Eesti filmilavastajaid. Stuudios on Jaan Ruus on selline mõiste nagu kultuse film balt Fiction näiteks see on film, mis hoolimata oma konkreetsusest ja puudustest on saanud teatava kummardamise objektiks, tema aura kiirgab. Eestis kuulub siia viimne reliikvia, aga vaikselt on siia ritta kindlalt kasvanud film. Kevade ja kevadel on selline vikerkaaneline saba nagu suvi ja sügis, mida eestlased vaatavad juba mitte nagu filmi, vaid kui kunagist nüüdseks kadunud elu saates eesti filmilavastajaid on külaliseks Arvo Kruusement. Tere tulemast stuudiosse. Tere. Kus sa elad? Mustamäel, kus sa tahaksid elada? Sa oled ameti poolest filmirežissöör, aga mis on sinu elu? Kutse. Elu kutse. Vot teeme selle sõna, kaheksa elukutse, jah. Ma mõtlesin selle sõna peale. 42. aastal lõpetasin algkooli siis lauluõpetaja tahtis, et ma läheksin kindlasti muusikat õppima, isegi muretses mulle koha Tartu Tartu muusikakooli ja siis asulat ühesõnaga. Jah, et ühesõnaga saad sinna sisse trompetit jääma. See koht oli vaba. Ma muidugi rääkisin isale, et vaata tähendaktilise trompetit. Isa ütles, mis asi see on, elus on tarvis tööd teha, elukutse omandada, eks ole, vot see elukutse tuligi sealt siis mul ellu esimest korda mõtlesin, mis asi see on, et see peab, võiks tähtis asi olema, et et selle kallal tuleb nuputada ja nuputasin välja, et lähen kommertskooli Rakveresse. Vaat see isale meeldis ja kaupmees, tead. See on sellega toidab peret ja ennast ka. Meie teosed ei ole veel harjunud märkima inimeste vanemaid missugusest perest pärit Mina olen talupoja perekonnast, isa oli põllumees ja ma ütleksin, et isa oli väga osav põllumees, minust ei saaks iialgi niisugust, kuigi ma olen talus kasvanud ja näiteks tema ütles, et vot selle koha peal tuleb teha kaev. Ja tihti kaev ja vesi on siiamaani sees, eks ole, juba seal 80 aastat siis ütles, et selle koha peal on liivapoisid, hakake nüüd kaevama ja kaevame, liiv tuleb vastu, eks ole, siis no rääkimata, mis on seotud loomadega juba seal põrsaste kastreerimine, igasugused niisugused asjad, mis talus ette tulevad, eks ole, mida üks talu peremees peab oskama, sellepärast talu peremees olla, see on väga raske elukutse. Kas sa mäletad lapsepõlvest oma kõige esimest mälestust? Jah, vat see oli, see oli üks kevadine aeg. Talv oli möödas, ilmselt ema tegi toa aknad lahti, pesi toad aknaid, nihutas suurt lauda ja laulis seal Ühte laulumetsades, kahin, salalik, sahin, tuulehoog mängib, ma ei tea, mis edasi oli, eks ole. Vaat see on mul meeles ja siis on samast momendil, milliseid sinna toodi, teeme lilli, tähendab sinna lauale nii Ülaseid ja, ja siis mis olid need kevadised lilled, vaat see on kõige rohkem meeles. Ja kooliks oli muidugi maa, koolja ja internaat talvel, eks ole. Nii nagu paunvere poisid, tähendab seitse, kuus kilomeetrit umbes. Nüüd sa lõpetasid pärast Stalini surma, samal aastal 1953 Moskvas niitis riikliku teatrikunstikooli. Kiitis oli punaste ajal ainus näitlejate kõrgkool, kes sinna õppima läksid. Ma olen kuulnud, et sinna mindi ainult mitte näitlemist õppima, vaid ka nagu eemale siit poliitikast, et, et ka mitmed läksid oma ankeedi pärast. Vaat ma seda nii täpselt ei tea, aga aga selge on see, et seal oli rahulikum kui siin, sest siin hakkasid juba 47. aastal sellised tundemärgid, kus taludele pandi väga suured maksud peale, eks ole, hakati igatipidi pingutama pärast sõda kohe nagu ei olnudki seda tunda, eks ole, sisemine noored inimesed siis oli Valgre väga popule haarne laulud, päiksepaiste oru serenaad, siis need filmid, trofeed, filmid ja, ja kuidagi noori nimi pandud eriti seda asja tähele, aga aga siis oli tunda jah, kui juba tulid suured maksud peale, et midagi hakkab juhtuma ja muidugi parim oli olla, seal oli kindlam, säilis voor oli ka siia lahendusest ja, ja. Ja 50. aastal läks Eestis ju natsionalistid, siis aga seal oli rahulikum olla. No see avaldas oma mõju sellepärast et pisaraid ei ole ka seal palju. Aga poliitikast oled sa nagu nüüd tagasivaates kõrvale jäänud, aga seal ikka puutusid selle jooksupoliitika kokku. Sa ei saanud ju nuia? Ikka ikka sellest eemale ja üldiselt jah, muidugi kõik see, aga see ei olnud peamine, ma pean ütlema seda, et Kitis oli tol korral ja võib-olla on ta ka praegu väga tugev õppeasutus. Näiteks ma ütlen ausalt, mina läksin Kitisesse selle suunaga, et võib-olla saan sealt edasi minna kiki kinoinstituuti, eks ole. Aga ma vaatasin seda, ma sain kokku kinoinstituudi inimestega ja vaatasin oma instituuti Kitist ja ma leidsin, et et õpetamise tase ja nõudliku aste oli seal palju tugevam. Stuudiokülaliseks on Arvo Kruusement. Sa olid Tallinna draamateatri näitleja kaheksa aastat 53 61, see oli ju võimsate näitlejate aeg, Kaarel Karm ja Ellen liigeria, Aino Talvi. Ja jah, vaat siin on niisugune asi. Ma olen lugenud kuskil intervjuus ja kuulnud, et Eesti stuudio nagu pressis ennast draamateatrisse sisse, see on väga vale arusaam. Eesti stuudio tahtis luua omaette noorsooteatri ja seda aeti viimased kolm kursust kolm aastat. Selleks otstarbeks kutsuti isegi kaks aastat enne lõpp puu sinna vanemaid kolleeg Erich Jaansoo, Endel Zimmermann, Lembit Anton, eks ole, selles oli oma iva ja, ja me kõik lootsime, et, et tuleb omaette noorsooteater, sest noorsooteadsid siin ei olnud ja tol korral oli Eesti esindaja Ansberg. Hiljem oli ta minister, kultuuriminister, kuid oli esindaja, siis tuli sellega päri, toetas seal igati meie taotlusi Moskvas, kultuuriministeeriumis ja nii edasi. Aga kui ta siin Tallinnasse tulime, siis ta kuidagi juba lõpetamise eel meile tulid kõrvu sellised kuuldused, et meid jäetakse, kui hoopiski suunatakse kuhugi teatrisse. Võib-olla Pärnu oli korra niisugune jutt, et piiriäärne linn ja vaat niisugune tubli kollektiiv ei tule sinna. Aga juhtus hoopiski teisiti. Ja loomulikult siin olid omad noh, niisugused tegurid, mis ei luba lubanud Panso peale tulema ja sa ei ole olnud parteilane parteile ei olnud ja ja tantsuga ju üldse oli niimoodi, et temale tegutseti väga tugevasti vastu, kui ta lõpetas ja kui ta hakkas lõpetama ja, ja kui ta hakkas konservatooriumi kursust looma ja see on ju kõik teada Eks ole ja peale kõige muu, ega siis uue teatri loomine ühesse liiduvabariigis ei saanud toimuda ilma kõrgemaskulaata, eks ole. Ja ja säält oleks selle loa saanud, aga meil omal oli see asi nii. Mäletad konkureerivat teatrit ja konkureerivat peanäitejuhti? Selles oli see kõige suurem hirm, ma arvan. Ja loomulikult seal tuli palju noori inimesi ja, ja Draamateater oli ise juba kuidagi nagu ülepaisutatud, sellepärast sealt tuli liidetud, see oli liidetud mitmest teatrist, kui see kollektiiv kõige kandvad jõud olid muidugi Estoniast, kes tulid, Hugo Laur, Aino Talvi, meta luts, Kaarel Karm, Ants Eskola ja nii edasi. Siis oli veel Franz Malmsten, Narva teatri näitleja Rudolf Nuude, eks ole, ja Katrin Välbe ja see terve plejaad selliseid tugevaid meistrid, mis tulevikus veel kasvavad praegustest näitlejatest, ütleme niimoodi. Tulevasele mitte sündinud teatrile otsiti peanäitejuhti, aga sa läksid draamateatrist ju ise peanäitejuhiks. Pärnu ja vaat juba Draamateatris, kui ma olin näitleja, siis ma hakkasingi assisteerima ja näitejuhina töötama seal mitme lavastuse puhul. Ja, ja anti mulle siis ka iseseisev lavastus. See oli siis viiega, 10 kaheksandal aastal oli jälle mingisuguseks, juubeliks oli see lavastus rõõmu otsingul ja, ja see sai küllaltki hea vastuvõtu, nii et me konkursil jagasime Shapeiroga esikohta. No lasteteatris Moskvas ja mina siin Tallinnas Draamateatris. Ja sealt hakkaski nagu imu, eks ole, lavastada ikkagi ja siis juba andsin avaldused, lähen stažeerima õppima, seda asja ka läkski kokku Leningradis, eks ole, vist. Dostoloogoviga ise ja no see oli õnn, et mind sinna suunati, ta võttis mind sellepärast, et need kirjad läksid kõik Moskva kultuuriministeeriumisse, aga sealt siis igaüks valis endale arvatavasti tossu, nagu võttis, sellepärast et siit tähendab täna ja, ja, ja tema valis ja mitte minul ei olnud midagi. Mina mõtlesin, et ma lähen Moskvasse, kõik see asi niimoodi, et lähen Moskvasse. Lugesin Rootsi teatrijuhtide hinnanguid oma alluvatele ja ka hinnanguid, missugune võiks olla ideaalne teatrijuht, noh, nad arvavad, ideaalne teatrijuht on tegudele suunatud ja autoritaarne ja tugev ja eesmärgi kindel, aga näitlejad on teatrijuhtide merest komplitseeritud egoistlikud ja väga iseseisvus hetud, aga sina oled olnud nüüd nii näitejuht, peanäitejuht kui näitleja. Nii et sa oled siis korraga nii tugev eesmärgi, kindel, aga autoritaarne, iseseisvus, kuidas sa hindad? Autoritaarne ja Iseseisvus, Hetu tähendab, selles suhtes tuleb teha kompromiss lihtsalt seepärast, et kui sa oled näitleja, sa oled nagu üks isik, eks ole, kui sa oled lavastaja, seal on hoopis teised ülesanded, sul seal hoopis keerulisem asi, kui sa pead ühe tüki välja tooma, sellepärast et sinu esimene ülesanne on aidata näitlejal ennast kehastada selles kujus, eks ole, vastavalt tükki tagama. Ja sa vastutad selle eest tema eest. Muidugi, näitleja vastutab samuti oma rolli eest, eks ole. Aga kui mina olen näitleja, ma vastutan ainult oma rollides, eks ole ja, ja, ja ja muidugi, näitlejad on nad laisavõitu egoistlikud muidugi nagu ikka kultuuriinimesed niimoodi. Sa oled mänginud palju teatris, aga tänaseks teemaks on film. Ja ma nägin fotot, kus sa olid saksa ohvitseri mundris. Sa võiksid olla väga hea saksa ohvitser. Noh, no on tulnud ette sellepärast, et Ma teatris mängisin ka niisugusi võimukaid, mehi nagu Richelli, eks ole, siis hertsog Alba ja, ja palju teisi selliseid ja kuidagi nagu välimus ja kõik see, mis sel puhul vaja on. Nad otsisid mind üles Pärnust, eks ole. Ja kes nemad moskva moskva Mosfilmi ja Mosfilmirežissöörid ja ja kutsusid selle, ma ei tahtnud minna, sellepärast ma ütlesin, te teete jälle seal sakslast, kellegist, lollakate tobedat, sellist, kes midagi mõista ja niisugune julm ja tige ja paha igast küljest. Et ma seda küll ei hakka tegema, see oli Boriss pole voi jutustas järgi meie nõukogude inimesed ja seal oli väga tugev näitlejate koos seal Ivašov mängis Fateeva Grišakov ja kahjuks selle konksu alla, jah. Anna kingsepa ja mina olin siis röösi, major lendur tähendab kolonel. Meie ooberst õieti see teksti sees stseen, kes kõik saksa keeles tähendab sellepärast, et ma olin selle Fatjeva nagu kavaler või lõin talle kangesti külge ja tahtsin teda omale naiseks pärast võitu Venemaa üle, ühesõnaga sõidame siit ära ja nii edasi ja nii edasi, aga tema oli spioon, tegelus Nõukogude spioon, eks ole. No nii nagu oli tol ajal need asjad, eks ole. Ja see lugu oli, mis tasub rääkida, sellepärast et ma tõesti püüdsin tehased hoopiski inimlikult. Ja režissöör nõustus sellega, aga filmi hakati vastu võtma siis ei võetud vastu. Et vaat, kuidas te näitate sakslane, selline ta on, nii nagu üks nõukogude ohvitser peab olema, kuidas ta niimoodi näitate, eks ole, sõimati, reisis läbi maksud lavast fraasiga ega preemiat ja see oli küll aasta kuskilt. Aga ikkagi ja, ja siis oli niisugune õnnelik juhus, et Fidel Castro tuli Moskvasse külla. Ja tema oli panud siis Hruštšovi Rushoffelicis võimul veel Hruštšovi näidata midagi sakslastest. Ja muidugi helistasin Mosfilmi, Moskva pakkusid selle välja. Ja Nikita Hruštšovi süütanud pärast läbivaatset, vaadake missuguseid kanged mehed nad olid, aga meie ju neid võitsime. Pärast seda mul tulid teljega õnnitleda ja siis saime veel topelthonorar. Ja Fateeva, tähendab, Natalja Fateeriva käis selle filmiga panin ja kogu maailma läbi, kus olid nüüd proosa, vetsovjetlikud, niuksed, naiste konverentsid või kokkutulekud. Sakslasi oled sa mänginud ju ka veel filmis olen jah, olen üks kurioosne lugu oli selline, et mind otsis üles läti riia. Riia kinostuudio režissööri assistent tuleb mulle koju ja ütleb, et mul on pilet taskus. Nüüd sõidame Jaltas massic, mis pärast Jaltasse. Et vaat et meil on tarvis seal ühte osatäitjat, mina muidugi, mis osatäitjat ja nii edasi ja nii edasi. Mis asi? Semjonov jutustuse järgi mani järgi tähendab, hispanski variant? Ma ütlesin, jumal hoidku, aitab, aitäh, jälle mingisugune poliitiline kriminull, eks ole, mis mitte midagi ütle ja, ja lihtsalt raiskama aega ja, ja mul tüütuseni on olnud seal Jaltas seal iga nurga peal on ju, eks ole teada, mis seal on. Ja veiniputkad tähendab ja, ja nii edasi ja ei, ma ei hakanud ka aknad, aga ta ikkagi läinud ära, ikkagi hakkas ruum, et lähme sinna, mõtlesin, mis osas Jancis, Ribbentropp? Jah, jah, jah, jah, see sõjakuritegijad. Ma ütlesin, no taeva arm, kas siis lättima Ribbentropi tulete siia tõst oli küll, aga läks ära, et jäi haigeks. No ma ütlesin, nagu läks, haige jäi haigeks, niisugune häda on, et noh, et hea küll, ma tulen. Jaa, lendasimegi Jaltas ja muidugi lätlased võtsid väga uhkelt vastukiht, eks ole. No Läti moodike uhkelt Jalta olisi hotell Jaltas oli sisseelamine ja kõik luksnumbrid ja nii edasi ja nii edasi ja ja filmiti seda Levadia lossis seal, kus oli Jalta konverents, siis Ribbentropi kabinet oli seal, kus elas Ruusvelt. No väga huvitav, siis mul juba asi hakkas nagu pehmemaks minema laabuma, sellepärast et siiski oluline kuju oli, kes ta oli, eks ole, ja teatav sarnasus ka siiski näo ovaal ja noh, niimoodi pandi ülikond selga, seal tip-top kõik mutiklaniti ära ja ja vaatasin, et noh, et ei ole viga ja mu partner oli Harrylieebiž. Ja leppinud siis mulle rääkis, milles asi ei jäänud haigeks ühti, aga nad ütlesid, et see oli ametiühingu esimees teatris, kes pidi mängima seda Ribbentropi. Aga nemad olid, ta oli niukene, kehv mees, olnud niisugune agar loll, nagu öeldakse, eks ole. Ja nad olid hakanud teda leekimatiat, sa mängid sõjakurjategijad, tead, kas sa julged pärast teatris mängida, kuidas rahvast sinu peale vaata kuidas netirahvas sind hakkab hindama, edaspidi? Tead, sina ikke vist ei sobiks selleks ja mees ehmatas ära, läkski ära. Ja sellepärast siis hakati otsima. Teiegi nalja tõsiselt. Tõsiselt ja, ja ma ei tea, kas teised ka võtsid siis tõsiselt. Tallinnasse tulid. No sai soove ei, aga ei. Hulk aastaid Permeeruva Pauliga noorpäevad suudlesid Niko jalgu. Kui käisime. No. Stuudios on Arvo Kruusement. Sinu esimene film, kevade on nüüd nii omaks võetud, et teistsugust ei kujuta ette. Oskar Luts oli kevade ilmumise ajal 25 26 aastane. Sina lavastasid neljakümneaastaselt. Miks just luts? Ega ja seda ka ei tea täpselt, mis saaks tema minule ette, tuli, aga selle torkas Lembit Remmelgas pihku. Jah, ta propageeris eesti kirjandust seal ja täpselt jah, ja ja ta ütles, et vaata, et 10 aastat seisab siin juba stsenaarium. Toorik ta on. Aga vaata ja katsu midagi ära teha ja siis ütle mulle. On see, ma segasin, meil on aega vähe. Missuguse episooliga sa kõige enam vaeva nägid? Tead, vaev oli seal palju, aga vahel oli ka niimoodi, et asi edasi enam ei lähegi, et katkeb, jääb pooleli. Lugu oli siis väga kriitiline, kui vahetasin välja Tootsi, ma pidin seda tegema, kuna kuna see jalgne noormees käitus koolis halvasti ja, ja ma ei saanud teda enam edasi pidada selle osa peal. Ja siis oli selline olukord, et tõesti, mis edasi teha, kas sulgeda ka suured kulutused, olid tehtud, materjal oli ka noh ütelda, vastuvõetav meeldis stuudio direktorile ja ta ütles mulle, et katsu siiski midagi teha. Ja siis me otsisime poisse ja leidsime Haapsalust ühe noormehe. Ja ta tuli meile proovi ja tegi sahvris seenise lati patsemalt sellesseni prooviks ja ta tegi nii hiilgavalt hästi, et direktor ütles mulle ära, seda enam korda aitab. Selline impulss, eks ole, kui ta selle järgi läks sinna ja see kolinal allatulija kätte sain, vast see talinäost lapiline ta niivõrd erutatud oli, niivõrd sisemise, aktiivse eluga oli see noormees järgmine noomi, mõtlesime kohe, et asi on korras. Ja olime üliõnnelikud, aga see ei kestnud kaua, sest järgmine päev poiss, tuleb bussist välja. Ma näen kohe, et midagi on viltu. Aga ma ütlesin siis ka, et noh, et nüüd paneme ringi peale, paneme kostüüm selga, hakkame pihta. Te, olete mulle ei, et teate, mina ei saa hakata seda tegema, ma ütlen, mis pärast ma pean karjas käima, Ma mõtlesin, no mis siis karjas käima, eks ole, no sa pead raha teenimas on sellega, et me maksame sulle topelt või rohkem veel, eks ole. Ei, see ka ei aita, Ta masin, mis siis aitab, mul on kolm rebasepoega kodus, et jahimehed lasid vanaema rebasema maha ja mul on kolm poega ja need on minu hooldada ja ja nemad on minuga harjunud ja mina pean neid nende juurde minema. Ja poisil olid nii, paluvad ja ilmekad silmad, ma vaatasin, et no mis sa teed, et ütleksid, võta kutsikat kaasa. Sest oli midagi välja, kui ta ei taha teha, eks ole. Ja, ja oligi niisugune moment, et jälle kas või pane pillid kotti, ma ei tea, mis see noormees praegu teeb, kui ta kuuleb mind, siis kirjutagu, mis temast on saanud. Sest teistest järgmisest otsisid on saanud juhtiv näitleja teatris. Jah, samad näitlejad on sinu lutsu-triloogiat mänginud 20 aasta jooksul on seal elu või kunst? Jah eks ta ole nii, eks talle mõlemad, tegelikult nii kunst kui elu. Kas sa kevade jaoks valisid näitlejaid või tüpaaži tüüpe, nagu öeldakse? Minul oli peamine ülesanne kevade puhul et publik tunneks ära selle tegelase, kes kelle ta raamatust omaks võtnud. See oli, see oli mul esimene tingimus seepärast, et seal hakata mingisuguseid vigureid, mitte kui midagi tegema sellist oleks midagi välja tulnud. Et inimene oleks võrdlemisi lähedane sellele, mis mis on raamatus. Kevades on väga hea atmosfäär, nii et on kõneldud osatäitjatest ja Lutsust ja kruusemendist, aga kas kunstniku ja operaatori osa ei ole kah õieti kevadest? On kindlasti on kindlasti ja muide Palamuse ise juba see koolimaja ümbrus ja see mäenõlvad seal ja kirik ja see juba ise nagu dikteerib ja selle kunstnikule lahenduse ja seesama vana koolimaja ja seda ta Linda Vernik kasutas ka ja tublisti ja samuti. D samuti ma olen väga rahul ja Harri Rehe tööga sellepärast et ta siiski suutis laia ekraanile tuua inimese ja lapse lähedale publikule, sellepärast et küsimus oli, kui hakkasime tegema kevadet. Et miks laiekraanfilm? Ma ütlesin Tanioloogilisele ta, mis ma panen siia külgede peale, eks ole, inimesed, lapsed jäävad kaugeks, publikust ei ole, kui ma hakkan laia ekraaniga, näitama neid, eks ole. Aga ta ütles, et ei, tead plaan on niisugune, ma muuta ei saa, plaan oli plaan ja ma siis mõtlesin Harry Rehe ka, et mis siis teha. Ja siis Harry Rehe võttis tihti Macro plaane, isegi. Läksime nii lähedale kaameraga, kui andis Jari, ma oleks tahtnud, et harjulex suve teinud ja ka sügis, aga aga ta läks televisiooni ära ja tal oli seal palju tööd ja, ja juba teised situatsioonid olid stuudios, nii et kahjuks, et ta ei teinud seda minuga lõpuni, tähendab, kas fotogeenilisus on olemas, on ikka olemas ja on ikka, tähendab, see on ka niisugune huvitav, vaat kurat, sul on head küsida. Vaata kui sa vaatad praegu seda seebiooperit, mis tuleb Soomest või Eestist olid ilusad seal kõik fotogeenlasid, kõik nagu omal kohal, eks ole, nad teenindavad autori funktsioone, tähendab mis tema on pannud? Sinna autol on kirjutanud, aga võtan, eks alis Freyndlik. Eks ole, on ta fotogeenele selle malli järgi võttis nagu ei oleks, aga ometigi on ta särav täht ekraanil, eks ole. Ja see niisugune imelik küsimus, et kas sa oled. Mõeldud kas kevade film ja kevade raamat teisel kujul võiks olla ka mõnel teisel rahval ja missugune see võiks olla? Noh. Võiks olla Donzoiad näiteks kindlasti kohe esimene Hackerbeli Finn, eks ole, ja paldena poisid ungarlastel vot tšehhidel on ka üks klaps tükki jutuni, seal on. Seal on üks tore kamp noormehi jalgpallureid, kes teevad imetegusid olnud, ma täpselt ei mäleta seda autorit. Aga selline materjal on neil ka olemas. Nii et jah, maailmas on veel niisuguseid teoseid. Saates Eesti filmilavastajaid on külaliseks Arvo Kruusement. Kas sa näed praeguses ajas ka Lutsu tegelasi? Ja kindlasti eriti tagahoovi tegelasi. Jah, vaat siit edasi, see praegune iseseisvus vastab sellele, mida. Tasid. Vot selle asjaga niimoodi, et mina ei ole nii vana inimene, mina mäletan seda Eesti vabariiki, mis oli enne sõda. Ja ütleme muidugi see oli, see oli hoopis teine asi, vabadussõda võideti, Läti piir oli kinni. Kuritegevust sellist ei olnud loomulikult väiksed vargusedast olid hobusevargus või ma ei tea ka sellisel moel, eks ole. Niisugust ebakindlust ei olnud, muidugi talud olid, endiselt püsisid edasi, põllumees elas endistviisi edasi, eks ole, võib-olla nüüd ainult tegi rohkem tööd, selles mõis mõisa maad jaotati, et eks ole ära ja elu hoogustus maal, mis praegu on välja suremas. Ja, ja kui ma vaatan sõjaväge või politseid, eks ole, siis see muidugi oli, ma ütleksin, esmaklassiline see on, ütleme, üks ratsakord, buss oli niisugune, nagu ütleme, seal kuninga sünnipäeva pidustuste ratsaeskadron, seal lossiõues. Niisugused olid Eesti ratsaväelased. Nüüd Eesti aega näinud, nagu ütlesid. Ja nüüd ehk saad tagasi vaadata, kes või mis on sind sinu enda arvates mõjustada. No ikkagi ikkagi noorus ja lapsepõlv, see on ikkagi, sellega käib kaasas kogu elu sellest ei pääse, ei lähe välja. Nii et see eetiline tasapind, mis oli siis see on hoopis midagi muud praegu inimestes ja isegi valitsuses, eks ole, ja ütleme seal riigikogus. Kas sa tunned end kunsti tehes filmi tehes ka kellelegi esindajana? Noh, Smica esindan ennast ja oma rahvast ka, kui festivalidele lähen või nii edasi midagi, aga kuidas sa, seminismi, suhted seal taga moetermin? Mina suhtun normaalselt sellepärast et miks mitte, ma ei, ütleksin, oleksid allasurutud, rõhutud olnud, eks ole, kogu aeg vastupidi 50 või 60, palju neid aastaid valimisöeldi, kõik on võrdsed, muidugi, eks ole, võrdlusest. Ja nüüd ma olen alati olnud targa inimese poolt. On ükstapuha, kas naisterahvas. Aga kas siis jumal hoidku, tarku naisi on ka vaja, kui nad on lihtsalt lubama hakkad, siis ei ole ka, sest feminismi eriti kasu. Kas kunst on sinu arvates rahvuslik või on ta üldmõistetav kosmopoliitiline, isegi? Ta on nii rahvuslik kui ka üldmõistet, on minu arvates sellepärast, et hea on, kui see, mis sa kodus mõistvad ja aru saad ja armastada, eks ole, kui seega läheb laia ilma nagu viimne reliikvia või või no ütleme ka siiski kevadeks ole, läks paljudesse riikidesse peale Nõukogude Liidu, eks ole, ja ja palju palju teisi filme, eks ole, aga mis sa arvad Euroopa liidu kultuurist, kas on olemas selline eurokultuur noh, üldplaanis võiks ütelda, muidugi võtsime angloameerika kultuur, eks ole, või võtame seal siis Euroopa eurokultuur, võib olla, aga ma ütlen seda, et rahvuste kultuuri kaua selles eurokultuuris, mitte kuhugi, see võib ainult tunnistada seda rikastada seda üldises kultuuri. Sest see, kui see toimub, see on vabatahtlikkuse alusel ja see võib olla hoopiski stiimuliks, eks ole, tekib niisugune teatav konkurents ja, ja mis tiivustab. Kas Eesti filmil on tulevikku ja missugune oleks see eestipärane film millel oleks maailmale midagi öelda? Mina usun küll, mina olen ikka optimist, et läheb aega, mis läheb, aga meil on ikka mehed olemas, kes veel tahavad filme teha ja küllap tuleb see aeg ka, kus leitakse rahad ja kui elu laabub normaalselt. Aga missugune see film peaks olema, mis nüüd Eesti film? Ma usun näiteks seda projekti, mida teed, Arvo iho, tähendab see karu süda, eks ole? Tegevus toimub küll, eks ole, seal kaugel Siberis, eks ole, kuskil, eks ole, aga no aga ta ikkagi tuleb Eesti filmima, eks ole, ma sellesse projekti usun väga, et ta saavutab ka maailmas kõlapinda. Nii et kunst ei ole harilik kaup, teiste kunstide hulgas. Noh, ei ole ikka niisugune, ta võib kaubaks muuta teda, eks ole, aga ta oma loomult ikkagi on ikka kunst. Stuudios on Arvo Kruusement. Sul on ka tegemata film, tants aurukatla ümber ja. 40 küünalt ja ja neid on palju. Aga millest mul tõesti kahju on? On Tammsaare tõe ja õiguse teisest osast millest mitte mina ei loobunud, vaid, mis mul võeti ära. Tähendab, asi oli selles, et ma olin seal kaasstsenarist ja ma kirjutasin sisse lõppu selle romaani päris lõppu. Ja üldse mul oli sees, oli emand vaarmanni perekond, mulli ja ka Tiina jalutu, Tiina. Ja mina lõpetasin stsenaariumi ära sellega nagu lõpeb romaan, sest pean seda väga vajalikuks Tammsaare mõistmisel ja üldse tõe ja õigusemõistmisel. Minu jaoks on see väga tähtis koht, sest et muidu me ei lähe kuhugi edasi, ei lähe edasi viiendas osas ega neljandas osas, kus tila ilmub, sellesse ma ei hakka lahti rääkima, sest et rahvas teab mis, mis on lõpp. Sa oled vist tahtnud lavastada midagi soomepoistest eesti sõduritest, kes olid Soomes. Tähendab niisugune mõte oli küll, kui oli veel rahad liikusid ja ja sellest tuleks väga kallis lugu, sest et. Oli võimalik sellepärast et mul oli vend, oli Soome sõjaväes ja, ja ta sai surma siin Tallinna lähedal hiiul ja temast jäi järgi päevik. Ja see päevik oli noh, täiesti hea materjal sellise zoomi poiste filmi tegemiseks. Aga see, see on väga kallis asi, sellepärast et seal on kolme sõjaväega tegemisteks soome, saksa, vene. Kuidas sa rahasse suhtud, küsin siit edasi siis soodsalt, kui on, aga elu küsimus ei ole, aga kuidas sa sporti suhted missugune sport sobiks režissööri ametiga? No ikkagi liikuv liikumine, peaasi on kõik liikumises. Stuudios on Jaan Ruus ja tema külaliseks Arvo Kruusement. Sa oled sündinud 20. aprillil ja olen ikka pannud ida ja läänehoroskoobid kokku, sa oled draakon sõnn ja selle kohta ütleb salateaduste raamat, martsipani draakon, legendilaadne kuju. Rahustav kas sa ise horoskoopide usud? Ja, ja paraku ma jah, pean uskuma, sellepärast et mu iseloom vastab sellele. Ja sa oled küll sündinud kuupäeval, mil on ka Napoleon, kolmas ja Hitler ja Aleksander leebed, nüüd aga ka Harold laid kuulus kokk Ma tean. Nüüd sa olete rõhutanud, et inimeste tegematajätmised on elus sama olulised kui tehtud teod. Et ka need iseloomustavad. Tõsi küll, eks ole, võib-olla vahel isegi tähtsam tegemata jätmine, kui, kui iga hinna eest tehtud. Ja ongi küsimus, mis on tähtsam. Kui sa sureksid ja tuleksid tagasi inimese või asjanna siis kes või mis võiks olla? No kui mina siis tuleks vist käib nii nagu mina oleksin nagu mina. Kas sul on ka mõni lemmik motovi lause või kinnismõte, mida sa aeg-ajalt kordad? No neid mõtteid ja moto, see on vastavalt elu eale. Aga praegu ma ütleksin Vargamäe Andrese sõnadega, mis ta ütleb Indrekule, et kui inimene tahab veel midagi olla, siis ta peab midagi tegema. Saates Eesti filminäitlejaid oli Jaan Roosi külaliseks Arvo Kruusement.