Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku kolmapäeva 25. novembri olulisemad sündmused. Mina olen Uku Toom. Koroona patsientide arv haiglates tõuseb, suurim väljakutse jõuab kohale enne jõule. See, mis toimub haigla kõveras, toimub kusagil 10 päeva hiljem. Võrreldes sellega, mida me näeme nakatunute kõverast juba teame üsna täpselt ette. Nädala pärast on haiglas 50 kuni 100 võrra rohkem inimesi, kui täna on. Esimesest detsembrist hakkab terviseametikriisist, klopi juhtima Pärnu haigla juht Urmas Sule. Peaminister Jüri Ratas kinnitas riigikogu infotunnis, et kohustusliku maski kandmist kritiseerida ei tohi üle pingutada. Nina ja suukatmise kohustus avalikkust siseruumis salli või pupiga saab ka seda teha. Me loeme seda maski kandmiseks, tõesti, nüüd on see kohustus seda nüüd täita ja seda kontrollitakse. Isamaa vahetas riigikogu põhiseaduskomisjonis Siim-Valmar Kiisleri rahvahääletust toetava Kepneri vastu välja ühendkuningriiki Andrus kahaneb sel aastal 11,3 protsenti, mis on suurim langus enam kui kolme sajandi jooksul, prognoosib valitsus. Sotsiaalministeerium loodab lähinädalatel saada kokku üldise plaani Nonii, kuidas korraldatakse inimeste vaktsiin, vaktsineerimine, kui mõni vaktsiin lõpuks müügiloa saab. Eelmisel aastal kaks miljardit eurot tulu toonud turismisektor on sisuliselt välja surnud. Valitsuselt oodatakse taas toetusmeetmeid, eriti töötasu hüvitamist. Voldemar Panso sajandat sünniaastapäeva puhul. Linnateatris lavale toodud muusikarännak avab teatrimehe vähem tuntud külgi. Materjali rohkuse tõttu võiks teha volüüm kaks kolm, neli. Ma ei tea, kui palju ja alati, kui me jäime niimoodi kõhklema, et kas see või see, siis me ütlesime, et ei, meie telg on muusika, et katsume sellest kinni hoida. Jalgpalli meistrite liigas on selgunud neli kaheksandikfinalisti ja ilm püsib pilves ning vihmane. Lähemal ööpäeval valitsevad plusskraadid, öösel on neid kolm kuni kaheksa, homme päeval neli kuni üheksa kraadi. Koroonaviirusesse haigestumise tõttu on haiglate patsientide arv tõusutrendis, kuid pilt vanuserühmade lõikes muutunud terviseamet jälgib praegu kahtekümmet üht tuhandet Lähikontaktsetena nelja tuhandet haigestunut, aga sellest Margitta otsmaa lähemalt. Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer märkis terviseameti pressikonverentsil, et nakatumise kasv jätkub. Viimase nädala jooksul tuli pea 2000 positiivset, mida on rohkem kui kevadel kokku. Enamik nakatunutest on Harjumaalt arvestatav osa ka Ida-Virumaalt, kuid üha tõsisemalt tuleb vaadata Tartumaad pilte vanuserühmade lõikes on muutunud kaks nädalat domineeris vanuserühm 15 kuni 19, nüüd on tekkinud teine küür juurde. Need on tõenäoliselt nende laste vanemad, kellele nakkus edasi on levinud. Haiglates on juba rohkem inimesi kui kevadel, ütleb Krista Fischer. Praegu meil on ligikaudu 160 inimest haiglas. See tõusutrend jätkub, et see, mis toimub haigla kõveras, toimub kusagil 10 päeva hiljem võrreldes sellega, mida me näeme nakatunute kõveras. Juba teame üsna täpselt ette nädala pärast, kas ta on haiglas 50 kuni 100 võrra rohkem inimesi kui täna on. Terviseameti juht Üllar Lanno ütles, et detsembri keskpaigaks suurendatakse covid 19 haigetele mõeldud voodikohtade arvu nelja ja poolesajani. See peaks katma prognoositud vajaduse, kuid voodikohtade arvu suurendamisest üksi ei piisa. Neid voodeid juurde saab, saab osta ja teha, aga see oskus, personal on see, kes on vaja terve hoida selleks, et ta saaks järgmised patsiendid jälle ära teenendada. Järgmised sünnitajad jälle vastu võtta järgmised protseduurid ära teha need, kes teevad röntgengeoloogiliste uuringute või mingit muud tegevust järgmised laborianalüüsid ära teha, mis tulevad jälle nendest, kas siis covid haigetest või tavahaigetest. Et see on väga suur masinavärk, mis tuleb ümber häälestada, noh nii nagu näiteks lennujaamas on, ega lennuk üksi lenda seal teised tugiteenused kõrval, mis aitavad tal kõike seda tegevust korraldada. Aga täna on situatsioon selles, et me tõstame 447 voodikoha peale detsembri keskel selle asja. See on ikkagi juba kümneprotsendise üle katusega ühiskonna käitumine, meie igaühe isiklik personaalne käitumine loeb iga okas loetena. Et selles mõttes me võiksime ikkagi näidata üles väga selgelt ühtsust. Need kaks, kolm nädalat. Üllar Lanno sõnul on kõige lihtsam meetod nakkusahel katkestada, see tähendab, et haigena oled teistest inimestest kaks nädalat eemal umbes 16 protsenti ei saa oma tervisenäitajatest aru, et midagi oleks valesti. 27 protsenti ei tea, kust nad nakatusid. Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 5731 koroonaviiruse testi, neist positiivseid teste oli 384 ehk ligi 6,7 protsenti. Suri kolm koroonaviirusesse nakatunud eakat inimest ja kokku on olnud Eestis pandeemia algusest 97 koroona surma. Enim uusi nakatumisi tuli taas Harjumaale 178, neist Tallinna 143. Ida-Virumaale lisandus 79, Tartumaale 49, positiivset testi, mujale vähem. Haiglaravil on 163 inimest ja Eesti viimase 14 päeva haigestumus 100000 inimese kohta on 303,9. Ka terviseameti kriisistaabi juhiks saab alates esimesest detsembrist doktor Arkadi Popovi asemele praegune Pärnu haigla juht Urmas Sule. Arkadi Popov siirdub tööle Lääne-Tallinna keskhaiglajuhi kohale, räägib sotsiaalminister Tanel Kiik. Urmas Sule on väga kogenud tervishoiu valdkonna ekspert. See tõesti töötab Pärnu haigla juhina, lisaks sellele on ta haiglas olete liidu president? Tal on kogemust tervishoiusüsteemis laiemalt ja ka omajagu juba tulenevalt Covid 19 kevadise laine ületamisest. Temaga on hea koostöö olnud nii ministeeriumil, terviseametil, teistel haiglatel. Oleme sel teemal konsulteerinud ka lisaks terviseametivaldkonna inimestele nii Põhja-Eesti kui Lõuna-Eesti meditsiinistaapide juhtidega samamoodi peaminister ja vabariigi valitsusega ning leidsime ühiselt, et tegemist on väärika kandidaadiga. Võtmaks üle totopohvi. Pooleli jäävad tööd. Millal on tema esimene tööpäev? Urmas Sule? Tööle esimene detsember ehk kohe pärast seda, kui Rogov ometi lõpetab, mis tagab sujuva ülemineku, tagab ka selle, et ei teki mingit nii-öelda ajutist lahendust või, või teatatud segaduse olekut arvestades seda, et Covid 19, teise laine ajal ei saagi sellistesse lubada. Tallinn jagab järgmisel nädalal gümnasistidele korduvkasutatavaid riidest maske, toetada võimalust osalise kontaktõppe jätkamiseks. Detsembri jooksul jagatakse üksi elavatele pensionäridele ja vähekindlustatud peredele meditsiinilisi maske. Aga tänases riigikogu infotunnis küsiti peaminister Jüri Rataselt, miks maskide kohustus tuli just praegu. Põhjus on ikka olnud selles, et eksopunkt üks ole tarkus tulnud kõigil juurde, punkt kaks, meil oli väga tõsine kohtumine ka teadusnõukoja liikmega professor Talving, kes samuti ütles seal oli väga konkreetne, et mis tema arvab, tema ütles, et ta toetab seda just kohustuslikus aspekti. Oli ka ju see vaheetapp ja ma arvan, et kõige ikkagi ühiskonnas ühiskonda ei saa nagu kuidagi. Te tahate nii jõulise sammu kohe peale panna. Pigem on ka ikkagi ju, püüavad leida kompromissi nagu paindlikumad, teie tahate kohe-kohe lajatada, et maskid kõigile kohustuslikuks, me tegime otsuse. Me ütlesime isegi, sotsiaalminister ütles väga hea sõnastuse soovitusliku passi kandmise viimane piir, viimane piir. Aga tegelikult tuleb öelda, et inimesed kannavad maske tublisti ja selle eest tuleb inimesi kiita. Öelda aitäh inimestele, kes on ühistranspordis, kes käivad kaubanduskeskustes, kes käivad teises pooles väga paljud Eesti inimesed käivad maskid ees, siin ka riigikogus näete rõduga kõige maskid ees, et Eesti inimesed on tublid selles osas, mis veel muutus, muutus see, et me ei räägi ju enam maski kandmisest. Teie ütlesite, et mina tahan populariseerida neid üleriigilisi piiranud mängud, mis valitsus on otsustanud, aga ma ütlesin teile, te kuulsite seda või nina ja suukatmise kohustus avalikkust siseruumis, salli või pupiga saab ka seda teha ka see on see, ütleme aspekt, mis me ütleme, et me loeme seda maski kandmiseks, tõesti, nüüd on see kohustus, seda tuleb nüüd täita ja seda kontrollitakse. Valdav enamus Eesti inimesi on valmis laskma ennast koroonaviiruse vastu vaktsineerida ja nõus vajadusel ka kaitsemaski kandma. Nii selgus oktoobri lõpus tehtud uuringust. Vaktsineerimisest ei ole huvitatud umbes veerand küsitletutest, kusjuures rohkem on selliseid nooremapoolset keskealiste ning venekeelsete elanike hulgas. Maskist keeldus iga seitsmes inimene aga sotsiaalministeerium paneb kokku tegevusplaani selleks, et koroonaviiruse vaktsiini valmidesse võimalikult kiiresti inimesteni viia. Muuhulgas tuleb luua võimalused vaktsineerimise vaktsiinide hoiustamiseks kuni 70 miinuskraadi juures, aga lähemalt Madis Hindre. Eesti plaanib liituda kokku seitsme erineva Covid 19 vaktsiini eelostulepinguga. Kui Euroopa ravimiamet mõnele neist vaktsiinidest müügiloa annab, peaks osa vaktsiinidoose kohe ka Eesti poole teele asuma. Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Heli Laarmann selgitab ja et kogu loa saanud vaktsiini laadung ilmselt korraga Eestisse ei jõua. See võtab rohkem aega. Ja üldiselt on niimoodi, et vaktsiini tootja pakub siis ise ka transpordikorraldust, liikmesriiki ja liikmesriigiga lihtsalt eelnevalt siis lepitakse kokku, kus kohta tootja peaks siis vaktsiini tarnima ja sealt siis nii-öelda seedib pool juba korraldab üle Eesti vaktsiini laialivedamise vastavalt sellele, kuidas siis vaktsineerimine erinevates piirkondades hakkab toimuma, missugune teadmine meil on, sealse võimekus on? Juba on teada, et osa töös olevatest vaktsiinidest vajab neil ladustamisel, kuid transpordil erilisi tingimusi mõnda vaktsiini tuleb hoida miinus 20 mõnda koguni miinus 70 kraadi juures. See tähendab siis sisuliselt seda ultrasügavkülmikud vajadus on eelkõige terviseamet poole peal ja selle nii-öelda kohaliku transpordi korraldusega me tagame selle, et see vaktsiin jõuaks vaktsineerimiskohtadesse pigem siis tihedama transpordiga, sellepärast et ka need väga madalatel tempera tuuridel hoitavad vaktsiini tegelikult teatud aja, siis võib neid ilusasti hoida ka tavatemperatuuril. Heli Laarmann ütleb, et terviseametis hoitakse erinevaid vaktsiine juba praegu. Nüüd tuleb laopindu kohendada, erinevaid seadmeid, juurde tellida, riigihankeid, selleks valmistatakse juba ette. Juba suvel pandi kokku nimekiri sihtrühmadest, keda hakatakse vaktsineerima eelisjärjekorras. Tervishoiutöötajad tervishoiuasutustes töötavad inimesed, olgu nad siis koristajad, autojuhi töömehed, siis õendushaiglas olevad isikud, hoolekande asutused, seal siis nii elanikud kui personal, teatud diagnooside, ka isikud, kindlasti vanemaealised. Heli Laarmann lisab, et järgmisena võetakse ette elutähtsate teenuste töötajad, sealt edasi saaksid vaktsineerida juba kõik soovijad. Laarmann loodab, et vaktsineerimisplaani raamid saavad paika lähinädalatel. Samas peab plaan olema paindlik, sest võimalikke muutujaid ja riske, millega arvestada, on omajagu. Alates sellest, et kas ja millal ikkagi need vaktsiinid siis jõuavad müügiloani, millal reaalsed tarned jõuavad Eestisse. Kui paljud Eesti elanikud soovivad ennast vaktsineerida, kui efektiivselt vaktsineerimiskohtades, siis suudame vaktsineerimist korraldada, see on vaid üks loetelu. Riigikogu juhatus kinnitas Heiki Hepner lahkumise maaelukomisjoni liikme kohalt ja asumise põhiseaduskomisjoni liikmeks ja Siim-Valmar Kiisleri lahkumise põhiseaduskomisjonist ning asumisem maaelukomisjoni liikme kohale. Sellega on nüüd tagatud koalitsiooni häälteenamust põhiseaduskomisjonis abieluteemalise rahvahääletuse küsimuses ja nad saavad sellega edasi minna ja homme toimuval põhiseaduskomisjoni erakorralisel videoistungil ongi eelnõu nimetusega rahvahääletuse korraldamine abielu mõiste küsimuses taas päevakorras. Nüüd aga välisuudised Evelyn Villers. Ühendkuningriigi majandus kahaneb sel aastal 11,3 protsenti, mis on suurim langus enam kui kolme sajandi jooksul, prognoosis valitsus. Majandus peaks järgmisel aastal taastuma 5,5 protsendi võrra ja 2022. aastal 6,6 protsendi võrra, ütles parlamendile rahandusminister. Režisuuna. Euroopa komisjon kiitis heaks lepingu ravimifirmaga Moderna lepinguga tagatakse võimalus osta esialgu 80 miljonit vaktsiinidoosi kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide nimel ning hiljem tellida veel kuni 80 miljonit doosi, mis tarnitakse siis, kui vaktsiin on osutunud ohutuks ja Covid 19 suhtes tõhusaks. Praeguseks on Euroopa Liit juba sõlminud sarnased lepingud ravimifirmadega AstraZeneca Sanofi, KesK Jansen, farmatseutika ja Pfizer ning kiitnud heaks lepingu firmaga Kiur vrakk. Selliste mitmekesiste vaktsiini võimalustega tagatakse, et Euroopa on vaktsineerimiseks hästi ettevalmistatud, kui vaktsiinid on osutunud ohutuks ja tõhusaks. Prantsusmaa kehtestab USA tolliähvardustest hoolimata tehnoloogiahiidude digimaksu, mis rakendub nende tänavusele käibele, teatas riigi rahandusministeeriumi ametnik, osutades USA firmadele Google, Amazon, Facebook tapal, mis Washingtoni hinnangul maksuga ebaõiglaselt sihikule võetakse. Prantsusmaa samme ähvardab hoogustada pikalt kestnud tüliküsimuses, kuidas panna USA tehnoloogiafirmad maksma rohkem maksuriikides, kus nad tegutsevad. Euroopa Liidu seaduste järgi võivad USA firmad deklareerida kogu ühenduses saadud tulu ühes liikmesriigis. Harilikult valitakse selleks mõni madalama maksumääraga riik nagu Iirimaa või Holland. Prantsusmaa ei ole sellega leppinud ja nii kehtestati 2019. aastal suurte digifirmade käibele kolmeprotsendine maks. USA president Donald Trump on ähvardanud kehtestada vastusammuna 25 protsendise tollimaksu 1,3 miljardi dollari väärtuses prantsuse toodetele. Hiina president Jinping õnnitles demokraat Joe Biden, et USA presidendivalimiste võidu puhul teatas riigimeedia. Oma läkituses ütles siin, et Kaczurri äkki peaksid pidama kinni konfliktist ja vastasseisus toidumisest, vastastikusest lugupidamisest ja kummalegi kasuliku koostöövaimust. Selleks, et edendada maailmas rahu ja arengut. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pöördus valitsuse poole ettepanekuga töötada välja rahaline toetusmeede turismisektori ettevõtetele. Seda sektorit on koroonakriis kõige enam mõjutanud Margitta. Otsmaa teeb ülevaate. Eelkõige soovitakse töötukassa kaudu töötasu vitamist, et hoida inimesed tööle nii, et kriisi möödudes saaks selle valdkonna taas kiiresti käivitada. Kaubanduskoda tegi ka oma ettepanekud, millistel tingimustel hüvitist makstaks. Periood võiks olla kolm kuud määr 50 protsenti töötaja keskmisest töötasust. Hüvitise saamiseks peab ettevõtte käive olema langenud vähemalt 50 protsendi võrra. Toetust võiks saada nii majutust kui ka toitlustust võtted. Reisibürood ja transpordifirmad. Mure on ja see ei paista kuhugi kaduvat, ütleb kaubanduskoja juht Mait Palts. Mure eelkõige enam on selles, et kui kaovad ära aga valdkonnas, ütleme, et kõige olulisemad töökohad, mis sisaldavad endas võtmekompetentse, millest sõltub tegelikult ikkagi sektori areng ja, ja taastumine ühel hetkel, kui see peaks olema võimalik, et tänases olukorras ettevõtjatel seda rasvakihti enam enam ei ole. Meie hinnangul peaks ikkagi ettevõtja suutma ka, kas selgitada siis äriplaani või ristianalüüsi kujul, kuidas ta seda tulevikku edasi näeb. Toetus ei peaks olema kindlasti suunatud lihtsalt sellele, et pikendame seda tänast olukorda veel veidi ja siis lõpuks paneme ikka uksed kinni. Eesti hotellide ja restoranide liidu juhatuse esimees Ain Käpp ütleb, et äärmiselt keeruline aeg algas märtsis ning olukord ei ole kevadega võrreldes muutunud. Märtsis oli tõesti teadmatust rohkem, aga täna on ka riigid on kinni kogunemistel piirangud. Turism, kes tõi eelmine aasta sisse kaks miljardit eksporditulu, seda eksporti lihtsalt ei ole. Erakordselt keerulises olukorras on Tallinn oma hotellidega. Tallinna inimesed näiteks natuke natukene andsid ka leevendust reisides muudes linnades, suvel ringi, siis Tallinnasse, noh, kohalik inimene, nagu turistina ei tulnud. Meil on märtsikuusest alates ikkagi hotellidel 80 protsenti käivet vähem, 80 tuur seisab. Aga noh, kui me ei suuda hoida kriitilist hulka inimesi sektoriga seotu ja nüüd, kui riigid lähevad lahti, hakatakse üksteisega konkureerima. Meil peab olemas spetsialistid, inimesed, kes on hotellides, restoranides, et selle taastumisega kaasa minna. See taastumine võib olla väga kiire, sest inimeste soov kuhugi reisida ei ole kuhugi kadunud ja selle nimel hakkavad riigid omavahel võitlema. Meil on vaja ikkagi neid ilusaid suuri maju ja ettevõtteid püsti hoida, et kevadel uuesti edasi minna. Nii et ütleme, täna juba on peaaegu 40 protsenti inimesi vähem Eestis hotellinduses töötamas, kui me suudaksime pooled inimesed hoida sektoris. Ja kui me hotelli või restorani lahti hoiame, ka mingitki väärtust sellega loome. See on väga tähtis. Töötukassa arvutuste kohaselt oleks toetusmeetme kulu umbes 15 miljonit eurot. Tallinna Linnateater toob Voldemar Panso 100.-ks sünniaastapäevaks välja uuslavastusega, kus pakutakse teatrimehe vähem tuntud külgi vaadata. Reene Leas jätkab. Osnap alapealkirjaga muusikarännak Voldemar Panso jälgedes ehk kirev kava kupleist Nissani keskendub Pansole kui suurele muusikasõbrale rännu ning kirjamehele. Tema reisiseiklustest ja muljetest tuleb jutuga etenduses ning Salme kultuurikeskuse fuajees täiendab segaliini näitus reisimees. Panso ühe komponendina vaadeldakse Pansot kui kirjameest, kelle sulest pärinevad lisaks teatritekstidele paljud följetonid, reisikirjad ja portreeartiklid. Nooruses kasutatud pseudonüümi Osnap on andnud pealkirjaga lavastusele kuid kandvaks teljeks jääb ikkagi muusika. Lavastaja ja muusikajuhi. Riina Roose sõnul olid Panso teadmised muusikast üllatavalt suured ning mitmekesised. Kontsertetenduse ettevalmistamiseks töötas Roose läbi suure hulga artikleid, raamatuid ja arhiivimaterjale. Dematerjali rohkuse tõttu võiks teha volüüm kaks, kolm, neli. Ma ei tea, kui palju, aga millestki kinni hoidma ja millestki peab loobuma, siin oli palju asju, millest tuli loobuda raske südamega. Aga tuleb teha valik. Ja alati, kui me jäime niimoodi kõhklema, et kas see või see, siis me ütlesime, et ei, meie telg on muusika, et katsume sellest kinni hoida, muidu me valgume laiali. Muusikarännakule kaasa tegevad Sandra Üksküla ja Kaspar Velberg tunnistavad, et lavastus protsesse pakkus rohkelt avastamisrõõmu. Mina ei teadnud, et ta oli muusikaliselt nii haritud, et orienteerusin täitsa muusikaterminoloogias. Ta kasutas seda oma lavastusprotsessides näitlejatega, seda ma ei teadnud. Ja see oli ka kindlasti minu jaoks avastus, et ta selles just terminoloogia mõttes, et pedagoogina nii-öelda noh, ise olen ka näitlejana neid seoseid palju tajunud, aga tema kuidagi oskas selle väga ilusti sõnastada. Ja teine minu jaoks üllatus, oli see armastus rahvamuusika vastu. Mingi hästi suured tähisel kujundamisel seal koos meloodiaga on kujutatud siin ka. Sõnad on. Eesti ilma kujundab eeloleval ööpäeval Norra rannikul süvenev osatsüklon, mis jõuab öösel Botnia lahe põhjatippu ja suundub sealt edasi karjalasse. Öösel üks sajuala läheb päeval, teine tuleb, tuul on puhanguline ning õhk soe. Eelolev öö tuleb Eestis pilves, mitmel pool sajab vihma, paiguti on udu. Puhub lõuna ja edelatuul viis kuni üheksa, iiliti kuni 13, saartel, rannikul üheksa kuni 13, iiliti kuni 18 meetrit sekundis. Sooja on kolm kuni kaheksa kraadi. Päev on pilves selgimistega, vihmasadu levib Loode-Eestist kagu suunas. Puhub edelatuul kuus kuni 11, rannikul iiliti 15 meetrit sekundis. Pärastlõunal pöördub tuul loode poolt, alates järk-järgult loodesse ja nõrgeneb. Sooja on neli kuni üheksa kraadi. Ja spordiuudised Ragnar gaasikult Eesti purjelaudu Ingrid Puusta sai eile Portugalis alanud RS X-klassi Euroopa meistrivõistlustel tänastes sõitudes üheksanda, 13. ja 11. koha. Avapäeva järel ühe diskvalifitseerimise ja kahe 11. koha järel kokkuvõttes 16. olnud Puusta on nüüd tõusnud 11 10.-ks. Viinis loositi täna Põlva Serviti ja HC Tallinna käsipalliklubidele järgmised vastased EHF Euroopa karikasarjas. Euroopa tugevuselt kolmandas sarjas kohtub serviti 32 parema hulgas tšehhi klubiga Praha kla ja HC Tallinn Rootsi klubiga üstad Jeff. Mäletatavasti said nii Serviti kui Tallinn eelmisest ringist koroonaviirusega dub mängudeta edasi. Euroopa karikasarja kolmanda eelringi avamängud peaks toimuma 12. või 13. detsembril ning korduskohtumised nädal hiljem. Jalgpalli meistrite liigas selgusid eile hilisõhtul neli kaheksandikfinalisti E-alagrupis võitis Londoni Chelseaga üks renni meeskonda ja see vilja samuti kaks, üks Krasnodari. Nii Jeltsil kui see viljal on nelja mängu järel 10 punkti ja mõlemad on edasipääsu kaheksandikfinaali endale taganud. Krasnodari Lea rennil on vaid üks punkt. Edasipääsejad on selgunud ka grupis kee, kus Torino Juventus võitis kaks. Üks ferendus voorušitja Barcelona neli. Null Kiievi dünamat. Barcelonal on täisedu ehk 12 punkti, Juventus on üheksa punktiga teine. Kiievil ja aferens voorushil on üks punkt. Grupis, F ja H, aga veel edasipääsejad selgunud ei ole. F-grupis võitis Dortmundi Borussia kolm. Null klaprichet ja roomalatsio kolm. Üks Peterburi Zeniti kaks vooru enne lõppu Bon Borussia üheksa laad, seal kaheksa ja Brichel neli punkti. Zeniidil on üks punkt. Kõige tasavägisem on seis A-alagrupis, kus Manchester United oli neli, üks parem Istanbuli pasaks hiirist ja Pariisis. Anghermen võitis üks. Null Laitsigit Jonaitidelon üheksa, p-s, keel ja litsi kell kuus ning pasaks hiiril kolm punkti. Täna õhtul peetakse neljanda ringi mängud ka gruppides A kunide. Ja see oli tänaõhtune Päevakaja aitäh kuulamast.