Vikerraadio. Jaa, tere, südasuvi pole enam kaugel veel üks nädal ning suvisel pööripäeval saab nentida, et kukesammu võrra hakkavad ööd taas pikemaks muutuma ning mida kuu edasi hakkame sisenema, seda rohkem jõuluootusaega aga pea püsti. Parim osa suvest siiski on ju meil veel ees. Maasika kilohind turgudel langeb nüüd igal päeval. Loodusest räägivad aga sellest, et pruunkarude pulmaaeg on lõppenud tihase pojad. Pesast väljunud. Lõppev nädal on olnud suurmeeste lahkumise nädal, Ain Kaalep ja Erik Tohvri. Hans-Erik Laansalu on meie seast lahkunud. Rahva teenrid tänaseks alustavad ja oleme koosseisus. Krister Paris Delfi Päevalehest ja Urmet Kook, Mirko ojakivi rahvusringhäälingust. Tere ulmet. Jaa. Tere, Krister. Tere. Spordist. Demokraatiast Lihula tööst. Ja kui aega jagub, siis ka elektrivarustuskindlusest. Plaanime täna saates rääkida, aga alustame siis Lihulast, sest seedri tragöödia on taas Eesti inimesi pannud mõtlema inimelu haprusest. Algad alati alanud on siis ka Eestis üle pika aja relvadebatt, aga neid aspekte on veel ja veel, millest räägitakse? Esmalt iga sellise ühiskonda vapustanud sündmuse puhul on keskne küsimus, et kas seda saanuks ära hoida, kas kusagil pidanuks põlema minema kollased ja punased tulukesed, kas keegi saanuks ja pidanuks midagi tegema? No kas saanuks, pidanuks? Nii orgatiivse mikrofoni pikalt tasa, et noh, see on see küsimus täpselt esimene, mis kõigile pähe kerkis ette, miks oli sellel inimesel seaduslik relv ja ennekõike keskenduti siis sellele teemale, Ta oli kunagi just nimelt relvaga seotud intsidendid aga karistada saanud. Huvitav kombel seejuures jäeti pärast seda kaitseliitu mõneks ajaks alles, kuigi pärast lahti lasti, ehk siis see nagu pidanuks panema ühest küljest mingisugused tulukesed põlema? Jah, kuritegu on aegunud, talle võib selle välja anda. Aga teisest küljest jällegi kui, kui me mõtleme, kui noor inimene oli sel hetkel, kui ta selle toimepanija, kui ta 12 aastat just nagu oli olnud puhas kui prillikivi, siis on ilmselgelt põhimõtteliselt võimalikele inimestele anda ka teist võimalust. Teine asi võib olla tema hilisem elustiil, millest väga palju ei ole teada ka nagu näiteks meie ajakirjanik ja fotograaf käisid tema koduõuel, mis oli nii-öelda sõelapõhjaks lastud, seal näitas, et tal oli kuidagi relva suhtes tekkinud, on mingisugune sügavam isiklikum tunne kui võib-olla tavalistel, aga see ilmselgelt ei jõudu mitte kuskile. No mina arvan, tagantjärgi tark on, tarkus on kõige suurem tarkus on ju, et võiksime öelda, et jah, et oleks ma ei tea, psühhiaatriline kontroll olnud. Parem oleks mingeid muid asju rohkem vaadatud, et võib-olla siis seda asja ei oleks juhtunud, aga, aga me kunagi täpselt ei tea, on ju, et see on selline, sest asi tagantjärele tarkus, et pigem tuleks neid vaadata, et kas ja mida teha, et noh, vähendada võimalust, et sellised asjad nagu korduvad ja ja siin on niivõrd palju aspekte, sealhulgas ka meedia enda käitumine, et noh, ma ei tea, Kristjan siin uhkusega tõi praegu just välja, et kuidas nende fotograaf käis ja pildistas seda õue. Et ma olen ise Lihulast pärit, et elasin kümmekond aastat samas majas, kus hukkus ka see apteeker, kohalike ma arvan, et Eesti ajakirjandus võiks võib-olla natukene tagasi tõmmata nende detailsete kirjeldustega, et et informatsiooni on seal järjest nagu vähem ja ja võib-olla see võiks olla nagu meediale mõnes mõttes õppetund. Tead, ma olen täiesti nõus paari paari aspekti koha pealt, ehk siis ilmselgelt ei ole võib-olla kohane neid näiteks avaldada täismahus mõrtsuka poolt kirjutatud selliseid formaalseid vabandus avaldusi, informatsioonita, vabandust palus, võiks olla nagu piisav, aga kõik need detailid, mis aitavad ikkagi mõista tausta ja motiive selle konkreetse näite, sellepärast et nagu näitas, et midagi oli tagantjärele vaadates ikkagi võib-olla rohkem nihu kui avalikkuse välja paistab, et see on võib-olla tähtis, aga jah, et ma kindlasti oleks sama meelt, et me ei tohiks muuta tulistajat, ainult seletan võika teo pärast meediakangelaseks. Jah, aga lõppkokkuvõttes ju kõike ei saa ära hoida, et kui loota, et mida karmimad regulatsioonid, mida karmim on loamenetlus kas autojuhilubade taotlemisel või siis relvaloa taotlemisel siis mingi kohani on ju tõenäoliselt jutus iva sees, aga alati leidub võimalus reegleid rikkuda, et on võimalik, et ka relvaloata isiku omab ebaseadusliku relva, et autorooli satub juhtimisõiguseta isik, et küsimus on pigem nendes süsteemides, mis annavad võimaluse tuvastada suurenenud riskiga siis isikuid neid siis suunata erinevatesse rehabilitatsiooniprogrammidesse, et tõenäoliselt on ju vahel tarvis ikkagi inimesi psühholoogiliselt või siis ka psüühiliselt aidata, et Eestis ma ei tea, kui hästi me märkame seda ühiskonnana, et kusagil midagi läheb valesti, sest tõenäoliselt tagantjärgi tõesti Urmet on sul õigus, et see, see on täppisteadus, tagantjärgi tark olemine ja sellel ei ole mingisugust suurt kasu, aga, aga teisalt. No näiteks on praegu selle asja juures, mis mind natukene häirib, on see, et kui mitmed Eesti juhtivad tegelased räägivad, et noh, et kõik ju teavad seda, et eks see psühholoogiline hinnang relvaloa saaja laadsena puhas formaalsus ja ja ega see midagi ju tegelikult avalik salaasutus olevat, et sealt saab niisama läbi ja nõnda edasi, et vabandust, aga, aga, aga miks see on siis nii, et miks meil on mingi reegel kehtestatud on ja miks me siis ei jõua selles nagu sügavamale ja vaadata neid? Neid isikuid nagu siis vähemalt et miks ta on siis formaalsus lihtsalt. No ma läksin, psühhiaater Anne Kleinberg ikka, kes kõige kõigepealt ütles, et ta muidugi selleks ta õpibki ülikoolis aastaid õpivad, et mitte teha üksikjuhtumite põhjal väga suuri üldistusi, sest et noh, ikka inimesega võib midagi juhtuda, aga ta rõhutas oma asja, et Eestis taolist kondadesse toimuvad edasiminekut peaaegu alati, ainult siis, kui midagi traagilist juhtunud on olnud, kas kellelegi suitsiid või mingisugune mingisugune taoline juhtum, aga üks aspekt, millele nagu juhite tähelepanu, kus võib-olla selline süsteemse parandamise võimalus näiteks perearst Karmen Joller kirjutas, kuidas nad tegelikult perearstid on suhteliselt hädas neil peaaegu puudubki võimaluse kunagi välja antud tervisetõendit hiljem tühistada. Tase nagu üks selline koht, kus võivad Eesti süsteemselt annaks midagi korrigeerida. Ehk siis sinu väide on see, et see viis aastat, mis on siis see arstiloa kehtivus selle relvaloa kehtivuse ajal, et see on liiga lühike? No pigem võtta selle peale, et, et kui arst ei peaks tekkima järsku mingisugune tungiv põhjus öelda kuule see loadeks tühistama, siis ta peaks see võimalus olema. Ma kujutan ette, kui arvasin, et ta tegelikult ju kasutataks. Ehk siis. Kui inimene sattub probleemide küüsi, siis kusagil lähevad need tulukesed põlema, et tal tühistatakse see relvaloa tervisetõend, aga siis võib muidugi hakata tekkima see häda, kus inimesed ei julge abi saamiseks pöörduda arsti poole, sest nad teavad, et kui teatud diagnoos pannakse, siis ta jääb automaatselt relvaloast ilma. Ja selles on see see koht, kus arst lähtub ennekõike endas sügavast sisemisest veendumusest, ehk siis Tühistamine ei oleks automaatne. Aga no mis debatti siis pidada, et relvadebatt on ühest otsast käimas? Tuleks vaadata, kes ja kuidas lubasid saavad, siis peetakse debatiga sellel aspektil, et kas relvi on ühiskonnas liiga palju, kas tuleks kuidagi nende saamist muutuda keerulisemaks ehk siis see ameerikalik suhtumine, et õigus omada relva oma vara ja tervise ja mille iganes kaitseks, et see on põhiseaduslik õigus, et kas seda relvade kättesaadavuse debatti on siin tarvis? Et Eestit ja Ameerika ühiskonda relvade kättesaadavuse osas siiski võrrelda ei saa, et see on ikkagi täiesti täiesti erinevad ühiskonnad, täiesti erinevad suhtumised ja meie meie relva kättesaamise korrad ja seadused on ikka märksa märksa nagu karmimate kui, kui, kui ameeriklased selles mõttes ma arvan. Aga küsimus ongi see, et pigem see, et kuidas neid olemasolevaid reegleid nagu järgida ja kontrollida. Et kui politsei peadirektor ütleb seda, et tegelikult oli, oleks pidanud see ametnik, kes siis tegeles selle Lihula tulistaja ka varasemalt on ju, et tal oli kaalutlusõigus ja ta oleks pidanud seda relvadele mitte lubama. Et siis on näha, et, et kuskil on mingi hall ala või mingi tõlgendusala on ju või kus, kus, kus asjad nagu ei ole nagu korras, et ma arvan, et minna nüüd selle juhtumi pealt seda teed, et ma ei tea, keelav keelustame relvade era erakätes ka, et noh, ma arvan, see ei ole ka nagu päris nagu õige lähenemine. No umbes jah, võiks, võiks tuua väga-väga palju selliseid ütleme samamoodi, võrdles liiklusega. Just et ta meil on ju siin Saaremaal sõitis ju üks inimene, roolijoodik ju, mitu inimest surnuks, et noh, me ei ütle, et autod on võtta potentsiaalsed ju taparelvad on ju. Et me ei ütle, et me keelame autod ära. Siis ta tegelikult noh, need, kes on teinud endale ikkagi ametliku relva läbi kursuste relvaeksami, ütlevad, et see pole üldse mitte lihtne ja tõesti see näiteks meie Urve, sinu mõneva ühine kolleeg Priit Simson kirjutas sellest, kuidas kõige kummalisem oligi tema jaoks võib-olla see sappa tookord sama psühhiaatri formaalne vastuvõtt. Aga ka see kõik muus le juures noh, ikkagi taga õpetati nii tundma seadusi kui ka relva käsitlema. Ja no üks debatt muidugi kestis vist umbes pool päeva, et seda debatti hakatud ühiskonnas pidama, et siin see esimene emotsioon sotsiaalmeedias oli ka nii tõsine, et siin kõlas ka hääli, et Eestis tuleks taastada surmanuhtlus. Ma tea, panite tähele? No minu meelest oli natukene hirmutavam, kui üks ministritest juba ütles, et ta ikkagi nii-öelda karmim võimalik karistus ehk siis jällegi positsioonilt, kus ta nii-öelda täitevvõimu esindaja mitu ette kirjutama kohtule, aga ikkagi mingisuguseid selliseid signaale saata ei ole väga kohane. No ma arvan, et see on kõik sellised esimese emotsiooni pinnalt tulevad asjad, et et ma nagu ei teeks nendest väga suuri üldistusi ja järeldusi, et, et vabandust, aga kui, kui sa kuuled seda, et mingi inimene, kellel varasem tulistamine kesin lasknud inimeste korteritesse tulistanud tapab ära vanaema neljakümneaastase mehe haaba kolme ja viieaastast last. Ma saan aru, et emotsioonid sellisel hetkel nagu on väga nagu üleval inimestele, et ma nagu nendest sotsiaalmeediast sellel pinnal tehtud nagu esmakommentaaridest, nagu küll mingeid väga põhjalikke järeldusi, ideed, et nüüd Eesti ühiskond ütleb, et, Aga emotsioonid on üleval ju ka poliitikutel, sest tõenäoliselt olete tähele pannud, et siseminister sooviks, et osa nendest politsei salvestustest ja ka uurimismaterjalidest, kus teatud kuriteoepisoodid on peal, et need avaldatakse. Tõsi, ohvriabi pahandab, sest kardab, et ütleme siis, ohvrid peavad taas kogema seda, mida nad ei peaks kogema. Ma küsiks, et mida sa nagu annab meile, et ma saan aru, et Mart Helme arvab, et noh, mingi loogika, et tal on see asja taga, et et sellisel juhul me näeme, kui, kui jube see asi oli, kuidas nagu elus, aga, aga ma ütlen niimoodi, et enamik inimesi ju selle pausid, mida ta on lugenud, siiamaani, saab sellest aru, et nad on nagu ühe teise näite. Et ma tegin ilusa ühe vea, vaatasin kunagi täitsa, ma ei tea mingist rumalusest ära sellest, kuidas ISIS oma pantvangidega video siis ümber käib. Kas teame, kuidas ISIS inimesi tapab, onju ja mõtlen, et kas ma pärast seda minu suhtumine ISISesse terrorismi kuidagi nagu muutus ei muutunud? Arvan jätkuvalt, et sama võitjad vastikud rõvedalt tegelased. Aga mul endal on siiamaani sees väga halb tunne sellest videost on kodus alati meelde, mida ma nägin seal. Et sama asi on ma ütlengi, et see ei ole küll päris selline video, onju. Aga mida see video näitamine nagu võistkonna annab, et või on väga suur tõenäoliselt lapsed näevad seda? Kuidas sa noh, see on minu meelest täiesti nagu jamps, selline selline idee, ma arvan, et selle üleskutse tagamaad on siiski mingid muud, et saada tähelepanu või misiganes Me jõuame täpselt nagu sellesama debati alguses, et, et kui kui on nii-öelda mingisuguse materjali avalikustamise taga puha puhta nii-öelda uudishimu rahuldamine, mis Yana täiendavat teavet siis taoliste raskete kuritegude puhul oleks parem seda vältida, üks on täpselt see, et mitte, mitte võib-olla siis julgustada ka teisi, kes võib-olla tahaksid, ma ei tea, mis iganes psüühikahäirest tingituna tähelepanu vajadusest lähtudes midagi taolist korrata, eksis ta kõik sellised väga palju inimestele haiget teinud kujutuleks võimaluse korral ikkagi hoiduda nende nende eksponeerimise, mis iganes kujul, võtame kasvõi eeskujuks selle Uus-Meremaa kirikutulistaja, kes nii riigi poolt kui ka siis meedia poolt tegelikult paradiisiaks, et võib-olla kirjeldamistlike valdavalt üritati teda maha vaikida või ütleme, kas või meil lähemalt sõita. Kahjuks sa võid jõuda igavese ajaloo anaalidesse, oma veretööd, aga võtame Breiviki, kelle puhul ka ju esimese hooga esikavandati debaneid, uhke paraadfotosid, mida talis spetsiaalsesse ehk teinud umbes ega hiljem siis suurem osa meile sellest õnneks loobus agarad Breivikuniline paremini. Ka kuulus jah, et tõenäoliselt see uudishimu võib paljudel inimestel olla, aga seda avalikku huvi nende materjalide avaldamise mõttes ka mina ei taju seda, et mis annaks juurde sellele, sest need tagajärjed on ju ühiskonnale näha, mis juhtus aga siis keskne küsimus siin, kui me juba eetika teemadel oleme rääkinud, siis ERR proovis ikkagi üsna pikalt ja ma ei tea, kas siiamaani proovib niimoodi, et selle inimese perekonnanimega ei opereeritud, et samas kohe ju selle tapatöö järgselt hommikul vist paar tundi läks ja see nimi tuli välja koos kõikvõimalike keeruliste perede vahel. Kaetud. On siin eetilise konflikti moraali ja eetika. Debattides erinevalt välja on, nad võivad otsustada erinevalt, et noh, me oleme nagu ERR-is nagu üldiselt vaatamas üle, et, et kuidas me kajastame noh, inimesi, kes on läinud seadusega pahuksisse ja ja me oleme võtnud sellise noh, nagu laias hoolsus üldjoone, et et kui tegemist ei ole avaliku elu tegelasega siis Siis siis tema nime me avalikustame sel hetkel, kui talle esitatakse süüdistus aga kui on tegu avaliku elu tegelasega, siis kahtlustuse või, või, või rendusliku töö uurimuse raames seotud enda nagu töö tulemusel ütleme seda nime välja, et noh, see on nagu niisugune kaalumise meedia eetiline kohta ütleks seda välja antud vanne võib otsustada nii, võib nagu naa, et kuhu ta oma selle piiri piiri nagu tõstan. Jah, seda võtame natuke teistsugused kuriteod, kus näiteks mingisugused majanduse, Mukuri teod. Lõppkokkuvõttes võib ikkagi olla nii, et kui on meedia mingit nimega pikalt ketrab Aviimine pärast kohtus õigeks, siis kahjumiste nimel tehtud on ikkagi üüratu. Et ma ka pigem. Samadele argumendile tuginedes üritaksin kurjategija Clarifitseerimisest hoiduda, isegi ka hukka mõista. Aga pidev meile tähelepanu keskpunktis olemine võib teatud inimtüüpidele olla isegi teatud nii-öelda positiivne tagasiside. Jah, eks. Kõlama siis meediamajas selline ületoimetuste kokkulepe ja ma saan aru, et seda praktikat siis alles juurutatakse. Aga siis üks aspekt võib-olla veel, millel peatuda, sest tõenäoliselt meil on, et hakata kirjeldama või proovida aimata, et mis seal siis juhtus ja miks juhtus ja tõenäoliselt uurimine annab meile ühel hetkel need ammendavad vastused. Aga kuidas käituda, kui näed kuritegu, et see on ka üks aspekt, mille osas? Mulle tundub, et politsei nüüd lõpuks on ikkagi soovitanud, et kui te näete midagi, siis teatage hädaabinumbrile ja sellega võikski. Lõpeta see kokku puuda, siis. Aga samas on kõlanud ka ikkagi no soovitusi, et ikkagi kui näed, mine sekku, et jällegi tagantjärgi tarkus, aga, aga tulevasteks taolisteks jamadeks, et kui näha purjus inimest autorooli istumas, et soovitatakse, et mine võta võtmed ära, aga, aga. Seal ei ole seda võimalust, ei olnud, et see on nagu hästi keeruline asi ja ja kuna üks inimene on ka hukkunud selles, selles juhtumis, siis nagu ütleme väga raske nagu sellest nagu rääkida, et pigem peaks nagu mõtlema võib-olla mõne aja pärast üldistuse tasemel mitte selle konkreetse juhtumi ajal, et et noh, mis, mis, mis nagu tema käitumise õigustuseks saab öelda räägime siis sellest 40 aastasest mootorratturist, kes hakkas teda jälitama. Et on see, et see tüüp on ja sõitis siis tulid uudi poolt, siis Lihulasse sinna bensujaama voole sisse sõitis mõlkis autod ära, mõtis bensiinijaama ennast ja ja sõitis minema. Ta noh, see esmane ajend on sul teada, saad teada politseile, aga kui politsei seal tuleb, on ju 56 kilomeetri kaugusel Pärnust või või natukene paar kilomeetrit vähemalt Haapsalus, sest kohapeal seal politseiniku ei ole siis näha seda, et kuhu suunas sa sõidad, sõidab et võib-olla ta on potentsiaalne oht ju ka järgmistele inimestele. Sellel hetkel oli ta ju ainult roolijoodiku kahtlusega või selline sündmuskohalt põgeneja, kus inimene jälitama hakkas, et ära hoida mingi muu kuritegu on ju selle inimese poolt, et see oli nagu noh, ühtepidi täiesti mõistetav käitumine selle inimese poolt. Pigem ma hindaks teda selle mehe nimi, Virgot rägastik, kes on kaitseliidu liige, nagu tegelikult esindas päris paljuski seda millekski üldse kaitseliit loodud on äkilise kaitseliit ei ole ju mitte ainult välisohu tõrjumiseks, vaid just nimelt üldise üldise korra hoidmiseks ja noh, täpselt, et see oli üks aspekt ongi täpselt nagu sa välja tõid. Üks põhjus ka mikspärast üldse inimesed tahavad endale enda kodu kaitseks relva omada on see, et kõike politsei kohalejõudmiseni läheb kolmveerand tundi siis võib-olla natukene liiga liiga pikk aeg, et mõnedes situatsioonides ainult riigivõimule lootma jääda. No muidugi ühte aspekti ma tahaksin ära õiendada seoses sellega, et siin on jäänud arvamusi, et politsei läks kohale tulekuks 45 minutit aega, et jah, et aga seal tuleb nagu arvestada, seal oli seal oli kolm juhtumit selle ühe juhtumi sees, esimene asi oli see, et kust ta tuli ja mõlkis need autod ära, siis helistati koha pealt politseisse. Ja sellest hetkest, kuni siis politsei kohale jõudis, läks 45 minutit. Aga selles hetkes, kuidas ta hakkas inimesi tulistama, kulus veel hinnanguliselt 10 15 minutit. Et selles mõttes, kui ma võtan sellest 40-st viiest minutist, selle selle 10 15 minutit maha, et siis politsei tuli Pärnust siiski üsna nagu kiiresti kohale, sest sündmuse ohtlikkus ajas muutus, et algul oli ta lihtsalt roolijoodik, kes püksis autosid ja siis oli see, et ta põgenes sündmuskohalt. Ja kolmas asi oli see, et hakkas tulistama ajaliselt olid nende vahel või toppidel olid ju erinev aeg. Nii kas selle Lihula teema puhul on veel midagi olulist, millele võiks keskenduma? Võib-olla üks asi on, et et siin me küsisime siseministeeriumist, et et et Lihulas ei ole ju ja Lääneranna vallas üsna mitu head aastat olnud ju kohapeal politseiniku. Et küsimus ei ole selles, et see kohapealne politseiniku läks kuidagi kiirelt seal koha pealt reageerinud ja tulnud juhtum ära lahendanud, et tõenäoliselt ei olekski varustust olnud, et oleks saanud seda kiiresti lahendada ja, ja ka kaitsevarustust, et et seda mitte, see küsimus ei ole mitte selles, et küsimus on. Küsimus on selle Lihula ja teiste Eesti selliste väikeste kohtade puhul, kus politsei tuleb kuskil 50 kilomeetri kauguselt või käib nädala sees korraks. Ma ei tea, vallavalitsushoones kodanikega kohtumas. Et kui seal kohapeal ei ole politseid, siis paratamatult tekib selline karistamatuse tunne selles piirkonnas. Sama tüüp on ja kes hakkas seitsme kilomeetri kauguselt sinna Lihula bensujaama sõitma, onju et ta alateadvuses ja teadis, et igas Lihulas ei ole ju politseid koha peal, et see mu tõenäoliselt juua täis peaga või ravimeid võttes sinna pentsukesse, sõidan endale järgmist alkoholi ostma. Et ma vahele jään, on väga väike, sest kohapeal ei ole politseid. Et see on see teema, mis ma tahtsin öelda, mis on võib-olla selle juhtumi puhul noh, nagu kaasugune oluline. Eks selle Lihula teema juurde millalgi tuleb tagasi pöörduda, aga nüüd tuleb rääkida peaministripartei rahaasjadest. See on demokraatia küsimus. Kuid see on väga põhimõtteline, et sporditermineid kasutades oleks pilt alati pallil, kui kõne all on erakondade rahastamine, sest võib juhtuda niiviisi, et ühel hetkel ikkagi, kui midagi on valesti läinud, aga kusagil jaanuaris Urmet, sina neid erakondade annetusi ja eriti seda Keskerakonna laekumisi sealt erakondade rahastamise järelevalve komisjoni aruandest või Keskerakonna koduleheküljelt märkasid ja juba jaanuaris oli pilt selge, et midagi sellist anomaalselt on toimunud. Ei, päris nii see ei olnud, et see puudutab erakondade kvartaalselt, rahastamisaruanded saavad seadusest tulenevalt avalikuks järgmise kuu 10. kuupäeval ehk siis esimese kvartali tulemusi. Rahastusaruanded peaksid saama avalikuks siis, 10. aprillil, aga 10. aprill oli Eestis suur reede ja nad said avalikuks seetõttu esmaspäeval, 13. aprillil ja mitte Keskerakonna lehel olid erakondade rahastamise järelevalve komisjoni dokumendiregistris. Et jah, et ma regulaarselt või noh, ütleme alati, kui need rahastamisaruanded sinna ilmuvad, neid vaatan läbi. Ja Keskerakonna puhul pead nagu ütlema seda, et et Keskerakond on ikkagi ka pärast Edgar Savisaart olnud ikkagi erakond, kes oma rahastamise aruande esitab viimasel hetkel. Ja on olnud ka juhtumeid, kus nad on esitanud selle seaduses ette nähtud aasta hiljem, tuues põhjuseks, et nende raamatupidaja on olnud haige või, või mis iganes. Aga toona nad esitasid tõesti siis 13. aprillil selle kuskil lõuna paiku esitasid. Ja, ja, ja siis ma leidsin sellise kummalise asja, et Keskerakond sai kokku annetusi 108705 eurot. Aga, aga selle sees oli kõige suurem annetaja annetus 50000 eurot. Kodanikult nimega Jana Heleni aasta. Siis teisi Eesti täiesti legaalsed registreid. Kasutades äriregistrit leidsime siis, et et tegu on siis Tartu siukse väikse väikeettevõtjad ka, kellel on kaks firmat, üks oli koristusfirma, teine nii-öelda kaablite paigaldusega tegelev firma, aga nende firmade käibed ja majandusaruandeid vaadates oli nagu kummaline, et et see inimene võis, võis või tekitas nagu küsimus, et kust see inimene võis võtta ootamatult 50000 1000 eurot ja sellest ma siis kirjutasin. 13. aprill kohe samal päeval. Meie vene portaali inimesed lasid selle inimese nime läksid sinnasamasse äriregistrisse, vaatasid erakondade liikmed ja siis avastasid sellist naljakat detaili, et Juhaste kuulub hoopis Ekresse ja helistasid talle ja küsisid selle Ekre asja kohta aru ja tegid väikse nõksu, aga. Ma kohe siis neile ütlesin, et kuulge, helistage uuesti, küsige pigem hoopis seda ka, et kust selline inimene võttis, kes ei ole ka veel erakonna liige, seda raamat, teise erakonna liige võttis 50000 eurot, miks ta pidi tegema selle, selle sellise tegelikult annetuste mõttes Eestis väga suur summa, et see, see ei ole mingi tavaline asi, et kui Mihhail Korb siin räägib sellest, et ikka annetatakse 10 ja 50 ja 100000 ei 50000 on ikkagi annetusena mõttes ikkagi väga suur summa Eestis ka ka praegusel ajal. Ja ka siis inimene enam ma telefoni vastu ei võtnud ja, ja on siiamaani nii-öelda ajakirjanikele kättesaamatu ja suhtleb siis vahendatud pressiteadete kaudu, mis on väga professionaalselt vormistatud, nagu see eilne avaldus, kus isegi semikoolonid olid õiges kohas ja nõnda edasi. Ja sellel nädalal see raha asi sai siis loogilise jätku, mitte lõpplahendi, sest riigiprokuratuur algatas kriminaalmenetluse, et siis uurida neid asjaolusid kuidas raha liikus ja kas tegemist võib olla keelatud tusega kahtlustatavaid. Praegu pole. Hetkel ei ole kriminaalmenetlus prokuratuuri teatele ju algatati selleks et oleks võimalik teha teatud toiminguid üldse, uurida kas siis teate raha päritolust, kas tegemist võis olla noh, nii-öelda prokuratuur sama sõna ei kasuta, aga, aga inimlikus mõttes rahapesuga ehk siis vahendati raha, mille päritolu oli miski, miski midagi muud saab küsida konto väljavõte, ühesõnaga saab kõike seda teha, mis, mida ilma menetlused ta ei ole võimalik, et eks siis näis, et antud hetkel seal on mitmesuguseid tunnuseid, mis võib viidata, et võidi astu võtta teadlikult raha, mille päritolu oli muu kui on kui on kirjas, aga jällegi seesama avaldus nüüd professionaalne seni koolonitega avalduski neile suuremat viitasid see on muidugi näiteks tule vastu kriminaalasja kriminaalarengut silmas pidades. Väga oluline tõend, sellepärast et väga raske on, kui kohe osapooled jäävad kirjalikult enda positsioonile kindlaks, et täpselt selline kummaline jabur olukord sündis, tavamõistes oleks jabur siis siis ta kuskil midagi kinni võtta, et. Ma olen pigem Kristeriga nõus jah, et siin paistab olevat väga juriidiliselt selline läbimõeldud tee valitud, et aga noh ja kui oli siin see nii-öelda väljas Keskerakonna büroo-s Narva maanteel tehtud pressikonverents, nii pop-up, pressikonverents, kus, kas Mailis Reps ka vihutas siis nagu ajakirjanduse piht ja sõrme, et, et justkui ajakirjandus on, ei hinda seda. Selle annetaja annetaja nagu sellist, kus mõtlen emotsionaalset seisu ja ja ei arvesta sellega, et tal on laps ja nõnda edasi, siis lihtsalt ütlesin neile. Vabandust, ma tunne. Mirko, sina võidad lotoga 50000 eurot. Kas sinu esimene mõte on annetada see näiteks mõnele eesti erakonnale? Ma võib-olla kaks kaugemalt pihta, et see juhaste lugu täpselt selle hetkeni, millal sa praegu sõnastasid, et kui istuvad siis inimesed õhtul diivani peal arutavad seda asjaolu, et saabus 50000 eurot ja, ja lepitakse kokku, et jah, et ei taha, et ninanips tuleks teha sellele raha maksjale, et ja sul on valida, et jääkarud ja pingviinid ja Tallinna loomaaed Hille, Tänavsuu, vähi Bon ja siis sa kannad raha mõnele erakonnale, muuseas ma eile saateks, valmistudes mitme poliitiku käest küsisin riigikogu liikme käest, et ütle ausalt, et sul on 50000 eurot üle. Annaks selle oma erakonnale, et, et lihtsalt mitte ükski ei öelnud, nad teadsid nimetada kolm asjalikumat kohta, kuhu see raha kulutada, et kas siis lapse hariduskuludeks ja nii edasi ja nii edasi, et see koht on jah, ütleme selles loos on lihtsalt mida mina ei suuda inimlikult mõista, et seda ma isegi suudan tajuda, et see raha võis tunduda nagu tollel hetkel vastuvõetamatu. Inimlikult on see sellise suure summa, tun avalikkuse tundmatu isiku poolt annetamine ühe korraga võib-olla parimaid argumente üldse, mida võiks Keskerakond enda kaitseks välja tuua, sest et kui sa tõesti tahad mingil põhjusel videol Nad tuhandet enda arvele saada leiab ikkagi mingisuguse vähem silmatorkava viisi, vist. Jah, aga samas ka, kui sa tahaksid keskerakonnale raha kanda ja sul on selle rahaga probleeme, siis tõenäoliselt Eesti kuulsusrikas erakondade rahastamise ajalugu teab ka lihtsamaid skeeme. Jah, et tegelikult ju ükski, millest räägitakse, et noh, ma võin jällegi rääkida, millest räägitakse, on see, et nagu kõik need annetused on ja mis, mis need skandaalid Eestis olnud on, see, et mõned inimesed ei ole tahtnud ennekõike on need olnud siis võib-olla mõned ettevõtjad, kellele on mingid ärihuvid olnud, ei ole tahtnud, et nende annetus siis seostatakse selle isikuga ja noh, seeläbi hakatakse võimalikke tema seoseid tema mingite ärihuvidega tegema, et et mõned ettevõtjad on väidetavalt ka öelnud seda, et need ei olegi tegelikult mingeid ärihuvisid taga olnud olnud, lihtsalt tahtnud sellele konkreetsele erakonnale raha anda, et vältida sellist ühiskondlikku ažiotaaži selle taga. Et nad ei tahaks seda teha, et ja seetõttu on läbi aegade leitud mingeid selliseid tankiste võib-olla ka mõnel juhul mõnda teistki Näiteks annetab mitmetele erakondadele, et kellele, siis kelle kaudu siis neid annetusi tehakse, et noh, see on selle üks üks nagu taustu. Ja, aga see on mõnes mõttes jällegi demokraatia seisukohast ohukoht, et praegu luuaksegi kui sedasama kuvandit kõik erakondadele annetajad kes on tundmatut, neid tuleb käsitleda tankistidena, see tegelikult need küsimused on õigustatud. Nagu ma ütlesin, seal demokraatia küsimused. Aga praegu on kujunemas niimoodi, et erakondadele annetamisest on saamas tabu. Ja demokraatlikus ühiskonnas ma arvan, et see on nagu selles mõttes ohukoht, et kui meil on kaks-kolm ettevõtja, et kes justkui siis tohivad erakondadele annetada, noh ma ütlen suvalised nimed, et on see siis Hillar Teder või Urmas Sõõrumaa, et tekib siis küsimus, et aga miks siis on nagu niimoodi nemad tohivad ja teised ei tohi nende käest noh, nendel on see standardvastuse, ma toetasin maailmavaadet. Ei, vaata, nemad teevad kavalalt, nemad teevad, kavandavad, nemad toetavad erinevaid erakondi. Kõiki maailmavaateliselt erinevad erakond, nemad ütlevad, nemad teevad seda Eesti demokraatia tugevdamiseks. Olemuslikult see, kui inimesed tahavad poliitikas kaasa lüüa kasvõi oma rahaga on mõnedes, mõnedes poliitilistes kultuurides täiesti loomulik ja seda peaks isenesest julgustama ja just nimelt ka mitte nii-öelda demokraatia tugevdamist tervikuna, vaid just nimelt enda maailmavaate soosimist üks paljuski kasutamata. Ta vahend selleks ülekanne parteidega nende enda liikmemaksu pidanud vist mitte kõik mitte väga usinasti just kokku ei korja. Teisest küljest jällegi noh, erakond, kes on parlamendis, on rahaga ikkagi mõne mõttes juba niigi kasiino. Kuigi see ohukoht, et mis on lõpuks tagajärg, on see, et ühel hetkel, kui ei anneta võtta ja sellest on saanud tõeline tabu, siis me näeme ühel päeval seda, kuidas Parlamendis tekib üks eelnõu, mille eesmärgiks on siis järgmisest koosseisust alates suurendada erakondadele riigikassast antavat toetust. Nendega sees on mitte nende, kes väljas. Et midagi teha ei ole, kui sa oled hea, eluga ära harjunud, sa oled õppinud raha kulutama, siis väga raske on ennast muuta. Jutt käib siis Eesti parteidest. Ma toon lihtsalt selle sedasama Keskerakonna puhul, et raadiokuule alu saaks, mis proportsioonidest, no mis tululiikidest me räägime, et Keskerakonna sissetulekud esimeses kvartalis olid tsirka 470000 eurot. Sellest rahalised annetused olid veidi üle 100000 euro, mille sees oli siis pool sellest siis vähetuntud Tartu naisterahvalt. Aga, ja liikmemaksudest oli siis ligi 17000 eurot ja lõviosa siis üle 340000 euro oli riigi toetust ja selline käekiri on tegelikult kõikide Eesti erakondade puhul, kes on parlamendis või on saanud valimistel sellise janud küll parlamendi ukse taha ka saanud sellise tulemuse, et nad saavad mingil määral riigieelarvest toetust nagu Eesti 200. Ma arvan, et üks argument, mis räägib ka Keskerakonna kasuks selles loos, et nad on suhteliselt uinunud olekus, rahaasjade mõttes ühest aspektist, et kuna kui vaadata seda sama kulu ja kulude ja tulude aruannet, siis Keskerakond oma rahaasjades on ikkagi nagu suhteliselt tupikus ja ma miskipärast kujutan ette, et esimesest Kvartalis, kui ma vaatan, panen ka kulud, et siis üle pika aja Keskerakond oli, oli oma tegevusega plussis, et nad olid ligi 200000-ga, olid nende tulud suuremad, kui kulud. Ja aga siin tuleb nüüd arvestada seda sügisel algavat kohtulahingut, mille väärtus siis Keskerakonna jaoks on 1,2 miljonit, et neid nõudeid, mis Keskerakonnal siis varasemate keelatud annetuste või siis noh, ütleme siis vastuvõetav tavaraha siis mittesihipärase kasutamisena, noh, on seal siis mingisuguseid kampaaniakulusid lastud kinni maksta ja nüüd tuleb see raha tagastada, lihtsalt need nõuded kokku kujunevad märkimisväärselt suureks. Ja üks üks aspekt, millest me pole üldse veel veel kõneleb, on see, et miks me ikkagi niivõrd kahtleme keskerakonnas jah, üks, mida sa mainisid, on see kogu see minevik, Keskerakond on varem paistnud silmataolise erakond on ka kriminaalkorras karistatav, seal aga teine, praegune käitumine, kui see kõik see skandaal langeb samasse ajajärku, kui üritatakse kiirkorras läbi suruda erakondade rahastamise järelevalve komisjoni kaotamist siis vabanduste iga terve mõistusega inimese jaoks asi haiseb igast kandist. Jah, aga ma siiski ühte asja usun, et see mailis Repsi neljapäevane siirus, et ta tervitab. Kuratuuri uurimist ning väited, et Jüri Ratas eile ka tervitas. Just, aga ma arvan, et see on siiras ühel lihtsal põhjusel, sest kui nad usuvad või teavad, et see asi on lõpuks nende kasuks siis ütleme, poolik lahendus, kus, kui prokuratuur oleks öelnud, et me ei uuri seda või siis selline Reformierakonna lahendus, kus tuli lihtsalt prokuratuuri määrus, milles öeldi, et jah, me oleme tuvastanud sellised sellised asjaolud, aga, ja need agad ju siiamaani tegelikult ühiskonnas ringlevad. Siiamaani räägitakse ämmaga, juppidest kullavangidest ja millest iganes. Formaalselt võib-olla Keskerakond teha ka isegi ühe sammu kas nüüd tagasi või edasi, kuidas seda tõlgendada, näiteks ohverdada siis erakonna peasekretär, erakonna peasekretäri on tavaliselt sa erakonna võtmeisik rahaasjadega tegelemisel ja noh, näiteks Tallinnas on praegu ju siiamaani vaba ja Tallinna Kesklinna vanema koht No põhimõtteliselt eilsete sündmuste jõudmine õiguskaitseorganite kätte on selles mõttes võib-olla isegi ohutu käik. Et sealjuures või siis juba tõendamiskoormus riigil sa pead tõendama, Ta käituti teadlikult sihilikult kuritegelikult ehk siis seal nii moraalsed kriteeriumid, mida me praegu räägime, need enam ei loe ja võib-olla vägagi kõrge barjäär. Jah, aga, aga Keskerakonna jaoks oluline on see, et see narratiiv, mis siis mingil hetkel meediasse paisati, sattus, see püsib siiamaani, et jah, aga. Okei, nagu väga palju lendavat peavad peeglisse vaatama, et vaatame kas või seda, kuidas on käitunud seesama erakonna peasekretär Mihhail Korb siis ta ongi ju käitunudki, nii et et noh, mis annabki põhjust nagu küsida, et, et miks ei võetud pikka aega seda asja tõsiselt, et kas loodetajad huvi kaob või mis iganes. 15. aprillil, kaks päeva pärast seda, kui kui, kui see juhtum ERR-i portaalis tuli avalikuks, rääkisime Mihhail Korbiga ja kurb, rääkis ei, ta ei ole rääkinud selle inimesega, ta ei tunne seda inimest ju inimene tegi maailmavaatelisel põhjusel noh, nõnda edasi on ju. Et ma arvan, et ka peasekretär ei ole võtnud selle asja nagu väga nagu ülemäära tõsiselt. Just et ütleme, Keskerakonna juhatuse liikmena tekkis kohe küsimus, et kui see üks inimene on teinud meile oma otsustamatusega või siis vastupidi teadlike ootustega, nii palju kahju siis kas see ikka on kõige parem inimene, kes ta võiks olla erakonna peasekretäriks, vaatame nüüd. Kuidas, kuidas küsitlustesse mõjub, aga mina usun küll, et päris hulk Eesti inimesi, kaasa arvatud Keskerakonna toetajaid ei lase endale sellist narratiivi pähe määrida. Nad inimesed kellelegi ei meeldi, kui teda lolliks peetakse. Nojah, see on ju tegelikult inimlik, et kui mõelda kasvõi ju üksikisiku tasandil, et ütleme, et ma kannan Urmet sulle võlgu jäädud jäetud lõunasöögi eest nelja euro asemel 40 eurot või 400 eurot, et sa helistad mulle, ma arvan samal päeval ja ütled, et kuule, mingi jama on juhtunud ja tõenäoliselt sa tagastad mulle selle raha ka praegu täpselt seesama, et, et kuidagi usuti, et see ongi nagu siiras või siis on taga midagi muud, aga uurimine Äkki näitab ja seal on veel mitmeid aspekte, et kelle raha üldse oli, et et oh, Carri Ginter tõi välja pisikese aspekti, et huvitav, et kellele see raha siis selle versiooni järgi anti, kas lapsele või emale sellest nagu välja seda ei tule tõstaguneda lapse elus mitte osalemise eest. Kui seal oleks nagu nende kohtu silmis lapse raha, siis seda niimoodi edasi kinkida ei tohi, et ta võib olla positiivne moment, praegu on see, et see raha nüüd on tagasi selle naise peale tahab uuesti mõelda, mis sellega peale Siin, kui te panite tähele, tegelikult see Keskerakonna Bubba pressikonverentse ka Mailis Reps mainis ühe olulise argumendina just sellesama, et sotsiaalministeeriumi juristid või siis õigusnõunikud olid eriarvamusel eri arvamustel ja ma saan aru, see detaile seda võib käsitleda lapserahana, oligi siis lõpuks viimane argument, miks see raha tagastati, sest kujutate ette nüüd peaministri parteid, et ühel hetkel ma eeldan miskipärast, et perekonnaseaduse loogika kohaselt, et ühel hetkel kas siis mõni last lastekaitsja või siis kohus või ma ei kujuta ette, kelle pädevuses oleks olnud see, kui on näha, et lapse õigusi on rikutud, siis saab ju tõenäoliselt algatada menetluse. Ja kui seda raha saaks käsitleda ka lapserahana, siis tegelikult seesama ema on praegu keerulises seisus, sest ta ei saa seda ka kohtu loata. Ta siis siis lapse isale tagasi kanda ja ei saa seda raha kanda ka loomaaeda. Toetavasse fondi. Mis tähendab, et raha läheb lõpuks sinna, kus seda ilmselt kõige rohkem vajan lapsele. Novot. Aga eks me jällegi selle teema puhul elame-näeme, sest prokuratuuri veskid jahvatavad vist natukene kiiremini kui kohtuveskid, aga kui siin peaks olema kohtukaasus, siis tõenäoliselt järgmised paar aastat on meil teema mõttes on sisustatud. Räägime natukene spordist ka. Esmaspäeval sai Eesti olümpiakomitee endale järgmiseks perioodiks uued juhid. Presidendina jätkab Urmas Sõõrumaa, kuid selle nädala jooksul uudiseid jälgides siis sellest valimiste ja nimetamist. Maratonist kõige suuremat vastukaja ühiskonnas on leidnud EOK täitevkomitee see koosseis. Esmaspäeval valitud 14-st uuest liikmest üheksa on praegused või endised poliitikud, et seal on siis Hanno Pevkur, Helir-Valdor Seeder, Helle Monika Helme, Indrek Indrek Saar, Jaanus Karilaid, Lauri Luik, Mihhail Kõlvart, Remo Holsmer, Sven Sester, et ühed ütlevad, et see on spordirahva alaesindatus ja EOK politiseeritakse, teised ütlevad, et see on võimalus tuua rohkem. Raha varastanud positiivses kohe, et vähemalt on need poliitikud siis üle üle spektri vähemalt ei ole nii-öelda praeguse koalitsiooni selline. Tagatuba siis spordis. Aga see on. Väga targalt tehtud, meie kunagi ei tea, kuidas poliitilised jõujooned muutuvad ja ja kui on näiteks arutlusel mingi eelarveline küsimus, näiteks, et siis on, võib ka loota opositsioonist tuge ja nõnda edasi. Ja väga-väga ütleme nii, et kavalalt tehtud käik et panna mitte ainult koalitsiooni, vaid ka opositsiooni peale paike vanus. Nojah, igatahes need arengud tekitavad küsimusi ja tõenäoliselt see kõik pole toimunud rahvusvahelise olümpiakomitee parima sellise vaimu edendamise diviisi all. Ma toon teise nagu näitlejad. Mäletate seda kõik ju väga hästi 2013. aasta oktoobris toimunud Tallinna Sadama keissi, et kui kui Neinar Seli oli sadama nõukogu esimees ja olümpiakomitee president ja, ja siis Tallinna sadam, siis andis olümpiakomiteele, kui mälu ei peta, vist 250000 eurot ja ja see oli, oli selle otsuse tegemise juures. Ja seal jäi siis selles kaasuses siis nagu lõplikult nagu süüdi. Aga küsin, et jätame need kõrvale see, et üks on üks ettevõte ja nõnda edasi ja ta nagu mõlemale kui juht, onju, aga mis nagu olemuslikult on siis erinevus nüüd sellel keisile, et kui, kui Urmas Sõõrumaa ütleb, et poliitikute kaasamine põhi põhiline asi on see, et nad tooksid tooksid olümpiakomiteele raha ja, ja needsamad nagu poliitikud istuvad nii olümpiakomitee toolil, siis seal täitevkomitee tuul kui ka kui ka riigikogu raha otsustamise puhul, mis on nende kahe keissi nagu olemuslik erinevus. Seletage mulle? Ei olegi tõenäoliselt üks on juriidiliselt korrektne, teine ei olnud juriidiliselt korrektne. Aga olemuslikult ja vahet ei ole. Aga siin ongi. Oma ohukoht, et needsamad üheksa poliitikud peavad olema oma otsuste puhul, nojah, tõsi, seal mitmed on endised poliitikud, ütleme. Ta tegeleb kooli sporditeemadega juba juba mõnda aega kooli spordiliidus, et noh, tema nagu ei ole ju otseselt poliitikas tegelebki, tegelebki päriselt nagu sporditeemadega. Natuke tuuakse nagu argumendi näete, et poliitikud esindavad nii-öelda rahvastiku kaheksa suurem suurem side siis siis võib-olla ka päris eluga. Igal juhul näeb see välja selge ülepingutamisena, võtame kasvõi kasvõi näiteks katuserahadega. Ütleme, et kui kõik Eesti panga nõukogusse Bagrab igast fraktsioonist oma esindaja, siis seal märganud märgatavalt rohkem. Et minu jaoks on huvitav küsimus hoopis see, et mis on nende poliit rikute motiiv sinna mängu kõige kõige kaasa teha. Ühest küljest öeldakse otse, et te olete nii-öelda rahva rahakoti raudade ava ja meie jaoks raha rahatooja, aga mis nende jaoks, kas puha puhas, pildil oleksid. Tähelepanu on peamine, et mäletan, ei olnud väga palju, väga palju lugusid ka erinevates spordisaadetes ja spordilugudes, kus uisutamisliidu president andis pikki toredaid intervjuusid, kui, kui hästi ja kõik asjad meil uisutamisega on, et noh, see on ikkagi selline positiivne tähelepanu. Üks personaliseltsimees üksjagu ohu ohukohti või noh, mida lääne väljendada potentsiaalsed korruptiivne seos, ehk siis saare võite enda huvides oleva organisatsiooni jaoks aega ega päris niimoodi ei saa otseselt. Aga sa oled kaude seda teha ja täpselt, aga teine on ikkagi siit, et kõik, kõik see sündis ja nii-öelda põhimõtteliselt ühe mehe taktikepi all siis olümpiakomitee juhiks valitud uuesti tagasi valitud Urmas Sõõrumaa taht tahtmist mööda, ehk siis see minu jaoks tundub päris sellise suure kõrge rahastasega organisatsiooni juures võib-olla ebaproportsionaalselt suure mõjuvõimule, mis on ühe inimesega koondunud tihke juriidiliselt ja demokraatlikud ta just nagu paberi kõik korras. No ma ei tea, no kui Urmas Sõõrumaa Nix aktiivsemaid erakondadele annetajaid jällegi, et noh, põhimõtteliselt siin tekib nagu selline noh, just tahtsingi eelmise teema juurde tulla tagasi, et. Et küsida, et kes oli 2019. aastal konkurentsitult laulda 20 18-lt konkurentsitult suurim erakond annetaja oli Urmas Sõõrumaa. Nagu ma enne ütlesin, et küsimus on demokraatia, siis see viitab sellisele korporatiivse riigile, mille suunas ma loodan, et me liiguksime nii aeglaselt kui võimalik, kui see täiesti vältimatu on. Sest on seda ka, et nii 2019 kui 2018 oli ta suurim annetaja, 2019. Urmas Sõõrumaa pidas erakondi meeles kokku aasta jooksul 377000 euroga. Ja eks me näeme selgelt ette, mõjuvõimu saab osta just, aga selle. Kaasuse puhul, mida sa Urmet mainisid, siis usin kirja saatja täpsustab, et Tallinna sadamast ei ole tulnud sellest nõukogu otsusest ühtegi senti, seda nõukogu otsust pole alla kirjutatud ja raha ei liikunud. Aga meedia meediasse siis süstitud teadmine, et EOK sai 250000, et see on puhas vale. Nii, aga siis üks probleemi koht tegelikult on, et kui vaadata seda, mis majanduses praegu toimub ja, ja kui tähelepanelikult, et kuulata seda ka järel saab kuulata seda Urmas Sõõrumaa siis kampaania kõnetas siis 100 miljonit peaks tulema siis lisaajal lisaraha, sporti, aga kui vaadata veok ka praegust rahastus, siis juba ligi 90 protsenti on riigieelarvest ja kui nüüd mõelda, et ettevõtetel tõenäoliselt praegu erinevateks sponsorasjadeks on vähem raha kui kunagi varem ja kui riik peab tõstma veel oma rahastust, siis seda olukorras, kus tuleb kärpida tõenäoliselt järgmisel ja ülejärgmisel aastal me ei ela nii hästi kui sellel aastal. Et, et see koht, et kas poliitikud saavad aru ka, millega nad ennast seovad. Noh, teisest küljest jällegi, kuna sa just ütlesid, et ettevõtetel tuleb vähem kui, kui me hindame, et sport, et on oluline ka sellega, et olümpiakomitee tasemel sport Eesti esindamine rahvusvahelistel võistlustel, kui me seda ütleme, siis seda raha on kuskilt tõesti vaja natuke kompenseerida seda puudujääki, mis tuli vist siis jääb puudu erasponsoritelt mõttekoht on see, et kas ja kui palju seda vajan Aga mis on kõige olulisem, et kui midagi politiseeritakse või, või kruvi kusagile tuleb liiga palju poliitikat, siis lõpuks tekib see küsimus, et ega see kõige peamine ei kannata ehk sportlased, et kui ka sportlaste toetamine peaks muutuma poliitiliseks, siis see oleks tõenäoliselt selle teema, mida me rääkisime üks kõige halvem pool, et kui mõni medal jääks kunagi olümpiamängudelt saavutamata või võitmata sellepärast et lihtsalt, et käib üks poliitiline lehmakauplemine, siis see oleks halb. Nii, kas me räägime natukene elektrist? Kaasest vaatan kellale väga palju aega ei ole, aga Leedu ja Rootsi vahelise merekaablirikke tõttu ning ka Riia elektrikatkestuse tõttu kerkis kolmapäeva hommikul Eestis elektri hind koguni 255 euroni megabaiti tunnist mis on siis ligi kaheksa korda enam kui tavaliselt ja Eesti energia pani keset suvekoormuse toetamiseks tööle ka pikalt seisnud Narva elektrijaamad. Meeletu sündmus. Tõenäoliselt rahakotist see väga oluliselt eratarbijale tunda ei anna. Tööstustarbijatele, kellel on tunnipõhine, elektri hind ja kes vajavad elektrit suurtes kogustes, tõenäoliselt see ikkagi oli märkimisväärne väljaminek, aga keskne küsimus on see, et, et kas me nii mõjutatavad olemegi, et üks kaabel kusagilt lõunast Estlink plaanilises hoolduses ja kaheksa korda kallim Nojaa, aga antud juhul ja teiste küsimus ainult ühes päevas, et siis jälle kõik stabiliseerub. Praegusel hetkel vaatan 33,1 ja töötavad mõlemad Estlinki kaablid. Vaata Norra ja Rootsi elektri hinda ka. Kui praegu Eestis on 30 40 euro ringis megavatt-tund, siis Norras on ühe, kahe euro ringis sest on odavat hüdro hüdroelektrit, mida saab turbiinid. Läbi lasta ehk siis pigem on õppetund see, neid ühendusi võiks olla veelgi veelgi rohkem. Neid üksikuid kaablemis nii palju mõjutavad. Et ikka kirjad naabrite ees on meie varustuskindluse üks võtmeid. Natuke arvestada sellega, et vikerraadio kuulajate seas on ka palju vanemaid inimesi. Mõned neist käisid, helistasid siin Aktuaalse kaamera teiste rahvusringhäälingutelefonile, kui kuulsid, et et elektri hind on sellel päeval kaheksa korda kallima, et nad ütlesid, üks inimene ütles, et ta ei julge isegi pirnid toas põlema panna. Et, et ärge ärge nagu selles mõttes peljake, et enamikel teil on sellised paketid tõenäoliselt, mis ei sõltu sellest börsihinnast, et et see, see teile mõju ei avalda. Rahus sõltuvad päevasest keskmisest hinnast. Ilusti ja harilikud, ütleme meie praegused suvise hinna juures on tihti võrgutasu kaks korda kõrgem, kui on elektri enda hind. Jah, aga ega vist midagi teha ei ole, kui sellised kõikumised tekivad ja mida rohkem inimesi kasutab sellist börsihinnapõhist paketti, siis tulebki hakata pesumasinat tööle pannes vaatama, et mis see elektri hind maksab, et ma olen kuulnud, et on riike, kus selline tegevus on täiesti igapäevane. Aga kas ka Eesti peaks nende riikide hulka kuuluma? Ma loodan, et mitte, et sellised suured hinnakõikumised lõppkokkuvõttes eriti tööstustarbijatele kõige elutervemad ei ole. Nii, tänaseks ma vaatan kellale, rahva teenrid peavad otsad kokku tõmbama. Urmet Kook, Krister Paris, Mirko ojakivi tänavad nädala pärast on siinsamas stuudios juba Evelyn Kaldoja, Aivar Hundimägi ja samuti mina, nii et kuulmiseni ja olge terved.