Eesti piinly lavastajaid. Eesti filmilavastajaid. Stuudios on Jaan Ruus. Meie vanem põlvkond filmilavastajaid tuli teatrist. Nad teadsid, et filmid kannab näit ja praegu Eesti kinosilma tegevad üsna mitmed lavastajad on olnud operaatorid. Nad teavad, et filmi kannab pilt. Et tänane külaline jääb ka eesti filmilukku ühe ainulaadse vägitükiga. Tal õnnestus luua Eestis filmikool rakuke, kus õpetatakse kino ja mitte ainult kino, kogu audiovisuaalmeediat. See mees on Arvo iho. Tere tulemast. Olen küsinud, kus sa elad. Nüüd ma elan Kadriorus, jah, aga kus sa tahaksid elada? Ma tahaksin elada veel rohkemate puude keskel, kui ma praegu elan. Sa oled ameti poolest nüüd filmirežissöör, aga mida sa ise oma elukutseks pead, kui oleksid vaba kirjutama? Tähendab, ametlikult ma olen praegu veel kooli aitäh. Peda, õppejõud kuni esimese juunini vist. Ise pean jah, filmitegijaks ütleksin niimoodi, et haridus olen ma saanud kinooperaatorina ja filme tehes teiste režissööride kõrvalt on vist midagi head ja midagi halba külge jäänud ja on jah, nagu saanud ise režissööridega mõned filmid tehtud, kui sa ei oleks see, kes sa oled, kes sa siis tahaksid olla, leiva tükitama, jääks esimene amet oli mul puidutisler. Ja nii, et läheksid tagasi. Võimalik. Sinu filmiprojekt Karu süda tundub olevat nii kantne, nii et kui juba siis juba parajalt hullumeelne ta on jah. Kas sa tutvustaksid veidi lähemalt, ehk siis hiljem, kui film on valmis, on huvitav kuulda, kas tahtmised on. No niisugune tahtmine on taevariik, see on selge ja ega ausalt öeldes väga palju ette rääkida ei julge. Aga nii palju võib öelda, et see on lugu sellest, kuidas üks eesti mees läheb Siberi ürgmetsadesse sest Dallasest jahmerdamisest kõrini siin? Jaa jaa, püüab nagu siis tõesti jõuda Türg looduse lätete juurde ja siis saada uuesti nagu paljajalu maa peale tagasi ja seda teha nii telefilmi pikka neli tundi vist see tund seitse tundi kogulid ja siis mängufilmi kinod. Niisugune idealistlik soov on jah, sest et siis nagu öeldakse, saaks kaks kärbest ühe hoobiga. Sest telefilmiga saaks ehk Põhjamaade televisioonid kampa meelitatud. Ja kinofilmiga saaks ehk prantsuse poolsed rahad liikuma. Sest praegu võib olla väga hea stsenaarium, aga põhiline mure on see siiski, kuidas saada kokku need rahad, millega filmi nüüd Eestis tehakse, sest Eestimaalt seda raha kokku ei saa. Sa oled nüüd oma viimaste filmidega, Eesti on saanud iseseisvaks ja vahepeal on tulnud väike paus saanud rahvusvaheliselt tuntuks ja filmis käinud läbi pika tee. Kas legend vastab tõele, et sa alustasid valgustest? Ei manustanud, vaat rästendist. Ma olin Andres söödil kasti kandja ja mul vedas väga kõigi kolme esimese mehega, kelle juures ma kasti kandja ja fookuse tõmbaja olin. Esimene oli Andres Sööt, teine oli Jüri Karsnek. Ja ma mõtlen, kes see kolmas oli, ma olin natuke aega Harri Rehe juures. Jah, aga Andres Söödi kool oli väga hea tuntud iroonilise mõistusega inimene ja see oli väga kasulik. Läheme veel tagasi sinu lapsepõlve. On sul meeles, kui ma küsiksin, mis oli sinu kõige esimene mälestus? Jah, on küll. Üks kõige esimesi mälestusi on see, ma ei tea, kui vana ma olin, ma pidin üsna põngerjas olema, kui ma kukkusin silla pealt vette. Ja õde arvas, et ma olen uppunud. Ja siis ma ronisin neljakäpukile välja valguse suunas. Ja kui ma tulin välja, siis seal oli alasti naine kalda peal. See ei olnud nägevus, see oli. Ma ei oska praegu seda öelda, aga see nõnda juhtunud. Palju sul oli õdesid neli ja vendi? Üks ja veel siis üks 200 on surnud veel. Nii et ma olen suurest tüdrukute karjas kasvanud. Kuidas sinu lapsepõlv välja nägi? Ma tean, et sa tulid Eestisse alles pärast seda, jah. Mina olen Eestis sündinud, aga mu vanemad tulid, sest mu vanemad on ingerisoomlased. Ja isa jõudis Eestisse peale mitmeaastast mööda Siberi vangilaagrites. Hulkumist täna põgenemise ja ema oli sõja ajal peaaegu kaks aastat Soomes kolme tütrega. Ja Eestis said nad tänu jumalikule juhusele kokku. Et see on tõsi, sest et isal oli pilet Tallinna ka jommis peaga hüppas ta maha Sonda jaamas. Ja tuli välja, et ema ja veel tema kaks õde olid, kes on ta lauavabrikus tööl. Ja mina ei tea, miks see nii pidi juhtuma, aga siis tulin ilmale mina. Ja siin olid pere esimene laps ja peale sõda peale seda ja, ja muusika võtsid kodust kaasa. Praegu on siis Veljo Tormis, Ingeri õhtud, jah, just nimelt. Noh, ütleme niimoodi, etnilised juured mul seal Soome Soome rahva hulgas on, aga ta on kaarega tulnud Venemaa kaudu. Oma viimases dokumentaalfilmis, mille nimi on jaanipäev ingerimaal, ma kasutasin seda muusikat ja ma väga armastan seda välja tormi. Tormise muusikat. Saates Eesti filmilavastajaid on külaliseks Arvo iho. Sa tulid Tallinnfilmi 20 kuueaastaselt, see on nagu kõigile teada vale, jah, 22. aastaselt, 22 aastaselt, 22, sa oled sündinud 1009 ja ja 22 71 üks, eks ole. Siis 26.-st Ma tulin juba peale kinokooli ahhaa ja ma just tahtsingi seda tärida. Et kuidas sinu elu kulges Tallinnfilmi tulekuni, sest et sellest teab avalikkus vähe ja ma olen viru rohelast pärit. Keskkooli, ma käisin Rakvere internaatkoolis. Nii et see, millest kunagi hiljem, Me Leida laiusega tegime filmi, naerata, naerata ometi on mul ise. Ma nagu öeldakse naha sees läbi elatud ja natuke räigemas vormis, nii nagu seal filmis ka näha oli. Rakvere internaatkoolis lõpetasin keskkooli osa, peale seda olin Rakvere mööblitisleri na tööl, siis oli Vene sõjavägi. Siis oli natukene üle ühe aasta, oli Tallinnfilmi leiva söömist, operaatori assistendina ja samal ajal, et mitte nälga jääda, ma käisin mööblikombinaadis tööl. Samal ajal kui Tallinnfilmi, täpselt nii. See ei olnud ometi kerge olla operaatori assistent, sest operaator on ju liikuv elukutse ja samal ajal olla ühes kohas. Jah, aga dokumentaalfilmide tegemisel on ju pausid. Ja siis mul oli mööblikombinaadis, oli niisugune kokkulepe. Ma võin käia seal õhtustes vahetustes ja nii ma käisin. Kas Moskvasse kinoinstituuti oli raske minna, kauge või? Oled sa selline natuur? Jah, muidugi ma kartsin. Vene sõjaväes ma tegelikult valmistasin ennast ette Tallinna fotokooli astumiseks, aga siis sellel aastal ei võetud üldse vastu neid. Ja, ja see ebaõnn tegelikult pöördus õnneks, et ma sain tõesti Andres Söödi käe alla ja olin assistent ja siis selle aastaga õnnestus niivõrd hästi ette valmistada, et kobina peale ma sain kohe esimese raksuga Moskvas kinokooli sisse. Kinooperaator filmioperaator vist peab olema lõpetanud filmikooli, nii et oma käe peal õppinud operaatoriks on ikka ääretult raske. Jah? Jah, võiks öelda küll niimoodi, et operaatoritöö on kinos üks selliseid, mis Peab ühendama insenerlikke teadmisi ja kunstnikuandeid masina abil kunsti tegemine, jah, mingi nõnda öelda, jah. Nüüd operaatorid võtavad ju ka eeskuju maalikunstist, eks ole, nii et see ei ole ainult nii, et operaatorid püüavad. Osalejad võtavad eeskuju, mitte üksi maalikunstist maalikunst on muidugi väga suurvaramu ja mina olen sealt väga palju õppinud. Peale selle on ka fotost hea eeskuju võtta ja seda ma olen ka teinud. Ma pärisin Jüri Sillarti käest, et miks ta ütleb, et valgus on operaatoritöövahendid vastas. Kui valgust ei oleks, siis oleks lihtsalt pimedas, siis poleks mitte midagi. Ja see on niimoodi küll, sest et operaatori töös areneb välja eriline valguse nägemise vaist kuidagi. Nii et valgus tõesti operaator tajub nagu mingit selget ja vormitavat mateeria, see on tõesti vormimise vahend mitte ainult filmi eksponeerimise, vaid ma võin jaan Ruusist teha, väga erinevad isiksused ainult valgusega. Sa oled lavastaja, kes on ka olnud ja on operaator. Kas valgus erinevates riikides on erinev, nii et valgus Kreekas, sa oled kunagi ja nüüd on erinev valgusest Eestis väga erinev tõesti erinev. Ja ma võiksin öelda isegi, et erinevate maade operaatorid käsitlevad valgust erinevalt. Nii et erinevatel laiuskraadidel tehakse juba ütleme, asupaigast lähtudes erinevat kunsti. Kindlasti. Stuudios on Jaan Gruusia külaliseks Arvo iho. Sinu Leida laiusega koos lavastatud, naerata ometi, ja sinu enda filmidel vaatleja ja ainult hulludele on peategelaseks naine. Kas saab öelda, et sinu filmid on maise kesksed? Naist uurivad, vist, võib küll öelda. Sest, et tõesti mitte ainult mu filmises vain puu elus, võib-olla on ka see kõige lumaobjekt olnud rahvas ja kõige arusaamatum. Jah, jaa. Sinu uues projektis Karu süda on ka naisel vist väga suur, seal on koguni neli naist ja üks emakaru. Ja ja naised on erinevates rahvuskindla peale. Mida sa arvad? Seminismist? Mul on olnud elus tegemist kaks korda niinimetatud feministide, aga ma tunnen neile kaasa. Ja mulle tundub, et, et need naised, kes muutuvad võitlevateks feministide, eks nad on kusagil sisimas õnnetud. Ja, ja see tekitab, jah, ma tunnen kaasa neile. Kui sa valid näit, nii et oma filmi, kas fotogeenilisus on olemas, on olemas küll ja võib isegi mingeid asju öelda mingeid väikeseid tähelepanekuid, mis teevad mingi näo fotogeeniliseks. Näiteks kui mingi nägu on väga sümmeetriline, siis ta on surnud. Või kui mingil inimesel on õige veidikene kõõrdsilmsus, siis ta on väga fotogeeniline. No mõelge, kas jälle kulli peale ja see on väga tillukene, väike kõrts, investe vaimustavaks näha ja väikesed ebasümmeetrilised jooned. Ja siis on veel kummaline asi, mida sõnades väljendada ei saa, aga pildi kaudu saab seda kohe näidata, mis on fotogeenemis ei ole. Paneme peale Ray Charles'i, mille sa valisid aja. Saates Eesti filmilavastajaid külaliseks Arvo iho. Saal tegid ise muusikavaliku, võtsid kaasa CD-plaadid. Sa oled vist ise orkestris mänginud, ma olen küll ja ma olen mänginud algkooliajal, mängisin puhkpilliorkestris keskkooli rajal, mängisin Jets orkestris ja sõjaväes mängisin kahes orkestris korraga. Ja praegu on seal nüüd juba minevikku, minevikku. Mulle vormilist muusikaharidust ei ole üldse. Aga ma võin tänuga mõelda oma sõprade peale, kes on mu muusikalist maitset arendanud. Mu sõpradeks on olnud Rolf Uusväli Lembit Saarsalu, Tiit Paulus, Paul Mägi. Mul on palju džässimehi sõpru. Kuidas üldse on sind mõjustanud teised kunstid muusikast? Me kõnelesime? Maalikunst olen väga säravalt väga sügavalt oli seitsmekümnendatel aastatel, kus ma noh, ütleme, operaator või pildi tegija jaoks lausa liiga sügavalt. Uurisin renessansi ja väikeseid hollandlase. See oli mul niisugune täiesti foobia. Ma, kus aga vähegi teadsin olevat muuseumides väikeseid hollandlase, nii ma läksin ja uurisin tingimata need algupärandid. See on niisugune vana arm, kas kunst on rahvuslik või kosmov poliitiline? Sinu meelest? No mina mõtlen, et kuna kunst peab ennekõike minu arusaama järgi rääkima südamele ja südame kaudu mõistusele, siis ikkagi tema juured on selles maas, kus kunstnik on pärit aga, aga nii-öelda see kõrgem vaim vistika hõljub üle piiride. Praegu on moes Euroopa liit. Mis sa arvad Euroopa Liidu kultuurist, ma ei tea, kas sellist kultuur on olemas, mingisugune pidin, kultuur vist on tekkimas. Aga mina ikkagi isiklikult kaldun niisuguse etnilise kunsti poole nagu öeldakse, paljajalu ikka oma maa peal kõndida ja, ja seda nii sihukest algupära tunda. Missugune peaks olema siis eestipärane film. Aga selline, mis siiski maailmale midagi ütlevat, ma ei tea, kas mina eestipärast filmi oskan teha? Seda maja üldse ei oska, ei oska arvata, seda võiksid teised öelda. Aga ma kujutan ette, et kui ta on liialt provintsiaalne või liialt väikeste teemadega tegeleb, siis ta ei levi maailmas. Ja ma olen ise ääretult hämmastunud, kui noh, üsna mitu minu filmi läksid hästi Euroopas. Ja ilmselt sellepärast, et kui loos käsitletakse sügavalt inimlikke asju, mis on üle riigipiiride, mis on üle rahvuspiiride ju ta siis ikka on vist hea rahvuslik film ka. Aga kui on kitsalt kuidagi noh, ma ütleksin, et inimliku inimlik mõõtkava peab olema piisavalt suur. Noh, kirge peab olema ja mastaapi peab olema mõtlemises. Stuudios on Jaan Gruusia, Arvo iho. Kuidas sa suhtud rahasse kui käibevahendisse? Aga väga vilets, kui teda üldse ei ole. Aga kuramus, kui mõnikord on natuke palju, ta siis teeb murelikuks. Pärale korrutada. Aga kas see kunst on üks kaup teiste hulgas? Ei, ma ei usu seda. Teda tahetakse kangesti ainult kaubana võtta, aga mina olen nii idealistlik inimene. Ma usun, et kunst on midagi enamat. Kui püüda lühidalt öelda, siis mina usun selle sisse, et et ennekõike on kunst mingi energeetiline side inimese ja teise inimese vahel. Nii et kunst võib inimest muuta. Tahaks loota küll ja ma olen näinud, et vahel ta annab mingisuguse tõuke inimesele, aga tagasimõjuna äkki annab ta ka hea tõuke kunstitegijale endale täiesti kindlalt, sest et noh, ma ei tea, kuidas teistega ka mina olen saanud kirju vaatajat tegelikult. Ja ma olen täiesti noh, suure erutusega käinud varemalt vaatajatega kohtumas ja ja on olnud juhuseid, kus inimesed tulevad ja hakkavad millegipärast sügavad isiklikke draamasid või isiklikke probleeme rääkima ja siis ma saan aru, et noh, nagu öeldakse, minu sõnum on jõudnud tema südameni. Mis sa arvad, missuguseid isiku omadusi kultiveerib praegune ajastu Eestis? On nii häid kui halbu, hääd asjad on need, et inimene peab ise oma peaga mõtlema, peab olema ettevõtlik Jahkaja. Aga minu arusaama järgi on halb see, et kõik muudetud takse kaubaks. Ja, ja nagu noh, kuna ma olen viimased aastad olnud natukene rohkem koolipapa ametis, siis ma näen seda, et Eestis ei hinnata õpetajat. Kui võrrelda seda, kuidas näiteks tasustatakse õpetaja tööd Põhjamaades ja Euroopas, Poolas ja Eestis siis see loob väga nukra perspektiivi. Sest et minu mõistuse järgi on õpetajad ja arstid ühed väga tähtsad inimeste alalhoidvad ametid. Kas üldiselt iseseisvus, vastab sellele, mis sa ootasid? Mul ei olnud väga konkreetseid ootusi, on on hiigla hea see, et avas piirid. Et kui inimesel on tahtmist ja inimene teab, kuhu ta tahab minna, siis ta seda võib teha. Sest ikkagi Nõukogude liit oli vangla. Stuudios on Arvo iho ja ma küsin. Kas sa sporti teed? Teen enam mitte nii palju oma varem võisin ikka ennast pidada sportlaseks. Mul on järk Käia teatavaid saavutus ja ma olen Virumaa meister kolmekordne olnud omal ajal ja kõik ja puha. Aga, aga noh, see on tervise hoidmise vahel, ma ei ole kunagi sporti teinud mingite tipptulemuste pärast. Ma tean, et see lihtsalt hoiab tervise korras, sa ütled, et sul oli järke, mis tähendab erinevatel aladel jahiujumises, oli ja kergejõustikus suusatamises ja nii et, aga noh, see oli kõik niisugune treener, et ei olnud minuga ühes mõttes rahul, et ma käisin trennis, siis kummal oli tuju ja ma kunagi ei lõhkunud ennast nii-öelda ribadeks. Magasin mõnuga. Ma ei teinud tipptulemuste pärast ikka lapsed sportidega teevad. Palju sul lapsi on? Ma ei teadnudki, et sul on kaks tohigi peale mehe kõiki lapsi. Mul kaksik on. Kas jah, aga üks on kodus ja teine on ilma peal. Nii, tütred, pojad. Nüüd, missuguste põhimõtete järgi solid kasvatad, see on nüüd nii suur küsimus, aga no on üks väga lihtne põhimõte, mida ma kunagi lugesin ühest vanast india raamatust. Et laps on külaline. Ta ei ole sinu kasu naise omand. Ja, ja me oleme küll seda püüdnud teha niimoodi, et juba pisikesest põnnist peale oleme temasse suhtunud kui inimesse. Ja muusika maha ja stuudios Arvo iho mõnel isiklikult täringud. Mida sa pead kõige suuremaks saavutuseks praegu? Et siin filmi ja pildi tegemist ja niisugust asja või elus üldse elus üldse. Ma hindan väga seda, et mul on hea meeldiv perekond, kodu. Et kõik meie perekonnaliikmed oskavad seda hinnata. See on teatav saavutus, 24 aastat abielus oldud ja mitu ilmselt kriisi läbi elatud, jäika laevukene vee peal, nagu öeldakse. Selle üle ma lähen, lihtsalt õnnelik ja rõõmus. On sul mõni ekstravagantsust? Jah, mina ise seda ei osanud välja mõelda, aga naine ütles, et mõtlesin, et Jaan Ruus küsib mult sellise küsimuse, siis tema ütles, et on see ekstravagantset, kui ma midagi tegema ka on, siis ma teen alati liiga ükskõik mida ma teen, et ma lähen liiga asjaga kaasa, et liigne emotsionaalsus vist. Kas sul on siis ka mõningaid sõnu või väljendeid või, või ütleme, isegi pildi kujundeid, mida sa arvestad, liigselt tarvitada sõnu ja väljendeid ei ole, seda ütles mulle ka naine, aga, aga pildi kujundi, et küllap on üks, mis mul ikkagi kogu aeg kordub või tahab kordon, lendamise kujund, see on mul unenägudes ikka ja jälle ja paljajalu maad mööda käimine siis lendu tõusmine, just kinniskujundid, paar tükki on ja siis põlevad puud millegipärast ikka son mõned jooned, iseloomujooned, mida sa. Kõige vähem sallid ütleme teistes näiteks noh ja iseloomujooned vist ma ütleksin niimoodi, et kadedus, väiklus ja oma tahte liigselt direaktiivselt pealesurumine teistele. Aga kui sa nüüd iseenda juures saaksid ühte asja muuta, mis see võiks olla? Vastuolud iseenda sees. Ei saa nii kergelt lahti. Ei vist ei saa, jah, aga missugust Annet sa tahaksid veel omada enda juures head huumorimeelt. Jah, seda ma kadestan, kui inimestel, kellel on niisugune hea huumorimeel ja, ja noh, kui inimesed, kes on kerged oma olemiselt, nad on neid, ma kadestan. Stuudios on Arvo iho. Tahtsin sult närida, On sul õpilasi, aga sa oled nagu eraldi olukorras, aga sa vastad sellele ikka. Tähendab isegi enne seda, kui mul päris koolipapa ametit tuli pähe hakata pidama, on mul ka mõningaid õpilasi, isegi pilt, muuseas, ma mõtlen fotograafide seas. 80. aastal me tihti suhtlesime andennoga ja ma usun, et ma olen andennale ühteteist, ütle nüüd natukene ja siis on üks piltnik on veel Arno Saar, kes on väga palju kunstnikke, kultuuritegelase pildistanud, tema teda ma võin ka oma õpilaseks pidada. Ja nüüd loomulikult, kui mul siin Eestis. Ma võin öelda, et ametlikele õpilasi on umbes 12 aga neid on ilma peal ka. Ma olen Sri Lanka lõpetanud Sist Seiloni saarel. Aastal 89, ma olen Ameerika Ühendriikide siseõppinud ja õpetanud Montana osariigis ja nüüd ma olen mitmel aastal käinud Soomes vaatamas. Nii et ikka vist on neid, mida sa õpetad. Nii imeliku asja nagu film. Jah, aga kuidas sa välja näed, sa näitad oma töid või räägid või? Kõike ene, tähendab ma, mul on niisugune, noh, väga lihtne meetod, et ma hakkan peale füüsikast, tähendab, hakkan peale optikast ja võrdlen inimeste silmanägemist ja, ja nii-öelda objektide nägemist. See on see alust alus ja sealt lähen liikvele siis esimene aste on mustvalge ja tummfilm. Teine aste on juba siis värvi ja dialoog ja, ja iga tsükli lõpus minu tudengid teevad töid. Ja siis kõik peab olema nagu oma kätetöökäsikirjast kuni Montaažini ja noh, ma olen ikka saadaval kogu aeg neil iga Kapi juures, kuna ma kõiki neid töid olen ise teinud, siis ma võin anda hääd nõu. Vahel. Sa oled palju reisinud ja sinu töö on üldse selline, kui ma sult pärin. On sul oma lemmikteekond või meelisteekond, on? Jah, see on teekond kusagile metsa ja mägedesse, kus ma veel käinud ei ole. Vaat vahel peeglisse ka, et kas on midagi, mis sulle su ilmnes, ei meeldi, on mitu asja. Et mu nägu on liiga raskepärane. Ja jätab mulje, et ma olen üks jurakas kassa horoskoop idesse usud või? Ma ei ole neid uskunud varem, aga nüüd noh, 40 või peaaegu 50 aasta jooksul tuleb välja, et pagan võtaks, seal midagi ikka on. Ühesõnaga see, millal inimene sünnib siia tähtede all paneb teatavad lained võnkuma ja ei ole midagi teha. Mõikab sooled kaksikkaksik-ja-i mõjudega ja just nimelt seal piiri peal, teistpidi pühvel. Vaatasin salateaduse raamatutest, kuigi siin on öeldud nii, et kas see pühvel ei mõtlegi asju tõsiselt, aga see töötas siiski suurepärase kaaslase ja nüüd ütle mulle, kas kunst on mäng või töö ta mõlemat, pate jumalannat, et seal on mänguelemendid niivõrd võluv sees. Aga kui seda tööd ei viitsi teha niisukese pühvli järjekindlusega, siis tulemus nagu ei, ei ole tulemas. Stuudios on Arvo iho. Kas sul on ka mõningaid eeskujusid? Kangelane kõlab uhkelt, aga on üks lemmiktegelane, on küll seal Alexis Sarbas? Jah, kreeklane, kreeklane solvas ja sellest oli ju ka film ja selle mängisin kõnd väga hea, see on suurepärane raamat ja väga hea film ja suurepärane tegelane, aga elustunud muidugi raske. Vot see on niisugune asi, et inimesi, keda sa tunned lähedalt, neid ei saa pidada kangelaseks, eks ole. Ma võin neid ka öelda, kes mulle väga meeldivad, mulle meeldib väga Mark Soosaar näiteks. Ma ei tea, kas ta on kangelane, vist ikka on need inimesed, keda ma ei tunne. Me teame neist ainult raamatute kaudu ja nagu öeldakse, niisuguse vahendatud info kaudu. Mulle meeldib niukse suure tegelasena väga Alders maitseb. Väga meeldib. Et kas sul on ka mõni lemmikmoto, võimaksiim või kinnismõte, mis aeg-ajalt kordad, on küll, mille järgi ma püüan, toimidega on, ela ise ja lase teistel elada. Ja see on ilus. Aga nüüd lõpuks ehk veel, kui sa sureksid ja tuleksid siia maa peale tagasi inimese või isegi asjana kes või mis see võiks olla, kellega siis saadet teha. Valiksin vahepeale variant, ei inimene ega asi, vaid lind, kes lendab hästi, kuid oskab ka vee all ujuda. Saates Eesti filmilavastajaid oli Jaan Roosi külaliseks Arvo iho. Selle muusika sa valisid ise ja ma oleks tahtnud palju rohkem muusikat lasta ja ise vähem rääkida. Ja miks ma sellise muusika valisin, mulle meeldib selline muusika, kus inimestel on sellel hetkel, kui nad muusikat esitavad, loovad see tähendab, improvisatsioon on sees ja see on džäss. Aga mitte ainult sassis ei ole ka päris vanas muusikas oli see asi olemas. Et olid osad, kus. Tuleb improviseerida, see on isegi klassikalises muusikas Mozarti kaotamas Karentsid, kus muusik improviseerid. Millegipärast mul on eriti hingelähedane see, kui on olemas mingi kindel struktuur filmis, siis. Stsenaarium, aga seal on olemas vaba ruum improvisatsiooniline selle käimasoleva hetke loomingule.