Vikerraadio. Rahva teenrid Ja tere täna nelipühade laupäev, homme siis juba nelipühade esimene püha vanarahvas siin meie kandis on pidanud ennekõike siis suvistepüha tuppa toodi kased, just laupäeval käidi saunas, kiiguti tantsiti, mitmel pool tehti sel puhul ka lõket. Meie stuudios lahtist tuld ei ole. Kas laulu kostma hakkab või mitte, veel ei tea, aga looduses on siis linnupoegade koorumise aeg, turud on värsked, et Eesti ja kraami või aiasaaduseid juurde saamas, rahva teenrid alustavad ja täna oleme koosseisus Evelyn Kaldoja Postimehest ja Merilin Pärli ja Mirko ojakivi rahvusringhäälingust. Tere, Merilin ja tere Evelin. Tere. Tere. Alustame suurest pildist Euroopa teemadest. Sel nädalal pani siis Euroopa Liidu kihama Komisjoni president Ursula Laieni kõne Brüsselis, kus ta tegi liikmesriikidele kumise võtta vastu uus majanduse taastamise vahend nimega neks Generation IU Suurus 750 miljardit eurot. Lisaks siis Euroopa Liidu uuenduslikud. Pikaajalised innovatiivsed, meetmed veel ja need numbrid rahaliselt küünivad sinna 1,1 triljoni euro kanti. Vist eurobürokraadid räägivad sellisest lühendist nagu MFF ehk siis keskpikk või pikk eelarve. Seda on eelarveraamistik, mis on, sest see eelarve on seitsme aasta eelarve aastateks 2021 kuni 2027 ja hästi oluline on tegelikult ka see, et räägitakse hästi palju taaskäivitusfondist, mis tekitab kõige rohkem erutust, eriti selle laenude osa, aga selle kõrval on ka eelarve siis Pakkumine läinud jälle suuremaks, kui see oli veebruaris, kui sellest viimati räägiti ja mindi suure tüliga laiali. Nii aga lihtsale kuulajale selgituseks, miks see siis kõik oluline on praegu euroop, erinevad liikmesriigid lakuvad haavu, mõnel on raha nagu Eestil, kes saab laenata sakslased, kellel on varusid ja siis on lõunapoolseid riike, kes juba kunagi on kõik raha laenuna välja võtnud, ei suuda sedagi laenu teenindada ja siis on tekkinud olukord, kus Hispaania suudab majandust turgutada seal paari protsendi piires oma SKP SKT-st ja siis on Saksamaa, kes suudab seal panustada, panustada miljardeid ja miljardeid siis Saksa SKT-st kokku seal ligi 25 protsendi ringis, et tekib suur ebaõiglus ja nüüd Euroopa komisjon arvab, et seda, seda ebaõiglust tuleks hakata tasandama, et teatud riigid ei liiguks teistest kiiremini eest ära ja kusagil ei tekiks väga suuri probleeme. Pluss muidugi see, et ka haavade sügavused on väga erinevad, et meie ja Itaalia või meie ja Hispaania vahe on ikkagi väga suur ka sellele, et kui palju me sellest haigusest pihta saime, kui palju meie ühiskonda kinni pidama, kinni panema ja palju nende ühiskonda pidi kinni panema, et seal ikkagi näiteks Hispaanias mingil hetkel ainult hädatarvilikud tööstused said edasi toimida, ülejäänud pandi kõik kõigil keelati kodust välja minemine, et meie saime siiski isegi juuksurisse tegelikult kogu aeg käia, kuni me võib-olla ei käinud kogu aeg juuksuris, et et seal on ka selle haava sügavas pluss ja eelmine, see, mis seisus nende majandused on, kui palju seal reforme on tehtud palju seal oli juba enne tööpuudust, et meie tööpuudus kasvab, nende tööpuudus oli juba enne suurem, kui meil meie kõige õudsamad unenäos näha tahaksime. Ega ju mingit õiglust või kõikide suhtes, kas ühesugust tulemust saavutada ei ole mitte ühegi vahendiga realistlik. Nüüd siis Ursula Fanderlaien püüab oma pakkumisega lepitada väga erinevat vaadet ega riik, et on need Lõuna-Euroopa riigid, kes on pigem selle tagastamata toetuste poolt ja, ja siis on konservatiivsemad või nii-öelda ihnemad riigid nagu Holland, Taani, Rootsi, kes siis peaksid nõustuma selle laenupakkumisega, mida peaks siis olema kolmandik kogu sellest 750-st miljardist aga Nende osapoolte lepitamine, et kõik riigid nõusse jääksid, sellega saab olema küll kargantuaalne ettevõtmine ja arvata, et see need läbirääkimised kuidagi lihtsalt läheksid. Oleks muidugi naiivne, kui üldse siin konsensust leitakse, sest neid Euroopa üleseid maksan ju aastakümneid arutatud, aga kuhugi pole välja jõutud. Just nimelt, seal on siis kaks aspekti, üks on see plaan isemis siis peitub nii-öelda või, või kätkeb kulu poolt, ma arvan, et selles osas ju väga palju erimeelsusi? Ei ehkki seal võib küll detailide üle vaielda, aga võrreldes siis eelmise komisjoni pakkumisega mis ei saanud riigijuhtide heakskiit on võttes siis näiteks Eesti seisukohast paranenud Rail Balticu rahastus, meie põllumehed saaksid raha rohkem juurde siis kogu see rohepöörde ehk siis ühtlase õiglase ülemineku fond saks neljakordse tõusu Eesti puhul, et, et see on see pool, mis tõenäoliselt on lihtsam pool. Aga palju keerulisem pool on see, et kust see raha tuleb ja selle üle hakatakse nüüd vaidlema. Ja vist 19. juunil peaks olema praeguste plaanide kohaselt järgmine ülemkogu, kus siis Euroopa Liidu liikmesriikide juhid saavad kokku ja hakatakse siis sõna otseses mõttes kokku leppima seda, et kas sealt saab raha võtta, kust komisjon arvab, et rahasaapad. Kusjuures meenutaksin, et tegelikult ka üks asi on see, et taaskäivitusfondist osa peaks tulema riikidele laenudena, mille nad peaksid ise tagasi maksma, aga omakorda see fond ise on ju ka suures osas laenuraha, mille puhul siis ei oleks kõigil osalistel enam valikut, et kas nad võtavad laenu või mitte, et koos tuleks leppida kokku, et Euroopa Liit võtab laenu, me kõik koos maksame seda kinni ja sealt omakorda väiksem osa on siis nagu see, kus on riigil endal valikelt, kas ta võtab või ei võta ja siis teised lihtsalt garanteerivad. Et just nimelt see ühine laene, et nagu ühes heas telereklaamis ikka öeldakse, et see pole veel kõik, et lisaks komisjon soovib endale nagu ka Merilin mainis siin liikmesriikidelt Ta ulatuvat mandaati, kehtestada uusi üleliidulisi maksed Digimaks süsinikumaks. Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi laiendamine on seal ettepanekus sees, lisaks tõsta lennundus ja merendussektori tasusid. Ja komisjon esitas ka uue idee suurettevõtete tegevuse maksu kehtestamiseks, kuid üksikasju selle toimimise kohta veel ei ole avaldatud. Ja siin nüüd on siis see koht, kus algavad need siseriiklikud vaidlused üks aspekt siis, kuivõrd palju ja milliseid makse ja kas ka etteulatuvalt ehk siis mitte lõpliku nimekirjaga saab Euroopa komisjonile anda liikmesriikide poolt ja teine küsimus on see, et kui võetakse ühist laenu ja need kohustused ja justkui ei kajastu liikmesriikide arvepidamises, siis mis see nüüd on? Ühised üleliidulised võlakirjad ja juba võrreldakse siin ikkagi Ameerika Ühendriikidega, kus öeldakse samamoodi, et föderaliseerumine sai sellise lõpliku kinnituse, kui hakati ühiselt laenu võtma ja loomulikult need rahvusriikide Euroopa hääled ütlevad, et me ei peaks liikuma sinna suunas. Aga need, kes föderaliseerumise poolt ütlevad, et väga õige samm Kusjuures ma arvan, et ka rahvusriikide Euroopa inimesed, et see sõltub nüüd, mis riigi liigi esindajaga me räägime, et sealsamas kui jälgida, jälgida seda kolmandat päevast Euroopa Parlamendi debatti, mida on ilusasti võimalik järgi vaadata eesti keeles, siis seal on näha, et samasse Euroopa konservatiivide ja reformistide fraktsiooni, mis on siis niisugune pisut paremale tsenter kuuluv Poolata pola endine peaminister, peatašillo oli väga tore, väga tervitatav. Et võtame, võtame, siis saame rohkem raha ja jagame seda ümber, taastame koos. Samal ajal samasse fraktsiooni kuuluv hollandlane oli vägagi vastu, nagu Hollandi valitsus üldiselt. Samamoodi ma arvan, et näiteks Itaalia. Ma ei tea, kuidas Jaak Madisoni itaallastest fraktsioonikaaslased suhtuvad nendesse abipakettides on, ma arvan, nemad pigem ootavad Euroopast praegu abi. Sest kriisi puhkedes, kui nemad said kõige rohkem pihta, siis nende kriitika oli, et aga kus sa nüüd Euroopa, needsamad Euroopa kriitikud, et ma arvan, et see sõltub, mis mätta otsast vaadates ei pruugi isegi minna poliitilist peret pidi vaidlema, võib minna pigem riigi sotsiaalmajanduslikku olukorda pidi Itaaliasse. Ärge unustage, et seal on politsei pandud praegu valmisolekus, aga selle osas, kui nüüd suured koondamised hakkavad, et sealt ei tekiks mingit väga tõsist mäsu ja rahutust. Üks on see, et see esimene mäsu ja rahutus, teine on see, et kele itaallased järgmisena valitsusse valivad. Samas Eestis kui vaadata, mis seisukohtadel on Eesti europarlamendi saadikud, siis seal ei ole ühtsusest mingit märki, nagu ei ole ka meil valitsuses ühtsusest mingit märki, et Ansip ja Paet ja Mikser ja kaljurand on pigem seda meelt, et nüüd tuleb ka ühine vastutus võtta ja see laen on selles olukorras põhjendatud ja vajalik. Ja siis on Jaak Madisson, kes ei taha sellest midagi kuulda Tahaks täitsa näha, et kuidas teil see debatt Itaalia kolleegidega fraktsioonis käis, et selleks see oleks päris huvitav, aga noh, see on arusaadav, nad ongi erinevates, et sama sama ideoloogiat eri erinevates riikides esindadesse võidki jõuda erinevate järel järeldusteni. No siin ma eristaks kahte tüüpi argumentatsioon, üks on siis juriidiline argumentide pagas ehk siis ma pean silmas kogu Euroopa liitu, mitte isegi Eestit. Kas me sellist Euroopat tahame, kus komisjon saab õiguse võtta liikmesriikide nimel võlgu? Kas me soovime sellist Euroopat, kus keskselt kogutakse võimalikkust, palju ka makse ja maksutulude ammendamisel mõeldakse välja uusi ja huvitavaid makse? Ma arvan, selles osas Euroopa komisjon on kindlasti üks kõige loomingulisem org, organisatsioon. Kui vaadata lihtsalt ka sedasama pakkumist, et siis põhimõtteliselt fantaasial ei ole piire. No see on ka esimene pakkumine alles, ma arvan, et kõik võtavad seda niimoodi, et see nüüd esimene pakkumine ja sealt tuleb nagu siis kaubelda, et nemad püüdsid, noh, on ilmselge, et nemad püüdsid selle suhteliselt suureks paisutada ja nad on teinud selle suureks arvestusega, et sealt ilmselt lihvitakse üht koma teist maha. Aga siis tuleb veel mängu ka erinevate riikide põhiseadused, näiteks soomlased samamoodi ju on juba öelnud, et üsna tõenäoliselt see pakkumine ei haa. Kui Soomes kehtiva põhiseadusega Eesti puhul see sama Jaak Madisoni väide siis tugineb ühele riigikohtu lahendile, mis seal kusagil 10 aastat tagasi seoses siis teise Euroopa üleeuroopalise finantspaketiga tekitas siin suurt poliitilist vaidlust, lõpuks pidi siis seda asja arutama ka riigikohus tõdemusele, et tõesti, et ühel hetkel see mandaat, mille eesti rahvas liiduga liitumisel meile andis, see ammendub ja, ja kui see föderaliseerumine jätkub, siis peaks põhimõtteliselt minema ja eesti rahvalt küsima, et kas me soovime selles suunas liikuda. Uut uusi lepinguid vist praegu Euroopa Liit sõlmima ei hakka, et see peab nii komisjoni poolt kui ka liikmesriikide poolt. Loomulikult peavad juristid sellega tööd tegema ja tegelikult ka Euroopal on ka Euroopa kohus, mis k loob ju tegelikult pretsedent ja sellest, kuidas Euroopa toimib ja kuidas riikidevahelised suhted riikide siis sisesed, suhted, kuidas nad täituvad, täidavad reegleid, et Euroopa kohus on sealjuures nagu institutsioon, mis selle järgi on määratud valvama ja ei saa ette öelda, et midagi me ei saa ette öelda, millised on Euroopa kohtu lahendit teatud küsimustes ja sellega tuleb arvestada ja need pretsedendid mõjutavad ka laiemalt teisi riike. Ja saksa põhiseaduskohus, mis kõikvõimalikes võlakriisides on meid korduvalt ja korduvalt üllatunud, üllatanud kas või siis seesama eelmine Euroopa keskpanga varaostuprogramm, mille puhul öeldi, et kui seda lähiajal saksa maksumaksjal ei selgitada ja põhjendada, miks seda niiviisi tehakse, siis saksa pank peab hakkama oma osa maha müüma, mis moodustab siis sellest võlakirjaprogrammist. Ligi neljandiku. Aga sellega tuleb arvestada, et see on täiesti see on täiesti loogiline, et me ei saa öelda, et kõik kõik, mis poliitiliselt otsustatakse alati, ongi nagu lõplik sõna, et sellega tuleb alati arvestada. Ma küsiks võib-olla niipidi, et mis on see alternatiiv, et kui tõesti öelda, et seadus ei luba, me ei saa seda teha, et millises Euroopas me oleme viie aasta pärast või isegi lühemas perspektiivis kahe aasta pärast, et kas me oleme siis paremas Euroopas. Ma arvan, et seda ei saa öelda et parema Euroopa nimel me sõidame seadustest üle, et seda ei tohi mingil juhul öelda, et seaduste järgi tuleb käituda peale seal, ma arvan, et kõik need mõtted, mida Euroopa komisjon välja käis, nüüd ei saa olla kindlasti seadusevastaselt, ma arvan, nende juristid vaatasid ka ikkagi enne üle, kui need dokumendid nagu sisse andsid. Kompromiss siin tuleb leida, et kõik riigid vast annavad endale aru, et ei saa kõike tagasi lükata, aga see on natukene nagu meie need viimase aja kobareelnõud, et või, või jõuluvana kingikott, kuhu on kõik asjad kokku visatud, natuke nagu põrsas kotis, et nüüd tuleb hakata seda koti sisu revideerima, et mis sinna jääb ja mis sinna ei jää. No täpselt, et seda hakatakse vaatama, esiteks hakatakse kauplema, mis jääb üldse lõppkokkulepetes, seejärel vaadatakse tegelikult ikkagi need õigusteenistust, vaatavad igal pool üle, et mis tuleb ja mis ei tule ja mis läheb seadustega kokku ja mis ei lähe, et see kauplemine kindlasti käibe samal ajal ei tohi ära unustada, et tegelikult see, kui Lõuna-Euroopas tekivad sotsiaalsed katastroofid, ei ole meie jaoks kuidagi soovitav. Meenutan kahe nädala tagust Manfred Weberi, kes on siis Euroopa Rahvapartei paremtsentrifraktsiooni juht Euroopa Parlamendis tema hoiatust, et kui me ei ole valvsad, siis hiinlased tulevad ja ostavad palju üle ja see ei ole tegelikult üldse meeldivam, kui sul on üksikud liikmesriigid, kes on näiteks kuidagimoodi hiinlastele mingeid asju võlgu numbrit, Euroopa Liidu õigus teatud määral piirab seda, et hiinlased saaksid vabalt toimetada või venelased. Aga teatud kohtades ta ikkagi ei piira riikide vaba äritegevust ja ostu-müügivahetust, mis tähendab seda, et sul võib mingil hetkel olla niimoodi, et sul on ülemkogu laual laua taga vabandust. Ka mingisuguseid liikmesriike, kes esindavad juba kas hiinlaste või venelaste huve, et see selles suhtes tuleb ka olla, valvas, et tsiteerin siin Riho Terrast, kes ütles, et see on ka mütsi, peenin parafraseerida. Kes ütles, et see on ka julgeolekusammas meie jaoks Euroopa liidrid, me peame ka seda meeles pidama. Ehk kui meie ei aita, aitab keegi teine ja küsimus ongi lõppkokkuvõttes selles, et kas Euroopa tulevikus on konkurentsivõimeline või mitte, et siis majandusruumi mõttes ja see alternatiiv oleks siis see suured netosissemaksjad. Olgu seal siis Saksamaa, aga ka seesama säästlik nelik keelest on siis viimastel nädalatel väga palju juttu olnud. Holland, Austria, Rootsi ja Taani oleks valmis sinna rohkem raha panustama ja ma olen aru saanud, et see vastus on ei, säästlik nelik siis väga suuri juurdemakseid ei soovi teha ja nüüd komisjoni nägemus ongi see, et seda tulu poolt on võimalik. Võttes laenu ja kehtestades oma tulu, kata ehk siis see raha laiali jagada siis kriitikud ütlevad, et kas tulevikus minnaksegi seda teed, ehk siis saadakse võimalus kogu aeg laenu võtta ja milleni see viib, ma arvan, et see debatt tuleb läbi pidada ja ka Eestis mida kõrgemal tasemel, et kui siin vahepeal oli sisepoliitikas lootus, et ehk äkki saab kuidagi kas valitsuse või siis Euroopa Liidu asjade komisjoni debatiga hakkama, siis minu soovitus poliitikutele on küll ühene vaielge ikka riigikogu suures saalis ja kui tarvis kaasa ka õiguskantsler ja riigikohus ja, ja parimad juristid arutage läbi, sest kui see poliitiline arutelu diskussioon läbi pidamata jääb rahvale jääb see juriidiline argument, argumentatsioon selgitamata, siis see ühel hetkel kahtlemata maksab. Poliitikas. No mingil juhul ei tohi öelda, loll rahvas, olge vait. Me teame, kuidas me teame, kuidas asjad käime, käivad ja teie nüüd püsige vakka ja laske meil juhtida. Teine asi on see, et selles debatis tuleks sisse tuua ka teisi elemente peale selle laenuelemendi, millest tuleb kindlasti rääkida, sest see on suur ja tõsine asi. Tuleks rääkida ka sellest, et Euroopa varustuskindlust ja säilinud, kus tuleb hakata suurendama, et see, millest me rääkisime juba pärast Krimmi annektsiooni. Nüüd on see tulnud teises võtmes üles. Et Euroopa peab suutma iseseisvalt ka toimida, tal peavad olema teatud strateegilised varud olemas. Ta peab omama teatud strateegilisi tööstusi ja kriisiolukorras peavad liikuma piir üle piiride kaubad, sest me oleme omavahel niivõrd seotud. Sellest peab rääkima hakkama ja meenutama neid, et puudujääki, milleks meil võib-olla on nüüd natuke raha vaja. Just et seda ei saa võtta ainult nii kitsalt sellise suure Peetria Väikse Peetri mänguna. Kõigepealt sööme sinu moona ära ja siis saab igaüks oma moona ära, et see ei ole ainult raha jagamise küsimus, siin on palju enamat juba mainitud kaitsefunktsioon ja muu selline. Ei tohi küsimus ja täpselt ja ei tohiks juhtuda uuesti seda, mida tegelikult õnnetud itaallased nägid, et nendele ütlesid ju praks prantslased ja sakslased ütlesid meile ju alguses, et meil on endal vaja seda meditsiinitehnikat ja kaitsevarustust, et me anna teile Ja, ja siis me nägime neid kuulsaid vene lennukeid rämpsu, mida sinna piirkonda saadeti, aga vene propaganda kasutas seda suurepäraselt ära ja ma arvan, et mõnegi tulihingelise Itaalia poolehoid ja nad endale seal Nii vene kui Itaalia, vabandust nii vene kui Hiina propaganda tegelikult seal ja mitmetes teistes riikides tegelikult ka, et meie jaoks on see skepsist, ütleme Venemaa suhtes päris kõrge, kuigi meilegi tõi Vene propagandaürituse ära kasutada seda, et lihtsalt vene lipuga lennuk tõi meile asju, et see, mis Itaalias toimunud Hispaanias toimunud Nad loputavad seal palju süstemaatiliselt. Aga head kuulajad, kõik, mis puudutab siis Euroopa siis raha, need teemad rahvateenrite saates tungivad lähinädalatel paraku sisse, nii et see on see teemade ring, mis aga ka Eesti poliitikas sisepoliitika, kas üha rohkem aega ja ruumi sisustama, sest ees ootavad ägedad läbirääkimised, seda Euroopa tasandil, aga kindlasti ka sisepoliitikas saab olema huvitav, kas valitsus võtab mingisuguse positsiooni. Kui riigikogu peab andma siis valitsusele selle mandaadi, et me saame teatud kohustusi võtta siis ma arvan, et see näiteks EKRE seisukohast võib tähendada seda, et valitsuse tasandil ei peagi mingisugust otsust vastu võtma. Seepärast, et kui meenutada näiteks kuidas ju on käitutud, et mõned aastad tagasi, kui pagulaskriis oli ja kui marakesi rände ränderaamistiku teema oli, siis oli ju valitsuse ja riigikogu positsioon hoopis teistsugune. No ei, ei tohiks üksikuid asja fetišeerida, tuleb võtta täispaketti. Nii. Aga teeme põhimõtteliselt väikese teemavahetuse sest mulle tundub, et me peaksime küll raha teemadel jätkama, aga tuleks otsapidi ikkagi Eesti majanduse juurde. Kodusesse Eestisse tulles see vist pole uudised viisast piisas sellest, et nafta hind veidigi tõuseb, siis sisuliselt kohe tuli tarbijatel bensiini eest rohkem hakata maksma need pikad tarneahelad, varud, mida on soetatud selgunud korral, siis ei kehtinud aga diislil tõsi, tõusnud pole. Koondamised, see on lõppeva nädala teema. Sügisel saabuvad eelarve kärped, selle nüüd valitsus välja öelnud moodustada tav valitsuse majanduse nõukoda, mis siis aitaks tarkusega koroonakriisist taastumisele kaasa. Need on mõned üksikud märksõnad majandusteemadel, lõppevast, nädalast, aga lisaks siis on ka plaan tõsta töötuskindlustushüvitisi, see vajab veel riigikogupoolselt heakskiitu, seal siis on põhimõtteliselt tõusmas töötasuhüvitise. Esimesel 100-l töötuse päeval hakkab töö töötutoetus olema senise 50 protsendi asemel 60 protsenti eelnevast sissetulekust ning töötutoetus hakkab olema 35 protsenti 35 protsendi asemel 50 protsenti eelmise aasta töötasu alammäärast. Ja siis antakse ka õigus töötuna arveloleku ajal ajutiselt töötada kuni viiel päeval kuus, kuid kõige rohkem 12-l kuul kahe aasta jooksul ning seda siis selle tasu eest, mis võib olla ühes kuus kuni 40 protsenti eelmise aasta kuu töötasu alammäärast ehk siis põhimõtteliselt töötu inimene tohib hakata tegema ka niinimetatud tööampse. No jumal tänatud, sedaani oodatud aastaid, väga jäik oli see süsteem siiamaani, et sa kas oled täiskohaga töötu või sa jääd oma toetustest ilma, mis ju soosis sellist pikaajalist töötust ja viis k heitunute, nii et see on märksa mõistlikum lahendus selleks inimestel säiliks tööharjumus ja motivatsioon ka sellist lühiajalist tööd vastu võtta. Mis tähendab, et teoreetiliselt võivad meie töötud nüüd ka minna põllutöödele appi, kuhu ukrainlasi ei soovita. Ja aga ma ei tea, see maht muidugi, ega see väga suur ei ole, mida tohib teha, aga, aga teisalt, kui mõelda selle peale, et kui väga lahkeks minna selle poolega, et lubada töötule inimesel töötada, siis noh, siis ta ju ei ole enam töötu inimene. No aga seal ongi ju väga selged piirangud, kui palju ta tohib tööd teha selleks, et jätkuvalt oleks töötu ja tegelikult ju eesmärk ongi, et töötu inimene leiaks töö. Ehk siis, kui see hakkab mahtu ületama, siis ta enam ei olegi töötada. Tööd see ei saa olla elaja, särasid stipendium sellele, et ma teen natuke tööd ja siis on nagu töötutoetust, samas täpselt see pehmendus oli teretulnud ja ma arvan, et tuleb need süsteemid praegu väga kindlalt paika saada, sest ma arvan, et me ei ole veel näinud seda, mis majandusega tegelikult juhtuma võib hakata, et me oleme siin ikka veel oma vanas mullis vanast inertsist. Jah, on palju inimesi, kes juba on töö kaotanud, aga ma arvan, et see läheb ainult hullemaks, sest me oleme. Majandus sõltuvad on, jagad? Jah? Praegused töötutoetused Eestis jah ei soosi seda, mis on hea, et inimesed tahaks olla pikaajaliselt töötud, need toetused on siiski niivõrd väikesed, et nende eest põhimõtteliselt leiba saab osta, aga äraelamiseks pikaajaliselt sellest ei piisa. Ja. Ravikindlustus on hästi oluline tegelikult, et hing püsib sees, aga mitte rohkem. Ei ela, ei sure põhimõttena, aga hing püsib sees. Aga siis mis puudutab seda poolt, et väga mitmed ettevõtjad on öelnud, et võiks ikkagi nagu rohkem lubada ka kasutada siis seda töötut armeed, mis tekib siis juhutööde tegemisel, et ma arvan, seal mingisugusest piirist ikkagi tekib see moonutus sisse tööturul, et kui mõelda näiteks üks suur probleem üleeuroopaliselt on noorte suur tööpuudus, noored õpivad, inimesed reeglina ju konkureerivad samadele töökohtadele eakate inimestega, noh kui me võtame näiteks teatris needsamad riidehoidjad. Ja neid töökohti on veel, kus põhimõtteliselt eakas inimene tahaks käia paar tundi päevas tööl. Tema ootus palgal ei ole nii suur, kui inimesel, kellel on pere ja kes peab lisaks iseendale veel ära, et oma siis lapsi ja võib-olla üleval pidada olen pension just, sest temal on pension ja see tekitab lihtsalt palgaootustes. Ma Ma arvan, et moonutusi, mis pikas ajas siis tööinimestele. Ma arvan, et inimesed, inimene, kes teeb tööd, et mida siis ütleme eelnevalt võib-olla mingit teist valdkonda teinud pensionär nüüd teeb või siis tudeng, kellel ei ole väljaõpet, et siis see inimene ei peagi nüüd väga kõrget palka saama selle töö eest, et see on ikkagi siis ilmselt erioskuseta töö. Teine asi on see, et noored ja eakad, ma arvan, et kummalgi on omad tugevused ja omad nõrkused tööle kandideerides, et vanemaealised inimesed, tõenäoliselt stabiilsemad nooremaealised inimesed, tõenäoliselt on vähem aega sul sellel kohal ja liiguvad edasi või siis neil ei ole võib-olla alati tekkinud täiemahulist tööharjumust, et ja jah, aga ma arvan, et täistööealine inimene peaks võimalusel, kui teil ikkagi vaimsed ja füüsilised võimed võimaldavad tegema midagi natukene keerukam. Aga teisalt, kui keelatakse töötule inimesele igasugune töö tegemine, siis mis juhtub, töötatakse mustalt ja see ei ole tõenäoliselt ka samuti ei riigi ega kellelegi muu huvi, et meil oleks selline ettevõtlusliik nagu must tööjõud. Absoluutselt tegelikult on ikkagi noortel inimestel teatavaid eeliseid ka, et nad ikka natuke teistsugust tööd, et sellist kiiremat reaktsiooni, kiiremaid käsi ja jalgu nõudvat, et tööd on neil märksa lihtsam teha. Ma olen käinud näiteks ühe jaeketti selles nii-öelda pimelaos, kus siis komplekteeritakse e-tellimusi ja need olid kõik eranditult noored inimesed, et lihtsalt nagu ka, ütles Jäägrit esindaja, et kes on aeglasem, ei pea sellele tempole vastust, seal tuleb väga kiiresti tuleb liigutada, erinevalt. Et asjad, et kas sa oled valvur, kas sa oled võib-olla koha kätte näitaja siis teatris ma mõtlen näiteks, või siis sa oled see, kes pakib asju, et kindlasti need on need lihtsalt nende ühine nimetaja on see, et nad on madala kvalifikatsiooniga tööd. Ka see, mis nõudmised siin olla, need on erinevad. Nii on töö, töötutoetuse meetmed, nende puhul, siis on tegemist veel siis eelnõu staadiumis olevate ettepanekutega ja plaan on neid siis rakendama asuda ikkagi juba esimesest septembrist. Ja kui tulla nüüd, et riigi rahaasjadest rääkides ikkagi peateema juurde, siis kui näed, me saime nädala alguses teada, et Eesti riik on alustanud siis kümneaastase emiteerimise tähtajaga võlakirjade ehk siis fondide ettevalmistamist eeloleval teisipäeval peaks tulema rohkem üksikasjade osas lisa aga see on midagi, mida Eesti pole sisuliselt viimased 20 aastat teinud. Praegu on siis nii, et riigil eelarve tulud kukuvad ühe kuu lõikes siis kümneid ja kümneid protsente käibemaksu aktsiisitulude lõikes. Aga nüüd on küsimus, et sel aastal, Me oleme juba varasemalt ühe miljardi ulatuses laenanud üks miljard, siis on iiri börsi vahendusel veelgi laenanud samas vähemalt üks miljard. Aga siin ma saan aru jah, vähemalt üks miljard, aga sügisel kui sellest kõigest veel ei piisa, siis on võimalused laenanud, hakatakse veel ja kui sügisel ei ole tarvis, siis tuleva aasta alguses võib-olla seda kolmandastki miljardit tarvis põhimõtteliselt üheksa protsenti oli ligi üheksa protsenti oli riigivõlga meil selle aasta alguses. Ja peatselt ma saan aru Eesti kas või kahe koordistamas oma riigivõlanumbrit, tõsi ka siis me oleks Euroopa kõige madalama laenukoormusega kede seosed. Iga laenu puhul mina ütleks, et see sõltub nagu inimese puhul, et see sõltub, mis sorti laenu, mille jaoks sa võtad, kas sa võtad kodulaenu või sa võtad SMS-laenu, mis on intress, mida sa sellega peale hakkad, kui sa võtad näiteks praegu laenu selleks, et ehitada mingisuguseid infrastruktuuri objekte, millest on pikalt-pikalt kasu, mida niikuinii oleks vaja, võib-olla sa saad praegu hetkel, kuna on suurem tööpuudus, saad sa ka tööjõu odavamalt tööturult kätte, Eestis on üldiselt tihti tööd tööjõupuudus. Et siis sa saad võib-olla selle peale nagu asjad kiiremini käima, sest majanduse uuesti käima tõmmata. Teine asi on see, et kui sa selle lihtsalt nagu nii-öelda ära sööd ja selle eest mingisuguseid objekte, mida pärast ei ole vaja siis see on natuke teine küsimus. Selle laenuga jah, ongi nii, eks ju, et siin on ju juba öeldud, et osal läheb see siis taristuobjektidele aga teisalt läheb otseselt tekkinud eelarve augu lappimiseks, sest samas suurusjärgus auku on meil järgmise aasta eelarves Berendamas. Nii et siin on tõesti nii kodu ehitamist kui SMS-laenu võtmist tarbimispeoks. Seda tagumist osa võib-olla peaks maha tõmmanud. Põhimõtteliselt siiski ma olen aru saanud, et suur osa sellest rahast lihtsalt läheb põhimõtteliselt elamiseks. Taristut saab ikka väga vähe, et kõige konkreetsem programm on see Kredexi poolt käendatav kortermajade soojustamise programm, milles siis tõuseb ka tulevikuks tulu. Aga kui, kui meil on Eestis siin käinud ikkagi suured ja väga suured vaidlused, et kas riik peaks laenama siin kaks, kolm miljardit valmis oma neljarajaliseks, siis Pärnusuunalised, Narva-suunalised, Tartu-suunalised teed, siis võiks elektrifitseerida raudtee ja võtke või jätke, räägitakse ka Haapsalust kaugemale, isegi rohukülla uue raudteeliini ehitamiseks ehitamisest, et kui see tehakse raha eest, siis tõenäoliselt oleks võimalik ka laenumakseid tagasi makstes inimestele näidata, et näete, me vähemasti saime selle. Ka siin tuleks olla ettevaatlik, sest me ei oleks esimene riik, kes ehitab objekte, mida võib-olla pärast ei ole vaja, et sa ei pea kiirrongi tegema võib-olla Mõisaküla poole, et et seal on ka, tuleb olla ettevaatlik, et paljalt see, et sa ehitad taristut, ei pruugi veel olla see, et sa teed mõistliku investeeringutelt. Kui sa ehitad raud eikuhugi, siis see ei pruugi olla jätkusuutlik. Mõisaküla inimesed muidugi solvusid. Ma sain aru, et sa vist Mõisaküla all pidasid ikkagi Haapsalut silmas aga sa ei julgenud seda välja öelda, et pigem ei ütle. Ja et aga rangina äkki ei nõua endale aga tähele panete siis põhimõtteliselt me oleme rääkinud siin laenamise kontekstis suurusjärgus kolm miljardit ja kui see saate avateema ehk siis pikk Euroopa finantsperspektiiv Ta ette ja seal eesti ümbriku suurusest rääkida, siis seitsme aasta peale oli seal ka kusagil 3,3 miljardit eurot ehk siis Sellise lisaraha on selle lisaraha, nüüd rõhutame, et see ei olnud see põhieelarve või lisaraha. Ehk siis põhimõtteliselt suurusjärgud on samade tükk ühel puhul me ütleme, et väga palju ja väga suur ja teisel pool ütleme, et see kolm miljardit pole midagi, võtame laenu ja ühel hetkel maksame tagasi jällegi muidugi küsida, et mis on alternatiiv siis alternatiiv ei saa olla see, et, et öeldakse, et teeme igal pool kõikvõimalikud suured kärped, et kolme miljardit ei ole võimalik riigieelarvest väga lihtsalt kärpida. Pikaajaliselt tõenäoliselt on see võimalik aga ühe aasta perspektiivis tõmmates 30 40 protsenti kuludest Mahast paljusid kulusid ei saagi ju kärpida, sest ma ei kujuta, et valitsust, mis läheb, ütleb ühel hetkel, et me läheks sotsiaalkulutuste kallale. Et siin tervisesüsteemi tuleb ju raha juurde panna, selle asemel siis hoopis võtaks ära või siis toetused, noh lõppkokkuvõttes me olemegi selles kriisis valinud teistsuguse teed. See on selle teise tee hinnalipik, mida me praegu lihtsalt näeme nende uute laenu miljardite näol. Nojaa, aga teisipidi, kui sa hakkad inimeste, ütleme näiteks, et teeme nüüd efektiivsemaks sama sotsiaalkulutuste näidet et nagu sa ütled, et vanimad, me oleme valinud praegu teise tee, kui sa hakkad inimestele jälle ütlema, et paneme mingisuguse haigla või mingisuguse osakonna mõnes haiglas kinni, siis ütleme inimesed, kes võivad öelda põhimõtteliselt, et laenamine nõme võlg on võõra oma ja nii edasi, ärme tee seda tulevastele põlvkondadele. Aga siis, kui sa ütled neile, et okei, et meil pole nüüd raha, paneme selle osakonna kinni, siis see laul tuleb hoopis teistsuguse noodiga. Ehk siis me jälle jõuame selle juurde tagasi, et kas laenata on vaja piltlikult kodu ostmiseks ehitamiseks või siis selleks, et tarbida ja oleks natukene mõnusam elu mõnda aega. Poliitpoliitikud mõtlevad oma valijatele lõpuks, kuna valijad tegelikult tahavad, kuigi nad ei ütle seda välja või nad ei mõtle sellele, et tarbitakse niisama, siis nad ikkagi lõpuks hakkavad tarbima niisama kahlan ju viimastel aastatel, kui olid paremad ajad, selle asemel, et kõrvale panna täideti ikka valimislubadusi innukalt, et see laenamise vajadus oleks praegu väiksem, kui oleks kõrvale pandud raha, nii nagu vastutustundlikud leibkonnad teevad vähe suurem olnud, kuigi muidugi seda, et poliitikud valimislubadusi täidavad, see on mingit pidi see, mida me ootame, kui me neid valima. Jah, me ei vali pearaamatupidajat. Nii Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart tahab turismiseadust turismiseadust muuta viisil, et korterites võib majutusteenust osutada vaid juhul, kui kohaliku omavalitsus on väljastanud selleks litsensi, mille saamise üheks tingimuseks on, et konkreetses korter päris majutusteenuse osutamiseks annab nõusoleku siis mingi protsent korteriühistu liikmetest. Kõlvart ise on rääkinud kahekolmandikulise Ast häälte kvalifitseerumise reeglist. Aga intervjuus ka siinsamas vikerraadios Madis Hindrale ütles, et võib arutada, et seal ka viia selle nõude siis 50-le protsendile 50 pluss üks pooled kortermajaomanikest, siis peaks olema nõus, et põhimõtteliselt Eestis on sadu isegi tuhandeid, pigem tuhandeid lühiajaliseks rendiks ostetud kortereid. Nende omanikud peaks nüüd küll vist väga mures olema. Aga mis on loogiline, kui need vaatavad seda, mis maailmas toimub nende lühiajalise rendikorteritega, siis tegelikult see on igal pool. Neid püütakse pisut ohjeldada, et alguses oli metsik lääs, siis oli kõik tore. Nüüd on näha olnud, et mõnes väga populaarses linnas ei ole enam inimestel, kes seal tavaliselt elavad elukohta, sest et kõik on läinud turismiturismi alla, näiteks ma ei tea, Veneetsia või Barcelona, kus inimesed ei saa enam elukohta. Et meil on see isegi veel pehmelt hakatud piirama. Teine siinset. Kui sa mingisugust majutusäri, vaat siis on loomulik, et sa vastad ikkagi teatud standarditele, et see Mihhail Kõlvarti ettepanekus on ju ka tervisekaitselised sellised nõuanded, et seal päris ikkagi turist ei tule sul putkasse elama ega lase sul maja õhku. Aga meenutame ikkagi, millest kogu seeria BMW alguse sai, et see ju algas sellise ülla ideena, et kui sind ennast kodus ei ole, siis sa võid selleks ajaks oma kodu välja üürida ja siis esise tühjana ja sa teenid natuke lisaraha, ehk siis samasugune üllas põhimõte, mis oli nii-öelda sõidujagamisteenusel, et kui sa ise kuskil autoga sõidad ja keegi tahab samas suunas sõita, siis sa võtad ta peale. Noh, me teame, mis nüüd mõlemaga juhtunud on, et tegelikult on nendest välja kasvanud ikkagi ärimudelid ja üha harvemaks on muutunud see, et inimesed oma kodu mõneks ajaks lihtsalt välja üürivad ja vot nende jaoks ei ole nüüd see Kõlvarti kehtestatud tav litsentsi nõue enam miskist otsast mõistlik, sest kui sa võib-olla kaks korda aastas nädalaks oma korteri välja üürinud, siis see ei ole seda litsentsi maksmise tasu ja ühistu nõusoleku küsimist enam väärt. Ja kõige enam võidavad just need siis sellise ärimudelipidajad, kes ongi ostnud kokku kortereid majades, kus praktiliselt kõik korterid on selle mudeli teenistuses, Rotermanni kvartal on täis selliseid maju ja seal on oluliselt lihtsam saada ka ühistu üldse nõusolek, kui kõigil on ju samad huvid. Ma arvan, et seal oleks huvitav teada, palju neid paarinädalased välja üürijaid üldse on alles või järel, et neid ilmselt on suhteliselt vähe, et kui sa oma päris kodu nagu välja üürida, et loomulikult on veel see variant, kes annab, üürib ühte tuba korterist. Need minu meelest näiteks Madriidi linnas on niimoodi tehtud, et seal on järjest rohkem selle peale surutud, et sul peabki olema piiratud aeg kui sa võid seda välja üürida ja teine asi on see, et sa pead põhimõtteliselt olema seal ikkagi ise elama. See kas on piiratud osa sellest korterist, et sa üriki tuba inimesele näiteks, et sa ei tule välja, sa oled nagu nüüd jälle paljud hispaanlased, ilmselt oled kaotanud töö ja sul on vaja millestki elada, millestki oma korteri üürid ära katta ja siis üürid ühte tuba välja, et tegelikult selliseid juhtumeid on seal päris paljud, kus ongi perekond, kes üürib tuba ja nad lihtsalt selleks, et ots otsaga kokku tulla. Praegu muidugi kajastus huvitav, kui vaadata seda, et Tallinna hotellid on endiselt mitte pooltühjad, vaid täiesti tühjad, turiste ei ole ja kui mõelda ka kahe aasta perspektiivis, siis tõenäoliselt Tallinna hotellide jaoks tarvilikku massi ega seda nüüd ei tule ka. Pluss ta solgib nende, tulgu ta solgib hotellijate võtjate turgu. Ja samas mulle jälle meeldib, kui tarbijana võimaluse valida. Mina eelistan sageli just nimelt kodumajutust, sest mulle meeldib, et ma ärkan hommikul sel ajal, mil ma tahan, söön hommikusöögiks seda, mida ma soovin. Ma ei näe nii steriilsed nad ruumid välja, et mul on ka hommikusöögist loobuda. Sa ei pea maksma särki. Aga lisaks sellele, et sa oled aeg-ajalt kodumajamajutuse teenuse ostja, siis sa omad ka ju kortereid ja kuidas sulle meeldiks, kui ümberringi oleks sul just nimelt need lühiajalised üürikorterid, et kui tänast postimeest lugeda, kus olid sellel teemal kaks. Ilus pilt oli minu meelest laamistes magas kuskil trepikojas maha unustatud. Pikem lugu siis selles loos oli ka ju tuntud Eesti inimestelt näiteid sellest, kuidas nemad on pidanud oma Terry maha müüma, sest see, kuidas nende elukeskkond selle RPM Pi teenuse abil muutus mitte nende jaoks parimal viisil elamiskõlbulikuks, et lihtsalt siis hääletatigi jalgadega, et mindi kuhugi mujale. Põhimõtteliselt piisab, kui sul on üks selline korter trepikojas, kus võib-olla see välja üüria, tegelikult on ka väga korralikke, väga põhjalikke RPM, kuid kui see välja üüria lihtsalt ei valva, üürib seda, ütleme näiteks üheks õhtuks Tallinna lõbustama tulevatele põhjanaabritele. Sulle täiesti piisab, see annab kogu nädala meelelahutus juba ära, sa ei tea iialgi sealt see väike loterii, mõnikord vaiksed inimesed mõnikord on siuksed, kes töötavad hiliste tundideni, et sa saad kõike. Ma arvan just, et pigem on kontrollitumad külalised, need, kes lähevad nendesse külaliskorteritesse, mida pererahvas üüribki välja selleks ajaks, kui neid ennast ei ole, ehk siis et siis sa valid ju hoolikamalt, et kelle sa oma reaalsetesse eluruumidesse lased. Versus siis need, kellel see ongi ärimudel ja kes ise nendes korterites ei ela ja kus ei olegi neil endal seda Headust seal pärast naabritele silma vaadata. Ehk et ikka see algne mõte on ilmselt ka ühistute suhtes säästlikum ja ma olen igati seda meelt, et ühistul peab olema võimalus öelda, et siin korteris ei tehta äritegevust. Aga mingisugune mõistlik tasakaal võiks siin olla, et, et võib-olla siis seesama põhimõte nagu nendes mitmetes teistes Euroopa linnades, et sa võidki ainult oma eluaset. Välja üürida ma arvan, et ka äritegevuse puhul võimalik, ma ei välistaks, et on ühistud, kes ütleb, et on täiesti okei, et tehke muidugi, et olge lihtsalt mõistlikud, pidage kinni sellest sellest ja sellest võib-olla ka mingisugune mingid perioodid kellaajad, et et on. Ma arvan, et see võiks olla teoorias võimalik, aga kindlasti peaks asi olema natukene nagu süstematiseeritud jaga turisti jaoks peaks olema süstematiseeritud, et sul ikkagi päris nagu iga kõrilõikaja parmupessa ei satuks, võib-olla kus võib-olla lagi läbi tilgub. Et see kõik vajab natukene korrastamist, aga see ei tähenda muidugi, et meil peaks äritegevusele täiesti nagu vee peale tõmbama. See ei ole ka õige. Ja kahtlemata, lisaks ettevõtlusvabaduse õigusele on inimestel õigus ka rahule ja vaikusele normaalsele elukeskkonnale selles mõttes, et ei saa kogu aeg leppida sellega, kui koridoris käib ringi jooksmine ja karjumine ja Postimehe lugu lugedes ka siis lihtsalt tegeletakse seal suitsetamisega, et ühel hetkel ma arvan, jõud ja jaks lõpeb kõige innukamatel inimestel. Aga see ei puuduta sugugi ainult lühiajalist renti ja nende ka pikaajaliste üürnikega on majades sageli probleeme ja isegi omanike ja isegi omanikega probleeme, täpselt, et olen isegi elanud majas, kus ühistu esimees oli see, kellele tuli pideva müra tekitamise tõttu politseid välja kutsuda. Ei no mis sa teed, mõnikord on lihtsalt selles suhtes halb elu loterii, et ühistu esimehe elukaar jõuab sinna, kus ta tahab koridoris magada, et et seal seda, seda ei saa nagu vältida, aga kui sul on iga päev, võtad nagu tõenäosust, et sinna tuleb keegi, kes tahab magada peamati peal. Või siis ukse lahti jätta või paugutada või hommikuni. Hommikuni pidu pidada, et see on teine nagu kategooria täiesti tüütutest naabritest ei ole pääsu, ma arvan muidugi ka see, et see võib olla üks, oluline on see, et terve ühistu, et seal ei ole väga kõrge see protsent tegelikult, kes peavad nõus olema, et on vaja lihtsalt seda, et sul on mingi mõistlik konsensus. Ja tõenäoliselt selle teema lõpetuseks üks hea tark mõte on alati see, et igasuguste reguleerimist ja häda on see, et kõik ei ole võimalik reguleerida ja kui minnakse reguleerima, siis tihtipeale püütakse üle reguleerida. Hästi on veel leebe, esialgu nendega räägime veidi ka viirusest. Ma siin enne saadet terviseameti pressiteatest lugesin, et viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1034 haigust Covid 19 põhjustava sarskuv kaks viiruse esmast testi, millest 0,6 protsenti ehk kuue inimese testi tulemus osutus posid aktiivseks ja rahvastikuregistri andmetel oli neljal juhul tegemist Ida-Virumaa elanikuga. Kahel juhul osutus positiivseks harjumaalase proov. Neist ühe elukohaks on rahvastikuregistri andmetel Tallinn. Ja, ja kui terviseametistrateegiast rääkida, siis lõppeval nädalal tutvustati valitsusele ka selleks teiseks võimalikuks sügiseseks koroonalaineks valmistumise plaani ja seal siis põhimõtteliselt on keskseks mõisteks testimine jälgimine, kiired sihitud meetmed ja suuri sulgemisi, mida me nägime nüüd märtsi ja mai vahelisel perioodil. Sellisel kujul enam vähemasti esimeses hoos ei plaanita, et mida sellest nüüd arvata? Mina arvaks seda, et esiteks me peaksime mõtlema sellele, mida me ise saame teha, et seda nakkust mitte saada või mitte levitada, et mulle tunne ikkagi, et natukene võib-olla oleme liiget liiga vabalt võtma hakanud suvega, et eile Tartus poes käia, siis ma ei tunne, et ma tean küll, et teil pole siin olnud, kuna viirust, mis on väga tore võiksid temast veidi kaugemale seista, sest ma tulen Tallinnast ja ma võin olla nakkav. Okei, ma päris nii ei tahtnud öelda neile, aga nagu, sest ma ikkagi olen suhteliselt kindel, et ma tulin tervena, aga iial ei või kindel olla, et inimeste nagu see niisugune näilise vabaduse ja kerguse tunne, mingid harjumused, mida sa endale ise kätte harjutada, et sai näpi poest tervet puuviljariiulit läbi või et sa puhastad ja pesed käsi, et kõik ei ole nii suva ja see kõik ei ole läinud ja kui me vaatame põhjad vabanduste põhja koreast, Lõuna-Koreas on tagasi koroonaviirus, seal pandi, pannakse jälle teatrini muuseumi kinni sest nad tegid ka ööklubid lahti ja ööklubides hakkas see asi väga hästi levima. Et tegelikult isegi need, keda alguses positiivseteks näideteks tulnud võivad tagasi langeda, võivad tagasi langeda, nii et asi on päris hull. No siin tuleb tegelikult hakata natukene kaugemalt pihta, et põhjus, miks üldse meil ju kogu ühiskond nii lukku keerati, nagu keerati, algas sellest, et meil ei olnud piisavalt isikukaitsevahendite varu ja miks seda ei olnud, sellepärast et kuigi terviseameti juba mitu aastat hoiatas, et kriisideks valmistumisel on oluline, et oleks piisav kriisivaru siis sõltumata valitsusest läks kogu see jutt kurtidele kõrvadele, sest milleks panna raha seisma mingisugused kriitilise ohu alla, kui tegelikult on see ju mingisuguseid nii-öelda plusspunkte valijate silmis ei too parem kulutada see raha mujale ja nii seda sellist kriisivaru meil ei tekkinudki. Ja see on nüüd siis see, millega on põhjendatud, et miks tuli nii jõuliselt siin kevadel reageerida, sest lihtsalt, kui meil oleks rohkem haigeid olnud, siis ei oleks meditsiinisüsteem sellele koormusele eeskätt isikukaitsevahendite puudusel vastu pidanud. Nüüd siis on lõpuks hakatud sellele tõsisemalt mõtlema. Üheks selleks ajendiks oli ka see sügistorm, mis needsamad valukohad ette näitas. Ja loomisel on siis põhimõte, et peab olema kahe kuu varu riigil ehk siis igal tervishoiuasutusel ühe kuu varu plus riigil tsentraalselt nagu varu ja selleks isegi hakatakse looma sellist asja nagu varude agentuur, kes siis peab hakkama tsentraalselt jälgima, ilmselt tuleb ikkagi päris kulukas süsteem jälle. Kõikidel siis sellele nõuetele vastav varu oleks olemas, kahjuks meil käib jälle selle tagantjärele tarkusega kriisireguleerimine, mille eest sai siin kevadel päris kallist hinda makstud. Aga vähemalt sügisel peaks siis see hoidma neid suurema sulgemise eest ära ja nii nagu meie peaminister väga Chuck Norris likult ütles, järgmine kord ei, sulgeme Eestit, aga sulgeme viir. Aga mis ikkagi tähendab, et me ei tohiks puhangut tekitada uut, et kui vaatame Rootsit seal ei ole vahenditest vist puudust, aga ikkagi see, et meil sureb nii palju inimesi, tähendab see, et mitte keegi ei taha nendega tegemist teha praegu, et nad on lasknud asja liiga ikkagi käest ära. Nad on tõesti Euroopa valgeks varaseks kujunenud ja sellegipoolest pole ka seal tekkinud karja immuunsust, sest ühepuhanguga seda ei olegi võimalik saavutada. Ja need vahendid kindlasti ei ole ainuke asi, mis hoiab ära sulgemise mingil määral ja mis tähendab, et kui me laseme asja käest ära, siis ka meie oma majandus uuesti kannata. Rootsi lootus oli siin pikka aega, et ühel hetkel ikkagi õnnestub üle Euroopa, paned reisimise ja liikumise piirangud maha võtta, aga nüüd Rootsi õudusunenäoks on kujunemas see, et selliseid otsuseid üle-euroopaliselt ei hakata langetama, et siin riigid saavadki õiguse endale kehtestada neid nimekirju, kes on oodatud ja kes ei ole, et ka siin valitsus meil neljapäeval kiitis heaks otsuse, millega lubatakse siis esmasp päevast esimesest juunist Eesti riigipiiri ületada inimestel, kes saabuvad Euroopa Liit Liidu või siis Schengeni konventsiooni liikmesriigist või siis Suurbritannia ja Põhja-Iiri ühendkuningriigist ja inimene tohib Eesti riiki siseneda juhul kui ta on haige haigus, tunnustatud Ta ja olnud nendes riikides siis viibinud vähemalt 14 päevase peita jooksul ja Eestisse saabudes siis viibida 14 päeva karantiinis nendel puhkudel, kui inimene saabub siia riigist, kus viimase 14 päeva jooksul on see haigestunute arv 100000 elaniku kohta suurem kui 15 ja väiksema haigestunute arvuga riigist tulles karantiinis viibima ei pea. Praegu siis neid riike on põhimõtteliselt peaaegu pooleks. Ma meenutaksin muide seda, et just väljapoole reisimise puhul ei tasu unustada, meie karantiin on üks leebemaid, meile ei kontrollita väga, meile ei trahvita meil pigem leebelt, politsei on meie sõber ütleb meile, et kuulge, olge kodus, helistab võib-olla, et kas te ikka olete kodus. Nii mitmelgi pool mujal on see palju rangemini kontrollitud ja seal ikkagi saab ka korraliku trahvi, kui sa lähed ringi liikuma. Et seda tuleks nagu välismaale reisides silmas pidada, et kui sa mõtled, et on asi nii nagu Eestis, et 14 päeva teoorias peab olema ka meie karantiinireeglid lubavad tööl käia. Et meil on sellised nagu noh meil on, meil on suhteliselt pehmed need reeglid, et seda ei tasu unustada ja tuleks nagu võib-olla oma reisi vastavalt planeerida. Pluss sellel nädalal, oluline otsus oli ka see, et Euroopa komisjon lubas, et nii nagu Eesti kehtestas endale lennukeelud spontaanselt üle, et nii võivad, et teised ka tegema hakata, ehk siis kui läheb aga üle piiri, siis lihtsalt keelatakse lendamine ära, mis omakorda muidugi halvendab majandustest. Lennufirmad saavad veel ühe paugu, kui nad lihtsalt ootamatult peavad hakkama liine avama ja sulgema vastavalt sellele, kuidas riigid ohuhinnangud teevad. Jah, aga ka selle lennuliinide puhul, kui siin veel nädal-kaks tagasi kritiseerisid seda balti riikide valikut, et riigid ise otsustavad, millistest riikidest saab ja ei saa, siis ma saan aru, et ka üle Euroopa ollakse sellise lähenemisega. Nüüd on Baltimaades saanud nagu selline eeskujulik näide, et kuidas tegutseda oli, oli see, et ka sellisel juhul peab inimene jääma karantiini, kui ta on andnud negatiivse koroona testi, vaatamata sellele, et noh, tõesti, ta on tulnud riigist, millele seda karantiin kehtestatakse, et negatiivne testi ei vabastasid. No igal juhul selles mõttes, et kui seal on koroona diagnoositud, siis sa pead kodus püsima ja seal see karantiiniaeg on mõeldud selleks, et 14 päeva on eeldatavasti aga jah, mille, mille vältel võib see välja lüüa, et võib-olla ühel päeval sul on koroonaviirus järgmis või sul ei ole seda järgmisel äkida juba välja, et seal see 14 päeva on ikka selle järgi arvestatud mitte siis nendele, kes on haiged, kes on haiged, kus sa tuled, sa pead kodus püsima, et isegi kui sa oled Eestis siinsamas endale kuskilt ma ei tea Tallinnast toonud endale koroona, siis sa pead selle Tallinna koroonaga ikkagi kodus istuma. Nii me ei jõudnud täna rääkida maasikakasvatajate probleemidest rahandusministrist, kes lubab siis neile maksuameti peale saada. Ta. Aga eks sellel teemal olla ka juba räägitud. Me jõudnud rääkida president Trumpist ja tema võitlustest sotsiaalmeediahiiu ka ehk siis sõnavabaduse juuria tuum küsimusest aga president trump eile õhtul üllatas maailma, ütles, et aitab küll, me lahkume maailma terviseorganisatsioonist, WHO, aga viimased uudised Ameerika ühendriikidest peamiselt on seotud siiski laienevate ja jõudu koguvate meeleavaldustega. Evelin, millega see kõik lõpeb? Ma arvan, et me näeme seda presidendivalimistel, et kuidas trump kuidas, kui kuidas Trumpi enda senine valijaskond temasse suhtuma hakkab, kui neil tööd ei ole ja kui nad on kaotanud lähedasi koroonaviirusele. Aga kõikvõimalikud meeleavaldused, mis on siis juba 20. Rass rassi rassimeeleavaldused, mis on natukene teine teema, mis võib olla nii väga Trumpi valijaskonda vähemalt stereotüüpse seisukoha järgi ei puuduta, see on siis seotud sellega, et seal on jällegi juhtunud politseile politsei kinnipidamise käigus sai surma mustanahaline mees, kes oli täiesti relvitud. Neid juhtumeid on seal kahetsusväärselt palju. Kuigi võiks arvata, et kõik on nagu sihuke lihtne ja kõik võrdsed, aga tundub, et trassiga on ikkagi probleem. Merilin Pärli, Evelyn Kaldoja, Mirko ojakivi, need olid tänased rahva teenrid. Head kuulajad. Kaunist nädalavahetust ja kohtume taas nädala pärast.