Eesti filmilavastajaid. Eesti filmilavastajaid. Stuudios on Jaan Ruus. Miks meie nukufilm ja joonisfilm elab ja mängufilmis kaitseb aasta ainuke end etteheidete eest argumendiga. Ma võin olla küll tõbine, aga ma olen ainuke, kui te peate seepärast minusse hästi suhtuma. Kui Eestis ehitataks näiteks aastas üks lennuk, mis Külli lend, aga kas me peame siis tegema näo, ta lendab. Täna on stuudiokülaliseks mees, kes filme teinud, nii nukkudega ka kui elus näitlejatega mõlemale elavat kõnet suhu kirjutanud, filmidele kujundusi loonud ja ehk ta oskab öelda, miks üks filmiliik elab ja teine vaagub. Hardi Volmer. Tere tulemast, et eraelus keskpäeva. Lugesin nii palju sinu ameteid, aga mida sa ise oma Elukutseks pead. Lähtudes sellest, et et kui midagi teha v, tähendab ja tegeleda nende nende asjadega, millega mina tegelen siis seal nagu peaaegu et ei alla haltuurat teha selles mõttes, et kui midagi neist teha, siis sa oled, vaatad, sunnitud tegema professionaalselt või omaenese omaenese nii-öelda katuse lähedal või tipptasemel ja ja siis ei jäägi muud üle arvata, kui, et et see üldnimetaja võiks olla siiski, jah. Vabakunstnik nii-öelda tean, et sa olid eile hilise ööni prügimäel filmimas, mida. Esiteks, see, et minul vedas veel, mina tulin kell 11 tulema, et sauna käest ära mitte anda. Läksin sauna, teised paraku ei saanud, mina sain seda lõbu endale lubada, kuna mul on režissöör, on selle filmi dubleeritud. On üks noor noor ja tore inimene, Mait Laas, kes on nagu põhirežissöör, mina olen pigem nagu stsenarist ja teostan, järelevalve, vanemkonsultant, ütleme niimoodi, kuigi ma olen ka üsnagi üsnagi juures asjal, nii kui vähegi võimalik. Ja see on meie kurikuulus nukufilm mis on siis nagu üsna ammune projekte, hundiga alustasime midagi sellist, tähendab, seal oli päris algidee aastate takka. Aga nüüd ta sellisena formeerus tähendab minu ja Andrus Kivirähu näpu all ja ja Mait Laas suuresti nüüd lavastab teda. Jah, see oli tõesti väga romantiline ja jälgilt lehkav kogemuse, mina pääsesin kell 11 ära, teised jäid sinna toppama ja ei tulnudki sauna üldse järgi ja ja mul oli päris hirmsast, kuskilt ma mingeid andmeid ei saanud, kus nad üldse viibivad. Enne, kui hommikul sain teada, et nad olid autode tõttu siis lihtsalt kell kolm öösel keskkes 34 koti põlema. Kirjaniku amet on selline, et kui näiteks luuletaja oskab luuletada, siis on seda kohe lugeda ja kõik on selge. Kino on, nagu öeldakse, kollektiivne töörühma töö, tiimuek. Kuidas on torsusega lood, kas näiteks nukufilmis autorsus ei lähe segamini ja kas see ei tekita? Küsimusi hõõrumisigi. Ei allu Allahile tänu ei ole, ei ole siiamaani tekitanud, võiks tekitada küll, sest et et on täiesti selgelt kõigi kõigi kollektiivsete kunstide puhul on need autorsuse asjad on sassis, ütleme kasvõi teatris, kui sa lavastajaga, noh, mina kui üldjuhul teatrikunstnikuna töötav inimene hakkan lavastajaga vaidlema puhtaks kujunduskontseptsioon ja ütleme niimoodi. Ja selle vaidluse käigus tähendab ma paratamatult, kui on hea lavastaja, siis ta pakub oma visuaalseid nägemusi ja oma variante, mida tema tahaks näha. Tema teab, kuidas ta tahaks, et see näitleja seal liigub või need massid seal liiguksid. Paratamatult mina imenud lavastaja ideid enesesse ja sisulist, võiks öelda. Ma varastan neid pärast, kui tuleb väga hea kujundus on hea lava külge üldjuhul hea lavastuse puhul räägitakse kujundusest halva lavastuse puhul isegi kujundusest nagu ei mainita, tähendab ja sellisel juhul seal pahatihti ma olen ise hakanud mõtlema. Huvitav, et see oli päris päris uhkelt realiseerus üks idee, et et kui palju mind ennast nüüd oli. Et kas ma genereerisin, lavastaja ideed, oli puhtalt lavast idee või oli see minu idee, mida lavastaja genereerib ja söötis mulle uuesti sisse. Takkajärgi muide ei jõuagi järele? Ei saagi jälile tegelikult, mis sinu kinos sama räägid praegu? Ei, ma ei rääkinud üldse konkreetsest lavastust aga see on pidev kogemust tegelikult. Kinos. Jah, eriti mängufilmis jääb kunstnik nagu tahaplaanile ja ta noh, oleks justkui teisejärguline isik, aga ma olen näinud Ameerika märulifilmides seene näiteks gangsterite jõuk pärast tapmisel puuautod keset teed, uksed lahti joonisena joonistusena, kunstniku kavandina ja valmis filmikaadrid ja kõrval ja täiesti täpne. Kõike seda nähakse ette. Ja seda ma olen ka näinud, vastavates on raamatuid välja antud jah, kus on, kus on kõrvutatud neid, mis on kunstnik, kunstnik välja mõelnud, just see, see on täiesti hämmastus, meil meil üldjuhul midagi sellist ei toimust, kunstnik, kunstnik kujundab keskkonna, kus, kus tegelikult väga olulisel määral. Minu puhul võib-olla natukene vähene, sest et mul on kujundaja pretensioonid, tähendab isegi alateadlikult ma kipun teiste põllule niikuinii. Aga, aga tava tavamõistes ilmselt on see ikkagi suures osas ka operaator, kes kujundab kaadris sees, tähendab. Kas paigutuse, kino ja teatrikunstnik on olla erinev? Tean, et sa olid. Mitte just päris hiljaaegu leeduks kujundasid ühe ooperietendusi. Ja seda võib öelda, see oli mu elu suurim kujundus suurim teatri teha, nii jah, mahustest. Kas ta nüüd vaimset pingutust, kui sa ütled paari sõnaga, mis see oli? See oli ühest otsast väga tore ja uhke kogemus tänu Neeme kuningale, kes kutsus mind sest üldjuhul tähendab, kui eesti lavastajad käivad tihemini väljas väljas lavastama, üldjuhul ei taheta näha eriti eesti kunstnike või heliloojad seal kaasas. Sest et noh, selle raha, mis läheb. Ja meie. Tere ei taha eriti tellida aga antud juhul sakslased, maksud ja, ja Leedu teatril on midagi selle vastu, et kuningas võttis mind kaasa linna kujundama. Ja see oli Jumal küll Fray süttis, tähendab nõid, küte ja eesti keel ja kui sa on Weberi nõidkütt, kuulus ooper. Jah, aga nüüd see minu küsimus, et kas filmi mängufilmi, kui kujunduskunstnik ja diaatri kujundas kunstnik on, on väga erinevad ametid. On ikka, kuna siin on, minu arust on peaaegu et vaatad täpselt sama vahe, mis on teatri, näitleja ja näitleja, kes teeb tööd teatris või teeb tööd kinos, tähendab, kui andekas näitleja, kui on vähegi kogemust andekas inimene on andekas nii kinos kui teatasime, seda teame väga hästi. Pole vaja eestist kaugemale minna üldse. Aga, aga seal on sama rida, et et kunstniku töö kinos tähendab ka suuri plaane ikkagi. Teatris on kunstnik, kes loob üldmuljet. Teatris ei saa suuri plaane. Me oleme nüüd rääkinud mõnda aega. Mis muusikat sa tahaksid meie jutu vahele kuulata? Nojah, see on see, mida nüüd sai väga, väga kiiruga, tähendab ma vabandan, et nagu ikka, jäin ka siia hiljaks, et oleks põhjustanud valiku teinud, aga tulid täpselt, aga noh, mõni mõningaid selliseid lemmiklauljast, aga mul ei ole ühtegi kindlat lemmiklauljat, mul on väga paljud on mulle väga lemmikuse. Antud juhul sattus näppu esimese Loonoviitergee preili tõmbki vapp, aga see on minu arust veel vahva lugu, et seal ainuke lugu plaadi peal, kus ta teeb naisühe naislauljaga, kes on väga kihvt ja omapärane laulja. Keit Push. Filmilavastajaid on stuudios Hardi Volmer. Üks hea küsimus, mis esitati sinu kolleegile Kaljo kivile. Kas nukul on ka oma ja elu? See küsiti küll sellises vormis, et kas nukul on oma eraelu, millesse kaamera ei tohiks sekkuda, aga ma mõtlen, et kui sa oled nukufilmi režissöör, siis sa oled nii nukuülemliigutaja kui ka elus näitleja, kes püüab edasi anda selle nuku. Kui inimese elamusi. Ja mitte, see on nagu mina olen nagu lavastaja, ütleme teatriski, näitleja, näitleja on antud juhul nukujuht kes ei väljend otse saali, vaid väljendub läbi nuku. Ütleme nii. Aga noh, mis siin nüüd ikka. Mis siin ikka suurustel, mis eraelu sel nukul ikka saab olla, noh, niipalju, et vedeleb pärast võtet vaesekene. Kuskil kastis tolmununa jaa jaa, parimatel nukkudel muidugi. Parimal variant parimas variandis neil veab, tähendab nagu ütleme, hundi hundikapsapea nukud on osati juba minu filmis sees ja, ja teevad juba teist filmi ja mõnedel on see filmiga ja lihtsalt pikem. Aga üldjuhul piirdub ühe filmiga, nende saatus on kurb ikkagi. Kui nüüd ela ja et kuskil on muuseum, mis pannakse välja eksponaadi nad lastele vaadata, et aga mis ära elusaid, igav, igav eraelu on, mis sa arvad? Et miks see 40 aastat tagasi alles loodud uus kunstiharu nukufilm püsib meil edasi elujõulisena? Ei saa ju ometi öelda, et eestlastele meeldib nukkudega mängida. Ei, ma ei usu, et eestlastel oli rohkem, meeldiks mõnel teisel rahval. Kummalisel kombel, eks ta ju umbes samal ajal sündis ka väga paljudes teistes N liiduvabariikides ja ja siis oli see Hruštšovi aeg kirjas, aga tsentrilise ikkagi Eestis sattusid õiged mehed seda tegema või kas Tuganov ja, ja Parcia kas nad olid ikka ilmselt selles mõttes väga lahtised ja ja sellised uuendustele lahti sõna otseses mõttes inimesed, kes nägid enda kõrval meeleldi ka noori tegijaid ja ma arvan küll sellest, et analoogne juhus Riias, eks ole, lõppes peaaegu sellega, et seda valitses lõpuni Raburos. Et noh, väga-väga raske on seda analüüsida, tähendab, ja teisalt on Eesti nukufilmi nagu ka joonist tegelikult algse algusest peale saatnud saatnud küllaltki märkimisväärne edu rahvusvahelistel festivalidel, mida on ammust aega märgatud ja praegu nagu suisa kohustus tähendab mitte seda latti alla lasta. Iseasi, kas me oleme mõtteliselt kõrgemale kergitama. Nukufilm ei ole küll võimas märulimängufilm, aamen tšilliga, tervet õhtut täitev. Aga ta on pidevalt vaadatav nähtus. Kas nukufilm on hea kaup? Me elame praegu nüüd kaubandusühiskonnas. Noh, minu arust ta võiks olla ja mina leian, Ta olen filmist ka olla iga film, ka mängufilm ei ole hea kaup, aga, aga aga mis seal salata, müügiartiklid on ilmselt nukufilm kõigi filmiliikide hulgas. Noh, nii-öelda viimaste seas siiski. Sest et maailma telekanalit miks eelistavad joonisfilm ja miskipärast on see neile nagu söödavam on või, või eeldavad nad, et see on nagu lastepärasem või, või ainult teab. Aga tegelikult ühest otsast on, on nukufilm kui fenomen ja kui palju-palju enam kõikvõimalikke muid filmiliike endaste koondav fenomen tähendab juba neid neid piire murdmas. Aga kui vaadata praegu maailma maailma nii-öelda noh, suuremate festivalide tõttu tekkinud sellist ofitsiaalset edetabelit, siis mis seal salata, seal juba pikki aastaid prevaleerib nukufilm tegelikult ka viimane, viimane animatsiooni Oscar nukufilmile. Ma pean silmas Nick parki, muidugi, ja. See film saiust Zagrebis eelmisel festivalil Grand Prix, nüüd on tärn ja Põldma. Ma näitasin mõned aastad tagasi sinu ja Riho filmi sõda ühele sakslannale, kes tegeles ja tegeleb filmide levitamisega televisiooni. Seal on rottide ja hakkida või vareste Byronkade tuist seal must lind, sõda. Ja ta vaatas 30 sekundit ja ütles ei. Hiired ja rotid tuppa ei. Aga see võis olla tema. See maitse, eks ole, sa vaatad, mida sa näed esmapilgul tahtmata üldse teada, mida nad endast kujutavad, et nad on metafoorid ja nii edasi tähendanud läbi nende rottide vareste, räägitakse hoopis muudest asjadest. See on selline tegelikult noh, rumala inimese reaktsioon, kuigi ma ei usu, et see väga rumal inimene oli, ta lähtus sellest, et kas saad müüa laia ta juba vana hainina, ilmselt. Ta teadis, et kui sulle rotiline varesed hakkavad teleka ekraanil jooksma, et väga paljud telejaamad ilmselt tõmbuvad sellest automaatselt eemale. Kui ei ole tegemist, ütleme, Hitchcocki juba enne, kui sa tahad kindlasti hirmutaja, eks ole. Nukufilmi ei ole jänesest, aga nii ta on õieti lastefilm, see võib seostuda nukufilm, lastefilm, aga, aga sinu filmid on ju õieti kõik? Noh, ütleme ühiskondliku kõlapinnaga filmid. Aga on vaadatavad ka lastele, eks ole, sest näiteks ütleme nõiutud saart tšuktši muinasjutu järgi väga head filmid, mis on nagu jäänud minu meelest teenimatult ei tahaplaanile vaatavad täiskasvanud ja arutlevad aja kui vektori üle ja aja kui ringi pöörduva nähtuse üle, aga seda võivad ju vaadata ka lapsed, need, kas nukufilm on lastele või täiskasvanutele või võivad mõlemad vaadata oma elamuse, saada üht ja sama filmi. No rääkigem siis animatsioonist üldse, mina olen seda algusest saati väitnud ja jään edasi edasi korrutama. Et animatsioon, ka joonisfilmi võib-olla joonis on eriti ja üldse noh, nii-öelda nukufilmi, ükskõik kui seal ka täiskasvanud näitlejad näiteks nii-öelda animeeritud sees on on kuidagi lapsele hästi vastuvõetav. Lapsele meeldiv animatsioon. Selles mõttes on ka täiskasvanutele mõeldud animatsioon, filmid kuidagi lapsi erutavad või selles mõttes, et kujundikeel on teine ja ja on alati lapsele lähedasem kuidagi. Mis on fotogeenilisus, nukufilmi siia üldse, sa oled mitme ameti pidaja, operaator saab aru, et on fotogeeniline. Aga jah, lugu nukufilmis on seda keerulisem öelda. Inimene on, see ongi nukufilmi kõige-kõige jõhkram probleem, see on probleem, millega ei, vaevla joonisfilm ongi nukkude miimika, sest nagu võivad väga võluvad olla ja liigutavad ennast väga ilusti ja teevad kõik järele, mis sa tahad. Aga mida neil ei ole, on grimass, lihased, nii-öelda näo miimilised, liimilisi lihaseid imiteerivad osad, tähendab, need on kõik pastaliin, poroloon, dublaste liin on kõige-kõige kõige sellisem plastilisem näomaterjale üldse. Ja, ja selles mõttes ma pean tunnistama, et praegusel hetkel veel meie nukud ikkagi ei ole väga fotogeenilised ja nad ei talu väga suuri plaane. Siiski söödke paaki, filmid on sellised, nukud on fotosid ja nad ongi, nad on väga-väga nii-öelda iseloomulikud ja väga-väga originaalsed, samal ajal väga lihtsad. Nad on plasteliinist ja nad on väga hästi liigutav, hea plastikaga nupud. Aga meie praegu veel või mitte veel, vaid lihtsalt meie oleme läinud teist teed. Me teeme sellised suhteliselt poolkõvapäid. Ja need ei ole nii hea plastika. Kuigi, kuigi minu päkapikk, hukkunuid selles viimases filmis ta on õnneks on ta piisavalt suur, kuna ta mängib elava näitlejaga koos. Ta niuke suurt päkapikukasvu ja tema pea on suur, küllaltki, et talle sai teha, tähendab juba köik, et tal on kulmud traadi peal ja silmalaug on traadi peal, ninaots liigub ja, ja huuled on eraldi traatide peal, tähendab, ja ja põsesarnad isegi et ta on peaaegu et meie tingimustes kõige plastilisem poolkõva pealokk. Läheme nüüd muusika juurde. Kas ütled midagi on sama ja see on see, mis ka niimoodi lõive või silma hakkas niimoodi suure kiiruga mul lapsepõlvest juba suur lemmik olnud Harry Belafonte, seal on see väike vihje ka meie riigi ballaansusele. Saates Eesti filmilavastajaid on stuudios Hardi Volmer. Sinu mängufilm Tulivesi on meie jaoks põnevusfilm triller isegi piiritusevedaja salapiiritusest. Aga filmina Langeta ju õieti sellele pinnasele mida on ennegi kobestatud. Sest et Ameerikas on suur hulk filme salapiirituseveost 20 mitmetel aastatel ja on tehtud filme all poolega ja, ja on filmid, kus on mänginud Kevin kosleri ja Robert De Niro edastil Hoffmann. Nii et rahvusvaheliselt hinnatakse seda filmi hoopis teistmoodi. See on hea debüütfilm. Mis on sinu järgmine film? Järgmine Filmul on nagu lubatud minu minu leeninid. Ka liigitada ajaloolise seiklusfilmi nii-öelda žanrimääratluse alla, kuigi, kuigi seal tegelikult on kõrvalliine pidi tegelikult võib teda hoopis laiemalt vaadelda. See. Tragikomöödia ühest otsast selline võib-olla isegi luura, firmi filmi, James Bondi liku luurefilmi filmi paroodia natukene ja, ja samal ajal on seal piisavalt traagikat, sest, aga noh, see on ka üsna üsna seletatav, sest et kuidas sa ilma ilma koomikata ei ole traagikat ja vastupidi, eks ole, nii et paratamatult nad peavad kõrvuti eksisteerima, minu Lenineid on see, et, et see film tegelikult vihjaks, et Lenin on peaosas seal, aga, aga ta ei ole enam, võib öelda, et esimene kõrvalosa kuna filmifilm on tegelikult eesti mehest Aleksander keskkülast, kes suur seikleja, iija suur, hämmastavalt hea poliitilise vaistuga. Müstiline poliitiline analüütik, nagu ta oli, kellest eesti rahvas eriti midagi ei tea, sest et pärast, kui ta mässumehena pärast viienda aasta sündmusi Eestist lahkus pärast sõda pole Eestist tagasi üldse tulnudki. Ja see film ongi kantud tema kinnisideest, tähendab mootor, mis selle käivitab, ongi keskküla kinnisidee, mis tal tegelikult ka oli luua suur Eesti mis ulatuks nii-öelda Neeva jõest kuni teiselt poolt jõge kuni kuni siis neemeni jõeni. Selline tohutu vägev suur suure eesti sõdalasi annab, ta sai ühe väikese Eesti ja see ilmselt ei rahuldanud ja tema ei tulnudki Eestisse tagasi. Tracingu loeti nii-öelda poliitiliseks vastaseks, nii et tal ei olnud suurt põhjust tagasi tulla, aga väga huvitav isiksus. See, mis Meie film on, nüüd muidugi natukene kisub. Võib-olla jah, noh, absurdi valda isegi, aga aga keegi ei tea, kuidas ajalugu tegelikult oli, eriti Nõukogude Vene ajalugu ja see, mis sinna eelnes, tähendab väga täpselt ei tea iialgi, juba juba 20 sajandi ajalugu, mis nii kaugesse minevikku ulatub, ähmastub eriti ähmastub nõukogude ajalugu nimelt minu Lenineid, sellepärast et ta otsustab, et seda tõelist aju seda kurja aju, seda litsi tähendab, peab hoidmata. Venesse saates on väga suur oht, et saab kuuli või lüüakse maha kuskil selle, selle selle vasta ennast kaitsta, tähendab ta näeb, et Lenin on ainukene, kes võib nii öelda hävitada vene impeeriumi sel pöörase punase ideega ja ja tänu sellele, et selle saginas ees võib ehk saada teoks tema suur Eesti idee, mis tegelikult ka nii sündis enam-vähem. Aga temal, loobleeminite koolis, Šveitsis ja Vene sõjapõgenike hulgast ja Venemaalt tuuakse mehikesi neist kes on sarnased ja neist koolitatakse terve rühm Lenineid nii-öelda. Kes siis seitsmeteistkümnenda aasta sügisel, siis kui sinu lihtsalt lava taga tuli, vesi oli Stockholmis festivali, siis kriitikud hindasid selle juures filmi muusikat väga sugestiivse, eks ja ütlesid ka. Dekoratsioonid loovad väga hea atmosfääri, sellised suitsu täis tõmmatud džässiklubid ja neile tundus ja kitsad, linnatänavad. Tallinn vanalinn. Kas põhjus on selles, et sa oled ise kunstnik ja ise muusik, mis arvelt nüüd? No mul on julgust väita, et mis puutub pildi Essteetikasse, siis siis võib-olla sinna mu sekkun, jah, nagu eelpool juttu oli, sekkun rohkem kui kui tavaline näitlejatega tegelev režissöör üldiselt sekkub puhtpildi esteetika, sest et noh, see on mu kirg ja mu alateadlik tung ilmselt ei suuda ennast talitseda. Võib-olla, aga et noh, targutada liiga paljugi veel operaatori ja kunstnikutöömail. Aga antud juhul Olav Ehala külma, mingeid, mingeid jah, muidugi me arutasime, milline see võiks olla ja mida ja helilooja noh loomulikult ta tunneb huvi, mida, mida lavastaja kuuleb või näeb. Mis, mis liiki muusika kuskil võiks olla või kuidas ta võiks või, või kasvõi see, et too analoognäitajaid noh siit ja sealt filmist kui muidu ei saa, et mis sorti võiks olla ka. Aga ma ei mäleta, et mehel on ka väga oleks vaielnud või või ma üldse mingeid ette kirjutasid, alla teinud oleks ma nagu nagu ei tule mulle sugugi meelde, rootsi kriitikud hindasid. Tulivee juures, et see on action-thriller, aga viidetega ikka tänapäeva Eestile, kus on kõrge kuritegevus ja kus kirjutatud seadused ei oma tähendust. Minuleerinid võib vaadata nii eestlane kui, kui eurooplane jah, kellele see film? No ma loodan küll aastal Mis seal salata, vaeselt nagu me oleme oleme sunnitud suisa mõtlema selle peale, et et film oleks teatud tasandil läbilöögivõimeline või müüdav või, või et oleks küllaltki laia publiku. Jah, aga ta ei tohiks muutuda, ütleme, europudruks. Nojah, ja see on juba, see ripub sust endast ära, sest et kui noh, väga kiivalt vaata jälgima ja hirmuvärinaga jälgima, mida nüüd võiks eurost tahta ja mida nad ikka ostaks ja mida mitte. Et siis lõpuks läheb selliseks soojaks kätte, et, et noh et seda ei taha ju isegi teha enam. Aga kas kunst on harilik kaup, teiste hulgas? Kunst on igal juhul kaupa, aga kunsti üks rõõmus eelis rõõmuks tav eelis on see, et ta on ebaharilik kaup. Lõpuspurt on kaup, eks ole, tähendab see on, see ei ole ta laiali kaup, aga ta on, ta on eriline, tähendab, kuna kuna ta ei ole üldjuhul vabrikutoodanguna tai-deta, ta ei saa olla väga massiline toodang või noh, kuidas öelda kuigi kuigi samas saab, eks ole, filmi on, on seda nii, kuulame selle mõttesse peale veidi muusikat ja selleks on laigu. Mis me paneme peale? Ja kas mul on aeg hakkab ümber saama, et kas peab olema Belafonte või, või siis. Või siis paneme, paneme äkist lingi, mis seal ikka, sest et vajaduse jääb ilmselt viimaseks looks, lihtsalt jah, ongi niimoodi otsimine. Kuigi üles ja Tahad inimesi mõjustada? Küll jooma oleks varisergu loetleda ei taha ja küllap küllap ma ikka tahaks eriti eriti naivistlik romantiliselt välja öelda, siis et oleks ilus küll, kui saaks maailma paremaks muuta. Kuidas muidu, kui läbi inimestelt? Mis sa arvad, missuguseid isikuomadusi praegune ajastu Eestis kultiveerib? Esile tõsta? Noh õnneks see pilt ei ole nii mustvalge või, või vähemalt hakkab minema kirjumaks. Algselt oli võib-olla siin aastaid tagasi oli, oli kuidagi veel õudu tekitavama värk, aga aga noh, mis seal salata, tähendab vürtspoodnik pisisulide ja hobusevaraste vekslivõltsija ajast on tegelikult kas režissööriga sobiks kokku mingi spordijalaga sarved, sport ja kunst? Jah, vot see on hea inimene, eks ole, need on väga harva kirjanikke, kes sul annavad, noh niimoodi küsim, kui ei pea kirjalikult vastavalt tänavusele mingi küsimustiku, et tõesti tuleb meelde, et sul oli seal küsimusena kirjas. Ja ma muide mõtlesin, sellepärast see on päris huvitav paralleel noh mitte niivõrd kümnevõistleja, kuivõrd ma kujutan ette, et maletaja, sest kombinatoorikad on väga suuresti seal kombinatsioonide mängijad on väga-väga lai ja ampluaad nõuda. Meil Sting juba vist hakkas laulma jah? Konkreetselt saates Eesti filmilavastajaid on. Stuudios Hardi Volmer Mis sa arvad, kas meie kunst, eesti kunst on praegu šokina head üle elanud, mõtlen seda, et kui iseseisvus tuli, siis meie filmiinimesed ei osanud nagu ennast väljendada. Ei ei teadnud, millest rääkida. Mida teha, mitte ainult argiselt, aga ma mõtlen just, et millest filme teha, kellele? Mis sa arvad, kas see aeg on nüüd möödas? No see on küll kummaline kummaline tähelepanek. Ma iial ise selle peale mõelnud, et noh, või selle selle, sellest punktist nagu asja vaadanud, et kas tõesti osatud millestki filmi teha, sest et mul on küll kuri tunne, et kes ei ole suuteline. Kas see nüüd nii väga süsteemis sõltub, et et kui sa ikka ei suuda filmida asja, ei suuda filmi teha, väita. Sest, et aga kui sulle varem no jumal küll, ei olnud nagu lõhes süsteem, minu meelest ei saa teha nagunii, mis on tabuteema, tähendab sa tead, sa pead opereerima kuskil mujal tuleb teine süsteem ja seda enam selline osav inimene nagu muserdatud Nõukogude muserdatud eesti kultuuri või noh, tähendab ütleme, looja, ta paratamatult on palju osavam ka siis laveerima uues süsteemis ja, ja seda enam leidma selle hea ja õige teema, millest tasuks nagu te, jah, aga sul peab olema ka tahtmine midagi öelda. Sest et loomulik käivet, vanad kindlused olid natuke liiga ära harjunud sellega, et kõik olete määratud. Moskva tahtis öelda jah, kõik kätte liiga liiga harjumuspärane elu juba. Jah, eks tal olla oli muidugi, aga. Nüüd ma küsin veel vahele, kas tsensuur on sind takistanud või nukufilm on ju otsesest sotsialistlikust tegelikkusest kõrval olnud. Jah, eks need, eks nad toonased Moskvas käigud stsenaariumi ja kinos, stsenaariumi ja režiiiga ja noh, juba enne võtet rääkimata siis, kui film valmis oli. Need olidki suuresti nii-öelda Glavliti või tollase kinos tsensuuri noh, toimetaja oli tsensor ennekõike, kuigi, kuigi ta oli tol ajal, meil oli seal võrdlemisi arukas ja intelligentne daam, üks armeenlanna ja kellega me saime täiesti niimoodi poliitikavabalt ka puht konsist vestelda. Aga sellele vaatamata ja seal seal mul meeles küll mõningaid täiesti idiootseid variante tähendab täiesti stabiilseid käikele meie filmidega seos, kui, kuigi. Me meie hundiga ma pean silmas meie hundiga, põhiliselt nõukogude ajame, käisime hundiga koos. Et see oli meie kõige esimene film, kus kus nagu filmis olev elavlapp kaisutab, kasutab teist last, kes on just nagu Runneli jõulu ja nääriöö oli Lonääri loomulikult ja, ja see katkine poenukk muutub elusaks lapseks. Ja, ja siis nad kaelustavad seal laudas uusaastaööl nagu lapsed kaelustavad teineteist ja selle, selles nähti räiget erootikat sellest stseenist kujutad ette, et seal oli muud, ka kõike, aga see on kuidagi mehed, Lehtsesse Sepling. Täiesti lüürbet. Sa ütlesid enne, et sul ei ole olnud probleeme uuele ajale, ümberlülitusega on küll olnud, on jah jah mul väga suuri probleeme olnud ja ja poleks elades uskunud, et noh, need nii suured võivad olla. Aga nüüd et kuidas puhkad sul on nii palju, ametid mitmetel kunstialadel sa tegutsed lülitud ühelt kunstialalt teisele? Jah, see on ka puhkus, aga aga seda lõputult ei saa juurutada kuskilt, kuskilt peab teist sorti puhkust saama. Siiamaani nähnuks, nädalavahetused mõningad ikkagi saanud endale vabaks teha või noh, kuskil praegu praegu juba saab loodusest. Käia, sa oled nii universaalne inimene, on muidugi jah, et vaevalt sul mõni lemmikmoto või Maxim või kinnismõte on, mida aeg-ajalt korda ei ole. Noh, ma mõtlesin ka selle küsimuse peale, neid on väga palju See oli saade Eesti filmilavastajaid. Jaan Roosi külaliseks oli Hardi Volmer.