Vikerraadiotüüblid. Tere hommikust. Kuna kell on üks, teistage käes, on laupäevane päev, siis eetris on rahva teenrid. Meil on juuli, puhkused on alanud. Taavi Heilati Mirko ojakivi on mõlemad puhkusele, seega on mul harukordne võimalus rahvateenrite saadet. Tänan juhtida. Mina olen Huko aas, pole Eesti rahvusringhäälingust minuga koos rahvast teenimas. Neeme Korv Äripäevast. Tere ja Sulev Vedler Eesti ekspressist. Tere. Ilm on küll kehvavõitu ja seega on parim aeg raadio kuulamiseks. Nädal on olnud võrdlemisi rahulik, aga siiski üht-teist on toimunud, et täna on meil plaanis rääkida välisvõi võõrtööjõu Eestisse lubamisest ka tudengitest, kes võib-olla saavad siiski nüüd Eestis jälle õppima hakata tulevast sügisest räägime pisut ka kre uue juhi valimisest ja ka EKRE sellisest, ütleme kismast Isamaa koalitsioonipartneriga. Siis on plaanis rääkida pisut ka koroona piirangute leevendamisest Eestis ja samas jällegi nende võib-olla suurenemisest mujal maailmas. Seejärel räägime pisut liiklusest sellest, kuidas tõukerattur hukkus esmakordselt Eestis sel nädalal ja kui aega üle jääb, siis ka võib-olla Laagna tee õnnetusest ja Tartu Ülikooli ja hiina omavahelisest sellisest ma tea mõistmisest või arusaamatust koost koostoimimisest. Aga ma ei tea, alustame siis võib-olla võib-olla võõrvõõrtöötajatega või välistöötajatega, et esmaspäeval tegi valitsuskabineti istungil otsuse, et nüüd pikalt, et Eestist ma ei tea, siis piirangute alla sattunud võõrtöölised saavad taas hakata rahulikumalt hingama ja Eesti ma tea põllumajandusele muudele ettevõtetele tööd või nende juures töötama, et no ma ei tea, mina jaoks. Pigem, et valitsus sellise otsuse teeb, ei olnud üllatus, et kuidas teile tundub Me jäime mõttesse, aga poliitiline olukord ju põhimõtteliselt tingis seda, et valitsus pidi midagi otsustama ja midagi tegema, küsimus on lihtsalt selles, et noh, me teame, et tulekahju kustutati ära, aga me õieti väga täpselt ei tea, milles valitsus siis täpselt kokku leppis. Et põhimõtteliselt on meile selle nädala jooksul igasugust jama aetud selles mõttes, et kõik erinevad ministrid on rääkinud ka erinevatel päevadel erinevat juttu ja erinevate siis valitsuserakondade siis liikmed, kes näiteks riigikogu liikmed on ka sel teemal sõna võtnud ja, ja öelnud, kuidas nemad sellest otsusest on aru saanud, et et noh, missugune see, missugune see noh, nii-öelda vana hea lehmakauplemise tulemus siis on, et, et eks me siis seda sügisel näe, kui läheb seadusemuudatusteks ja, ja et, et kes siis on noh, mida mida saanud, sest noh, tõenäoliselt mingisuguse sellise tulemusega nad sealt laua tagant püsti tõusid, et nad kõik said aru, et lähme siis noh, mingil moel edasi. Et ma sain aru, et, et nii-öelda see esmane jah, tulekahju kustutati ära ja, ja nüüd ja teistpidi, ühesõnaga midagi anti siis sellele poolele ka, kes välistööjõudu ei taha ja taunib ja tahab oma valijatele siis öelda. Ma pean silmas siis ekreteks, et meie nende vastu jätkuvalt võitleme. Noh, mis seal jah, naljakas selle asja juures oli kõik poliitikud, said öelda esmaspäeval meie võitu, et opositsioon sai öelda, et näete, meie sellise tugeva survestamise taga järel. Välistööjõupiiranguid nüüd leevendatakse valitsuse, mitte Ekre liikmed, said öelda, et vaadake, et me siin nüüd jama lõpetasime ära, eks ole. Ja EKRE sai öelda, et vaadake, meie võit, et varasema üheksa kuu asemel, mis välis, välistöötaja sa Eestis viibida on tal, see tähendab võimalik teha tulevikus kuus kuud aasta jooksul ja ja seda siis ühe korra Eestis mitte mitte naastas samal aastal riiki. Aga jah, nagu sa ütlesid, ega see otsustel päriselt täpselt vormistatud ei ole, aga siiski kui rahandusminister Martin Helme ja veel mõned nädalad tagasi sai rinnale taguda öelda, et oli ju öeldud, et 31.-st juulist ei ole siin ühtegi võõrtöötajat, et mida te ootate. Et see asi on nüüd siiski ümber muudetud ja ja tegelikult see põhjus selle jaoks on niukene võrdlemisi arusaadav, sellepärast et kui me vaatasime seda, kuidas maasikakasvatajad kaasa saaga siin noh, meedias ja avalikkuses kerised, et ega see oli selline astel, mis oleks sellele koalitsioonile jäänud veel päris pikalt sisse, sellepärast ähvardus oli ju siiski õhus, et lihtsalt maasikakasvatajatele järgmisele üks võtavad teema ülesse lehmapidajad, et siis meil on igasugused muud kapsad ja kaalikad ja muu põllumajandus, mis lihtsalt jätkab kerimist. Kuigi me võime ju mõelda selle peale, et põllumajandus Eestis on võrdlemisi SKP suhtes mitte väga suur majandusharu, seal ei ole väga palju ei raha ega inimesi sees ega ka ettevõtjad. Aga kui mingisugune grupp ühiskonnas pidevalt lihtsalt valitsus kritiseerib pea seda ka tõenäoliselt asja pärast, sellepärast et kui sinu ärimudel on järsku sattunud sügava löögi alla, siis noh, see, see on midagi sellist, mida sa valitsusena pigem tahaksid vältida, kui sul see võimalus on, lihtsalt. Ja kui me oleksime tõenäoliselt sattunud ka selliseid rahvusvahelise väga suure tähelepanu alla, kui me oleksime hakanud neid võõrtöölisi sisse-väljariigist transportima. Tänane New York Times kirjutab sellest, kuidas Ameerikas näiteks just just see võõrtööliste või nende ebaseaduslike migrantide väljaviimine teistesse riikidesse aitas ka suurendada koroona puhangut. Aga meil on situatsioon küll teine, aga siiski see oleks pälvinud rahvusvahelise tähelepanu, kui, kui sa hakkad neid sind jõuga nagu ära ära saatma, eks ju. Või kui nad ise ei lähe ära. Aga kui vaadata nüüd seda valitsuse otsus, siis mina lugesin seda ametlikku pressiteadet, mida Stenbocki maja välja väljastesse, see ütleb küll, et nad ikka nagu iga igast riigist tulija ei saa kohe siin tööle hakata hakata, et kõigepealt kui sa tuled sellisest riigist nagu Valgevene või Ukraina, siis sa pead ka kaks nädalat istuma karantiinis. Sa pead tegema kaks testi ära, et sul ei ole seda koroonaviirust ja alles siis võid sa tööd tegema hakata. No seda siis niikaua kui Valgevenes ja Ukrainas on nakatumiskorda ja üle selle kriitilise taseme, mis meie jaoks siiski oluline on, ehk siis, et kui seal peaks koroona nakatumiste seis vähenema, et siis on sealt võimalikele palju lihtsamini Eestisse tulla, tööd tegema kui valitsus, siis need otsused ka kuidagi seaduslikult ära vormistada. Aga seda ei ole üldse, sellel samal nõupidamisel avati Eesti piirega nendele kolmandatest riikidest siia reisijatele küsimus ei ole ainult üliõpilastes või ka võõrtöölistesse, vaid küsimusele üldse nendest reisijatest, kusjuures seda lävendit, mis varem ütles, et siia võib tulla karantiini vabalt riikides, kus on 15 nakatunut 100000 elaniku kohta tõsteti mind natukene 16 peale. Seal käisid mingid kõlakad, et tollel hetkel oli Inglismaal vist natukene üle viieteistkümned sised. Kuna Londoniga on vaja vaja sidet pidada, ühendust pidada, siis laseme nemad sinna lõdvemalt sisse. Ma ei tea, kas see vastab ka tõele. Noh, praeguseks on muidugi Inglismaa nakatumiskorda langenud ja nüüd ta mahub ilusti sinna 15 alla, kuid vastupidiselt jällegi Inglismaa Eestit ei paiga paigutanud sinna nimekirja, kust saab ilma isolatsiooni kohustuseta Inglismaale reisida erinevalt näiteks Leedust, mis sinna mahtus, millega Eestil on täiesti võrreldav nakatumiskorda. Aga. Kui ma seda valitsuse asja nagu laiemalt vaatan, et siis minu meelest on siin tegelikult ikkagi sees üks EKRE selline vastu näppu saamiseks punkt siiski, et et see välistööjõu Eestisse tuleku piiramine on olnud midagi sellist, mille pealt EKRE on teinud mitu valimiskampaaniat ja mis on tegelikult sügavalt nende sellises partei võib-olla ideoloogias, kui seda niiviisi kutsuda sees. Ja nüüd see samm või esimene seal välistööjõu Eestisse toomise piiramine võimaldas Ekrel oma justkui sellist valimisplatvormi hakatud täitma ja ennast seda, seda ilma selleta, et nad oleksid pidanud valitsuses ja parlamendis mingisuguseid seaduseid muutma või laiemalt koalitsiooni konsensust ehitama. Ja selle sammu tagajärg oli see, et nad said aru, et seda ei saa võib-olla nii kiiresti teha, mis ainest huvitav, sellepärast et. On ju selge, et kui me piirame Ukrainast või Valgevenest kolmandatest riikidest tervikuna võõrtööjõu sissetulekut, siis selle tulemuseks on see, et need ettevõtted, mis sellist tööjõudu kasutavad, tahes-tahtmata peavad valima, kas nende ärimudel võimaldab kõrgemate tööjõukuludega oma tootmist jätkata või siis ennast kinni panema. Aga kui ka mõned ennast kinni panevad ja teised oma seda tootmismudelit muudavad või äri ärimudelit muudavad. See toob kaasa surve palkade kasvuks, sellepärast et, et lõpuks jah, et sa võib-olla ei saa toota maasikaid näiteks Eestis kaks või kolm korda rohkem inimestele palka maksta samas mahus, mis sa oled seda varem tootnud. Aga see ei tähenda seda, et maasikanõudlus Eestis oleks täiesti null eesti maasika järele. Et isegi olukorras, kus sa arvad, et sa oma elektoraadi võimalikku palgataset oma poliitiliste valikutega kasvatad siis seda järsku ja selliselt. Ta on väga kiirelt tehes satud sa mitte ainult avalikkuse, vaid ka koalitsioonipartnerite sellise halvakspanu ohvriks. Mistõttu sa ei saa seda lihtsalt teha, et see on. Minu meelest on see täiesti õppekoht EKRE-le, et kui sa tahad oma mingisuguseid neid, et poliitika muudatus ellu viia, neid tuleb teha samm-sammult. Et teha pika aja jooksul ettevaatavalt. Ja sellest hoolimata ei pruugi neid võimalik olla Eestis läbi viia. Ei noh, muidugi ei pruugi ja teine asi on see, et et kui me vaatame üldse, et Eesti siis Dalia antavat siis signaali, mida siin Sulev ka mainis, mis võivad tuua kaasa rahvusvahelist tähelepanu, siis siis seesama välisüliõpilaste teema näiteks, et kui eelmisel aastal see Haaga Helija ülikooli tulek Tallinnasse siis mis oli ka rahvusvaheline koostööprojekt mitme riigi vahel, see on Soome rakendus, kõrko tõrjuti tagasi ja siis Kauppalehti Stona selle kooli rektor ütles ka, et otsus oli poliitiline, siis noh, tegelikult kuigi otseselt ju otseselt ju ma ütlen veelkord ei ole välismaalaste seaduses tegelikult seda loksutatud, et mingisugustel kooskõlastusringidel aga ei ole mingisuguseid väga radikaalseid muudatusi ju siiamaani tehtud, aga see üldine poliitiline foon on nagu olemas. Ja, ja noh, ikkagi mitmetes sektorites startup idest võiks ju, võiks ju alustada, eks, et kui kujundatakse seda, seda hoiakut, siis noh, ma arvan tegelikult seda, et, et kokkuvõttes on nii, et, et teatud Niukest nagu suuremat lisandväärtust andvat andvat sektorit tegelikult Eestisse, noh nagu kui see, see foon tugevneb, välismaalaste vastane, siis taandarenevad ja see tähendab seda, et tegelikult me teeme lihtsalt sellist noh, otse öeldes üks vaesemate odavamat tööd ja, ja see ei ole kunagi nagu hea platvorm nii-öelda nii-öelda valimistel häälte kogumiseks, eks see puudutab väga otseselt EKRE elektoraat. Ja me võime vaadata seda, et EKRE on vanarahvaliit, mis oli selline põllumeeste partei, et näed, nad lähevad oma põliste valijate vastu. Aga tõepoolest, nad on siis välja vihastanud mõned talunikud, aga samal ajal jällegi osad maainimesed, kes saavad nende Nende põllumeeste käest palka taluomanike käest, nemad valivad seda EKREt ikkagi väga-väga rõõmsasti edasi, sellepärast et nemad näevad, et oh, see partei võitleb meie palga eest. Mis puudutab seda migrantide migranttööliste kasutamist, siis see ei ole ju ainult Eesti probleem. Samamoodi ju kurtsid Lõuna-Euroopa riigid mõned kuud tagasi natuke spargli ära korjab, kes seeni korjata, virsikud aprikoosid. Et Hispaania, Itaalia, Saksamaa, Inglismaa, nad kõik olid mures. Et sa selle koroonakriisi tõttu oli see tegelikult ju üleüldine probleem üle Euroopa. Ilmselt ka kogu maailmas. Mujal ikkagi üritati seda kuidagi leevendada mingisuguste meetmetega ja pigem oli ikkagi migrantide piirangute taga rohkem selline rahva tervise küsimus kui seda Eestis võib-olla noh, Eestis ka algselt loomulikult, aga nüüd Eestis sind pikemaks veninud poliitiline küsimus. Aga peamine jama on sellega, et me tegelikult siin Eestis on Euroopa Liidu tingimustes väga keeruline teistest riikidest tohutult erinevad, et tööjõuturgu ehitada, ehk siis et olukorras, kus see ukrainlane saab minna Lätti, Leetu ja Poola põllumajandusega tegelema ja meil piirid on lahti, siis see surve meie põllumeeste toodangu hinnale on otsene ja sügav ja lõpuks inimesed kipuvad ikkagi poes hinna järgi otsustama. Kas sul on liiga palju vahet, kas sinu mai tea, piim on lüpsnud Lätis piima lüpsnud Eestis noh enamus inimestel tegelikult tõenäoliselt ei ole, nad ei teagi seda, kus ta tegelikult ei teagi. Alma piim on Alma piim või, või kui jumala eest või ükskõik Kaua sa, sa eeldad, et see maasikas, millal sa ostad turult, et see on Eesti maasikas. Aga isegi kui ta on poola maasikas, mis sellel poola maasikal nagu miks talvel on, minu meelest ei ole halvem. Mulle küll meeldib eesti maasikat rohkem siia ja ma olen ostaks sellel aastal Eesti maasikate. Aga, aga ma ütleks, et Poolas käies Poola maasikaid sööd ja olen Eesti turule stab olemas. Pole tal häda mitte midagi. Aga üldjoontes see võõrtööliste Briti lubamine jälle nagu ma alustasin, et pigem oli vältimatu aga valitsuse teine siis liigutus seoses tudengitega, et pigem ma peaksin ka kui meil välisriikidest või kolmandatest riikidest tulevaid üliõpilasi Eestisse ikkagi saab tulla. Sest me ei saa siinkohal ära unustada, et meie ülikoolid on peale seda, kui noorte inimeste osakaal ühiskonnas hakkas märgatavalt langema suunanud aina rohkem ennast, siis nii-öelda eksport, sellepärast et välistudengite õpetamine nii selgelt kolmandate riikide tudengite eksporditeenus võimaldab ülikoolidel mitte ennast kokku tõmmata, jätkata mingisuguste asjade õpetamist, seda küll siis võib-olla inglise keeles, mida võib-olla muidu ei saaks. Ja noh, need üliõpilased on Eestis noh, need ei ole väga palju, aga need on kindlasti Eestis. Ma ei tea, abiks vä? No tegelikult on seal sinu tehtud ka päris palju kriitikat selle süsteemi kohta, et kuidas need välistudengite siia tulevad ja, ja mis alustel ja ja aga samal ajal kui me vaatame Eesti ülikoolide kerkimist rahvusvahelistes pingeridades, siis noh, ma ei taha just öelda, et see on nüüd välisüliõpilaste teene ja nende nende nende õppekavade teene. Aga kindlasti see rahvusvahelistumise suund on, ma arvan, et seda väga oluliselt kaasa aidanud. Et, et see on niimoodi läinud ja, ja noh on selge, et, et kui, kui me saame siia tänu sellele, et meil on neid madalama astme üliõpilasi, siis toob siia ka sellist teadustööd ja, ja selle tulemused omakorda on juba noh, väga sageli konverteeritavad otseselt ka majandusse. Et, et see, kui, kui ajud ja, ja siis see töö tulemused ja patendid hakkavad välja voolama, me näeme neid riike küll, kus see, kus see niimodi toimub. Et noh, ega siin ida pool näiteks meil ju midagi nagu arendustegevusega kiita ei ole, nendel on nende aastate ja aastakümnete pikkune probleem Venemaal. Konkreetselt näiteks on see teema on ju, et, et noh, mina arvan seda, et see rahvusvahelisust tummise suund on kindlasti olnud õige ja kasulik noh, igapidi kuigi selles süsteemis on olnud ka selliseid mõrasid ja, ja seda nii-öelda hästi avatud süsteemi kiputakse ka mõnikord ära kasutama ja kuritarvitama ja ülikoolid loomulikult ülikoolid teenivad. Osad ülikoolid ongi olnud sellised siis sissetulekupumbad, ütleme et sealt on tulnud võõrriikidest üliõpilased, õigemini nad on ennast justkui nimetanud üliõpilasteks kaasa võtnud ka oma pered ja siis saanud lihtsalt loa Euroopa liitu siseneda, siit edasi kuhugi rännanud, et selliseid migrandipump on täitsa olemas ja ma saan tulemus olnud siiski vist pigem ja neid on olnud, ütleme, aja jooksul ja ma saan ka aru tegelikult, miks eestlased on väga murelikud sellel teemal, et kui me vaatame, mis on toimunud, ütleme, Kirde-Eestis või ka Tallinnas, aga küll aastakümneid tagasi, siis kogu see venestamine, kust see tuli, see tuli sellest, et meile ehitati Kirde-Eestis üles energeetikat suur tööstus, sinna toodi ikkagi meeletult palju Venemaalt töölisi sisse ja need ei olnud sugugi mitte sellised kõrgelt haritud töölised vaid pigem sellised madala haridustasemega, natuke kehvemate geenidega. Tagajärg on muuseas ka selles, et miks on meie vangide seas näiteks hästi palju venekeelseid inimesi, nende proportsioon vangide seas on tunduvalt suurem kui, kui elanikkonnas. Üldiselt me võime ikkagi mõelda, et kes siia mingil hetkel sisse tulid, aga nüüd, kui me vaatame neid võõrüliõpilasi, siis noh, nemad ei ole madala haridustaseme tasemega, nad tulevad kõrgharidust omandama ja õppimise ajal nad ei moodusta ilmselt ka mingit sellist kitsas kogukonda, nad suhtlevad ainult enda omadega. Ainult ikkagi üritavad sulanduda siia eesti kogukonda ka, et nendest ei tohiks nii palju ohtu olla. Eestile. No vot, ma ei oska seda sulandumise kohta on võib-olla otseselt kommenteerida, aga mis on kindlasti selge, on see Need võõrutud tudengid või need võõrüliõpilased välisüliõpilasi kolmandatest riikidest, siis, kes Eestisse tulevad, et ka tihti töötavad Eestis ja nad töötavad õpingute ajal sellistes klassikalistes üliõpilaste töökohtades, mis on siis näiteks poldi, kuller või voldi, kuller või, või mingisugustes juba klassikaks saanud. Sa eeldad nad head elu lõpuni voldid mitte hullaris? Ta on visuaalselt nähtav, ehk siis, et kui sulle või taksojuht näiteks, kes sul selle äpitaksoga sõidutab sind ühest kohast teise, et ja siis sa oled paljudele inimestele tekib tunne, et kas meil on siin mingisugune tohutu migratsioonilaine lahti läinud, et kuidas inimesed, kelle nimed ja näod ei ole eestlaslikud, kes räägivad teises keeles kuidas nad siia tulnud on, miks nad siin on, miks nad siin eestlastelt tööd ära võtavad, sellised klassikalised küsimus, et millega siis mõni või üks poliitiline partei üritab võib-olla mingisuguseid punkte võita? Muidugi üritab ja see visuaalse nähtavuse küsimus on üldse väga selline, huvitav, et kui sa enne siin rääkisid sellest, et põllumajanduse osakaal SKP-st ja nii edasi, siis kui ma vaatasin näiteks siin nende piimafarmide noh, sellist hooajatööjõudu, mida siis väljastpoolt vajati, need numbrid on päris väikesed, need on mingisugused seal sadades, võib-olla ulatuvad seal mingi peale 1000 midagi. Need inimesed tulevad ja lähevad, nad põhimõtteliselt oskustöölised tulevad ja teevad selle töö ära ja, ja lähevad jälle minema. Et see on, see on tegelikult nagu nagu väike, aga sellest tehakse väga selline suur suur asi ja siis selle külge siis nii-öelda kleebitakse lehma kauplemisena siis või vorsti jagamist või kus need sõnad siin kõik see nädal on kasutusel olnud mingisuguseid muid selliseid asju, aga kokkuvõttes ma ütlen, luuakse sellist poliitilist, sellist tõrjumise fooni, mis kindlasti oma efekti kindlasti annab. Ei, no omade kaitse ju on selles mõttes täitsa loomulik, aga praegu suveajal ei ole siis ilmselt häda nii suur ja, ja ka meie elustiilis on asi kinni, et kui ütleme müüa või, või hotelliteenindaja kaotab Tallinnas töö, siis ta ei kipu väga kiiresti Järvamaale laiali, kuhugi Pärnumaale lüpsaks minema. Sellepärast et sageli tallanud siin lapsed, eksju tal on peredel kodu soetatud ja kõike seda nüüd kaasa kolida on päris raske ja keeruline. Eriti kui seal, Raplamaal või Pärnumaal ei pakuta palju suuremat palka. Teine asi on näiteks, ütleme, ukrainlane, Ukraina keskmine palk on alla 400 euro kuus. Aga kui ta tuleb siia, ta teenib tunduvalt rohkem, tal ei ole mingit vahet, et kas ta töötab Pärnumaal või Raplamaal, kui ta juba siia tuleb, see on samamoodi nagu eestlased käisid kunagi Soomes või Hollandis näiteks maasikaid korjamas. Meil oli täiesti ükskõik, millises maakonnas nad töötasid, ma läksin sinna riiki, sain raha, teenisin päris palju. Sa ütled, et mina läksin, mina näiteks olen ka Hollandi Hollandis maasikaid korjanud aga seal ei olnud ju vahet, millises kohas Hollandisse täpselt korjasid. Ei olnud? Jah, ei, seda, seda muidugi mitte, et oluline oli see, et ma olin üliõpilane ja sain liikuda ja sain, sain uusi inimesi nähe ajal. Väga huvitav, internatsionaalne seltskond oli koos. Aga samas, kui sa Hollandis käisid, et siis sulle maksti seal Hollandis, ma arvan, kuu eest ma ei tea, neli, neli palka, mida seal oleks olnud võimalik Eestis teenida näiteks midagi suurusjärgus selles olul oluliselt rohkem kui Tartu Ülikooli professor sai raha ja ja noh, väga lihtne on leida hooajaliselt põllumajandustöödel inimesi, kui sa oled neile valmis maksma. Neli viis keskmist palka, kuuest on väga hästi motiveeritud, väga tublid inimesed. Aga Eestis see põllumees, kes peaks maksma, ma ei kujuta ette, mis on viis 6000 eurot kuus, ühele hooajatöölisele. See ei taga seda ärimudelit. Sama asi oli Inglismaal, inglased ootasin samamoodi, noh, et vahepeal ei võõrtöölisi olnud, et noh, omad siis tulevad lai tulnuna. Vot see on inimene, kes Tallinnas, varasemalt muide oli klienditeenindaja kuskil hotellis, et need tööd on hoopis erinevad. Põllumajandus on rante kontimurdev töö, millega ilma piisava motivatsioonid ta tegelikult on väga keeruline hakkama saada. Aga kui me räägime siin noh näiteks ütleme, põllumajandusest või start up'ist, aga kui me lähme näiteks mingisse noh, ta juba majanduse jaoks väga olulisse sektorisse, neist tööstus siis sel nädalal ka, kui tuli välja Euroopa Komisjoni uus majandusprognoos, siis küsisin seal ka erinevaid kommentaare, üks inimene, kes äripäevas siis kirjutas väikse väikse kommenteeriva looli Heike infol, kes on siis ühe tööstusettevõtte juht? Jaa, jaa, tema nägi selles nii-öelda siis välis tööjõuvastases sellises meelsuse kasvus nagu ikkagi väga suurt riski tegelikult pikemas perspektiivis ta isegi kasutas seal sõna, et, et noh, et kui valitsus siin tegeleb kõige tähtsama asjana tõupuhtusega karm sõnakasutusega, noh ta ongi sellise üsnagi värvika väljend väljendusega ettevõtja ja no ikkagi paneb mõtlema, kui kuid töösturitel nagu ikkagi probleem tekib sellega seoses, siis see on ka majanduses ikkagi väga oluline märkima. Jah, aga tööstusel, sul ei ole võimalik seda emotsionaalse argumendina müüa, nagu on võimalik maasikakasvatajal või, või lehma lehmakasvatajal ehk siis et inimestele on toiduga emotsionaalne side eriti sellise kodumaise või nii-öelda meie toiduga, et seal on hoopis teine asi, aga kui tulla välistudengite juurde natuke tagasi, siis siis tegelikult mina näen ainsa riskikohana, mis on meil see, välistudengite suur osakaal on see, et meil haridus, kõrgemas tasemes muutub täiesti inglise keelseks ja see on täiesti päris probleem, võib-olla. Ja, ja see on pigem nagu see koht, mille üle võib mõelda. Aga kindlasti ei ole välistudengite rohkus siin Eestis ja kindlasti ei ole ka probleem selles, et kui välistudengid peale oma õpingute lõppu siia jäävad, see on tegelikult midagi sellist, mis meie ühiskond ja ühiskond ja majandus väga abivalmilt ette võtab, aga teiselt teised talle, jah, ma saan sellest kriitikast karu, et need välistudengid tihti ei õpi eesti keelt siin ära, nad tegelikult integreerunud Eesti ühiskonda sellises vormis, vaid nad noh, ütleme nii, integreeruvad mingisugusesse sellisesse rahvusvahelisse inglise keelses töö ja elukeskkonda, sellepärast et ma ei tea, kuidas teiega on, aga minu kogemus näitab, et Eestis on mingil tasemel väga keeruline õppida ära eesti keelt, kui sa räägid inglise keelt, sa võid isegi üritada, aga ükski eestlane sinuga eesti keeles tegelikult rääkida ei taha. Kui sul see eesti keel on niisugune logisev lonkav või, või midagi sarnast alati isegi mingisugustel üritustel kohtunud, et Eestis elavate inglise keelt mitte emakeelena kõnelevate inimestega, kellega automaatselt kõik lähevad koheselt inglise keele peale üle. Et sinna ei ole kuidagi midagi parata, me, eestlased, oleme lihtsalt sellised ei taha õpetada teistele. Elo varem oli sama asi, eelmise režiimi ajal oli vene keelega ikkagi vene keel tuli õudsalt kõrgharidusse, siis vene keel ilmus meie tänavatele ja ta jäimuses. Selles mõttes muidugi siin on inglisekeelne keskkond tekkinud, laieneb ja laieneb. Et kui ma vaatan kas või oma teismeliste tüdrukute pealt, kuidas nemad omandavad seda rahvusvahelises keskkonnas pidevalt olles, eksju, sellepärast et nende meedia ongi, ongi rahvusvaheline, hästi suuresti inglisekeelne, mida nad, mida nad ka loevad ja jälgivad ka eesti keele kõrval, siis aga, aga, aga või siis või siis on eesti keel lausa selle kõrval, niiet ja nemad on täiesti harjunud, et kui nad lähevad mingisse seltskonda, siis kus on inglise keelt kõnelev inimene, siis seal räägitakse inglise keeles. Ja aga noh, samas jälle ei ole mõtet muretseda, et meil tekib siia sadu tuhandeid vaid inglise keelt kõnelevaid inimesi, et kuidas Tootsin Sulev selle vene keele võrdluse, et pigem, pigem on see asi väga palju rahulikum ja ei hakka meil siin eesti inglise keeles duma vähemalt lähiajal mitte ära. Ja kusjuures paljudel juhtudel noored eestlased ja venelased räägivad omavahel inglise keeles, sellepärast et see on keel, mida mõlemad oskavad oluliselt paremini kui üksteise keelt näiteks. Aga näiteks venelastel on tänu sellele muuseas ka tunduvalt parem positsioon kohati tööjõuturul, sellepärast et nemad oskavad vene keelt, nad oskavad eesti keelt, oskavad inglise keelt, aga eesti noored oskavad ainult kahte keelt eesti, inglise, vene keelega, neil on hulga raskem. Ei ole ka raskem, aga. Aga kui me siin juba rahvuse tõupuhtuse teemadel oleme, et siis võib-olla räägime pisut EKRE uue juhi valimistest pisut peale meie möödunud nädala saadet. Oodatult EKRE uueks esimeheks valiti Martin Helme, Mart Helme, siis taandas oma kandidatuuri nädala enne EKRE volikogu, mistõttu ega sinna vist teisi kandidaate ei saanudki enam esitada. Martin Helme esines kõnega, kus tema visioonis on Eesti võiks olla mitte kui uus skandinaavia, vaid kui Läänemereäärne Šveits. Ja tõi siis oma visiooni välja suuresti vist osaliselt selle tõttu, et neil Ekrelam plaanis järgmistel kohalikel omavalitsuste valimistel ka lähtuvalt koalitsioonilepingust võidelda põhiseadusemuudatuse eest, mille osas peaks siis tulema referendum, kus defineeritakse abielu mehe ja naise vahelise liiduna. Ja Šveits on tuntud, et riik, kus referendumid on osa igapäevaelust, kus tegelikult pidev poliitkampaania ja rahvahääletus on selline tavapärane, kus igasuguseid poliitilisi algatusi käiakse välja, niiviisi pannakse neid referendumile ja siis pärast valitsus tarneid kuidagi vormistama. Kuidas teile tundub, et kas Eestil on potentsiaal saada uueks šveitsiks või Läänemere šveitsiks, kus pidev poliitika on selline igapäevane protsess? No ma kõigepealt ikkagi tuleks selle juurde, et referendum kui selline poliitika vahend, et ja siis Šveitsi kogemus, et esiteks on kõik teavad seda ja seda on ka sel nädalal palju rõhutatud, et see on väga-väga pikk aga väga vähesed inimesed, ma arvan, Eestis kaasa arvatud need, kes seal nendest referendumitest siin kogu aeg meile lakkamatult räägivad. Kui oluline on see oleks liikuda selles suunas, siis ei tea tegelikult, et seda, et kuidas Šveitsis on, need asjad päriselt käivad, et see ei ole nii, et, et sul on mingisugune küsimus ja siis on jah ja ei ja siis lähed, lähed ja mõtled, ah no ma nüüd otsustan jah või ei. See on ülipõhjalik nii-öelda töö leib selle, selle asja nimel, valijad saavad endale noh, nii-öelda ümbrikutäie põhimõtteliselt väga erinevaid, igasuguseid argumente, lihtne, mingisugune poliitiline reklaam, vaid noh, põhimõtteliselt, et inimesed kistakse nagu süvitsi nagu nende teemade sisse ja, ja seetõttu ei ole need tulemused ka nii siuksed dramaatilised. Lätis oli mõni aeg tagasi üks selline periood, kus nendel olid pidevalt mingid poliitikud ja poliitilised erakonnad loksutasid ja Läti poliitika oli seetõttu väga ebastabiilne. Loksutasid neid, neid siis nii-öelda nende referendumite kaudu. Mina ütlen seda, et mina olen küll veendunud, et meie oleme siin esindajad seda esindusdemokraatia mudelit oma oma riigis ehitanud ja ma arvan seda, et et ega siin päevapealt küll nüüd väga kiireid pöördeid nagu teha ei tohiks, et see on, see on ikkagi väga selgelt liiga radikaalne. Võib-olla pole sellest põhjust ka või võib-olla üldse ka liiga pikalt rääkida? Tallinnas on ikkagi midagi üritatud teha, et kui ma kõnnin läbi kesklinna, vaatan Harju tänavat, eks seal on uisuväljak, talviti suvila, kohvik, kunagi taheti sinna ehitada maju aga siis tehti referendamas, ütles, et teeme sellise projekti ja ärimeestele maksti ka päris korraliku hüvitist selle eest, et nad sinna maju ehitada ei saa. See on konkreetne näide, kuidas, kuidas Tallinnas käis, eks, et me midagi oleme siin nagu teinud. Aga referendum muidugi oli pigem olemasoleva otsuse ära vormistamine, noh sisuliselt küll jah, ja see puudutas, eks ju, pisikest piirkonda. Pseudoreferendumeid Savisaare ajal ju tehti igasuguseid neid, nõndanimetatud küsitlased, lähed kuhugi ja siis annad kuskilt oma hääle ja siis oli põhimõttelist 100 protsenti poolt, eks. Osalusprotsent oli äkki mingisugune null koma. Jah, et noh, kes seal aktiivne on, siis seda, selliseid asju on nagu väga lihtne mõjutada, aga kui sul on selline laiapõhjaline, kus kogu rahvas kaasa tuleb, seal veel väga üllatavaid tulemusi tulla ka Šveitsis on muuseas, näiteks võiks ju arvata, et nad kunagi oli Šveitsis nimelt on arutluse all, et kas tõsta miinimumpalka hästi suureks vist oli 3000 eurot või midagi taolist ja kui nüüd arvata, et sellel puhul elanikkond oleks öelnud jah, siis ei, sellepärast, et oleks teinud asja ikka täiesti mõttetuks. Aga jah, kui vaadata Eestis sellist otsedemokraatia kogemus, siis väga suur hulk kohalikke omavalitsusi on mingisuguse võrdlemisi marginaalse osa, küll aga siiski osa sellest eelarvest NUT kaasamaks eelarveks, kus omavalitsuse inimesed saavad otsustada, mida nad tahaksid kuhugi ehitada, noh sellega Tallinnas start. Neid kohti Kuressaares ja kohti on tegelikult veel. Ja noh, see on, selles suhtes oli selline poliitiline konjunktuur seal õuest kasvas välja tegelikult sellest rahvakogu liikumisest omal ajal, sest olgem ausad, Reformierakond muutus ja ühel hetkel nii domineerivaks igapidi, et sellele pidi leiduma mingisugune vastumõju ja selle, see ükse ventiil. Minu arust see oli, aga see oli minu meelest nagu noh, jah, et selle kaudu on otsuseid langetatud, aga, aga eks ta on ikkagi tegelikult selline tehniline pigem noh mis, mis iseenesest ei ole ka halb, et inimesed saavad käia ja öelda oma oma sõna, et, et kas nad tahavad, ma ei tea, mingit uut puiesteed või, või siis või siis äkki hoopis kergliiklusteed mõnda teise kohta. Jah, aga loosungina Läänemere Šveits on selline hästi selge, lihtne, arusaadav, kuigi midagi taolist nagu reformierakonnal saame viie rikkama riigi sekka, ta jääb lihtsalt meelde. Kuigi Šveits nüüd, kui mina mõtlen Šveitsile, siis. Mulle tulevad hoopis teised asjad pähe, kui otsedemokraatia Šveitsi puhul ikkagi Mäedeks sulab. Šveitsi juust? Hästi palju raha, kõik sellised asjad, ilu. Aga see väga positiivselt ja kõik mägesid meil raske tuua, väga palju raha tahaks, eks ja juustuga on ka natukene probleeme, aga lihtsalt teine, teine ettekujutus Šveitsis otsedemokraatia, see nagu on kõige viimane asi Jah, ja kes iganes Šveitsis käinud näiteks mina olen, siis me teame ju seda, et Šveits on nagu kaugel sellest, et olla mingisugune rahvusriik. Et seal on, räägitakse väga palju erinevaid. Neli riigikeelt on, vaatame jalgpallikoondist, millega Šveitsi oma ja milline on Eesti oma. Üks on täiesti valge, teine on ikka väga kirju. Ütleme, see on pigem raha, küsimus ei olegi, aga noh, see selleks. Aga millest Šveitsist rääkijad võib-olla päris täpselt aru ei saa, on see, et tegelikult, ega see Šveitsi asi ei ole nii ühene, ehk siis et kui me toome selle eesti paralleeli. Et kui nüüd ütlema šveitsi stiilis referendum korraldada, kus ütleme siis defineeritakse abielu mehe ja naise vahel siis Šveitsi stiilis tähendaks siis seda Šveitsi valitsus peaks selle nii-öelda rakenduse ise ära vormistama, eksid, referendumilt saad sisendi ja siis sa valitsusena otsustada, et kuidas sa seda referendumit saadud sisendid rakendad, mis tihti ei pruugi olla üldse selline, nagu paljud selle referendumi korraldajad võivad eeldada. Üks. Ja kaks on ka see, et Šveitsis tähendab see pidevat poliitilist protsessi, ehk siis et see ei ole nii viise, et kui on otsustatud jälle selles abielu võtmes, et põhiseaduses on kirjas, et abielu on mehe ja naise vahel. Et järgmine päev sellest referendumist võib mingisugune huvigrupp tulla kokku ja algatada uue referendumi, et et sirutada abielu on mehe, naise või kahe mehe või kahe naise või kahe, ükskõik mis inimese vahel, eks ole. Et see protsess ei peatu mitte kunagi selle niiviisi, et sa tõmbad asjale joone alla, nüüd on korras selle asjaga nüüd nüüd enam edasi ei ole vaja minna ja vaid see on igavene. Ja kas EKRE tahaks tegelikult igavesti võidelda mingisuguste uute referendumite vastu, mis nende ideoloogia on vastased, sellepärast et kui me mõtleme selle peale, et EKRE toetus on siiski võrdlemisi noh, mitte kõikehõlmav senini. Martin Helme on väga niimoodi otse öelnud, et asjad ei ole või asjad on nagu, nagu pidevas muutumises, mis, mis on nagu väga halb ja, ja, ja, ja niuksed ebapüsivust on nagu, nagu liiga palju, et linolasteks püsivamaid asju on Eestis olnud, et meie põhiseadus, mis on nagu väga hästi töötanud ja, ja noh, mina näen ennekõike seda, et mingi sellist liiki populistliku referendumiga noh, minnakse põhiseaduse kallale ja ma arvan, et, et see oleks, oleks nagu nagu väga halb, aga, aga noh, minu ootus ja lootus on küll see, et Eestis on piisavalt palju sellist, tegelikult sellist poliitilist mõistlikkust, et ma arvan, et see asi riigikogust ei lähe. No aga see on ainult üks, üks asi, et kui me vaatame, mis Venemaal toimus, siin mõned nädalad tagasi oli samamoodi referendum põhiseaduse muutmiseks ja kas seal oli täpselt sama küsimus? Abielu on naise ja mehe vaheline asi ja see läks läbi, eks. Ja põhiline asi, millega teda rahvale müüdi, oligi üks punkt, oligi see, et seal abi abielu küsimus, eks ju, ja lastekaitse jah, ja nii edasi, kuigi selle varjus tihti tegelikult seal nagu põhiseadus totaalselt ringi. Ja võimaldati Putinil jätkata võimulolekut, mis olid pigem siis peamine, mis selle põhiseadusemuudatusega teha taheti. Aga Martin Helme lubas ka tõsta EKRE populaarsust suunaga järgmiste valimiste järgselt olla peaministripartei. Ma ei tea, mina hetkel ei kujuta ette, kuidas see päriselt tehtav on. Kas teie näete selleks võimalusi? Noh enne seda, kui tulevad järgmised riigikogu valimised, on meil ees kohalike omavalitsuste volikogude valimised ja presidendivalimised. Iseenesest see käik, Martin helmest sai erakonna juht, et noh, ma veel kord ütlen seda, et mina teadsin seda juba eelmisel aastal, et see juhtub sellepärast, et sellepärast, et olid allikad, kes seda rääkisid. Me rääkisime sellest. Ühes Äripäeva raadio raadiosaates eelmise aasta lõpus seda räägiti igal pool nuuskas rahvateenrite saates räägiti, sest küllap neid, neid oli veel neid, kellel, kellel olid need allikad ja muidugi siis lükati kõik tagasi, et mingit asja ei ole, tegelikult Ta läks pool aastat ja täpselt nii, nii, nii see, nii see juhtuski. Et see käik oli, oli ühest küljest ka noh, see oli vajalik ka nagu noh, nii-öelda poliitilis tehniliselt, et, et saavutada edu kohalike omavalitsuste valimistel, ma arvan, mis on mis, mis on ennekõike väga tähtis ja, ja siis ikkagi ma arvan, et saada enda noh, siis kas meelevalla alla või ei kontrolli alla ka mingil moel presidendi positsioon või vähemalt niimoodi, et see president oleks meelepärane. Et mis on siis otseselt ka selle kohalike omavalitsuste valimistega seotud ja, ja selles suhtes ma arvan, et, et see on, on kindlasti selline väga jõuline samm, mis juhtub pärast neid kahte valimist siis mingi stsenaarium on ka see, et tegelikult, ega nad nad väga ei vajagi valitsuses olemist enam pärast seda, et võib-olla isegi mingi mingisugusel hetkel. Aga noh, kui, kui tekivad mingisugused mingisugune soodne situatsioon, siis kui need need valimised on läinud edukalt, siis, siis noh, ühesõnaga on võimalik ka opositsioonis kasvatada seda, seda toetajaskonda, sest praeguse toetuspinnale, et hetkel noh ütleme nad nii-öelda nagu ikkagi seda peaministripartei jõudu enda kätte isa. Noh, ma ei usu küll muidugi, et ühelgi poliitilisel parteil on soov opositsioonis olla Ei seda kindlasti mitte soovi, kindlasti ei ole sellist, aga, aga on tehtud igasuguseid. Ei no vaata, mis juhtus Vabaerakonnaga, ta oli ju siis, kui ta sai parlamenti sellise eelmisel korral eelmise riigikogu koosseisu ajal, siis ta oli alguses peaaegu sama populaarne kui, kui vikerpraegu. Seepärast ei suutis kõik maha mängida, et praegu on siin nagu aega EKRE liikuda nii ühes kui teises suunas ja senine käik on näidanud, et see partei on lihtsalt läinud kogu aeg üha tugevamaks. Ja Martin Helme on sellest seltskonnast kõige nutikamad inimesi. Nii et miks, nagu öeldud, et tema all peaks partei nõrgenema, pigem pigem võib oodata tugevnemist. Jällegi täpselt seda ma tahtsingi öelda, et meil on vabaerakonna, muidugi see paralleel ei kehti mitte kuidagi, sellepärast vabaerakond oli nagu kassikari, kes jooksis kaheksa suunda alati laiali, ükskõik mis küsimuse pealt EKRE ja, aga see oli alguses ikkagi väga suur, tunduvalt suurem kui Ekrel. Jah, kindlasti populaarse oli kõrge, aga sellepärast, et inimesed provotseerisid ja vabaerakonna pihta igasuguseid oma hinnanguid, mis siis hiljem tuli välja, et ei kehtinud mitte kuskil suunas. EKRE on partei ikkagi partei mõttes, ta toimib, hääletused peavad, inimesed, noh, sa ikkagi tead, mida sa võid eeldatavalt EKRE liikmelt. Aga noh, teisest küljest jällegi senini nad on ennast paigutanud väga sügavalt kohta, kus neil on väga tugevalt toetavad aga ülejäänud parteid inimesed, kellel esimene eelistus, ülejäänud on ülejäänud parteid, siis neid teise eelistusena kindlasti ei näe, pigem näevad neid kuskil viimase eelistusena ehk siis, et kuskilt uusi toetajaid leida. Väga kerge ei ole. Vältima ja aga seal on suur võimalus see praegune koroonakriis, kuidas me selle kriisi üle elame? Rahandusministri portfell on ikkagi Martin Helme käes ja väga palju sõltub sellest, kuidas sellest kriisist, kuidas see kriisi üle elatakse, milliseid otsuseid langetatakse, et siin on võimalik väga nutikaid käike teha ja ja võita populaarsust. Jah, ja ikkagi ma tulen jälle tagasi sinna kohalike omavalitsuste valimiste juurde, et kui noh, EKRE le olid eelmised, et kohalikud valimised tegelikult suhteliselt edukad nad said, kuskil sealt tõuseb ikkagi noh siis üle-eelmiste valimistega võrreldes marginaalselt positsioonilt ikkagi pildile, nad said üle Eesti, kuskil seal mingi kuus protsenti vist oli see häältesaak seal kokkuvõttes. Ja nüüd praegu, kui, kui nad, et noh, mõtlevad selle peale, mis nüüd aasta pärast siin saama hakkab, siis üks suund võibolla on selline noh, nii-öelda seesama ideoloogiline suund, mida kindlasti siis toetakse ka, et eespool mainitud referendumi korraldamine. Aga teine suund on kindlasti see, et, et nii-öelda taastada võib-olla siis rahvaliidu omaaegne hiilgus volikogude tasandil ja sellele tuleb kindlasti kasuks, et riigi all on noh, et nad on valitsuses riigi tasandil, meil on ka kahe tooli seadus, juhin tähelepanu minu arust idiootne seadus, vabandust, ma jälle kordan seda oma oma mõtet, mida ma olen siin mitu korda öelnud. Et, et kus siis nagu keskvõimul on päris suuri võimalusi neid asju mõjutada. Ja kui nüüd siin on sel nädalal hästi palju võrreldud siin EKREt ja isamaad, siis ma arvan seda, et see Isamaasisene nihelus, mis on, on ka noh, avalikkuse ette jõudnud, see, see mingil määral on ka kantud sellistest noh, nii-öelda tunnetest, et et nii-öelda nendes kohalikes omavalitsustes, kus nad on kas siis valimisliitudes või siis ise oma partei nime all nende liikmed nagu heal positsioonil siis nüüd EKRE omades ka nii-öelda rahalisi võimalusi riigi kaudu on nii-öelda saab seda seda meelsust nii-öelda üle võtta, ehk siis kohalikul tasandil ei ole nagu väga tähtis, et mis, missugune see parteipilet on, peaasi, et saab selle selle katuse nagu. Peale see, kusjuures Isamaamärk on hästi huvitav, kui seda mainisid, et selle nädala valguses tundub natuke nagu Isamaa oleks ühest küljest otsustanud, et meil tuleb hakata EKRE vastu võitlema. Ja kaks, et, et nad on alustanud valimiskampaaniat, kus siis erinevad esimese ešeloni poliitikud Isamaast, kes on ka tuntud näod, et ministrid endised ministrid on asunud EKRE tegevusi ja ideid kritiseerima justkui näidates, et vaadake, et me oleme siin mõlemad rahvuskonservatiivne partei. Ühel on pikk poliitiline kogemus ja võime võimekus riiki juhtida ja asjadega hakkama saada. Ja siis meil on teisest küljest, et inimesed, eks ole, kes on algajad, kes ei suuda oma ideid ellu viia, kes mõtlevad kuidagi valesti. Noh, mis siinkohal mõtlen, seesama võõrtööliste asi, kas meil tuli eilsest päevast, oli meil ju see uudised, et kaitseministeerium ei kooskõlastanud siseturvalisuse reservi loomist. Meil, kaitseminister Luik kritiseeris siseministri algatuste tegevust põrand, mis avalikult. Et tundub, et isamaa on asja kuidagi nagu tõsiseks võtnud või lasknud. Isamaal on ju see valijaskond püsinud väga stabiilselt, selline see väike tuumik, valijaskond, mis seal alati toonud neile selle selle viis protsenti pluss siis veel lisaks juurde need sellised võrdlemisi edukad ideed, mis nad on, noh, alates plats puhtaks, ideed kõnetanud ideed, mida nad on siis saanud esitada, aga Isamaa probleemiks on, on selgelt see, et neil on nad, nad on nii-öelda värske vere jaoks väheatraktiivne. Ehk siis see on see, et nende nii-öelda tuumik, elektoraat, kes on neid väga-väga-väga nii-öelda kindlalt valinud need inimesed on Need, inimesed on, on, on, on vanad ja nad ja nad kaovad järjest ära. Seevastu noh, EKRE oma nende nende uute uute loosungitega kõnetab just ja mina olen nagu tähele pannud seda, et ta kõnetab ka mingeid noorini. Mina olen oma peas mõelnud niimoodi, et isamaa on nagu noh, maailma parimat diskotegijad, et diskomuusikat teevad ja on selle ülimalt hästi ära lihvinud, aga lihtsalt rahvas on vahepeal lavastanud mingi arentii mõmina, räpi kuulab hoopis teisi asju, kuigi Isamaa disko on parem kui kunagi eales varem, eks. Ja kuna kuna kuulajaskond on muutunud, eks, et täpselt nii ongi juhtunud, et rahvas tahab midagi muud. Isamaal ju tegelikult on nagu väga noh, tunduvalt pikem pink mulle tundub kui, kui Ekrel, kui me vaatame kui hästi tuntud inimesi. Aga EKRE töötab ennast sellesse rahvale, läheb peale. Noh, bränd on tugevam jah, aga kui valimisolukorraks läheb, et siis inimene istub seal valimisnimekirja taga ja vaatab, et okei, et kelle poolt siis hääletada on, aga meie saateaeg kahaneb meeletu kiirusega, et peame siin võib olla, võiks mõned teised teemad ka veel üle vaadata. Valitsus otsustas sel nädalal ka Eestis jätkata. Ta koroonapiirangute leevendamise ka väliüritustel võib nüüdsest juuli keskelt nüüd jälle rohkem inimesi olla. Aga samas näiteks Läti riike lõpetas pidude aja ja mujal maailmas on ka koroona suremus ikkagi nakatumine võrdlemisi kõrge ja ei ole, ei näita taandumise märke. Et kas seal ajutine, see valitsuse otsus, kas me hakkame nüüd seda lähiajal jälle ümber pöörama? Seda on väga raske ennustada, aga aga kui sa vaatame ülejäänud maailma trende, siis tasub olla äärmiselt äärmiselt ettevaatlik. Meie läheme ühest küljest, eks septembri algusesse on meil ralli MM etapp planeeritud ja siis nädal hiljem pidi tulema Tallinna maraton, mis jäi ära, eks ju, et nagu üks suur publikumagnet toimub ja teine nagu magneti toimub. Et sealt võib aru saada. Kiiruskatsetele ilmselt ei tule, 10000 inimest korra autodesse ja aga samas. Samas jooksjaid tuleks ikkagi meeletult palju, et nad nagu erinevad üritused. Kas nüüd nakatumine hakkab? Pigem, pigem on teist lainet, kõik kohtavad teist lainet, kardavateks keegi ootajaid, aga kõik kardavad seda. Otsitakse ju neid märke, et kui Ameerikas oli jälle rekordiline nakatumine. Viimane ööpäev vist oli 63000. Kuulsime enne enne saadet oli veel suurem, oli, oli veel suurem. Et. Ja neid märke sellest järgmisest lainest täitsa täitsa selgelt otsitakse, ehkki ju ehk ju noh, tõesti see nii-öelda vahepeal tundus, et läheb suhteliselt nagu, nagu ladusalt ja ja kõik, ka majandusnäitajad läksid ju läksid ju hästi ja üles ja ja nii edasi. Balkanimaadest võiks nagu vaadata, et Balkanimaad järjest ütlesid, et me oleme koroonavabad, koroonavabad ja see oli siis maikuus juuni alguses seal meeletu jaama nakatumine järjest ja seda eksporditakse ka siis näiteks Austrias ja Saksamaal. Inimesed, kes on seal puhanud, on haiguse kaasa viinud. Selliseid hirmutavaid näiteid, et selles mõttes inimestel tasub olla hästi ettevaatlik. Jah, ma sellega olen nõus, aga võtkem siis nii kaua, kui meil vähegi võimalik on veel seda koroonavabadust ja ma ei tea käigemises kontserditel, kui on meil see lubatud, aga ettevaatlikult. Aga ma ei tea, räägime korra veel liiklusest, meil on, mõned minutid oli jäänud härra Tartus kus sel nädalal esmakordselt Eestis tõuksi tõuksiga Igatahes siis auto alla. Et traagiline lugu, aga ma ütlen, et arvestades, kuidas meil on Tõukeid on Eestis levinud ja kuidas inimesed kasutavad neid aina enam ju tegelikult ka heal põhjusel, siis ma ütleksin, et see vältimatu, meil jäävad inimesed siiski autode alla, Eestis ka ilma tõukeratast, et niisama liigeldes alati kurb, aga, aga noh, mõnes mõttes ka arusaadav. Kui ma nüüd õigesti aru sain, siis tema jäänud auto alla sõitis ise autoots ja see näitab seda, et vale kiiruse valimine on, on alati suur probleem ja mida suuremad kiirused, seda traagilisemad ka juhtimine, et noh, ka jalakäijad lähevad, astuvad üksteisele otsa, jooksevad üksteisele otsa, aga elektritõuks ei tähenda, seitse peaks ära keelama, et vastupidi, et kui me vaatame seda kasvõi sellele koroonakriisi kontekstis, siis noh, nende kasutamine on kindlasti palju mõistlikum kui ühistranspordis sõitmine. Noh, kui me mõtleme selle peale, et 1908. aastal oli Eestis esimene enim hukkunuga autoavarii, eksju, ja siis oli Eestis ma ei tea, või Tallinnas oli alla 10 auto toona, eks ju, et, et päris vähe, aga, aga tegelikult on see, et Ta on ju näha, et viimastel aastatel on, on see liikluspilt väga muutunud, sõidetakse kahel rattal tal uutel vahenditel ühel rattal väga palju. Selge on see, et need kõigil nendel on liikluses väga erinev dünaamika ja, ja ja nendega lihtsalt noh, tuleb, tuleb harjuda ja mingil määral tuleb loomulikult ka noh, liiklusseadust kaasajastada, sest et noh, need tuleb, tuleb natuke sättida, aga ennekõike on see ikkagi inimeste selline harjumus ja hoiakud. Mis see kiivri kandmine on? Kiivri kandmine on väga kasulik. Kiivri kandmine on kasulik ja hea aga mitte ainult liiklusseadused olid, ma läheksin ühe sammu sealt ka edasi, et tegelikult me peaksime ka mõtlema linnakeskkonna peale, kui meil inimesed aina rohkem kasutavad liikumiseks mingisuguseid erinevaid iseliikureid. Et siis võiks ka mõelda selle peale, et äkki meil võiksid olla ma tea, laiemad kergliiklusteed ja võib-olla rohkem ruumi sellisele kergliiklejale ja nii edasi. Ju järjest ongi tulnud ja eks see on omakorda jälle jälle teinud neid järjest populaarsemaks, nii et see on, on kõik selline areng, aga mina arvan ka, et keelamine ei ole kindlasti siin mingit ranged regulatsioonid, see, mis aitab kokkuvõttes kaasa liiklusohutusele. Küll aga küll, aga tõesti jälle ma veel kord ütlen. See kiivri mõte oli nagu väga hea ja õige, et esimene asi, mis, mis, mis maanteed puudutama. Pea jah, aga siinkohal tema võib-olla saatele joone alla ei jõudnudki rääkida Laagna teest või Tartu Ülikooli ja Hiina koostööst. Rahvast olid teenimas Huko aaspõllu, Neeme Korv ja Sulev Vedler. Kohtume taas siis järgmisel nädalal.