Eesti piinly lavastajaid. Eesti filmilavastajaid. Stuudios on Jaan Ruus. Komöödia on surmtõsine asi. Ära kunagi püüa olla nalja, kas näitlejad peavad olema tõsised, ainult situatsioon peab olema absurdne. Nii arvab Ameerika komöödiameister Melbruuks ja mitte ainult tema. Kohe saan küsida, kas seda arvamust jagab ka eesti filmi kuulsaim tragi koomik lavastaja Peeter Simm. Ja meil on häbemata vähe tehtud kinokomöödiaid, nagu öeldi vanal ajal. Mis sa arvad, miks? No ma julgen väita, et häbematult vähe, sellepärast et kui me võtame vaata selle lehe, kus on kogu Tallinnfilmitoodang siis see on üsna suur osa, aga palju on, nad on vajunud lihtsalt minevikku ja keegi neid õieti ei mäleta, nagu jalgrattataltsutajad, mis kuulutati omal ajal Nõukogude Liidu kõige halvemaks filmiks. See oli jah, Sovetski ekraani rahvaküsitlusi, muide kriitikute sinagi jah, aga no viimasel ajal kõige halvemad, lähvad moodi ja pälvivad väga palju tähelepanu ja no viimasel ajal seoses ka koostööga hakkab meie teadvusele üldse muutuma. Vanasti oli niimoodi, et mingi traditsiooni järgi oli viimasena kirjas filmi direktor. Mööndustega võib öelda produtsent aga nüüd on niimoodi, et mis mul oli ka üllatuseks, et kõige väärtuslikumad tiitri osad on esimesed ja alguses ja tähtis on olla nende inimeste läheduses kes on olulised. Nii et tihtipeale siis nüüd on jälle kõige viimase tiitri on jälle režissöör ja, ja siis läheb keskele poole, nagu siis niimoodi vähem tähtsaks, kui nii võib öelda, kas seal tegid selle järelduse oma esimese rahvusvahelise ühistöö Ameerika mäed järgi? See polnd, minu esimene rahvusvaheline ühistöö sellepärast et ma olin eelnevalt kolme iseseisva võimsa riigi Läti, Leedu ja Eesti ühistöö teinud Balti kett. Eufooriaaegne film 88 ja teinud ankru, mis oli siis tõepoolest soomlastega esimene täiesti iseseisev niisugune film. Ja sa esitasid küsimuse, tsiteerisid Melbruksi, mul ei jää muud üle kui tõepoolest takka kiita ja oma oma kurbi kogemusi sellele kinnituseks tuua pärast, et noh, kui ma mõnda asja püüdnud surmtõsiselt teha, siis tihtipeale saal naerab seal ja kui ma olen püüdnud nalja teha, siis on endal hiljem piinlik olnud. Kahjuks sa oled lõpetanud Moskvas kino. Instituudi ja seal on väga suur osa õpetamisel pühendatud just vene tummfilmile. Vere tummfilm on tõesti hea, aga mul on alati silma torganud, et Moskvas kino instituudid lõppenud töötanud inimesed ei oska tajuda näitlejat, aga sina oled oma filmides leidnud kõik võimalik huvitavaid tüüpe. Mis roll on näitlejal kinos? Mul oli kunagi niisugune iseenesele loodud Eela arvamus, et ma ei tahtnud lootma jääda sellele, et ma võtan näitleja, kes on tuntud ja kuulus ja ja, või kelle ma ise olen nagu filmilinale toonud, näiteks enne kui me hakkasime ideaalmaastiku, tegime ma meeleheitlikult püüdsin leida sellesse rolli, kedagi teist peale Arvo Kukumäe ja ma proovisin isegi väga häid semusid, noh näiteks Jaanus Nõgisto, mul on kindlalt meeles. Tegime temaga suured proovid ja nad ei olnud sugugi halvad, aga, aga ajapikku mul on täiesti vastupidine. Niisugune suhtumine sellesse ettevõtmisse tekkinud nüüd mul on hakanud aina enam ja enam lootma vennaskonnale inimestele, keda vastastik usaldada, mitte ansamblis vennaskond, vaid oma kolleeg, ansambli vennaskond kunagi, aga esialgu esialgu niisugune mõttekaaslaste vuntse ei olegi nii väga lai ja ja siinkohal ma ütlekski, et nad tihtipeale jäävad. Eestimaa on täis väga huvitavaid ja ja häid näitlejaid, kes seal väga huvitavate nägudega ongi tihtipeale niimoodi, et et võtad ikkagi inimese, kellega oled juba palju tööd koos teinud, see tähendab seda, et sa ei pea rääkima telepikka monoloogi, sa ei pea kõike uuesti, ta saab aru üksikutest vihjetest, tal ei pruugi isegi artikuleeritud kõnena väljendada, seda talub näidata peopesal teise näpuga, mismoodi see on mingisugune žest, mida ta peaks mängija muidugi, ettemängimine, vilets asi sellest, minu, minu meister pidas seda režissööri langemise üheks madalamaks astmeks. Järgmine aste on teha, oli veel hullem sandiks teha filme, mida, mis sulle endale ei meeldi. Sellele eelneb on näitlejale ettemängimine. Temale sa oled niimoodi, kui sa nii hästi mängida oskab, mängisi siseseda, mängi naiste rollid ka ära. Nii et selles suhtes ikka jah, on mingisugused asjad ja ja paratamatult mingi niisugune üksteise mõistmine, ma ei räägi sellest, eks ole, et nende näiteks, et ma võin oma raha eest osta kolm neli karpi mustvalget filmi ja ja suvel filmida nüüd sellele ankrule järge, kusjuures mul ei ole inimestele mitte midagi maksta hea kõhu täismaal ja see on kõik. Aga noh, ma loodan, et sellel ehk tuleku järge küsisin filminäitlejaid sellepärast et sa praegu Kui lõpetasid või lõpetad dokumentaali Eesti draamateatri näitlejatest. Kas see on selline tõsimeelne? Film film tuli tõsimeelne küll, kuigi ta ei ole sugugi morn või nukker, aga see läks väga laiaks meil kätte, see tuli lihtsalt niimoodi, et Häidi kolle kes on palju palju näidendeid, tõlkinud prantsuse keelest, tuli vahetult enne draamateatri juubelit meile Legia Artis filmi. Ja pakkus välja idee, et teeme niisuguse väikse filmi juubeliks sellest filmist ja ma hakkasingi sellest kinni, kusjuures minu idee oli teha ilma ühegi sõnata film lihtsalt sellest, mismoodi teater ise seisab nagu dekoratsioon keset linna ja mismoodi tema sees omakorda ehitatakse dekoratsioone, mismoodi tekib see imeline maailma, mismoodi ta ära hajub kiirendustega kõigi niisuguste klassikaliste vanade läbiproovitud trikkidega film. Aga see läks nii käes laiaks nüüd praegu, et see on niisugune. Me oleme peaaegu kõik kättesaadavad ja üleüldse olemasolevad materjalid, kus on filmitud draamateatrit. Neid oleme kasutanud, oleme, oleme kõike, mis on nüüd sündinud viimase, selle poole aasta jooksul mingil moel kajastada püüdnud ainuke asi, et noh, draamateatri näitlejad on niivõrd huvitavad isiksused. Et, et me pidime kuidagi piirama millegagi seda ringi ja niimoodi me siis piirasimegi ennast kõigepealt eesti dramaturgia nädalaga, mis toimus just enne juubelit ja teiseks me siis võtsime niisugused, kes meile ette satuvad ja kes sel ajal nendes tükkides mängivad. Aga sa filmisid laval, kas mõni näitleja on filmis rohkem fotogeeniline kui teine, kas mõni näitleja sobib linale paremini kui teine? Kahtlemata see on, ma tean, mõnes inimeses on niisugune sõnulseletamatu ratsionaalselt seletamatu võlu, et sa vaatad teda nagu miks ahvipuuri juures on loomaaias tohutu palju inimesi, sest ta meenutab näidendi demorgaanikas igast tema liigutusest on midagi niisugust, mida, mida on huvitav vaadata. Ja, ja teatriga on need küllalt erinevad asjad. Muidugi on inimesed, kes valdavad mõlemad seda ala üsna hästi. Aga meil oligi probleem, muide, mis puudutab materjali, siis me oleme küllalt kurva seisu juures, nii et noh puht professionaalsest seisukohast näidendit ei ole võimalik üles võtta niimoodi, et etenduse ajal pannakse kaamera kuhugi seisma ja siis see kõmisev hääl, millest ei ole võimalik üldse artikuleeritud kõnet eraldada. Et see, see on siis mingisugune dokument, see kahjuks ei ole, nii et praktiliselt asjad, mida me tahtsime filmis kasutada, me pidime kõik filmima, paludes näitlejaid jääda pärast etendust filmima suuri plaane korraliku heliga ja kasutama vanu Tallinnfilmi ja Eesti telefilmi ja teatri ja muusikamuuseumi materjale, mis on spetsiaalselt tehtud inimese jaoks. Aga see, mis praegu jääb, see, mis praegu filmitakse teatrietendused ja vuratakse maha. See on lihtsalt häbiväärne selles mõttes, et võidakse öelda, et nüüd te räägite kuulsast näitlejast või näitlejannast ja ma näen niisugust armetust seal see on jah, kino. Tal on ikka nii erinevad asjad ja üks-ühele ei saa üldse õiget ettekujutust ja see fluidum läheb ikka kaduma. Aga nüüd see pikk nimekiri, mis sul on, ei ole mitte kirjalikud vastused mõningatele küsimustele, vaid see on sinu fototeegia või firma või tähendab sinu. Ehkki jah, jah, jah, see ei ole küll päris minu, siin on mitmed kolleegid aidanud seda teha, üks meestest on jaakelling, teine, kes on väga palju kellega me koos selle kokku panime, Andres Valkkonen, Tallinnfilmifonoteegi haldaja ja päästeingel ja, ja tõepoolest, siin on fantastilist materjali, enne kui me nüüd selle loo peale paneme. Ma ütleksin, et hiljuti saime Läti Leedu kolleegidega kokku, lätlased valmistanud juba välja andnud kahel laserplaadil oleva suurepärase läti filmimuusika kogu, mis on väga ilusti välja antud. No meil on ta esialgu praegu niimoodi isikliku kasseti peal, aga õnneks need asjad on kõik alles ja palku neid hooldama, nii et me kuulaksimegi võib olla kena loo, mis on küll vene keeles, mida laulab tita Piegha, mille autor on nagu nüüd ka, selgub kergemuusika helilooja Arvo Pärt. Infortari diktatuurile. Käin seal. See on saade Eesti filmilavastajaid ja külast. Ja külaliseks on Peeter Simm. Sinu esimesed filmid on õieti tragikomöödiat, nalja ja nad on kurvad ja peategelaseks on noor inimene. Kas sa oled neis vaadanud iseennast? Niisugust eesmärki ma pole endale seadnud, aga noh, see on juba paratamatus, dialektikat, nii ta kujuneb. Ja nojah, nii palju ennast samastada küll, et ma olen, tõenäoliselt võib olla sama naiivne või loll, kui tahate, eks ole. Et noh, ma võin ennast samastada küll mingisuguse sellise tegelasega või lihtsameelsusega ja, ja kuskil võib-olla ka sellepärast, et ma olen ikkagi mingisuguse piiri endale seadnud, mida ma iseenda jaoks sean, on niisuguseks kõlbelisuse piiriks, millest üle astuda ei tohiks, kui sa tahad ikka inimeseks jääda. Nii et võib-olla selles mõttes, aga rohkem ka nagu ei tea. Need filmid on ka sellest, kuidas noor naiivne, siiras inimene puutub kokku vanade inimeste, jäi ka maailm, aga selles mõttes on see väga universaalne mudel. Sa oled nüüd teinud juba tagasivaates seitse mängufilmi. Kui küsin, mis on sind sinu filmides huvitanud? Kui sa saad üldistada, need on erinevad, aga. No ma võib-olla hakkan jälle liiga seletama niimoodi oma meelest keeruliselt, aga no ma ei oska seda ka teistmoodi öelda, sest et minu arvates on film ikkagi üsna teadvuse lähedane asi selles mõttes, et kui see film ei tee sulle mitte midagi uut selgeks, kui tema loojad ei ole püüdnud midagi uut tavastadavad väidavad sedasama, et kaks korda kaks on neli, siis ta ei ole mulle huvitav. Selle sellepärast ma ei ole kunagi püüdnud. Korrata mingisuguseid neid asju, mis mul on õnnestunud eelmises filmis või teha eelnevale filmile tänane film mitte kunagi ma arvan, et selles mõttes võib ju arvutada arvutuse tulemused võivad olla huvitavad, kuigi lõpptulemus võib olla vale ja tihtipeale sellega võib alt minna, ma tahan öelda lihtsalt lihtsalt nii öeldes, et et latt peab olema kõrgele seatud, selle maha ajada. Noh, loomulikult, et ma lähen meelega teda maha ja meelega, aga et, et otsimine ja, ja mingisuguste uute uutele aladele tungimine ja, ja tihtipeale vot seesama, millest ka juttu oli niisugune tragikomöödia kõige küsitavam kõige rohkem vaieldud ja väga raske žanr. Et noh, ameerika mägedes me püüdsime seda kuskile viia veel niimoodi muinasjutupiirimaile ja võimalik, et me käisime kõhuli sellest, aga jagama ei saa seda suure hulga inimeste tööd nulliks tunnistada mitte kuidagi ja need kogemused, mis me seal omandasime, kas või koostöös või, või, või selle kogemuse võrra näeme, mis ei mõju, mis ei jõua saalini ja, ja ja noh, nii pilvedes maganud ei hõlju, et ma arvan, et me võiksime siin toota filme viiele-kuuele, inimesele ja lootma jääda sellele, et nad levivad. Ma arvan, et isegi niisuguse filmi on võimalik teha ka need tõepoolest ei jõua mitte kusagile. Film on suur masinavärk, igaüks teeb oma tööd. Režissöör on siis nagu väejuht. Kas film läheb ka vahel ise kokku, et kõik teevad oma tööd ja ütleme, režissööri pole vajagi, kui soovid? Ja seda imet on juhtunud, kuigi montaazi periooduks minu raske valikute tegemise periood, tähendab filmi tegema asudes unustad kõik selle jubeda ära, mis eelmise filmiga on seotud olnud, hakkad uuesti peale ja kohe esimese enne esimest võttepäeva tulevad, kes, kus, mis ja alati tullakse nende küsimustega, ainult sealjuures on niisugune komme. Ja ja, ja kõige hullem, aga Montaažist, sellepärast et noh, ütleme Ameerika mägedes patt öelda ja, ja prantsuse produtsent keelas mul sellest rääkimise ära, aga me tegime umbes kaks korda rohkem tööd ja raiskasime kaks korda rohkem kõike värki kui see, mis lõppude lõpuks filmi sisse läks. Me pidime sellepärast ise välja viskama ja, ja, ja, ja kuigi nüüd vähemalt meil filmirahva hulgas on levinud niisugune kuulujutt, et me andsime prantslaste nõudmisele järele, siis ei olnud niimoodi ja ja mitte sellepärast, et, et me oleme nii kaugenenud, Ühel vaid sellepärast, et aga prantslased nüüd niimoodi jäigalt seda ei nõudnudki. Nad nad kõik meie jutuajamised lõpetuseks sellise meeldetuletusega, et sina oled režissöör ja niimoodi nagu sa ise tahad midagi jäika ja ongi jah, et tänapäeval toimib, et siin suur, teisel moel ja just see ja seda ma olen alati, noh, see on iseenesest mõistetav, jah, jah, jah. Läheksime nüüd veel silu unikaalse fonoteegi juurde, mida sa teiseks tahad mängima panna, a no sellepärast, et mul on teise kasseti peal animafilmide muusika, järgmise heliloojaks on Lepo Sumera kevadine kärbes. Volmeri joint. Saates Eesti filmilavastajaid on Jaan rusi külaliseks Peeter Simm. Filmiringkonnas, ma olen kuulnud, et sinus on kreeka verd, absoluutselt tõsi, mina olen õilis kreeklane. Olen siia teie hulka juhuslikult sattunud Kiviõli kaudu, jah, ja väike nali, no tõepoolest mingi vara täis ilmselt ongi, sellepärast et minu vanavanaisa oli kaupmees Mariupoli linnas. Kusjuures, ja vanaema siis revolutsiooni ajal sattus Eestisse Nanseni passiga ja ja olles abiellunud enne selle seda Eesti üliõpilasega, seal, kes oli praktikale saadetud. Kõik kolm saadeti Tartu Ülikooli keemiateaduskonnas siin Aasovi mere äärde praktikale, kõik kolm tulid tagasi vene naistega, oligi siis nende praktika. Ütlesid üles kuskil Virumaal Kiviõli kandis Kiviõlis? Jah. Nii et need tuhamäed ja see kuulus naistegelane lindtroppide filmist suurale on sul juba lapsepõlvest teada? Ja me käisime alalõpmata seal mäe otsas ronimas võib-olla, kuna see nii kodusena tundus, siis nagu ei tulnudki pähe, et et võiks temast filmida. Miks sa Moskva kinoinstituuti läksid, see ei olnud liiga kauge. Koht, eks ta oli ikka ja tookord seal minek, tundus muidugi utoopilisemad, et tagataskus oli mingi Tartu Ülikoolimineku võimalus ja üsna kindlalt noh nagu minnakse lavakunstikateedrisse proovima, juhuslikult sisse saadakse, seal on palju juhtunud, aga ma ei saa öelda, et päris uusik oleks, sellepärast et kuskil poolteist aastat olime siiski selleks valmistunud ja ja mingi eelkonkursi läbi teinud ja ja filmil oli siis tohutu niisugune sotsiaalne ühiskondlik positsioon, mis on praegu lootusetult läinud. Sellepärast et siis vaadati Anživ aidata ja, ja oli just Praha kevade olnud ja Tartu Vanemuise teatris olid Tooming, Hermaküla, Adlas Vilima ja, ja kuna ma sealsamas külje all õppisin näos, siis ma pean nagu üheks põhjuseks just tolleaegsete mitu niisugust atmosfääri, mis, mis sinna viis ja mulle meeldis ka fotosid teha ja nii ma sattusin siis siia sattusin siia Tallinnfilmi, kus siis n Recormid veidi juhendas ja, ja, ja edasi on juba muidugi juhus. Asi võib olla see, et ma et noh, nagu ikka nagu nagu igasse niisugusse kunstiala grupi vastuvõtmisel siis meistri tahtmine või temale südame südamelähedane inimene võib-olla saab sisse, võib-olla oli see siis sellepärast on ma olin üsna lootusetu debiil võrreldes nende inimestega, kes olid lõpetanud enne seda Moskva ülikooli teoreetilise füüsika või kes olid enne lõpetanud teatri režissööri ja töötanud tükk aega ja, ja ja noh, ma olin kollanokk, täielik, kõige noorem kah. Ikka leian niisugusel puhul toetust Mihhail Rommi ütlusest, et ta teab kõikvõimalikke režissööre, rumalaid ja tarku ja ja andekaid ja laisku ja ei, aga just nimelt laisku. Režissööre ei ole, režissöör ei tohi olla laisk, aga kõik muu võite olla. Võimalik küll jah, see on niisugune imelik asi, sellepärast et eelnevalt jätkates esimesel kursusel räägiti niivõrd intellektuaalseid jutte räägiti raamatutest, mida eesti keeles ei olnud tookord tõlgitud, ei ole praegu. Ja see mateeria oli noh, minu jaoks niivõrd kättesaamatu, ma ei saanudki seal suurt lahti teha ja ja mõni teine mees, näiteks Peeter haavas ungarlane Temast poolt ka midagi, tema käis, mingid naiste teksad olid tal jalas, iga esmaspäev oli ta jumalast pohmellis. Ja midagi tarka ta kunagi ei öelnud ja, ja siis ühekorraga, kui oli tööde vaatamine, siis selgus, et Habashi film on teistest 10 peajagu üle. Temal pole vaja lihtsalt tarka juttu ajada. Ta tajub inimesi tema välismaalasena, oskas pugeda. Võõramaalase hinge ja nendega kontakti leida rohkem kui kõik tuumafüüsikud kokku. Meil. Kino oli tollal väga lähedal poliitikale, aga Moskva kinoinstituut oli jälle väga professionaalne ja küllalt boheemlaslik, rahvusvaheline õppeasutus oli küll ja just siis, kui me olime esimesel kursusel, oli seal ka suur rahvusvaheline skandaal, millest omal ajal ka BBC Ameerika hääl rääkisid. Sellepärast et seal korraldati skandaal ei kellelegi teisele kui Sergei apolinaariumidž Gerassimovi-le, kes oli kuulus vene filmiklassik ja isegi kõige sositsionaalsem, ütleme isegi stalinliku jah ja niisugune mees ja ja kes siiralt tähendab tema oma, ta elas peale sõda kogu aeg hotellis Moskvas niimoodi ja mitte korteris ja ta rääkis, et kui palju me oleme nüüd mõelnud selle peale, ma usun siiralt Ta valutas südant nende üliõpilaste pärast ja, ja tähendab tema, ma ei kujuta ette, mismoodi see inimene oli elanud alates 25.-st aastast, kui kui kunst ära taltsutati, kinokinole päitsed pähe pandi. Tema oli nii taltsutaja kui see, kellele päitsed pähe pandi ja ta elas täiesti seda piiratud elude tegi suhteliselt veel lubatavuse piires. Kriitilisi filme olete ma kas või Baikali reostamise vastu. Aga jah, see skandaal oli küll niisugune. Ta tundus ka nii pehme inimene, et keegi poleks arvanud, et no mis ta nüüd teeb ta sinise ülikonnaga alati silus juukseid. Ja mis seal täna peaaegu ei olnud enam siis kui, kui noored noored kutid, kes oli meistrist nelja, neljanda kursamad meist ikka kõvasti vanemad ikka vene sõjaväepruugi järgistarikid, eks ole. Kui need ütlesid, et häbi on meie filmi vaadata, et rahvusvahelistel festivalidel kikifilmid, friigifilmid on alati professionaalsed olnud ja Olga huvitavad, et aga nüüd on niimoodi, et vajuma alla mongolite filmid 10 korda paremad kui meie omad. Ja lõppude lõpuks tuli sellest niisugune skandaal välja ja sellele poogiti külge isegi niisugune, et on mingisugune nõukogudevastane organisatsioon nimega Fudvalist. Siis kadus Lenin Lenini büsti ära. Kikist see, mis on suure saali ees, pole teist enam. Ja seda otsiti igalt poolt, lasti lahti sõjaväestatud valvemehikesed, kes siis on lasknud selle mööda tassida iseendast ja kaks nädalat oligi tassinud. Oligi ta kadunud, selle jooksul visati kikist ja parteist välja neljanda kursuse kutt, kes oli selle asja eest võtmine, eestvedaja, talle inkrimineeritud tomatite vargus, VDNK. Rahvuslane on sealt põllumajandusosakonnast metsast, tomateid justkui. Ja siis, kui see oli kisa, oli vaimunud Sleti Lenin üles, tead kust oli Ta oli iseenda postamendi alla pandud. Nii et tema postament oli tal peale, ta istus seal pimedas kaks nädalat. No leiti üles ja ma ei tea, kus ta praegu siis nüüd on. Kas läheme sinu fonoteegi juurde ja kolmandaks, kuulaksimegi nüüd kasseti pealt, mis peaks kõikjal müüja olema. Mati Põldre filmi, Valgre-filmi armastuskirjad muusikas date Vighobanessiooni suurepärane professionaalne esitus. Palusite kirjutaksin veidi oma minevikust. Nüüd ma siis saadan teile oma Ärge seda väga karmilt kritiseerige. Kirjutasin selle mingis isesorti kummalises meeleolus. Niisiis. 1913. aasta seitsmendal oktoobril võisid mu ema ja isa uhkusega näidata maailmale mind. Oma esimest last jah, see, kes meeshäälega rääkis, ei olnud muidugi ja veel eesti keeles state Vikovones Jan vaid Rain Simmul ja see, kas sisaldabki nii Valgre muusika lugusid kui ka tema kirje. Sa oled päris hea. Disc Tracy. Mis sa arvad, kuidas režissöör peaks oma filmi müüma või see ei olegi režissööri ülesanne? Produtsendi tööst just just andsid mulle siin kolmel leheküljel 300 küsimust ja kaks kolmandikku neist on täiesti koduperenaisteajakiri omad. Siis noh, et kelleks ma tahaks saada ja, ja mis mul puudu on ja nii me jõuamegi siia välja, sellepärast et see mul just puudu ongi pärast et no näiteks täna ma olin Kinoliidu juhatuses ja ma pean tunnistama enda 90 protsendi stabiilsust, mis puudutab igasuguste seaduste väljatöötamist, ma olen täiesti kasutu inimene selles mõttes ja no ma tahan usaldada oma kolleege. Jaa, jaa. Ma näen, et nad oskavad seda seadusena märksa täpsemalt. Vaata ma ei oska isegi millegagi nõu anda, tõtt-öelda, sest no ma ei näe nende paragrahvide taga erinevate huvigruppide niisugusi kirgi ja selle tõttu. Ma ei ole ka mingisugune eriti hea müüja, tähendab kui üleüldse miski müüb, siis võib-olla see valmis film, aga, aga siinkohal jälle peab suure kurbusega nentima, et see esialgne huvi, mis oli noh, Baltimaade vastu siin kõik laulev revolutsioon, no paneme sinna paar-kolm aastat juurde, mis, mis oli sellest nagu kantud, see on nüüd läbi. Nüüd ei ole huvi meie vastu, kui nad jälle tulevad tankidega ja siis on jälle huvitav, üks iseseisev väike riik kuskil Euroopa ääre peal, eks ole, ja täpselt nii et nii et, aga, aga muidugi ma ei taha ka öelda seda, et me peaksime oma eksisteerimise eesmärgiks seadma kellelegi huvitavad olema. Milleks? Jah, no kunsti tuleb ikka teha oma rahvale, eks täpselt niimoodi. Aga tähendab vaata, siin on niisugune täiesti vastuasjaga. See on üsna täpne, täpne nimekiri, asju, mida nad ootavad, meilt ei vasta sugugi meie, eurooplased või Euroopa Liit ja Euroopa produtsendid, mida eurooplased kõige paratamatult me jõuame niimoodi välja sama asja juurde, nagu kunagi oli, noh, vene traditsioonis öeldakse, see on kõige parem kirurg. See on kõige parem hambaarst või see on kõige parem helilooja ei ole kuskil kõige paremat hambaarsti ja vist vähemalt heliloojat mitte. Ütleme jõuame varsti veel, kes on kõige euroopalikum eurooplane, sakslane? Ta on selle kätte võidelnud endale tasapisi, eks ole. Ja kui me hakkame saksa saksa produtsentide distribuutorite pilli järgi tantsima siis see on niisugune tants, see nüüd küll kaerajaani hakka meenutama kuskilt otsast meele poogitakse külge. Just see roll, mis praegu on, mul on oma hea sõber, Saksamaa suur suur saksa ülemus. Ja ta kevadel helistas mulle, ütles, et Saksamaa on üle ujutatud Ida-Euroopat vastavatest filmist, kus Poola prostituudid ja vene maffia ja ainult see ja see täiesti rahuldab nende nõudmist. Me olemegi nüüd selles rollis, eks ole, no nagu mingisuguse karikatuuri tegelased, kes täpselt niimoodi peavad peavadki ennast üleval pidama nagu, nagu mingisuguses koomiksis. Jah, ja isegi lisaksin. Et Soome kõige tuntum filmilavastaja agi kaunis mägi on endale ka maine teinud. Noh ütleme ida ja Lääne-Soome Euroopa ja Venemaa vahel toimivate naljadega, eks ole, jah ja sellepärast ka ütleme festivali jaoks nõutakse teda, et kui Soome, siis kaunis mägi ja siis tuleb niisugune noh, nali mingil moel Venemaa. Arvelt jah, jah, no aga Kaurisimegi lihtsalt üle saanud mingisugustes on kriitiline mass, eks ole tema selle kriitilise massi ületanud, võib teha viis viletsat filmi järjest ja kuuenda, kuna ta on väga hea režissööri andekas inimene, siis tuleb kindlasti ka hästi, lõppude lõpuks. Aga ta ise nostalgiaga räägib sellest ajast, kui soomlased sõitsid Volgadega ja moto rolleritega ja ja ja seesama, hoia kõvasti kinni, sallist. Tatjana nüüd kas oli või tuleb, see oli ja mõist. Tahtsin Rootsi filmiajakirjas, Chaplin on taga kriitikute soovitused ja rootsi kriitikud peavad seda väga heaks filmiks, see oli noh, peaaegu inglise transpottingi kõrval, sama sellega, nii et loeb ka teema ongi hea, vil ongi. Aga nüüd veel sinu unikaalses. Fonoteegist midagi nüüd meil tuleb Ameerika mägede versioon, mis on ilma lauluta ja see pluus hästi pikki aeglase lõpuga hajutame maha sinu enda lavastatud filmist. Täiesti filmilavastajaid külaliseks on Peeter Simm. Ja kuivõrd peab olema kunst? Kaub? Et teda hästi müüa, hästi pakitud? Ja noh, sellele on, mina ei ole nüüd küll see ilmatark, kes sellele võiks vastust anda, aga. Kui sama tead, eks ole, et kui ma hakkan uut autot tootma, siis mulle eraldaks rahvusvaheline litsents, et see auto pidurid, et ta ei ole inimestele ohtlik. Ja filmil on seal müümisega ka umbes mingisugune analoogiline asi, meel, on see eriti valus teema. No mis meil on müüdav, eks ole, Eestis? Me no mis, meil on mööda, mets, mets, mets, mets, mets müüakse Rootsist edasi ja see on kahjuks ka kõik, eks ole. Ütleme ka siis näiteks valmis rihised, ma usun ka näiteks mina nägin kreeka esinduslikkus inglise kaubamajas Baltika pintsakud muide meid in Estonia ja nii, et on meil juba ka juba käsitöö, aga meie kunst peaks ka olema teatud moel müüdav. Ja muidugi filmi juures on veel see probleem, film maksab hästi palju ja oma turg ei too raha sisse ja sellepärast Eesti vabariigi lõpul ka mängufilmi tehtud. Ja, ja see on üsna kurb ja täna mul on endal laua peal üks vaks ei puudutanud, kuule otseselt nüüd see puudutas meie firma filme ja nüüd kirjutatakse aga ka Poolast või ükskõik kust mujalt. Niimoodi, et kohe häbenemata, et kahjuks teie film meeldis, aga meil ei ole võimalik seda, kuna, kuna programm on täis suurte filmimaade programmi omal ajal oli Jutasin baltiteest, mille me tegime üks Taani distribuutorid seda vaatamas. Ja produtsent Olav Osolini ütles pisarsilmi sõna otseses mõttes, kui tuli selle filmi ära näinud. Sentimentaalne lõppija lõpus lugesime ette keskkomitee dokumenti, kus ähvardati kolme balti rahvast hävinguga. Nende eksistents on küsimärgi alla sõidetud, oli see formuleering ja taanlane vesistas, eks ole saalis. Ja ütles meile, mulle see kõik väga meeldib, aga mul ei ole seda vaja, nagu ei ole mul vaja punaseid kingi. Ja küsimus ongi, mis värvina kingid kingad peavad siis olema, sest me taha nüüd päri selle saksa kingaga siin tegema hakata ja selle, see on väga täpne mõõdupuu, ei tohi ette hakata laulma seda, mida nad ootavad sest ootavad, ja kui me neile ette laulame, temast lõpuks ei taha, sest see ei ole lihtsalt huvitav. Nii et see sõltub kõik iga tegija enda andest, juhusest kõigest värgist, mismoodi nüüd läheb ja muidugi. Meie filmid ei saa kunagi minema Euroopa pealinnade ääres asuvates esietendus kinodes. Seal lähevad Ameerika filmid, aga meie filmid suudavad minna filmifestivalidel ja näiteks ma vaatasin alles eile internetis, kas on midagi Priit tarna 1895 ja ma leidsin üpris mitu-mitu internetilehekülge. See sai ju Zagrebi festivalil peaauhinna. On võimalik isegi vaadata 30 sekundit lõiku sellest ja ma leidsin ka internetis andmed sinu filmi Ameerika mäed kohta keegi. Et info levib, aga loomulikult kommertslikult Eesti filmid, raha ei hakka tooma, aga kardan, et festivalidele siiski see lootus pead. Jah, no aga me peamegi endale selgeks tegema, et eks ole, me ei ole võimelised kuue ekspeditsiooni ette võtma nagu Ameerikas meie teepääskülas seda kosmodroomi, see on selge, aga meil on võimalusi muid vigureid teha, aga ma küsin nüüd siiski veel viimaseks küsimuseks, miks sa olid kinno jäänud ja ei ole läinud näiteks kuhugi, näri alale, aga, aga see meeldib mulle nagu üks mu koolivend, küsis Simson. Oled juba 40 aastat vana ja sa tööle ei lähegi, või? Ihkad, et filme. Nii, kes meil sinu fonoteegist lõpetab lõpetaksimegi Georg Otsa esitus lauluga laine laine järel ka filmimuusikat. Nagu. Leek, mis ka igas keskpeentu ja See oli saade Eesti filmilavastajaid. Jaan Roosi külaliseks oli Peeter Simm ja muusika. Mida te kuulsite? Oli pärit Peeter Simmi Kunikaalsest.