Tänane saade peaks filmiosade najal ehk selgitama mõndagi eestlase iseloomust. Stuudios on Jaan Ruus ja külaliseks mees, kes filmis mänginud olulisi eesti tüüpe Rudolf alla. Pealt sündinud kolmandal septembril 1903 üheksa kui pikk sa oled? Meeter 72, kaalud 67 oled abielus ja kaks last, üks poeg. Kus sa elad, mis paigas? Tallinna lähedal kivimel, aga kus sa tahaksid elada? Ma pean ütlema, et ma ei ole eriti nõudlik inimene ja ma olen rahul kivimäele umbes nagu Voldemar Panso. Rudolf valla Tarton müstika teadlase järgi kas neitsi või siis ka jaapani jänes loom, kes kukub alati käppadele. Päriksin kõigepealt, kuidas filmi satutakse. Ma ütleksin, et väga sageli juhuslikult aga ka sageli, kui inimene on juba orbiidil mingil määral, noh, kas ta on teatrikoolis, on vaja noori näitlejaid või ta on juba teatris üht-teist ära teinud, silma hakanud ja siis võetakse seda plaanipäraselt. Filmivõtetele. Sa mängisid ühes oma aja kuulsamas eesti filmis Tuulte pesa, 79 Olav Neulandi käe all tõsist eesti talumeest Jüri piiri ja sinust pidi piir läbi minema, see nimi oligi vist ka sümboolselt võetud, sest tavaliselt noh, eesti nimed on veidi teised loodusest võetud kask, mänd, võid, tänavanimed on ikka pargi põllu. Nii et see oli niisugune noh, üldistav talumehe osa. Ja kuidas sa ise nüüd sellele tagasi vaatad? Kui nüüd aus olla, siis see teema iseendast Talumehe teema on minule väga lähedane. Jüri piir on minu üks lemmikroll filmis umbes nii nagu Vargamäe Andres taeva tingituses Mati Undi lavastuses. Ma olin ise maal kasvanud poiss ja igati Pean ennast maainimeseks. Või korra juba 30 aastat linnas elanud, aga kõik need probleemid, mis ma olen kunagi lugenud ja ajaloos ise oma silmadega lapsepõlves näinud seda teha raskeid ajaloolise pöördelisi hetki. See on lihtsalt minu teema, minu hingeelu. Sa mängisid. Talumeest tegevus oli pärast sõda. Ja see talumees oli venelaste ja metsavendade vahel. Tollal oli see film oma vormilt uudne, kassal tapeti ära hobune naturaalselt ja. Aga kas aeg oli sinu meelest ikka nii õigesti näidatud? Ma näiteks märkasin, et sina, kui talu peremees saagisid puid poriloigus see oli väga kinematograafiline ega vist üks eesti õige talumees. Poriloigus puid ei saeta? Võib olla küll, et oli natuke natuke realistlikum film, võiks öelda, kui ta oleks võinud olla, aga aga nii lavastaja, tahtiseni olime meiega nõukogus ja muidugi see oli väga. Kui ma meenutan, siis ränkraske füüsiline koormus seal ikka põlvili sügisel poris siis talv oli erakordne, mäletame 78, üheksa sellist talve ma ei mäleta, kas vanemadki inimesed veel mäletavad. Kui suur lumi tuli maha Haanjas ja Võrus. Koles õunapuud kandsid, viljaoksad murdusid, õunad pudenesid maha. Pidevalt olid meie bussid lumes kinni, ise lükkasime tagant. Ja jõujaam vedas välja paar nädalat, ma elasin lausa taksos, sest algasid etendused Tallinnas hommikul taksotee siia õhtul etendust tagasi hommikul võtte, et vaevalt sai tukkuda. No see oli üks füüsiline koormus. Aga kui sa küsisid, et kuivõrd tõene see kõik võis olla siis mina kasvasin üles seenekülas, Assam, Allas. Ja minu meelest küll tõene, ega siis midagi, kõike tulid, suured vihmad olid korralikud taluõued poriseid peale selle sealt käisid ja paljud võõrad läbi nii sakslased kui venelased, kes lihtsalt lõhkusid selle muru met ära. Et selles mõttes. Tõeline mulle öeldi, et kui seda filmi tehti, siis teil oli vaja üht, tollase Metsatalu lõunat nii palju liha et Eestis üldse liha ja olevat läinud vaja Tartu linna parteikomitee kõrget viisat, et filmidirektor oleks saanud teile tuua keskmise talu pereeine jaoks selle portsjoni sinna. Ja see on tõesti tõsi, mitte ainult see, vaid meil oli seal hobuse tapmise lahingut, raekoja naturaalset verd, väga palju selleks taotleti, luba toodi sinna suur verenõu pandi küll soola sisse, teatavasti veri läheb hapuks. Ja need oli õige vastik selles haisus seal roomata ja üleni selle juba hapnenud verega koos olla. See oli võrdlemisi natu realistlik film, Eesti filmikunsti kõige naturalistliku film üldse, eks ole. Võib-olla küll, ma olen nõus sellega. Mäletad sa mõnda seeni, mis just nii väga võigas tundus, sest ma olen ka reklaampilte näinud, need olid kah võrdlemisi võikad, pididki olema põiked minu jaoks oli kõige võib ka muidugi selle meie hobuse, minu hobuse uku, mille kuna taheti teha seda naturaalselt. Ma küll püüdsin veenda, et saab teha ka filmitrikkide kokku monteerida. Kutsuti kohale EKRE. Juba kaks lihuniku olid kõrvale seal hakata nahka võtma. Mul oli nii, seest hukkus kahju, noh, ma olin taga nii kokku kasvanud ja sõitsin teda veel saia, suhkru känna kannab, midagi ei olnud teha. Ja ma ei tahtnud seda, mis pealt vaadata, kuidagi ma sattusin sinna, võeti kolme kaameraga. Aga jääger, hundi vilunud mees, valis vale positsiooni, tal jäid üks mänd õige lähedalt. Ja sel hetkel, kui ta tahtis tulistada, hobune komistas, libe oli. Ta tabas hammastesse, Ricoshetina lendas kuul üle operaatori pea nüüd tema filmis pikalt maapinda, lihtsalt sisuliselt tapmiste jäänudki kaadris. See oli üks võikaid lugusid, aga teine mis minule minu filmi kogemuste juures oli hoidja, võigas, ma ütleksin eetiliselt moraalselt. Kui ma pidin kahtlema sõpra Vaino vahinguti Ain Lutsepp, kes mängisid metsavendi. Võib-olla mäletad filmis, kus Modopineid jääauku? Selleks olid tehtud Mosfilmis väga täpsed nende peade koopiad koos silmadega isegi väikeste kortsudega tehtud nukud muidugi, ja mul oli hirmus raske oma sõpradele seal pootshaagiga näkku taguda, neid alla suruda. See ei lähe kunagi meelest. Selle filmi. Peategelane oli kahe rinde vahel kahe tule vahel. See ongi õieti tüüpiline eestlane, ta ongi alati kahe võimsa suure välismõju ja jõu vahel, eks ole. Aga muidugi, aga muidugi ma mäletan lapsepõlvest. Nii oli tõesti matja, nüüd talub tere, mehed põhiliselt olid küll metsavendade poolel. Sellepärast võib-olla ka oli veelgi suurem küüditamine lihtsalt võtta ära metsavendade kandepind. Ma usun ja arvan nii. Aga oli ka hoopis teistsuguseid juhtumeid. Ma mäletan vastastikuseid kohutavaid juhtumeid, kui ma olin poisike, mängisin vallamaja juures lumesõda, kui käibe pealt sõitsid sinna üks Tuudebecker. Esiseal hundikoer ja julgeolekumehed Rakverest tulnud. Õhtupoolikul, kui nad peatusid vallamaja ees oli seal kaks rede solid, mingid kuhilad peal tekid, kummaski reas istuv sõdur hoidis ohjasid. Ja mina vaatasin, mis seal ometi tekkel paistab, seal paistsid külmunud kangemad jalad ja mitte ainult meeste jalad, vaid ka kahe naise jalad. Sageli oldi punkrites perekonniti. Ja teiselt poolt ma peaksin ütlema ka see oli selline aeg, kus inimesed hullusid. Ja ma mäletan, üks perekond Entson olid halla silla lähedal. Tõepoolest, nende perekonnapea oli veendunud kommunist ja pärast samagonni joomist tagus rusikatega vastu rinda ja ja lubas kõiki Siberisse saata. Üks tütardest töötas Väike-Maarja passilauas, aga isegi minu lapse pähe ei mahtunud see, et miks ei võinud teda karistada seda meest kusagil ta oli sidetööline metsa vahel, kus ta tegemas ide tööd. Miks tuli tapamaja peremees, see mees, tema proua? Alles leeris käinud neiu imekaunis ja, ja automaadimagasinid tühjendada üheksaaastase tüdruku Kresse? See oli film jah, mis tõstis üles jälle eesti filmi maine ja see käsitles väga teraselt, kuigi loomulikult mitte. Täie avameelsusega Eesti ajalugu. Saates Eesti filminäitlejaid on stuudios Jaan Ruus ja stuudiokülaliseks Rudolf alla Pärt. Sakslased on muide märganud, et idas sakslane on stressis, ta kõnnib närvilisel ilmel, õlad üles tõstetud, mees on krampis. Missugune on sinu meelest eesti inimene tänapäeval? Kaubapilt on meil paremaks läinud, aga aga inimeste pilt? Ma mõtlen, et kui ma natuke tõmbuksin ajaloos tagasi, kui ma peaksin üldiselt oma rahvust iseloomustama, siis kindlasti igal rahvusel omad erandid, aga nii üldiselt on minu jaoks eestlane kui põhjamaa rahvas. Tasakaalukam kui lõunamaa rahvad, väga töökas, võib-olla kohusetundlikum ja jonnakas, nii töö juures ja võib-olla ka naabritega suheldes, mida teame me Tammsaare tõest ja õigusest. Ja võib-olla on ka nii, teiselt poolelt ehk tal on ka palju ehk ebatervet kadedust sageli näidata naabrile näpuga. Aga kui ma mõtlen viimast aega, siis ühelt poolt ma väga imetlen neid noori Acaraid, ärimehi, kes on jõudnud end üles töötada ja ja on väga võimekad nii kiire ajaga jõudnud kusagil tasemele. Sänna tulevikuks igati lootust, aga teiselt poolt mind kohutavalt häirib see varanduslik ebavõrdsus. Sama pensionäride olukord, noorte perekondade olukord. Annaks jumal, et see kunagi tasakaalustaks, aga ma kardan, et see võtab veel aastaid aega, sest need varanduslikud vahekorrad võivad veel rohkem süveneda. Sinu kui näitlejatöö on mängida konkreetsele publikule ajas sa pead oma töö järgi jälgima inimesi vaatlema inimesi on sul aega ka kõrvalt inimesi vaadata? Ta peab olema, see on ju minu käib minu elukutse juurde, aga kuidas sa seda teed? Ma ütleksin kunagi juba lavakunstikateedris, mil lausa nõudis Voldemar Panso näitleja päeviku pidamist. Ja ma pidasin ka, aga kui ma nägin, et paljud kuuljaid vennad tegid seda lihtsalt, et on sulle näidata, siis ma katkestasin selle. Aga tõepoolest, ma alati jälgin huvitavaid karaktereid ja soovitan seda teha ka oma õpilastel. Tema kunagi leiutas enda jaoks sellise mängu mis on ühelt poolt kasulik elukutse juurde ja teiselt poolt ei hakka kunagi võõras seltskonnas igav. Et ega seoses visisin kunagi EKE Projektis, ma tegin koostööd või teile rahva sageli tuli käia mehitamata Ta ehitajate päevade või kus ma ei tundnud enamikku inimesi, ainult mõningaid, siis ma lihtsalt võtsin mõne inimese, et hakkasin mõistatama mitte ainult tema loomust vaid ka tema elukäiku, ütleme, anda õnnelik inimene, on ta mingi mure hinge peal, kastamat töö juures omab vastavat annet või positsiooni, kas ta on töökas ja nii edasi edasi. Ja siis oli väga tore, kui ma analüüsisin selle inimese ära ja siis küsisin, kes teda tundsid. Ma pean tunnistama, et kummalisel kombel enamikus tabasin takk, muidugi erandjuhtumeid oli, pärast hakati mind lausa kahtlustama, et kas ma ei ole teadnud neid fakte enne, nüüd ma lihtsalt hooklenama mõista mänguga, tänapäeval saab väga palju asju juba lehtedest kätte. Kas sa ikka lehti loed, hoia lehti, ma loen küll, aga ma pean ütlema, et neid tagu poolima ei loe, kus on igasuguse kuulutused ja soovid ja väga lihtsal põhjusel. Seal oli igasuguseid väga värvikaid elu fakt. On küll ei selles mõttes küll sirvinud läbi, aga ma ei süvene neisse, sellepärast et mul ei ole midagi erilist müüa. Mul pole võimalust midagi erilist osta. Erootika vastama ka n enam erilist sümpaatiat ei tunne ja mida ma siis ikka neid kuulutusi sirvides palun dream sisukaid, artikleid. Sa mängisid veel üht iseloomulikku eestlast peale Jüri piiri, Vene väkke mobiliseeritud Enn kalmu Jüri müüri filmist inimesed sõdurisinelis 1968. Sele filmid oli suur. Kanossa teekond tegemise ajal filmib päästnud poliitikast, Moskvas öeldi, et teil on seal keegi eestlane Enn Kalm. Talgul kahtleb Nõukogude võimus. Lõpuks küll soostub see lõpp, jätke aga see, et ta selles nii heas võimus kahtleb see, visake välja, kuidas selle osaga. Ma mäletan küll neid moskva käika ja kõike muudki. See oli mulle ka üks väga südamelähedane filmid just sellepärast, et ta kahtles, et ta kohe kaasa ei läinud. Sest see on ka minule omane, et ma alati püüan analüüsida kõike kui mingit otsust teha siiapoole või sinnapoole, sellepärast ta mulle meeldis, et ta kahtles. Jüri müürile istusid sõjafilmid, aga tollal sai seda teha ainult liiga mustvalgelt. Liiga palju pidi selles filmis olema poliitikat. Aga sa mängisid ka vene päris heas spioonifilmis, vaikne hooaeg. Aga see oli vist episood ainult peaosas oli Donaldas manioonis, leedulane. Ja see oli mul episood selles mõttes küll on olnud palju suuremaid ja huvitavamaid töid. Aga mul on veel kirjas üks saksa nimioto, Stürmer Usbeki stuudio 1970, kuidas see Kesk-Aasiasse Ütlesin mina ei sattunud temasse, sattusid siia Tallinnasse, kuna oli filmi sisu, et allveelaevnikud. Mul oli seal. Kes alguses solvub fašistidega, pärast kuuleb, et vend kommunistab, ka kahtleb ja pöörab teise ritta. Ja sellega on palju toredaid mälestusi seotud. Kõigepealt ma mäletan, ühed võtted olid naissaarel, kus olid allveelaevad koos. Ja mind oli hädasti vaja ka, samal ajal toimusid peaproovid teatris ja Mikk Mikiver palusid, mitte mingil juhul, ma ei läheks hommikupoolikul siin sinna, vaid lõunal tullakse mulle kaatriga järgi pärast proovi. Siis Ma läksin, võtsin kaasa tollal minu väikese poja. Ootan seal kaatrit, ei tulekaid tulev säki jookseb sinna üks ähmise assistent filmis ütleb, et noh, et laev ootab, lähme peale, see oli keskmine tuletõrjelaev. Allen sinna pealegi jumalaid koguses, kaatrid on, meile tuli praegu külla Leningradi ringkonna admiral konsultant siis tehti kavalaid käike, võti maksti kinni, üks suur ülemus, siis sai ka siin nagu ristiinimesi lasknud. Ja siis oleme ainukesed kolm reisijad seal tuletõrjelaeval ja ma küsin siis kaptenilt, et paljusid minu transport, naised Darrell maksab, ta ütleb 8000 rubla. Mena hüvitasime pühad taevassoni auto rahaga, minu leping on 800 pooleks aastaks, ta ütles, et pole midagi, laev on kallis. Ja ma ütlesin, et hea, kui nad oleksid minule selle raha maksnud, oleks ujunud sinna naissaarele. Seekord sa mängisid küll, noh, ümber kasvanud fašist, jaga eestlasi võeti ju mängima just saksa fašistide ja näiteks Olev eskonnal oli selliseid sakslaste osi üpris arvukalt. Mis sa arvad, kuidas see, et eestlased olid vene filmides fašistid, tüübid, kuidas see sinu meelest eestlase mainele Venemaal mõjus? Ma usun, et tol ajal ta eriti hästi mõjunud kunstiinimestele kindlasti. Sellepärast võetigi neid filmi, kuna ta on ikka oma natuurilt euroopalik, mitte seadlik rahvas, juba sellepärast kasutati meid väga ära. Aga ma pean ütlema ka, et ma olen mänginud Riia filmistuudios ühte sõjaveterani. Ja pärast selgus, et just tänu Jüri piirile kuna filmilavastaja, tuntud näitleja Gunnar silinskis, keda muidugi sa tead väga hästi oli näinud seda filmi, kutsus mind Riiga proovivõtet, sellega ma astusin kabinetti, sissepoolsemaid, kui maladoy ei olnud siis 40 Ki täise. Miks ta siis mind siia kutsusite, aga no kuidas sa said Juri piiri mängida, noh, 60 viiekümneaastast 65 aastast meest, mõtleme, selleks olengi ma näitlejaid, ma võin ta ümber kehastada ja vanusevahesid mängida. See film on üldse üle rahvust nähtus kas Eestis, Lätis, Kesk-Aasia filmis? Filmi töö näeb ikka samasugune välja mängimine, jah? Eks ikka mõnes mõttes ma pean ütlema, et Aasias on veel rohkem ajaraiskamist ja veel rohkem segadust ja kaost, kui ütleme siin Tallinnas või Riia filmistuudios. Üks näitlejakooli improvisatsioon käsib riielda kuid nii, et üks mees räägib üht keelt ja teineteist keelt, nii et filmi võtte ongi üks selline näitleja episood. Ja muidugi, kui mulle räägitakse vene keeles vastu, mida ma valdan, siis on muidugi kerge ja hea, aga kui mulle seal usbeki keeles räägite, siis oli mul väga raske. Õnneks oli mul Usbeki partnereid vähe ja see ainus peategelane rääkis vene keeles mulle vastu. Saates Eesti filminäitlejaid on stuudios Rudolf Valloderteerima vastas Jaan Ruus. Ta kui 1939 Colombia stuudios Hollywoodis otsiti uut näitlejat, kes pidi mängima poksijat. Aga mees pidi samal ajal ka viiulit oskama mängida selle rolli järgi ja nad esitasid kandidaadile sellised nõuded, juuksed pidid otsitavale olema nagu Tairon Toweril. Otsaesine nagu Errol Flynni silmad nagu Charles vaieril, nina nagu veen Morrisil põsed nagu kääri grantil. Lõuajoon nagu showmäkriil, suu nagu Robert treileril ja naeratas nagu frantsat Tonyl. Ja nad leidsidki selle. Jäigi filmi mängima ja mängis igasuguseid osi. Ma ei saaks öelda, et ta küll eriline iludus oleks, aga teatav fluidum või selline filmi aura on tal olemas. Missugune üldse peaks olema filmi näinud? No kui ma võtan sellest näiteks kinni, siis seal peavad olema kohutavalt suured rahad taga ja kohutav suur näitlejate valik. Aga no siin meie väikeses vabariigis ja ma kardan ka naabervabariikides, vaevalt et sellest saab lähtuda. Siis peab olema tegemist lihtsalt filmistaariga, kelle peale rajatakse film tavaliselt meil on ikka nii, et on üks filmi stsenaarium, kuhu režissöör otsib näitlejaid. Ja läbi proovivõtete kinnitab seda. Ma, kui ma hakkaksin nüüd analüüsima, peaks olema küllaltki suured kogemused, ma olen teatris mänginud üle 100 osa ja filmis ligi 40 siis mis vahe oleks, ütleme, teatri näitlejal ja filminäitlejal? Muidugi, mõlemad vajavad vastavaid eeldusi. Ja ausalt öeldes, eks Filmulai teatri laps sisuliselt sisuliselt on see üks ja see sama, kuigi on erineva spetsiifika. Sest teatri näitleja peaks vajama võib-olla rohkem väljendusvahendeid, Lähen keha, plastikat, hääleaparatuuri miimikat ja võib-olla rohkem kui filminäitleja. Ja filminäitleja vajaks võib-olla rohkem veel orgaanikat intiimsust. Peale selle muidugi ta peab teadma suure keskel plaani vahet, kus ei tohi üldse midagi teha, sest kaamera ei salli pettust. Kuid teatrilaval, ütleme distantsi peal võib veel kuidagi publiku ära petta, siis suures plaanis seda ei tee iial. Kaamera nagu leiaks näitleja vigu. Et televisioon ka muide ei salli, niiet telekaamera võtab ka siin halastamatult. Ootamatult välja. Ja mis puutub muidugi nii teatri kui eriti filminäitleja esmane omadus, on ikkagi see näitekunsti ABC tõetunne ja usk. Näitleja peab uskuma seda situatsiooni, tapab teadma, mida tema tahab ta peole muidugi paindliku hingeeluga. Aga kuidas sa saad üldse keskenduda kinos, teatrilaval elad ossa sisse proovide ajal ja kinost tuuakse sind taksoga kohale ja sa pead selle osa ära mängima ja sa pead nagu kuskilt keskelt midagi mängima ja vedas. Teatris on hea materjal ja lavastaja tehakse korralikult proove näidendiga näitleja tabab tervikut. Ja saab korralikult läbi mängutele publiku ette juba enesekindlalt. Filmis on muidugi midagi muud. Filmis kogu ajale see müra, käratehnik, ka kõike, mis ümber käib on väga raske, eriti noorel näitlejal kontsentreerida keeruda. Aga see tuleb ka kogemustega. Üks asi muidugi veel raskem on see, et kas on mõni objekt veel valmimata, alustatakse sageli filmimist filmi lõpus, siis alguses, siis keskelt aga raske tervikut peos hoida, võib-olla tuleb mängida järgi, mis siin kolm-neli kuud hiljem. Kuivõrd sa saad usaldada? Režissööri, või sa pead ikka rohkem usaldama ennast. Ma mõtlen filmisest. Ma ütlen, et mul on vedanud režissöörile või mitte, muidugi kõigiga. Aga paratamatult seal režissööril on võtteplatsil nii palju tegemist tehnikaga, seal valgusega ja kõikvõimalike asjadega, et tal jääb lihtsalt näitleja jaoks vähe aega. Et näitan suhteliselt, peab lootma rohkem iseendale, aga paratamatult ma olen käinud alati idioodi visadusega režissööril kannul, ikka, mida sa siis täpselt tahad, kas matid nii võti, nii või teisiti, sest lõpuks oled sina ekraanil, vastutab. Filmis on ka karakternäitlejad ja on filmistaarid. Meie teame staari küll Ameerika filmide põhjal, aga staar mängib olulisel moel iseennast ja ma tean, et ka neil on oma probleemid, näiteks seesama kuulus Grinti istud on suhteliselt heatahtliku pehme loomuga mees, aga ta töötas enda jaoks välja just sellise napisõnalise karmi mehe, kes tõmbab revolvri ja oleneb koolidega. Nii et noh, vahel filmistaaride ülesanne on. Noh, kuidas ma ütlen mängida seda loomust mis õieti ei olegi tema päris loomus, nii et ta peab nagu, ütleme, teesklevad mingit teist inimest, aga tegema seda täiesti loomulikult nagu see oleks temal. Ma ütleksin nii, teatris on muidugi näitlejal palju huvitavam, seal proovitakse teda kõikvõimalikel rollidele, karakterloomingut ja siis mingisugust ilueedi, et ükskõik keda filmis kahjuks meie lavastajad usaldavad rohkem tüpaažid. Ja ma võin tuua ühe näite, minu esimesed rollid olid kõik positiivsed kangelased ja ma olin neist väga tüdinud, ma mõtlesin, issand jumal, millal saaks ka mängida mingit karakterrolli. Ja siis hakkas Madis oyama lavastama verekivi. Ja tagantjärgi ma tean, et tänulik pikiverile, kes soovitas, et prooviks selle lurjuse lurjuste lurjus Kaspar produks olla pärit. Madis ütles, issand jumal, ta ei ole kunagi ju negatiivseid rolle mänginud. Mikiver, vaata teatristatiiv karaktereid. Et proovi lihtsalt prooviks, läksin läbi ja külmulise meeldisse osa, ta oli hoopis midagi muud, eks ma seni olin teinud. Ja kummaline asi, pärast seda Kasparid nähte ei, ta võid teha lurjuste, siis tuli mulle lurjus lurjuse peale, ma olin sellest nii tüdinud, vaatasime positiivset kangelast. Kahjuks lavastelt otsivat tüpaaži rohkem kui usaldavad näitlejavõimeid. Kas siis igaüks võib filmis mängida? Loonud looduslik anne, lihtsalt tänavalt leitud. Näiteks minu arvates meie staar Tõnu Kark sattus üsna juhuslikult filmi ja nüüd ta on meil nii vajalik näitleja. Minu arvates peavad ikka olema näitleja eeldused. Orgaanika, mida ma juba eelpool mainisin tagab uskuma kõigesse sellesse, mida ta teeb. Ta ei tohi krampi minna. Seesama, millest oli eespool juttu ka, et raske on filmiplatsil end kontsentreeruda. Samuti ta on sunnitud kontsentreeruma, sellele ülesandele peab oskama teha, ta peab oskama end välja lülitada kõigest, ka oma argipäeva muredest ja kõigest muust. Sellepärast ja ma ei usu, et igaüks võiks seal olla, aga paljud. Tahtsin pärida, missugust filmi osa sa hindad kõige enam, aga sa juba kõnelesid nendest ja ma pärisin praegu sinu lavastustest, sul on neid? 14, sa oled ise lavastanud ja viimased kaks on Tallinna Pedagoogikaülikooli üliõpilastega ja ma leian siin kõige viimase sinu lavastuse, mis on küll mõned aastad tagasi džässis ainult tüdrukud, see oli selle filmi järgi samm like it hot seal mingist laulust, eks ole vist jah. Ja muidugi muusika aja tähendab ja algvariant on filmist, aga selle tegi ringi juba teatri tarbeks Ago-Endrik Kerge Vanemuises ja muidugi mina omakorda tegin sellise variandi, mis minule sobiks. Alguses oli selles, et meile kolmandal kursusel estraadiplokk peaks tegema Ma ütlen nii palju vahele, et see oli see kuulus film, kus Jack lemmania toni köitis. Panid naise riided selga ja läksid naisteorkestrisse ja Marilyn Monroe mängis seal ja see oli, see kuulus filmis ka meil kunagi jooksis. Ja ma olen ka seda filmi näinud, kahjuks ma nägin seda väga ammu ja kui ta nüüd uuesti juukseid ma julgenud vaadata, et kui ma hakkan lavastama, hakkab see filminud, segama see on jah, seesama sisu põhjal tehtud. Ja siis noored lihtsalt palusid mind tekkinud, võiksid estraadiploki asemel mõne muusikalise asja erandkorras ja kuna neile see materjal väga meeldis, ka minule meeldis. Ja kuna meil on kultuuriteaduskonnas orkestrijuhid, koorijuhid toeks veel näitejuhid nii muusikaliselt kui ka mänguliselt, minu arvates lavastus igati õnnestus ja ta läks suure menuga publiku peal. Kas sinu üliõpilased võiksid ka Sovilio filmi? Ma olen kindel, võib-olla, välja arvatud mõni üksik erand, aga enamik kindlasti, sest kui neil ei oleks vastavaid eeldusi, oleks nad üldse kooli sisse saanud. Kui nad ei oleks olnud töökad, ei oleks nad seda kooli lõpetanud. Kindlasti võiksid olla. Ja näiteks minu eelmine õpetaja Tiina Vilu mängis väga kenasti Sillarti filmis. Mäletad. Me oleme siin saates Eesti filminäitlejaid kõnelenud Rudolf valla Verdiga. Öeldakse, et iseloom, see ongi saatus. Nüüd mõned isiklikud pärimised, mis on sinu tähelepanu vääriv, on iseloomujoon sinu enda arvates. Ma ütleksin, et kohusetunne ja mitte, ma ei taha sellega hoobelda, ma arvan, et see ei ole minu tugevus, vaid minu nõrkus lihtsalt algusest peale ma olen kartnud kuradile näpu anda, siis ta võtab teine, kolmas kord. Ja ma kardan, kui ma sel päeval ei tee seda tööd või ma ei lähe kohale, ma ei ole täpne või lükkan edasi. Siis saadame saatuslikuks, äkki ma teen teisel kolmandal-neljandal korral samuti ei jää enam jälgegi minu kohusetundest, sellepärast ma usun, et jah, ma olen püüdnud vähemalt olla väga kohusetundlik. Aga. Missugust joont Sa iseendas kõige vähem salli? No võib-olla et liiga liigset usalduslikust või sinisilmsust inimestega suheldes. Ja ma olen elus väga palju inimestes pettunud aga elu teeb oma korrektiivid. Olen muutunud ettevaatlikumaks ja nüüd ma võib-olla ka umbusklikumaks ja nüüd ma bet on juba. Aga missugust iseloomujoont sa teistes kõige vähem sallid? Ebaausust, valelikust? Ma ütleksin kõige rohkem ülekohut. Paratamatult iga inimene oma elus on kellelegi vastu ülekohtune, kas tahta tahtmatult või teadlikult, no tahtmatult ikka tuleb ette. Näiteks kui ma olin ta kas teatrijuhina või või õppejõuna, sageli pead langetama väga otsustavaid otsuseid ja kiiresti. Ja püüad olla, kui üks kõike objektiivne, sa oled. Kellelegi teed ikkagi liiga. Ja milles on asi sageli, on valeinfo alles tagantjärgi saab teada need tõelised tagamaad, et ei olnud ainult see inimene süüdi või teine, kolmas, et hoopis midagi muud on seal taga ja see oli mingi teine sundkäik ja sellisel juhul ma tunnen väga suuri süümepiinu ja mul on raske inimesele otsa vaadata. Aga ma ütlen ka seda häbenema, et kui me ikka tunned, et talle valesti teinud, sest ma olen tema käest andeks palunud. Mida sa üldse inimestes kõige enam hindad, missugusi, loomad? Tõsi ma ütleksin, ausust, töökust, kohusetunnet, tahtejõudu. Kõik ainult neid häid omadusi. Ma tahaksin, et sooviksin, et mehed oleksid mehelikud, mehed. Naised oleksid naiselikud mehed. Vabandust, naised. Sellepärast, et lihtsalt ei ole kunagi. Mulle ei ole meeldinud. Naiselikud mehed oli mehelikud naised, iga üksiku jäägu oma liistude juurde, nii nagu jumal teda loonud. Aga nüüd. Üks pärimine, mis sulle enda ilmnes, ei meeldi, ilme on näitlejale väga oluline. Noh, ilme või üldse nägu, siis selles osas, nagu ma nüüd aus olen. Eks ole, hullemaidki nähtud kui minu oma. Ma pean tunnistama ka seda, et ma pole ennast kunagi mingiks ilu Eediks pidanud. Kas sul on Harju keskmine? Et kas sul on ka mõned sõnad, mida sa liiga palju tarvitad? Ikka on, sellele küsimusele peaksid teised vastama. Ennast ma vaevalt suudan alati kontrollida, kui, kuigi ma püüan inimestega suheldes eriti, ütleme, õpilastega oma väljendusi valida ja sõnu valida, aga noh, kui mäkke ärritatud olen, siis mõni kurate Sarbidike lipsabele huulde. Kas sul on oma meelistegevus lemmiktegevus? Ma vastaksin üldisemalt, et lemmiktegevus igal inimesel vist on siis, kui tema elukutse hobi kokku satuvad ja ja ma pean tunnistama, et minu puhul see nii on. Aga veel täpsemalt, mulle meeldib palju asju teha, seni on meeldinud mulle ka füüsilist tööd teha, vahelduseks aias toimetada. Kunagi oli muidugi meelistegevus lugeda, aga on aastaid, mida aasta edasi, seda vähem jääb selleks aega? Jah, on küll selliseid hobisid, kinos käia, näiteks Vietnamis ja vaadates juba elukutsega seotud reisimine on veidi kauge. Ma olen reisinud. Ma ütleksin piisavalt, aga mitte väga palju on siin mehi, kes on maailma risti-põiki läbi on andnud. Aga ma olen käinud ikka endises Nõukogude liidus paljudes linnades ja ütleme, Leningrad, Moskva, Kiiev, Odessa kakras, Abhaasia Kõsalkumi kõrbes olen ma filmivõtetel kaks nädalat olnud ja ütleb siin Ida-Euroopa endised sotsriigid ja Soome, Rootsi. Nendest reisidest oli kõige huvitavam Itaalia. Aga kui ma hakkasin mõtlema praegusele küsimusele, siis kõige-kõigem meelsema reis on mul pärast väsitavat tööpäeva. Ma istun elektrirongis ja sõidan kivimele. Kui ma tean, et mul on kõik tööd ette tehtud, mul ei ole seal enam mingeid kohustusi. Puhkan lihtsalt rahulikult, valmistun järgmiseks tööpäevaks. Mis puhul sa valetasid? No kuidas nüüd vastata, jälle peaks teised vasta. Võib-olla oleks õiglasem objekt. Tuttavatelt siis ma olen seda mitu korda välja öeldud, et minule võib öelda igasuguseid asju, et ma olen näiteks saamatu, rumal või halb või ükskõik kes, mis sest need küsimused on vaieldavad. Aga minul ei tohi öelda kolm asja, et ma valetan. Kas ta on või ole homoseksuaalist. Sest need on minu arust nii kohutavalt kaugele, et mul ei tule kunagi mõttessegi seda teha. Aga ma ütlen seda, et kindlasti Louisiana tulene võib-olla õige tihti. Sest näiteks sõbrada taastat mõnda faktid, mina mäletan nii tema teistpidi võib-olla alateadlikult, mina fantaseerin juurde või tema jah, Louisiana tulen kindlasti. Kui sa sureksid ja tuleksid tagasi maa peale kas inimese või looma või mõne asjana, kes see siis võiks olla? See on väga ilus küsimus. Mulle kahe tuli meelde Endel Pärna kadunud Endel Pärna J kuidas tema tuli Estonia valgest saalist koos Aleksander Teetsoviga. Noh, oli palju õlut joodud, läksid tualetti põit tühjendama. Jäkiteetsu ütleb. Kulla Endel, no nüüd ma ometi tean, kes olen eelmises elus. Kohver, näed, kohver on kadunud, aga sang on ikkagi alles jäänud. Aga nüüd, kui minult küsida, siis ma tahaksin natukene kaugemalt vist alustama. Tähendab, minul on kaks kutset. Üks kingiti mulle juubeliks, demanime lappi, teine tuli ise eksinud noor kutsikas, keegi järgi tulnud pärast kuulutamisi mul jätkunud südant tänavale jätta, nii ta jäigi minu juurde. Nad on mõlemad väga armsad aga hoopis erineva iseloomuga. Lappi on kusagil närviline. Võib-olla kaval, agressiivne Lonni selle vastu ülimalt heasüdamlik, võib-olla isegi naiivne, lihtsameelne. Ta on nii truu ja ustav mulle, et kui ma lähen ka viieks minutiks poodi, tulen tagasi, siis ta nagu ei oleks mind kuu aega näinud. Ta pööraselt õnnelik ja. Ja hiljuti käis Pärnumaal külas, istusime kamina ääres ja ajame juttu ja jutt läks äkki hingedele vähendamise peal. Ja mina ütlen, et vaata Edgar, mu kallis sõber, vaata minul Lonnita, et kas saab olla veel paremat ise loomamaailmas. Mina tahaksin teise silmas või järgmises elus kohtuda Lonni ku naisena naisega. Et nad ei saa olla paremad kaasad või tema sõber küsib minult, aga mis siis juhtub, kui tema sünnib naisena. Aga sina, akuid suunad ja siis ma ütlesin, ma tahaksin kindlasti alla. Tema kutsub. Et küllap ta mäleta, kuidas mina teda armastasin, tema eest hoolitsemine küllata tasuks mulle samuti, nii et kutsu. Aga ma ütlen, et ega ei oleks halb uuesti inimesena sündida. Äkki jääksid paljud vead tegemata, mis selles elus on tehtud. Sa oled müstika teaduse astroloogia järgi kas neitsi ja kui ida Lääne horoskoobid kokku panna ja see on võtta ja seda kasutavad inimese iseloomu teada saamiseks ka paljud sensitiivid, ennustajad. See kokkupanemine ütleb, et sa oled tark. Kas sa õngitseb kastaneid tulest välja ja see salateadvus ütleb veel, et sa oled õnnelik inimene ja armastad. Teistel meelt lahutada ja kasside head on sageli ilusad ja, ja kassi ei saa provotseerida. Kas rahulik ja lõpptulemusena vanas Egiptuses olid kassid jumalat, nii et sinu horoskoop on salateaduse järgi? Päris soodne, küsinud veel saate lõpuks. Oled sa ebausklik või on sul oma mingi lemmikmoto või lause ka, mida sa armastad korrata endale sugereerida. Aga mis puutub sellesse horoskoopi, siis ma näen, et seal on paljuski tõde taga ja paljuski mida mina minu puhul peab paika. Et jah, ma kukun küll jalgadel, aga ma enne sain kõvasti haiget ja siis ajanud ennast jälle kahele jalale püsti. Aga, ja võib-olla see rahu on tehtud, rahvusest ma ise küpseni põhi on rohkem, kui seda välja näitan. Aga mis puutub matusse, siis selle ma laenas juba noorpõlves parkaided, tollilt. Lootus, usk ja armastus, lootus siis ka kõige halvemini läheb. Usk endasse ja oma töösse, oma võimetesse ja armastus mingil määral enda vastu, aga muidugi eriti ümbritsevate vastava ja muidugi ka töögast. Lõppes saade Eesti filminäitlejaid. Stuudios oli Jaan Ruus ja stuudio külaliseks oli Rudolf. Alla Pärt.