Stuudios on Jaan Ruus. Kunagi vallutas meie vanaemade meeli salapärane ja kättesaamatu Greta karbo. Tema nägu mustvalgel ekraanil oli üksainus lumivalge mask muutumatu, paljutähenduslikke lummav. Mida vähem kommunikatiivne ta oli ka oma eraelus, seda enam publik teda näha igatses. Täna On võimalus kuulda Eesti kõige salapärasemat filminäitlejat. Meest, kes võiks kanda tiitlit eesti mees Karmo kelle nägu katab samuti justkui uudishimuäratav, kuid läbitungimatu mask. See mees on Sulev Luik. Tere tulemast stuudiosse. Tere. Päriksin kõigepealt paar küsimust teie näitlejaportfoolio kohta. Kui pikk te olete? Olen meeter 82 sentimeetrit, palju kaalute, kaalun stabiilselt 68, kas olete abielus ja esimest korda ja teil lapsi on? Kaks poega, kus te elate? Elan Kadriorus, aga kus te tahaksite elada? Tahaksin elada samuti Kadriorus. Saates Eesti filminäitlejaid on stuudios Sulev Luik. Teatav salapära on juba teie horoskoopi sisse programmeeritud. Te olete sündinud 16. aprillil 1954, sale ja idahoroskoop ütleb, et hobune, euroopa jäär ja kui need kokku panna, siis on märksõna hobujõulisus äge, jõuline, pahur, tuline kui mõned neist omadustest ka lõpuni püsiksid. Vasturääkiv horoskoop. Et kas te usute horoskoope? Ma arvan, et ma ei julge öelda, täiesti neid usuksin, aga, aga, aga midagi nendest siiski on selleks, et kunagi on mulle ennustatud väga palju selliseid asju, mis hakkas minuga juhtuma. See horoskoop tehti mulle ära poole aasta peale ja ma olin selle täiesti unustanud ja kui ma ta ükskord ette võtsin ja seda lugesin, siis ma vaatasin, et uskumatu, et et kuidas see kõik paljud asjad nendest on täppi läinud, et kuidas inimene võis minust nii palju teada või ära aimata minu kui kui ta, noh, praktiliselt mind ei tundnudki, nii et midagi Kui tuleme teie esimese filmi osa juurde, see oli teist aasta vanema Peeter Simmi diplomitöös Võsakurat 1976. Korporant, mis see oli? Ma mäletan filmi, aga ei mäleta seal. Ma ise ei mäleta ka sellest rohkem, kui ma olin ühel võrkpalliplatsil. Mis ma seal tegin, kas ma mängisin või võrkpalli? Lõi maaling kohtunik, vilistasin üleval posti otsas. Mäletan, et seal olid. Näitleja Kibuspuu oli seal? Jaa, jaa. Ja ei mäletagi, kui ma olen rohkem. Seal olid üldse ilmekad näited, sest Peeter Simm oskab valida näitlejaid, aga teie Estrakonn Becketti kord oodates oli varem või hiljem see Lembit Petersoni lavastus oli, oli noorsooteatris 76 vist lavakunstikateedri lõputööna. Ei, see oli 76, november, tuli ta välja. Minu meelest oli oktoobri lõpp. Kas filmis mängisite varem kui seda, kui too osa või mitte, mind huvitab, et mille järgi Peeter Simm teid üles leidis? Ma ei teagi, ma ei ole tema käest küsinud, mille järgi ta mind üles leidis. Ma arvan, et, et teatriosa oli hiljem. Kuna. Kodood oli juba kutselisest teatrist tehtud ja võsa kurat oli filmitud kooli ajal, kui me tegime lõpueksameid. Kas sellest Estrakonni osast jäigi teile, et too salapärane mask Sulev Luige emask? Ma ei tea, milline see mask on, seda teavad võib-olla teised rohkem öelda, aga aga jah, ma olen pannud tähele, et mingi niuke ampluaa mul sellega seoses ikkagi on. Kas Grigori Kromanov valis teid hukkunud alpinisti hotelli võõralt planeedilt tulnud loarvikut mängima selle Estragonni ilme järgi? Sulev Luige maski järgi. Ma täiesti usun, et see võis nii olla. Selleks et võtete ajal oli sellest väga palju juttu. Ja Kaljo Kiisa mets kannikestest 1980, mis sai seediks Seržinski kolmanda auhinna. Piltlikult öeldes. See oli julgeoleku komitee auhind seal olite metsavendade pealik, sander. Seal ma olin jah, metsalendude järg sander ja huvitav, et ma vaatasin seda filmi alles hiljuti jagalakaks näitas seda jah, ja ja vaatasin väga huviga. Võtsin kohe ette ette, et ma pean selle ära vaatama. Ja, ja kuna ma olin lugenud äsja just laari seda metsavendade raamatut, mis oli väga põnev minu jaoks. Et mida ma lugesin ainult väikeste kildudega, panin raamatu kõrvale lihtsalt mõtlesin ühe inimese elusaatuse üle metsas. Ja siis vaatasin seda filmi ja püüdsin taibata, et nad, mida ma sel ajal võisin mõelda metsavendlusest. Ja päris üllatav oli, et kuskil kõhutundega ja ei olnudki väga metsa läinud. Kuivõrd palju peab näitleja üldse läbi elama kõike seda, mida ta hiljem laval või ekraanil mängib. Marlon Brando on vist öelnud, et näitleja peab olema selles mõttes ahnet. Ta peab püüdma kõiki elult haarata, et jumal teab, mis võib laval või ekraanil vaja minna. Ma arvan, et tegelikult mina arvan, et teid pea Läbi elama, siis meil on ikkagi ainult üks elu ja kõike jõuda selle eluga läbi elada, see läheb ühe inimese jaoks natuke liiga paljuks. Ma mõtlen vastupidi, et mõista, aga, ja sealjuures ennast natukene säästa. Et see püüdel läbielamine põletab liiga palju. Kes oli too Voldemar vööl man filmis kaks päeva Viktor Kingissepa elust? See oli Tallinna raadis. See oli. Ma tagantjärele lugesin, et kunagi kuskil iseloomustus oli kirjas. Osade nimekirjas oli sees, et kommunist, võõrna, kuigi kui ma mängisin, siis ma ei teadnud, ta võis ka kommunist olla. Aga ta oli seal mees, kelle käest Kingissepp selles filmis käis raha küsimas ja kellele ei andnud rahu. Aga Tarmo korriidas Olav Neulandi film kašenko. Kas selle filmiga oli huvitav see, et ma arvasin, et sellest tuleb komöödia ja materjali selleks oli ka minu meelest piisavalt. Ja eks ta kohati nagu oligi vanameister ared mängis seal ikka mõned täiesti naljaka, väga-väga naljakad stseenid ja tundus, et tõeliselt kena ja pretensioonid komöödiaga siis. Nagu natukene Tuli sinna hiljem juurde sellist asju, mida seal tegelikult mida sellest materjalist tegelikult võtta ei olnud, oleks pidanudki jäämäeks Almast armastuse kolmnurga looks ühel suvel ühel väikesel laiuv siis oleks olnud päris hea film. Missuguseid tüüpe te olete eesti filmides mänginud, missuguseid kujusid, karaktereid, nii üldistatult, mis te ise arvate? Ma ei, ma arvan, et ma olen pidanud millegipärast mängima selliseid väga ütleme maakeeli välja väga selliseid Tähtsaid ja erudeeritud ja, ja ma ei tea kõik, mis veel kuigi ma ei tea, kus, kus minu puhul on tulnud, sellepärast et ma mäletan, isegi algklassides tuli meile kooli tuli inspektor ja siis ja noh, tahtis ka õpilasi kuulata ja siis ta ütles minu kohta, et ja nüüd küsime selle intelligentse noormehe käest ühe küsimuse, nii et see on mind saatnud. Mõned osad on päris markantset väikesed pime muusik, Arabella, mereröövlite tütar, Eesti parim lastefilm, kui võib öelda, noh ütleme lammas all paremas nurgas on ka hea, aga Arabella on ehk ehk ägedam ja pingelisem. Ja ma usun küll ja see on üks väga huvitav asi, et et sel ajal tehti veel filme. Ma ei ütleks, et need olid vastutustundetu tegemine, tegemised, aga selles oli kuidagi sellist julgust ja rõõmu, tähendab kammitsetust ei olnud ja tänu sellele olid kõik noh, alates lavastajast, režissöörist olid nagu vabamad selle teema selle filmi tegemisel praegu on nagu vist ilmselt raha ja see vastutus ja see kõik paneb peale mingisuguse ise kammitsetud kõikidega asjadega natukene leid. Krimmis olid major Andrei Tobrjanski, see oli üks, oli vene ohvitser. Vist või? Nii ja. Kuigi ma mäletan kostüümi järgi ma ei ole ise kahjuks seda filmi ausalt öeldes näinud Aga materjalist ma mäletan ja mäletan võtteplatsid, et et olin mingis pikas kummeeritud mantlis ja 30.-te aastate stiilis laiades pükstes. Pintsak oli mul seljas ja lips oli ees. Väga palju võtteid oli sellise riietusega. Kes oli Valgevene filmis dokument, err Van Allen, üks paha mees. Ei tule nii meelde. Allen valla Allen dokument tervena 1084 valgevene stuudio ma ei ole seda filmi näinud. Aga mina ka ei ole näinud ja see on kõik. Wanna ma isegi ei mäleta, mida tegi sõja äkki tuletate meelde. Van Allen, noh, see peab olema, kuskil ei ole läinud ja peab olema üks selline igal juhul ta ei olnud suur roll ja loodame, et ei ole trükiviga, et äkki on Allen ja mitte vanalien täiesti heliseb kohe kõrvades. Mis teie viimaseks filmi osaks on, te ütlesite, tegite hiljuti kaasa isegi Soome mingis filmis. Jah, see oli üks noor soome lavastaja, kes, Tegi oma filmi siin meie näitajatega. Seal ma mängisin maffiapealiku autojuhti, see seal oli ikka väga-väga tore. Oli see, kui me võtsime. Autoturul ei jaa, samastasime täiesti nende autoturu inimestega, kes seal kaubitsejate, kes seal oma masinaid tahtsid maha müüa, kes kallimad, kes kes kallimalt müüa, kes odavamalt osta kuidas kellelgi. Ja lõppes meie filmi võtte seal sellega, et me üks näitleja läks ostma suitsu. Jaamatakse tal suitsupakk, tehakse lahti, aga see oli see aeg, kus oli suitsu võrdlemisi vähe saada. Need ajad on juba meelest läinud muidugi. Jaa. Pakutakse teha suitsupakk lahti, pakutakse talle, tema ütleb, et ei ole vaja, et ma saan nad ise lahti teha häinate, tulete homme siia siis olema niimoodi, et meie süüdi ja ta ütleb, et aga me ei tulemusi. No mõni teie omadest ikka tuleb. Et sealt on sellised mälestused jäänud. Ja siis Jüri Sillarti video filmis. Victoria Victoria ja seal oli väike episoodiline ja aga Karl Velmann see rootsi elu värske peen boheemlaslik luuletajas oli Nõgisto selline Nõgisto filmis seda filmi ma ka ei ole kahjuks näinud. Kas teie jaoks on kinofilmil ja, ja Viidufilmil mingi mingi vahe? Näitleja jaoks ei ole seal mingit vahet, võib-olla see, et. Videos käib kõik veidi kiiremini ja lihtsamalt näitleja jaoks mugavam, samuti. Kui te võrdlete nüüd ütleme Eesti noh, ka Soome Valgevene filmitegemist, see käib üldiselt samamoodi. Kõik kõik on sama. Mis on teie mõnusaim ja selle tõttu meeldejäävaim kogemus filmi tegemisel? Ja vaat seda ma ei oska küll öelda, mis mõnusat saab seal mõnusalt olla, jah, ei saab, seal saab väga palju, aga aga see kõik on nagu peale filmi peale või sellepärast et me ei ole kunagi vaba seal päriselt enne enne võtet, seal. Ma pean selle üle mõtlema, natuke, aga kõige halvem kogemus. Pikad-pikad-pikad ootamised, aga ka nendes on, nendes on head tagantjärele. Mida, mida on, mida meenutada, ütleme, pikad ootamised, kui ootad kuskil novembri kuulses Saaremaal tagarannas. Väga vastumeelne ja aga tagantjärgi, kui mälestus sellest on ta väga ilus. Teatri ja filmitöö on erinevad. Missugust erinevust rõhutaksin? Teatris on ikka põhiline see, et tööprotsess on pikem ja seda saab alati muuta. Tulemust saab muuta etenduste käigus. Filmis on kahjuks töö tehtud kohe. Filmis teid ei ole laulma pandud, ei ole. Teatris Kaarel Kilvet lavastuses Johan Saare valge tee kutses 1985. Te mitte ainult ei mänginud, vaid ka laulsite Raimond Valgret veidi Sulev Luige maski alla piiluda või on see uue maski ettepanek? Sulev Luik, kui laulja Raimond Valgre helmilt. Et ma võiksin tantsida. Ja kui kõla lemmiklill Siis kaob. Kuidas saaks kord minust tantsija, kui on vallanud ning ei tööta ja mind ära võlunud? Jaamiga ära? Ja. Filmis Need, vanad armastuskirjad mängis Raimond Valgret ja hästi mängis tartlane Rain Simmul. Teater on tinglik. Selles on võimalik Krimm ja täielik ümberkehastus filmis sa pead tuntud inimest mängides olema ikka füüsiliselt tema sarnane. Just teatris tuli mulle abiks rohkem läbi Valgre loomingu nagu müüt Valgrist, kõik Valgre ise ja tema looming. Kinos on väga-väga määravat rolli, mängib ikkagi ikkagi välimus. Jah, ma tahtsingi nüüd küsida, kui palju mängib filmis kaasa inimese füüsis, keha ja miimika ja olek ja aura. Ma ei, see mängib sama palju kui teatris, aga aga on mingi kummaline asi, millest räägitakse, millest ma päris täpselt aru ei saa, on fotogeenilisus ja suured plaanid. Ja. Ma ei, ma ei tea, mis asi on fotogeenilisusel prodeerijate, aga mina ei tea, aga kui, kui näen äkki kedagi ütleme, mingit näitlejat, kellel on, esin esmasel vaatlemisel tekib mingi mingi selline kahtlus, et tal on, no ütleme, kas üks silm väiksem või, või ma ei tea, mis see. Ja lõpuks see saab kraanil. Mida edasi, mida edasi? See ununeb ära ja ma ei kujutaks ette üldse, et see näitleja võiks välja näha teistmoodi, tähendab, mingi selline imelik, imelik. Noh, see on, see on kunst, tähendab tehniline kunst vahel, mida, millest me ilmselt aru ei saa kino puhul, aga foto. Geenilisus noh, kõige lihtsam öelda oleks ehk see, kui publik paneb näidatavasse rohkem, kui seal on seesama karbo, kellest oli alguses. Tema kohta pärisid ajakirjanikud mitmelt režissöörilt, mida Karmo mõtleb selles stseenis, kui ta niimoodi vaatab ja režissöör ütles absoluutselt, mitte midagi. Ja noh, ütleme noor Alen loon, kuid Antoniooni filmides kõnnib linnatänavatel, mis seal siis ikka mõtlema, meie paneme sinna midagi palju elavat, nii et see on ka teatud salapära. Ju ta ikka ikka midagi midagi mõtles. Aga, aga võib-olla ta mõtles midagi muud, mida sealt välja hiljem hiljem loeti. Mul on alati olnud juhus, näiteks trammis ma olen mõelnud omi mõtteid ja olen vaadanud oma arvates täiesti kaugusesse kuni ühel heal hetkel üks naine hakkas äkki karjuma ja ütles mulle. Korraldas trammiskandaali, et palun ärge vaadake mind niimoodi. Kusjuures ma ei olnud teda üldse üldse vaadanud, ma isegi ei näinud teda, ma mõtlesin sügavalt mingeid omi mõtteid ja äkki oli skandaal, mille ümber ma ei tea. Nii et see, mida keegi mõtleb, seda mis selles pilgus sel ajal võis olla, ma ei kujuta ette. Aga filminäitleja tegevuse või esimesel pilgul füüsilise puude, see saab ju vooruseks pöörata näiteks Klakeibli võimsad kõrvad olid karikad, turistide leib ja Hamphri Mogati armiga huul, mis andis talle karmima ilme. See oli muide löögist käeraudadega näkku, kui ta transport disühte vangi teise maailmasõja ajal. Mees püüdis põgeneda ja, ja muide lasi veel mehe automaadiga maha, nii et et iga ilmega näitlejad saavad siiski tuntuks, aga, aga näitleja füüsis tuleb kinos ikka eriti välja. Aga aga on ka ja on ka olnud see, kus mingi asi hakkab häirima. Keda häirib lõpuni. Tähendab on ta sellises muutu noh? Näiteks, kes on üldse filminäitleja, missugused võiksid olla filminäitleja omadus? Ma arvan, et et iga näitleja võiks olla filminäitleja, mõtlesin see, et miks nad ei ole seda, ma ei tea. Aga kas mõni võiks olla ka ainult filminäitleja ja mitteteatri näitleja? Kui te lasete oma silme eest mööda näitlejaid, kellega olete filmides koos mänginud kellega on filmis sea ühises stseenis koos mängida? Ma olen mänginud väga paljude näitlejatega. Areniga oli väga hea. Rein Aren, jah, teda enam ei ole kaitsja. Tema oli selline, kes, Kes hakkas naerma kellel tuli, kellel tuli väga, väga sellisel kriitilisel momendil tuli naer peale ja, ja ta ja ta tal oli selline nakkav, naerata, võimatu oli ennast ohjeldada. Kui talle otsa Võte hakkab pihta, ma vaatan sedasama, kurat istub tal sees ja, ja ajab, ajab naerma. Aga see tunne, et hoida seda kõike tagasi ja saada sellest üle, annab tegelikult teistkordselt mingi vabaduse sulle. See oli tema mingi väga kummaline omadus, mida ma olen tagantjärele mõelnud tol ajal ma ei taibanud seda. Tol ajal ma ei taibanud seda ja ma arvasin isegi, et, et meie suhted ei ole eriti, mõnikord tundus mulle, et kerge selline rivaalitsemine tekkis seal platsi peal ja aga kui ma nüüd tagantjärgi mõtlen, siis seda ilmselt ei olnud selleks, et vanusevahepeal ikka ikka väga suurde Mida teile filmitöö on andnud? Filmitöö on mulle andnud väikese lisateenistuse teatri kõrvalt ütleksime otse. Ja kui seda vaadata pikemas plaanis, siis ta on andnud mulle väga palju selliseid huvitavaid kogemusi elus. Kõlab ja nii kuidagi. Aga, aga ma arvan, et ma ei oleks Eestimaal nii palju ringi. Ma nimetan just Eestimaal nii erinevates kohtades, nii erinevatel imelikel aegadel nii enesestmõistetavalt saanud olla, kui ei oleks olnudki. Kas filmi ja teatrilavastaja on erinevad? Pätid ma arvan, mitte aga filmil lavast taia puhul. Vaatan ja mõtlen mõnikord, et see rahalugemisoskus peab neil olema üks väga tähtis iseloomujoon asja juures. Siis tuleb see teatripoolne lavastaja oskus kasuks. Tähendab, teatris ei ole see nii nii väga tähtis. Kes on hea filmirežissöör? Hea filmirežissöör ongi see, kes, kes on need kaks. Ütleme, see vaimsus ja, ja ka see kõige tavalisem igapäevasem, see raha, lugemise oskus ja, ja selle masinavärgi käivitamisoskuse võime osata juhtida ja sellest vastuseisust üle saada ja et ma ei taha. Jaa, jaa. Vot see tähendab selline maine haare. Kõige laiemas plaanis peaks olema filmilavastaja puhul hästi tugev. Aga kes on teie meelest filmistaar, kõneline, palju staarid? Staar. Ma arvan, et, Äkki Linda, mulle tuleb meelde, et ta rääkis kunagi, et teda kutsuti Mosfilmi. Sinna minemast. Ja siis öeldi talle, et aga teate kellelegi te seal mängite, et see on praegu vene kinos naisnäitleja number üks. Te saate temaga koos mängida. Ja selle peale oli Linda öelnud. Aga kes mina tema jaoks olen? Ma arvan, see oli tema. Sellised näitlejad on tõelised staarid. Staaride tegemisel on väga suur osa ka ajakirjandusel, avalikkusel ka kui tehakse üks-kaks filmi aastas, siis staarid võivad olla, aga nad jäävad nähtamatuks. Kas Eesti filmitootmine suudaks produtseerida staare? Missugune oleks film, mille kohta te ütleksite? Hea film? Kõige kõige, kõige sellise trafaretselt kõige kindlamat reeglite järgi üles ehitatud, nii et kas ta sulle lõppkokkuvõttes pärast meeldib või ei meeldi, aga see käsitöö, mis sinna sisse on pandud, et see töötaks selle filmi puhul? Selle kohta võib alati öelda, et on hea film, seks, ta sulle meeldib või ei meeldi see, see on juba sinu enda isiklik lõbu. Muide, miskipärast see anne ja oskus, mis on filmipandud, tavaliselt paistab ekraanilt ikka välja. Kindlasti ekraani ekraanil paistab ja kõik väga selgelt välja paistab välja rikkus paistab välja vaesus. Uskumatu, kui palju sealt välja paistab. Kas kilosiga käite? Olen käinud lastega. Aga üldiselt ei ole ma kinos käinud. Viimasel ajal küll mitte. Te tahtsite kuulata? Läks, oli, mitte Maicel seks olid hääled. Aga seda plaati ei ole, nii et valisite selle asemel Bing Crosby. Pinkrosvi. Haarama. A-le. No sa Oma rüüd. Vello. Ala. Vanglana. Vala vesi Saates Eesti filminäitlejaid on stuudios Sulev Luike küsitleb Jaan Ruus eesti kino tulevikku on teil kahtlemata raske ennustada, aga te muutusi olete märganud? Viimasel ajal eesti kinos. Müüd tegijate poole pealt või või? Ma mõtlesin küll praegu vaataja poole pealt, aga võib ka teiselt poolt vaadata. Tegijad töö poole pealt, tundub, et et püütakse vähesega läbi ajada niini, näitlejate, seltskonna, suuruselt kui ka kõik mõttekohad ja kõik hästi odavalt jah, odavalt jah, ja kui kui läheb ikka asi natuke suuremaks, siis on kohe raskused platsis. Aga. Ma katkestasin, ei, tahtsin tarid, et aga kuidas on Eestimaa teie arvates viimaste aastatega nüüd iseseisvusega muutunud inimesed ja mis suunas? Kõige lihtsam ja selgem on see, mis on muutunud. Kaubandussüsteemis on igaüks käinud, vanad ajad kipuvad meelest ära minema. Ei mäletata enam talonge ja ei mäletata, sabasid ja, ja see on täiesti uskumatu, kui siin veel viis aastat tagasi 10 kätt sirutas ühe vorstijupiga kallale, mida üks ülbe meie viskas, külmutusletti. Need ajad on meelest läinud, see on, see on nagu väliselt, nagu põhiline muutus. Aga aga see peegeldub inimeste ilves või ole inimesed, tähendab kui inimesed on ka muutunud, tähendab, on, räägitakse mingist imidžist räägitakse ja ja, ja et mis on kõik selleks vajalik ja, ja igasugused salongid ja, ja äriteavi, mis seal teha tuleb. Vanusepiirid on ehkki läinud kuskil niimoodi kuni 30 viieaastane ja sellised asjad, aga Tammsaare ütleb selle kohta väga ilusasti, et ajad on teised inimesed, endised tähendab inimene oma põhiolemuselt ma ei sattunud kaste, lehti, loete ajalehti. Ma loen küll pisteliselt, mul ei ole sellist lehte, mida ma võiksin öelda julgelt välja, et ma loen seda. Loen väga erinevaid lehti ja ja üldiselt kuidas juhtub. Lehekuulutused on üks köitel kommunikatsiooni liik, inimesed teatavad endast ja oma vajadustest mingil moel privaatselt mingil moel avalikult. Mis kuulutas teil nagu oleks silma torganud. Mul on jäänud meelde sellis mõned sellised kuulutused, nagu et ravin. Joomisest suitsetamisest needusest ja kurjast saatusest helistada sel sel aadressil. S siis mingi kuulutus veel meelde jäänud, mis mulle tundus kahtlasena, on kuidagi et siin on see tasuv töö, mida te otsite. Alustuseks vajalik väike algkapital. Me oleme järk-järgult nagu isiklikumaks läinud ja üldiselt üksikule, nagu öeldakse. Mis on teie kõige esimene mälestus. Te olete sündinud Kilingi-Nõmmel, eks ole? Ja ma mäletan väga imelikke asju, missugune neist mäletan mingit kollast hobuse looka musta hobusega. Siis mäletan, millegipärast on mul meelde jäänud selline pilt, et on laupäeva õhtu Kilingi-Nõmmel, sealt läheb läbi veel siiamaani ainult üks suur tänav, seks, ta on lihtsalt üks väike linnake, mis jääb, ütleme Pärnu ja Valga vahele ja seda maanteed, asfalteeriti meie maja oli otse selle. Maantee ääres ja ma olin seal millegipärast selle tõrva sees neljakäpukil, mul oli käes punane kollane roheline, midagi selliste sellises värvikombinatsioonist mingi puurong. Seda mäletan millegipärast see on, vist on kõige esimesed mälestused üldse. Kuidas oli sellest noh, vaiksest linnast, seal on vist paar 1000 elanikku 3000 pealinna teatrikooli tulla. Ma ütlen, et väga põnev oli, väga põnev oli tulla. Ja kui ma meie elanud, siis enam Kilingi-Nõmmel mu vanemad elasid siis ares. Ja meelde on jäänud see moment, kui ma lahkusin esimest korda esimeseks septembriks. Tähendab, see oli augusti viimane päev esimeseks septembriks Tallinnasse ja see bussijaamas bussi ootamine, kui tuldi mind saatma ja kui ma läksin selle küla vahel bussi peale ja Mul on meeles, et ma ilmselt sõidan siit ära ja sõidan maalt ära jäädavaks aga ma läksin vist teemast kõrvale, kuidas? Tunne Tallinnas? Jah, jah. Oma küsimuse siis jah sealt. Et Tallinnas ma olin alguses kuidagi. Ma igatsesin kodu järele ja ma käisin väga tihti, käisin kodus ja mõnikord tahtsin isegi nädala sees koju minna ja ja mäletan, mida aeg edasi, seda vähem ma tahtsin koju minna. Ma ei tea, miks see nii oligi, miks? Siin oli huvitav, mingi narkoos oli selles linnas. Nii et, et ma lihtsalt kuidagi hakkasin muutuma. Ma, ma julgen seda endale tunnistada, nii see tegelikult oli. Ja alles nüüd hakkab nagu Ring kuidagi teistpidi minema, et ma hakkan otsima oma sugulasi, hakkan tahtma nendega ühendust saada, tahan rohkem maale minna, tähendab kuskilt lõõtse nüüd teistmoodi minusse. Te enda kõige tähelepanu väärivaks iseloomujooneks. Mis ma pean oma kõige tähelepanuväärsemaks iseloomujooneks? Ma ei tea, mis võiks olla. Ma arvan, et et kui on väga raske, siis ma leian endas jõudu, et tihtilugu ma olen märganud, et ma, et mul on olemas mingid niuksed jõuvarud, mille ma avastan siis, kui mul on väga raske. Tagantjärele ma saan sellest aru, et see oli nii. Aga mis oleks teie jaoks kõige täielikum või täiuslikum õnn? Täiuslik õnn. Mis oleks seda, seda jälle Ta ei tea, selleks, ta tabab sind nii et sai kunagi ei prognoosi seda ette, et vot nüüd aga alles tagantjärele võid võid öelda, et vot see hetk oli õnnelik hetk ja ei ja no Tammsaare moodi öeldes, et ja nii tormab õnnelik inimene ummisjalu oma õnnest üle, sest ta otsib veel suuremat õnne, veel suuremat õnne, kui nii tuleb see kõige suurematest kaarini sõnade järgi ette. Kaelapidi. Tähendab, et seda, see on ainult hetk nihukest püsivat, totaalset õnnetunne, et ma et seda võiks kunagi saavutada või, või et see päevast päeva järjest ainult üks suur. Mida te kõige rohkem kardate? Ma arvan, et ma kardan kõige rohkem rohkem sellist. Füüsilist ebavõrdset vägivalda mõtlen. Ma kardan selliseid asju nagu ütleme, et ma toon näite, kui üks mees, kui härg lükkab maha pensionäri, rabab tale ära, redik ülija saab sealt siis lõpuks kuus krooni. Kus te kõige õnnelikum olete olnud? Ma ei tea, kus ma olen olnud kõige õnnelikum. Võib-olla ikkagi kõige sügavamalt teravamalt jäävad meelde momendid ikkagi lapsepõlvest, mingi hommikul ma ärkasin, olin unine. Läksin välja, läksin õunapuu alla, võtsin sealt ühe õuna, sõin, mõtlesin rahulikult, mida teha, selle päevaga siis jalgadel läksin, jalutasin seal Tallinna väljend Mul jalutasin jõe äärde, lihtsalt jooksin, lippasin jõe äärde ja käisin kõik kivid mingist piirkonnast mingi mingi piirkonnani läbi ja vaatasin, kas seal all on luts ja kas on mõni vähk. Et ilmselt see need hetked on kõige õnnelikumad olnud, aga. Missugust inimeste imetleti ja siis ka põlgate kõige rohkem? Imetlen ma imetlen selliseid inimesi ja neid on väga palju. Kes päevast päeva suudavad olla seal, kus neid vajatakse. Ühesõnaga suudavad täita oma kohust. Sõna- põlgusi olemine minu jaoks mitte võõras. Aga ma arvan, et õigus põlata ei ole mul küll mitte kedagi. Ja mis on teie kõige suuremaks saavutuseks teie enda jaoks? Aastaid tagasi ma ütleme ütleme aastal 76 ei suutnud ma ette kujutada, et ma võin olla kolme aasta pärast näitleja veel millegipärast ma mõtlesin nii. Ja kui ma mõtlen, et praegu on aasta 94 siis tuleb see 76 18, et ma olen olnud kolm korda kuus näitleja siis on see saavutus minu jaoks. Inimkond jaguneb meeste rahvastesse naisterahvast, eks. Missugust omadust hindate kõige rohkem mehes? Tahtejõudu. Elu jaatust huumorimeelt mehe juures, aga naises naise juures võiks öelda sama, aga mõtlen veel, et kui ta oleks kodus hea perenaine ja seltskonnas kui tõeline leedi Mis puhul te valetate valetan siis kui ma olen väga närvis? Ei, kui ma olen sundsituatsioonis. Kui mulle lihtsalt ei jää midagi üle, ma näen, et siin ei päästa mitte midagi muud, kui ainult pole. Siis ma panete. Kas teil on sõnu või väljendeid, mida te liiga tarvitada? Neid on kindlasti väga palju. Enda juures ma olen leidnud, ütleme, et täitsa lõpp, ütleme eks, ega siis, mis seal tühja salata. Aga üldiselt need väljendid ja kõik, need muutuvad. Kuule, midagi sellist, mis selle taga hakkab, meeldivaid, jääb kohe külge. On küll mulle meeldib käia soos ja ja soosma kuidagi täiesti täiesti rabas kohe, kus on laukajärved ja, ja seal toimib mingi selline imelik asi, et ma kan hakkan käima ja käime käime, ma ei tunne väsimust ja ma veel lõpmatuseni käia, kui, kui ma ei teaks, et mul tuleb varsti koju minna, et ma pean jälgima mingit mingit valget lippu, kus, mis, mida ma enda jaoks plastikaatkotti, mida me enda jaoks kuskil männi otsa olen pannud, et osata pärast välja tulla. Zoo kuidagi mind hullutada, vot seal ma oleksin küll kohe palju, olgugi siin ringi, aga pole sinna põhjust minna lihtsalt jalutama valge sall üle õla, vaid sinna tuleb minna ikkagi asja pärast, siis ta normaalne, kas minna jõhvikale, vioobikele või? Mida te peate oma kõige suurimaks ekstravagantsuse, eks? Ma olen mõelnud millegipärast seda, et. Ma ei ei suuda käia lillede ja tordikarbiga ülikonnas tunud. Ma võiksin enne käia kuskil rahvarohkes tänavas prügikühvli ja ämbriga, aga mitte tordikarbi lill. Võib-olla see Kas teil on oma meeliskangelane kirjanduses jaga tõsielus? Ütleme kirjanduses. Ma räägin ikkagi praegu näitleja seisukoha pealt oli mul meeldis ka ja on, on jäänudki tegelikult Tammsaare Indrek. Ja mitte see neljanda osa vaidluse teise osa, Indrek, kes tuleb maalt linna ja seda osa ma oleksin tahtnud kunagi mängida ja aga noh, nüüd on sellest nagu aeg üle läinud, ma ei ole, selle üle ma ei kurda, kuna ma olen saanud natukene seda osa maitsta ühes väikeses Paul-Eerik Rummo kirjutatud kompositsioonis, kus mängist hindama Kui te saaksite muuta enda juures ühte asja, mis oleks Kui ma saaksin. Aga võib-olla ma ei tea, võib-olla kirjutaks endale üks, 20 aastat korstnasse oleks natuke noorem. Võib-olla võib-olla seda. Need, et siis sobiks nagu igale poole. Mis on teie kõige kõige tähelepanuväärsemaks iseloomujooneks, seda ma küsisin. Ja nüüd, mis teile ei meeldi, teie ilmnes teile endale. Mis mulle ei meeldi mu ilmes, aga sellest ma rääkisin, tähendab, ma rääkisin seda, et et mul on, mul on ennegi tihtilugu öeldud, et missa muigad kusjuures mu seesmiselt mingit muljet nagu pole nagu olnud. Aga kui ma peeglisse jään, siis noh, eks ma jään ikka rahul, et ma pilgu peeglisse eitan, sest mis mul muud üle jääb, selle silmas ei muuda kahjuks midagi sellist. Ma olen pannud tähele, et inimesed, kõik, kõik vaatavad peeglisse ja, ja kõik jäävad rahule ja tuleb natukene pakse ohtu, et see ei ole veel viga, midagi? Käid küll, vaid tähendab ühesõnaga inimene jääb rahule. Aga see muie, seda, seda mul küll öeldud. Ma vaatasin teie sünnipäeva filmi kalendris. Muide, Charles Chaplin on sündinud samal päeval ja siin ümber on nii palju näitlejaid, Emma Thompson näiteks praegu, kes praegu mängib. Meie saade hakkab lõppema, aga ma jõuan enne enne enne pärida, et kui te sureksid ja tuleksite tagasi inimesena või asjana, kes või mis see võiks olla. Ma arvan, et kui ma sureksin tuleksin tagasi, siis ei oleks see asi vaid see oleks luik ilma sulavita. Suur tänu. Meie saade on lõppenud.