Vikerraadio. Ja tere päevast, vaid loetud tunnid veel algab suvi siis on lühendatud tööpäev siis võidupüha ja jaanipäev turgudel on eesti maasikaga hinna pakkumise osas veel olukord kesine, Marju on vähe, hind on kallis, saabunud on, aga see aeg aastast, mil inimesi huvitab, käibki peamiselt see, kas ilm soosib randa minemist ja põllul olemist. Või saab teha tubasamaid tegevusi, logeleda, lugeda raamat, kuid kui aias ringi vaadata, siis mustsõstrad ja punasõstrad on suutnud moodustada juba marjakobarad. Esialgu on need veel pisikesed ja rohelised. Kase vihtade tegemiseks on praegu just aasta parim aeg. Seda tegevust ärge oktoobrisse novembrisse kindlasti jätke. Rahva teenrid alustavad ja täna oleme koosseisus Aivar Hundimägi äripäevast, Evelyn Kaldoja Postimehest ja Mirko ojakivi vikerraadiost. Tere Aivar ja tere Evelin. No räägime täna rail Balticuga seotud halbadest uudistest Keskerakonna rahaasjadest plaanist lubada Eesti moon teedel rekkadel võib-olla siis, kui analüüs ütleb, et nii on tarvis kuni 80 kilomeetrit tunnis aga räägime ka tervisekriisi tagajärgedest ebaõnnestunud ülemkogust. Nojah, mis ei pidanudki tegelikult tõenäoliselt, et kohe esimesel korral vilja kandma, ehk siis suutmatusest vähemalt esialgu läheneda Euroopa Liidu majandused aasta plaani kokkuleppe suunas, aga mulle tundub, et ülemkogust võib-olla peakski alustama, sest see on kõige värskem teema rahaliselt kõige suurem teema ning see mõjutab meid kõiki otseselt, et kuigi võib-olla paljud raadiokuulajad isegi taju seda, et Evelin, kas leidub mõni märk, mis ütleks, et eile virtuaalsel ülemkogul suutis Euroopa liit kuidagi konsensuse suunas liikuda ja positsioonide mõttes läheneda Nad rääkisid lihtsalt mulle tundub, eile küsisin ka sedasama peaminister Jüri Rataselt pärast kohtumist ja tema oli ettevaatlik, ütles, et kokkulepe saavutati põhimõtteliselt, ütles seda, et kokkulepe saavutatakse siis, kui saavutatakse, et eks nad püüdsid rääkida, aga ma saan aru, et ikkagi on väga raske, kui silmast silma inimesed ei kohtu. Seal on vaja mingeid teatud nüansse privaatselt, võib-olla ka veel läbi rääkida, üksteisega kaubelda, et nad ikkagi tahavad silmast silma kokku saada. Ja tegelikult kuigi praegu öeldakse, et jah, juulis tulevad liidrid, kui vähegi belgia viiruse olukord lubab Belgiasse kokk Brüsselisse kui ja siis hakkavad omavahel lõplikult seda eelarvet kokku panema. Tegelikult võib. Mõned märgid näitavad, et see võib kuni sügiseni edasi lükkuda. Igatahes on nüüd siis kohe algab Saksamaa eesistumine ja siis kõik loodavad, et Angela Merkeli kindla käe roll tüüritakse sel ajal sadamasse. Mis on põhiline, sellel nädalal jälle nii-öelda taaselustus, nii-öelda ihne nelik, ehk siis Austria, Holland, Rootsi, Taani ja need riigid väljendasite uuesti seda, et nad on koos ja nad on jätkuvalt skeptilised väga heldelt kulutamise osas, et ka meie peaminister ütles eile, et eelarve suuruse osas ei ole mingit kokkulepet, mäletatavasti Euroopa Komisjon tegi selle veel suuremaks seoses sellega, et nad viitasid koroonakriisile. Aivar, kuidas sulle tundub, kui kaua on aega Euroopa liidul kokku leppida, et kui kiiresti selleks, et Euroopa majandus suudaks selle esimese tervisekriisijärgse faasi majanduse kas läbida, et ennast taas käima joosta, et need lõhed ei rebeneks veelgi suuremaks ja et tulevikus läheks meil paremini palju meil armuaega on? Ma ei oska sulle vastata, lihtne on tegelikult vastet, et mida kiiremini selgus saabub ja ütleme, seda programmi siis täitma hakatakse, seda parem, aga, aga ma olin üllatunud sinu sellise hinnangu üle, et ebaõnnestus kohtumine ülemkogu siis, et tegelikult ju need ootused ei olnud üldse suured. Mäletan, et siin peaminister Jüri Ratas eelmisel nädalal äripäeva raadios intervjuud andes ütles kohe selle välja, et ega ega sellel nädalal mingeid otsuseid ei tule ja tõi ka välja selle, et tegemist on sellise virtuaalse kokkusaamisega ja ütles, et tahaks, et eeldus, et asjad kiiremini liiguvad, on ikkagi see, kui, kui riigijuhid silmast silma nõu peavad. Aga nende üldiselt nende prognoosidega niimoodi ka selle taastus. Või selle käivid käivitusfondi osas, et et alguses tehakse need optimistlikud ja, ja need asjad jäävad venima või need mõjud ei tule nii kiiresti. Et siin ka Eesti pank hiljuti avaldas oma värske majandusprognoosi, kus nad näevad ette, et see aasta on, on väga raske ja siis järgmine ülejärgmine hakkab taastuma. Ma siin oleksin skeptiline, et, et ma arvan, et et meil tasub kõigil arvata või oodata seda, et see taastumine tuleb pikaajalisem ja ja ei toimu nii kiiresti, sõltumata sellest, kas need rahakraanid suuremad avanevad või mitte. Jah, et ma pean tunnistama, ega selles mõttes ka minu isiklikud ootused nüüd ei olnud niimoodi sinisilmselt võttes nii suured, et kohe esimese korraga, sest kui mõelda ju, et koos püütakse kukule, mida ka siis Euroopa Liidu kes pikk eelarve või noh, seitsme aastane eelarveraamistik ja selles osas ka ju enne kriisi ei olnud näha veel ühtegi märki, et liigutakse konsensuse suunas, sest seal on ikkagi ootused väga erinevad, et kui Eesti ootab üks kõrgemaid põllumajandustoetusi, siis seesama säästlik nelik või ihne nelik, nagu Evelin ütles, nemad jällegi ootavad, et nad ei peaks nii palju sissemakseid tegema. Kuna Suurbritannia Euroopa Liidust lahkub, siis nemad ei taha enda õlule kogu seda auku või tühimikku võtta, mis lõõgastab. Ärgem unustagem, kaiknel nelikul on sisepoliitika ikka nagu meie siin mõni minister tegi võib-olla enne valitsuse kokkulepitud ülemkogu eesmärke omamoodi avaldusi seal kolleegide keskel, Euroopa liidus, et samamoodi on ka ihne nelik kui riikidel kõigil sisepoliitika, nad, kõik peaministrid, tegelased on siis mäletatavasti võib. Mõnikord arvatakse, et parempoolsed on nagu säästlikumad ja vasakpoolsed on nagu sellised laristamis lembesed, aga seal on meil kaks sotsi. Üks konserve, TV1 parempoolne liberaal. Aga tegelikult selle debati sisu praegu ongi ju see, et kas see on hea või halb või, või millised on need mõjud, et Euroopa liidu debatid kanduvad sisepoliitikasse, et tõenäoliselt igasugune debatt on hea, aga kui need debatid nagu sellises kukepoksis kujunevad ainult pooside võtmiseks ja tegemiseks, siis see ei ole edasiviiv. Mingit pidi, see paratamatus on see, et kuna need poliitikad on niivõrd laia laia sellise spektriga, siis paratamatult rõhutatakse mingit üksikut nüanssi, et seesama Holland, neil on järgmine aasta järgmise aasta märtsist Parlamendi valimised, Markrite tahab jääda edasi peaministriks. Tema riigis on päris tugevad euroskeptilised jõud. Mäletatavasti Holland on ka see, kes hääletas referendumil Ukraina assotsiatsioonilepet Euroopa Liiduga. Täiesti nagu ennekuulmatu, mingit pidi liikmesriigis häält, hääletatakse mingit Euroopa liidu välispoliitilist asja, mis kuidagi tegelikult otseselt ei mõjuta nende igapäevaelu. Ometi seda tehti. Oi, kui me mõtleme, miks Prantsusmaa ja sedasama Taani tõmbasid möödunud sügisel vee peale, siis Albaania ja Põhja-Makedoonia siis kõnel liitumiskõneluste alustamisele täpselt samamoodi, tegelikult neid kõnelusi pidada igavesti. Need ei tekita veel mingisuguseid suuri kohustusi, eriti mitte nendes riikides sees. Aga kuna juhtumis albaanlased tuntud niisugune pisut maffiaga tegelev rahvas on väga ebapopulaarne nendes riikides, siis jällegi sisepoliitilistel põhjustel tõmmati vesi peale. Tihtipeale need debatid ei olegi nii palju sisuliselt, kuivõrd lihtsalt mingisuguse sisepoliitilise nüansiga ühes liikmesmaas 27-st seotud. See on vist praegu see evelin, sa saad mind parandada, aga aga sellel aastal kuskil valimis ei tule, eks, et et see võib-olla tuleb kasuks, et kompromissid kiiremini leitakse. Loodaks pluss teine asi on see, et eks kõik riigid saavad aru, et laias plaanis pole nende huvides see, et Euroopa Liit ära laguneks, et needsamad Itaalia sisepoliitika, Itaalia avalik, kus on ju nendel lõi mingil hetkel euroskeptitsismi laine ikkagi väga üle pea, et ja teatud mõttes ka põhjusega. Teatud Euroopa Liidu riigid ei olnud väga vennalikud nende suhtes, kui maske ja varustust nappima hakkas, vaid ütlesid üsna halvasti üsna avalikult välja. Et küllap nad ikkagi tegelikult mingil hetkel saavad kõik üksteisest aru, kõik need peaministrid on samasugused, et poliitikud ja sisepoliitikas vaat et eks nad üritavad lõpuks selle paika loksutada, eks seal ongi sellepärast tähtis silmast silma kohtumine omavahel võib-olla natuke mitteametlikult rääkimine, et okei, mina teen seda, sina teed seda, kuidas me saame nii, et me kõik saame. Lõpuks jõuame tulemuseni, et 2021 ei ole enam üldse kaugele, et poole aasta kaugusel ja kui me ei saa uut eelarvet kokku lepitud, siis kulutatakse raha vastavalt eelmisele ja ei saa neid projekte käima lükata ja kõik, kõik selgub, et needsamad rahakraanid Jah, ma kontrollisin kiiresti Aivar üle, et kui vaadata Euroopa poliitikakalendrit, siis on haruldane aasta selles mõttes küll, et Prantsusmaal on kohalike valimiste teine voor juuni lõpus, aga no see ei ole suur teema, Poolas on presidendivalimised 28. juunil ja see aasta veel on siis Leedus oktoobri keskel üldvalimised ja üldvalimised on ka detsembris Horvaatias, Rumeenias noh, mitte midagi sellist väga olulist ei ole Saksamaad ja Prantsusmaad ja ka Hollandis valimisi. Mis võib-olla siis on ikkagi see soodne pinnas selleks, et liikuda kusagil septembris-oktoobris nii eelarve osas kui ka taastefondi osas, siis peale lähemale, aga aega pole väga juuli keskel, siis peaks riigijuhid, kui see olukord terviserindel halvemaks ei lähe, kokku saama, aga muuseas, selle terviserindeteemaga peakski siinkohal jätkama. Sest me jõuame otsapidi võib-olla selle teise laine nii Kaaga, kui Ta kildhaaval lõppeva nädala tervisekriisi järelmeid kokku, siis see nädal tõi uudise, et umbes 10 päeva pärast, esimesel juulil lahkub ametist terviseameti peadirektor Merike Jürilo. See on siis üks nendest sündmustest, mida võis ette ennustada juba kuid, kuid üllatuslikult siis lahenes asi niivõrd rahulikult ja kiretult, et suudeti anda isegi ühine pressikonverents. Seda siis sotsiaalminister Tanel Kiige ja lahkuva terviseameti peadirektori Merike Jürilo poolt. Meie kultuuriruumis üsna harv nähtus, kas pole? Ja seal ikkagi kirge oli küll, kui neid Merike Jürilo intervjuus, et kasvõi loeme siis seal sellist noh, kuidas nüüd öelda sõbraliku, või nagu, nagu on öeldud, et lahkus ametist vabatahtlikult vabatahtlikult, jutumärkides, eks. Tegelikult kas teie saate aru, kas keegi on Merike Jürilo-le andnud paha nõu, et võtta selline valitsusevastane ja märtri kuvand, et siis noh, ma nagu siis maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti puhul, et avalikkus märkab sind kui kangelast ja sulle püstitatakse sinu eluajal ka mälestusse. Need lahti lastavatele inimestel tuleb tihtipeale see märtritunne nagu endale peale niisama keegi pealsele isegi selleks nõu andma, et salongi endast kahju. Sa oledki kuri ja sulle tundub, et sind vääriti mõistetud ja olukorras, kus sa tegid väga palju Jah, et täpselt ühte meelt, et, et see võib-olla ongi väga inimlik, kui sind süüdistatakse. Ega ju, Merike Jürilo varem sellele kriitikale niimoodi otseselt vastanud ei ole, mis on tulnud ka ministrite aadressil, et ju see oli kogunenud nende nende kuude jooksul. Aga, aga mis puudutab tema lahkumist, siis ma ise vaatasin oma märkmetest järgi, et 13, märts oli, oli see kuupäev, kus üks valitsuse võtmeministrite, sest ma tean, et sellises mitte avalikus vestluses ütles, et me vahetame Siuke Jürilo välja, nii et selles mõttes oli mõneti isegi üllatav, et see nii kaua aega võttis. Aga jah, ka mind pigem üllatas see, aga võib-olla see näitab jällegi sellist tsiviliseeritud käitumist ka vabariigi valitsuse poolt, ennekõike siis sotsiaalminister Tanel kiige poolt, et kui sul on akuutne tervisekriis, siis sa ei lähe tegelema personalipoliitikaga, et ikkagi need valitud ratsud aitavad sul siis ikkagi lõppsadamasse jõuda, et kui vaadata, ega siis need ütlejad siin ju kahtlemata EKRE ministrid esimestel tervisekriisi nädalatel ründasid väga jõuliselt terviseametit siinsamas rahvusringhäälingus. Tõsi, raadio kahes saates olukorrast riigis. Kunagine Keskerakonna poliitik Evelyn Sepp nõudis Tanel Kiigelt seda, et Merike Jürilo ametist vabastataks. Tagantjärgi avastasin, et kusagil aprillikuus koostati või ringles petitsioon e-keskkonnas avalike üleskutse, mis kogus üle 500 allkirja Merike Jürilo ametist vabastamiseks, et siin võib vaielda või, või rääkida ju sellest, et milline on ühe ameti tippjuhi vastutus, et kui kusagil laiemalt tervisesfääris või sotsiaalsfääris läheb valesti, et kuivõrd palju selle eest vastutab terviseameti peadirektor. Kui terviseametis läheb midagi valesti, siis milline on siis tippjuhi vastutus, milline on alamad astme juhtide vastutus, milline on sotsiaalministeeriumi kantsleri vastutuse asekantsleri vastutus? Tegelikult selline vastutus ja milline poliitiline valgem ausalt, et selleks kriisiks polnud valmis ka sellepärast, et poliitikud olid teinud kehva tööd. Ja seda ma saan aru, mitu ministrit järjest, sest ka kui Eesti Ekspress siin kriisi tipphetkedel vaatas, kus on meie maskid, kus on meie kaitsevarustus, siis selgus, et aastaid tõesti terviseamet on neid küsinud, ei ole saadud, aga nüüd on jällegi küsimus, kas küsiti kehvalt ja küsiti moe pärast või siis või ei suudetud poliitikuid lihtsalt veenda? Või on asi selles, et tegelikult on riigil piiratud ressursid, keegi ei uskunud, et selline pandeemia tulla võib, isegi kui räägiti julgeolekukonverentsidel aastaid sellest suure pandeemia võimalus on kõrge ja tõenäoline sest ma mäletan isegi veebruaris Müncheni julgeoleku konverentsil rääkisime Šveitsi meditsiiniajakirjanikku, kes ütles, et kommuun koroonaviirus mina küll ei karda. Kui ma Hiinas oleksin, kardaksin isegi spetsialistid ei suutnud tihtipeale ei suutnud ära aduda, et see võibki olla varsti meie juures ja olla suur probleem, et seda tegelikult. Eesti ei olnud siin midagi erandlikku, et neid varusid oli puudu kõigil muidugi meil oleks võinud olla paremini. Aga ilmselt, et on ka poliitiku seisukohast või ka ametniku seisukohast mõistetav mingitpidi, et kui sul on mingi asi, mis põletab kohe mingi asi, mis põletab teoreetiliselt, siis sa ei tegele selle teoreetilisega. Tegeled selle kohe põletava asjaga, mis tähendab, et see varude kõrvale paneme ainult soomlastel minu meelest euroop pas olid varud olemas ainult soomlastel, kes suutsid teise maailmasõja talvesõja ja jätkusõja kõige selle tulemusel teha õiged järeldused ja ülejäänud olid kõik sellised. Kolme põrsakest, kaks esimest varianti. Jah, seal oli ikkagi see esimene pahameel tuli sellest kurikuulsast Saaremaa võrkpallimängust et seal oli huvitav ju, kellele, mis me ärritus, küsisime need dokumendid kirjavahetuse välja, et tegelikult sotsiaalministeerium tipptasemel oli selle mängu lubamise vastu aga terviseameti poolt ja, ja siis me nägime, eks, et see, see otsus oli vale ja sealt tekkisid juba need esimesed pilved terviseameti juhi pea kohal ja, ja just see, võib-olla see kriisi algus oli, oli meil liiga liiga rabe, et et see on muidugi kõik tagantjärgi tarkus. Ja noh, see on täppisteadus teatavasti Aga iga inimene, kes on juhtimisega mingil kujul kokku puutunud, kas või teooria seisukohast, siis see oli kusagil ikkagi märtsikuus arusaadav, et see terviseamet, eriti temaatika ühel hetkel rullub ikkagi oma aus ja ilus lahti. Ja pigem võis olla üllatav see, et see võttis aega nii kaua, aga teisalt jällegi minu hinnangul see on toimunud suhteliselt tsiviliseeritud, et jah, kui me jõuame selle sama teemakäsitluse alguse juurde, et isiklikult ongi neid asju väga raske võtta, aga, aga kui aegreas, siis vist ei möödunud ikkagi seal märtsis-aprillis ühtegi nädalat, kui ei oleks mõni arvamusliider, mõni meditsiinivaldkonna inimene ikkagi rääkinud sellest, kuidas terviseamet või sellesse kriisi juhtimises on tehtud ka vigu, et kas või seesama päev, mil me jõudsime eriolukorda, kas oli see vist 12. 13. reede, 13 ajaliselt siis 12. õhtul seal kusagil kell 23 ja kopikaid peale. Et see ei ole nüüd vist eriti suur saladus, et üks põhjus, miks jäeti vahele hädaolukord, vaid mindi kohe edasi eriolukorra peale, ehk siis astaja kangema olukorra peale oli täpselt see valitsuskabinetis leidus mitmeid ministreid, kes arvasid, et terviseamet ei suuda seda kriisi sellisel kujul sellises õigusruumis ka ohjata, et lihtsalt tagantjärgi saadi aru, et midagi on jäetud tegemata ja nüüd noh, et kui palju on siin nagu peadirektori isiklik vastutus, ma arvan, et eks see jääb ikkagi peamiselt tema juhtide või tema ülemuste, sotsiaalministeeriumi ja selle tippjuhtide hinnata. Ja siin on minu arust üks hästi oluline teema nüüd tõstatanud on ikkagi see, et kui palju poliitikud nii-öelda sekkusid või ka need poliitikud, kes nagu pealtnäha ei peaks sekkuma, muide, välisminister võib-olla seal terviseameti juhi tegemistesse või rahandusminister, eks, et et seal on ikkagi olnud vihjeid ja kui ajakirjanikud on küsinud, sest sellel teemal räägitakse et terviseamet oli vastu osadele ideedele või ettepanekutele, mis tundusid populistlikud, sedasama massiline testimine, eks, mida me tõenäoliselt ei oleks suutnud ära manageerida või noh, kui me oleks sellise tee peale läinud võib-olla rohkem kahju kui kasu või needsamad kirdestidega, kus on tekkinud konflikt, eks, terviseameti juhtide ja ja siis isamaad toetavate ette võtta vahetevahel, et see muidugi sellisele ohtlikule arengule meil, mis, mis tegelikult mida me oleme ka näinud siin maaeluministeeriumi allasutustes, et ta on olemas mingid ettevõtjad kes saavad lüüa poliitikute ukse lahti, anda neile mingi teema või idee, öelge, tehke ära, poliitikud noogutavad, annavad ametnikele korralduse ja sealt tekivad konfliktid. Et ma kirjeldan lihtsalt ühte nagu halba arengut. Ma ei tea, kas siin Eestis on, aga ma näen märke, et need asjad niimoodi sinnas suunas liiguvad. Ma arvan, et siin on natuke mitu asja segi, et üks Me valimegi poliitikuid ametisse selleks, et nad annaksid amet ametnikele poliitilisi suuniseid, et see on normaalne, et meil ongi rahva, see on demokraatlik kontroll riigi juhtimise ülejäänud. Me panime riigikogu, kes siis omakorda määrab ametisse valitsuse, kes annab poliitilisi suuniseid ametnikkonnale, et me päris ametnike ametnike tarkusest ainult ei saa riik nagu juhitud, saadav rahval peaks ka oma sõna öeldud olema. Teine asi on see, et see mass, testimine ja need kiirtestid natukene erinevad teemad, et seda testimist tegelikult, kui me vaatame sinnasamma kriisi algusesse, siis WHO ja minu meelest ka Euroopa see nakkuskontrollikeskus tegelikult seda soovi Lätis, seda soovitati rohkem teha, rohkem testida pidevalt. Alguses oli see kriitika, et miks me nii vähe testime, sest meil ei olnud pesta ja meil ei olnud teiste ja see oli kriitika väga paljudele riikidele, kõik olid väga hädas sellega samamoodi. Nende kiirtestidega on erinevad riigid proovinud erinevaid variante, näiteks hispaanlased ostsid mingisugused Hiina testid, mis osutusid täiesti kasutamatutakse Paadlastes testidest. Iisrael Mossad hankis neile hetkel, kui ei olnud teste väga, hankis neile mingid testid, korralikud testid. Üks probleem oli see, et nad ei hankinud seda lahust, mida sinna peale panna, et seal on tulnud nii palju vigu, et ja testimist ka praegu nendes lennujaamades proovivad väga paljud erinevad riigid erinevatel viisidel, näiteks Ühendkuningriigis alustatakse ühest teist lennujaamast, seal on ka küsitakse, et miks pannakse lennujaama teistsugune test, kui rahvuslik siis nii-öelda nende haigekassa või NAS kasutab, et ka seal on küsimus, hispaanlased hindavad seda, nendel on kolm astet lennujaamas, ükson, kraadimine siis selle kaugtermomeetriga, teine valikuline testimine ja kolmas on kolmas on see, et visuaalselt hinnatakse, ehk siis need tervishoiutöötajad riigi sisenemispunktidesse viimine. See on täiesti normaalne, et vaadatakse ja püütakse kuidagi hinnata, et kuidas need inimesed, kes riiki tulevad, et nad ei jooksul uut viirust, et ka meil on ju olnud seda, et inimesed, kes tulevad Soomest lähedasi vaatama, loomulikult nad ei taha neile haigus tuua, aga nad on kogemata toonud selle, et püütakse kuidagi seda kontrolli alla saada, aga me teame sellest viirusest veel suhteliselt vähe. Aga Aivar, kuidas me oleme jõudnud ühiskonnana sellisesse kohta, kus meil on ühiskonnas inimesed, kes tohivad midagi kinkida, kellelegi annetusi teha ja meil on inimesed Ei tohi seda teha, sest siis kohe nähakse kusagil mingisugust skeemi tonti, et ma ei tea, ei pidanud seda silmas, lihtsalt on olemas nagu argumente, mis viitavad, et, et see kiirtestimise plaan, et see võib tekitada probleeme ja minu arvates me peaksime need nagu selgeks, siis ütleme, et me ei saa nagu seda peale suruda seda teemat ja öelda, et unustame need argumendid ehk et, et mis on nagu toimunud, võib olla esimene märk oli ühe lastetoetuste suurendamise eelnõuga, kus hulk ettevõtjaid paid kokku maksid kõigile erakondadele. Ütlesid võtke see seadus vastu. Ehk seal ei toimu mingit poliitilist debatti, seal ei toimu ühiskonnas laia arutelu, vaid lihtsalt on olemas inimesed, kellel on raha, kes otsustavad, et nüüd tuleb nii teha ja neil on ligipääs poliitikutele jäänud, ütlevad, teeme ära, poliitikud saavad toetused teevad ära ilma erilise, nagu arutelud, see on see riskikoht, millele ma nagu tähele ma olen. Ma olen nõus. Et sedapidi talitades võib juhtuda, kus eksitakse ja me saame vale lahenduse. Ja me saame korruptiivseid lahendusi, mida on, mis on tegelikult asi, mille tuleb kogu aeg silma peal hoida, millele mida juhtub kõigil võimutasemetel tamiil. Aga aga, aga needsamad ettevõtjad saatsid ka ju selle nädala teisipäeval ühe kirja Tarvi Olbri parvel pruunsild Alari Aho, kus mulle tundub, et punkt viis sellest kirjast on suhteliselt vähe tähelepanu Eesti ajakirjanduses saanud. See on poliitika, kui ma nüüd tsiteerin seda kirjapoliitikast populismist, ainult et vastupidi, me nimetanud teame, et teisel juunil saatis terve terviseameti osakonna juhataja testide sertifikaadihoidjale Euroopas kaebekirja, milles soovis argument annetuse tagasilükkamiseks. Kirjas nimetas seda testide kinkimise põhjusena Eestis populistlike poliitikute propaganda soovi seoses eelseisvate valimistega. Kui tõesti nüüd selline taadi lõpp kui selline kiri on reaalselt olemas ja eesti ametnik pöördus kuhugi Tsaari poole head tsaari poole, et see aitaks teda paha paruni vastu põhimõtteliselt või see on. See on jabur. Ma loodan, et sellist kirja ei ole olemas, et igal juhul tuleks avaldada, sest noh, need on väited, mida ma nägin siis sellest avalikust kirjast. Ma vean hämmastusega tõdema, et kui ma eile õhtul avastasin, siis ütleme nii sotsiaalministeerium kui ka terviseamet olid töö lõpetanud, et kas nad on ka vastuse sellele kirjale saanud, et see on nagu see küsimus, et kui amet. Ma loodan, et sellist asja pole olemas. Ja sealt teisest, tegelikult nende annetajate kirjas tuli välja ka see, mis, mis nüüd ka viitab terviseametis võib-olla ei ole kõik olnud hästi, et, et algselt oldi nõus nende testidega. Eks, et pärast toimus see meelemuutus. Ja ma arvan, et nii kirjana olemas. Ma ei usu, et, et need kolm ettevõtjad selle selle välja mõtlesin, et võib-olla seal kirjas on võetud välja mingi fragment, eks hea ja võib-olla tõlgendatud seda nii et selles mõttes ootaksin küll nagu sotsiaalministeeriumil või terviseameti nagu selgitusi, vastuseid. Minu meelest on see pigem, et kuidas neid testi võtta, et kui me saame aru, et 80 protsenti on see nagu tõenäosus, et see läheb täppi, et seda tuleb ka inimestele selgitada, aga ma arvan, et kui need on meditsiinitöötajad, kes neid teiste pakuvad inimestele sisenemispunktides riiki, siis küllap nad seletavad, et see ongi, et need ei ole mingid suvalised inimesed. Testid samas ei ole ka täiesti suvalised testid või neil on ikkagi meditsiinivarustuse tootja toodetud. Kas siin võib olla sellise turuvõitlusega, sest praegu ma ei tea, parandage mind, aga mulle on jäänud justkui mulje, et need kui asi puudutab siis selle koroonaviiruse antikehade testimist või ka siis selle aktiivse haigusfaasi testimisest peamiselt riigi partner, kuna terviseameti võimekus neid teste ise teha on suhteliselt kesine, on Synlab, et kas siin on tegemist sellise hirmuga kaotada turgu või, või miks me seda näeme. Sest testimine on alati parem kui mitte testimine. Et kui vaadata sedasama ettevõtjate kirja, siis Eestis on üle aastate teostatud näpuverest erinevate kiirtestide protseduurid, D-vitamiini taseme määramine. Puukborrelioosi antikehade määramine internetist on võimalik testida endale HIV kiirtesti, ma ei tea kõike, mida veel. Lase kiirtesti, suguhaiguste kiirtest ja nii edasi, et see mingitpidi. Tore, et inimesed tunnevad tervise pärast muret ja praegu koroonaviiruseajastul on täiesti loogiline. Nägin ise eelmisel nädalal ühte Eesti diplomaati, kes pidi minema ka siis korralikule testimisele lootuses, et äkki tal on olemas selle viiruse antikehad. Aga see on, praegu ongi inimeste kõrgendatud huvi. Jah, sest ma saan aru, et seal see oht on, see, et inimesed saavad midagi teada selle teadmisega pole neil justkui midagi pihta hakata ja siis võib midagi halba juhtuda, et tegelikult ju samamoodi, et kui sa ostad poest endale alkomeetri, seal on ju paberi peal kirjas, et tegemist ei ole tõendusliku alkomeetriga indikatsiooni vahend, lihtsalt selline sisetunde jaoks sulle. Aga kui sul on sisetunne, et sul on ikka kõrge palavik ja sa köhid lõpmatuseni hakkad lämbuma, siis sa ilmselt ei piirdu sellega, et sa teed kiirtesti ja mõtled, et kui see näitab, et kõik on korras, siis on korras, et see on ikkagi nagu olgem ausad, koroonaviirust tuntakse praegu veel veidike vähem kui alkoholi mõju ja rasedust ja ütleme ka HIV, mille kiirtesti inimesed iga aasta esimesel detsembril massiliselt teevad mõnes kaubanduskeskuses sadade, et see test ei ole nii tugev, nii usaldusväärne, aga midagi, ehk ta ehk kasvõi see väärtus, et see inimene peatub ja räägib tervishoiutöötajaga, kes võib talle anda mingisuguseid muid nõuandeid ka, et kuidas hoiduda sellest nakkusest ja selle levitamist. See probleem ongi selles, et kui sa saad vale tulemuse, sedasama alkomeetri näide, et kui me puhume, et kontrollida, kas me tohime istuda rooli ja kui see test näitab, et me tohime, aga tegelikult on meil joove ehk ehk siis me oleme ohtlikud ja siis need tagajärjed võivad olla, eks ju, väga-väga kurvad ja, ja ma saan aru, et see ongi see kartus, et me saame valesignaale, et inimene, kes on nakatunud, teeb selle kiirtesti, saab vastuseta, ei ole nakatunud, siis ta enam ei hooli võib-olla nii palju endast, vaid läheb ja nakatab teisi, sest ta on teadlik, et tal ei ole seda viirust. Ma olen, aga ma saan aru, et seal on see probleem või see kartuseks, aga miks meil siis alkomeetrid müügil on? Sellepärast et just seesama asi, et, et need testid, mis on kiirtestid koroona suhtes, et et nende siis täpsus ei ole nii suur, kui on alkomeetrite oma, selles on mina olen saanud aru, ma ei ole spetsialist, aga et selles on seal see nagu koht, miks kardetakse sellist kiir kirdeste nagu teha või, või seda masstestimist, eks. No ma olen ka valed tulemused ja lähtuma nendest, mis hiljem võivad nagu bumerangina tagasi rännata. Küll nädala alguses ma lugesin, et tegelikult ka ju nende testide, mida siis kõige rohkem tehakse, mille puhul me igapäevaselt kuuleme, et võeti siis nii mitu 1000 proovi. Siis üks kõige värskem teadusuuring nädala alguses ütles, et see, mis puudutab esimesi haiguspäevi, Se ninast võetav kaapeproov, et selle usaldusväärsus ka ei olnud seal üle 80 protsendi. Miski meditsiinis pole päris sajaprotsendiline muidugi, et seal on ikkagi vale valediagnoose, ikka tuleb, et see kõik ei ole nii selgemaks. Temaatika aga asi klaar, et teema on väga huvitav, tuttav ja tõesti, mina arvan küll, et kui vähegi võimalik, siis sedasama kirja, mis sinna Euroopasse läks ja kui on ka vastuskiri tulnud nende argumentidega, mis aitaks populistide ja poliitikute vastu, siis ma arvan, sooviks lugeda. Aga kui kaks pluss kaks reeglist veel natukene lühidalt rääkida, siis valitsus otsustas, et eilsest, 19.-st juunist alates des asendatakse kaks pluss kaks reegel inimeste hajutama tamise nõudega, et see tähendab, et jätkuvalt tuleb hoida inimeste vahel turvalist distantsi, kuid kaks pluss kaks reegli kohustuslikus korras täitmist enam riik ei nõua. Hajutamise nõue vahetab kaks pluss kaks reegli välja avalikus ruumis, sealhulgas nii müügi kui teenindussaalides, kaubanduskeskuse üldkasutatavates ruumides kui ka näiteks kasiinodes mänguautomaatide saalides ja kaks pluss kaks reegel. Reegli asemel tuleb hajusus tagada ka avalikel üritustel avalikel koosolekutel, saartel, aga ka jumalateenistusel ja usutoimingute läbiviimiseks. Et ainuke koht, kus ma nägin päriselt kaks pluss kahe rakendamist ongi olnud kirikus, kus on tõesti tõmmatud pooled pingid ribadega kinni ja siis pandud täpid sinna kohta, kus inimene istuda saab, aga tegelikult olgem ausad, seda kaks pluss kahte väga ei rakendatud. Nõue hakkab kehtima ka avalikes saunades spaades, basseinides, veekeskustes, ujulates keegli bowlingu ja nii edasi ja nii edasisaalides, samuti laste mängutubades lisad lisaks ka siis põhikoolides gümnaasiumides, ühesõnaga kuhu ma jõuda tahan, kas te oskate mulle lihtsalt ja arusaadavalt ära seletada, et mis ma tegema pean seda hajusa? Või noh, hajusalt, inimeste hajutamise nõuet? Ta ei hoia eemale teistest inimestest päriselt nagu, kui sul on võimalik, hoia eemale, kusjuures minul on olnud probleeme sellega, et avalikus ruumis üks proua komandost eemale astusin, kui temalt väga lähedalt möödus, siis ta hakkas mind sõimama, et tal pole surma surmatõbe. Tegelikult võiks austada ka teiste inimeste soovi hoida, hoida veidike personaalset distantsi, et, et ma arvan, et, et see ongi see, et aga, aga ega seda rakendatud pole sajaprotsendiliselt algusest peale, et needsamad bussid bussidesse mingid inimesed hakkasid nõudma alguses, et buss võib end pooltäis võtta, tegelikult see, et näiteks Lux Express tuli meile vastu, ütles, et ja kes tahavad, võivad osta endale teise, kohati Jaan ja poole hinnaga taime, hakanud kõigile müüma topelthinnaga piletit, selleks et buss, eks ole, et nii palju, kui ma olen Tartu Tallinna bussis sõitnud, siis ma olen enam-vähem ainukene, kes ostab enda kõrvale tühja koha. Ehk siis inimesed tegelikult Ta ei ole valmis maksma rohkem selle eest, et buss oleks hõredam, saaksime kanda omalt poolt selle rolli. Meil on antud vabatahtlikkus med tegelikult seda väga ei järgi, et inimesed ise ei ole väga, et noh, et sa ei saa oodata, et riik ja mingid institutsioonid selle kõik ette kirjutas ise veidike ka mõistlik olema. Ja mis on ka selles mõttes nagu riskikoht praegu, kui me vaatame neid uudiseid, kas WHO eilset teadet? Et siis tegelikult on ju koroonaviirusesse haigestunute arv läinud üles, mitte Eestis mitte mitte siin isegi ütleme Euroopas, aga, aga, aga mujal. Aga see risk on, on endiselt hästi suur, et täitsa teine laine võib tulla ja, ja noh, selles mõttes noh, kui need piirangud leevenevad, siis just inimeste enda käitumine on siin nagu väga oluline. Noh, mis me ei saa oodata, et kogu aeg keegi meile kehtestaks, noh loomulikult, kui asi läheb hulluks uuesti, siis peab hakkama riik ja peaminister ja sotsiaalministeerium ja terviseamet, nad peavad hakkama meid siis vanem, aga noh, Rootsi puhul isegi Rootsi, kes oli alguses väga uhke selle üle, et nende inimesed, nende kodanikud, käituvad kõik hästi, noh me näeme, et tegelikult, ega nad ikka ideaalsete käituda tegelikult nüüd tuleb, mis on tegelikult isegi, on sul see koroonakriis või mitte, et ka gripid ja muud külmetushaigused, et tegelikult see haigena võimalusele ei lähe tööle mõnel inimesel ma saan aru, et ei ole alati seda võimalust, Karin, inimlik, aga kui sa oled kontoritöötaja, kellel on võimalik kodus töötada, sa töötad kodust ja nii edasi peseb käsi näit, eks selline tore asi hoiab tõesti. Noh, ma peaks ise ise rohkem tegema ja see, need head kombed võiksid kehtida ka pärast koroonaviirus, sest tegelikult teisi haigusi ka. Jah, meil enam-vähem kuu ja võib-olla mõni päev peale seda peaaegu et normaalset elu, mis on viirusevaba see teadmine ühiskonnas? Nende haigus, aktiivsete haiguskollete tase on suhteliselt tagasihoidlik, siin tänane numbergi oli ju vist kolm uut, nakatus kaks uut nakkusjuhtu Tallinna. Et mulle tundub, et ühiskonnas väga palju enam ei ole nagu neid jälgi, mis ütlevad, et on probleeme, sest ka koolide lõpetanud tamised sellel nädalal ikkagi toimusid ja, ja viidi lilli ja oli näha rõõmsaid noori inimesi ja elu jätkub, aga nüüd ongi see, et, et kas see kestab pikalt ja meil õnnestub jätkata praegusel kujul või siis ühel hetkel me näeme tagasilööke, et siin halvad uudised Hiinast, aga jällegi kiire otsustav reageerimine, tundub ka natukene ülereageerimisega. Mis minu meelest on halb uudis, et seal on ka mingeid kümneid majapidamisi karantiini suunatud, et sealt on ikkagi Euroopast on ka võimalik seda saada ja nüüd hakkab ka kohe inimesed ikkagi algavad ilmselt esimesest juulist reisimist ja siis võib ka keegi siit-sealt sisse tuua, et võimalusel võiks ka pärast välismaal puhkemist veidikene kodukontoris olla, võib püüda siis veel puhas Ta Eestis ja koduaias midagi kõpitseda või remonti teha, et mitte minna kohe teiste sekka seda võimalust levitama. Selle tõve puhul on ju ilmnenud, et kohe ei tunne, kui sa oled nakkusohtlik, et sul aja jooksul hakkavad Taised hullemaks minema, et ka seda võiks meeles pidada, et ärme toome teistele ka. Räägime natukene rail Balticust ka, et rail Balticu praegune projekt ei ole pikaajaliselt majanduslikult jätkusuutlik, pole vajalikul kogusel reisijaid ega kaugel. Lisaks kallineb ehitus hinnanguliselt 50 protsenti nelja koma 65-lt viielt miljardilt seitsmele miljardile. Nii ütles nädala keskel Euroopa kontrollikoda oma ühes raportis ja Eesti osa siis, kui need numbrid. Ta aluseks on praeguste plaanide kohaselt rahaliselt 1,35 miljardit eurot, millest Eesti omafinantseering on seal siis kusagil 229 miljonit. Kui see loogika appi võtta, siis Tallinn-Ikla üks kontrollikoja loogikat arvestades maksta seal kusagil kaks miljardit ehk 650 miljonit eurot rohkem ja omafinantseering võiks Eesti puhul tõusta 114 miljoni euro võrra, et need on suured numbrid, aga kuidas teile tundub, et kas need on vastuvõetavad numbrid, kas me ei peaks mõtlema üldse Rail Balticu puhul sellele, et mis see maksab ja mis tulevikus maksma hakkab, et meil on seda vaja, ehk siis filosoofiline küsimus on, et kas Rail Baltic võiks olla Eesti jaoks niivõrd strateegiliselt oluline objekt? Küsimus pole selles, mis see maksab, vaid küsimus on selles, millal see valmis saab. Mina ütleks, et puude taga tuleks näha metsa kahes asjas, esiteks port oli ju laiem raport Euroopa transpordi infrastruktuurist, Rail Baltic oli üks selle osa. Raporti põhiline sõnum oli see, et kõik venib, tuleks tegutseda kiiremini, kui me tahame mõju saada. Ja siis ta märkis ära erinevate erinevate piirkondade projektide puudujäägid. Põhiline oli etteheide, et nad ei saa valmis õigeks tähtajaks, seda rail Balticule nimega heidetud sisulisel. Rumeenlased olid teinud mingisuguse maantee, mis oli valesti ühendatud, kohati ei olnud kohad kasutatav. Ja siis oli mainitud ka seda, et Rail Baltic ei ole nii tasuv kui see teoorias või esialgu välja pakutud on. Ja teine asi, puud ja mets on see, et me asume, kus me asume. Meil on suhteliselt halb ühenduvus, ülejäänud Euroopaga on, meil on vähe lennuühendusi ja nii edasi me asume ka nagu sellises nurgas. Et meil oleks lihtsalt varustuskindluse, igasuguse eksistentsi. Kindluse mõttes oleks hea, kui meil oleks korralik raudteeühendus Euroopaga ja see on ilmselt kõige soodsam võimalus saada seda korralikku raudtee ühendust, mis meil üldse ajaloos on. Ja ma võin siin, julgen prognoosida, et kui Rail Baltic kunagi valmis saab, siis ka see kontrollikoja hinnang, mis nad praegu tegid, ei pea paika. Ta on veel kallimaks läinud ja tähtajad on veel rohkem. Edasi lükkad lükkunud või see projekt on kestnud kauem ja mina ei tea ühtegi inimest, kes tõsimeeli projekt projektiga välja tuldi või arvutite tegid, uskusid seda, et need summad, mis, mida näidatakse, on lõplikud või see tähtaeg on realistlik, see on nagu selles mõttes paratamatu. Ja küsimus on pigem selles, et et sellessamas ühenduses, millele Evelin viitas, et kas me peame seda vajalikuks või mitte, et siin on raske, nagu seda mõju tegelikult praegu hinnata või välja arvata, et ma olen toonud varem ka näite Soome-Eesti vahelise laevaliiklusega, kui me mõtleme tagasi üheksakümnendatel, milline see siis oli. Ja kui siis tulid Tallink julges teha väga suuri investeeringuid uutesse laevadesse, Cisco kaht kaheldi selles ja öeldi, et, et seal pankrotikurss tegelikult tekitati niimoodi hoopis uut nõudlust. Et et ma arvan, et selles suurprojektidega lihtsalt läheb nii et et me ei peaks nagu väga mures olema selle praeguse hinnangule, mis ei tähenda seda. Et me ei peaks raha lugema, muidugi peame lugema ja vaatama, et saaks võimalikult soodsalt. Muidugi peaks üritama, et saaks võimalikult kiiresti need asjad ära tehtud, venimise ei oleks, aga, aga noh, need tulevad. Olulised etteheited olid Balti koostööle ja sealt paistab, võtame ise mõtlema, et meil on siin meeleavaldajate, siis mõnikord on mingi looduskaitseline põhjus, mille pärast tuleb asju kohendada ja nii edasi, aga selgus, et kõige hullemad on siiski lätlased ja leedulased ei ole, me oleme tegelikult kõige hullemad. Lai vaade Lätti Läti ja Leedu on alustanud sealt, kus ka rahvas aru saab, et miks seda vaja on, et kui käib jutt, siis Kaunase ja Vilniuse ühendamine, siis tõenäoliselt on see arusaadav, aga, aga et kui on ohud, et läheb midagi kallimaks, siis noh, minu esimene küsimus on alati see keskata kulud, et kui palju ollakse valmis sisepoliitiliselt Eestis, Lätis, Leedus juurde panema. Kui valmib ja ära ei tasu, ehk siis ülevalpidamise kulud on ülalpidamise kulud on suuremad, kui tulud, siis milline on omanike omanik, riikide plaan? Millistel teedel on ülalpidamise kulud nagu väiksema tulu, kui sa hakkad Eesti pealt tulusust erinevate teede ja infrastruktuuriühenduste tulusust mõõtma, siis võib-olla me näiteks Valgamaal ei peaks üldse asfalteerimine. Asfaltteeni, mis on Tallinn-Tartu maan? Või ei, aga tähendab, küsimus on selles, et kui riigil tulud on põhimõtteliselt ju enam-vähem struktuurselt paigas, et sa tead, et sul neid samu kruusateid seal kusagil kusagil Misso kandis on tarvis käigus hoida, siis iga aasta ikkagi tahaks mõne kilomeetri teed viia kõvakatte alla ja siis tahaks ehitada mõne uue tee ja siis kõige suurem häda on see, et need vanad teed lagunevad, et kui me võtame kas või sellesama raudtee, siis meil on olemas Tartust lõuna poole ja siis kagu poole kulgevad raudtee liinid, üks läheb Valga suunas, teine Koidula suunas. Kas läheb niimoodi nagu ühes eelmise kümnendi aeg kommi uuringus, kus põhimõtteliselt kaardi pealt Tartu-Valga vaheline raudteeliin oligi ära kaotatud, antud, et kuhu ma jõuda tahan, siis? Küsimus on ju selles, et midagi jääb selle raha arvelt tegemata, et kui me saame Rail Balticu ja selle üla ülalpidamise kulu on siis 30 40 50 miljonit aastas, siis küsimus on selles, et mille arvelt see tuleb, et mis jääb tegemata, et ka kui me Rail Balticut ehitama siis, ja see läheb kallimaks, siis ega kinni tuleb maksta. Et kui suureneb Euroopa Liidu panus ja me loodame, et me saame 80 protsenti Euroopa liidus, siis kui läheb kallimaks ka suureneb ka ju enda Eesti riigi poolne osalus ja küsimus on selles, et mis piirini see on aktsepteeritav ja talutav. Alternatiivkulude küsimus jääb alati, aga ma eeldan, et esiteks on, loodan positiivistlikult, et me siiski riik läheb ta jõukamaks, et sealsamas on ikkagi inflatsioonile sellised faktorid ja meie riigi meie üldine elatustaseme tõus, et ma eeldaks selle pealt ei hakka nagu päris regionaalpoliitikat kinni keerama ja samasse regionaalpoliitika võib ka võita selle justkui täiesti Kagu-Eestist mööda minema raudteeühenduse pealt, et ikkagi kui on tuva kriis jälle, siis ka Valga inimene rongiga Tallinna ikka saab ja sealt omakorda rongiga. Valga Valga inimene saab praegu muuseas juba Riiga sai see rong siis ta saab selle. Kuigi peale Riiga minna, et täpselt samamoodi, et ta võib ju minna, jah, täpselt Valga inimesel ilmselt on praktilisem minna rail Balticu peale Riias, sest et siis ta on juba ta ei pea uuesti põhja, siis uuesti lõunasse sõitma. Merka, mis sa ütlesid selle Eesti osaluse suuruseks, sa mainisid seda. No põhimõtteliselt kui sa pead riigi osalust või sa mõtled, mis maksab Rail Balticu raudteeliin, siis Eesti piiras ta Tallinn-Ikla, siis kui võtta need kontrollikoja värsked teadmised, siis kaks miljardit võiks see suurusjärk hindade kallinedesse kolla ehk 650 miljonit eurot rohkem. Omafinantseering tõuseks siis 114 miljonit eurot. See on umbes selline summa, mis me oleme märkamatult ära söönud avaliku sektori kulutuseks. Viimase paari aasta jooksul, see laen, mis me võtame, see miljard on välja reklaamitud, et nüüd me saame sellega midagi teha, siis tegelikult me maksame. Me oleme seal juba ära kulutanud. Täpselt. Et ärge saage minust valesti aru, ega ma ei ole nüüd siis võtnud mingisugust positsiooni, et kas ma olen nüüd Rail Baltic'u poolt või vastu, et minu minule makstakse selle eest, et küsimusi küsida, et kui. Ma meenutaks ka seda, et selle raha eest tegelikult, et see raha läheb ju ka selle raha eest, antakse tööd inimestele, kes seda esitavad, ettevõted noortele, kes selleks müüvad asju, et sealt tuleb see raha tuleb ju otsapidi meie ühiskonda teisipidi tagasi, kui nüüd nagu majandus langeb ja võib-olla inimesed ehitavad oma eramaju vähem, siis tänu sellele ikkagi ehitajatel leidub ka tööd, et noh, seal on, seal on nagu seda kõrval mõjuda selle kulutamise käigus siiski positiivselt. Ja, ja kui argumentidest puudu jääb, siis tuleb öelda, et tegemist on julgeoleku ja keskkonnaga. Kui küsimus ja keskkonna küsimus arvestades roheleppeti, arvestades seda, et räägitakse Euroopa varustuskindlusest või siis kerksusest säile nõrkusest on tegelikult toredaid uusi sõnu. Nende, need on tegelikult ka teemadel, et ma ütlen, et puude taga on metsmetsas kasvavad kased, kuused, väiksed Lepat. Ja mis puudutas ka seda keskkonna küsimus, siis selles samas raportis mitte küll Rail Balticu puhul, aga ühe teise objekti puhul ka kontrollikoda tegi kriitikat, et selle keskkonna argumendi põrmustasid siis väitega objekti ehitamisest alates see keskkonna jalajälge ei tasakaalus too 25 aasta jooksul vaid valmimisest 25 aasta jooksul. Sest kui mõelda, kuivõrd keskkonnavaenulik on ühe raudteeahi tamine, kui palju need ekskavaatorid ja kallurid seal ütleme siis CO2 õhku paiskavad, siis see mõõdetav 10 Sõnaga, eks roheroheleppe kõik eesmärgid ongi seatud üsna kaugele, et kui sa maja hakkad soojustama, siis ka alguses sul tuleb kulutusi ja sa teed müra ja saastad, et see on, see on paratamatu. Peaasi, et see tuleb aja jooksul ikkagi tagasi, aga eks selle, eks selle projektiga on nii, et need, kes on selle idee poolt, need näevad igas analüüsis positiivselt ja need, kes on selle vastu, need näevad negatiivselt. Paratamatu. Jah, selles mõttes küll ja mulle tundub, et ega see ei ole ka viimane kord, mil me Rail Balticu saates saame. Ainest ei tule järgmistel kümnenditel. Aga aga tõesti, et lihtsalt, mis on juhtunud, on see, et needsamad argumendid, mida kas või needsamad rail Balticu skeptikud siis on aastaid esitanud, et see läheb kallimaks, jääb venima, lõppkokkuvõttes kaasrahastuse määr ajas ainult tõuseb, et midagi pole teha. Et mitmed nende argumendid on saanud kinnitust. Küsimus on lihtsalt selles, et kas sa ei võiks neid samu argumente enam-vähem kõigi avalike objektide ehituse juures kasutada ja siis, kui sa läheksid näiteks oleksid hakanud ERMi vastu avalikult protestima oleks tekkinud liikumine, mis on ERMi vastu ja noh, jumal hoidku, sa teed rahvamuuseumi ehitamisel mõtteliselt põrmuks riigikontrollil ka skeptiline riigikontroll, kui me Euroopa siis kontrollikoda on põhimõtteliselt Euroopa riigikontroll. Meie riigikontrolöri skeptiline. Sest nii, aga oli ka vähe sellest, olid ka Euroopa institutsioonid, mis ütlesid, et Tartusse Eesti Rahva muuseumit, et kindlasti kunagi ehitada ei tohi, sest see mitte kunagi ei tasu ära, sellel puudub igasugune mõttekus ja kui see valmis ehitada, siis teised eesti kultuuriobjektid jäävad kiratsema. No selles osas oligi Euroopas õigus. Me aga räägime, vaatan kellale, et me jõuame natukene rääkida, üks argument tõesti, mida siis on rõhutatud, on ju tegelikult ka liiklusohutus, et Rail Balticu puhul kaubaveod lähevad siis loodetavasti raudteele ja Tallinn Pärnu-Ikla ehk Via Baltica tee muutub oluliselt ohutumaks ja paremaks, aga siin seoses raskeveokitega maanteeamet on sinna alustama, sest analüüsi, et vähendada raskeveokite piirkiirust sõiduradade vaheliste metallpiirete tarvidust ja samatasandiliste raudtee ülesõidukohtade sulgemist paikades, kus eritasandiline ületuskoht on lähemal kui kaks kilomeetrit. Et võib-olla sellest suurest pildist seal veel selles analüüsis hõlmatakse märkimisväärselt paljusid asju, on see keskne küsimus. Lühikene teema, et mis teie arvate, et kui rekkad tõesti põhimaanteedel peaks 90 kilomeetri tunnikiiruse asemel sõitma kuni 80 kilomeetrit tunnis? Noh, ma täpsustan, siin see 80 piirang oli mõeldud kaks pluss üks sõiduradadel. Ei, seal analüüsitakse, ma saan aru kogu aspekti, aga nüüd ongi see, et, et mida siis selles debatis on rõhutatud, et tõenäoliselt seal kaks pluss üks radadel on see isegi otstarbekas ja mõistlik ja tõenäoliselt siis muudes kohtades kohtades vaatasin ka liikumiseks. Dago Antovi näiteks ütles ka, et seal kaks pluss ühe puhul siis oleks sisse saanud Minneselt kiiren ühe käe alt, need äha rohkem mahuks mööda, aga kus võiks tekkida ju probleem on tõesti, kui mõelda, siis kui sul on mõlemad veokid. Kolonn 80-ga ja kui sa hakkad ükskõik, kas sa oled seal sabas või siis hakkad tegema väga ohtlikku möödasõitu. Seda ma tahtsingi kuulda, et ma saan aru, et neil on põhimõtteliselt juba konsensus olemas, et see, mis puudutab kaks pluss ühe puhul, siis tõenäoliselt seal maanteeametil on põhjust edasi minna ja, ja kui jutt käib maanteedest, siis ma arvan, nad teavad ka seda ise, millised on seal probleemid, et meil on konsensus, me võikski siis miks üldse kulutada aega ja raha, selle analüüsida. Nii, selle suve päästab vist Keskerakond, kelle rahaasjadest saab rääkida igal nädalal. Riigikohtu halduskolleegium jättis kolmapäeval rahuldamata Ta mittetulundusühingu Eesti Keskerakonna kaebuse erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ehk ERJK ettekirjutuse peale kanda riigieelarvesse 110100 eurot keelatud annetust. See on siis see rahanumber, mis on keskerakonda tekkinud, et sularaha sissemaksetega enamasti seal selgitusse vist oli märgitud midagi sellist nagu büroo sularaha. Priit Toobal. Et nüüd riigikohus nentis, et, et kuna erakond vajab tegevuseks raha, ta saab selleks kasutada ka kassas või pangas olevat raha, aga loomulikult võib erakond võtta pangast sularaha ja viia seda ka oma kassasse moodustada likviidsusfondi. Samas võib ta viia kassast rahaga oma pangakontole, kuid erakonna tulude ja kulude jälgitavuse tagamiseks peab erakonnal olema raamatupidamise seaduse nõue vastav nõuetele vastavad algdokumendid, mis kajastavad igat üksikut kassatehingut, ehk siis iga tehingu puhul peab olema arusaadav, kust see raha tuli, miks ta tuli ja kellelt ta tuli. Seda Keskerakond ei suutnud näidata. Täpselt ja siis peasekretär Korb, eks ju, ütles, et see kõik oli aastal 2014 2000 viisteistkümnendal hoopis teistsugused ja ma vaatasin äriregistrist, kes siis kuulasid sellel ajavahemikul Keskerakonna juhatusse mõned, et Jüri Ratas, Enn Eesmaa, Yana Toom, Jaanus Karilaid, Kadri Simson, Mihhail Korb, Mailis Reps, Taavi Aas. Ehk kas nad on nüüd muutunud, annad teistsugused? Taiman meele pärandas. Ja mulle tundub, et me Keskerakonna rahaasjadest oleme rääkinud nii nagu riigikassasse raha tuleb järjest. Et Keskerakond jälle maksab, sealt edasi ei ole võimalik tuvastada, kellelt raha tulnud, siis ei ole võimalik ka seda erakonnaseaduse keelatud annetuse põhimõtet rakendada, ehk siis annetuse tegijale tullakse tagasi kanda, aga aga Annely. Püüan oma juba kätte saanud, ma arvan, erinevate hangete ja muude asjadega riik siis kui maksumaksja saab siis ka pisku sellest tagasi. Aga mis on veel näide, et tegelikult see asi algas ju sellest erakondade rahastamise järelevalve komisjoni pöördumisest, eks, ja uurimisest ja järjekordne näide, miks me ei peaks seda komisjoni likvideerima? Ja siiamaani tõesteerivaid ka ei ole üheski kohtuastmes ühtegi kaotust saanud, mis näitab seda. Kui kohtusse pöördutakse, siis teatakse, mida on seadusandja tahtnud ja milline on kohtupraktika. Aga lõppevast, nädalast kui veel midagi esile tõsta, siis see tõenäoliselt septembrikuus Lõuna-Eestis toimub Rally Estonia, see pole veel kindel, aga majanduslikku mõtet. Majanduslikus mõttes kindlasti üks oluline suur sündmus, siis Tallinn on asunud koondama ja koondamise käigus koondatakse äraga plaanid odavkaubamaja juurde viiv tunnel. Ja paraku rahast investeerimise mõttes täna jõuagi rääkida, aga mulle tundub, et Aivar kui me järgmine kord kokku saame, siis on põhjust rääkida sellest, miks Eesti inimesed üha rohkem ja rohkem investeerivad, et kus julguse soov tuleb. Jah, ma arvan, et 10000 inimest, kes siin viimase kolme kuu jooksul endale konto tegid vähemalt lühike aeg näitab, et käitusid väga õigesti. Aga head kuulajad, rahva teenrid koosseisus Aivar Hundimägi, Evelyn Kaldoja, Mirko ojakivi tänaseks lõpetavad järgmisel nädalal peale jaani siin juba Taavi Eilat, Sulev Vedler ja Martins Muutav. Olge terved ja kohtumiseni.