Vikerraadio. Ülbril. Ringhäälingust minuga on Aivar Hundimägi äripäevast tere tervist ja Merilin Pärli, samuti rahvusringhäälingust. Ja täna on meil plaanis rääkida pisut koroonanumbritest majanduse seisust, et sellest, kuidas erinevad ettevõtjad on asunud riigi käest nüüd toetust küsima. Kuidas võiks alata nüüd riigieelarve kokkupanemise protsess? Räägime pisut koondumisest, Eesti kinoturul ei ole üldse konkurentsiamet tegevusest ravimituru reguleerimisel ja vaatame, kas meil pärast ka aega jääb, et võib-olla ka mainime Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise esindajana siis tehtud algatusest seoses Valgevene opositsioonile. Ütleme platvorm andmisega. Aga alustame siis kohe algusest. Meil on olnud üsna tihe koroonasse nakatumisel nädal see suhtarv, mida me vaatame 100000 elaniku kohta nakatav kahe viimase nädala jooksul on meil siin nädala sees jooksnud üle meie jaoks siis kriitilise taseme ehk siis 16 inimest. Meil oli siin kartus nädala lõpus, vähemalt neljapäeval, reedel lati paneb kohe meiega piirid sisuliselt kinni, ehk siis et niisama Läti reisijatel, kes ei ole justkui siis mingisuguse spetsiifilise eesmärgiga seal või näiteks rekkajuhid. Nad peaksid jääma kaheks nädalaks. Karantiini oli ka näha näiteks nädala lõpus piirilähedaste poodide juures tohutuid rahvaliikumisi varude ostmist. Inimesed valmistusid selleks, aga siiski juhtus, juhtus see, mida ma ei tea. Mida võiks pidada siis eesti poliitikute tugevaks tööks ka Leedu poliitikute, ehk siis, et lätlased vendi ära selles, et tegelikult tuleb ümardada 16,1 või 16,2 15,95 peale, millega siis garanteerin ühe, 898-ga? Seal oli ikka Millega, millega oli võimalik karantiini nõude siis vähemalt nädalaks ära jätta? Lätlased küll väga õnnelikud selles osas ei olnud, aga aga no ma ei tea, mis siis, mis nüüd juhtumas on, et kas on oodata, et meil järgmisel nädalal siiski lätlased mingisuguse piirinõude meile kehtestavad vä? No tegelikult ju tuleb tähelepanu pöörata ka sellele, mida Euroopa komisjon sel nädalal ütles, ehk siis praegu püüab Euroopa Komisjon kehtestada üle Euroopa Liidu ühtset piirnormi, mille järgi, kui nakatumisi on alla 50 100000 elaniku kohta kahe nädala jooksul siis peaksid piirid olema avatud ja neid riike tuleks lugeda reisimiseks, turvalisteks, paikadeks. Noh, iseasi nüüd, kas ta saab kuidagi kohustada, aga vähemalt sinna suunas praegu treenitakse, et leppida riikide vahel ühtseid põhimõtteid kokku ja loodetavasti Läti kui kuldmedaliomanik nakatumiste poolest, ehk siis kõige madalama tasemega riik tuleb selle retoorikaga kaasa ja nõustub ka, et Eestist ja Leedust neile teab, mis ohtu ei tule. No ma ei tea, kas ma nüüd selle asjaga seal on päris nõustuda, sellepärast et Euroopa komisjon võib ju teha selle ettepaneku, et siin võiks olla üldine Tase, olla see 50, mis on siis kuskil Euroopa keskmine praegusel hetkel, aga kui me juba vaatame seda balti mulli kehtima jäämist, kui keeruline on riikide vahel seda kokkulepet leida? Ma väga kahtlen, kas Euroopa liidus tervikuna sellist konsensust tekib, eriti kui vaadata, kuidas siin on erinevad riigid käitunud, ma ei tea, kas mõttesse Ungari, eks ole, mis on kehtestanud väga erinevaid piiranguid erinevatele riikidele, millega Euroopa komisjon ei ole tegelikult päris rahul olnud, aga nüüd tulid ka terviseametist viimase ööpäevanäitajad ja tuleb välja, et meiega nakatumise tase on nüüd automaagiliselt tööpäeva jooksul jõudnud juba 17,1 nakatunu tasemele 100000 elaniku kohta või inimese kohta 14 viimase päeva jooksul. Ehk siis, et me oleme nüüd rõõmsalt jälle üle selle piiri jõudnud. Ma kujutan ette, kuidas Läti välisminister kratsib kukalt ja mõtled, pagan, tõmmati meile kott pähe, aga siiski tulles selle 16 juurde, ega see ju ei olnud ka kuidagi viroloogide või meditsiinispetsialistide antud tase, vaid see lihtsalt kevadel seal mingisugune keskmine nakatumiste tase Euroopa Liidu riikides, ehk siis see ei põhinenud mingisugustel teaduslikel argumentidel, vaid lihtsalt nagu ikka Euroopa liidus kombeks löödi keskelt pooleks ja anti siis selline number ja siis iga riik vaatas, kas võtab selle keskmise või kehtestab mingi oma, aga noh, selles on, Sul on muidugi õigus, aga Euroopa liidus pole üheski küsimuses ei kiiresti ega konsensuslikult kiputud asju lahendama. Aga nagu ma juba nädal tagasi ütlesin, siis meil on ikkagi olukord muutunud, ehkki praeguse nakatumiste keskmine on juba kõrgem. Et meenutagem, millest kõik piirangud pihta hakkasid. Sellest, et haiglad raviasutused ei oleks üle koormatud, see oli see põhjus selleks, et meil meditsiinisüsteemi jookseks umbe. Praeguseks on see haiguspilt nii palju muutunud, et sellest on saanud vähemalt siin Ida-Euroopas ja Põhja-Euroopas pigem nooremate inimeste haigus, meil on haiglasse alla 10 inimese juhitaval hingamisel pole kedagi, ehk siis seda ohtu, et meditsiinisüsteem kokku kukuks, praegu ei ole. Jah, kevadel oli ka see probleem ikkagi hoolega hooldekodudega ja just vanemate inimestega, mis seal nagu ära ehmatas, ega teistes riikides Itaalia näiteid, kus suremus oli, oli nagu ehmatavalt suurena, lihtsalt riigid ei tulnud sellega nagu toime korralikult, et et eks see ärgitas neid piiranguid kehtestama, aga see isend oleks hea, kui see Euroopa Komisjoni ettepanekut nagu leiaks tuge ja tekiks selline ühtne lähenemine ja kas või need värvide skeem, eks. Ja see värskeneks, et võiks asja palju lihtsamaks, ma arvan, inimestel, kes, kes peavad reisima või liikuma, aga ma ka ei usu, et, et selline üksmeelselt heaks kiidetakse, aga tõenäoliselt on see praegu on täiesti ettearvamatu, mis mingid riigid teevad, et ma iseenda jaoks on otsustanud, pigem tasub kodus istuda ja kui ei pea reisima, siis mitte seda teha. Eks ta vist ka mõistlik, aga jah, et mulle meeldis, mida Irja Lutsar tegelikult ütles sulle vist nüüd, ma ei tea, neljapäeval või reedel, et et küsimus on see, et, et mis on meie eesmärk, eks ole ja Läti on saavutanud oma ülimadala taseme ikkagi niiviisi, et nad on majandust võib-olla asja eest teist taga liigselt no ma tea, pitsutanud või kokku kokku tõmmanud, et kui me vaatame ikkagi, mis on meie eesmärk, me eesmärk ei ole endale asja eest teist taga palju rohkem kahju teha, kui on see hädavajalik ja ja noh, kasvõi näiteks hea näide on see, kuidas politsei otsustas reedel, et Tartus ja Kagu-Eestis on nakatumiste arv nii palju vähenenud, kolletele on nii palju jälile saadud, et näiteks võetakse maha öise alkoholimüügi piirangud lõbustusasutustes. Kuigi me teame, et lõbustusasutused on ühed koroona nakatumise kolded, aga aga politsei riskihinnang näitas, et tegelikult ei ole asja eest teist taga seda rohkem piirata ja tegelikult mulle tundub, et see on ka enam-vähem mõistlik. Proovisin sel nädalal näppu peale panna, et milles Läti edu seisneb, et miks neil on nii palju väiksem see nakatumiste hulk ja Ta joonistas välja ridamisi asju. Noh, üks on muidugi see, et Lätil ei ole nõuet minna perearsti saatekirjaga testima, et igaüks võib minna, kellel need sümptomid on ja seda ilmselt kasutatakse ka. Ja teine asi on muidugi see, mille üle siin meie valitsus praegu vaidleb, et Lätis kehtib haigushüvitis alates esimesest päevast, see on niimoodi pikalt olnud, ehk siis, et inimestel on motivatsioon jääda haigena koju. Meil inimestel seda motivatsiooni ei ole, sest esimesed kolm päeva seda kodus olemist keegi ei hüvita ja paljud lihtsalt ei saa seda endale lubada. Eriti olukorras, kus on peresid, kus võib-olla teine inimene enam ei saagi tööl käia, sest töökoht on ära kadunud siin kevadest alates. Ja lisaks veel see, et Lätil õnnestus kuidagi haigus hooldekodudest eemal hoida. No ma ei tea, kas meie valitsus võiks üldse toetada esimesest haiguspäeva hüvitis hüvitamist või mis formaadis ja ma ei ole lõpuni kindel, et see päris mõistlik sajaprotsendiliselt on, aga noh, eks me näe, kuhu meilis ainult koroonaviirus sel nädalal liigub ja kas me saame veel ka ülejärgmisel nädalal Lätis käia. Nüüd liigume edasi majandusteemade juurde, esmaspäeval käis statistikaamet välja teise kvartali majandusnäitajad ja tuli välja, et majanduslangus oli Eestis 6,9 protsenti mis tegelikult oli oluliselt vähem, kui me kõik kartsime. Arvestades kui ulatuslikud piirangud tegelikult kehtestati ja nagu oli ka eeldada, siis enim said pihta majutus ja toitlustussektorid. Mis olid siis vahepeal täiesti suletud, eks ole, turism, turistid kadusid ära, seal on kõik arusaadav ja kui vaadata SKP langusesse panustamist, siis enim oli töötlev tööstus mis, mis panustasid SKP languses miinus 26 protsendiga, mis on tegelikult palju hirmsam olukord sellepärast, et turistid, turistide kadumine on ju arusaadav, restoranide sulgemine on arusaadav, aga kui ikkagi töötleva tööstuse noh, tootmine ja eksport langeb, et, et siis see mõjutab majandust palju sügavamalt, et aga ma ei tea, kuidas teile tundub, et kas teie eeldasite hullemast Mina küll kartsin selles mõttes hullemat, enne kui hakkasid siis analüütikud juba enne seda numbrit rääkima, et viitama erinevalt Talle näitajatele, et see ei tule nii hull, aga mulle tundub, et see on nagu selline ikkagi minevik, eks, et et küsimus on, et mis nüüd edasi juhtuma hakkab ja siin minu jaoks on üllatav see, et analüütikud on ikkagi, võiks öelda, nagu selline üldine suhtumine on väga positiivne. Et see langus jäi sinna kevadesse ja nüüd lähevad asjad, et paremaks, et, et see on võib-olla isegi suurem üllatus, selline optimism, kui, kui see, et tuli 6,9 protsenti. Ma ei tea, need analüütikud, kellega ma rääkisin, küll nii optimistlikud ei olnud ja väljendasid pigem sellist äraootavat seisukohta. Jah, ootused kolmas kvartal tuleb tiba parem kui teine, on küll, aga samas kõik ütlevad, et ikkagi sõltub sellest, mida need sügis kaasa toob. Kui suured on need piirangud, mis majandusele osaks saavad ja, ja kuidas see tööturg edasi läheb, et paljudesse sektoritesse ei ole veel see langus kohale jõudnud, et oodatakse näiteks, et ehitussektor, mis praegu tekki tugevad tulemused seal alles kolmandas sektoris hakkab ära kukkuma kvartalis? Jah, vabandust kvartalis. Et seal alles kolmandas kvartalis hakkab ära kukkuma ja sealt, eksju, lainetena läheb see edasi, et nii noh, ütleme nii optimistlik ei olla, et kindlasti ka need töötuse määra näitajad hakkavad minema suruma. No kus me olime, eks ole, need teises kvartalis, et tegelikult, et meil siin kuskil suve poole hakkas see asi ikkagi nagu paremaks minema, eks ole, mitte ainult meil vaid ka mujal maailmas selles mõttes, et inimestel tekkis ikkagi mingisugune tunne, et on võimalik see viiruse levik kuidagi kontrolli alla saada. Nüüd, kui nüüd mõelda kolmanda kvartali peale, siis suvila tegelikult täitsa okei. Võrdlemisi, eks ole, et nakatumised olid, nakatumisi oli vähem, inimesed tegutsesid turismisektori, ilmselt sinuga ei nõustuks suvalises kohas, jällegi selles mõttes, et kui ma suvel vaatasin, ma ei tea Tallinna, siis. Sest inimesed olid sundviskes, eksju, nad pidid kodumaal oma puhkust veetma, aga Tallinnas ulus tuul. Tallinnas hullus kindlasti tuul vanalinnas oli hea ja rahulik jalutada mis on kusjuures väga huvitav, sellepärast et et kõik need vaesed turismiettevõtted, kes on vanalinnas oma sellise müügikoha teinud, kas nad on restoranid või muud tüüpi asutused, need on kõik väga suures hädas praegu, sellepärast et kui sa oled keskendunud turistidele, siis sul on ikkagi keerukas eestlasi sinna meelitada, kui nad ei ole harjunud seal käima. Aga näiteks kui ma vaatasin selliseid eestlaste hulgas populaarsemaid kohti, ma ei tea, võib-olla kalamajas võib-olla kuskil Põhja-Tallinnas, eks ole, seal tundus, elu käivad nagu tavaliselt meil oli ju, vahetame suvel probleemid sellega, et suured massid kogunesid, ju kogunesid sinna kuskil Telliskivi kant ja nii edasi, et nendele jällegi läheb võib-olla paremini. Aga jah, et kolmas kvartal tundub, tundub mulle vähemalt, et ei pruugiks ka nii raskem tulla, aga täpselt see koht on, et ega keegi ei oska ennustada, kuhu me sellega läheme. Et majandust on hästi tore prognoosida olukorras, kus sul ei ole Andrus väliseid tegureid, mis seda majandust otseselt mõjutavad, aga täna meile on peamine majanduse mõjur siiski ju majandusväline ja, ja seda on keeruline öelda. Aga nüüd, esmaspäeval peaks tulema väljaka tegelikult rahandusministeeriumi majandusprognoos, sügisene majandusprognoos, seda rahandusministeerium teeb kaks korda aastas kevadel ja sügisel ja selle pealt nüüd hakatakse koostama riigieelarvet. Et esialgu tundub, et Ta kindlasti tuleb see riigieelarve vastu negatiivne, aga kui suures mahus negatiivne tuleb, et seda ei ei oska veel hetkel öelda või kuidas teil on, et on teil indikatsiooni, et milline võib meil järgmise aasta riigieelarve tulla? Martin Helme viimaseid kommentaare loen, siis tema räägib miljardist eurost miinusest ehk et ta ütleb, et kui me peaksime nagu eelarve tasakaalu taga ajama, siis me peame. Peame aegsed, mis ei ole, ei ole mõeldav, et võib-olla see annab mingi siis sellise indikatsiooni, et kui suur see puudekan ja teine asi on, muidugi on selge, mida ka Martin Helme on välja öelnud, aga noh, ega siin pole midagi ka väga suurt üllatust, sest et see puudujääk on, on ikkagi pikemaks perioodiks, et me nagu sellisest eelarve tasakaalust tõenäoliselt lähiajal rääkida ei saa ja mis võib-olla ongi, ongi mõistlik, aga, aga mulle endale tundub, et üks selline number, mille tegelikult käis opositsioonipoliitik Siim Kallas siin märtsi keskpaigas, kuid koroonakriis pihta hakkas. Ja, ja siis tema ütles, et testis nende mõjudega toime, tulemuseks vajab nagu see kulu on üheksa miljardit eurot ja siis toona valitsus oli, et seal 1,5, kaks miljardit, aga mulle tundub, et Siim Kallasel, et puhtalt sellise kogemuse ja varasemate abipakettide kriiside pealt seda ütles, et ma arvan, et see üheksa, 10 miljardit on võib-olla see tulevane või nüüd lähiajal laenukoormus, mis me, mis me endale üle aastate üle aastate, mis me endale lõpuks võtame, kui asjad paremaks hakkab minema. Valitsus võiks kasutada ka selliste varvas ukse vahele taktikat ehk et hakkad algul mingit mingist väiksemast numbrist pihta, et siis ei ole see nii valus, kui sa kohe sellise suure numbriga ei rajata. Aga eks osaliselt sõltub ka muidugi sellest, et milline tuleb see sügisene abipakett, mida nüüd arutatakse. Ehk et kui palju see ikkagi majandust toetab ja tagasi ree peale aitab ja kui paljud siis nii-öelda välja pühitakse, ehk et juba on siin ju räägitud, et lõputult ei saa tööturumeetmetega neid töökohti hoida. Uus taktika on siis, et kuna ettevõtjad eeldatavasti käituvad ratsionaalselt, juba on näha, suured koondamised on tulemas, ehk siis, et neid töökohti enam nui neljaks ei hoita, vaid keskendutakse nendele töötutele, kes tekivad nende ümberõppele ja ka siis tugevamate ettevõtet, et aitamisele et nad saaksid teha innovatsiooni ja eksportida, et siis selle abil teistpidi raha tagasi tuua. Me tuleme selle teema juurde korra tagasi veel ühe korra ütleksin välja seda, et üks asi, mida tasub märkida meil täna veel siin vastu sügist, on see, et, et mida see aasta ei juhtunud ja see aasta juhtunud on lisaeelarve. Et me tegelikult purjetasime selle aasta läbi ikkagi niiviisi, et me ei hakka või meil ei olnud vajadust tekitada uut lisaeelarvet, kas siis negatiivsed positiivsed selles mõttes, et. Me laenasime terve suure hulga raha kartuses, et meil on seda vaja ja me suure hulga sellest oleme tegelikult ära kulutanud, see on ka tõsi, eks ole. Noh me ei ole varasemalt tegelikult sellises mahus ikkagi riigieelarvest negatiivseks miinusesse lasknud ja seda siis nii-öelda laiali Mäkerdanud. Aga suur hulk on seda veel alles ja, ja tegelikult siin on indikatsioonid, et et see järgmise aasta eelarve miinuse rahastamisjaoks võib-olla isegi ei ole laenu vaja võtta, kui selles kokku lepitakse ja kui vaadata, siis, et kuidas on positsioneerinud koalitsioonipartnerid ennast selle uue eelarve loomisel, siis jah, loomulikult EKRE ja Keskerakond on võimalikult suure negatiivse eelarve poolt. Aga isamaa on siis öelnud, et nemad ikkagi nagu tahaksid noh, pigem seda kokku tõmmata ja, ja et ei ole mõtet asja eest teist taga. Raha laenata selleks, et see kuju kuhugi ära raisata, põhimõtteliselt ja mina olen pigem sellise konservatiivsema eelarvejoone poolt, ma leian ka, et Eesti on väike avatud majandusega riik, mistõttu meil siin väga palju seda sisemajanduses stimuleerimisest kasu ei ole, sest see raha liigub riigis tegelikult üsna üsna ruttu-ruttu välja. Aga jah, et kui sa nüüd tõid teema sellesügisese abipaketi peale et mitmed ettevõtted ja peamiselt just turismisektoris on, nüüd on nüüd väga palju lärmi tekitama tütar ütleme, või tähelepanu juhtinud sellele, et raske on ja raskemaks läheb ja eriti turismisektoris, sellepärast et kui me mõtleme turismisektorile peale, siis suur osa selle sektori käibest ja kasumist tuleb ikkagi suvekuudel ja kui suvi oli, mis ta nüüd oli, aga, aga sügis tuleb kindlasti hullem. Näiteks Tallink ütles, et nad võivad koondada Eestis kuni 1500 inimest. Kuidas sulle, Aivar tundub? Kas Tallink, kas Tallink saab päästa? Ma arvan, et see koondamine, mis nad nagu välja ütles, et noh, see ongi nagu paratamatu, eks, et et kui sul ikkagi tulusid ei ole, et siis sa noh, teine variant ongi tõesti Ikla papi annab sulle raha ja ütleb, et noh, maksab selle kinni. Et selles mõttes ma arvan, et Tallink põhja ei lähe, kui sa küsid, kas on võimalik päästa. Aga Ma arvan, et neid töökohti mis Tallinnas praegu on, neid jääb kindlasti vähemaks ja neid pole võimalik päästa, võib-olla pole ka mõistlik riigi poolt minna minna päästma, et, et kasvõi lukustada need inimesed, kellel tööd ei ole, lukustada sellesse sektorisse, et pigem on, on mõistlik, see on võib-olla küll karm, aga mõistlik, kui, kui osa inimesi võib-olla sellest turismi ja toitlustus ja meelelahutussektorist liigubki kuhugi mujale, eks kus töökäsi on praegusel momendil võib-olla rohkem vaja. Aga kus need töökäsi praegu rohkem vaja on. On olemas valdkonda, me tegime ärevuses sellise suure küsitluse 4000 ettevõtte seas ja seal on täitsa selline pooleks, on see suhtumine, kui küsida tegime ka kevadel seda niimoodi Soome Kauppalehti järgi. Ja nüüd kordasime seda järgmine nädal, avaldame tulemused ja on olemas näiteks tööstusettevõtteid, kellel läheb praegu väga noh, ütleme nad ütlevad, et, et et nad ei jõua ära toota asju, et välisturgudele idaturule ja, ja, ja on ka osa selliseid restorane, mis ei ole vanalinnaga seotud, või selliseid meelelahutusasutusi, et selles mõttes ma arvan, et selliseid noh, võimalik, et, et tööd veel leida on, et ei ole see asi nii, nii hull. Aga kui me mõtleme, et me peaks neid hoidma kuidagi, või noh, riik peaks siin appi tulema, et meil lihtsalt ei ole nii palju seda raha, et meil me võiks piirduda selle nende summadega, mis meil on niigi ette nähtud, kui inimene tööta töötukassas, on need meetmed olemas, et me ei peaks neid minu arvates suurendama. Ma täiendaks seda Tallinki koondatavate numbreid kandnud, algul rääkisid, eks ju, 2500 grupi grupi peale ja ma arvan, et osalt on siin natuke puhvrite selline PR-ehk, et vaadake, riik, me peame nii paljud ära koondama, kui te meile appi ei tule, et siin on natukene seda mängu ilu ka, et loodetakse, et kui nii suur number välja käia, et siis tegelikult võib-olla nii palju ei pea koonduma, aga jah, ma olen sellega päri, et kui tegemist on sektoriga, mis ei anna väga kõrget lisandväärtust, mis on paljudele selliseks esimeseks töökohaks, ehk siis ei nõua ka väga palju erioskusi siis Need, noored, kes on teenindaja täna ükskõik, kas siis mingi hotellide poolel või, või toitlustuse poolel olnud, et nad leiaksid seda tööd, sellist lihtsamat tööd muudest sektoritest ja võib-olla ongi mõistlik siis mõelda sellise täiendav täiendõpe peale ja minna juba mingisugusesse teadmusmahukamaks. Üks asi veel, mida tegelikult hotellid praegu teevad, laad remonti, minu teada ka tegelikult Tallinki hotellid lähevad remonti ja just selle mõttega, et umbes kuus kuud või üheksa kuud, et kasutada seda aega ära. Ehk et et selles mõttes noh, ma arvan, et ettevõtjad siin käituvad nii nagu nutikalt, eks, et aga küsimus on, et kas siis või lootusrikkalt jah, või lootusrikkalt, aga kas siis sellel ajal, eks, et et, et kas ma töötajataksime siis võtma kuidagi maksumaksja hoolde või mitte. Et võib-olla võiks ka ettevõte ise siis mingil moel panustada, et need töötajad oleksid olemas, kui hotellid uuesti lahti lähevad ja neil remonditud hotellid? Alati on lihtsam, kui keegi teine maksab sinu kulud kinni, see on ka tõsi, eks ole, aga mis puudutab jah, seda pyyaari siis Paavo Nõgene tegelikult on olnud siin üliosav meediaga käitumisel. Kõik väljaanded on olnud kaetud sellest, kuidas Paavo Nõgene räägib, kuidas tegelikult kohe ja kohe on vaja Tallinkil mingisugust abipaketi või isegi mitte Tallinkil, vaid tervele sektorile saabastega Tallink ei ole ainus ja nii edasi, mis on väga hästi tehtud. Tõesti, kui ma näen väga head tööd, et siis ma ütlen, et on väga hea töö. Aga et ei peaks ühiskond seda tervikuna ikkagi alla neelama ja noh, ma lugesin siin mingisuguseid näiteid selle kohta, kuidas, kui Tallink peab koondama, siis peavad kõik tema noh, ahelas, eks ole, kõik tema alltöötajad, Ta või allettevõtjad, kes pakuvad erinevaid teenuseid, peavad ka koondama. See ei ole kuidagi seotud Tallinki koondamistega, see on seotud sellega, et turist ei ole. Kui Tallink saaks ka mingisuguse palgatoetuse selleks, et kõik oma inimesed hotellis tööl hoida. See ei tähenda, et linnu peab pesema, sellepärast et keegi ööbi nende linade vahel ju. Et seal ei ole mingisugust vahet, ei anna mingisugust võitu tegelikult ja ja ma olen fundamentaalselt nõus sellega, et noh, nui neljaks, jah, kindlasti turismisektor on Eesti SKP-s oluline panustaja Maivaidlaseda. Aga kas aprillist järgmine aasta koroona kaob, ma pigem kahtlen, ma pigem ei usu seda sellepärast et selleks hetkeks võib-olla isegi, kui meil on maailmas vaktsiin, mis on võimeline koroona vastu inimesi ära vaktsineerima, siis ta tõenäoliselt ei ole veel nii laialt levinud, et kõik maailmas oleksid sellega juba vaktsineeritud üks ja kaks, et isegi kui inimesed oleksid kõik koroonaga vaktsineeritud, siis kas turism hetkega oleks sealsamas tagasi, kus ta oli, ütleme eelmine aasta ma seda ka ei usu, sellepärast et noh, mingisugused asjad käivad lõtkuga, mingid asjad on muutunud, et eks ta hakkaks vaikselt tagasi tiksuma. Jah. Aga kas meil on vaja riigi palgal hoida, siis senikaua kõiki turismisektori töötajaid pigem mitte, et võimalik, et kui me tahaksime teha midagi, et siis me võiksime mingisuguseid tööturumeetmeid suurendada, ehk siis et võib-olla inimestele maksta natukene rohkem kasutustasu, eks ole, anda neile võib-olla rohkem mingeid täiendkoolitust teha mingisuguseid selliseid Ja see ongi plaanis, nagu ma aru saan? No paratamatus on see, et see haigus, mis praegu seda maailma majandust nii tugevalt mõjutab, toob tõenäoliselt väga paljudes riikides Eestis kaasa arvatud kaasa majandusstruktuurimuutusi et turismisektor ilmselt kahanebki ja võib-olla väga pikaks ajaks, võib-olla see jääbki nii ja paratamatult peavad ka ettevõtjad selle muutunud olukorraga kohanema. Seda struktuuri ei saa lihtsalt nii suurena hoida, kui seda ei ole millegagi täita. No on ju tehtud prognoos, on öeldud, et selle koroonakriisi mõju võib olla selles, et kruiisiturism nagu oluliselt väheneb, ma olen küsinud siin näiteks Tallinna Sadama juhtide käest, nemad seda ei usu ja arvavad, et see taastada, need laevad hakkavad siia Tallinnasse ka tulema, kui, kui see nii-öelda viirus läbi on või tõesti vaktsiin on leitud või mis, mis veel aga, aga võib-olla ongi see mõju selles, et tõesti inimesed suurte laevadega sõidavad vähem ja, ja neid ei olegi Tallinnas enam ühe korraga ühe laenuga ei tule neid nii palju, eks. No inimestele lõpuks ikkagi vastu meeldib reisida, eks ole, ja aga, aga noh, see lihtsalt see muutus võib võtta aega aastaid, millal see asi taastub ja jah, loomulikult, et kui võtta see prognoos, et aprillis kõik kõik on tagasi selline, nagu ta varem oli. Jah, võib-olla sel juhul oleks mõistlik turismisektorisse avalikku raha hästi palju paigutada, aga, aga noh, ma ütlen, et, et see on pigem kahtlane eeldused. Tallike muidugi, et nendes koondamist, sest noh, et see number välja käidi nii, siin on ka ütleme see põhjus, et see koondamine käibki, see on hästi, eks ju konkreetselt reguleeritud, kuidas sa seda pead tegema, sa pead andma sellest nagu teada, kui sa selle protsessi käivitades ongi kohe avalik ja kohe sulle tulevad ka ajakirjanikelt küsimused, eks, et, et see on nagu selles mõttes, et siin võib olla noh, on raske, et sa ei saa teha võib-olla selle peale sellist PR-kampaaniat, et ütleme, et 2500 välja ja siis teeme vähem. Või Eino, vaata seal ju esialgne koondamisteade kõik ajakirjanduses ju kõik haaravad selle esialgse numbri, kui paljud pärast lähevad küsima, et palju ta siis tegelikult koondasite, et keegi ei ole kohustatud koondama nii palju, kui nad oma esialgse teatega välja ütlevad ja alati on ju see lootus, et ehk ei pea nii palju. Aga mis seal võib olla veel näitab, on ikkagi see ikka küsimärk on, on selle tööturumeetme osas, mis me palgatoetus, mis me siin suvel rakendasime, mis kevadel või kevadeks läks päris palju maksma maksumaksjatele. Ja, ja täna on need ettevõtetelt, kes seda said, nad said ajapikenduse, aga täna nad tulevad ja selles mõttes koondavad, et jah, me lühiajaliselt tõenäoliselt sisetarbimist toetasime ja et see suvi oli, oli, oli ilusam. Aga, aga kas see, nagu on pikas perspektiivis ikkagi see meede, mis, mida ma oleks pidanud rakendama, on ka küsitud. No vot, ma ei tea, selles mõttes, et mis see palgatoetuse meede nägi ette, et sa ei saanud palgatoetuse vastuvõtmist mõnda aega inimesi koondada, näiteks ma saan aru, et paljud meediamajad võtsid seda ja siis olid üllatusega leidnud, et hah, et seal oli siuksed punktid sees. Äripäev näiteks ei võtnud seda, eks ole. Võtsime osaliselt need, kes olid üritustega seotud, aga päris lehekülje, kus tulu nagu vähenes. Aga. Mis seal on, meetme nii-öelda mõju oli, oli see, et inimesed ja peamiselt siis ettevõtete omanikud ja tippjuhtkonnad sellises šoki seisundis, mis koroona tegelikult ju ka oli, ei hakanud üle paugutama. Ehk siis ta ütles, et okei, võtame siit selle toetuse, võtame nüüd rahulikult, ei koonda igaks juhuks rohkem, eks ole, meil on siin nagu mingisugused reservid, millega me saame mängida. Ja nüüd, kui see koondamiste nii-öelda piirang või siis keeluaeg läbi sai kuskil suve lõpupoole, siis tegelikult me ei ole näinud peale seda mingit tohutut koondamislainet. Et meil on pigem olnud see tüüp Tööpuudus võrdlemisi hea, üllatavalt võrdlemisi hea, arvestades olusid, eks ole, jah, tõsi, et nüüd me võib-olla siin turismisektoris saame mingisuguse paugu sisse. Aga jah, suvi sai läbi, et see on kõik oodata, aga et ma ütlen, et, et tegelikult meil ei ole see seis väga halb üldse. Ja kui nüüd vaadata, mida poliitikud on rääkinud sel nädalal nemad ütlevad, et sellist palgatoetuse meedet uuesti tulema, et praegu meil enam ühiskonnas šoki tegelikult ei ole, et me oleme kõik harjunud juba mõnevõrra selle koroonaga elama, noh loomulikult sellega päris harjuda on väga keeruline, aga, aga siiski me oleme mõnevõrra harjunud ja ja et, et kui midagi, siis võib-olla üldse sektoripõhist, et kui midagi, siis võib-olla siis turismisektorile, mina pean seda muidugi vähe mõistlikuks jällegi, aga noh, just täpselt arvestanud Merilin, nagu sa ütlesid, et et kuivõrd see ei ole sektor, mis väga suurel hulgal spetsiifiliste oskustega inimesi vajaksid, kindlasti seal on väga palju ekspert on sees, eks ole, vaidle seda, aga veel rohkem. Pigem on see põhimass on ikkagi selline, kes ei vaja mingit kolka ja spetsiifilist väljundit. Noh, ei ole tegemist arstide või õpetajate, aga ütleme nii et, et selles võtmes noh, võib-olla ei ole ka mõistlik teha ja kui see sektor peaks taastuma, et siis on võimalik tuua inimesi teistest sektoritest, aga mis on huvitav mõte, millega siis välja rahandusminister Martin Helme sel nädalal oli, siis oli siis vautšeri süsteemi loomine või kinkekaardisüsteemi loomine, seda on mõnel pool Euroopas rakendatud, näiteks siis Leedu, Leedu pidi seda rakendama, nüüd sügisest testis riiki sisenejatel antakse mingisugused sellised kinkekaardid, millega saaks hotellides ööbida või soovijatele antakse ja, ja ma saan aru näiteks, et, et Luksemburg on rakendanud seda süsteemi. Üks Luksemburgis resideeruv inimene on kõigile oma Eesti sõpradele teada andnud, kuidas teleriiki sisenedes anti 50 eurone kinkekaart ükskõik millises majutusasutuses ööbimiseks, et et siis Martin Helme on käinud välja, et annaks Eesti inimestele siis mingeid kinkekaardid, mida saaks kasutada kuskil spaas või restoranis või hotellis ööbimiseks, et turismisektor ei ole sellele väga selliselt kaasa kiitvalt reageerinud, aga mis on siis teie hinnangut sellele mereline, et kuidas sulle tundub, et tuleks teha kinkekaardid kõigile vä? No kevadel, kui selgus või suvel suvel oli see vist, kui selgus, et Leedu seda hakkab rakendama, siis ma küsisin ka meie valitsuse liikmetelt ja siis nad olid väga skeptilised ega jooksnud sugugi seda ideed kiitma. Et selles mõttes nüüd üllatavad, et Eesti valitsus on ka selleni jõudnud. Leedu muidugi rakendas seda nüüd eksju, tõesti alates sügisest, alates kolmandast ööst selleks, et pikendada neid riigis viibimisi ehk siis et seal on üsna spetsiifilised tingimused ka. Noh, ma saan aru, et eks turismisektori ettevõtted eelistaksid saada raha otse kätte, et selle pärast nad ei ole nii vaimustuses, et see vautšerisüsteem ei ole nii otsene abi, nagu nad loodavad. Aga noh, sõltub muidugi, mis need tingimused on, aga teades, kuidas sel suvel võidan sel sügisel ja sel aastal, siis on öeldud, et ärge jumala pärast välismaale reisige, siis ma arvan, et see võib täitsa nagu teretulnud olla. Kui pered saavad, siis ma ei tea, sügisel või talvel Eesti maakohtades puhata, aga nagu öeldud, me ei tea tegelikult, mis need tingimused on. Jaa, jaa. Kui õiglased nende tingimused siis turismisektori vaates on, et, et kas sealt nagu tuleks seda koort kõigile või või oleks seal ainult mingisugused võib-olla ainult mingeid väikeettevõtted või noh? Mulle tundub see imelik idee, et, et me nagu noh, anname ärgitame inimesi tegema midagi, mis võib olla noh, ei ole nagu laias laastus mõistlik, et ma kujutan ette, et kui selline võimalus tekib, siis kõik tahavad endale seda kaarti kinki kaarti saada, eks. Kellel võib-olla ei olegi mõtet kuhugi spaasse minna, aga siis ikka kasutaks ära, kui, kui niimoodi kingitusena saab, et et Ma mulle tundub, et võib-olla majanduse jaoks, kui me nagu sisetarbimist mõtlema, et võib-olla suurem abi on, on sellest, et et kui me siis mingeid makse alandame eelmise kriisi ajal, Me tõstsime käibemaksu 20 20-le protsendile kahe protsendipunkti võrra. Jah, et võib-olla laseks siis natukene seda alla või tulumaksutulumaksu osaaegsete inimestele lihtsalt jääks rohkem raha kätte ja las nad siis seda kasutavad, et nii nagu nad tahavad, et kas nad stes lähevad spaasse või teevad midagi midagi muud sellega. Et finantseerime siis seda võimalikku eelarve auku läbi laenu ja siis tulevikus maksame seda tagasi näiteks, eks. Sinu konserve vaatega ei lähe kokku, aga, aga noh, midagi sellist, et, et võib-olla see oleks nagu mõistlikum, aga mitte niimoodi, et see, see vautšerite või kinkekaartide süsteem tundub, tundub imelik. Aga noh, siin on ka palju. Jah, praegu me räägime natuke. Me ei tea, eks neid tingimusi ruumist sellist elevanti, tõenäoliselt kuluks ka väga palju ressurssi sellise meetme väljatöötamise peale, ehk et kui efektiivne lõppkokkuvõttes on, ei tea ja pakun, et väga paljud ettevõtjad siis panevad selle võrra oma hinnataseme kõrgemaks, et tegelikult lõpptarbija jaoks ei pruugi sealt mingisugust võitu tulla. Ei, no mis ma olen, selle süsteemi juures meeldib või selle pakutud vautšeri süsteemi juures meeldib, on see, et see on turupõhine ehk siis et inimesed saaksid ikkagi ise minna ja valida, et kelle juurde nad tahavad minna, et see ei ole nii, et meil kuskil mingi komisjon otsustab, et millistele ettevõtetele seda raha anda, et inimesed läheksid siis ja annaksid sellele, kes on parim, siis ütleme mis on samuti selle süsteemi võib-olla üks niisugune jah, noh, hea omadus on see, et ikkagi siis mõnevõrra ta ikkagi suurendab. Ja kui te ütlete, et langetame lihtsalt maksusid, et siis maksude langetamine ütleme inimestele, kes niikuinii on keskmiselt võib-olla jõukamad, rohkem teenivad, et seal ei mõjuks eratarbimise kasv, vaid see on pigem, et need inimesed lihtsalt salvestavad selle raha, mis meie majandusega toimimist võib-olla lõpuni ei aita. Ja noh, eks ta on ka võib-olla sotsiaalselt selline. No ütleme, aus meede poliitilt poliitiliselt kindlasti atraktiivne, sest no kuule, seal valitsus tegi just kingituse kõigile ju. Aga mis on, noh, ma saan ka turismifirmadest aru, et mis on selle meetme puudused, on see, et esmalt, et see, neid noh, Tallinkis ei aita. Ta ei aita ka Tallinna suuri hotelle, mis seisavad tühjalt. Ta ei aita, võib-olla turismile keskendunud. Ma ei tea, võib-olla tartlased tahavad just koolivaheajal tulla Tallinnasse. Võib-olla aga, aga laias skaalas noh, pigem, et see liiguks ikkagi nende ettevõtjate kätte, kes niikuinii siin kriisis enam-vähem hakkama saavad või, või kellel ei ole see nii raskelt läinud. Ja kui me nüüd vaatame seda numbrit, mida see turismisektor küsis, et siin 90 miljonit eurot et see 90 miljonit eurot, kui valitsus selle välja käiks, ütleme turismisektorile siis eelarve nii-öelda kulu mõttes oleks väga konkreetne summa, kui me võtaksime selle 90 miljonit eurot, teeksime sellest vautšerid. Noh, ütleme, et igale Eesti mingisugusele täiskasvanule räägime suures järgus mingisuguses summas 100 eurot, äkki noh, nii on, Eestis on mingisugune täiskasvanud miljoni tuuris, et vast nii on. Et siis kui iga inimene läks selle 100 eurose vautšeri turismifirmasse või mõnda restorani või mõnda hotelli, siis ei saaks hotell seda tervenisti endale, sellepärast et sellest 100-st eurost, mis inimene seal ära kulutab, läheb suur, või enamus sellest rahast alltöövõtjatele, kes, mis on seal mingisugused Maido, ütleme toidu komponendid, üür, kasvõi voodilinade vahel näitus ja muud sellised asjad, ehk siis sellel turismiettevõttele endale jääks kätte sellest mingisugune 10 protsenti, 20 protsenti sõltuvalt, mis need marginaalid on, eks ole. Ehk siis, et selle asemel, et saada 90 miljonit eurot sektorisse sakiliselt doktorisse üheksa miljonit eurot ülejäänud raha jah, täiesti, suurendaks meil majandust ja nii edasi ja selles mõttes oleks nagu mõistlik, aga ma saan aru, miks turismifirmadele ei meeldi ja lisaks sellele on see probleem sellega, et nagu, kas me peaksime tõesti midagi sellist tegema, et miks me peaksime andma, seal olid, anname siis kui me tahame tõesti helikopteriraha jagada igale inimesele 100 eurot arvele, osta. Nagu ma ütlesin, eks ju, et väga haldusmahukas on niisugune Ikka on, et me elame valimisreklaami trükime küll kõigile inimestele otsepostitusega, et või noh, meil on ju kõigil olemas ka mingisugune eesee email'i aadressidelt saadaksite lihtsalt digitaalse sertifikaadi ja no ma ütlen, et, et see on tõenäoliselt noh, riiki teades mõnesaja 1000-st kokkupandav. Aga, aga jätkuvalt, kui me tahame helikopteriraha, et anname inimestele raha, et noh, äkki on kellelegi hoopiski selle spaa asemel olulisem osta endale lapsele koolikotti ja, ja noh, et miks me siis peame sundima inimesi tegema valikuid, mida nad muidu ei teeks. Aga nüüd räägime natuke, võib-olla detailsemalt. Sel nädalal tuli suur uudis et Apollo kino Grupp plaanib osta foorum Cinemas kinogrupi. Seda siis terves Baltikumis, Ameerika suurima kinoettevõtja kinoketi AMC käest 65 miljoni euro eest. See tehing ei ole veel jõustunud, selleks on vaja konkurentsiameti luba, aga see on siin tekitanud nii kinohuvilistest kõige vähem Kinohuvilistest küsimusi, et kas see on mingisugune väga mõistlik tehing. Kuidas teile tundub, kas on lõpuks oodata kino kvaliteedi hüppelist kasvu või, või, või kõik jääb samaks? No nagu me teame, siis monopoli seisus ju alati parandab nii teenuse kvaliteeti, kui toob hinnad kättesaadavaks sellele, et iroonia et jah, väga kahetsusväärne, et järjekordselt on üks valdkond, kus meil on tekkimas turumonopol. Millalgi aasta algul küsisin konkurentsiametilt just nende Margus Linnamäe äride valguse kinogrupi suuromanik Margus ilusama, et, et kas nad nagu selliste valdkondadeülest konsolideerumist ka jälgivad, et tegemist on ju mitte ainult ühes valdkonnas tekkivate monopoolset seisustega, vaid siin juba nagu turuüleselt väga suur monopoolne seisund, aga sain vastuseks, et ei, et seadused sellist asja ette ei näe ja nad ei saagi midagi ette võtta ja nad ei monitori seda seetõttu. Ehk siis, et praegu me lihtsalt vaatame abitult kõrvalt, kuidas üks ettevõtja ostab kogu Eestit kokku. Kui sa lähed kuskile kaubanduskeskusesse, siis kõik teenused praktiliselt, mis seal tarbid on suuresti ühe ettevõtja omad. Kaubanduskeskuse tee ühes näiteks seal üldse linna värises. Ja tee ühes ei ole ka üldse inimesi. Aga kui me räägime nendest kaubanduskeskustest, kus inimesed käivad, siis ostad omale seda smuutit, seal lähed käid raamatupoest läbi, vaatad kino ja nii edasi ja nii edasi, et need on, ostad lemmikloomale süüa. Need on valdavalt ühe ettevõtja ärrit. Ja kui küsida, et miks see halb on, siis see ettevõte võib muutuda nii domineerivaks sellel rendipinnal, et lõpuks tema dikteerib need tingimused või kes need teised rentnikud selles keskuses on, et meil siin Viimsis oli üks näide, kus, kus üks loomapood, pere pidi uksed kinni panema. Asemele tuligi siis linnamäepood. Keegi ei öelnud, et linna ütles, et, et tõstke see Vihjed olid, et sellised sellised nõudmised olid, et et jah, et selle just täpselt selle Viimsi näitama ka luubi alla võtsin tookord, et ja mitte midagi nagu teha ei saa, et kõik vaatavad lihtsalt pealt, et ma sain aru, et seni on kaubanduskeskuse omanikul mugav, kuni tal läks ilusti, täituvad kõik need rendipinnad seal ära, aga ühel hetkel võidakse tal niimoodi rusikas lauale lüüa ja hakata niimoodi tingimusi dikteerima, et sa oled pantvangis. Sisuliselt. Aga kui nüüd mõned juristid kuulavad, siis nad ütlevad, et ei teki mingit monopoolsusteks, et et siin ongi see vaidlus, et kas, kas me peame vaatama seda kino nii-öelda kitsalt või me peame siia juurde liitma, eks ju, siin ERR-i kanalis Jupiter ja Netflixi ja nii edasi, et mis need alternatiivsed võimalused on ja sellele nagu praegu ka mängitakse, et see ühinemine võib tõesti saada saada siis teoks. Aga Ma arvan, et mis ta nagu näitab, on ikkagi see, et testid noh, Eesti turg on nii väike, et tõenäoliselt praeguses olukorras on, on palju neid ettevõtteid, kes tahavad siit ära minna erinevatel põhjustel, et kas see on seesama suur Ameerika kinokette, eks, et tema jaoks Balti turg on lihtsalt tõenäoliselt imepisikene ja tal ei ole mõtet võib-olla sellega nii-öelda tegeleda ja, ja tõenäoliselt selliseid tehinguid me võime veel näha, kus tuleb noh ütleme selle ühe selle kriisi mõju on see, et lihtsalt konkurentsi jääda erinevates sektorites paratamatult vähemaks, aga aga samas näitab see nagu linnamäe sellist võib-olla head ärivaistu või kasutada seda võimalust, me teame, et tal finantsilist võimekust on tänu kuulutusportaalide edukale müügile ja kasutada praegust olukorda ära, et siis enda positsiooni tugevdada. Äriliselt, arusaadav, eks, et see ambitsioon on aga jah, tarbija seisukohast, et kas see on nagu hea või mitte, et tõenäoliselt mitte. Noh, fundamentaalselt on maailmas kõik asjad müüa, küsimus on selles, et mis on asjade hind ja selle linnamäe Apollo Grupi konkurendi, aga Forum Cinemas konkurendi Cinamon, mis muuhulgas pani näiteks sel nädalal kinni oma Tartu eedeni, ei, see oli sina. Taskukeskus tasku keskuse suure kino Tatjana valmistaja ütles, et linnamäe maksis üle, et tema hinnangul Forum Cinema kinod tegelikult ei olnud seda hinda väärt ja see saab tagasi teenitud, ainult et olukorras, kus kus noh, mingisugust ärimudelit nii muudetakse, et ettevõtmine muutub kasulikumaks, muutub efektiivsemaks, muutub edukamaks. Loomulikult Tolstaja puhul võivatama kommentaarides olla oluliselt mängus hapud viinamarjad ja üleüldiselt selline negatiivne meelestatus. Minu meelest Apollo kinod ka ütlesid, et tollest aja pakkus oma kinosid neile müügiks, aga tehingusse jõutud või isegi lähedale tehingule jõutud. Aga nojah, linnamäe tema ärid, mul on yle aegumine, Mikson, monopolid halvad, eks ole. Hiljaaegu oli sihuke huvitav kogemus, et mul emal on, 2000 oli 2009. aastal toodetud iimak, mis 11 aasta vanusearvutil lõpetas töö ära. Ja ta uuris valgelt Laarilt, mis on siis üks selline Apple'i arvutite müügisalong, et kas oleks võimalik seda parandada, nemad ütlesid talle rõõmsalt, et aga tooge oma arvuti meile ja siis me vaatame, mis me siin parandada saame ja nii edasi. Aitasin emal seal arvuti siis viia sinna salongis, nad võtsid seal selle rõõmsalt vastu ja umbes tund või pool eesti hiljem kirjutasid mu emale, et ja et aasta arvuti on aastast 2009, Mei, paranda siukseid asju. Tulge tooge, tulge, võtke umbes ära, ei maksta meile 20 eurot. Siis ma läksin seda ära tooma ja olin nendega niisugune üsna üllatunud, et kallid sõbrad nagu mille eest ja seda raha küsitajate isegi ju ei teinud midagi, et oleksite võinud algusest peale öelda, et 2009.-st aastast pärit arvuteid Te ei paranda, et siis ei oleks, oleks kogu see jama ära jäänud ja ja nad olid niisugused, et ei huvita, te olete umbes noh, ei huvitav pärast hiljem kodus ka, kirjutasin neile nende vastus oli ka, et nagu ei huvita oma viga põhimõtteliselt, et ise teadsite, mida te teete, et et selle asemel, et, et inimesele, kes ilmselgelt uut arvutit vajas, üritada uut arvutit müüa, tegelesid nad mingisuguse nihukese, noh parimad või halvimad, näitas halva halva klienditeenindusega, mis seal täpselt seal, kuhu me monopolide jõuame, eks ole, me jõuame sinna, kus inimesed maksavad liiga palju asjade eest, kus inimesed saavad halba teenindust, sellepärast et konkurentsi ei ole. Sellepärast et teine Mäkide müüa Eestis on ka suurem Mäkida müüa on ka samuti linnamäe oma, eks ole. Noh, kuhu sa lähed, muideks soovitan valgest klaverist mitte osta, asju sealt eemale hoida ja ja kui on ikka hirmus soov mingit makki osta, tehke seda kuskilt mujalt või ostke internetist, aga fundamentaalselt, et jah, võib samas öelda, et no mis asi see kinoturg siis on, et inimene võib ju vabalt ka mitte kinno minna. Aga sama võib öelda ka paljude teiste toodete või teenuste kohta Eestis ja, ja kui kõik ka ikkagi samale inimesele või samale ettevõtmisele kuulub, et võib-olla see ei ole parim lahendustest, võib-olla meil oleks ikkagi nagu toredam elada riigis, kus meil, kus meil on valikuid, konkurentsi, kus meil on võimalik erinevaid asju erinevatest kohtadest saada, tarbida nii edasi, et äkki see teeks meile nagu parema riigi. Okei, aga kui me rääkisime konkurentsiametist siis mainiks ka ja otsapidi ka Margus Linnamäest, siis konkurentsiameti sellel nädalal välja käidud analüüsi, mis ei ole üldse väga pikk, see on umbes kümmekond lehekülge. Ja see räägib ravimiturust ja konkurentsiamet analüüsis seda, et kas Eesti ravimite hulgimüüjad ja siis jaemüüjad ehk apteegid täidavad ravimiseadust ja mis tuli välja, oli see, et kuigi ravimiseadus näeb ette ravimite juurdehindlus protsendi ehk siis selle summa, mida võivad nii hulgimüüjad kui ka apteegid, panna ravimi hinnale juurde, selleks et kõik oleks viisakas. Et siis tuli välja, et suure tõenäosusega vähemalt sealsel mõtet ei täideta ja mitte ainult ei täideta seaduse mõtet tõenäoliselt vaid ka puudu vastav järelevalveorgan või ka võimekus Eestis sellist järelevalvet teostada. Kõlab jaburalt. See oli väga veider, milline selline surnud Pontu loopimine läks ravimiameti ja konkurentsiameti vahel lahti, et ravimiamet ütleb. Meil pole finantsilist võimekust sellist asja jälgida ja käed jäävad lühikeseks ja konkurentsiametil ei ole samuti justkui volitust sellega rohkem tegeleda, kui nad piirdusid seal analüüsiga. Tegelikult tuleb tagasi tulla juba selle kevadise apteegireformi juurde, mis sellise silmamoondustrikiga justkui tegi apteekidest. Sellised iseseisvad üksused, aga tegelikkuses ei muutunud mitte midagi. Täpselt samamoodi on apteegid praegu hulgimüüjatele otsas nende frantsiisilepingud, aga mis sätestavad täpselt ära, millise hinnaga ja milliseid ravimeid nad tohivad müüa. Millistele ravimitele tuleb teha reklaamikampaaniaid, mis tuleb panna nähtavale kohale ja nii edasi ja nende frantsiisilepingute nii ravimiameti käed ei ulatunud, ei tea, millest seal täpselt kokku lepitakse. Nad ei ole neid reegleid näinud. Et tegelikult me ikkagi seadusandlus puudulik, mis lubab siis. No täpselt niimoodi käituda, nagu meie tarbijatega käitutakse. No see näitabki praegu seda, mis, miks ei ole kasulik, seega on vähe tegijaid turul, et meil on kaks, noh, las vastuseks kaks sellist suurt hulgifirmat või kahe omaniku käes ja nemad nagu dikteerivad need tingimused, seesama asi, et meil on ravimite nagu hinna. Kas on nagu ettemääratud, palju tohib küsida hulgifirma aga tegelikult ta küsib rohkem sellepärast et ta pärast saab selle varjatud, et siis ravimitootjate käest tagasi erinevate, siis boonuste või mingite tasuda igasugusüsteemid, mis seal on, eks noh, see ei ole ainult tegelikult ravimiäris omane, noh näiteks ka meediaäris on see olnud käinud niimoodi, et on olemas meediaagentuurid, mis reklaami panevad teles on see eriti levinud erakanalitesse reklaami vahendaja, kes siis hiljem maksavad endale meid agentuuridele käibe pealt siis tagasi, et ma tean, et seda, et nagu kuidagi seaduses paremini reguleerida, aga sellega pole kuhugi Eestis nagu jõutud, Takkida süsteem, et ta nagu sisuliselt noh, minu jaoks on, ta pistis, eks selle eest, et, et keegi ma tulen sinu juurde ja siis sa pead mulle osa raha tagasi andma ja teised klientide petmine, et siis need kliendid, kes on kas siis meediaagentuuride kliendid või, või ka siin ravimite osas, et nemad saavad petta, siis ravimi puhul siis jae ja ostja, eks, kes arvab, et see juurdehindlus protsent on kontrollitud ja madal? Noh, natukene on siin seda ka, et ravimiäri osaliselt minu arust saevad oksa, millel istuvad, et see ainult toidab inimeste sellist vandenõu vandenõuteoreetikute, sellist Big Pharma narratiivi, et ongi ahned küsivadki rohkem kui seaduse mõte ette näeb, et siis sellise kuvandi mõttesse võib-olla kõige parem tegevus ei ole, aga noh, ju siis rahanumber on olulisem, kui see kuvand. Vot sellele ei aita kaasa, et tegelikult ükski nendest ravimiettevõtetest ei suuda avalikkuse ees selge silmavaatega põhjendada, milleks ja miks nad midagi teevad, et need kommentaarid, te mõlemad olete ju ka ajakirjanikud, teate, et kui tal on vaja saada kuskilt mõnelt Eesti ravimiettevõtjad üldse mingisugust vastust, et siis see on alati üks niisugune pikk ja vaevaline protsess, millele noh, ei ole niiviisi, et sa helistaksid kellelegi, et keegi tuleks niisama kaamera, et keegi tuleks raadiosaatesse, keegi annaks. Ja kui sa ühelt küsid, siis kõik teised turuosalised juba teavad seda. Et, et see on selline bütsanslik süsteem, et osa minust tahab öelda, et võib-olla me ei peaks reeglites ette kirjutama, kui palju on võimalik mingisugusele tootele juurdehindlust anda, et võib-olla see peaks olema tururegulatsioon, mõned turu eneseregulatsiooni küsimus, eks ole. Aga noh, ma saan muidugi teisalt aru, et meditsiin ja ravimid ei ole, üldiselt on natuke ikka selline asi, kus noh, mida on inimestel siiski vaja. Et see ei ole nagu see nagu iga jah, et, et seal on see, et kurk on kallis, ma lähen ostan tomatit või, või noh, midagi sarnast, et kui sul on ikka mingit ravimit tarvis, on vaja ja kaks, et inimesed on nõus oma tervise eest ikkagi mõtteliselt kõik hinge tagant välja käima selles mõttes, et kui selle tervist sul ei ole midagi ja võib-olla see ei ole päris see koht, kus me peame laskma inimesel kõik siis mõõnad kogu oma vara ära maksta, selleks, et oleks kellelgil nagu parem. Aga ma ei tea peast või olete välja mõelda hetkel ja ma ei ole kindel, et kellelgi ka head lahendust või vastust sellel asjal on, aga mulle tundub, et nagu vähemalt selle otsa võiks nagu ära lahendada, et et keegi nagu vaataks sinna, siis äkki suurem teadmine annab meile ka mingisuguseid vastuseid sellele küsimusele, kuidas võiks edasi liikuda. Ja kindlasti ei ole lahendus see, et aga praegu asi enam-vähem töötab, jätame selle nii, et meil ei ole vaja riigi seadusi, mida keegi ei täida. Vähemalt mine mõtet ei täideta. Meil oleks pigem ikkagi kasumlikum need asjad kuidagi saada mingisuguse jonksu. Võib-olla see suund võiks olla selleks selles, et, et meil oleks need ahelad läbipaistvamad või need teinud, kui me ikkagi haigekassast maksame kinni mingite ravimite puhul suure osa hinnast noh, kõik solidaarselt maksumaksjatena. Et siis me peaksime nagu teadma, et kui palju ikkagi see hulgimüüja, mis, mis kokkulepped seal vahel on ja, ja kuidas on tootja, kuidas on siis jaemüüja ja vot seal võiks olla sellel ravimiametil või ükskõik kellel võimalus minna vaadata ja tehase asja avalikuks öelda, et siin kuskil on nagu probleem. Minu riigi kompensatsioon peaks tulema alles siis eksju mängu, kui me teame seda tegelikku hinda, kui on maha arvestatud kõik neile, kes nagu boonused ja muud asjad. Minu esialgne ettepanek oleks ikkagi vähemalt seadusega käskida hulgimüüjatele ja jaemüüjatel noh kasvõi seda avalikustada ka, vähemalt kellelegi teada anda, kuhu raha liigub, mis summades, mille eest, mis on mahud, mis on lepingud, mis on muud asjad ja kui nendes hakatakse siis mingisugust valeinfot edastama, siis on tegemist dokumendi võltsimisega kriminaalkuriteoga ja ma kahtlustan, et selliste asjadega ei ole keegi Eestis valmis tegutsema. Aga saateaeg hakkab meil vaikselt läbi saama, me ei jõudnudki olulistest teemadest rääkida Valgevene opositsioonile platvormi andmisest, aga kindlasti see on midagi sellist, mida Eesti olekski pidanud või oleks võinud teha ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks kandideerides, mis on tublim. Järgmises saates on Mirko ojakivi. Krister Paris, Evelyn Kaldoja. Täna olid Huko aaspõllu, Aivar Hundimägi, Merilin Pärli. Suur aitäh kuulamast ja kohtume järgmine nädal.