Rock n roll ja ridamaja, see on saade meestest, naistest, lastest ja miks mitte ka merisõjast ning kuldkalakesest akvaariumis. Sest kõik see on osa pereelust. Saatejuht on Laura kõrvits. Rock n roll ja ridamaja. Pererock n roll ja ridamaja alustab. Kevad on käes. Ja see on aeg, kus paljud linnainimesed hakkavad loodusesse ja maale kibelema. Kui päike paistab ja esimesed rohulibled maamullast oma pea välja pistavad, tekib paljudel vastupandamatu kihk sõita maale. Mida teevad aga need inimesed, kes elavadki maal? Kas ka nendel on kevadisest tärkava loodusest rõõmu sellest rääkima? Hakkamegi? Meil on külas Tõnise Katrin, kes otsustasid mõned aastad tagasi linna tolmust mantlid puhtaks pühkida ning kolida. Kese testiti asuvasse väikesesse külla. Unistus maha romantikast põrkusega üsna pea reaalse eluga. Maaelu on kallis ning võimalusi vaba aja veetmiseks napib. Milline on elu maal ja kas hääbuvate piirkondade elu saab ja on üldse mõtet kunstlikult arendada? Sellest räägib kaasaga Faktum Ariko uuringute juht Kalev Petti. Kellel on sel teemal midagi kaasa öelda, siis saab seda teha raadio kahe kodulehel olevas foorumisega rock n roll ja ridamaja Facebooki lehel. Saade on hiljem ka raadio kahe kodulehelt järelkuulatav. Mina olen saatejuht Laura kõrvits. Tänases rock n roll ja ridamaja saates räägime me sellest kuidas on elada maapiirkonnast. Kas elu maal on tänases Eesti üldse võimalik? Sellest hakkame rääkima koos Katrini ja Tõnisega, kahe noore inimesega, kes mõned aastad tagasi otsustasid kolida väikesesse külla Kesk-Eestis. Ja kaasa aitab mõelda ka Faktum Ariko uuringute juht Kalev Petti. Tere. Tere Tõnise Katrin, millal te otsustasite Maale elama minna ja kust selline otsus üldse tuli? Me ei otsustanud, et see juhtus iseenesest, et tegelikult asi algas niimoodi, et hakkasin mina kõigepealt suvekodu ehitama ja noh siis selleks, et seda ehitada, tuli seal koha peal olla ja üksinda maru igavesel libisesin külje alla. Ja siis meil tulid lapsed ja siis nagu ei olnudki nagu mõtet sealt enam ära tulla, et nii ta läks. See on teie jaoks või Tõnis, sinu vanavanemate kodu, et sa oled seal lapsest saadik käinud ja sul on selle kohaga mingisugune emotsionaalne side ka, ma saan aru. Nojaa, üsnagi tugev sellepärast, et, et see kõik suved sai ikka lapsepõlvest seal veedetud ja jaga talved ja, ja ka nädalavahetused ja nii edasi, et selles mõttes, et minul on jah sidet muide katunalist, et noh, kas on tekkinud midagi. Jah, minul oli üsna raske, sest et minu juured on Lõuna-Eestis ja keskehkki tundus väga lame koht. Siiamaani on mul jah, et raske nagu suhestuda nende inimestega isegi kuidas need inimesed, minu meelest on Lõuna-Eesti inimesed hoopis teistsugused. Seda väidavad kõik Lõuna-Eesti inimesed. No minu meelest on nad ka teistsugused, et noh, neil on ikka mantel seljas ikka. Te elasite varem Tallinnas teil olid mõlemal töökohad olemas. Kas te mõtlesite ka, et mida te hakkate siis maal tegema, et paljalt maja ehitusest see nagu pigem nii välja kui sisse toob? Jõuame pragmaatiliste teemadeni, see on kõige tähtsam. Kas sa mõtlesid? Tõnisel oli kindlasti oma plaanide maaga, et kuidas maal leib lauale tuua, ka mina? Mina olen nagu mõelnud, et rohkem Tallinnaga äkki seotuks jääda ka tulevikus. Kuna ma olen praegu lastega kodus, siis kui nüüd öelda, kõrval põikeks Ei, mina ei taha nagu väga linna tagasi. Ma nii ära harjunud sealmaal, et teeb hästi mugavaks, selles mõttes võib olla küll, et sa oled nagu pigem otsinud nagu oma mingit nagu võimalusi ja väljundeid, kuidas? Pigem olla nagu ettevõtlikum, kui nagu tulla kella näiteks mingi üheksast viieni tööle kuskile kontorisse, et ma võib-olla nagu omast ajast, eks rohkem midagi prooviks nii-öelda võib-olla vähem teenides, aga rahul olles elada, et et siuksed mõtted on. Eks nad vaikselt toimivad, aga see on sellise vabakutselise elu, et see jälle tekitab pingeid ka, et ega ei ole kindlat sissetulekut ja noh, aga maksud on ju kindlad, mis tuleb maksta. Et selles mõttes siis on see keerulisem variant. Kuidas teie elu üldse seal väikses Piiu metsakülas välja näeb, on teil seal kauplus, on teil seal apteek või kuidas, kui te peate te käima, kas siis Türil või Paides oma asju ajamas? Ja see on tõesti Kesk-Eesti väike küla, seal ei ole kauplust sellele mingisugust infrastruktuuri, et ma boikestan, see on sihtponku, mina liigun väikse väikse jalutuskäiguga. Näete ei ole, ei ole seal lähedal, nagu muud ei ole, kui on valla vallakeskused valla keskuses muidugi on olemas minutite jah, noh, autoga jaotav 10 10 kilomeetri kaugusel tsirka, et aga samas on seal kõrval ka teised sellised kohad nagu Türi ja Paide. Eks poes käime ikka siis nii-öelda linnas ja arstil käime linnas ja perearst muidugi on seal seal valla keskuseks siis Väätsal. Väätsa iseenesest on täitsa täiesti tore, sest lasteaed on hästi korralik koolimaja ja mõis on nüüd renoveeritud, on valla keskus, on, ütleme, et päris hästi endaga nagu toime tulnud ja nagu arengu poolest ja nagu väga alla millegagi. Võib-olla seal kauplus võiks olla natukene nii ja naa ja no selles mõttes, et suurem võiks olla valik ja kõik on nagu tore, et maal on nagu asi. Pigem kallis elada, et kui, kui nagu odav, et öeldakse. Ah, mis sul maal seal on, noh, kõik on ju noh, enam-vähem ise tuleb maast kõik tasuta välja, et tegelikult on ka see, et kui käid lava peal või siis selles väikses külapoes, siis maksad ennast ikka päris ogaraks. Parem sõidad selle pikema maa maha ja käid siis suures poes. Aga kui sa küsisid, et kuidas teil külaelu on, siis sellist vastorali tülli meil ei ole nagu võib-olla kujutatakse ette, et Inglismaa linnakeses ja nii, et noh, eesti külalisi, küla sõnu selles mõttes kogukonna sellist No on ikka inimese inimesed hoiavad ikkagi mingil määral kokku, et sa oled mulle hea, et sa lähed ju ikkagi inimese juurde naabrimehe juurde, siis sealt sind ju keegi pikalt ei saada, et aga noh, samas on, mul võib sellest ka aru saanud, et mida mida lähemal sul inimene ikkagi nagu elab, seda võõram toll, et kui korteris elasid, siis inimene elas sul meetri kauguses, sai nagu ikka ei teadnud, kes ta on. Et anonüümsus nagu mõtet, lähed maale nagu kasvab. Aga tegelikult on vastupidi, et, et kui 10 kilomeetri kaugusel oleneb noh asuv näiteks mingi talumees teadsust võib-olla rohkemgi kui sa ise tead, et et ma nagu anonüümsust eriti ei talu, et, et seal on kõik teada, kes mida teeb ja kus käib, et noh samas on see mõnes mõttes hea, et on nagu turvalisuse mõttes nagu naabrivalve. Kalev Postimehes ilmus mõnda aega tagasi teie arvamuslugu maalt linna pisarat deta. See on selline üsna intrigeeriv pealkiri, et mida te sellega täpselt mõtlesite? See pealkiri sai intrigeeriv tõesti seetõttu, et Postimees panustas sellesse üsna palju. Minu selle loo mõte oli, oli eelkõige selles, et noh, meil selle regionaalarengu käsitlemisel Eestis viimasel ajal räägitakse pidevalt, sellest tuleks nagu kuidagi seal kohalikku ettevõtlust arendada tuleks seal võib-olla neid kauplusi toetada, sinna lisateenuseid juurde tuua. Võib-olla põhiline on nagu töökohtade olemasolu ja infrastruktuur, aga kogu see jutt on täiesti abstraktne ja me peame ikkagi endale aru andma, et Eesti asustustihedus keskeltläbi on veidi üle 30 inimese ruutkilomeetril Maal tunduvalt vähem veel, eks ole, see on ju täiesti järelikult rääkida sellest, et, et seal arendada mingit kohalike võtluste kohalikku majandust, nii et see on puhas abstraktne jutt. Et mitte öelda nonsense j, et sealt sai see, see, see lugu nagu alguse ja ja ma püüdsin siis ka nagu näidata, et et mis küsimused tuleks ennem selgeks teha, et seda niisugust maaelu küsimust üldse nagu mõistlikult lahendada saaks ja ja lõpuks tuli seal siis muidugi üks mõte, mis tähelepanu köitis, oligi see, et et võib-olla need nendest piirkondadest, kus noh, tõepoolest arendustegevus ei ole majanduslikult võimalik ega, ega põhjendatud. Et süsteemselt ja kontrollitud aidata inimestel noh, asuda siis nendesse piirkondades, kus, kus see on võimalik ja see mõte leidis muidugi kõlapinda. Aga kui me räägime üldse maaelust, eks ole, siis siis ma arvan, et me peaksime kõigepealt defineerima mis asi see maa on ja, ja minu jaoks on maa tõepoolest noh, kas siis küla või väike alevik, mis on suurematest keskustest, olgu nad siis kasvõi maaga maakonnakeskusest suhteliselt kaugel ja eks ole ja noh, see Tallinna ümbrus näiteks põldude peale ehitatud majade ja see ei ole maa. Nii et, et siin tuleb endale suhteliselt selgeks teha, mis on maal võimalik ja mis ei ole Tõnise Katrina, teie elate täiesti maal. Teie külas? Ei ole infrastruktuuride, peate käima. Jah, aga, aga ütleme, et teil pole seal kauplus, teil pole seal apteeki, postkast on nagu me kuulsime, et millega teie küla inimesed üldiselt tegelevad. No käivad lähi- keskustes tööl, et Türil, Paides on ja on siis ka niimoodi, et kes on Tallinnas, käivad tööl, nädalavahetusel on kodus või? Noh, kuidas siis loomulikult Soomes käis Soomes enamus, mehed on Soffest, naised on lastega kodus, on ju? Ja siis on, seal on selline huvitav asutus nagu Kesk-Eesti Väätsa prügila mis on suur tööandja või kuidas võtta, muidugi on meil seal metsad, mis on suured tööandjad. Pigem on jah, et see, et kuidas seda väikeettevõtlust või nagu see ettevõtluse poolt on, kas enne nagu juttu oli, et nagu seda nagu keskkond nii väga ei ole soosinud, aga see on pigem sellepärast, et see tuleneb ikkagi inimeste taustast, mitte sellest, et nii-öelda nagu ettevõtluse võimalikkusest maal üldse. Et pigem ei taheta seda teha. Ma arendaksin seda mõtet edasi, mis oli muuhulgas ka selles arvamusartiklis et minu arvates saab maal elada neli kategooriat inimesi. See esiteks on põllumehed, sest põlluharimine võimalik maalinnas ei ole teisexe Need ette teed ja nende ettevõtete töötajad, kelle turg või tarbijaskond on väljaspool maad suurtes linnades või koguni eksport, sale. Et nad ei sõltu kohalikust tarbijaskonnale, seda nii eba ebapiisavalt, igal juhul. Kolmas kategooria on igavesed Frilentserid, on ta siis kunstnik või kirjanik või, või, või, või IT-spetsialist, kes seal klõbistad arvuti taga, eks ole, kelle tarbijaskond laias tähenduses, eks ole, on ka kuskil kaugemal ja, ja neljas kategooria on siis kes ei pea paljuks sõita, siis eks ole tööle suuremasse keskusesse edasi-tagasi ja, ja selles mõttes niuksed noored hakkajad põhimõtteliselt saaksid maal elada, probleem tekib lastega. Sest noh, nemad ei saa nüüd nii ülemäära mobiilsed olla, eks ole, neid tuleb ikkagi vedada siis kas kooli või või lasteaeda või kuhu võimalik ja vot vot vot seal tekib noortel nagu probleem ja teine on muidugi vanem generatsioon, kellel lapsed on laiali mööda ilma juba ja kes seetõttu ilma noh, niisuguse lähedalt infrastruktuurid Daniel on üldse raske hakkama saada. Nii et nii et hindab enda jaoks nagu teadvustama, et, et mis tüüpi inimene saab üldse põhimõtteliselt maal elada ja rääkida selle noh, see väikeettevõtluseks ole minu jaoks on jällegi küsimus kellele see väikeettevõte siis oma toodet või teenust müüdaks, kui, kui ta loodab kohalikule elanikkonnale, siis tuleb ära unustada see, see ei ole reaalne tänapäeva maailmas. Noh, siin on täiesti selged niuksed, majandusmajanduslikud faktorid, mida tuleb arvestada. Mulle tundubki, et nüüd, kus pärast seda masuaega kui töötuid on stabiilselt palju, soovitatakse kõigile väga vapralt alustada ettevõtlusega. Aga sellest, et sa alustad ettevõtlusega nagu ei piisa, et sul peab olema ka turgu, kuhu seda teha, et meil ei saa olla ühes külas kolm turismitalu või, või kõik ei saa mahetoodangut toota, et see peab kuskile minema ja siis on vaja ka mingisuguseid teadmisi selleks, et maainimesed võib-olla ei ole nagu ettevalmistatud mingisuguse ettevõtluse arendamiseks üldse. See on õige jah, paar päeva pärast teda artiklite või no üks päev hiljem oli ka riigikogus teema arutlusele, siis muuhulgas ka televisioonis käsitlenud eriti neid teemasid ja toodi ka näiteid maa väikeettevõttest oli üks saeveski, kus siis nad kommenteerisid ka numise eksport. Sadam on ju kaugel, vaat see ei ole 21. sajandi jutt. Tähendab see selg, ma sain aru inimeste mure ja probleem, eks ole, aga see ei ole see ettevõtlus, mis leiba toob. Kui, kui arvatakse, et Dadavam, kaugel see sellepärast. Tõnise Katrin, ma saan aru, pole veel nagu oma perekondlikult, nagu seda teemat veel selgeks arutanud, et kas te siis tulete tagasi linna või jääte maale, et Katrine sul on veel. Ma saan aru pool aastat aega, kui sa pead selle otsuse tegema, kas sul on võimalus töötada ka kodust? Ma loodan seda tõesti, et mul on võimalik kas siis poole kohaga või, või täiskohaga või kaugtööd tehes kodus töötada, sest et ennem maale päris elama tulemist, mul oli see võimalus. Ja ma loodan, et et miks ka mitte mõnda aegagi. Ja selline võimalus rahuldaks siis sind, et sa käid võib-olla korra paari nädala jooksul Tallinnasse. Et siis ma saan parima mõlemast maailmast et minule, minule nagu see sobiks Näed Katrinile noh, sellest ma olen ammu aru saanud, et ei piisa, sellest ma ei tüüdist, ainult et võib-olla millega mina oleks väga rahul, et aga tema nagu mõtleb nagu selle peale ka, et nagu ära ei maanduks me nagu perekonnale, et, et siis on vaja käia ikkagi teatris ja kinos ja aga seda maalt nagu nii väga ei saa siis järelduma, linnas käia. Ja sõpru muidugi ei tasu ära unustada, sest ega meie sind unustatakse kiiresti ära, kui seisa, unustad teised ära. Aga me ei ole selles suhtes jah, tüüpiline maa perekond. Et sinna juured nii alla ajaksid linna nägu võib-olla kuus korra. Sõidaks. No tuleb ka seda, et kuus korra Aga noh, meil on jälle see ka, et me hakkame nagu oma lapsi saatma nagu vanavanemate juurde linna, et, et me nagu olema ise nagu linnalapsed, et siis et siis meil vanemad on linnas, et siis ütlen, et näete, meil on abi hoopis vastupidi, et lapsed suvevaheajaks linna Venemaale, et, et siis vanem vanem kuuleks. Ei no ei tea veel ja veel ei ole nendel rääkida kedagi kellegi juurde saatma, aga noh, selles mõttes, et et kui ma mõtlen enda lapsepõlve peal, et siis koolivaheaeg maal veedetud, siis ütlen, et kuhu sa siis nüüd oma lapse siis saadad, et veel rohkem maale kuskil enam ei anna saated siis sadam linna. Aga kui nüüd saatekülaline rääkis, et, et need neli kategooriat, kes saavad elada maal ja siis, kes ei saanud, siis need vanemad, hädisemaid, inimesed ja lapsed et kuidas siis need neljakategoorias, nende, kes saavad maal hakkama, nende lapsed siis seal maal hakkama saavad? No see ongi see probleem, jah, ega mul ei ole ka patent vastust, aga aga selge on see, et koolivõrk ja, ja lastele vajalik niukene nii-öelda laste infrastruktuur vot siin tuleb nüüd siis kohalikul võimul õlad alla panna. See, et maailmas on näiteks koolibussid iseenesest mõistetav nähtus, aga meil on täitsa olemas ja, ja mõni niisugune element veel. Ja, ja ma arvan, et, et saaks seda lahendada nüüd omaette küsimus muidugi jälle see, et Eestis seda haldusreformi veeretatakse nagu kuuma kuuma kartulit ja, ja, ja, ja need kohalikud omavalitsused siiamaani on ikkagi nii väikesed, neid lihtsalt ei ole jõudu korraldada. See vajalik nii-öelda laste infrastruktuur. Teie kodukülas noh, ilmselgelt lasteaeda ei ole, aga kas Väätsal on lasteaed, kas seal koolon? On kool on lasteaia, et kõik on olemas, on seal huviringid, on tegevust, nagu küll ja küll ainult ongi see, et vii oma laps sinna ja too ära ja. Kutsutakse ikkagi vähem aega ajakulu, kui Tallinnas oma laps viia kuskile. No seda selles mõttes küll ajaliselt, et jah, et kui ma nüüd hakkan mõtlema, et ma elan nüüd Lasnamäel, mul on vaja laps saada Nõmme Nõmme muusikakooli, siis ma parem loobun ära, aga no et seal tegelikult see 10 kilomeetrit niimoodi selle koolibussiga sõita ei ole pikk aeg ja, või siis isegi autoga ära viia, kui nagunii on poodi asja või midagi taolist, et ühe ühendada need asjad, et ennem kui Ma töötasin seal vallakeskuses siis lasteaia läheduses, et siis mul oli väga hea hommikul lasteaeda viia, meil laps, niisugune lõuna ei tahtnud seal väga olla, siis lõunat läksin koju sööma, siis võtsin lapse kaasa. Et selline selline elu on ju, aga Ma kujutan ette, et paljud, kes käivad bussiga koolis, et ega nad ka ei virise sellepärast, et nad ei teagi, vaata kuidas see teistmoodi on koolis käia, et kui koolibussiga et lihtsalt seen muutub osaks elust ja laps on rahul, saab kooli, saab huviringi ja vanemad on ka rahussow tööle ja ei pea hommikul nii vara võib-olla last viima ja selles mõttes nagu vald suudab seda korraldada, seda bussiliiklust ja muud. Ja siis ma ei näe küll, et, et oleks nagu võimalik. Aga mina arvan, et põhiküsimus on maakonnakeskuste tugevdamine näiteks Kesk-Eestis meil ju noh, paidest nüüd rääkida. Tead juba nali või vähemasti et kui tahad minna mingisse ametisse, siis pead kas Pärnusse või Jõhvi või Tallinnasse või Tartusse sõitma. Kole-kole-kole kaugeks lähevad need igasugused ametid. Kui siin see haldusreform ja, ja, ja üleüldse noh, nagu läbimõeldud regionaalarengut Eestis suunama hakatakse laiali, midagi see aeg tuleb, aga ka need, need küsimused on ütleme, laias laastus lahendatavad. Nüüd siin tekib nagu suurem filosoofilisem küsimus veel selles osas, et okei, et need, need lapsed hoitakse neid kuni kuni põhikooli lõpuni ära, aga siis tuleb gümnaasium, eks ole, või siis svingi kutsekool, see on igal juhul juba kaugemal ja kui siis tahad korralikku haridust saada, siis igal juhul välismaal Eestis võib-olla kaks, kolm kõrgkooli korraliku hariduse. Ja vot nüüd tekib siin see efekt, et need lapsed, kes isegi sai maal üles kasvatatud, noh, lõppkokkuvõttes tõenäoliselt tahavad jälle ikkagi ära maalt, eks ole, ja, ja, ja, ja need kaks esimest, kes esialgu noored, eks ole, seal paarikümne aasta pärast juba enam ei ole väga noored. Ja jälle tuleb see, see küsimuste ring nüüd nagu esile, et et selles mõttes me peame minu arvates mõtestama üldse, mis asi see maaelu, eks ole tänapäeval on ja kuidas see peaks välja nägema. Tõepoolest, minu jaoks on ka maaelu ikkagi niuke, romantiline, puhas õhk ja ja, ja linnulaul ja, ja, ja, ja rahulik ja nii edasi. Aga, aga kuidas ta nüüd ikka 21. sajandil välja näeb, see maaelu? See tuleb nagu ära mõtestada, noh nagu siin noored just rääkisid ka klassikalisest maaelust, ma arvan, et seda ei ole ka ei tule enam, eks ole, mida me peame klassikaliseks maaliks, et, et ta, ta peab kuidagi ümber mõtestama. Nojah, et oma nagu ülikooliajast mõtlen, et, et ütleme, et 70 protsenti nagu kursusekaaslastest olid maalapsed, tegelikult on ju elasid ühikas on ju. Vaata et neil võib olla ülikool aeg oli isegi lõbusam kui või noh, selles mõttes vahetum kui nendel linna lastel, siis kes käisid samas linnas ülikoolis, kus nad ka muidu elasid? Noh, arvestades seda, et kui pärast veel välismaale õppima minnes, siis nagu üldse ei ole vahet, kus sa päritud oled sa siis maalt või linnast, et siis tegelikult ju ei tohiks nagu niukses üleüldises mõttes ju see nagu see maaelu nüüd ju midagi nii väga eriti hull olla, et on võimatu, onju. Aga just see, et Need, kes siis maatid juba korra linna või kuskil välismaal läinud, et siis nagu tegelikult võib need inimesed juba maha kanda nagu maa suhteliselt, ega nad sinna tagasi enam ei lähe. Tead sa, paljud neist on läinud tagasi ei teagi mitte ühtegi, vot selles ongi nagu see ongi nagu kurb, aga pigem need, kes sinna Mahale nagu lähevad, on need, kes on eluaeg nagu linnas olnud, elanud, sündinud, kasvanud ja koolis käinud ja ka mingil ajal töötanud ja siis et see ongi nagu selline spiraaltsükkel, onju, mis käib, et et siis ütleme, meie laste lapsed siis võib-olla lähevad uuesti, tulevad nagu meie nagu kui me oleme nende nagu nii-öelda esivanemad siis nende nende nagu majja või talusse elama, et need naiivsed inimesed ei tea, mis seal, mis seal tegelikult toimus ja et kes pole pidanud seda nagu oma oma nahal tundma ja et ega oma isast ka nagu ei saanud maainimestelt, tema tuli ka linnaärast. Et kuigi tema ema oli täis maainimene, on ju maa sool. Aga ma arvan, et mõnekümne aasta pärast me ei, meil ei ole enam selliseid probleeme vanema põlvkonnaga, nagu praegu on, see internetiajastu muudab ka selle tulevase vanema põlvkonna teistsuguseks. Et osad probleemid lähenevad lause iseenesest, et mõtlema peab ja arutelud peavad toimuma, aga, aga ma arvan, et et asjad omasoodu kaarenevad Nojah, eks nad arenevad, aga nüüd eks natukene saaks seda teadlikult kiirendada, no meie veebisiin, 10 15 aastat tagasi rääkisime tiigrid, sest eks ole, kära oli palju ja nii edasi, aga kust see Tiigrihüppe praegu on, eksole? Soomes näiteks ei, ei olnud mingit kiirtrammi, aga kõik maa elanikud on varustatud kiire internetiühendusega. Et keda te olete teadlikud jah, tõesti kiirendada, et, et see osutuks võimalikuks järgmistes põlvkondades paremini. Ja, ja kui on niisugused nagu ma ütlesin, ettevõtlikud noored inimesed ja nad saavad selle ja selle eluga seal nagu kenasti hakkama siis noh, ma näen probleeme rohkem sellistes noh, niisugustes välja surevates külades ja alevikes, eriti kus kus perekond, kena, noor ja hakkaja, eks ole, ja kui seal siis need lapsed, eks ole, jõlguvad bussijaamas või kuskil ühtegi muud kohta ei ole, siis kas nende jaoks see trajektoor üldse tekib? Ta läheb kuskile gümnaasiumisse ja siis veel vigu kõrgkooli, välismaale lausa ja nii edasi. Tähendab, siin on oht, et mingi osa sellest nii-öelda maa elanikkonnast jääb nagu sellest rongist kõrvale ja, ja, ja vot, see on üks suur probleem. No mulle tundub, et mõnedes kohtades ongi juba jää ongi see rong on juba läinud, kus ongi külad, milles noored, kes on siis olnud hakkajamad, on linnadesse kolinud mehed on kas siis raskest tööst või raskest elustiilist kadunud ja jäänud ongi sellised vanemad naised elama. Kui, kui neid ka enam ei ole, siis põhimõtteliselt polegi seda küla enam, et mis, mis sellistest kohtadest siis üldse saab? No aga seal ei olegi nagu midagi teha selles mõttes, et ega siin ei aita mingi püssi ega ussirohi, et no see on looduslik valik, et sureb välja, lihtsalt, ma arvan, et ega see nüüd ei aita. Me vallad, paneme bussid, käsime käima, et kuule, memmed, nende bussidega sõidavad, paneksid käia rahvatantsuringis. No seda võib olla küll. Et noh, et, aga et ega nad ei ole enam nagu nagu peret. Ei loo nad vast laps enam ei saa ja nii edasi ja noored ka sinna nagu ei taha tulla. Noh, selles mõttes, et muidugi on tore nagu niimoodi lihtsalt välja suretada. Valekultuuri edendajana veidikene need mis ma tast ikka. Et selles mõttes jääd. Et meie valla vallakeskuses on ju ka plaan, kuidas noorte elu parendada Nojah, eks ta juba parandatud, nüüd on noortekeskus ja enam ei õlgu bussipeatuses nii palju üle. Et ega see sellest veel ei piisa, et nüüd, kui seal teed nagu noortekeskuse ja võtad tööle noorsootöötaja, et nendega on vaja teha midagi, siis nagu töö peab olema igapäevane ja mitte ainult niimoodi, et need uksed lahti õhtul maja, siis mängige pingsi umbes, et et seal seal võib-olla see, see peab olema rohkem nagu nii-öelda kodukool, vaba aeg, need kõik omavahel kuidagi süstematiseeritud, aga mina pole seda õnneks õppinud ja sellepärast ma ei tahakski siinkohal rohkem sellel peatuda. Peatume peatume Denissallide, Väätsa kultuurimaja juhataja. Enam ta seda ei ole. See rahvamaja rahvamaja oli küll jah, aga see oli selline lugu, et nagu me siin kõik et tänapäeval muutume rohkem selliseks projektipõhiseks, siis ka selline rahvamaja nagu juhatamine tundus nagu tegelikult vallavalitsuse ja volikogu ja ka minu enda poolt nagu natukene mõttetu raha raiskamine, et et lihtsam ja parem ma tulemuse annaks. See, et kui see raha nüüd, mis nagu rahvamajapidamisest nii-öelda mingid nagu töötajate ülalpidamisest nagu üle jääks, et kui see nüüd suunata nagu kultuuri, mitte betooni, onju et siis me saaksime võib-olla rohkem selle eest ja eks nüüd annab tunda selle, selle, selle aastaga me näeme, et mis on muutunud ja mis üritusi on paremini toimunud ja mis üritusel üldse toimunud, et et eks, eks seda ei oska praegu veel niimoodi hästi ennustada, et mis sealt tuleb, aga aga selline asi juhtus jah, et rahvamaa juhataja koht likvideeriti, kuigi selles mõttes midagi paha ju nagu rahvale ei juhtu selles mõttes, et et kõik ringid, kogu selline kultuuriline tegevus ja säilib ja nendel on pigem just nagu, et rohkem võib-olla finantsi selle tegevuse jaoks, et kuigi koordinaatorit nagu otseselt sellist ei ole. Et siis nagu inimesed peavad ka ise nüüd natukene tõsisemalt mõtlema, mida nad tahavad, et selline ette ärategemise ajastu on veits läbi, et kui oli kolhoosis olid ikka tööl partorg ja noh. Et rahva enda poolt, et siis nagu on nagu kergem võib-olla, või vähem virinat ka, et, et näed, miks selline üritus ei toimunud, aga näed nüüd on ju võimalus sul endal selline üritus täpselt teha, et et noh, eks me näe, et võib-olla noh, juhtub see kurb asi, et midagi ei toimu, onju. Aga ma loodan tõsiselt, et seda ei juhtu, et inimesed ikkagi näevad, et neil on võimalused olemas, et ainult, et tuleb teha. Aga tõesti, kui juhtubki, et neid aktiivseid inimesi ei ole, sest et neil võib-olla pole oskusi ja tahtmist seda teha, mis siis juhtub, polegi enam. Ma arvan, et ega seda ei juhtu, et nagu mingit päris tühi koht siis tekib, eks siis need asjad annan ringi mängida, et ega nüüd midagi maamuna pealt ära ei küsitud, et tuumakatastroofi tonni. Eks ole näha siin paari aastaga, et mis, mis juhtuma hakkab, et kuidas need küla seltsingud, mis on täiesti olemas ja MTÜ, et mis on ka täiesti olemas, võtavad selle nagu endale omaks selle enda nii-öelda rahvakultuurielu organiseerimise poolelt. Et eks ta alguses on ikkagi, et sa võid palju kuulutada, et tulge ja kirjutage projekte ja nii ja naa, et, et keegi ei võta vedu. Aga mingi hetk, kui asi, ma arvan, päris vaikseks läheb, siis võib-olla inimesed saavad aru, et nüüd tõesti enam keegi ei tee midagi nende eest, proovime siis ise teha. Aga eks ole näha. Teeme saatesse väikese pausi, kuulame ära päeva olulisemad uudised ja siis jätkame juba uute teemadega. Muuhulgas räägime sellest, kas oleks mõttekas luua küladesse nii-öelda külakeskused, kuhu oleks koondunud näiteks kauplus, apteek, kultuurimaja ja palju veel. Keda teema kõnetab, saab kaasa rääkida raadio kahe kodulehel olevas foorumis või rock n roll ja ridamaja Facebooki fännilehel. Saadet saab hiljem raadio kahe kodulehelt ka järele kuulata. Rock n roll ja ridamaja, see on saade meestest, naistest, lastest ja miks mitte ka merisõjast ning kuldkalakesest akvaariumis. Sest kõik see on osa pereelust. Saatejuht on Laura kõrvits. Rock n roll ja ridamaja. Tere tulemast tagasi kuulama saadet rock n roll ja ridamaja. Sel korral on meil teemaks elu võimalikkus maal. Ja maa all ei mõtle ma mitte planeet maad, vaid piirkondi, mis jäävad linnadest eemale. Kas elu maal on üldse võimalik? Sellest räägime koos Katrini ja Tõnisega, kes on nüüdseks juba neli, viis aastat Kesk-Eesti pisikeses külas elanud. Oma arvamuse ütleb välja ka Faktum Ariko uuringute juht Kalev Petti. Möödunud tunnis rääkisime me sellest, millise eriala inimestel on üldse võimalik maal elada ning jõudsime sinna, et maainimesed peavad olema ka ise aktiivsed, sest muidu nende elu paremaks ei muutu. Kes soovib sõna sekka öelda, saab seda teha raadio kahe kodulehel olevas foorumis. Kaasa saab rääkida ka rock n roll ja ridamaja Facebooki fännilehel. Saade on ka järelkuulatav raadio kahe kodulehelt. Mina olen saatejuht Laura Kõrvits. Räägiks järgmise teemana sellest millest siin on ka viimasel ajal juttu olnud, et küladesse tekiks, mitte ei oleks kauplust, postkontor, vaid, et need ühendatakse, tekiks selline nii-öelda keskus. Mida te sellest nagu mõttest arvate? Tema ettepanek vist isegi. Nojah, et oli küll ettepanek selline, aga no see oli tegelikult juba eelnevalt ka teiste inimeste peast läbi käinud mõte, aga kuna vahendid vastavaid ei olnud, selleks siis seda keskust ei saanud luua. Ta oli nüüd nüüd, on siis nagu palju nagu erinevaid keskuseid või maju on näiteks seal meie kandis, et kus käia. Aga jah, tore oleks, kui sa saaksid, on nii-öelda ülal pidada ühte hoonet, onju, mis vastaks nendele kõikidele vajadustele, mis siis nagu eelnevalt siin üles lugesid, et kus on postkontor ja raamatukogu ja seal noortekas ja võib-olla isegi küljes kauplus, juuksur, perearstikeskus. No selline külaelu süda või noh, mitte külaelu, vaid see on juba siis valla süda, onju. Aga kui sellist hoonet nagu otseselt ei ole ja siis seda ehitama nüüd niimoodi nullist hakata, siis käib natuke üle jõu. Ma arvan, et praegu vist igale vallale Kalev, mis teie sellest mõttest Mõte ise on mõistlik. Aga ma ma leian, et see on mõistlik ja teostatav ja on mõtet teostada seal, kus see külaelu või see maaelu põhimõtteliselt toimib, eks ole, noh antavat keskus on puuda, muidu külaelu toimub, inimesed suhtlevad, saavad hakkama, eks ole, ja ja on ühiseid huvisid ja üritusi. Ja see on see koht, kuhu tegelikult riik võiks õla alla panna, mitte ainult vald. Nüüd need kohad, millest me siin ennem rääkisime, kus on näha, et ta on ääre maastunud ja vältimatult läheb seda teed seal tuleks seda mõtet rakendada, et selle asemel, et sinna kunstlikult mingid noh, ma ei tea keskusi või midagi luua. Võib-olla aidata inimestel ümber asuda sinna, kus need keskust on olemas. Kuidas te seda ümberasustamist näed, see on nii põnev väljend juba. Seda, et et inimene saab aru, et tal seal enam elada ei saa, eks ole, siis noh, nendes ütleme nagu maakonnakeskustes või nende läheduses või ka muudes elu juriidilistes keskustes. Noh, luuakse selliseid seal karteri noh, midagi taolist, eks ole, muidugi inimväärikalt, ma ei pea siin nii kui nii kui vanadekodutüüpi asju vaid vaid ehitatakse kortereid, eks ole, või normaalseid elamispindu kuhu siis riik aitab inimesel asuda ja võib-olla aitab tal siis vana, eks ole, selle kinnisvara, mis tal sinna kuskile metsakülla maha ja võib-olla siis mõnele niisugusele huvilisele maha müüa, kes siis tahaks suvemaja või midagi. Ühesõnaga, et seda protsessi Śaksa kuidagi suunata ja, ja reguleerida, et see toimuks, noh, nii et inimesed saaksid ikkagi jälle inimväärse elu juurde. Et seda, et luua helistesse hääbuvatesse kohtades, eks ole, kunstlikult mingisuguseid toetusprogramme. Aga kui palju on teie hinnangul on selliseid piirid? Wanda oi, ma ei oska seda öelda, seda teavad noh, nii-öelda need teadlased, kes neid asju kogu aeg uurivaid. Aga minu hinnangul on neid siiski üsna palju, aga mitte nii palju, et riik sellega nagu kama ei saaksid seda protsessi kuidagi koordineeritult suunata, et kui vaadata, kui palju PRIAst ja igasugustest muudest arengufondidest raha köetakse suhteliselt niisugustele vähe efektiivsetele abinõudele, siis siis ma arvan, et sellega saaks riik koos nende eurofondidega hakkama küll. See küsimus on selles, et, et see pilk ja see pilt tuleks selgeks teha, et mida tegelikult oleks vaja. Mulle tundub, et selle ümber asustamisega on see probleem, et nooremad inimesed, nemad saavad ka käia nendesse nii-öelda keskustes tööl, aga just see, keda see puudutab, selline vanem generatsioon, et nendel on see emotsionaalselt väga raske jätta oma kodu maha ja minna kuskile mujale seal üsna suur sotsiaal. Ja on muidugi raske ja ega ma ei kujutagi ette, et seda saaks teha kuidagi sundkorras. Lõppude lõpuks on see vabatahtlik igal juhul. Aga need, need inimesed või, või pered, eks ole. Kes saavad aru, et ta enam ei saa seal või see seal ei ole perspektiivi, seal ei ole enam mõtet, eks ole, siis siis nendel oleks võimalik taotleda sellist, eks ole, abi ja ümber asungiliseerise toeta. Nad toimivates valdades tegelikult see toimubki praegu, et, et see ei ole nagu mingisugune kosmose teadis, et kui ikka maal inimene hakkama ei saa, siis vald ja valla sotsiaaltöötajad põhimõtteliselt organiseerivad selle inimese valla keskusesse elama ja on sotsiaalkorterid ja kõik selline muu olemas, mis ei, üldse ei ole nagu inimene peaks elama mingis halbades elutingimustes, aga lihtsalt vanem inimene ei saa noh, kasvõi tavalise kaevust vee pumpamise või puudega puutoomisega hakkama elama siis vanadekodusse ka kedagi teda ei saada. No ma saan aru, et siin on küsimus, kuidas laiemal skaalal toimima Ainult et see peaks nüüd ainult neid vanemaid inimesi puudutama. Võib puudutada ka täiesti normaalseid pere, kes on aru saanud, et vot ei, siin ei ole enam perspektiivi, eks ole, aga seal võib olla maakonnakeskuse juures, eks ole, oleks ta leiaks töökoha, eks ole, ja ta saaks seal lapsi koolitada parem ja nii edasi. Et see ei ole ainult teed, noh, need väetid, eks ole, kes ei saa hakkama. Kuidas tuleb riik ja tema siis selle praeguse korteri müümisega ja selles suhtes seda, et kuidas seda abista grillimisuru? Nov riik võib appi tulla, eks ole, mingisuguse seaduslikest, kui inimene ise saab aru, et ta ei saa enam hakkama, eks ta püüab leida lahendusi, et võib-olla seal maakonnakeskuses tööd leida. Aga kuhu ta siis oma eluasemevot see on? Küsimus täna riik saab appi tulla mingi seadusraamistikuga ja reaalse rahaga, aga asja korraldaja muidugi võiks olla kohalike omavalitsus, nüüd ongi see, et kui kohaliku omavalitsuse või kohaliku noh, nagu jah, omavalitsusüksus on suurem ja tugevam, noh nagu ta, nagu ta peaks olema, eks ole, siis on ka lihtsamaid asju korraldada. Kas see nüüd jälle oht, et väiksed omavalitsused siis nagu peaksid välja surema? Vaata see väikese omavalitsuse küsimus ongi see, et, et kui palju ta on omavalitsus, kui, kui tal ei ole mingeid vahendeid, kuidas asju reguleerida, seda pole ka mingi omavahel. Ei tea, kust need piirid jooksevad, ainult et kas inimeste arvust või siis nagu sellest rahalistest vahenditest või siis nendest vahenditest nagu, mis on mitte rahakotis, vaid on nagu oskused, pigem nagu korraldada neid asju, et et see, et kui sul ei ole palju raha, see ei tähenda veel, et sa vaene oled, et seal elamine saab korras ka siis olla, kui sul ei ole palju, rahaasjad saavad enam-vähem toimida, aga mõte on tõesti kena, tähendab selles mõttes küll, et kedagi ei tohiks nagu jätta hätta kuskile metsakolkasse või Alutaguse metsa mingit noort peret, kes on läinud sinna õnne otsima või on sündinud. Kes on sündinud seal, on ju ja kasvanud, onju, aga sealt ei saa kuidagi lahti rabi rabeletud, et et jah vaata ise ei tea ju seda tunnet, et kui ahelatesse võid olla seal kuskil metsamajas. No kahtlemata tuleb asi läbi mõelda, eks ole, selles ei olegi küsimus, et, et nüüd viskame idee õhku ja hakkame otsast tegema, asi tuleb läbi mõelda ja, ja, ja läbi mõelda, nagu ma alguses rääkisin ka selles plaanis, et et noh, mis tüüpi elustiil, eks ole, ja hakkamasaamise mudel noh, maal on nagu jätkusuutlik ja, ja, ja, ja mis ei ole, eks ole. Ja, ja, ja loomulikult see vabatahtlikkuse aspekt on siin alati juures, et selles mõttes see ei ole kahtest, noh, kui ma talvel selle loo kirjutasin, siis regionaalministri esimene reaktsioon oli ka, kuidas me sunniviisiliselt neid inimesi ümber asutanud. Ühtegi sõna selles artiklis ei olnud sunniviisiliselt, sest no ühesõnaga, see on tüüpiline nüüd ka poliitikute reaktsioone. Et kui meil seda koalitsiooni kokkuleppest pole, siis järelikult on loll mõte. Asustama on ka juba mõjub eestlasele väga õrn ja, ja seda, seda muidugi aga, aga mõte ja mõte on ikkagi selles, et ääremaal, millel ei ole tõepoolest perspektiivi, et noh, seda miks need inimesed sinna siis nagu hätta jätame, eks ole, miks mitte, kui ta saab ka aru, et ta, et tal on parem mingis suurema keskuse juurde Mina isiklikult ei kujuta lihtsalt ette, kui palju neid inimesi võib üldse olla. Seal on oht, ei ole ka see, kes tõesti tunnevad südames seda, et nad tahaksid sealt ära. Aga üllatud käe ja viid inimese linna näiteks elama ja seal seal tast saab linnas nagu. Lapsed tutvuvad hullemate asjadega ja oh oh ei tea nende kunstlike vaesegamistega, nii oledki nii, aga sellepärast No ma nagu ma räägin, ma ei pea seda kunstlikuks vaheliseks, ma, ma pean silmas seda, et luuakse selline mehhanism, mida on võimalik kasutada. Paljudele on jäänud selline mulje maaelust noh ilmselt linnainimestel peamiselt, et maas, mis seal on, raha ei kulu, sul ju porgand kasvab, peet kasvab, naabrimees kasvatab siga, teine naabritädi annab sulle piima. Kuidas see reaalselt välja näeb, kas teie külas käib selline naturaalmajandus ka? Võiks käia härral, kui minul on plaane naabrinaise käest hakata jogurtit ostma. Aga plaaniks on see jäänud, kes kartulit ostame. Jah, mune ka ostame, kõik tuleb meelde peaaegu regulaarselt, süsteem. Süsteemi ei ole. Ja küll me oleme saanud oma lihatükid sealt, kust vaja on ja, ja noh, nii metsast kui siis siis ka siis nagu taluminikelt, onju, et oleneb, millised on pere Väätsed ja kui sa oled seal poes ja see siis ei hakka mõtlema selle peale, kui sa oled seal, Nad tulid letis, võtad nad sealt, ei hakka mõtlema, et ma lähen, sõidan sealt ka läbi, et võtaks sealt seal koti kartulite. Aga noh, põhimõtteliselt eks see on ikkagi oma viga ja peaks nagu rohkem seda võib-olla siis nagu edasi viima, et toimikski, asi nii, et kõik need jõuame asjata, võib-olla kasvuhoonenii kunagi jah, meil kasvavad asjad poti sees lähevad varsti umbrohtu ja. Ei, no eks meil enamus asjad siuksed nagu noh, nagu ühed maasikad meil olid, mis läksid nagu natuke umbrohtu, aga see oli puhtalt minu viga, sest katrin oli rase ja ma ei oodanudki, et ta peaks neid kõplama. Aga kas see oleks üks selline võimalus, kuidas nagu elavdada seda külaelu, et kui toimiks selline naturaalmajandusse süsteem, et tee näiteks ei ostagi poest piima ja ei ostagi poest liha? Eks ta toimibki praegu niimoodi sellepärast et need inimesed, kes peavad mingit looma, ega nad ainult enda tarbeks pea, eks. Nende laulmist võrgustik, aga me oleme nüüd see huvitav perekond, kes eriti sealiha ja piim. Või noh, see oli näide, ütleme jah, peet, porgand, aga mis on kurb nägu, näiteks on see, et Türil ja Paides ei ole korralikku turgu. No ja mis on väga kurb, et ümberkaudsed inimesed käiksid siin, on üks nagu näiteks toon ühe näite. Põlvas on väga hästi toimiv turg kus inimesed ise käivad oma tooteid ja suurepäraselt toimib, aga linn on panustanud sinna Et ma koputab sinna. Paide linnavalitsus on olemas mõlemas nagu Türi Paide keskusest nii-öelda turg, aga need ei ole nagu toimivad turud, et sa lähed sinna ja saad värskete kala muna, mida iganes või siis ostad juurvilju tulema, müüma sinna, kahjuks. No ma ise olen ka käinud sellises maakonnakeskuses turul, kust suvel lootes leida nagu talunike kaupa, tuli mul ikkagi osta Poola maasikaid ja ma ei tea, kust Hispaaniast pärit tomatit. Poola, dressid ja kummiplätud olid ka seal kõrval lets kindlasti veel, et see võib ka seal olla, miks mitte kuidas seda peaks üldse arendama, et selline asi hakkaks nagu paremini tööle? Korralik turg tuleb ehitada, nad on koht kõigepealt esiteks, onju. Et siis ilma kohata ei teki ka neid müüjaid, siin nüüd müüjad, noh, kes on talunikud suuremad või niuksed, mitte päris suured, sihukesed keskmised, et need lähevad ikka otsivad selle suurema kliendi ka noh, kas Tallinna mõne turu või Tartu turu lihtsalt see ei tasu ära siis ei tasu, et kui sul keegi ikka joosta seal midagi, mida sa seal nagu müüd, et selles mõttes see on nagu lihtne, loogiline. Aga no mingi vajadus on, need suvekuudel kindlasti oleks, on ju, et kasvõi. Räniturg ongi suvekuudel neli kuud, viis kuud võiks intensiivselt toimida. No kasvõi kolm kuud, siis ütleks, on jah. Aga see on jälle mingi omavalitsuse, see on jah, või siis maakonna keskne niuke mure on, et et ma ei usu, et see on ainult nagu Kesk-Eestis, et see on mujal täpselt sama moodi. Et ega palju neid turge on? Ei ole ju palju. Ega neid Tallinna turudki imeline. Tormi ei hiilga sellega, et seal nagu kohalik või ütleme jah, Eesti talunike toodangut, aga palju oleksite. Et see on õige aspekti, üks asi on see, sa võid korraldada mingi turgu, aga ostja peab olema nagu ostjad ei ole, siis ei aita miski, see on seesama, millest, nagu alustasin, sest maainimesel on see veelgi nagu olulisem aru saada, et maal saab elada siis, kui sa ei sõltu kohalikust tarbijaskonnale. Nojah, läksime jälle see jutuga sinna õudsuse nagu piirimaile sellest ilusas ilusas läbi nalja ilusast, sellisest mõttest, et kõik vahet, ütleme tore oleks muidugi, et ma olen nagu külasepp on ju siis raudteehobune ära ja ma olen sinu juurde, et, et noh, et künname põld ära umbes, et noh nii need asjad kahjuks ei käi. Kas mingil määral vähemalt käivad oma sepatööga seal enda piirkonnana iialgi teenib midagi? Teeni küll selles mõttes nagu rahalises mõttes, vaid pigem see, et nahast köiteid, kedagi siis tead, et sind aidatakse ka ja see see ongi, et nagu neid asju ei saagi nagu rahas mõõta, et sa teenid midagi vaid pigem see, et sa üksinda ei saa teha mingeid asju ja siis, kui sa oled kellelegi nagu abikäe ulatanud, siis sa tead, et sa saad alati sealt nagu vastu abi küsida. See on oluline aspekt, et tõesti, et, et see käib niuke kohaliku elu juurde, sina aitad mind, mina sind, eks ole, aga, aga rikkamaks ei tee. Rikkamaks tee see, kui sa, kui keegi teine annab sulle raha, eks ole. See on see sama, kui me räägime Eesti kui tervik kogu, eks ole, majanduslikust edust siis aitäh poest ei osta midagi kõne, kui me, jah, omavahel siin ostame-vahetame, ega me sellest rikkamaks ei saa, eksport on see ehk see, mis toob raha Eestisse sisse, eks ole. Seedib rikkamaks, ei täpselt samamoodi külas, eks ole, et see, kui, kui seal omavahel vahetada see külaelu oluline aspekt ja naabrimehega koostööd teha, aga veidi rikkam. Eks see eksport on nagu võib-olla võib-olla natuke liiga isegi palju öeldud, et ekspordimõtte ta peab olema, et sa vähemalt ekspordid oma tutvusringkonnas sealt külaringkonnast välja, et kasvõi naaberkülasse seen juba, mis teeb sind rikkamaks? Kõrvalprodukt on see, et turul võid müüa seda Tõnis, kuidas sul läheb oma sepatööga praegu ei lähe soilusele eksport. Port toimub, aga ütlen, nagu alguses rääkisin, et suht ebastabiilne. Et on töid, kus on niimoodi, et ei jõua nagu istuda ei astu, tegi, onju, ja siis on neid aegu, kui nagu ei olegi nagu suurt midagi teha. Aga noh, praegu ma põhimõtteliselt ei ole ise ka nagu väga tahtnud neid töid võtta, kuna on siukseid kiired ajad, et ehitame uut maja ja see hakkab nüüd valmis saama ja on kohustused ja tähtajad ja nii edasi, et siis vaat mitut asja korraga nagu jaksagi hästi teha. No aga tema plaanid on ka loomulikult mitte teha, ma tea Kesk-Eesti elanikkonnale metallitöid, aga saab laiemalt mõelda. Kuidas sa ennast oled nagu turundanud, et kuidas inimesed sind üldse leiavad? Oi, see on nii ilus küsimus, et mul Katrin üks sõbranna käis oma kahe lapsega üksteistkümnene üks oli 11 aastane, siis 11 aastane tüdruk seisis mu sepikojas seal niimoodi hõõrus käsi vastu, põlved Tõnisson, nii armas töökoda, et kuidas sa muidu ennast turustada. Või kaheksa aastane siis kuidas ennast turundada? Ei, ma ei tea, et ma ei oskagi, kas on oma neti mingi leht või midagi siis nagu ei ole, et, et kõik on nagu jäänud ikkagi selles mõttes tutvusringkonna baasil, et see tuleb jah, netileht tuleb. Okei, ma jään ootama, aga et jah, et kas siis linna eluajast, et kui on nagu rohkem nagu läbisid inimestega, siis lihtsalt sul on tahes-tahtmata suurem tutvusringkond on ja siis sellel vaevalt sa saad nagu palju asju ära tehtud, nii et, et noh, kui sa oledki nagu maal alustatud niimoodi vaikselt nokitsema, siis keegi teagi sind. Et minul on nagu tänase eelis lihtsalt jah. Et lähtad, Orkutis oli palju sõpru. Või noh, õnneks ja see enam ei ole seda. Aga no kõike nagu endast kinni, et kui palju sa viitsid nagu teha asju ja kui hästi sa viitsid neid teha, et siis on ka klient. No tuleb välja, et sa oled juba nagu ühe sammu maha jäänud, et kui me siin enne rääkisime tulevikus tulevikus tänu sellele interneti arengule on nagu elumaal ka teistsugune, aga näed, sa pole jõudnud seda esimest sammugi veel astuda. Jõudnud väide, tähtlikultan. Aa, sa mõtled, et ei ole Facebookis ennast reklaami, ei ole Facebooki account, no seda jah, aga see kodulehe asi, no meil oli koduleht, aga siis siis tuli see, et e-need, domeenid seal, muud seda siis ei tahtnud maksta, nende eest mõtlesime ta ta lasta, kustub ära, siis nüüd teeme uuesti ja tase on selline, detakse maal inimene muutub natuke, võib-olla küll, et see on selles mõttes natukene loiu maksjatel. Aga näiteks, miks Facebooki ega hunti meil ei ole. Et see väärtuslik aeg, ma, pigem ma tea, loen lapsele muinas. No see on küll ilus Siin oma jutu sees märkisid ka, et Tallinnast, et teil on see eelis, et on palju sõpru. Kuidas teie elu on pärast seda muutunud, kui te olete maale elama läinud, et on nagu mõned sõprussuhted kuidagi soiku jäänud või olete te uusi tänu sellele just leidnud, et te olete maale läinud? Uisime leidnud. Ei, ega uusi nagu ei otsigi sellepärast, et ega ei jaksagi nagu väga nii suhelda. Aga ütleme, et pigem ära on vaibunud need, kes nagu noh, nagu pealiskaudsem hirv, pealiskaudne virvendus on võib-olla ära kadunud ja sellest nagu ei olegi nagu midagi halba. Sõbrad ja head tuttavad nendega ka nagu vahest helistad ja tulevad küllatki, käid ise külas ja et see, see nagu tihedus võib-olla ei olegi nii määrav kui pigem nagu kvaliteet. Et noh, et kas ma nüüd näen igal pool ei ole oluline. Mina arvan, et oled sa maal või linnas, et kui on väiksed lapsed, siis see paneb oma templi asjale. Kuidagi erakutena ta ei tunne ennast seal metsa sees. Ise ei tunne, aga võib-olla teistele tundub küll kohati et palju kannatab näiteks noh, et pilli mängimine, et ei saa bändiproovis käia ja teatrikirjas ja igast sellised asjad, et siis palju õnne tuld kriitikanooltega mõndade sõprade poolt, et noh, et sa üldse ju ei käi siin ega ei ole sinna raske tabada ja nii ja naa, aga aga siis jälle nagu pingutad ja proovid jälle rohkem. Saab jälle mingiks ajaks asja korda, aga siis sa pead jälle iga natsa endale meelde tuletama, et et ei saa nagu jätta vahed sisse, et just ütles, et, et see rong sõidab päris kiiresti kogu aeg, et sa lähed ühes peatuses maha, ütleme suitsu tegema, siis siis ei tohi seal pikalt passida, sest muidu lähevad uksed kinni, rong sõidab jälle järgmisse, peatse minema, sa jääd sinna üksinda seisma, et samas on ka see, et see sõpradega suhtlemine. Et ei saa maale jääda niimoodi passima küll, et ei helista kellelegi, leia ei võta ise ühendust, et lootus, et keegi sinuga võtab ühendust. Sa pead nagu teadlikult tegutsema seal. Valan pidevalt strateegiaid ja läbi arutelude läbirääkimisi. Spontaanseid otsuseid väga ei saa enam olla, et lähen jalutan, kohtan kedagi. Kõik on läbi mõeldud. Pikem planeerimine kõvasti kui varem, selle määrab juba ju lastega nagu liikumine, et, et sul on päris keeruline. Me tegime hiljuti uuringu, kus võrdlesime, kui sageli inimesed apteegis käivad, selgub, et maainimeste linnainimestele praktiliselt mingit vahet ei ole mainitud isegi sutsu sagedamini. Aga see tähendabki seda, et kui ta läheb mingisse keskusesse seda ühtlasi ajab mitu asja korda, eks ole, linnainimesed, kui tal ei ole vaja siin apteeki minna ja siis ta lihtsalt ei lähe, eks ole, ja kui tal on vaja, siis ta läheb viie minutiga. Maaelu nõuab jah, enam planeerimist, läbimõtlemist ja ja saab hakkama küll, aga, aga siis on tõesti see, et nagu alguses jutuks oli, et sinu see tegevus, eks ole, müüdav ja, ja kui seal ainult kohalik tarbijaskond, siis on see peaaegu võimatu. Hästi kurb on muidugi see, et tuleb õhtul näiteks. Vaatad seal telekas, ah, kuram, saaks nüüd seda mingit head jäätis või arbuusi või või nagu täiesti nagu väike laps, mõtled mingi noh, muidu oleks läinud käpa käpa üle, tee on ju ostnud poest, siis on ju. Ega me üsna tihti arutame selle olukorra üle, kus me oleme. Et me, me vaatab enda sisse, et mis teeme valinud ja mister plussid ilusaid ja ma ei tea, kas noh, linnainimene ju ei mõtle ning linnainimene ma juba vastandanaga linnainimene ei vaata võib-olla niimoodi enda sisse. Sellel moel, pigem jah, mis olukorras ma lähen, olid urbaniseerunud kodanik. Kõik võimalused ju olemas, siis sa nagu ei saagi nagu mõelda, mis mõttes, et mul mis tegema saab, siis just, et muutute, võib-olla on sul suurem soodumus muutuda selliseks ajad nagu just enda sissevaatajaks, ma mõtlen igast meditatsioonid ja lähed joogasse ja sellepärast, et sul on nii palju virvarri, et sa proovid nagu kuidagi olla mingi ülekaalu sisemine hingamine, kõik paigas oleks, et tal on suur joon. Sest et kui mina olin ikkagi linna et siis ma jumaldasin jalutuskäike looduses, et ma muutsin täiesti selt. Ohe käis, ma saan ma linnast maale ja nüüd ma seal Oleriga, ma jalutab. Näed, loodust on seal nii palju ümber, et sai seal nagu enam ei saa Ohvatades selle peale. Ah kurat, jälle näed siin nii pikaks rohi, kas läbi, et jääd sopaloigud ja noh, et selles mõttes, et siis kui külalised tulevad ja jaanipäev ja ilus suveilm ja kõik on korda tehtud, siis on küll Huaudil lilled õitsesid nii ilusas, kes siin kõike oma käega kujundas liri kadeda, aga jah, enda enda puhul on see, et pigem jah, et, et see on nagu see tegevus kui selline, see pakub naudingut. Aga see mõte sellest, et nüüd Ma olen selles keskkonnas, et see enam nagunii suurt nagu, nagu kaif ei anna, kui see, et kui olid linnakeskkonnas pikalt olnud, läksid näiteks kütioru mingi metsadesse, said seal sellise ürgloodusega enam-vähem üheksa. Oi küll oli marutunne. Isegi ei teagi, mõnele inimesele ei soovitakski sellepärast Maale elama tulemist et ta, ta, ta ei saa. Kuidagi just reeglid. No ega Fred Jüssi on ka linnamees selles mõttes, et ega ta ei ole ka maamees, et aga ta on lihtsaltjalgne vaid selleks, et maal hästi ennast tunda peab nagu kõik asi nagu balansis olema. Te rääkisite õhtuti arutate plusse ja miinuseid, et millised need plussid on ja millised miinused siis on. Vabades jääd, tõrvad õnne. Sellised inimesed, väärtused on plussid nagu lapsed on väga määrav, et lastelastele ennast siiamaale ikkagi no vähemalt mingi vanuseni. Et, aga nagu miinustest ongi just see, et sa oled ikkagi distantseeruda on ju mingil määral, et ikka kulukas on tegelikult see elu maal. Kui, kui on teatud mingit standardit, mida sa enda jaoks loonud, siis siis on, on kulukas. On, et jah, aga saab ka nagu selles mõttes saab hästi odavalt hakkama. Aga kui sa oled harjunud millegiga, mida sa ei taha nagu väga nagu hätta, siis siis seda harjumuse nii-öelda jätkamine ehk siis on ikka kõvasti kallim kui linnas, sellepärast et sul on vahemaad juba suuremat ja ja kättesaadavus on, puudub igasugustele vahenditele, kultuurile ja nii edasi, onju. Ega neid miinuseid nagu võib-olla väga palju rohkem nagu ei olegi, et lihtsalt see, et et sa nagu distantseeruda, ongi see kõige suurem miinus. Võtaksin lõpetuseks kokku sellised mõtleme nagu laiemalt, et ilma noorteta ilmselt maaelu nagu edasi ei lähe, et kuidas saada üldse noori maale elama. Meie taolise, kas me oleme noored paika? Ega ei saagi nagu see niimoodi programmi ette nagu vastupidi, vastupidi programm tekitada, et nagu linnast maale, mitte maalt linna või ei, see on ikkagi igas inimeses endas, see siin ei ole muud kui, nagu, kui ikka tahad ja sul on võimalus, on ju just see võimaluse jutt ja see, et kui, kui sul on keskkond seal nagu, nagu soodne, et kui sul on ikka lasteaed ja kool ja mingigi kood olemas siis saab, aga kui perekonna suhtes mõelda, et kui seal ikka kooli ja lasteaeda ei ole ja sa ikkagi mingit tööd peavad tegema, et ära elada. Et kõige positiivsemana, kui see haritud elanikkond, noorenikkond, kes saab teha kaugtööd ja noh, ütleme need vabakutselised ja teatud spetsialistid, kes saavad töötada kodust, kui neid oleks rohkem, siis oleks see selline see, see õhkkond, juba vaimne õhkkond, ka teine siis tekiks teistsugused Kogukonnad juba seal, ma arvan samamoodi seda niipidi protsessi kuidagi juhtida, ma. Ma ei tea, kuidas see võimalik on, aga see peab tulema inimeste seest ja see on suhteliselt suur pööre, ma arvan, ma ei ole ise läbi teinud, aga ma arvan, et see on suhteliselt suur pööre kogu ellusuhtumises, mis tuleb teha ja kui see tehakse, siis see aitab ja tõepoolest see eeldab nüüd see infrastruktuur on olemas, mis võimaldab siis noh, näiteks kaugtööd teha, eks ole, või siis et lapsi kasvatada ja koolitada elementaarset, noh, ütleme niisugused tarbimispunktid on olemas, et see on nüüd väga oluline see, et kas vallavalitsuses on lähedal mitte see minu jaoks pole üldse mingi probleem normaalsele inimesele võib-olla ma ei tea, kui kord aastas on sinna vaja minna, siis, siis on täiesti piisav. Et meil meil nagu räägitakse sellest riigiteenuste kättesaadavusest jälle palju. Minul on minu arvates, see on küll kõige viimane asi, mis sul vaja on. Et ikkagi need eluks vajalikud elementaarsed asjad on, on eeskätt vajalikud ja ma ei välista üldse seda, et noorte huvi maale pöörduda kasvab juhul kui see maaelu suudetakse tõesti korrastada. Noh, selles mõttes, et seal on, tekivad niuksed, normaalsed elukeskus. Kõige viimaseks suuname pilgud niimoodi tulevikku, et kuidas te kujutate ette elu ütleme 20 aasta pärast maal, et kas maapiirkonnad kas seal elu elavneb või ongi, et mingisugused külad ongi täiesti välja surnud ja ütleme, metsaprotsent Eestis on juba kasvõi ma ei tea, kui suureks 50-ni. Nonii metsale ei lase keegi suureks kasvada, selles mõttes ohtu ei ole. Küll see maha raiutakse, aga pärast drastilisi ei, ma ei usu, et 20 aasta pärast ka, et midagi väga oluliselt oleks muutunud, võib-olla seda, et linnakeskused on ikkagi suuremaks läinud ja maakonnakeskused on aina väiksemaks jäänud. Aga kindlasti elab rohkem inimesi maal juba nagu interneti võimaluste kasvamise tõttu, et, et noh, et kui siin need optilised, igasugused kaablid, asjad, päriselt ka nagu tekivad, et sa saad nagu ka üles laadida ja alla laadida võimalikult palju ja kiiresti, et siis on teatud töid on võimalik lihtsalt. Ma arvan, et pilt maaelanikust on, on teistsugune, lihtsalt ei ole üksiklehmakasvataja see põlvkond paraku hääbub ja hoopis teistsugune. Ja neid väike väiketalunikke võib-olla ka nii väga enam ei leia, et kuidagi need asjad on noh, kui siis on mahetalunik võib-olla, aga noh, sellist, et et oma selle 30 lehmapidajaid ja noh, selliseid nagu vast enam selle aja peale ei ole, et et võib-olla just noori on rohkem. Siis on ka palju kindlasti vanu, rohkem jällegi, aga neid, selliseid vanu, kes elavad oma mõnusat pensionipõlve näiteks maale, on ju et Nad saavad ilusti hakkama, kuna seal on teenused kõik lähedusse tekkinud on ju, võib-olla selle aja peale ja nad saavad elada maal noh, linnast maale nii-öelda tahate abtimis heina ja las ma mõtlen niimoodi, onju. Et viina ei ole vallutanud veel kedagi. Ja kõik on hästi ja seda on jah, raske prognoosida, kuidas ta läheb, aga tõenäoliselt see see ongi see, et nad on rohkem polariseerunud, need, mis on ääremaad, need ongi välja surnud ja ja elu käib nagu natukene elavamatest piirkondades. Ja mulle meeldiks ka, kui maaelanikkond täituks selliste inimestega, kes on läinud teadlikult maal elab see oleks väga hea uudis. Mitte jäänud siin? Jah, vaided läinud, teadlik aitäh teile, aitäh. Aitäh Tõnisele Katrinile Kalev petile. Nüüd aga räägime edasi ansambli kosmikut karismaatilise laulja Hainsiga, kes otsustas mõnda aega tagasi oma elu Tallinnas kokku pakkida ning asus elama kaugele Kagu-Eesti külla Moostesse. Haids, vastabki rock n roll ja ridamaja viiele küsimus. Musele. Tere, Hain. Räägi, miks otsustasid sina üldse Tallinnast minema kolida, päris kaugele? See oli ammune plaan, tegelikult mul. Ja, ja lõplik otsus langes siis, kui poiss läks kooli. Ja mõtlesime, et peaks panema kuskile kuskile mõnusasse maakooli õppima hoopis värinast. Nii et see sai otsustavaks. Jah, see oli nagu selline viimane piisk karikasse. Aga lähme nüüd edasi, meie viie tüüp küsimusega kas head lapsed kasvavad vitsata? Kasvavad ja, ja mõnikord on nii-öelda, mitte füüsilist, vitsaga sihukest vaimset ikka inimesed vaja rohkem hambast, muidu läheb asi üle käte. Mingi hetk, aga noh, näiteks mind ennast bändi muusikakooli õppima mitte vabal tahtel. Ja, ja see oli selline vaimne vitsaga, millest ma olen väga tänulik. Ei oleks olnud sellist asja, mis ma praegu olen. Mida on täiskasvanutel lastelt õppida? Budistlik seisukohta ütleb niimoodi, et et lapsed on meie külalised, tegelikult nemad õpetavad meid elama, lapsed on puhtalt tulnud, on pandud, meil ei ole kompleksne, ei ole mingisuguseid eelarvamusi ega midagi peaks pigem pigem nende käest õppima asju, kuidas suhtuda elusse ja, ja noh elukogemus muidugi on teine asi, see on nagu teine teine küsimus, praegu. Öeldakse, et mees on perekonna pea, aga naine, selle kael, kas sa oled selle väitega nõus? Need on perekonnapea ja naine, kael, sellega ma olen väga nõus, sest et ilma ilma perekonna toetuseta ma ei oleks pooli asju jõudnud ära teha. Noh, on kaks last, olen küll Moostes, eks ole, aga tihtipeale kontsert asju kas kas Eestis või välismaal. Aga ilma perekonna toetlejaga paigakest aga hakkavad kõik kontrolli all. Kas armastus esimesest silmapilgust on olemas? Ma arvan, et armastus esimesest silma ei ole olemas, on kiindumusega, silmapilgust või armumine näiteks silmapilgust, aga mitte armastus, halastus kujuneb, kujuneb aja jooksul lühema või pikema aja jooksul sellele vahetusele. Aga selline armumine täitsa võimalik jampsildile. Tunnesto keemiline kooslus, nagu töötab. Aga kas igavene armastus on olemas? Igavene avastus on kindlasti olemas? Mul ei ole küll konkreetset näidet, ei oska tuua, aga kuna ma sõidan bussis nagu arvas kuulaja kuuleb, et siis ma ei suuda kontsentreeruda väga-väga suurtel näidetele või midagi. Aga, aga olemas muinasjutt, et kuidas inimesed armastavad Eesti elu lõpuni ja see maraton reaalne? Mina, mina üritan. Aitäh sulle, palun väga. Aitäh ka Tõnisele Katrinile ning suur tänu Kalev petile. Nagu selgus, on Katrin ja Tõnis üldiselt oma eluga maal rahul. Loodetavasti saab tõeks ennustus, et 20 aasta pärast on maale läinud palju ettevõtlikke noori, kes aktiivselt seal elu edendama hakkavad. Sest muidu pole meil varsti linnast välja sõites enam midagi peale paksu ja tiheda metsa. Kes soovib, võib oma arvamust avaldada ka raadio kahe kodulehel olevas foorumis või rock n roll ja ridamaja Facebooki lehel. Saadet saab hiljem ka raadio kahe kodulehelt järele kuulata. Minge ja nautige kevade esimesi ilminguid looduses. Rock n roll ja ridamaja on selleks korraks läbi. Kahe nädala pärast kuulete te raadio, kahe eetris jälle Ingrid Peek oma saatega hallo kosmos. Ilusat pühapäeva soovib Laura kõrvits.