Stuudios on Jaan Ruus. Täna kohtume Eesti universaalse näitlejaga konservatooriumi lavakunstikateedri esimese 61. aasta lennu lõpetega, kes läbi Rakvere ja Pärnu teatri jõudis Tallinna Aarne Üksküla. Aarne Üksküla on pühvel neitsi sündinud 21. septembril 1937 jässakas pühvel hea, kui tegeleksid aiandusega, on öeldud. Kui pikk sa oled? Meeter, 76, seitse ja palju kaalud ei ole need kaalunud. Kunagi me olime täpselt tehtegala Mikiveri ka meil ei ole palju ka vahet, et üldse aastat 17 päeva temast vanem, meil olid kõik mõeldud ühed pikkus ja kaal ja peaümbermõõt jalanumber ja, aga, aga need on, et ma raskem, aga ma ei tea, siis me olime kuskil 70 75 kilo, armaalne helist juba 80. Kas sa oled abielus? Nojah, On sul lapsi ja mul on esimesest abielust poeg töötab televisioonis ja teisest abielust on 12 või kolmeteistaastase kolmeteistaastane tütar. Kus sa elad? Väismel tornmajas, kus sa tahaksid elada? Kus tahaksin mere ääres väikeses hütis. Saates Eesti filminäitlejaid on stuudios Aarne Üksküla. Kas sa oled salvunites ikka veel elavate kirjas või on sind juba ära tapetud? Ei, ma olen ikka elavate kirjas ja ja võib-olla isegi rohkem. Ja kirjade järgi on sinu esimene filmiosa. Naine kütab sauna Tõnis 77, aga see ei ole vist. Ei ole, ei ole, esimene filmiosa on 75. aastal, tähendab ei mites, mis oli 77 sõitles? Ei, see oli isegi palju varem, tähendab esimesed olid ühel samal aastal. See pidi siis olema 65 hoopiski. Jah. Kui sa olid jälle, ma olin Rakvere teatris, tähendab, ma ei tea, kumb oli enne nagu filmid tööl ja samal aastal üks minu meelest varem olid tal telefilm, oli IRA, tegi Ühe suve akvarellid ja samal ajal enam-vähem kuskil natuke hiljem tegi Jüri Müürkirjanduse ägedate külas, nii et need peaksid olema esimesed, aga naine kütab sauna tulin küll palju hiljem, mina just vaatasin, et lavastajad leiavad näitlejaid ainult Tallinnast, aga sa olid siis Rakveres ja jah, ma olin Rakveres siis virve aruojaga, meil oli vist ennem juba kooliajal tehtud, minu meelest üks telelavastus nagu tuttavalt, rohkem. Filmis ideaalmaastik mängisid Liina isa, see on eesti korralikum keskmiktalupidajast ja ja kui sa nüüd vaatad ise oma filmiosadele tagasi, siin on 31. osakonna hukk, Flint ja mets kannikestes olid ja nukitsamehes ja karges meres ja veel mis sul endal on nagu rohkem meelde jäänud. Noh, eks ikka need pisikesed rollidega. Ma ei ole muidugi trulli vist teinudki, võimalik reekviem olin, et kõige suurem. Aga just pisikesed-pisikesed rollid, mina, Smilers, ma ei tunne ennast kinos hästi, ma nagu ei ole ainult ja ei oska nagu ei sa hakkama kinos või seal mingi vahe ikka teatriga. Ja just need pisikesed olid, mulle endale meeldib kõige rohkem indrek, kus õpetaja Molotov ja siis selles samas, mis on nimetatud 31. esimese osakonna hukku, mis ta nimi oli, Flint, blind, blind ja näiteks see. Ja kõik need pisikesed asjad nendega Need on päris meeldiv olnud teha. Aga noh, Poola-Eesti ühistöö 93, saatana pisar, selline seiklusfilm sõjaeelsest Tallinnast, kus saksa ja vene sõjaväeluure on ristteedel. See oli võrdlemisi suur osa. Poolas kirjutatud aga Poolas läbi läinud ja kohandatud siis Eesti Eestimaa kohta kuidagi kunstlikult klaasi. Naljakas veel teha teda muidugi. Poola, režissöörid, operaatorid ja nii edasi, mis kiiresti tegite? Ma vist mängisin. Mul oli vist tegemist Lanavoiga rohkem või partnerina vist vene keeles, kuna tema mängis või mitte igatahes mitte poola keeles ja ja eesti keeles minu meelest ka mitte, tähendab. D ma vene keelt küllaltki hästi olla, nii et ma sain selle vene keelega hakkama, laenamooniga oli mul kõige rohkem rääkida ikka venekeelne, kas Marek pestrack lavastajaid, see kõneles vene keelt ja ei ta jah, kuidagimoodi ikka rääkis vene keelt, ta on ju Eestis teinud mitu filmi ja eesti keelt ta küll ei rääkinud, mõni sõna ja nii edasi, aga no meie vestlus käis ikka vene keeles, aga lammas all paremas nurgas väga ja peremenufilm, mida võib igapüha puhul jälle lasta, seal oli sul ju päris suur osa, nojah, ta, mis suur seni oli? Kaks osa tegelikult alguses Parun ja, ja lõpus teadlane Ena Eino Lembit, vana sõber, temaga on hea teha ja. Sa oled võrdlemisi universaalne näitleja, aga mis vahe on filminäitlejal või ma küsiksin veel kõrgemalt, filmistaaril ja teatri karakternäitlejal? See teine kõrgemalt küsiminnad keeruline, tähendab mis vahel ma ei tea, tähendab, on ilmselt mingi vahe, mulle meenub, et kunagi ütles vist Bergmann niukseid asju, et filmi- ja teatrinäitleja on tegelikult üks ja sama instrument ainult erihäälestuse, sinusse häälestuse vahe on ja seda ma nagu päris täpselt tabanud ei ole. No sellest võiks pikalt rääkida, see on seesama, et sa pead tabama tervikut, kui võetakse nii siit kui sealt, aga mida rohkem teed, seda rohkem ka tabad. Saates Eesti filminäitlejaid on külaliseks Aarne Ükskülateatril ja filmil on vahe. Ma tean, et sa oled öelnud eeskujuks ühe vene näitleja, kes unistab teatriosad pehmes nahktugitoolis valmis, aga kinos nii ei saa. Teatris on pikad proovid, sa elad järk-järgult sisse, aga kinos sa pead öösel taksoga tulema, kohe mängima, filmis keskelt osa ära, need on täiesti erinevad asjad. Nende, see oli jah kunagi siis ma olen juba meelest Lennsonic miljoff vist oligi jah. Aga miks ei saa, tähendab ma ei tea. Mulle väga meeldis kunagi, kui ma lugesin, et Simon Escinjoree rääkis sellest, kuidas tema teeb, kuidas tema filmist tee prolli, tähendab ta ütleb, ma tahan saada poolteist kuud vähemalt enne kätesse narmima loendada nädal aega. Siis ma istun tugitooli, ta võib-olla nii täpselt ei öelnud ja loen nädal aega stsenaariumid ja siis pooleteist kuu jooksul massaan selleks inimeseks. No eks ole teatris Khani muidugi teatritöö muidugi jah. Veel paraku on juhtunud nii jah, et sa saad stsenaariume mõnikord ka lausa võtteplatsil kätte, aga noh, ikkagi on ju aega valmistuda, vahe on just selles, et sa ju ei tea, mis kohta võetakse parasjagu, sa pead valitsema tervet rolli. See on vahed, teatris läheb ju kõik järjest, vanasti oli ka teles, niiviisi tehti telelavastusi mul teles. Sama vahe, mis on, ütleme, teatri ja kino vahel, see intiimsus ja sind jälgib kaamera ja sa ei tohi võlts olla, ega peta. Oli ka teles, aga seal läks kõik järjest kinos, on natuke teine, aga noh, nüüd on teles ka juba sama asi montaaživõimalust ja aga sa pead. Kinos olema suurepärane improvisaator, et sa pead hoobilt ära tabama selle jahutuse paigale. No sa pead tabama mitte ainult üksi oma rolli seisukohalt, kui režissöör on hea ja teeb sulle selgeks selle, et mis tähtsust sellel Senil on terve filmi sa peaksid nagu stsenaariumit ka tervikuna jagama või noh tihtipeale on kasuks, et ma mäletan, et, et see terviku tajumine on üldse väga oluline. Ma tean, me mängisime Kaie Mihkelsonile nelja aastaaega, kahe tüki ja väga keeruline tükk ja ma nagu ei tajunud ikka veel seda tervikut ja siis ütles keegi mulle, et ühed venelased kuskilt Moskvast teatri emps tulevad vaatama, räägi neile natukene sellest sisust, millest see lugu on. Ja ma hakkasin kodus siis mõtlema ja ma olen vene keeles selle tüki läbi räägi jutustama. Ja mulle sai äkki tervik selgeks. Tähendab noh, mõtlesin tervik pead kuskil endale selgeks tegema mulle Saislasel kuigi need venelased ei tulnud ja siis oli ainult mulle kasuks. Kinos ongi nii, et vaid režissöör tunnetab tervikut ja tunnetame ka näitleja. Mis sa arvad, miks Kaljo Kiisk, vana filmilavastaja ja näitleja on öelnud, et näitleja ei tohiks filmis liiga palju loota režissöörile? Eelmisest on üpris palju tegemist lihtsalt ja ma olen pannud tähele muude asjadega ja näitab üldse ikkagi kinos lootma iseendale. Rohkem kui teatris, teatris ka. Tulen tagasi selle eelmise küsimuse juurde. Muusikat meil on väike filmitootmine ja et ühest mehest või naisest saaks filmistaar, selleks peab ta pidevalt esinema filmides, teda peab ajakirjandus ja avalikkus kultiveerima. Meil ei olegi see nii väga võimalik, aga mis sa arvad, kes on filmistaar? Kas staaril peavad endal ka olema hea filminäitleja omadused või teeb staari ainult publik avalikus vastavuses? Staar, kes mulle meeldiks, on staare, kes mulle ei meeldi staar, kes mulle meeldiks, peab olema loomulikult kõvade näitlejaannetega, nagu meil kark või? Minu jaoks on staar meie mees Trii või roots, tiger või maine Arnold Schwarzeneggeri kohta ma ei oska öelda, ma olen nii palju teda näinud, aga aga kahtlemata peab muidugi tee Bruno ja väidab, et ta tahtis oma vennast teha, et noh, see on lihtsalt tegemise asi, ma teen sust staarid on küll tegemata, aga noh, ei tea või, või on teinud ega mõelda. Kuivõrd. Saab leida head rakendust karakternäitleja filmis Ma mõtlen karakternäitlejal näitlejat, kes nagu kehastub ümber filmis on võrdlemisi väikesed piirid ümberkehastumisega, sa ei saa ju laiades värvides mängida, sa pead mingi väikse nüansiga. Nojaa, aga ümberkehastumine ei peagi olema laiades värvides, õige ümberkehastumine ongi ju just ka laval, laval peab olema natukene paksem värv, et välja paistaks viimasesse ritta. Aga ikka ideaalne on, kui see ümberkehastumine toimub, mingi näitleja ei ole see, kes teeb mingit haiget tüüpi, mängib vaid karakter milleski muus. Ja kinos. Karakter ma ei tea. Muidugi räägitakse, patalov kordab, mängib pidevalt iseennast, ta mulle väga meeldib. Minu meelest mängib gara, et iga koordi ise karakterit, kuigi ta on ise. Aga ega see ei tähenda, et see ei ole karakter. Jack Nicholson on üks minu lemmiknäitleja oskab väga, minimaalsete vahenditega, noh täiesti. Ja minu meelest ka Nicholson on ka üks näide, Meryl Streep, Norris, minu absoluutne lemmik praegu on. Vaata, mis ta teeb. Onju nii erinev ja tegelikult on, tegime registri. Kuidas saada heaks filminäitlejaks minul on noored inimesed tihti pärinud. Nojah, seda, kes teised, kuidas saada näitlejaks ning esitakse lahendaja, kuidas saab endale tahta ja ei oska öelda, tähendab omama midagi vist. Ma iseennast ei pea heaks näitlejaks. Tundub palju mul olevat puudu, aga tähendab ma leian, et seal on väga vaja saada vabaks, sest väga palju on takistusi. Kui sul annet tähendab, ma töötasin omal ka natuke teatrikoolis ja mulle tundus, et oluline on need inimesed, kelle sa vastu leidsid, ande vabastada igasugustest takistustest, igast pisiasjad võivad mõjuda. Mõjub see, ta teab, et keegi mind tähendab, see paneb ta kohe kuskil kinni, tähendab, et ta on täiesti vaba, Ethan kõigepealt tema ise ja sinna peale ta ehitab, et ta suudab olla vabalt, ilma mingite takistuseta, mida tegelikult dekoratsioonid, värgid, kostüümid, kõik ja, ja muud asjad. Jah. Fonda on öelnud sama asja teiselt poolt, mida paremaks näitlejaks ma saan seda vabamana. Ainult et no ei pruugi saada matta, arvatavasti teab, et ta sai üha paremaks ja paremaks näitlejaks, sest ta näeb ennast ekraanil. Mina ei vaata tavaliselt ennast, aga mida rohkem sa mängid? Rohkem sa saad kogemusi ja ilmselt mängid sa paremini, tähendab sa saad kogemusi, sa saad vabamaks. Seda vabam sa jälle oled, edasi. Näitlejal välimus, kui see on noh, teatavates normi piirides ei tohiks lugeda, on näiteks teada legende klaar Keiblist, keda algul pärast proovivõtete esitamisest produtsent ei tahtnud võtta. Metro Meyeri kõrge boss ütles, et selle mehe kõrval on ju kohutavad ja hoor. Chews on öelnud, et Klakeibli välimus on nagu taksol, millel on uksed eest lahti. Aga mees oli kõige populaarsem näitleja välimus ja minu meelest ja ja nii, et välimuses selliseid üldisi parameetreid ei ole, aga missugune joon peaks nagu filmi näiteks küljel olemas? Välimusest, siis ta peab ikka väga huvitav, olen muidugi ilmselt ta peab olema ka kena. Sest see, noh, see on nagu mingi nõue ikkagi filmis, aga ta peab ikka eelkõige olema huvitav. Sõna, aga nii nagu heal kunst, peab ka olema huvi. Kuidas teisiti kaaskadega. Ma ei näe, mille saates Eesti filminäitlejad on. Stuudios Aarne Üksküla usutleb Jaan Ruus. Kas on filmis, aga ka teatris naist raske mängida? Tallinn sellepärast, et praegu jookseb proua Tauk Vajev lovi Williams mängib hästi ja Ameerika Oscari hindajad ei pannud temale seda kõige kõrgema näitleja tiitlit. Alati on ju muidugi nii, et komöödia on nagu madalam žanr, agaks mehel, naist on raske mängida. Nagu ma peaksin teadma, Ma olen korra mänginud, tähendab, mitte naist, aga tähendab see oli anovi, varaste pall, mu viimane roll. Rakvere teatris, kus ma pidin mängima vahepeal naist. No miks peaks olema huvitav mängida? Raske ma ei usu, et raske täitsa põnev ülesanne. Aga noh, ma peaksin küsima nüüd naise käest, aga kuidagi on nii, et, Mehed on mänginud naisi, aga suhteliselt harvemini naised mehi filmides, nii et neil peaks sama raske olema. Ilmselt ka sama huvitav, ma ei tea jah, vist ei ole mingi Mihhail näinudki. Sa oled puutunud kokku mitmete filmi lavastajatega, kes on sinu meelest hea filmirežissöör. Hea, Hermes nagu teatriski mest filmis on muidugi kui ta täpselt ütleb, mida ma pean tegema, mida ta tahaks. Misasja ma mängin, tähendab, mida ma mängin? Mitte kuidas ma mängin, see ei ole nii tähtis. Mida, mis on mu ülesanne, mida ma tahan, kuidas kähku oskab selgeks teha, siis on mul kõik klaar. Teatris on, samas teadis, läheb sellega pikalt aega, aga kinos peab see olema ja on võimalik mõelda seda nii režissöör kui ka näitlejale endale, aga seal tuleks täpselt ja konkreetselt anda see ülesanne ja siis ta. Mul on käepärast üks Rootsis tehtud küsitlus teatrijuhtidele 16 teatrijuhi hinnang oma alluvaile ja nende meelest teatrijuhtide meelest on näitlejad küll väga komplitseeritud, nii nagu teatrijuhil isegi, aga väga egoistlikud ja Iseseisvus setud. Mis sa arvad, miks nad niimoodi arvavad ja mida nad sellega mõtlevad? Rootsimaa on Rootsi, ma ma ei tea, mis, mida nad mõtlevad, iseseisvus hetuse all, kuigi ma ei tea, tähendab, Ma mäletan ühte seika oma elust, kus toimus Leningradis, toimus mingi väikevormide, tähendab nihukeste, lühinäidendite või ekspansiooni eksperimentaaletenduste festival, kust võttis osa Läti, Leedu, Eesti ja Leningrad ja seal oli niisugune mingi arutelu ja kui Shapiro, keda ma veel siis isiklikult ei tundnud, kes esitas küsimusi olles kõnepuldis. Et kes on teie meelest hea, mis, mis teeb hea, ütleme, mis on kõige oluline, hea olen, mis teeb heaks näitlejaks, siis saalist ma mäletan, vastas kõmisema häälega talumbeeeff, nii et see väike ruum kamises tala, sõprust ei see näitlejana hea näitleja, kes täpselt täidab režissööri ülesandeid ja meile, kes me olime, siis seal nooremad tundus see tollal kuidagi niiviisi terve saal hakkas sumisema, me ei olnud ka päris nagu nõus, saab pirukaga hiljem olemas, piiratud tundma, õppides temaga tööd tehes leidnud, et see ongi, aga ega see ei tähenda, et ta iseseisvus setusse Iseseisvussetus kui Rootsi režissöörlidel. Nii tundub Nemad võtta ja enda seisukohalt, et näitleja peab täielikult talle alluma ja nad võtavad ehk liiga võimu suhelnud ainult ja ma ei ole kurss. See oli Ants Eskola üks sinu lemmikuid, nagu ma tean, kes armastas inimesi vaadata kaubamajade ees ja paljud tuttavad, kui teda nägid, pärisid, mis Anssyndee tants ütles. Seisan, vaatan niisama ei ootad kedagi. Ei, lihtsalt vaatan kuidas sina inimesi jälgid. TC. Aga eks ju ette, seda, see on niivõrd huvitav, kuidagi enesestmõistetav. Kui sa oled näitleja, ma enne, kui ma ei oleks, ma ikkagi võib-olla jälgiksin, aga nainiti näitlejana selles mõttes, et noh, ma kaubamaja ees nagu pole tänapäeval mahtelliti seista. Aga olen seisnud ka ja vaadanud, kui olen oodanud oma naist või kes kaubamajas rohkem leiab tegevust, kui mina aga näiteks trollisõit õismäel. On ikka iga kord väga põnev, sest seal on niivõrd kummalisi suhtlemise vorme, kummalisi kohandumisi, nagu teatrikeeles öeldakse, inimestevahelistes suhtlemistes, nii et ega see sõit ei ole sugugi igav. Seal on. Palju jälgida, ma kunagi mäletan, nõmme bussis, ütles üks mees eestlaslikult rahulikult endamisi. Huvitav, miks kõik need 15 liiduvabariiki peavad siia nõmme bussi kokkutulek? Mis sa arvad, kuidas meie inimeste ilmed on muutunud viimaste aastate jooksul noh, võrreldes 91 Eesti iseseisvuse aja algusest algusest Enne sõda, et kes, kes teda rõõmsamad, kas inimesed on muutunud rõõmsamaks või kurvemaks. Ma saan aru, et tegelikult mulle tundub, et inimesed on rõõmsamad ikkagi selles mõttes, et noh, see iiklejame kallast ära ja, ja ükskõik, mis praegu on, ei saa ju lõpmatult, on väga kurb, kuigi on ju kurbi momente ja ja on raskusi. Mäletan ühte asja kogu aeg, vaatan seda asja, et inimesed hakkavad nurisema ja muutuvad nagu nukraks kurvaks, aga kunagi kesvasõber Ivo Linna esinemas Harku naistelaagris ja seal oli üks naine, kes oli joonud mingit mööblilakki marindga või ma ei tea, mis seal mööblilakki nimi oli Tallinnast pruun nagu neeger, aga ta oli Euroopa nägu, aga näost pruun. Ja ta oli, küsiti, miks ja Ivo Linna Leldetatavad Heiseda marinkad, mis mööblilakk oli ja Ewa küsis, et aga kas sellest nüüd ta jääbki pruuniks või ei, sinna läheb üks neli-viis aastat, kui ta taastub, see nahavärv. Et kui vahepeal juurde ei võta, tähendab meiega nagu tahame kohe selle pruuni asja maa kraapida, mis meil on sellest marinkas jäänud rahvale, siis sellest meie Marin, kas nii-öelda ei saa ju see kui vahepeal juurde ei saa, ainult kas teatrirahvas ise on rõõmsamaks nõndaks, muutum, rahvas üldse rõõmus minu jaoks. Ja humoorikas ja rõõmus, mis mulle meeldib ja minu meelest ei tea, vahet ei ole, aga, aga noh, ma ju ikka. Saates Eesti filminäitlejaid on stuudios Jaan Ruus ja Aarne Üksküla. On selline legend, et ühel hommikul koputas Tõnu Aav, sa elasid siis rahumäel sinu aknale, ütles, et läheme teatrikooli oliseni. Ja tema väidab, et mina olevat koputanud tema aknale ja ütelnud, lähme teatrikooli, aga Taelast teisel korrusel, mina elasin esimesel, nii et see on ikkagi nii, et tema koputas. Niisugune legend on hästi, ei mäleta, juuda midagi taolist. Meil on arhiivis üx vana lint aastast 61 kui olid ümmarguse laua ümber noored lavakunstikateedri lõpetanud ja see on nüüd küll fakt, et sa lõpetasid selle ja seal olid põhiliselt, et rääkisin selle jutu kokku Jaan Saul ja Mikk Mikiver. Aga siin on üks sinu esinemine, kus Mikiver palus ekstra sind esineda ja kuulame Mingil mitte täiesti arusaadaval põhjusel olin Luhkas omas seltskonnast ette rutanud, võimalik, et ta hakkas jõudma elu ikka, kus iseseisvus muutub väärtuslikuks, sest et see nyyd peatselt loovutada tuleb. Tühinuja tähelepanelikkuses ja hoolitsusest armastas ta noorimat kaaslaste juurest minema lipsata. Ja võib-olla teise mehe eest ka soojaks, sellepärast tagustele omale lapse liikus läbimatuses kandadega vastu külgi sviidis muulajad looma, jämeda kepiga lööma ning terava kima Jäkapas rapudis läbi õitsva võsa ning Anemoonide ja kuningaliiliate laikude nõlvakust alla, kuni kuulis jooksva vee mulinat jällegi plaatoni tuka, kus need pidi teenit või. See oli siis Alfred Mering ja nüüd Puude vahel rõdutas väike khaan ehk maa kõrts kõrge savihoone, mille laial puust rõdul istus Ködrates üks vanaeit ja tema kõrval sõi väike pruuni siga. Apelsinikoori. Täiesti too oli kõike seda teatrikoolis, sellist asja. See lindistus on siis 34 aastat tagasi tehtud jah. Umbes nii. 61 me lõpetasime. Ja need näitlejad, keda sa järgi tegid, olid Kaarel Karm, oli esimene Alfred Mering teine ja Kaarel toov jah, kolmas. LHV kuulan, et kehvasti tegin, muidugi teen hiljem edasi neid samu. Mina olen kuulnud ja sa tegid tõesti täiuslikumalt, ma olin siis natuke liiga noor, aga noh, ma tegin neid sellepärast, et need nüüd hiljem ma ei ole teinud enam üldse, keda ma kõike tegin, algas kõik suurust. Arno Suurorust, kes läks natuke niiviisi pingutatud häälega ja, ja mäletan Mahtra sõda, tegime teisel kursusel vabaõhuetendus, Mahtra Suurorg oli ka seal Hanno Kalmet. Tee neid suurolu, et teda ennast, aga püüdsime oli teha tema moodi ja ta kuulas mind. Jah, need vead Mul on ja mul oli väga piinlik ja häbi. Nad tegid, ma ei tahtnud teda kritiseerida. Hiljem ei ole hilisemaid tegelasi imiteerinud näiteks noh, meie peaministrit saaks väga ilusti. Keerida ei ela selles mõttes, et ma sain juba aru kuskil poole peale, kui ma seda tegin, siis sellepärast kuskil lugupidamist või armastusest nende tolleaegsete näitlejate kohta. Ma mäletan, et ma isegi lugesin kunagi kuskil maal oli mul käes Kitzbergi Veli Henn. Kuulsin Hugo Lauri häält. Kuulsin vaikselt lugedes ja sealt hakkas see mõte, et aga kuidas ta siis on, proovisin Hugo Laur ja muidugi, et ei saanud tallele, nii isevärki häälega hiljem ma mõistsin, et imitatsioon, ma ei suutnud ju teha mitte midagi, kui mul ei olnud konkreetset teksti. Aga õigemitaator on see, kes loob ise teksti tehes kedagi järgi, nii et noh, see jäi pooleli, kuna mul seda võimet ei olnud nagu ise luua. Mind ei huvitanudki enam inimesi. Me oleme nüüd väikeses tagasivaates, kassa ei tuletaks meelde üht tähendusrikkast juhtumit oma elust, noh näiteks mina mäletan, kui ma olin kuueaastane, ma olin lasteaias ja meil kästi joonistada liblikaid ja kõik tegid ühe suurustele paberist välja lõigatud iblikatele täpid peale pärast kasvataja panin seinale ja keegi ei tundnud oma liblikat täna ainult üks poiss tegi oma liblika triibuliseks ja siis ma vaatasin, näed, see on originaalsust. Nojah, ma nii ei oska, niukesed konkrid, ma tean, et mis mulle tähel nas midagi tähendas mulle palju. Kui me jutt on nagu näitlast, eks ole, tähendab see ei ole võib-olla mingit tähelepanu, väärne juhtum, vaid see on, mis mulle ehkki elus oli pöördeline, tähendab, Panso ütles mulle kunagi teatrikooli viimastel kursustel, et ükski laadijate kipute jääma ühekülgseks nagu hambahari ja seda väga südamesse endasse üldse vähe uskusin ja ma olin nagu arglik. Ja, ja eks ma siis olingi vist niisugune ja kui ma läksin juba teatrisse ega tantsite Sobanzuldsete, kuidas saltot ära ei tee, siis teed ühekülgseks nagu hambahari. Ja ega ma ei julenud teha seda saltot, kuni ma läksin, teatas rakvere teatrisse tuli esimesel aastal kohe Leo Kalmet ja tegi Gridžinski pulma, seal ma ei julenud veel saltot teha, siis ta tuli, tegi 12 12 söja Shakespeare oma, kus mängisin mal vooliat ja seda eputist ja ma ei julgenud ja kalmed sundis mu ära tegema salto ja pärast seda ma tundsin, et ma võin teha kõik, see oli mingi pöördeline hetk mu elus. No see on, mis mul tähendas, ei ole mingi eriline sündmus, aga noh on seal ei mäleta. Kui sa ise nüüd peaksid ennast hindama, mis on sinu enda tähelepanu vääriv, on iseloomujoon. Mul ei ole, kui keegi mu tuttavatest leiaks minus mingit tähelepanuväärse iseloomujooned, ma oleksin väga üllatunud ja tänulik. Seda mulle. Ütleks ja, aga siis küsin ma niipidi, et missugust joont sa iseendas kõige vähem sallid püüan seda? Kui ta nüüd oleks inimene, kes leiaks mu tähelepanuväärse joonis, ma ütleks, ma teisi kõiki ei salli. Aga mida sa teiste sildilistes siis kõige vähem sallid Ja mida ma? Ma ei tea, mulle tundub, et on vist, sest kes kunagi ütles väga ilusti ja mis mulle tundub, et on oluline. Et me umbes midagi niuksed suudame, rakett lendu lasta, suudame kuu peal ära käia, aga me ei suuda inimestes välja juurida kurjust, tigedust ja nii edasi. Vaat meid jooni, kurjust, tigedust. Mida sa hindad inimestes kõigel huumorit, rohkem headust, saad aru? Vaata, milles on asi, mulle saatis, kui ma läksin teatrikooli kateedri juhatajaks, saatis Panso õpetaja Nebel draama oma raamatu pühendusega jamas Bownio sama klannatambrata. Ja vot see lambaratta on minu jaoks ka kõige tähtsam headus inimeses. Kõikides mu sõprades on see olemas. Saates Eesti filminäitlejaga stuudios Aarne Üksküla. Päriksin, mis sulle sinu enda ilmes ei meeldi? No ma ei tea, ma ei ole peeglisse Krimmides vaatame ka, tähendab ma näen ennast kuskil filmides või? Morn ilme. Tuli, ma ei taha olla, kui kuidagi on mullu tühjaks. Ja kui saaksid muuta enda juures ühte asja, mis oleks noh, ei oleks, aga ei, ma ei tea, suitsu ei teeks või mis ma ikka oskan muud. Kas sul on ka mõned sõnad või väljendid, mida sa liiga palju tarvitama ei oska öelda, ma ei tea, ma tean inimesi, kes räägivad noh ja, ja nii edasi, aga ma ei oska, öeldakse teised. Tean, et sa vanasti joonistasid ja isegi parandasid vist ära oma külmutuskapi, tegid mingi relee vanast äratuskellast, on sul oma lemmiktegevust ka? Ühistegevus, et mul ongi, tähendab just midagi teha midagi, praegu teen remonti ja mulle meeldib disainida, tähendab mul Velik projekte teha rohkem, kui see töö kätte jõuab, siis on nagu halvemaga. Teen projekte kogu aeg. Aga kõige rohkem, mis veel meeldib mulle õngega jõe ääres istud mitte spinninguga niivõrd käia spinniga, aga ahjust õngega, nii palju huvitavaid mõtteid tuleb maigus. Millal sa pead siis oma suurimaks ekstravagantsuse, eks see ei saa olla, et saadet naljaks majandus strava kanta jälle peavad teised ütleme, aga mina ei tea kes on, neid ju on, aga mis puhul sa valetad? Tuleb vahest valetada, päästa ennast, päästa teist või millestki ebameeldivast. Kas armastad reisida? Ja noh, on saanud mingil määral, aga kogu aeg nagu ikkagi teatega tööga seoses, aga ma neid päris paar korda olen saanud, aga reisiks küll, kui oleks mahti. Kui sa sureksid ja tuleksid tagasi inimese või asjanna maa peale, mis või kes võiks olla? Asja ma ei oskaks nagu asjana tahta tulla. Aga kui ma tuleks inimesena, ma. Ma tahaks, et enne mind tuleks tagasi maa peale mu parim sõber, kes mullu suri, Eldur Valter ja ma tahaks tulla sinnasamasse, olla tema lähedal. Olla ta sõber. Endiselt, mis ei ole, aga tont seda teab, mõnikord kandsin taskus ühte väikest tüdrukut plastmass-ninasarvikut, et midagi ei juhtuks, siis kaotasin ära ja tundsin, et nüüd midagi vist juhtub. Kurtsin, tüdruk andis mulle uue, mingi väikse ninasarvikute plastmassist, kandsin seda taskus, kaotasin selle jälle ära. Tulista nüüd läheb vist kehvasti. Aga siis leidsin endale ühe väikese elevandikese, pain taskus kavatsesin, sel ajal aga leidsin, et ta oli riputatud garderoobi, lambi otsa seal ripub ja ma enam ei arva, et ta peab tingimata taskus olema, aga üldiselt ma ei ole horoskoop nagu ei, ei uuri. Marianna meid uurib ja loeb ja vahest Mullega jutustab, aga, aga seekord ma nagu lugesin, ega ma muidu ei oleks siia tulnud vist hoolimata, et sa mu klassivend oled, aga, ja ma pole miski filminäitleja, aga kuna oli ühes horoskoobis neitsil see nädalas lõpp sobib suu puhtaks rääkida siis ma võtsin seda horoskoopi nüüd kuulda. Täna seitsmendal augustil ei ole. Palju suuri näitlejaid sündinud vaid koomik Oliver haardi suri paar aastakümmet tagasi, aga. Täna on aga sinuga, jah, ei, mitte tänavaid. Ühel päeval on sündinud õudusfilmide autor Stephen King Ungari lavastaja, Micrashi Anža, paar päeva varem Sophia Loreen ja päev hiljem Erifon, Andrus kroo, heim. Sakslaste Lemmik, Hans Albers ja prantslaste lemmik. Anna kaarina. Nii et horoskoobi järgi oled sa veel neitsi ja siin on öeldud, et sa võiksid parem tegeleda ka aiapidaja. Siis ma hea meelega, hea meelega, kui mul oleks hütice mere ääres. Aga horoskoop on sul soodne. Ta ütleb, et sa oled rahulik vaatleja, kõva töömees ja peale kõikide ametite nagu kirurgi arhitekti võiksid sa rahuga olla ka velt veebel, diktaator ja politseinik. Ja kas sul on oma lemmikmaksiim või matta. Ma ei tea, võib-olla see, mida ütles. Ütles ma olen sellest rääkinud. Aksel münte et paar sõpra, mõned raamatud ja koer on kõik, mis inimene vajab, aga elada tuleks maal, sest linn on saatana leiutis ja sellepärast hävitaski jumal Paabeli torni. Saates Eesti filminäitlejaid oli stuudiokülaliseks Aarne Üksküla ja teda usutles Jaan Ruus.