Vikerraadio. Tere, hilishommikut, aeg on käes, rahvateenrite saateks. Täna on rahvateenrite rahvas teenimas Huko aaspõllu, Eesti rahvusringhäälingust. Heidit Kaio eesti naisest. Tere. Ja Sulev Vedler Eesti ekspressist. Tere, Tallinnas on ilus sügisilm. Kuigi suvi veel kestab, aga meie alustama hoopiski tõsisemalt tõsisematel teemadel. Et nagu me just raadiouudistest kuulsime, on lisandunud viimase ööpäevaga 61 koroonapositiivset testi. Sellist numbrit ei ole olnud neljandast aprillist saati. Tundub, et. Andmetel on enamus neist Harjumaal 38 sellest 35 Tallinnas. Ja on ka üks Ida-Viru suur nakatumiskol kolle või mitu kollet, kus on 18 uut nakatumist. Ööpäevaga tulnud. Tundub, et koroona on vist uuesti levima hakanud laiemalt tundub, et seda haigust ikkagi siin kontrolli all ei ole suutnud hoida. Kuidas teile tundub, mis, mis seisus me oleme nüüd? Minu meelest? Kui me väga-väga kiiresti sinna kunagisi tipu poole ja see tõuseb väga järsku alandatud, et kui ma vaatan, haigestus aktiivseid haigestunud, siis Harjumaal neid oli sellel samal õnnetul neljandal aprillil. See oli täielik tipp, oli 211 ja eile oli 197, et see vahe on väga-väga väikeseks jäänud. Ida-Virumaal on ka peaaegu sellise rekordi juures Tartumaal, kus suvel oli suur kollane ütleme siin suur haigestumislaine, seal on need asi natukene paremad, suvine tipp oli 67 haigestunut praegu 16. Seal õnnestus see kontrolli alla saada. Aga kui me vaatame kogu Eestit kokku, siis muidugi Saaremaa õnnete Saaremaa on praegu pääsenud, et selle kevadise ajaga võrreldes on siis nakatumine aktiivsete haigestunute Karlsson. Poole väiksem ja siin on küsimus on siis selles, et kas 200 haige pärast peaks parema riigi kinni jälle uuesti või mitte. Et Eesti puhul see võib-olla oleks ebaproportsionaalne mõõde, et uuesti alustada isolatsiooni ja, ja täieliku riigi sulgemisega ja ka tänahommikuse Times'i esikaane uudis oli just see umbes sarnane Inglismaa kohta, kus kus siis peaminister Boris Johnson möönis, et et Inglismaa on liikumas seda teed, et uuesti kinni panna riik, sest et, et noh, Inglismaa mastaabid on kordades teistsugused, kui eesti omas Eestis kunagi on olnud, et et nemad räägivad seal päevas 4000-st nakanud nakatunud ja, ja surmade arvud on sadades, et, et iga päev, et see, et Euroopas mingisugused uued sulgemismeetmed tulevad, et see on küllaltki tõenäoline, sest et mitmed riigid nagu Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa ei pruugi siseriiklikult noh, nagu väga hästi toime tulla nende olukordadega, samas jälle Prantsusmaa teatas, et et siis riiki reisimisel sissetulekul, karantiiniaega lühendatakse seniselt 14-lt päevalt seitsmele päevale, et teistpidi ka isegi nende suurte nakatumiskordajatega riikides suhtutakse sellesse teise lainesse võib olla gramm leebemalt, kui, kui sellesse esimesse lainesse Teistpidi on jällegi riik, eksju, kus noh, näiteks Iisraelile, teatas Paet riigi uuesti lukku. Vaatame ka Uus-Meremaad, kus nakatumine oli tunduvalt väiksem ja riik sisuliselt ongi kogu aeg lukku. Seal ka Austraalia on samamoodi ojaga väga-väga ranged meetmed, seal kehtestatud, hoiab kõiki lugusid sisse, sõitsin ka, väljasõit on tegelikult nagu raskendatud. No üks asi on, ütleme siis riigilukku panek, teine asi on inimeste kodudesse sundimine. Oja Austraalias on need väga karmid meetmed olnud. Ja need on kogu Euroopas tegelikult väga-väga karmid meetmed olnud, et, et need, kes Need, eestlased, kes välismaale kinni jäid eelmise laine ajal või siis ka siis elasite Euroopa näiteks teistes riikides diplomaadid, kes suveks Eestisse tulid siis nad olid nagu, et, et mis, mis teil siin toimub, et see on nagu mingi mingisugune kood, nagu polekski kunagi koroonat olnud, et, et nede hämmastus, hämmastumised olid ikka ikka väga suured, et ma nüüd kuulsin mitmelt mitmelt poolt. No kui ma nüüd vaatan tegelikult seda haigu haigus korda ja ma ei tea dünaamikat siis tegelikult me oleme jah, liikumas üles ja me oleme liikumas tegelikult oluliselt laugemalt, kui seda oli kevadel ja, ja mulle tundub, et inimesed on, kohati võib olla väsinud igasugusest sellisest elu piiramisest koroona tõttu ja nagu Irja Lutsar korduvalt öelnud, me peame õppima selle viirusega koos elama. Ja, ja no võib-olla piirkondades tõesti, kus see nakatumus on varasemalt andnud tohutu paugu, näiteks nagu Saaremaal, et siis inimesed on sealkandis, võib olla ettevaatlikumad ja hoiavad, et rohkem distantsi ja, ja käivad vähem kuskil pidutsemas või, või ka rahvakogunemistel. Aga senini tegelikult ju ei tundu, et me oleksime teel sinna, kus me ei suudaks seda päriselt enam kontrolli all hoida. Kuid jah, et tõsi, et need nii-öelda koroonadetektiivid, kes jälitavad inimeste otsekontakte, kes helistavad üle koroona nakkusest teada saanud inimestega kokku puutunud inimestele. Et ma saan aru, et nad on natukene mures teemadel, et kui see nakatumus veel kiiresti kasvab, et võib-olla saab ühel hetkel ressurss otsa või maht otsa, aga ma loodan, et neil ikkagi õnnestub endale uusi inimesi leida, kes siis seda tänuväärset tööd teevad, aga, aga noh, samas jälle, et selge on ka see, et, et kui meil seal nakatuvus hakkab või jätkuma, jätkab kasvamist, siis on poliitikutel ikkagi soov ja motivatsioon mingisuguseid samme astuda, eriti olukorras, kus suur osa ühiskonnast tegelikult nõuab mingit tegutsemist, et ükskõik millist tegutsemist ja selle näiteks on ka nüüd valitsuse poolt neljapäeva hilisõhtul välja käidud pidude või alkoholikeeld üle terve Eesti kui meil seni oli, rakendati seda regiooniti sõltuvalt sellest, kus piirkonnas oli rohkem nakatav, nakatusin nakatuvus. Näiteks alguse sai see kõik Lõuna-Eestist, Tartust, kus öine alkoholimüügi piirang kehtestati ja senini kehtiv öine alkoholimüügi piirang. Harjumaal, Ida-Virumaal, aga nüüd järgmise nädala reede õhtust, siis ei saa 12-st hommikul 10-ni enam alkoholi müüa. Ja seda esialgu siis kuu aega ja klausliga, et seal võib ka pikendada, et kuidas teile tundub, et kas see on nüüd on mingi mõistlik samm. Mulle tundub, et, et see, et see on mõistlik samm kuigi ma ei tahaks seda nii-öelda, et, et ma ei tahaks, et et toitlustusasutused saaksid tegutseda vabalt ja, ja, ja tänu sellele saaksid ellu jääda, et siin pole küsimus selles, et kas saaks kärakat visata vaid või mitte, vaid pigem siis nagu majanduses. Aga tõesti, seda ei pea elavdama tingimata alkoholi müügiga, et, et ma arvan, et, et siin on ka inimestel mingisugune leplikkus tekkinud, et mingi ütleme leplikkus suurema jõu ees, et on mõistmine, et, et on kaks suurt asja, mis võiksid jääda võimalikult vähe kahjustatud, ehk siis majandus majandust ei keeratakse enam kinni sellisel moel, nagu see kevadel juhtus. Ja ma arvan, et inimesed on valmis selleks päris suuri kompromisse tegema ja teine, teine siis suur valdkond on koolid ja laste haridus. Et et koolid saaksid tegutseda, jääksid tegutsema võimalikult siis avatult ka edaspidi edaspidi selle sügise jooksul, et siin ollakse valmis. Ilmselt on vanemad nõus palju kompromisse tegema ka sedasama öise käraka müügi arvelt, et et pigem siis jah, et keelata öine alkoholimüük kui, siis kui siis panna kinni majanduse koolid. Ei noh, see öine alkoholimüük moodustab Eesti majandusest ikka väga-väga murdosa. Hästi pisikesed selles mõttes kogu majandusele liiga ei tee. Ja kui me mõtleme Tartu peale, siis seal ju vahepeal panid paarid ennast nädalaks ajaks lihtsalt kinni, kuna ega inimesi ka väga palju ei tahtnud sinna enam minna, kui järjest klubides. Nakatumisel. Et kärakavõtmise iseenesest ei segainimesed, oskavad poes käia, aga üksteise pool kokku saada. Küll aga on selge, et nad koroonadetektiivitöö on tunduvalt lihtsam. Tavaliselt ju teatakse, et kes oli sinu pool käis ja kui sina ei tea, mõni sõber ikka sõber ikka teab, kes käis. Uus argument nende öise alkoholipiirangu kehtestamisel, et et inimesed mäletavad, siis paremini. Aga see on tõsi, aga see on küsimus just sellepärast, et ööklubidesse tulevad täiesti tundmatuid inimesi. Restoranides tulevad täiesti tundmatuid inimesed ei mäletanud, kui suur karjumine hakkas pihta siis, kui maris Jesse tegi ettepaneku, et võiks teha nii nagu Saksamaal, et sa kõigepealt registreerid ennast. Saksamaal küsitakse seda, kui sa lähed mingisse toitlustusasutusse või ööklubisse ja Need inimesed täidavad seda normaalselt, sest nad saavad aru, et see on vajalik, et see on kasulik, eks ju. Et kindlasti saab ka öelda, et andmete kaitse on hästi oluline, paneme ööseks restoranid kinni. Ma olen andmekaitse poolt iseenesest, aga seni need piirangud töötavad, kui inimesed ei harju ära teistmoodi pidutsema, sellepärast et Eestis on ju kombeks olnud, et minnakse välja, minnakse peole ikkagi kuskil kell 10 õhtul kell 11 õhtul. Ööklubi omanikud räägivad, et 12-st on ikkagi peavad olles uksed, lahtisest kedagi ei ole. Aga kui nüüd selle kuu aja jooksul harjutakse niiviisi ümber, et minnakse juba pidutsema kell kuus õhtul kell seitse õhtul, et et siis meede tõenäoliselt ei täida seda või vähemalt täies mahus seda, seda rolli, mis, mis eeldatena on ka erapeod ja eraüritused igasugusele meil on mitu näidet selle kohta, kuidas koroona on levima hakanud ja erinevatele eraüritustel matused, mingisugused juubelid, mingisugused sellised asjad. Ei no matustest näiteks sai alguse siis see kolle, mille tõttu Peipsiääre vald sellel nädalal otsustas kehtestada peaaegu sama karmid reeglid, kui oli eriolukorra ajal ja sai ka sellest kohe sugeda õiguskantsleri klastrid. Et vallavalitsus ei tohi riigi rolli endale. Et noh, mis seal juhtus, oli selge arusaamatused. Et vallavalitsus arvas, et võib kehtestada teatud piiranguid, mis seal ei lubatud eriolukorra ajal, aga praegu annab seda ei saa teha, et nad kohustuse asemel oleks pidanud kasutama soovitus näiteks range soovitus kanda siseruumides maske. Peipsiääre vallale on see täitsa suur pauk muidugi seal. Et seal on seal igasugused sibulamüügid ja festivalid, mis pidid praegu toimuma, need kõik peavad ära jääma. Minu meelest on põnev see, et inimeste omavahelisse vestlusesse on ilmunud seesama lause, et me peame õppima selle koroonaga elama, et seda noh, järjest rohkem on kuulda seda, mismoodi uimul sõpruskonnas mingi mingit serva pidi on keegi kokku puutunud koroonahaigega või midagi sellist. Ja siis, ja siis On see selline filosoofiline tõdemus, et me peame õppima sellega elama, et ma märkan, et et vähemalt mingi osa ühiskonnast on valmis liikuma siis seda nii-öelda Rootsi teed, mis, mis mida mööda Rootsi siis kevadel käis, et, et inimesed ise käituvad vastutustundlikult, aga aga riiki sisemiselt nagu sellisel moel lukku ei panda, nagu teised Euroopa riigid seda tegid. Sa siin korra mainisid koolide küsimust ja sellest nädalast on paljud Tallinna koolid hajutatud õppel, mis tähendab tihti seda, et mingisugused päevad on õpilased kodus võib-olla üle nädala, reeglina kõrgemate klasside õpilased mis algselt ikkagi pälvis võrdlemisi suurt negatiivset vastukaja ikkagi lapselaste lastevanemate poolt, kellele sa kindlasti töö tegemist segab selgelt, aga. No ja see segab töö, tegemist on üks asi, aga tegelikult on no mis oli ka siis tsiteerin jälle tänast, tänasest Times'i, kus on ka samamoodi juttu koolide sulgemisest ja kus, kus siis peaminister ütleb, et, et, et see on viimane, mida me teha tahame, et kool ja sulgeda, sest tegelikult on siin küsimus hariduses, et kas, kas meil tekib mingisugune koroona laste põlvkond, kelle, kelle hariduses võivad olla tegelikult märkimisväärsed lüngad. Et paljud lapsed ei ole siiski võimelised ka vanemate klasside õpilased õppima iseseisvalt, et nad ei suuda seda programmi läbida iseseisvalt? Piisab piisavas mahus, et nii, et nende edaspidine haridus oleks samaväärne näiteks aasta-kaks varem lõpetanutega. Et see küsimus on ikkagi mitte ainult vanemate mugavuses, vaid just nimelt, et et ei tekiks mingisugust koroona põlvkonda. Ma olen samasugust muret näiteks kuulnud ka arstiteaduskonna üliõpilaste käest, et nad ei ole saanud praktikumides käia, nad ei ole saanud tegelikult õppida. Olgu see õppe õppekava järgi nagu eelnevad eelnevad generatsioonid, et kas see jätab nagu nende nende noh, nagu generatsioonile või nende nende põlvkonnale mingisuguse jälje. Lõpuks aga me ei tea vastust, sellepärast et me ei tea, mis saama hakkab, et praegu on see paus olnud väga lühike märtsikuust, eks ju, kuni kuni kooliaasta lõpuni on sinu jaoks lühike, aga noore inimese jaoks on ikka väga pikk aeg tegelikult ja aga see kokkuvõttes on siiski lühike kogu kooliajaga võrreldes. Me ei tea, mis edasi saama hakkab, selles on küsimus. Ja koolides on tegelikult neid haigestumisi päris palju, et Läänemere gümnaasiumis kõigepealt jäigiks viienda klassi õpilane ja üks õpetaja kaks tükki. Tänaseks on seal juba 11 haigestunut. Me oleme näinud ka Euroopa koolides, toimus lastevanemate koosolek ja jäi haigeks seitse inimest. Lastevanemate koosolekult on Velmuses Tallinnas näiteid, kus lasteaias. Et selles mõttes ma saan ka aru, õpetajad on vanemad inimesed. Sageli on riskirühmas, nad kardavad. Nad teavad, et õpilaste käest võib saada nakkust, samas võivad nad ka ise levitada. Teame viimaseid uuringuid, mis ütlevad, et ega lapsed on viirusekandjad, täpselt samamoodi, nad lihtsalt ise põevad tunduvalt kergemalt. Aga. Tallinna linnavalitsusel või üldse kohalikel omavalitsustel, kes koolidele neid soovitusi annavad, ei ole ka kerge, sellepärast et ühest küljest on selge, et kui nad nende piirangutega üle pingutavad, Ta ei kritiseeritakse selle eest selle pärast ega kellelegi ju ei meeldi, kui laps ei saa koolis käia. Aga teistpidi jällegi, et kui just täpselt koolides hakkab siis mingisugune koroona levima, et siis kõik küsivad, aga sõbrad, kus te olite, miks te ei teinud midagi, Teie ülesanne oli ju see ära hoida. Nojah, see põhiline küsimus on siiski õpetajaskonnas, et, et see, et lapsed, nohused on, või köhased, et seda, seda on ju ka varem olnud, on teada, et lapsed põevad seda suhteliselt kergemalt, et et me igasuguseid viiruspuhanguid koolides on ju alati olnud, et see, see ei ole teema olnud, vaid pigem küsimus on ikkagi just nimelt õpetajat. Olnud õpetajat sa võid ikkagi koju viia vanematele vanavanematele ja kui ma vaatan praegu, siis järjest tuleb muudkui uudiseid, et haiglad ei võta vastu enam külastajaid, eks või siis vanadekodudesse praegu enam sisse ei lasta, et samamoodi nagu kevadel tegelikult mida peabki tegema, on see, et neid vanainimesi, kroonilisi haigeid peab kaitsma. Et varem oli ka meil see ja haiglaravil olijate arv tunduvalt suurem selle tõttu, et haigestusid just vanemad inimesed, praegu võib öelda õnneks, kuigi seda õnneks tegelikult nimetada ei tohi olla haigestunud nooremad inimesed, pigem kes on ka põdenud põdenud kergemalt seda haigust senimaani. No ja see on viinud suisa spekulatsioonide, nii et järsku on see või viirus muteerunud, et, et, et muutunud kergemaks, on ta ja samas ka elujõulisemaks, aga see nüüd on tõesti Et ei ole jah ja, ja kui me nüüd seda seisva tervikuna vaatame, et pigem tegelikult meil vaktsiini veel lähiajal seal oodata ei ole sellele kuigi mitmed on, on väljatöötamisel ja vene maalile väidetavalt ikkagi üks veel on, aga, aga selle toimekuses kahtlevad enamus Lääne eksperte. Ja, aga teisest küljest meil ei ole veel kriitilist piiri, kus me ei suudaks koroonahaigetega hakkama saada meil haiglas ruumi nii-öelda on. Et selles mõttes tegelikult veel nii, noh, ma ei tea, paanikaks ei ole põhjust ka olla, et tegelikult me saame enam-vähem, mis tal hakkama ja kui see asi peaks hullemaks minema, et küll ma siis ka midagi vast ette võtame. Nüüd jätkaks aga poliitika teemadel, sel nädalal lõppes riigikogu suvepuhkust, kas tegelikult suviti ju ei puhka, vaid on kogu aeg tööpostil ja esmaspäeval peeti avaistung Riigikogus. Käis ka president, pidas kõne, rääkis Eesti ees seisvatest probleemidest riskidest, võimalustest ja teisipäeval siis koguneti esimesele TÖÖ istungile, mis kestis siis noh, üks minut ja 40 sekundit, et keegi suvel suure eelnõusid sepistanud elan. Aga parlamendi ees on mitu suuremat asja. Esimene esimene suurem asi on kindlasti eelarve vastuvõtmine, mis peaks valitsusest liikuma parlamenti nüüd septembri lõpuks, aga tõenäoliselt poliitiline kokkulepe saavutatakse kolmapäevaks. Millal Jüri Ratas? Lendame ülemkogule ja siis jääb veel ametnikele pisut aega, et kõik need asjad ilusti kirja panna enne seda, kui see riigikogule üle antakse, aga aga võib-olla räägiks natukene ühest teisest teemast seoses Riigikokkutulekuga, mis on siis rahvaküsitlus, mille nüüd riigikogu peab lähtuvalt töö ja kodukorra seadusest välja töötama ja ja siis vastu võtma, et see selles Accessis kuskil sügisel sügisel korraldada, siis teile tundub, et kas rahvaküsitlus andis tulemusena. Nojah, see on hea küsimus, seda ma ei tea, kas see tulemus on, aga ma tunnistan, et see on päris veider 21. sajandil küsida seda, et kas abielu peaks olema mehe ja naise vahel, et seda rahvaküsitlusel küsida, et, et see on minu meelest? On see selline, ma ei tea, pigem romantika küsimus või ma ei oska öelda, et, et see ei ole nagu mitte kuidagi oluline küsimus. Ma tunnistan, ma näiteks isegi viitsi spekuleerida või nagu filosofeerida selle üle, et ma vaatan iseennast, ma olen viiekümneaastane, lahutatud, lapsed, suured, mis tähtsust, mis abielu, mida, mida ma mõtlen nagu abielust üleüldse, miks ma peaksin nagu mingi noh, ma ei tea mõtteaega pühendama sellele, kas abielu on peaks olema nende inimeste vahel või nende teiste inimeste vahel, et et see on minu minu arust väga kuuma kummaline küsimuse püstitus üleüldse. Milleks sellel aega pühenduda? Ei, no aga teisalt koalitsiooni kokku pannes lepiti kokku, et selline küsitlus tuleb ja ma küll ei näe nagu põhjust, miks ta ei võiks siis tulla ja me võtame ju selgelt eeskuju meie suurest idanaabrist Venemaast, kes ka sellel aastal muutis põhiseadust ja siis üks punkte, millega inimesi meelitati, sinna hääletama oli just see, et kas abielu peab olema naise mehe vahel, selgus, et Venemaal peab noh, siis võib ju ka meie rahvas samamoodi mõtteid avaldama avaldada. Aga noh, me teamegi seda, et perekonnaseaduses on tegelikult see kirjas, et ta peab olema mehe ja naise vahel, mingit muud varianti ei ole, eks ju. Aga noh, eks siis saab põhiseaduse siis ma sain aru, et põhiseadust on lihtsalt keerulisem muuta perekonnaseadust. Sellega on nüüd see probleem natukene, et jah, tõsi, perekonnaseaduses on kirjas, et abielu sõlmitakse mehe naise vahel. Aga see rahvaküsitlus, mida siin plaanitakse, tegelikult ei ole üldse põhiseaduse muutmise küsitlus, ma saan sellest niiviisi aru, et koalitsioon on plaaninud seda mittesiduva enam ja õiguskantsler juhtis sellele ka tähelepanu, et tegelikult sellist mittesiduvat rahvaküsitlust ei saa Eesti seaduste järgi teha, et rahvaküsitlus peab olema alati siduv ja selle tõttu on see küsimus, on hästi oluline, mida esitatakse ja et see ei läheks ka põhiseadusega vastuollu. Ja sellest lähtuvalt tegelikult ei ole see üldse nii lihtne, et miks seda, miks seda rahvaküsitlust vaja on. Et me ju teame, et et Eestis on tegelikult loomulikult Heidit, nagu sa ütlesid, et see ei ole kellegi jaoks primaarne teema või need inimesed, kelle jaoks on esmajärjekordne korra teema, on väga veider, et inimesed lõpuks, et tabel on kindlasti tore asi, aga, aga see ei ole midagi, mille peale iga inimene igapäevaselt mõtleks. Aga kui vaadata siis sotsioloogilisi uuringuid, et siis suurem osa eestlastest pigem toetab seda, et põhiseaduses oleks kirjas abielu mehe ja naise vahel, et ma vaatan siin augustikuus Norstati läbi viidud ühiskonnauuringute instituudi tellitud küsitlust, et siin ütles seda 50, et neli protsenti vist jah. Ja see on selge, et et kui me vaatame, kes seda pigem toetama, et see on pigem siis konservatiivse maailmavaatega inimesed. Ja kui me võtame parteide jaotuse alusel, et siis pigem EKRE toetajad ma kahtlane EKRE toetajate hulgas ei ole väga palju inimesi, kes arvaksid, et ta abielu ei peaks põhiseadus olema mehe ja naise vahelise liiduna. Ja miks EKRE le see referendum oluline on, või see rahvaküsitlus ei ole ju ometigi see, et, et nad ootaksid sealt mingisugust tulemustega mandaati või mis iganes, aga see on kohalike valimiste ankurdamise küsimus ehk siis et kui inimene läheb sinna valimisjaoskond Kunda ja tema käest küsitakse, et kas abielu võiks olla mehe naise vaheline liit. Ta ütleb sellele jaatavalt, aga siis ta hakkab mõtlema, et aga kui ma juba sellele jah, ütleme, et miks ma võiks Ekrele jah öelda ja see on EKRE lootus saada sealt saada sealt kohalike omavalitsuste valimistulemustelt oluliselt parem tulemus, kui muidu nende toetus või ka kandidaatide hulk võiks, võiks selleks anda. Aga mis see probleem kogu selle asjaga on, on see, et ega Isamaa ja Keskerakond ei ole ka ju noh, ütleme eile sündinud ju rumalad, et nemad saavad suurepäraselt aru, et mis siis juhtunud on ja mis toimumas on. Isegi kui paljud neist võiksid sedasama asja toetada oma maailmavaatelt, et on selge see, et, et sellise asja läbiviimine võib kaasa tuua riski, kus nad kaotavad hääli EKREle loomulikult jah, on võimalik, et EKRE võtabki hääli Reformierakonna ja sotside toetajate hulgast, aga aga siiski pigem eeldaks, et Reformierakonda erakonna ja Sotsiaaldemokraatide toetajate hulgas on selliseid konservatiivse maailmavaatega inimesi siiski natuke võib-olla vähem. Ja, ja selles mõttes, see on nagu probleem. Ja tegelikult kuigi jah, et, et see on koalitsioonileppesse kirja pandud ei tähenda seda, et see peaks nagu nui neljaks teoks saama. Sellepärast, et, et meil on koalitsioonilepped, on tihti, on igasuguseid punkte sees, millest kõik ei saa ju kunagi ellu viidud. Ja EKRE peab endale ka ju tegelikult võrdlemisi adekvaatselt tunnistama, et et see ei ole asi, millest kõik koalitsioonipartnerid võrdselt võidavad. See on asi, millest võidab ainult üks koalitsioonipartner, mille mõttetut. Ma kahtlustan, et selle ümber võib näha veel tulevikus mingisugust pulli ja nalja. Mitte ainult ükski koalitsioonipartner tahaks otsesõnu ja sirgelt öelda, et nemad seda referendumit ei toeta või nemad midagi midagi, et pigem tahaks selle asja hoida, ambivalents Ena, mitte. No just, ja, ja seal on tegelikult ka Keskerakonna Keskerakonnal oma oma nagu okasmängus, mitte et nad ei pruugiks toetada mehe ja naise vaheliste abieluliiduna, vaid Paidet kohalikel omavalitsustel võivad osaleda siis kõik Eestis elavad inimesed. Aga referendumil referent ei tohi just nimelt, ehk siis on paras segadused ja hakata seal kupatama, et palun, siin on kast, kus te saate meile linnapead valida või siis volikogu valida, aga siin on nüüd kast, kuhu teie, vaadake, ei saa panna sedelit sisse, kuigi ta võib-olla isegi toetate seda mehe ja naise vahelist liitu abieluna, et et siin on nagu Keskerakonnal selline oma dilemma mängus, ma kahtlustan No minu aju töötab küll kuidagi teistmoodi, et ma ei suuda nagu kokku panna seda, et abielu küsimus ja siis kohaliku elu korraldamise küsimused. Ta on ühel päeval nagu ei, mitte ühel päeval. See mind ei häiri, aga nüüd ma peaksin hakkama siis sellepärast ekret valima, et ei, et ma ikka valin selle järgi, kes, kes mulle meeldib, et võib-olla siin Ekreni, ma ei saa seda välistada, võib-olla tuleb EKRE väga hea programmiga välja ja võib-olla valingisedakse ka see ei pane mind kindlasti ekret. Aga samas jälle ma kujutan ette, et missugune see meediapilt enne kohalikke omavalitsusi siis on, et tuleb referendum, tulevad kohalike omavalitsuste valimised ja andkem endale aru, et tegelikult seal saab ebaproportsionaalselt suure tähelepanu siis seesama abielu teema, mis ei ole üldsegi oluline, võib päevakajaline ja, ja me ei tegele. Ma kahtlustan, et oluliselt vähem proportsionaalselt vähem tegeletakse kohalike elu korraldamisel. Kohalike elu on tegelikult see, mis on oluline. Sa võid seda öelda, aga see ei tähenda, et see nii läheb. Kui sa mõtled selle peale, et, et EKRE tegelikult on üles ehitamas oma piirkondliku organisatsiooni, mis tähendab seda, et neil võib-olla ei ole nii palju tuntuid, nimesid nendes nimekirjades kui näiteks ütleme, on isamaal või Keskerakonnal või reformierakonnal. Et sellest lähtuvalt nende huvides on kogu see asi ikkagi tõmmata selliseks väärtusküsimuseks, kui soovid, mitte kohaliku elu küsimuseks. Jah, aga mida, mida peaksid valijad tegema kohalikel valimistel on ikkagi see, et need peaksid kohalike valimiste asju vaatama ja, ja referendum on hoopis teine asi. Tunnistan oma lollust, ma ei teadnud, et see ei ole põhise seadusega seotud. Küsitlus, ma millegipärast arvan seda tahetaksegi. Et sul on see probleem seal, et nad ei taha seda põhjuslikku referendumit korraldada erinevatel põhjustel, eks ole, või vähemalt senini ei ole tahtnud ja sellele juhtis tähelepanu, õiguskantsler ütles, et, et noh, tegelikult peab seda tegema siduvana, seda ei saa nii teha, et muutke põhiseadust ära kunagi ükskõik millal, mis iganes, et, et see on rahva petmine. Oma kirjas Urmas Viilma küsis õiguskantslerilt hinnangut selle asja kohta ja siis õiguskantsler nüüd kui ma ei eksi, reedel äkki käis selle välja rääkinud neljapäeval oma oma vastuse sellele küsimusele ja seal ta ka tõi välja selle koha just, et et ei ole, ei ole Eesti Eestis ei ole lubatud korraldada mingisugust rahvaküsitlust, meil olnud tulemust justkui nagu ei ole. Et need on ikkagi väga selge, et sellel peavad järgnema väga selgelt reaktsioone ja muidu ta on selline nagu sotsioloogiline küsitlus paremini tehtud. Ei no vot ei ole paremini tehtud. Suurema ressursiga suurema ressursi jah, et seal on praegu räägitud ühe koma 76-st miljonist suisa riigieelarvest, mis selle korraldamiseks vaja on. No ta on ikka tunduvalt parema kvaliteediga küsitlus kui nad ei tea, seal on sama valimi küsimus jällegi, aga aga fundamentaalselt ma kahtlustan, et sellega tuleb mingisuguseid jamasid, sellepärast et tegelikult hoolimata sellest, et koalitsioonilepingusse on sisse kirjutatud tegelikult noh, ütleme partneritel on erinevad huvid sellega seoses. Aga seal tuleb ka kindlasti südametunnistus mängu, ma mõtlen just rahvasaadikutele. Ja ma olen selle üle, ma nüüd ei hakka kuidagi kinnitama. Räägime siis pisut ka teisest suuremast asjast, nüüd meil on nädal või isegi pisut rohkem kui nädal peetud laiaulatuslikku põhjalikku sellist Eesti kaitsevõime rahastamise debatti. Meil on siin erinevad vaatepunktid, erinevad ideed, erinevate mõtted on läbi käinud. Kõik algas sellest, et et rahandusminister leidis, et tegelikult võiks kaitse kaitsekulud jääda sinna kahe protsendini SKP-st, nagu ta on meil siin pikalt olnud. Ehk siis järgmisel aastal selle kaitsekulutuste tase võiks langeda umbes 50 miljoni euro võrra. Seejärel hakkasid mitte ainult inimesed eesotsas Isamaa, aga kellele kuulub ka kaitseministri portfell. Et algselt siis riie, riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Margus Metsoja, kes tuli välja oma arvamusartikliga, et kuidas ei tohiks kaitsekulutusi langetada seejärel ka luike, teised sõjaväe sõjaringkondadega seotud isikud kes leidsid, et, et ei tohiks seda teha. Peale mida käis siis Eesti konservatiivne rahvaerakond välja oma plaani, et tõmbaks püsikulusid maha 50 miljoni euro võrra ja võtaks laenu ja ostaks 300 miljoni euro eest keskmaa, õhukaitse ja, ja rannakaitserannakaitse võimekuse. Noh, kuidas teile tundub, et mis siis, mis siis juhtunud on, mis siis mõistlik on? Noh, see on põnev juhtum tõesti, et nagu sa ise ütlesid, et Eestis on traditsiooniliselt olnud NATOle soovituslik kaheprotsendiline kaitsekulutuste tase SKP-st ja kuna tuleval aastal eeldatavasti SKP väheneb, siis peaks vähenema ka kaitsekulutustele kuluv summa ja seda ka siis Martin Helme esialgu lubas, misjärel EKRE enda sees siis sõjaväeringkondadega seotud inimesed, nendel on väga suurt toetajaskonda reservsõjaväelaste ja kaitseliitlaste seas asusid Helme Helme enda vastu mässama ja, ja mille peale siis Helme teatas tõepoolest seda, et kulutame siis mingisuguse konkreetse summa 300 miljonit eurot näiteks mingi hanke peale ja see oleks siis nüüd nagu esmakordne juhus, kus riigikaitset, planeeriks riigikogu komisjon ja mitte kaitsevägi ise, et, et otsust mingisuguse. Ma ei tea, ostuvajaduse üle ei, ei tee mitte siis kaitseväe logistikud, kes ja strateegide planeerijat, kes, kes teaksid endal võimekust ka seda neid üksuseid mehitada või siis või need vajadusi katta, vaid et selle teeks siis riigikogu komisjonist ümmarguse laua taga istuvad poliitikud. No ütleme, et kogenud ajakirjanike selleks ei pea isegi kogenud ajakirjanik olema, et märgata siin mingisugust väikeste korruptsiooni lõhna ja, ja on ka üsna selgelt levinud jutud, et see hanke hanke võiks saada, eks, EKREga seotud ettevõtja Rain Tamm, et, et siin on jah sellised Raivo Raivo Tamm ja, ja et, et siin on jah, sellised tugevad spekulatsioonid õhku läinud ja selles mõttes on nagu huvitav ka kuidas, kuidas siis Helme selle nagu ära maandab, kui. Ja, ja mingisugused lahendused välja pakub. Mina sain sellest asjast niimoodi aru, et sõjaväele isenesest meeldid. Kaitseväele meeldib see, kui neile raha antakse ja kui, kui sulle pakutakse raha juurde, siis loomulikult nemad ütlevad me, me oleme alati kodus, kui raha antakse, aga mis neile ei meeldinud ja mis on täitsa õige, ongi see, et kuidas seda raha kasutama peab, seda otsust tahaksid ikkagi nemad teha. Rahandusminister ei ole Eestis olnud seniajani kaitsevõimekuse planeerida ja see ei ole tema ülesannet. Selleks on meil ametisse pandud teistsugused inimesed. Ja nüüd me näemegi sellest igipõlist konflikti, kus praegune valitsus ei usalda, mitte kedagi ei usalda, mingi ametnik ei usalda. Nad on ise targal, eks, aga, aga nüüd on siis tulnud vastuseis. Kaitsevägi on öelnud, et ei Me tahame ise seda teha, raha andke. Aga nüüd on ka veel küsimus, et kui kauaks seda rahandaks, 300 miljonit anname järgmiseks aastaks, aga süle järgmisel aastal tuleb ka 300 miljonit üle, ülejärgmisel aastal. 300 miljonit tundub hästi suur summa olevat. Aga teisest küljest, kui sa jagad seda näiteks nagu pikema perioodi peale ära ei ole väga suurenev. Et seal ongi see asi, et peab hästi mõistlikud need, need hanked planeerima ja seda peab ka kooskõlastama meie liitlastega. Et ikkagi Eesti tugineb omakaitsel sellele, et meile tuleb appi NATO peaksime lätlaste leedulastega vähemalt ühiselt. Ja siin on veel omaette teema veel selles, et see hange oleks Iisraelist ostetud relvadele, kuigi seni on meie liitlased ostnud usast, et, et seal on tõesti ikka veel muidki allhoovusi. Nojah, aga EKRE jällegi on leidnud siiamaani, et Eesti peaks ise oma kaitsevõimega hakkama saama, peaksime arvestama variandiga, et et NATO ju ei pruugi appi tulla, et oli Mart Helme, kes rääkis meile mingist plaanist B eelmisel aastal. Nagu Mart Helmet vaadata, siis minu meelest oli väga naljakas, oli sihuke humoorikas Santne, kuidas Mart Helme, Jüri Ratas olid neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, istusid laua taga ja Mart Helme teatas, et et kui meie idanaaber maanduks dessantlaevadega Linnahalli juures, siis meil ei oleks selle vastu mitte midagi ette võtta. Me peaksime hakkama neid siin kuskil linna pealt taga ajama ja Jüri Ratas vastas sellele teid, martsasin, eksid, et me saaksime ikkagi hakkama ja siis Mart omakorda, ühesõnaga seal oli sihuke naljakas vaidlus. Aga kui tulla teema alguse juurde tagasi, siis tegelikult see on selles mõttes võib-olla natuke naljakas või. Hästi sihuke Ekrelik asi. Et alustuseks sellest, kuidas koostatakse riigieelarvet, et riigieelarve protsessis rahandusministeerium tuleb, istub laua taha ja ütleb, et nii et nüüd on meie algpositsioon on selline ja siit me alustame, läbirääkimised siia ei saa raha panna, siia ei saa raha panna, siia lisaraha pane siiani seal raha panna. Ja osa sellest algpositsioonist oli ka, et kuivõrd meile SKP järgmisel aastal kokku tõmbab, et kaitseministeerium, et nüüd me teeme teile, teeme teile miinus 50 miljonit. Et loomulikult Martin Helme oli, oli selle algpositsiooni heaks kiitnud, noh, ma kahtlustan, et mis, ma nüüd kahtlustan spekuleerima, tegelikult ju ei tea, et mis ta arvas, sellega võis olla see, et istub eelarve läbirääkimiste laua taha, ütleb, et nii, et Jüri Luik, et et tegelikult peaksime siin kokku tõmbama, aga hästi me oleme nõus sellesama kaitse-eelarve jätma praegusel aasta taseme tasemele olukorras, kus noh, meie saame näiteks sisekaitse reservi võib-olla veel üht-teist, eks ole, EKRE siis, et, et Isamaa, kui te tahate, et see rahastus jätkuks, et siis tuleks seda teha. Aga kuivõrd ta uljalt purjetas, siis selle miinus 50 miljoniga välja saades sealt, elik nagu sa ütlesid, just nii partei seest ka kui ka üldiselt või ühiskonnast negatiivset vastukaja sisei ja siis oli ta natuke nagu lõksus, et ta ei saanud oma sõnu tagasi tõmmata, ta ei saanud hakata rääkima midagi rahandusministeeriumi süvariigist, kes on talle mingisuguse miini seadnud midagi sarnast, et tema enda sõnad on ju ja, ja selles olukorras ta läks ja pani oma oma parteikaaslased mõnes mõttes natuke tanki, sellepärast et loomulikult Leo Kunnas ja Alar Laneman Eesti kaitseväega varasemalt seotud isikud, kes tõenäoliselt on väga toredad ja patriootlikud inimesed kes teavad kindlasti kaitseväest ja, ja kaitsmisest ja muust sellisest asjast. Kindlasti on ära unustanud sellest rohkem, kui mina kunagi teada või teada ka saan, aga poliitiliselt võib-olla mitte, et nii suure kogemustega inimesed, ehk siis, et loomulikult on Martin Helmel olnud nendega varasemalt kontakte ja nii palju, kui ma aru saan, siis Raivo Tamm käis kuskil mingil hetkel riigikogu riigikaitse komisjonis esitlemas enda esindatavate relvatootjate relvastust, kus siis ka Leo Kunnas ained, hinnangulised numbrid, kui palju oleks vaja siis keskmaa, õhukaitse ja, ja rannakaitse jaoks raha, et, et need võimekused luua ja kindlasti on need võimekuse lüngad olemas, seda kohta ka absoluutselt ei vaidlustanud. Ka olukorras, kus rahandusminister oli sattunud kriitika alla sellega, et ta justkui hakkas Eesti riigikaitserahastust vähendama ta leidis viisi, kuidas siis sellele nii-öelda vastu astuda, kuidas siis öelda, et aga vaadake, minu plaan on hoopiski palju laiem? Ma tahan riigikaitset oluliselt kasvatada. Minul see mõte on, et me teeme tohutuid investeeringuid ja käis selle välja selleks, et siis summutada seda eelnevat kuvandit või meediamüra ja läksi või õnnestus tegelikult võrdlemisi edukalt, kuigi jah, et kõik riigikaitset kaitsega seotud praegused tegijad selle kuidagi auklikuks lasi, aga see ei olnud üldse ka eesmärk, eesmärk ei olnud ju ometigi seda rannakaitset saada või eesmärk ei olnud seal keskmaa õhukaitset saada, vaid eesmärk oli enda kuvandi mõttes mitte näida kui kaitsevõime vähendaja. Ja, ja loomulikult ei olnud ka ju plaanis võib-olla seda ka ellu viia, sellepärast et noh, olgem ausad, et see on utoopia. Et ma ei hakka ju ometi kostma ühe aastaga mingisuguselt ühelt pakkujalt mingisuguseid relvastussüsteeme, mis niikuinii võib-olla ei haaku kaitseväe kaitsekavadega või investeerimiskavadega, alustades sellest, et selliste hangete läbiviimine võtab tavaliselt aastaid võib-olla kolm-neli aastat, eks ole, tõenäoliselt või mis tõenäoliselt meil on tegelikult neid kohti, mis vajaksid võib-olla suuremas hulgas investeeringuid praegu kuskil mujal kuskil rohkemad aga vaesed Kunnus ja laanemann noh, mingil hetkel võib-olla on mitte päris perfektselt aru saanud, milleks, milleks on riigikogu riigikaitsekomisjon, mis eesmärki ta täidab, kuidas Eestis tänasel päeval asjad käivad, kuidas viiakse läbi hankeid ja miks miks kogu see asi kuidagi sellisel kujul meediasse paisati? Seepärast, et noh, kui me mõtleme selle peale, Kunnas ja laanemann on tegelikult kaitseväest lahkunud veel hetkel, kus ostetigi võib olla või noh, 90. nad olid kindlasti osteti igasuguseid asju igasuguste meetoditega ja 2000.-te lõpus, kui nad lahkusid sealt, siis oli toona parasjagu kaitsevägi. Kui ma mäletan õigesti luuramas kaitseväe luurena ametnike kaitseministeeriumi, ametnike poliitikut ja ajakirjanike üle, et, et noh, et seal, võib-olla see on ka mentaliteedi vahe natuke. Seal on teatud isiklikud suhted ka, et me siin Ekspressis oleme kirjutanud, et Leo Kunnas ja Jüri Luik ei ole just kõige suuremad sõbrad ja näiteks Leo Kunnas oli ka see inimene, kes soovitas EKRE'l mitte mingil juhul Jüri Luike valida Eesti presidendiks. Mille tagajärjel siis EKRE andis oma toetuse Kersti Kaljulaiule. Ma ei tea, kas EKRE inimesed siis praegu nii õnnelikud on, mulle on jäänud mulje, et nad oleksid pigem õnnelikud, kui president oleks Jüri Luik. Aga noh, läks niimoodi. Ja kellel on selgelt selle kogu selle loo puhul moraalinaat, et rahandusminister, riigikogu komisjon ei saa kaitseväge kaitsekulutusi planeerida, aga siin on tegelikult üks teine kiht moraaline olemas, et kas kaitsekulutus peab olema kaks protsenti või siis ei tohi ta kunagi langeda madalamale kui eelmise aasta summa, et, et tegelikult siin langeva SKT puhul võime siis näha neid, neid võib olla tulevatel aastatel veelgi, et, et kus, kus kaitsekulutuste summa on, on tegelikult väiksem kui eelneval aastal või 2019. aastal, mil mil see oli noh, praegune tipuni, et 2020 vabandust praegu majasin aastat segamini, et, et see, see on tegelikult täitsa põhimõtteline küsimus. Lase kogu järgmise aasta eelarve on ju riigieelarve, on tegelikult üks selline suur-suur, mõistatus baseerub ühel eeldusel. Selleks eelduseks on, et koroonaviirus saadakse kontrolli alla, ehk võetakse kasutusele vaktsiin, aga kui ei saada, siis me läheme jälle lisaeelarveid, näeme jälle igasuguseid nõkse nippe. Täitsa Ekspress meedia suuromanik Hans Luik andis ERRile intervjuu, kus ta ütles ühe väga lõbusa lauset. Riigieelarvega kaasnev majandusprognoos on meelelahutuslik lugemine, mitte keegi ei tea, mis tuleb. Tõesti, nii ta on, et see on meelelahutuslik lugemine, et mingisugust aimdust, mis tulemas on. Ma tõesti ei tea. Kui tuleb vaktsiin, saadakse asi kontrolli alla võimegi arvestada sellega, et asi hakkab kasvama. Kui ei saada. Ja siis Hans ütles veel, et me teeme eelarvet suhteliselt pimesi, teadmata, mis tuleb ja korrates sedasama. Aga see on tõesti tõsi jah, et ma rääkisin, või noh, mina tegin selle intervjuu, muide mõtlesin no vot, aga, aga tegelikult esmalt, et kui mõelda selle peale, et mis on meie järgmise aasta kaitse-eelarve, et siis minu prognoos on, et see kaitse-eelarve tuleb selline, mis ta oli sel aastal. Et ma arvan, et sinna ei tule mingisuguseid tohutuid lisa lisarahasid juurde. Kuigi jah, tõsi, et Jüri Luigel praegusele praeguses keskkonnas on väga lihtne minna ja öelda, et aga noh, pakkusid 300, aga me võtaksime 100, aga võtaksime 50 näiteks juurde. Mis tähendab seda, et et praeguste teadmiste järgi oleks siis kaitse-eelarve umbes 2,2 protsenti või midagi sellist kahtlustanud? Pigem sa lähed niipidi, et, et tegelikult noh, ei juhtunud, et me hakkaksime mingisuguseid Iisraeli ettevõtete käest hetkel riigi riigikogu tehingutega mingisuguseid asju ostma, aga, aga kui rääkida tervikuna eelarvest, siis jah, et selle aluseks on, tõesti ei saa rahandusministeeriumi prognoos. Ja rahandusministeeriumi prognoosi aluseks on see, et, et kohe-kohe koroonaga kaasnema negatiivsed majanduslikud mõjud ei leevene mitte ainult et Eestis vaid laienenud üle terve maailma ja eks ikka seda koostades said kõik ju aru, et, et seal uljas eeldus. Aga teisest küljest jällegi, mida sa teed, et mulle meeldis hoopiski Martin Helme? Ütelus seda prognoosi tutvustades kevadise majandusprognoosi kohta, et need olid lihtsalt numbrid paberil, sellepärast midagi kirja panna, ega see praegu praegune on ka natuke natuke seda tüüpi, aga teisest tei, teisalt jällegi, et ka halb plaan on parem kui plaani puudumine. Ja arvestades seda, kuivõrd me oleme ikkagi hetkel laenukraanid lahti keeranud, et siis ma kahtlustan, et see eelarve tuleb kokku sellisena, nagu me ta vastu võtame riigikogus. Aga võib-olla selle eelarve tuluallikad võivad väheneda. Ehk siis, et võib-olla maksutulu ei laeku sellises koguses, nagu on prognoositud, aga siis on kavas katta see siiski võõrvahendite arvelt. No Eesti on hakanud laenu võtma ja ja tegelikult laenu võtmist noh, näeb ette ka järgmise aasta eelarve, vaata see laenu võtmine tuleb lihtsalt suurenenud. See on huvitav, mingi paradigma muutus on toimunud laenu krediiti ja istuja riikidevahelise rahvusvaheliste laenu võtmisesse, et kõik kõige suuremad dogmaatikud, kes on alati öelnud, et riigieelarve peab olema tasakaalus ja ja laen võimalikud laenukoormus võimalikult väike, on hakanud suhtuma sellesse laenuvõtmisse kõvasti liberaalsemalt kui, kui varasematel aegadel. Et siin on nagu majandusmõtlemises mingi mingi tohutu nihe toimunud, aga, aga selle, selle, selle tulemusel saab ainult mõne aja pärast tekkida mingi megainflatsioon. Sinagi, majandusajakirjanik, Sulev, oskad seda kindlasti öelda? Ei oska sellepärast, et inflatsioon oleks pidanud juba praegu tekkima, aga ta ei ole tulnud, me näeme tegelikult, kus inflatsioon ja see toimub väärtpaberiturgudel, see tähendab kinnisvaras. Aga ei, tegelikult ei tea keegi, kuuse asi teel on ja jäidet võib-olla parandaksin sind, et ka ei ole tegelikult toimunud põhimõtteline pragmaatiline muutus, et näiteks kui sa vaatad tasakaalus eelarve pooldajad ütlevad, et täpselt see ongi see koht, kus tuleb kulutada. Et meil peaks olema pikas perspektiivis tasakaalus eelarve. Kui meil on halvad ajad, kui meil on majandis majandussurutis, kui meil on mingisugused välised tegurid, mille pärast meil majandus on pihta saanud, et siis tulebki riigipoolselt riigipoolselt sekkuda majanduse toimimisse, raha juurde panna, raha juurde pumbata, nõudlust suurendada. Et siis mingisugusel paremal Ajal kui koroona on seljatatud, kui meil asjad on taas kasvama läinud ja hakanud siis teha ülejäägis eelarveid ja, ja raha kõrvale panna ja tagasi maksta need võlad, mis sealt täna täna võetud ja mingeid reserve koguda. Samas on jälle huvitav, et selle sellesama eelarve osa ei ole ju mitte ainult selline mõistlik talupojamajandamine, vaid et seal on ka Keskerakonna erakorraline pensionitõus sees, mis on ikkagi selline väga heade aegade märg, mis tähendaks siis aastaks 2023 vast kasvaks keskmine pension, pension ligi 700-le eurole ja seal on sees ka siis Isamaaliidu see teise pensionisamba lammutamise plaan, et need on, ütleme mõlemad sellised noh, ma julgeks väita, heade aegade poliitika, poliitilised mängud või poliitilised tegevused ja mitte nii väga siis tõesti selline kriisiaja eelarvematerjal. No vot, aga raha on ju odavam, praegu me saame võtta nii palju laenu kui kulub ja mitte keegi meile ka kätt ette panemas ei ole, et kui meil tavaliselt ikkagi. Samas mõlemad on pöördumatud otsused, et kui sa korra pensionit tõstad, siis sa nendega naljalt ei langeta, võid langetada, aga tegelikult ei langeta, et, et et see, see kulu jääb igaveseks ja samamoodi kui teine pensionisammas õhku lasta, siis seda enam uuesti samal moel samas mahus nipsust üles ehitada. Aitäh, aga me teame, et neid laene maksta ka kunagi tagasi, need laenud lihtsalt jäävad ja neid hakatakse refinantseerima ja see ongi see, et me tegelikult ei tea, mis see kogu selle asjaga juhtub. Muidugi pensionitest rääkides meeldis Siim Kallase vist oli õhtulehes avaldatud arvamus, kus ta ütles, et pensionist süsteemi luues sai see tehtud just sellisena, et vältida pensionite ümber igasugused poliitilised kemplused, ehk siis muutes ta ise kasvavaks. Ei oleks see poliitiline küsimus iga aasta, aga, aga et mis puudutab siis laiemat laenusüsteemi, et me elame. Me oleme kõik üle terve maailma võtnud tohutus koguses laenu ja üldiselt võrreldes SKP-ga enam-vähem samas mahus mingisugune paarkümmend protsenti SKP-st kriisi lõpuni on meil kõikide riikide laenukoormus kasvanud. Noh, mina ei tea, kuidas see lõpeb, keegi ei tea, kuidas see lõpeb. Selge on see, et kuidagi peab lõppema. Kas see on laenude tagasimaksmine, jah, Sulev võib-olla mitte. Kas see on mingisugune tohutu inflatsioon, võib-olla ei tea, kas see on mingisugune uut tüüpi kriis, mingisugune pangandussektori kokkuvarisemine, mingisugune muu asi võib-olla lihtsalt võlakirjaomanikke mingisuguste võlakirjade kustutamine on, ma ei tea, ma ei tea, ma ei ole olnud tegelikult sellises kohas mingisuguses mäletatavas ajaloos, et aga, aga noh, samas jälle kõik kriisid on teistest erinevad. Aga ma tea, tahtsite rääkida, aga suvel või suvel toimunust vaatame kalendrisse, näeme. Järgmisel teisipäeval saab ametlikult suvi läbi, kuigi on väljas olnud viimased nädalad ikkagi väga sügisesed ilmad, meil oli ka esimene sügistorm, mis küll möödus edukalt suuremate purustusteta. Aga, aga mis teile siis sellest suurest meeley? Ei ole ja muuseas meelde, et sellel nädalal oli ka erakordselt soe ilm. Täpselt üks päev enne tormi oli siin üle 20 kraadi, järgmisel päeval üheksa panin esimest korda ka nahkkindad kätte. Mis mulle sellest suvest meelde. Natuke nukker suvi, aga hästi soe suvi oli siiski. Hulile Nosmostel jumala lõbus suvi. Minu jaoks oli seal ikkagi liiklust erinevates seltskondades. Koroona koroona pani siia ikka pitserit, mina käin hästi tihti nagu Tallinna vanalinnas ja võrreldes kõikide varasemate aastatega oli vanalinn tühi. Sattusin suvel ka korra Soome seal Burvas vanalinnas käies vaatasin, et selline paksult turiste täis paksult inimesi siis Tallinnas sellist asja näha ei olnud. Ka Tartus käies, muuseas, ma panin enne, enne seda sealset kriisi panin tähele, nad Tartu kesklinn oli inimesi täis ja kõik olid rõõmsad ja hoopis teine tunne oli kui Tallinnas. See on huvitav, et, et siseturism märgatavalt käivitus täiesti nagu hoomatavalt, et. Ta käivitas kahjuks ühes suunas Ühes suunas Tallinnast välja, aga kõik need suuremad investeeringud turismisektorisse on tehtud, need on Tallinna Tallinnasse, Tallinnas oli selles mõttes suur häda ja see häda veel hakkab kassa. Noh, sõltub, kus sa Tallinnas käisid, eks ole, suvel sellepärast, et noh, ma saan aru, näiteks, et meil vastvalminud Noblessneri kvartal, et seal pulbitseb jah, suvi, suvi otsa oli, oli öö sügavat öötunni teine suur pidu ja pillerkaar, nii et need inimesed, kes siin olid tohutu raha eest uhkeid kortereid ostnud, ei saanud magada, kirjutasid linnavalitsusele kaebekirjaga. Telliskivis oli samamoodi ikka pilutsejadele kõvasti, et ma elangi seal lähedal, et sattusin sinna kogu aeg, panin ka tähele seda, et inimesed pidutsesidki väljas ja selles mõttes oli seal väga tore, nüüd kui nad hakkavad siseruumidesse kolima, vot siis ongi probleemid võib-olla tekkimas. Et noh, noortel ikka meeldib väljas käia ja lõbusat elu. No inimestele üldiselt meeldib lõbus elu võrreldes siis mitte lõbusel aga jäi kesklinna, õigemini vanalinnaga on tegelikult mõnes mõttes ikkagi mure kõigil nendel, kellel seal mingisuguseid äripinnad on, kaasa arvatud Tallinna linnavalitsus, sellepärast et aastatepikkune on välja kujunenud traditsioon, et eestlased väga ei, ei käi vanalinnas, sellepärast et see on paksult turiste täis, seal. Vanasti veel olid ka need Riksad, eks ole, mis seal segasid liiklust ja ühesõnaga halvad, tihti halvad kohad, tihti kallid kohad, ilma igasuguse kohalikele midagi huvitavamat pakkumata ja nüüd nad on ikka edasi ja ma saan aru, et ka näiteks muuhulgas on Tallinna linnavalitsus on hädas, eks ole, kellel, kellel on seda rentnikke raske leida, kes maksaksid seda rentimisel. Varasemalt oli võimalik saada. Mis ma veel panin tähele, oli see töötute armee kasvanud nii nagu ennustati, kardeti, ütleme, kardeti, et 100000 asemel oli siin alla 50000, see oli väga hea. Tuli kauaoodatud Tenet meie kinodesse. Loomulikult toimus ralli selle aasta eestlased nii tugevalt. Tõmmet tundsid, et kindlasti oleks sellele meeletult pealtvaatajad, kui oleks sellist võimalust olnud. No ütleme, töötuid lisandunud, samas mina märkasin nagu väga suurt ärevust inimeste seas, kes on seotud kultuurivaldkonnaga, kes on seotud näiteks kas või kinodega kinode käitlemisega, et tuleviku suhtes inimestel selliste ebakindlust ja ärevust kogu selle, ütleme, lõbusa õues pidutsemise taustal oli märgata küll ja küll. No läheb hullemaks, aga noh, eks inimesed harjuvad ja, ja loodame, loodame parimat, loodame, et nii hulluks kevadel ei lähe ja loodame, et vaktsiin ka varsti saabub. Aga siinkohal on vast paslik saatele joone alla tõmmata. Teiega olid Huko aaspõllu Heidit Kaio ja Sulev Vedler. Järgmisel nädalal on rahvast teenimas Mirko ojakivi. Neeme Korv, Urmet Kook. Aitäh kuulamast.