevad mõnele noorelegi silmad ette. Et tänu sellele Ma arvan, et ma võin väita, et jahiga on armastus on olemas, aga me peame, ma arvan, me peame seda nautima nii kauaks, kui meil seda antud on. Aitäh etile ja ka teistele saatekülalistele Piretile petile ja Ada vahtrikule. Kell saade kuulamata jäi, aga tahaks seda siiski teha, siis raadio kahe kodulehel on järelkuulamise võimalus, sõna saab sekka öelda ka rock n roll ja ridamaja foorumis ning Facebooki lehel. Ilusat pühapäeva jätku soovib saatejuht Laura kõrvits.