Vinni lavastaja. Eesti filmilavastajaid. Stuudios on Jaan Ruus. Meie filmikultuur oli läbi pika punase aja väga lähedal võimule ja rahale. Kilumeestele maksti suhteliselt hästi, aga nende töid kinnitas ka pikk nõuandjate kadalipp. Nendes tingimustes arenes lausa filigraanselt välja valetamisskulptuur ellujäämise nimel. Kinomaailm oli sellist võltskust täis ja selle ametliku kultuuri sees üritasid andekamad ja ausamad filmi loojad siiski teha kunsti. Üldiselt oli nii, et mida andekam inimene, seda vähem kleepis talle külge ametlik kultuur. Me teame väga hästi viimase 24 tunni sündmusi, aga mitte niivõrd viimase 24 aasta omi. Püüame neid veidi uurida. Tänane külaline on olnud paljudel filmidel helirežissööriks või helioperaatoriks, nagu seda ametit kinomaailmas kutsutakse ja kutsuti. Tal on paljudes filmides oma kindel osa, aga ta on ka näinud paljusid eesti filmilavastajaid õige lähedalt. Kutsusin taas stuudiosse Enn Säde. Tere päevast jälle. Tere, tere. Küsin kohe otse. Vladimir karas jov, orgussaar, filmilavastaja Eestis seitsmekümnendatel, kuuekümnendatel aastatel esineb tänini Vaba Euroopa raadiojaamas. Mis sa arvad, miks ta Eestisse tagasi pole tahtnud tulla? Eesti kongressi esimesel kokkutulekul oli talle reserveeritud esireas isegi nimeline tool sest ta ju emigreeris läks välismaale. Festivalile jäi sinna 70. 76, kui mälu ei peta maikuus. Vaata kõige targem oleks muidugi temalt endalt seda küsida, sest ma ei ole nüüd tõepoolest tema suuvooder ja kui meil 89. aasta lõpus oli sellesama neljaseeerrelisi mängufilmi Lindpriid esietendus Pariisis, siis ka mina küsisin ta käest sedasama asja, aga noh, aeg oli veel toores, keegi ei teadnud, mis suunas sündmused siin lähevad. Ja siis ta ütles küll naerdes niimoodi, et ta tuleb alles siis, kui ta saab. Võta Eesti passi, Eesti kodakondsuse. Nüüd, Jaak Lõhmus käis kuu aega tagasi Pariisis, oli vähem sama küsimuse talle esitanud, noh, ta oli Torisenud, et teda ei rahulda praegused valitsejad Toompeal. Mis iseenesest ei ole mingi vastus, sest et kes ütleb, et järgmised valitsused teda rahuldaksid? Pigem ma näen temas mingit. See on puhas spekulatsioon, et mingit karta Dust tulla Eestisse tagasi aega mööda läinud vankrit maha kukkunud, võib-olla selles kõhklus, äkki ta tajub liiga tark mees selleks, et teha emotsionaalseid otsuseid. Ta on huvitav natuur. Temas on koos nii tugev emotsionaalsus, mida ta hoiab vaos oma Äärmise ratsionaalsusega. Kui ta tuli Eestisse oma esimese filmiga oma esimest filmi tegema eelkäija 1967 Viktor Kingissepast siis mina sõitsin temaga Moskvasse, kõik asjad tuli ära kooskõlastada. Ühes vagunis kõnelesime mittevagunis kupees vaid koridoris ja ma pärisin temalt, et miks ta peab just tegema Kingissepast. Filmikingsepp on ääretult huvitav mitmekihiline natuur, aga tollal oli võimalik teha ju ainult mustvalgeid. Filme oli võimalik teha ainult ametlikku filmi Kingissepast ja, ja tema vastas mulle nii, ma olen venelane, poolenisti tulen Venemaalt. Kinomaailm on üldse väga kinnine kast ja ainuke võimalus on üldse tööd saada Tallinnfilmis, kui ma teen poliitilist filmi. Aga ta püüdis oma eelkäijas ju õieti anda šifreeritud sõnumeid. Disdiktoriteksti, mis olekski öelnud? Jah, ei printsiibil asju. Et ta püüdis luua kujundeid, mis kuidagi looritatult pidid lähenema tõe poole. Teisalt, sa pead tunnistama, et see oli vahvalt tehtud film, see oli üks esimesi tõeliselt meisterlikult monteeritud foto film Eestis üldse sest Kingissepast oli enne seda juba tehtud filme täiesti mustvalged. Tõsi, ma ei mäleta, kes need tegi, kas Ülo Tambek või parvel see Carošovi eelkäija, tol ajal filmikunsti seisukohalt ta tegi väga efektse sisse murde, ma pean ütlema küll täiesti häbenemata. Ta püüdis seda küll järgmises filmis pööripäev 20 esimest juuni 1940 mõtestada selle filmi suur voorus oli see, et ta nägigi Eestit maailma sündmuste foonil, sest ta Monteeris sinna ka Hitleri Alla kirjutamas rahulepingut Prantsusmaale ja Stalinit, et see oli mingil moel ka poleemika sotsialistliku revolutsiooniga Eestis, aga mäletan, ta ütles mulle, et vaata vangikongide kaadrit peatuvad just kambritel number 49 ja 50 ja pööripäev lõpeb kaadriga, kus vesi Vaksikut jooksevad vaiksel tiigil, aga lõpukaadris on ühel vesi Vaksikul üks jalg. Lähen, nii et ta püüdis ka just asju šifreerida, aga need jäid tavalisel inimesel ikka, märkavad. Ei tea, kas jäidki sest pööripäev tekitas asjaosaliste ikka väga suure võnkumise. Ma mäletan, et toormontaaži keskel raksatas stuudiosse siis tolleaegne peaideoloog keskkomiteest. Noh ja. Mis ta nimi nüüd oligi, küll tuleb meelt ja ta tegi märkuse. Ütles, et lugupeetud seltsimees tähendab, et miks teil ei ole näidatud juunipöördel Tallinna tänavatel viibivaid Nõukogude tanke, et see oli ajalooline fakt, et ainult tänu punaarmee juuresolekule ja nii edasi ja nii edasi edasi. Tol ajal oli see täiesti midagi enneolematut. Ja Carošov urus muidugi käsi, ta leidis ühest, küllalt salastatud vene propagandafilmis tõepoolest, Vene tankid Tallinna tänavatel osava filmi montaaži teinud sisse, nüüd juhtus edasi kusi, stuudio sisemine seltskond hakkas seda filmi vaatama, vahepeal jälle seda väga kontrolliti. Ok hell teema ja nii edasi. Siis Vladimir parvel ise asjaosaline 40.-te aastate sündmustes mingil moel ütles, et miks need vene tankid, et neid ei tohi näidata, et poisid muidugi nad olid, aga niikuinii lastele võtke välja. Ja siis, kui päris valmis filmi tulid vaatama kaks tehnikat, revolutsionääri, Olga Lauristini. Ma arvan siis Alma Vaarman käitus pärast filmi täpselt nagu kiita ÜRO-s. Tal olid kalossid jalas, helisaalis toimus vaatajana, ma mäletan väga hästi, ta võttis kalossi jalast ära, tagus vastu pinki, ütles, et Vene tankid tuleb välja. Olga Lauristin ütles, et Almale ometi vakka, et et keskkomitee lubas nad sisse panna ja siis Alma Vaarman ütlesin, et ma lähen keskkomitees, seal on ka inimesed, vene tankid tuleb välja võtta niimoodi, et aeg oli selles mõttes väga põnev ja ärgem unustagem, et vahetult pärast pööripäeva filmi Tšehhi sündmused. Nii et see film oli nii nii imelikus paralleeltegevuses, et tants, saar, tolleaegne peatoimetaja karjus meie peale, ütles, et Need filmid siis ka järgmine uus aeg kutsuvad esile esimest korda kuulsin sellist kummalist terminit nagu juhitamatut assotsiatsioonid, sest et sündmused, kui on kaheksa Tšehhis 40. aastal Tallinnas, olid liiga sarnased, mitte isegi pime, märkas seda sarnasust. Jah, ja lõpptulemusena minu meelest film lõppkujul, nagu ta välja tuli, tuli Ki ikka Moskva kinokomitee loal, sest tollal viseeris ikkagi asju kõrge Moskva ja juba oli toimunud Vene invasioon seal Slovakkiasse. Ja nüüd Moskva kinovõimumehed pidid õigustama minekut seal Slovakkiale ja samas filmis oli analoogiline. See oli nii analoogiline, et meie, kes me teid filmi tekste ju õieti tolleaegse propagandamaterjalile peast teadsime, neid uurisime sisse, laskusime lugeda ja ja multivõtetega algdokumente saime käes hoida isegi Nõukogude valitsuse ultimaatumit Eestile ja siis tolle tšehhi valitsusele peaaegu sõna-sõnalt sama, nii et puu tõepoolest, et see oli uskumatu, et aastad olid mööda läinud, et Moskvas mõeldi täpselt sama malli järgi nagu 28 aastat tagasi. Jah, see mall ilmselt võib ka tegutseda veel praegugi. Ega ma väga ei kahtle. Nüüd filmist Lindpriid. Sa ütlesite eelmises saates, et Vladimir Krasnov on olulisel moel olnud sinu õpetaja filmi tegemise asjus, aga karasseovile oli see film Lindpriid Neljas, eriline mängufilm ju õieti mängufilmidebüüt oligi esimest korda üldse mängufilmi ja minu meelest tema tugevaim külg. Filmirežissöörina oli just tema ratsionaalne mõistus, mitte niivõrd kujundiloomisoskus. Ma ei olegi nii väga kindel selles, ta oli tõepoolest filmiteadlasena lõpetanud Moskva kinoinstituudi ja Gerassimovi juures vabakuulajana mängufilmi režissööri kuulanud, nii et tal tõepoolest diplomeid sellel alal ei olnud. Aga kui ta kunagi mulle ütles niimoodi, et et Anvelt Aadu Eessaare, Aadu tegi vea, et ta jäi poliitik näiteks, et see oleks olnud Eesti esimene tõeline eksistentsiaalist, siis ma ei saanud sellest enne aru, kui ta oli filmi valmis. Monteerinud tab tegelikult kujundit ja eksistentsiaalset kujundit, Lindpriide siis on ikka üllatavalt tugevad, hea küll, mõnes kohas üle pingutes aga tegutandi viga, soni lõplikuks sule harjutas, siiski vaadakem teiste eesti režissööride esimesi filme. Minu arust on seal vaks vahet siiski sparošovi. Nendes filmides laule ei olnud, aga sinu heliarhiiv, milles sa ühe väikese katke, tänaseks hästi väikese katke, tänaseks lindistasid meie jaoks on arvatavasti veidi hilisemast. Sest noh, tegelikult sa nüüd eksid, kahes punktis oled juba eksinud. Sa ütlesid, et kinomehed said filmidelt siiski head raha. Mis puutub lint riidesse, siis mina sain neljaseerialise jube keeruline sõnamängufilmi pealt honorari 22 aastat hiljem 76 rubla. Selle eest sai osta sel ajal ühe särgi seal odava rubla ajal ja mis lauludesse putrusid, lint riides olid? Iga seeria ees ja taga uhked ballaadid. Andmebaasi ei. Tartu Vanemuises laulja. Jah, aga esimest vastust tahaksin ma korrigeerida, jaa, öelda nii, et raha maksti välja siis, kui film tunnistati võimule vastuvõetavaks, niiet Lindpriid jäid riiulile ja sellepärast ei saadud ka raha oleksid olnud täiesti lojaalne, siis oleksid ka saanud suhteliselt palju raha. Ei, see on öeldud, et niimoodi takkajärgi tarkusena, sest me oleme Rein Maraniga, kes oli peaoperaator. Palju ei arutanud seda asja seal tol ajal, kes me ju küllalt nullist startisime. Mõlemad mängufilmis oli see film meile niivõrd võimas kõrgkool, et meile hetkekski kahetsenud seda, et meil intrid tegime ja tühja sellest rahast, kuigi tänasel päeval see kõlavi lausa jumalavallatus hommikust õhtuni ainult rahast räägimegi. Aga nüüd ma tahtsin tõepoolest laste käima küllalt vallata. Loo eelmine kord ma juhatasin sisse, kes juhtuvad need esimest korda kuuluma, pean kiirkõnes siiski tutvustama. Lauljateks on Juhan Viiding ja Priit Pedajas. Lindistatud on seitsmeteistkümnendal veebruaril 79. aastal Tõstamaal, kui Mark Soosaar tegi oma 1905. aasta sündmuste filmi esimest versiooni võtete vaheajal täiesti underground lindistus, nii et suhtuge sellesse just nii, nagu ta siis tulema peab, neid. Sõrme all see maa mul Seenmaadva taevas lasele. Jooksvaid? Sõrme. Ma mul. Lasele ikka siin söödujahil suitsu tul vööri ja anna vaata v soul. Aga veel kord ka mul seoti kaela peale või. Alla. Aga? Cramol seoti kaela pioneeride Saates Eesti filmilavastajaid vestleme Enn sädega. Kuuldud muusika, nagu sa ütlesid. Oli lindistatud, kui Mark Soosaar tegi oma esimest lühifilmi 1009 viienda aasta revolutsioonist. Pikk film oli jõulud Vigalas, aga ta pidi selle lühikese filmi tegema. See oli siis ilmselt nii, et ta tahtis teha mängufilmi ja see oli nagu jälle suure Moskva jaoks katsetöö, et kas ta suudab mängufilmi teha. Just täpselt ja see mängufilm jõudis isegi vist koopiani 20 minutit, pealkirjaga õpetaja. Tõsime kasutasin muidugi sedasama õpetaja materjali, hiljem siis suures filmis. Aga aeg on ringi peale teinud ja nüüd mõni nädal tagasi, ma kuulsin peaaegu täpselt sama lausestust, kui kui kinomajas istus riiklik filmide rahastamise komisjon, mille koosseisu ma kuulan. Oponendid iseseisvad produtsendid süüdistasid komisjoni, et filmirahasid on antud algajatele debitantidele, kes ei ole teinud katsetööd, nii et ring on täis saanud selles mõttes maailmas mitte midagi uut minu jaoks. Sa oled olnud paljudel Soosaare filmidel helimeheks helirežissööriks, helioperaatoriks. Marka armastab väga improvisatsiooni, kuidas on koos töötada sellise improvisatsiooni tulva täis? Hullumeelne täiesti hullumeelne, eriti mängufilmis. Sest mark oli ju teadupärast selle tema ainsaks jäänud mängufilmi, millest väga kahju on ka operaator ise ja ise ka stsenarist arestis operaator. Tõsi ta nüüd mingil moel rajas fondi kavanid nende Mihkel Aitsami memuaaride peale ja ja nii edasi, nii edasi, ütleme dokumentaalne foon oli nagu loodud. Aga võtteplatsil see tähendas ju seda, et ta rabas kaamera õla peale ja laskus näitlejad tupe kukkusele kaameraga temaga, seal käis ju otse heli kõik. Ja ma mäletan tema enda suvekodus talus mihkli jaanis sai filmitud madal palk, laega kamber valgused sees, siis lõppes sellega, et ma jätsin oma assistendi, kes tavaliselt mikrofoni käes hoiab. Jätsin siis magnetofoni peale, rabasin ise mikrofoni, mängisin seal mikrofoni poissi. Me olime margiga vahepeal sõlmes täitsa, sest noh, teadagi kaablid ja värgid ja asjad. Aga uhkelt saime episoodi kätte, see on see, kus siis päts, keda mängis Peeter Simm ja teemant, keda mängis peet, Rurbla. Nagu sa teada, oli see seltskond üldse põnev poolelt Kirjanike Liidust ja poolelt genoliidust, keda mängisid, selle episoodi igatahes tegi, tegime Ahja ja Jüri Arrak oli ka veel seal õige küll niimoodi, et kõik loomingulised liidud olid filmi seadustatud. Aga tema improvisatsioonilised on, on selles mõttes raske, et et Mark oskab kõik tagurpidi teha, ütleme, kui me Kihnu naist tegime, siis me tegime viis päeva suhteliselt lõdvalt tööd, siis sõitsime koju, et nädala vahet puhata ja siis ta tormas autoga Pärnu sünnikoju ja ütles, et sõidame nüüd kohe Kihnu, vaja tingimata pühapäeval midagi filmida, mida oleks võinud rahulikult esmaspäeval filmida. Mõistagi see tekitas mingil moel pahameelt, aga tuli sõita teinekord siis, aga Mark Soosaar on tõepoolest tõeline filmikunstnik, samal ajal, sest näiteks seesama jõulud Vigalas, kus ta võttis endale kolme inimese rolli See film on, on mängufilmi reeglite pidev rikkumine, aga ta on nii andekalt tehtud ja seal on nii tugev intensiivne sõnum, et ta on väga huvitav postidel. Sa võid öelda, et see on on täiesti ebaprofessionaalne mängufilm, aga ääretult huvitav kunstiteos. No seda meeldiv kuulata, sest tol ajal teda, kui ta valmis sõiduda, üksjagu sõimati, nagu mäletan kuigi noh, osalise asjaosalised silmi inimesed noogutasid tookord ka. Et, et seal on midagi niisugust, mis, mis ja ausalt öeldes ma tuletan seda aega meelt tänaseni omamoodi niisuguse põneva seal täielik vette hüppamine. Sellepärast et me jäime ju igas mõttes hiljaks talvised talvised sündmused, loomulikult oli lumi sulanud, kui me lõpuks saime loa käivituda. Ma mäletan tänaseni, kuidas me filmisime episoodi lauda samas margi enda talus. Laudauks pidi irvakile, oleme õues pidi lund näha, oleme siis kogu grupp, sest see oli märtsil, aprilli alguses vedasime labidad pangedega sinna viie kraadisele nurgale, mis näha, oli lund, et see paistaks lumena ja siis viie minuti pärast seda ei olnud enam ja ja et see oli pidev võidujooks iseenesest, aga aga Marcoscasama vahendites ja kas temal ei olnud, et ma kardan, et nüüd on tal tekkinud, aga tal tol korral ei olnud seda. Ma olen nimetanud seda füüreri Efektiks tähendab, et iga hinna eest näidata, et ennast siis need tema režissöör, tema on kõva mees ja nii edasi, edasi, ta puges sedasamast sisse ja vastupidi ta ületas mõnikord isegi need piirid, sest et noh, teadega olla iseoperaator ja vastutada kõigi asja eest soli tappev iseenesest füüsiliselt. Ja ta jõudis kõigi selle asja asja sees veel lõunavaheaegadel siis oma gaasipliidi peal meile ja näitlejatele pannkooke näiteks küpsetad ise, kuidas ma mitu korda ütles, et las ma nüüd ise küpsetada? Tal on, aga tema tegi seda ise ja selles oli mingisugune sümpaatne vahendites ja näitlejad tulid sellega suurepäraselt ka, sest nad said ju väga hästi aru, et markide ju näitlejatehnoloogiast absoluutselt, mitte midagi. Ja, ja toimus ju tegelikult niimoodi, et igal õhtul pärast teid siis näitlejad tulid uuesti kokku, kes sa siis olid koos margiga järgmine päev arutlete üksipulgi läbi, kuni dialoogi suu pärastamiseni välja ja nii et näitlejad tõepoolest, Evald Aavik ja need fantastiliselt aitasid marki tegelikult, nii et see on tõesti noh, niisugune kollektiivne töö heas mõttes, mis ei tähenda sugugi margimargi rolli selle filmi tegemisel. Aga tehnoloogia erineb klassikalisest. Kas kuulame veel sinu arhiivi ja mis mitte, nüüd tuleb üks pikem, veidi kurvem lugu, sest et kõik need tolleaegsed 79. aastal lindistatud Juhan Viidingu ja ja Priit Pedaja praegu on olnud sellised vemmal värsilised, nüüd tuleb üks lapilaul mida ma esimest korda kuulsin, siis, kui me alustasime Linnuteetuultes Lennart Meri filmitegemist, aga siin on Juhan Viidingu enda tõlge. Ja kui ma ei eksi, on selle laulu vähemasti tegemise juures olnud laplaste see kultuuripeafilosoof Ailuvusisiooni valge pea, aga ma ei ole mitte kindel. Ela hästi, mu kodumaa. Ja. Ta. Vastu me iras. Jää hätta. Tõuga emale. Poole me ei saa ooda la. Ta. Aga palju p on moosi püüda Me hunti. Palju onu ei tööta, me ei soovinud. Poole me ei saa saun. Oma see ka nagu. Silmis ta me neid nii. Palju on? Saates Eesti filmilavastajaid on stuudios Jaan Ruus ja tänasest Külaliseks Enn Säde. Tahaksin veidi kõnelda Jüri müürist. Koos Jüri Müüriga tehtud sinu film, künnimehe väsimus 1982 oli omal ajal väga kuulus kuuendikul. Jüri müüriosa kuuekümnendatel aastatel, siis ta lõpetas Moskva kinoinstituudi 1960 ja selles eesti filmi uuenemises, kus plats mitte andetutest vene režissööridest puhtaks löödi, aga siis andetutest saatsid, mitte andetud? Jah, kus ma jah, loomulikult Nende kahe režissööri Nivešini man trükini häda oligi selles, et üks oli neist küll Eise Feli õpilane, aga mees ise ei olnud andekas. Nii et Jüri müüriosa, et Eesti filmikunst siis oli ta nõukogude filmikunst küll ikka veel, aga sai hakata arenema, oli ju väga suur müür, oli selline noh, jõuline natuur. Meil oli ennekõike Jüri ennekõike vastu oksuslik dantali, väliselt tõepoolest maskuliinne, jõuline ja ja nagu üks Moskva režissöör ütles, et sa vaatad missugune lõust, sest et tal oli kohutavalt hea firmogeenilisi väljanägemisega siukseid mängima niukseid kaugsõidukapteni ja samal ajal ma hinges väga õrn, tegelikult see ja ega ta ei lasknud siin eriti kedagi lähedale. Minagi alles filmi teises pooles hakkasin Jüri teisest asjast aru saama. Aga loomulikult 61, kui mina tulin tööle, oli Jüri just tegemas diplomitööd. Et siis Harry Rehe ja Jüri kashenk, operaatorid ja Jüri hiljem seletas mulle situatsiooni, sest ma mäletan, tulin helistada saali, saalis oli mingi mürgine atmosfäär, rõhus, jooksis mingi töömaterjal, millest midagi teadnud. Selgus, et see oli siis selle püha troika, selle partei administratsiooni, mis see kolmas olis amet on. Mingisugune tapmise koosolek, kus otsustati Jüri müürilt võtta film ära, sest nii filmi ei tehta. Siis need noored poisid kolmekesi kikipoisid, tegid filmi kõikide reeglite vastaselt ja siis katkestati Karjala ekspeditsioon, kavandati kogu see grupp Tallinnasse ja vot sealtsaadik ma mäletan Jüri müüride lumivalge peaga meest, kes hirmus kõva häälega Eli saalis rääkis, karjus nende parteibosside peale, sestsaadik ma tean, üritas pärast ja ropendab niisugusest, Jüri oli selle koha peal kunstnik muidugi. Ja eile ma olen ta käest küsinud, et mis toimus siis ma sain sellest asjast aru, nii et tema sissemurdmine, selles mõttes oli täiesti loomulik ja väga valuline. Loomulikult mängufilme. Aga rõhutasin algul, et kino oli väga lähedal võimule aga nüüd on selgunud, et Jüri Müür oli Saksa sõjaväest. Ta pidi oma ankeet järelikult varima. Noh, kuule Me oleme sind teistestki suurkujudest kuulnud, kes olid Saksa sõjaväes, noh Kaljo Kiisk ja, ja Kruusement ja ja küllap nad oskasid ennast varjata täpselt moodi Jüriga, neid oli natuke lihtsam küll ta oli lennuväe abiteenistuses, oli 15 aastane, on sündinud 1020, oleks hea, pidi olema 15 aastane, kui ta võeti. Temal oli nõrk, kus relvade vastu ta valetas, endast aasta vanemaks tuli turske vend. Tema isa oli Tooma sookatsejaama direktor ja vägeva jaamast siis läkski. Läkski sinna abiteenistusse, tõsi küll, ta ükskord naeris, ütles, et tegelikult ma peaksin partisanimedali saama, sest ta oli kaheksane sõbraga vägevalon. Ja raudtee tõuseb veidikene mäkke. Ja seal väga tihti liikusid saksa laskemoona rongide siis Jüri, võttista võtja määrisid üks 50 meetri ulatuses relsid ära, siis kükitasin põõsastesse, vaatasid, kuidas saksa rongi üles ei saa. Noh, millest oleks kohapeal midagi maha lastud, oleks kätte saadud, aga noh, poisikeste tembud. Aga siis ta läks lennuväe abiteenistusse ja sellest on ta rääkinud alati põlevil silmil, sest et noh, seal, kus on tegemist relvadega. Jüri oli nõrkus täiesti nõrk relvade suhtes. Isegi dokumentaalfilmivõtetel, kus pauku näiliselt ei saa ju teha. Ta hankis pürotehnikute käest raketipüstoli ja näiteks, kui meil oli vaja mingi sült plaanis traktorit üle põllu lasta, sest tingimata laskis paugu rakettidest, arvasid käe viipamisest tähe ei ole. Ja, ja kui Jüri 84. aastal suri ja tema abikaasa Kadi palus tema asjad osa arhiivi dokumentaalfilmide suhtes, mis me ühine oli, on minu käes. Et tulla ja korrastada tema arhiivi, siis mida kirjutuslaua kapist paberite tagant leidsin plastikaat, kotitäie pürotehnilisi, igasuguseid padruneid ja muid asju, nii et kui neid oleks, tule, kas korter sortsis, poolti maltsa korterit, ei oleks kohapeal olnud Jüri, midagi ei ole parata ja sellega seoses tuleb mul kohe anekdoot meetmeid ja kas tohib rääkida või õieti, mis on nüüd läinud rahvaluuleks. Kui ta tegi põrgupõhja vanapaganat suure suure jaanis siis ma kuulsin versiooni, ütleme folklooriga ja siis küsisin Jüri käest, Jüri muigas, ütles, et noh, kes ei tahaks siis rahvaluulesse sisse pääseda. Jaa jaa, seal oli üks mingisugune paar või kõrts või midagi niisugust, ma ei mäleta, mis selle nimi oli, ütleme roheline konn, kus siis seltskond õhtuti jamistes aega viitis ja Jüri oli tulnud siis siis segu kõigi seltskonnal oli hea tuju juba öelnud, siis oma tõepoolest 120 detsipõlise häälega. Tere õhtust, mehed. Kõik olid sõiduvees ja kõige pööranud tähelepanu ja nüüd edasi järgneb folkloor, et Jüri oli siis keeranud kanna pealt ringi, hankinud neid pürotehnilisi lõhkepadruneid, pannakse paari otsa alla nurgaotsal süütenööri toonud kõrtsi ukse peal, hoidnud, siis tikuga käes ja tulnud uuesti sisse. Et peremehed, kui vastad, siis, ja siis rahvasuu ütleb, et ta laskis selle paari õhkkonna. Jüri naerab, et kõik oli sinna ma lõikan. Paar jäi õhku laskmata. Jüri Müür läks siis saksa sõjaväega Saksamaale, ta ei jäänud siia redutama metsadesse ega hakanud metsavennaks. Jah, ega ma selle minemise põhjust tänaseni temalt ei saanud teada, tõsi küll, tal on rääkinud mulle asju, mida, mida ka tema kõige lähedasemad ei tea ja ja kui ma siia tulin ja, ja mõtlesin, et tuleb Jürist juttu, siis ma tükk aega mõtlesin, et kas ma tohin nendest asjadest rääkida, et mul ei ole ju võimalust Jüri käest enam seda küsida. Ja teisalt ma mõtlesin, tõenäoliselt mina, ainus, kes neid asju teab, et äkki oleks õige koht neist asjadest rääkida, sest nad on seda väärt, et rääkida nii, et ta oli jõudnud Saksamaale, ma kujutan ette, et oli juba sõja viimased kuud niimoodi, et vene rinnuli kusagil Poolas ja siis liitlasväed tulid juba Saksamaale ja nüüd kõik need Eesti poisid, kes jäid kahe rinde vahele, siis tema grupiks rongitäis poissi tahab, osa põgenes teadupärast Tšehhisse, kus tulisse Tšehhoslovakkia Tšehhis põrgu, millest nii palju on juttu olnud, aga osa püüdis selle nii-öelda eesti rongiga pääseda Taani ja sealt oli plaan neil siis üle üle väina kuidagimoodi Rootsi kaudu hajuda laiali. Sel rongil kaubarong, auruvedur, politseis, vagunite katusele terves katusepikkuses maalitud sinimustvalged värvid. Ja kui Jüri juttu uskuda, siis liitlasvägede lennukid tõepoolest seda rong ei pommitanud ega tulistanud mis tundub ju teadaolevate faktide valguses vähe kummaline, mille peale mis sai, saigi neile saatuslikuks, kus nad muutusid väga jultunud, nad hakkasid juba päeval tungima edasi, kuni siis Jüri ütles läbi hammast, et see oli kindlasti mõni poolpurjus, neeger tegi siis üks Ameerikale rock, tegi spiraaži ja tulistas valangu. Jüri seisis veduri kõrval auruvedur ülikõrge rõhu all, aur. Kuulid tungisid klasse ja Jüri sai üsna kõvasti haavata, nii et ta oli kusagil haiglasse pidi olema juba Põhja-Saksamaal. Olen ma kogu aeg aru saanud ja nüüd Jüri räägib ühe täiesti kinematograafilise mälestuse, mis mul on täpselt meeles, et ta oli nüüd haiglas kusagil mingis laatsaretis kusagil nagu oleks olnud mingi tühjaks jäänud tehase tsehhis pikali maas, teised poisid ka. Ja siis tuli õue öösel. Siis need jõulupuud või need valgustusraketid rippusid õhus andis, minagi mäletan sandis kohutavalt kummalisi valguse pikeerivat pommid undavat. Jüri Saar oli kõva poiss, et kõik teised jooksid pommivarjendis, üritasid kuu peale ei tule siia keegi. Ja ta siis ärkas, nagu sellest edasi toimub, kõik kinematograafiliselt seal mingisugune, ma ei tea, viie sekundi lugu, mis olid pikalt, olen sunnitud rääkima, tärkas sellest, ta tajus, et järgmine pomm kukub nüüd sinna. Siis ta hüppas sealt pesuveneda, koli hüppas välja. See tsehhi vabriku õu oli täiesti tühi, kõik olid peitu pugenud. Pomm muudkui vilisadest, tuli, tuli, tuli rakett, Motku kukkus, kukkus kukkuse, Jüri lippas niipalju kui siis õhku kopsudes oli värava poole ja sekundi sekundi murdosa enne pommikukkumist. Ta jõudis veel mõelda, et kummale poole pom kukub kas sinna poole aeda või teist poolaega, rohkem ta ei mäleta, sest pomm kukkus temast mõni meeter eemale ja päästis see, et ta jäi mulle hunniku alla. Paar päeva täiesti kurt ja, ja segane, aga elus. Ja teine lugu samast seeriast siis sellest põhja poole minemisest on ka mõnus ja liiga ilus, et uskuda ja samal ajal ikkagi ilus. Nende rong siis juba tabamusi Nad läksid jalgsi. Noh, kõigil oma need saksa ranitsa seljas noh, väljakule pööratud vasikanahaga vanemad inimesed peaks, mäletan neid küll ja siis nad metsas metsateel satuvad pommitabamuse saanud autole terve metsaalune on autoosasid täis ja mingeid valgeid paber klipakaid täis. Siis nad lähevad lähemal, näevad, et need on inglise naelsterlingit, aga sõjaväesakslased juba teadsid, et Saksa pank võltsis inglise naelsterlingit ja poisid naersid ja ütlesid, et noh, teatavaks otstarbeks kõlbavad paberid ikka ja toppisid natukene oma ranitsa klaveri taga, üks maapoissi eestist tõsimeelne poiss tõstis oma toidukonservid kotist välja, toppis selle ääreni täis naelsterlingit ja sellega ütleb. Edasi sattusid inglisetsooni Hamburgi, purustatud Taani ja olid siis inglist inglastele määratud Saksa laevastik viimisel madrustega niimoodi, et nad võeti siis laeva peale, sest laev tühjalt ei saanud Inglismaale minna, Saksa laevad sõitsid Inglismaale, kus nad siis välja visati, said konjakit ja suitsu, siis pisteti inglise pommilennuk, toodi tagasi niimoodi neli, viis korda ja siis, kui nad Inglismaale jõudsid ja nüüd see maamees on alles jäetud märtsil mingeid välja võttis, siis noh, edasi te võite arvata. No arvata, mis toimus, nad olid ehtsad naelsterlingi. Ma loodan, et see jutt vastab tõele, tõepoolest olid ehtsa lõika jahud ja et, et noh, niisugused seiklused edasi loomulikult toimus see, mis kõikide eestlastega huvitav Miks ta tagasi tuli, ta pidi tagasi. Kohe ma räägin, see ei olnudki üldse see tema teha. Tahad siis, kui läks lahti see klaperjaht Lääne Euroopas nõndanimetatud Nõukogude inimeste püüdmiseks, kes olid nii või teisiti kas Saksamaal olnud või saksa vägedes olnud ja kus Vene politruk kammisid lausa neid laagrid läbi, sai ka Jüri aru, et seal inglaste pool asi muutub ohtlikuks oskasin smugeldada mängides soomlast smugeldada võõrleegioni, nüüd ma ei mäleta okosse või igatahes Aafrikasse soome keelest oskas sõna Bergele sedasama aitäh. Ja ta jõudis seal võõrleegionis küllalt küllalt rahulikult olla, kuni sinna jõudis esimene soomlasest velt veebel, kes kohe poisid välja andis. Ja siis võeti muidugi kõikidel eesti poistel ratist kinni ja intervjueeriti ja Jüri võttis teise maski. Kui ta sinnamaani olnud siis sõja lõpukangelane, siis nüüd hakkas ta mängima nutust poisikest ja mängis seda niivõrd hästi, et ta mängis kenast puhtalt välja, ainult Kohtla-Järvel teistes mõni nädal kinni, siste mõtise valetas kogu aeg, sakslased viisid. Ta tahtis kogu aeg koju, ema juurde ja nii edasi, nii edasi. Nii et temal selles mõttes vedas ta sattunud Siberist. Noh, ta oli tõesti tagasi tulles. Kuueteistaastane ainult nii, et võõrleegionis Moskva kinoinstituuti vahetab poli veel olemas. Tähendab, ta sai aru suurepäraselt, detasin linnades, Eestis on töötada ohtlik siiski ja siis ta oli metsatehnikuks mitu aastat ja, ja siis, kui ta tundis, et asi läheb jälle väga paljud tegid ju niimoodi asi läheb ohtlikuks, siis ta võttis kamba omasuguseid eesti poisse, kõigil olid mustad, plekkmantlid ja kaabud ja läks karjalasse ehitatud tava see Kehra tselluloosivabrikusse asbesti isoleerijaks. Ja vot sealt sealt teenitud rahaga telekas selles Moskva kinnistide, kas ta on kõnelnud, kuidas ta sisseastumiseksamid tegi? On küll rääkinud, minu teada sõja Vene sõjaväes päriselt teeninud, kuigi kordusõppustel dessantväelased Meil on isegi langevarjuga hüpanud aga ta oli kusagilt hankinud vene sõjaväelase mundri, siis need kirsasaapad pat esines siis noh, demobiliseeritud sõjaväelasena vene keel oli talle mingil moel karjalast suhu saadud. Ja siis ta kasutas noh, julmalt ekspluateerida, ülikõva häält, igal pool lõi kandu kokku, karjus taktotšnovi. Hästi. Kõvasti esines ta, kogu mõte oli selles, et vastavate komisjonile muljet avaldada. Mis tal ka õnnestus. Ja esimesel kursusel koheda, valiti kursuse komsorgiks edasi partargiks, mis on ka tore, eksole silmas pidades tema eelkäivat elulugu. Nii et Eesti kinominevikust tuleb järjest uusi ja uusi asju päevavalgele, aga Jüri Müür oli režissööri natuuriga ja ja järelikult see pidi välja lööma. Ja kindlasti, kuigi ta oli ka hea näitleja ja on mänginud paljudes filmides, eks ole. Peame tänaseks lõpetama Saates Eesti filmilavastajaid oli Jaan rusi külaliseks Enn Säde.