Eesti filmilavastajaid. Stuudios on Jaan Ruus. Meil Eestis võib leida filmitegijaid, kes on õppinud Prantsusmaal, Poolas, Inglismaal, kuid on vaid üks, kes on seda teinud kõigis nendes kolmes riigis. Ja täna saan teile tutvustada meie filmitegijate uude põlvkonda kuuluvat leedit. Edit Sepp. Tere päevast, tere, te õpite praegu Sheffieldi kinokoolis Kesk-Inglismaal, see vastab tõele. Ja see on naasev meedias kool ja, ja see on, see on niisugune kõrgkool, kus siis nagu saab minna tegema oma viimaseid kursusi nagu puust gradujaidid mis ei ole nagu siis päriselt 18 eluaastal üliõpilastele, vaid natuke vanematele. See on filmikool ja see on jah, selline praktiline filmikool, mitte teoreetiline, aga 100 protsenti praktilist tööd. Nii et maakeeles öelduna, te teete seal oma diplomitöö. Jah, ma teen oma diplomitöö ja see on siis magistrikraad tegelikult eesti keeles maasterovaat. Millesse siis audiovisuaalselt väljendub? Diplomitöö väljendub mul kahe 30 minutises lühimängufilmis. Selle stsenaariumi oleme kirjutanud šotlasega kahe peale. Ja kes õpib seal produktsiooni ja mina olen režissöör ja, ja siis, nüüd peaks oktoobris nagu see valmis saama, et Saksamaa kursuse järgmiseks aastaks nagu ühele poole. Kes seda finantseerib, cool? Ühelt poolt kool, teiselt poolt jaksu televiisor, BBC üks ja näitamisõigus on ka Islandi televisioonil, kust raha ei tule, aga mis on üsna prestiižikas, tänu sellele saab võib-olla mujalt rahasid. Ja, ja kui me nüüd siin Eestis, kultuurkapitali ja kultuuriministeeriumi poolt ka teatud summad saame, siis võib-olla ka Briti filmi instituut See tähendab, et film on juba enne maha müüdud, kui ta valmis Seda päris kindlasti ja see on nüüd esimene etapp, et kõigepealt otsid, kust näidata saadi, alles siis hakkad raha siia vaatama, et kõige alus on ikkagi stsenaarium. Stsenaarium meeldib. Filmi sisu ümber jutustada muidugi tänamatu, aga millest. See on ikka selline laias laastus, kui inimene loeb stsenaariume läbi, on see konflikt kahe maailma maantee vahel hea ja halva vahel, aga teiselt poolt ka nagu ida-lääne vastuolu, aga see ei ole ülepaisutatud. Niisugune kergelt võib Dana tausta nagu näha ja põhiliselt ka kultuuri-kultuurimaailmast näidanud disainerite eest ja nendevahelistest, vastuoludest ja. Kas te peate oma stsenaariumi vahel ka müüma sünopsise kujul, ma mõtlen kolmveerand leheküljelise kokkuvõtte kujul, see peab olema just väga hea advokatuuri. Õnneks on see produtsendi töö, see see hästi lühidalt panna nagu kolmveerand lehekülje pealkirja, aga tegelikult ega inimesed ei leia nii palju aega, et tervet stsenaariumit läbi lugeda, nii et see sünopsis on tegelikult see, mis ringleb, mitte stsenaarium. Nii et oskus ennast kinomaailmas müüa on väga oluline, loomulikult peab olema, mida müüa, eks ole, sest et ei saa ju õhku ka müüa. Kui sa müüd õhku, siis ostjad saavad kohe aru. Kõigepealt hea idee ja pärast siis seda panna nagu õigesse pakendisse, et nagu ääratada. Võib-olla see idee ka ei ole nii hea, kui sa oskad seda ilusti ära pakkida, siis äratab tähelepanu. Te ütlesite, et see on nagu Master Laatsi töö juba, aga Sheffieldi Inglismaale te läksite Pariisist? Ja tähendab, ma tegin seal, tegin ühe dokumentaalfilmi nagu nii-öelda peale oma teist kursust ja see oli ja see oli lihtsalt tänu sellele, et Poola kõrgkool, kus ma enne õppisin, oli niivõrd kallis, et mul lihtsalt ei jätkunud raha. Siis prantsuse riik nagu võimaldas teha Eestlasel Poolast Lootsi kinokoolist minna Pariisi kooli ajal siin issand Denis, see oli endine Iidek, jah, niisugune Pariisi filmikool ja nüüd ta on siis on see nagu kõige suurem riiklik filmikool seal ja seal on siis selle ja kõige kummalisem on see, et Polanski nagu õpetab seal, mitte Poolas. Kuulus Poola filmitegija, kes omal ajal noh, ütleme dishidendile läks läände, eks ole. Aga ta juhendaja Karieer, nii et sööge kuuluse, stsenarist eelkõige ja, ja see on väga hea kool on tennis on hästi tugev, aga teisest küljest sa pead ka nagu ikka prantsuse ühiskonnaga sina peale saama, et siis on sul seal hea kerge olla. Teil oli selles mõttes kerge, et te olete lõpetanud Tallinna esimese või Gustav Adolfi gümnaasiumis, on prantsuse keelega. Ja selle tänu sellele nagu, nagu sain, jah, selle keel oli nagu teada, kuigi pidin ikka natuke enne meelde tuletama, kui sinna läksin. Aga tuleme nüüd tagasi, te läksite Eestist, Poola Lootsi, kino, koolid, mis on ka ju heade traditsioonide ja kommetega kinokool, aga miks just sinna oli kõige soodsam juhus? Oli jah, see oli muidugi New, sest ma tegin, töötasin enne assistendina Tallinnfilmis aastaid ja siis tekkis selline võimalus peale Poola filmi Poola filmistuudioga koostajate Marek kestracki juures, ma olin nagu assistent ja siis montaažiperiood mingi x lõika oli Poolas ja siis tänu sellele ma läksin Poola. See oli jah, Tallinnfilmi Eesti-Poola ühistöö. Pisarad ja. Ja siis ma läksin poole ja siis seal läksin sinna kooli ajal ja alguses ma nagunii tõsiselt seda ei võtnud, aga siis ma tegin ise kümneminutilise lühifilmi 35 millimeetri pealt. Tähendab režissööri. Ja see oli, see oli, see oli niisugune mängufilmina, mitte näitlejaga. Ühe ühe näitlejaga, kes veel ühe pea näitlejaga Toomas Hussar mängis peaosas ja siis film tuli päris hästi välja selles mõttes, et nagu poolaste meeldis ja nad võtsid tänu sellele filmile tuleb tüdruku, 35 filmimillimeetrise filmiga nagu poole, siis ma sain jagu sinna sisse. Aga kas see oligi siis sisseastumiseksam, kui nüüd ütleme keegi teine noor leedi tahab kuskilt filmirühmast minna, näiteks Poola on seal ikka sisseastumiseksamid seal kinokoolis või ta läheb oma filmiga, mis juhuslikult on väga meeldivalt küll õnnestub ja see ongi sisseastumiseksam. Ei, nii see nüüd ka ei ole selle esiteks oli see, et ma olin vene keelt õppinud Tartus, et tänu ikka seal peab olema ikka mingi tagapõhi ja siis. Ja siis, kui ma sinna läksin, seal oli ikka nädal aega siukseid ränk, igale eksamid on, seal ikka peab. No mis on nagu Eestiski peab seeni vanemana teatri peale, kuna see on teatri-muusika- ja filmikool, siis kontrolliti kõiki võimalusi ja nii nädal aega, et üsna pikalt. Ta oli, et see ei olnud päris nii, et seal on ikka testid ja ikka kontrollitakse kuulmist. Kontrollitakse, kuidas sa oskad pildirida kokku panna. Kas sul üldse nagu gaasi peale mingit aimu on, et ma usun, et see on üsna põhjalik. Põhjalik kontroll oli, sest minu jaoks on Poola filmikool nüüd tagasi vaadates ikkagi kõige tugevam filmiga olnud, on sihuke. See on ikka tellija alusepanija. Kaua te Poolas õppisite kaks aastat ja Poolasse tegite? Lühidokumentaalfilmikogustele? Ja see on, see on vangla ühest vangist, kes siis on nagu mõistetud vangi kogu oma eluks. Ja aeg-ajalt ta saab amnestia, saab seal mingi kaheks kuuks välja ja siis jälle sooritab mõrva või midagi veel hullemat ja ja tänu seadustele teda nagu ka ei hukata. Ta ei ole, sest nad tahavad ka Euroopa liitu astuda, siis neil on see veel seaduses olemas, aga see kogu aeg, nad ei saa kedagi hukata nagu. Ja ta lükkab kogu aeg. Ühesõnaga jah, ongi niisugune soovid nagu vabadusse saadase vang, aga ei tea, mis see vabandus on. Üsna raske film, aga praegu ma vaatan, et niisugune mustvalge ka, et mõjub sihukese hingena. Ja see oli poola keeles, see oli poola keeles jah, nii et te pidite valdama siis poola keelt ka. Noh, alguses oli raske, aga kui sa lähed sinna ühiskonda sisse, siis peale kahe kolmekuust elamist ühel maal see keel ikkagi hakkab nagu külge. Kuigi te ütlesite, et lootsi kinokool on väga tugev erialane kool ja minu meelest ka, aga ometi te läksite sealt. Tagasi ühelt poolt on see, et Poolas Meil on tänu poliitikale, et seal on nagu tegeleda, kool kestab neli aastat, neli aastat, nagu poole jääda on ka, on erinev. Et väga hea on, et kui sa nüüd ühes koolis oled sa ikkagi kahe aastaga suudab nagu kõike seal omandada täitsa Poola kool nagu annab võimaluse, et sa saad liikuda kas siis Prantsusmaale või eelkõige Inglismaale. Sest Inglismaaga, neil on väga tihedad suhted ka Berliini, nii et nagu niisugune võimalusi antakse lihtsalt rohkem, et seda kasutavad väga paljud üliõpilased, sest noh, neljaks aastaks jääda ühte kooli, ükskõik kui hea ta ei ole endiselt mõttetu. Ja Prantsusmaa režii töö oli. Kanal kahe programmi, kus läks, on kirjutatud aed, nende luks. Ja see on niisugune hea, et me tegime sellest luksemburgi aiast ja siis me mõtlesime tükk aega seda pealkirja, siis mõtlesime, et paneme siis üks siis nagu luksuslik aed või sekesest. See film on ise ka sellisest üsna luksuslikust olukorrast meestele, kes siis nagu ta naistega tuttavaks saada, et kõik soodsad võimalused neile avanenud ühes väikeses aias. Et kas nende mõlema kooli filmi juures oli võtterism küllalt rahvusvahelises. Ja seal oli ja kogu slaavi puhul oli väga hea Poola operaator ja see oli dokumentaalfilm ja siis ja hollandlane oli siin veel oli, võttis heli üle anda, ei taha, poolakate sae prantsuse filmi puhul oli sakslane, oli operaator ja prantslanna oli heli. Nii et noh, põhigrupp nagu. Mis keeles suhtlesid filmirühm omavahel Poolas ja Prantsusmaal? No ikka kohalikus keeles, ma arvan, et see on niisugune reegel, et kus maal sa oled, kus ma seda filmi teed selles keeles sa pead suhtlema nii et Poolas, poola keeles ja inglisPrantsusmaal prantsuse keeles, Inglismaal, vot Inglismaal on ju niimoodi, et ma hakkan seda filmi Eestis tegema, ma ütlesin produtsendile näiteks, te peate hakkama seda eesti keelt ära. Aga ei, gruppan, üks grupp on inglisegrupp on monteerija produtsent, kunstnik on kõik inglased, nii et karta on, et teeme väikese erandi, seekord. Te valisite ka tänase muusika, mis selleks on? Esimene lugu oli meil. Pleidraanualist niisugune mulle, mul on niisugune lemmikfilm, mulle ta meeldib, sihuke hea film ja, ja see ongi sihuke pleidroneri pluuse. Niisugune üldine, niisugune sissejuhatav lugu nagu sellesse film ja peateema. Saates Eesti filmilavastajaid on stuudios Jaan Ruus Jaak külaliseks Edith Sepp. Me kõnelesime Teie filmi tegemistest Poolas, Prantsusmaal, Inglismaal. Kas kino ongi selline üle rahvuslik nähtus? Et operaator, võib-olla sakslane ja produtsent, ütleme šotlane ja režissööri eestlane ja ja valgustaja itaallased või on on ka mingil moel rahvuslik nähtus. Rahvuslik kunst? Rahvuslik ajakirjandus? Laev, kus kohas, seda muidugi vaadata, kui ma Eestis vajaduse molekul kogu aeg selline tunne, et see on niisugune rahvuslik kunst, aga ma pole siin Eestis need tegelikult filmi teinudki, nii konkreetselt, et minu jaoks on ta väga rahvusvaheline, mingeid piire küll ei ole selle taha, et keegi on erinevast rahvusest mingid teed või mingi ta arusaamatused, nagu sellest ei teki selles mõttes, et minu, minu jaoks ei ole rahvust. Aga nüüd tulemus, kui te teete hea filmi, ütleme inglise televisiooni BBC jaoks, siis on loogiline, et see on väga hea film ka Eesti televisiooni jaoks, kuigi ainevald võib-olla hoopis ma ei tea käsitleda näiteks ütleme, inglaste prantslaste suhteid 18. sajandil. Ma arvan küll, et kriteerium on ikkagi see, kui tugev või kui nõrksa film on, et see, et kellele ta konkreetselt suunatud on, et see tuleneb nii palju kohalikest asjaoludest ja, ja ma usun, et ei ole, sellist ikkagi on, kas on hea või halb, see on kriteerium minu jaoks ja, ja ma arvan, et ka iga filmitegija Aga kas on olemas Euroopa Liidu kultuuri või on olemas üldine euroopalik kultuur ja, ja kuivõrd on kultuur rahvuslik ja kuivõrd ta on ülarahvuslik? Euroopa Liidu kultuur, see on niisugune hästi kummaline see, siit tekivad need käärid, et ma küll ei kujuta ette, et kuidas ma saan seda vaadata, oli siinse film farinelli ja see oli siuke euro tuppa sihuke segapuder, et ega ta hea film küll välja ei tulnud ja see on niisugune tüüpiline näide minu jaoks. Et Euroopa filmist. Tahaksin teha jah ju niisugust europutru, eks ole, et võetakse eri rahvustest näitlejad ja väga kummaline, nii et. See nii ka ei ole, et loomulikult, eks ikka ixon ikka, kes nagu juhib seda, eks selline juhtu ained ja vastavalt sellele, kes see siis on, kas seal režissöör, mõtlesin, et vastavalt sellele see film hakkab nägu võtma, kui sa, produtsent, šotlane on tugevam, siis ta ikkagi kaldub nagu ikka selle maailma poole. Kui sa võtad ise juhtimisotsad kätte eestlasena, siis ta ikka seal võid ja neid sidemeid Eestiga või noh midagi. Meie mõned filmid on soomefilmid, sest et näiteks Tallinn pimeduses on ju õieti soome silmas on Eesti-aineline ja me võime võtta ju eesti filmi minevikust see kuulus või kurikuulus elud, sita tellis August Jakobsoni järgi on kultuuriliselt küll, ütleme Eesti Nõukogude film, aga ta on rahaliselt ei vormiliselt vene film Lenfilm, nii et need asjad toimuvad tõesti nii. Aga nüüd, kas te tahate ja teha mängufilmi või dokumentaalfilmi, kas mängufilm on ikka see suur ja kõrge? Seda on päris kindlasti ta mulle väga meeldib teha dokumentaalfilme aga ikkagi asjadega, nii et kui sa seda ühte asja teed, siis tekib selline, tahaks vaadata ka teisele poole Prantsusmaal, ma nagu leidsin endale selle küsimusele vastuse, seal nagu ei ole sellist vahet mängufilm ja dokumentaalfilmi vahel, Nad ütlevad sulle kohe. Dokumentaal on sinu mängufilm, see on ju ka sinu poolt üles pandud, sa näidata tahad ja montaažilaua taha, mida sa tahad sisse lõigata, see on täpselt samasugune mängufilm tegelikult. Omakorda võimalus, et on nagu teatavate provokatsioonide instseneeringu dokumentaalsuses ja lavastused veel omakorda, mida üldse vaataja võib veel mitte mõista mitte ainult ja president. Täpselt, et seal nagu niisugust vahet, mul ei ole nagu probleemi sellega ja suur või väike film, sõnnik oleneb jälle sellest, kui hea film on siis ta on suur või väike, ei ole siukest dokumentaal, pisike film päris kindlasti mitte. Aga miks te üldse hakkate filmi režissööriks? See on ju omakorda suur seiklused, lähete Eestist sinna lääne poole ja edasi ja edasi ja edasi ja nüüd oletegi jõudnud juba sinna kuhugi päris saarestiku peale. Võib-olla ma ei jõudnud nagu enesega kokkuleppele, et millist kunstiharu valida, valisin sellise kunstjärv, kus on kõik koos, et muusika ja pilt ja seal saab nagu kõike teha võib-olla sellepärast, et ta minu jaoks jooksevad kõik filmi kokku, ükskõik mida sa teha tahad. Ja ka jookseb ka majandussinna kokku, et see, see on lihtsalt niivõrd laiahaardeline, ta haarab niivõrd palju. Kinos on jah ka veel see, et jooksevad kokku kultuurid, ma mäletan, ma nägin Ühel Šveitsi festivalil Šveitsi filmi, üliõpilaste filme ja siis nemad saadavad, nad toetavad muidugi rahaliselt ja inimesed lähevad õppima eri riikidesse. Ja film, mille tegi Šveitsi filmi üliõpilane Inglismaal oli ehtne inglise laadis musta huumorifilm ja mängufilm, mille lavastas šveitslane Ida-Saksa filmikoolis, tähendab, asus Ida-Saksamaal Ida-Berliinis. Kuigi Saksamaal juba ühinenud oli ehtne Ida-Berliini moraaliprobleemid, nii et, et see keskkond mõjub. Mõjub mõjub, see läheb Poolas, oli ka, tähendab, see film oli ikka väga nagu seotud selle keskkonnaga, kus sa oled ja Prantsusmaa film on selline kerge komöödia. Sa väga palju sõltub sellest, kuidas prantslased üldse suga suhtlevad. Läbi huumori, läbisexe, irooniat. Ausalt öeldes see mängufilm, mis me nüüd teeme, see on seal on üsna palju inglise huumorit sees, loomulikult. Te kirjutate stsenaariumi koos produtsendiga. Produtsent on üldse üks oluline. Figuur filmi juures ta peab ühendama ütleme pankuri ja luuletaja. Täpselt see on jaa, aga see filmid tean inglise filmikool, kes annab kõikidele inimestele võimaluse, kes tahavad Marjut produtsendina, kasvõi näiteks kaheminutiline film teha lihtsalt, et kuidas, kuigi see produtsenditöö on nagu filmide alus siis igaüks, kas õpid montaazi, pitsa, kirjutamist, stsenaristika, et mis iganes sa saad võimaluse teha kaheminutilise filmiprodutsendina. Et seal on väga hea, et siis inimesed nagu näevad, mis see film tegelikult endast koosneb, see hakkab tegelikult ikka produtseerimiseks. Produtsendid. Ja tähendab, et iga filmitegija iga filmi alal töötaja peab teadma produtsendi ametiomadusi. Ühesõnaga, see on väga oluline, ma kardan, et siin ta hakkab nagu Eestist hakkab nagu hästi meelest ära minema, et siin on kõik hästi palju režissööre ja, ja ikka siukseid, kes tahavad ise nagu võtta osa loomingulisest tööst, et need asja ei maksa nii väga eraldi teha ja produtsent täpselt sama loominguline produtsent olla, niiet. Aga kas film on kunst või on ta vahel kunst või on ta vahel kaup või on ta alati kaup, sest et rusudselt peab oskama filmi tootmist organiseerida. Aga ta peab ka suutma filmi müüa. Kuidas on film Kauks? Kunstikaup kuskil, ma arvan küll, et kunstikaupmehed, need on ikka müügiosa on oluline filmi puhul. Sest kunsti saab, nii, et ma arvan, et siin peab, ma ei ole endale võib-olla ka päris täpselt seda selgeks saanud, aga ma arvan, et oluline asi on see, et oleks huvitav ja sa saad teda müüa. Te olete nüüd noor leedi. Ja kas teie filmid on teie arvates naiselikud? Vot, see on see oluline probleem minu jaoks, ma arvan, ma ei teeks siukest sellist vahet ikkagi mees- ja naislavastajate vahel, ma arvan, et oluline ma olen, paari sain Mul on väga meeldib Kärol riid, kes on, kes on teinud kolme, kolmas mees ja sellised kuulsad filmid on tema naine ja ma tükk aega ei teadnud, et üldse naine on ja siis ma mõtlesin, et isegi geniaalne režissöör. Et ma arvan, et see ei ole jälle oluline, ei ole see, kas sa oled mees või naine, oluline on see, kuidas sa filmi teed ja et sa suudab pakkuda midagi vaataja. Aga naisrežissöörid ja naisfilmitegijad on väga aktiivselt, nad organiseerivad omi festivale ja, ja mulle tundub, et ka teaduses on just naistest lähtunud see suund lender Stadis. Talle ja nii me jõuamegi senise juurde. Aga ma toonitaks seda enese puhul, küll nad või tähendab, iga inimene teeb, mida ta tahab, kas ta, kes tahab, fon, feminist, kes tahab, ei ole. Aga enese puhul ma päris kindlasti ei toonitaks feminismi, aga džency ampel mulle ikkagi väga meeldib. Ja sellepärast siis siia peana. Saates Eesti filmilavastajaid on külaliseks Edith Sepp. Kas teie meelest mõned inimesed sobivad filmilinale ekraanile enam kui teised, kas on olemas mingi fotogeenilisus? On mina ei sobigi filmi ja ma olen, sellepärast ma olengi nagu kaamera taga. Ma arvan küll, et on fotogeenilises, selline asi on olemas. Oma esimese lühifilmiga, kui ma Toomas Hussar iga tegin, siis, siis ma seda kohe esimene asi, mida märkasin, et võib-olla ta muidu ei olegi midagi, aga filmilinal on väga hea. Nii hull ei ole, aga ma mõtlen, et päris kindlasti on. Nii et filminäitleja on üldse selles mõttes veidi kummalisem elukutse kui teatri näitleja. Ja see on ikka väga oluline ja seda ja seda näha nüüd, et vot kui sa näed inimeste nüüd mõtled, et kas filminud panen või pane see on väga raske. Aga mis omadused peaksid filmi režissööril olema kunagi vene filmilavastaja Mihhail Rom ütles, et ta on näinud kõikvõimalikke režissööre, rumalaid ja tarku ja ebamusikaalseid ja aga ta ei ole kunagi näinud laiska filmi. Režissööri. Väga õige, ega ta ei taha siis talle, jah, aga kes meist ei ole, see on jälle ka, et aeg-ajalt ikka tunned, et oled liiga laisk, et midagi teha, aga ma arvan, et ta oleks ka, peab olema niisugune huvi asjade vastu huvi teada saada ja, ja ma arvan, et väga oluline oskus asju erinevalt näha, et hästi palju on inimesi, kes mõtlevad nagu mingis teatud kindlas võtmes, et et järsku järsku on oluline see, et sa oskad tooli natuke teise nurga alt näidata. Jah, üldse ruumi organiseerimine, seal on väga palju tegureid. Aga missuguste omaduste üldse? Kui ma küsin isegi, nii, hindate inimeses kõige rohkem? Tarkust kuidagi nagu ikka harukust. Mis on teie jaoks kõige hullem häda või õnnetus või kui midagi juhtub? Nagu raha ei ole. Ma ei teagi, mis kõige surema võiks olla. Aga kui te nüüd Saaksite enda juures muuta ühte asja, mis võiks olla. Teie olete valmis toonud nendele küsimustele ma küsin improvisatsiooni korras, selles mõttes on see raske, aga aga lihtsalt ma eeldan, et kui noor inimene läheb Euroopasse mingil moel seiklema, mingil moel oma erialaselt ette valmistama, siis oleks päris huvitav teada, kuidas ta improviseerid nendele küsimustele. Võib-olla ikkagi siiski jah, et võidelda velgi oma laiskusega mõnikord ikkagi nagu, ega ikka siis püsti tõusta, kui väga ikka istuda tahaks, et sellest nagu veel üle saada, et see on nagu sellest seda tahaks veel. Ja mida te ise peate enda juures nagu üheks oluliseks iseloomujooneks ka või, või karakterijooneks? Mul ei saa kunagi küllalt millestki. See võib olla. Aga võib ju küsida, et mis on teie enda arvates teie kõige suurem ekstravagantsuse, inglased on ju ka noh, mingil moel individualistid, eks orgaanilised olendid. Filmi tegemise puhul ikka see vot see vast ongi, et tahaks näidata teistmoodi. Et seal, seal seal maailmas on kuidagi eriliselt nagu inimesed mõtlevad ainult kuidas müüa ja nagu unustavad ära, kuidas ja mida müüa, et nad ainult mõtlevad selles selles võtmes, mida nad näevad ekraanilt. Et võib ka mingi teise nurga alt läheneda, ma arvan sellega nagu sellega võib-olla selle inglise grupi nagu siia saingi. Kas saab nii küsida, see on tavaküsimus, et missuguste omaduste hindajate, kõige rohkem naises ja missugust omadust mehes. Kui ma teilt küsiksin, aga kas on mõtet siin üldse soolisi erinevusi teha? Iluhind on ikkagi kõige üle kõige, ma arvan. Ükskõik siis, kas seda võtta need sisemised või välimised, ma arvan, ilu on ilu, iluikk, jäidee, soolise vahel. Ja. Siia peale kina tegemise filmi vaatamine, ma arvan, et see, see, vaat ma mõnikord olen mõelda, et mis nagu peale kino üle jääb, et kõik, mis üle jääb, ikka tegeleb ka sellega, et sa loed ikka aastal kirjandust või, ja põhiline, mida filmitegija ikka teha saab, on ikka filmi haarata. Kas te vaatate palju filme ja kas nendest filmikoolides näidatakse palju filme, sest mina olen isiklikult täheldanud Eesti filmitegijad vaatavad väga harva filme ja ma olen lugenud, et kui näiteks noh, ütleme Kauris mägiagi, Kaurisimegi hakkab mingit filmi tegema, siis ta võtab ja vaatad neid kohe väga palju ja ja loomulikult on ka teisi kuulsaid režissöör ja ma saan aru, neil on on ka võimalus vallastina, tellisid kinosaali, olid rahalised võimalused, linnad saavad viidel vaadata, et head režissöörid on ikkagi kursis sellega, mida tehakse, kuidas on, kas nendes kihu koolides ikka näidati palju asju? Kui ma läksin üldse poola kinokooli, siis esimene õppejõud, mis ta mulle ütles, oligi see, et tegelikult mida ma sulle ikka õpetada, saame võtta film ja vaata, et see vaatamise oskus ja sa õpid seda, ainult kui sa teisi teisi töid vaatad. Võib-olla inimesed tahavad, et nad hakkavad nagu mõjutama või põhiline asi, mida režissöör ikka kardab, on see, kui öeldakse ja, ja see on hea ka, et ma mäletan seda juba teisest filmist, et seal, selle, see on nagu täiesti vale arusaam, sellepärast et läbi filmide tegelikult sa leiad ka oma nurga. Teisi vaadates saadab, kuidas seda teise teistmoodi näidata. Ma arvan, et see on väga oluline. Poola oli selles suhtes väga hea, sest seal oli väga suure videote ja väga suur filmiladu, nii et seal sai kohe ise välja võtta 35 millimeetris filme ja vaadata kinosaalis ja praegu ka Inglismaakoolis on niimoodi. Kino on üks, üks kooliosa, et, et kogu aeg pika pead kinos istuma ja kui sa seda ei istu, paraku alati ei jõua. Video on ikka täiesti, see on iga iga nurga peal ja, ja see on hästi oluline osa ka sinu elus kasu oma korteris võiks kõik USA, nii et see on täiesti mõeldamatu, et filme ei vaata sellist päeva nagu enam ei olegi, mil ma ühte filmi ei vaata ka üks päev yks filmiga, nii on nagu proovi annaga. Mul on praegu ka soodus juhus tarida elu Poolas elu Prantsusmaal, Pariisis, elu Inglismaal, Sheffieldis, kui te saate kiirelt linnu lennuliselt võrrelda, see oleks muidugi pikk jutt ja pikk teemaga. Lots jääks nagu kõrvale, sest see on Poola ja Poola, eluga ma kunagi kokku ei läinud ja see suur saladus ei ole minus. Pariis on jälle eriline, sellist. Sellist romantikat ja sellist. Ma nagu ei leidnud seal midagi, mõtlesin nii et kõige rohkem ma jääksin ikka Inglismaa peale. Kui peale Tallinnat siis järgmine koht on ikka kas London või cheffilsis. Tega inglismaalt. Minule isiklikult meeldivad inglased sellepärast, et nad on individualistid ja nad on saarerahvas ja ma olen käinud ka Šotimaal ja ma olen ka märganud, et see meridiaan Šotimaalt ja Eestimaalt läheb läbi ja inimesed on, ütleme, samal laiuskraadil. Samasugused. Südamega just mõõtsime siin kaks päeva tagasi, et tegelikult me oleme ühe laia selle, et see on see, need on teistsugune veregrupp ja see läheb nagu meile siis kõige paremini kokku. Mul on sihuke tunne. Küsin veel selts kondlikult, kas te horoskoope vahel loete? Et vot enam küll ei loe kunagi, eks ikka sai loetud, aga nüüd ei ole juba aastaid lugenud, aga ma tean, et ma olen sõnn, seda ma tean. Mina panen tavaliselt kokku ida ja lääne horoskoobi, teie olete sõnn, jah, ja ja siin on öeldud, et, et siiski ei tee kahju. Aga. Väga sarmikas Fullev saam. Ja noh, ega sellest ei maksa suurt numbrit teha, aga ma vaatasin Robert flarti on ka. Samamoodi jah, nii et see on kuulus dokumentaalfilmide tegija. Ja siis teie sünnikuu päevale langevat kaks poliitikut, Nikolai, teine Vene keiser kes ära tapeti punaste poolt. Ja Johannes Paulus, teine, muide on sündinud. Aga nüüd ma küsiksin veel isiklikult teie muljeid. Kuidas teie meelest Eesti areneb ja välja näeb, nüüd te olete olnud Poolas ja Lääne-Euroopast, tulete tagasi ja olete ära olnud, tulete jälle tagasi, kuidas see eesti pilt nüüd eemalt Euroopast vaadatuna? No probleemid ikka lokaalsed probleemid, allakaalsel probleemid ja need on nii Inglismaal, Poolas, Prantsusmaal, igal riigil on see aga Eestit Inglismaal väga palju teatakse, see oli mulle suureks üllatuseks, et meil on isegi koolis on niisugune silt kino peal, inimesed räägivad ja seal mingisuguses 100. keeles ja, ja siis on eesti keeles ja siis ma alati selline soe tunne tekib. Inglismaalt nagu ei ole probleemi, kusjuures Prantsusmaal nagu ega küll tõesti Eestit ei teata minu jaoks vähemalt mitte. Et ega Eestit ei panda tähele küll, et Eesti on ikka väga väike. Aga see ongi nagu võib-olla meie see kohus või meie sihuke rõõm teda sinna viia ja öelda, et ei, ta ei ole nii väike. Te olete aeg-ajalt olnud ära poolaste, tegite filmi sellest mõrvarist, 1993 tulete jälle tagasi. Kuidas nüüd? See pilt on muutunud, kas on inimesed muutunud? On ikka muutunud, nagu selgemaks pole ikka segasemaks ja segasemaks läheb. Ma ikka mõtlesin. Päev läheb nagu aeg mööda, et läheb nagu selgemaks, aga ei ole ikka segasemaks läheb kõik. Ja nüüd veel lõpuks paar isiklikku laadi küsimust. Kõigepealt. Millal te siis lõpetate, juhul kui te ära kaitsete oma oma Mastele vaatasid? Ja järgmisel kevadel sain järgmisel siis juunikuu, saan siis nagu kraadi kätte. Ja kas teil on ka mõni oma kindel maksiin või kinnismõte, mida te näiteks aeg-ajalt kordate? Et see niitsed, kui ta, kui see, kui sa mind ei tapa, siis teeb ainult tugevamaks. Ja viimane selline. Seltskondlik metafüüsiline, et kui te juhtusite maa pealt kaduma, tuleksite tagasi inimesena või asjana, siis kes see võiks olla? Ma tuleksin vist merelainena või mingisuguse rahuliku asjana kusagil või mingi kivina, et ei peaks nagu palju midagi tegema, et aitab küll. Kas te oma kõige esimest mälestust lapsepõlvest mäletate? Ja nüüd ma mõtlen, et need olid kotkad, et ongi vahe, et kas oli ema meenutusväärne, minu meenutus, aga ma arvan, et need olid ikkagi puulehed mis nagu nadi vankrisse paistsid kuma. Ja kui magama pandi sinna puude alla. Ma arvan, et need olid ikkagi puulehed ja läbi suvepäikese. See oli saade Eesti filmilavastajaid. Jaan Roosi külaliseks oli Edit Sepp.